Kas on vaja kaant lihvida kui keskelt mahub 0,15 mm kaliiber vahele? ma arvan et eks peaks ikka...mis targemad mehed arvavad??? tegu mazda 2.0 diisliga (85.a) ja kas seda saaks teha nii et klappe maha ei võta.tal lähevad klapid paar mm pesadesse...klapisääretihendid norm...
Kaane kõverus ei tohi ületada 0,1 mm.-t. Diiselmootorite plokikaaned ei kuulu tootja reeglite järgi lihvimisele. Ometigi seda tehakse ja need autod ka sõidavad ,seejuures mitte halvasti. Tähelepanu tuleks pöörata kaanes olevatele pragudele. Tekivad enamasti klapipesade vahele ja eelpõlemiskambri kaane ümbrusesse. Eriti viimased on jahutussärgis oleva surve põhjustajad, mida on väga raske kõrvaldada. Klapipesade vahel olevaid pragusid keevitavad mitu firmat. Ühe silindri prao keevitamine läheb maksma keskmiselt 1000.- EEK-i koos järgneva töötlemisega.( uus klapipesa, tihti ka juhtpuks, plokikaane lihvimine) Lihvimisjärgselt tuleb arvestada sellega, et plokikaanes asuvate nukkvõllide korral , milledel hammasrihma ratas fikseeritud kiiluga, lähevad paigast ära klappide sisselaske ja väljalaske faasid, kuna plokikaan arvestatuna nukkvõlli tsentrist istub plokile lähemale. Teadaolevaist mootoritest Audi- Volswageni mootoritel saab nuka õigeid faase ssäilitdad õigetena, kuna rihmaratas kinnitub koonusega ja fikseeritakse poldiga. Rihma paigaldamisel fikseeritakse õige asend 4-mm. plaadiga nukkvõlli teisest otsast. Tuli meelde et sama süsteem ka fordi 1,6 ja 1,8 diiselmootoritel ja kõigil Volvo ja Renault diislitel, mille aluseks võetud Renault 1,6D. Nendel nukkvõlli fikseerimise plaat 5mm.Ja lisaksin veel seda et klapifaaside muutumisel tavaliselt suureneb müra sisselaske kollektoris. Sellest lihtsalt ei tohi lasta ennast häirida.
Tnx toompuu info eest.. tsekkisin oma kaant silmaga on näha eelpõlemiskambri juures olevad praod mingi 0.5 cm pikad aga need on igal silindril... millest need.. ja kas siis syyde läheb varasemax või hilisemax
Süüde annab peale rihma paigaldamist paika panna kas stroboskoobi või indikaatorkellaga. Viimase jaoks peab olema muidugi kõrgsurvepumbale indikaatori kinnitamiseks sobiv adapter. Pritsemomendi alguse(stroboga pannes) ja plunžeri tõusu alumisest surnud seisust( indikaatoriga pannes) saad DIESEL DATA´ st või konkreetselt sinu autot (Diislit) käsitlevast remondikäsiraamatust.Kui varem ei ole teinud,jäta parem kogenumustega tegija hooleks.Kui tööriistad olemas võid muidugi ise proovida.Tähtis seejuures, et väntvõll ja nukkvõll kindlasti märkide järgi paigas. Pumba märgiga eksimine ei ole mootorile eluohtlik-lihtsalt ei käivitu. Sellisel juhul kontrolli uuesti kõik märgid üle, vajadusel rihm maha ja algusest peale. Praod põlemiskambri ümbrusesse tulevad ülemäärasest kuumusest.Arvan oma lolli peaga, et samal põhjusel ka kaan kõver. Põhjuseks harilikult jahutusvedeliku madal tasapind või üldse puudumine. (Termostaadi rikke korral välja keenud või lõdviku purunemise tõttu lihtsalt välja jooksnud(voolanud). Kõik eelpoolloetud võimalused kontrolli üle, et vältida peale kaane remonti selle kordumist. Kaane pidavust laseksin kontrollida enne paigaldamist survetamisega. Seda teeb Tatari tn.-l firma, kes tegeleb ka plokikaante remondiga.
aga kas teab keegi kus tartus selliseid asju tehakse ja kas yldse tasub teha odavam vb lammarist korralik vaadata ja kui mõrad juba eelpõlemiskambri juures sees on kas yldse saab asja( ilma keevitamata)
kuulsin et diisli plokikaane peab kindlasti lihvima kui on lahti võetud ise kaks korda kogenud seda asja et peale remonti hakkas plokikaane vahelt õli tasapisi välja ajama kuigi kaan kinnitatud seieriga võtmega.
Kui plokikaane kõverdumist kontrollimisel ei täheldanud, ei näe küll vajadust lihvimise järgi. Ja kõik metall-asbest või metall-papptihendid tuleb peale 500-1000 km. läbimist üle pingutada."Asjatundjad" võivad nüüd hakata vaidlema, et ei ole vaja, ei ole ette nähtud jne. . Päris pikk praktiline kogemus on näidanud, et on vaja! See ei puuduta uuemaid metalltihendeid, mis koosnevad õhukeste metalllehtede pakist ja on lamineeritud(harilikut defloniga).Samuti on tähtis teada plokikaane poltide pikkust originaalis ja korduvkasutuse puhul mõõta üle kõik poldid. Kui on välja veninud, võib juhtuda, et momentvõtmega tõmbad küll kinni õige momendiga, aga polt kaant kinni ei suru, sest toetub augu põhja. Kui selline lugu kinnitust leidnud, tuleb polt või poldid uute vastu välja vahetada. Muidugi võib kontrollida, ega ei ole pingutamisega polte keskelt peenemaks venitanud(liivakella kujuliseks) ja selle puudumisel millimeeter või kaks polti lühemaks käiata.Korduvkasutanud olen ainult metalltihendeid, olgugi et tootja ei näe ette ka nende korduvkasutust.Tihendipapp-metalltihendid olen välja vahetanud . Üks kord olen korduvkasutanud ka t,p.-metalltihendit, aga seda isiklikul autol, ja nägi välja nagu oleks napi tunni ainult kasutuses olnud.
ok kaas, on kõver lihvin ära, siis survestan(palju maksab?) aga kui ikka ei pea siis lammari ring ju ja sealtki ei tea mis saab. ja kui ikka eelsüütekambri juures kõigil silindritel mõra on siis vist ei tasu ehitada sea kaant... ma ise arvan.. ja sellin kyss ka et kas on vene kolvirõngaid mõõduga 86-87 mm?? ja kas yldse diiselmootorisse võib näitex bensa rõngad panna??
Ära mingite Vene rõngastega küll jamama hakka. Braziilia COFAP rõngad päris odavad, aga kvaliteet niruvõitu. Ise ei kasuta.Vene rõngaste mõte unusta juba seepärast, et rõngastel peale läbimõõdu tähtis ka rõnga paksus, mis peab vastama rõngasoonele. Külglõtk nii 3-4 sajandiku millimeetri piires uuel kulumata rõngal ja rõngasoonel.Lääne mootoritel kolvi ülemised rõngad tihtipeale kiilukujulise ristlõikega, selliseid venes ei kasutatud.
Tartus tehakse kõike plokikaantega mainituid töid Enno Motorsis, Ringtee 18. Arvan küll, et targem on ära lasta remontida sest sa ju ei tea mis lammarist saad, lase kindlasti klapid korda teha sest ei ea enam kuna kaane maha võtad.
Egas kaanepoldid pole mõeldudki venima, nad niigi on tugevamast materjalist kui originaalid, aga lihtsalt pika aja jooksul selle tugeva pinge all (eriti diislitel) nad siiski venivad tavaliselt just keerme tagant lähevad peenemaks. Plajudel autodel peale remonti on ette nähtud kaanepoltide vahetus.
Suur tänu hr. Toompuule! Nii abivalmis ja põhjalikke soovitusi pole varem kohanud. Näha on, et mees teab, mida räägib. Jätka samas vaimus.
Niisama ilkujad ja targutajad võiksid sõna võtta kusagil mujal
kui poldid on märgatavalt pikemad kui originaalid siis ärge mingil juhul neid kasutage! veelrohkem ärge siis neid veninud polte käiake lühemaks, sest kui polt on pikem kui originaalis on siis näitab see seda et polt on venima hakanud. kui polt on venima hakanud siis see polt ei vasta enam oma tugevusnõuetele ja katkeb väiksema jõuga kui arvestatud. vähemalt suurematel mootoritel on manuaalis poltidele max mõõdud mille juures veel võib kasutada, aga see et polti lühemaks käiata-----suurim teadmatus mis olen näinud.
to Mart 007! Mis põhjusel minu poolt selline soovitus? Vast juurdleksid natukene. Võtame näiteks vana ROVER 2300 ja 2600 mootorid.Oleksin 90-nendate keskel jäänudki neid ootama.2-st komplektist vanadest sai lõpuks ühe kokku. Plokikaan käis 3 korda maas, et katkenud poltide otsi välja keerata ja neljandal korral jäi pidama. Auto omanik on pika staažiga autoremondilukksepp ühes autoesinduses ja kõikidele pingutustele vaatamata ei leidnud ka tema vajalikke polte. Ja sinu hoiatuste kiuste sõidab see auto nende poltidega 96-ndast siiamaani ilma probleemideta. Teinekord dikteerib olukord abinõu ja vahendid. Ja kui kahtled minu kompetentsuses antud vallas, loe läbi kõik minu poolt kirjutatu Auto 24 foorumis.Mis puudutab automootorite tehnnilise osa remonti, siis võin ilma kataloogide abita üles lugeda enamuse mootoritootjate poolt soovitatu ja keelatu. Kahjuks ei ole kõigil rahaliselt võimalik isegi õigel ajal mootoris õli vahetada ja mootoriremondi korral püütakse peaaegu alati piirduda miinimumiga. Varasematel aastatel üritasin sellistest aru saada ja nendele vastu tulla, aga see tõi kaasa ainult pideva probleemide jada. Täna käib asi nii: on raha korraliku remondi jaoks-teeme ära. Ei ole raha- otsi teine tegija. Ja selliste poltide(nagu eespool kirjas)taoliste probleemidega peab olema kooskõlastus kliendiga ja tema kirjalik nõusolek edaspidiste probleemide vältimiseks. Ja nüüd paluks kõigilt vabandust teemast väljumise pärast, eelkõige foorumi administraatorilt.
to:toompuu, sa ära nüüd tunne end puudutatuna. aga asi on selles et kui sa loed mu esimese rea tähelepanelikult ehk siis isegi taipad. nimelt kui teraspolt on jääva deformatsiooniga nagu see on juba pikemaks veninud polt, siis on see poldi materjal ületanud juba elastsuspiirid ja selle poldi tömbepinge ei ole enam niisuur nagu sa ette kujutad. selle tulemusena see polt katkeb üsna kergelt. taolise jama pärast näiteks pidin ma mazda plokikaane uuesti maha võtma kuna polt katkes lõpp-pingutusega ja murdus just keerme lõpust ploki sees.toompuu, ma ei kahtle su teadmistes aga poldid on üks tähtis sõlm ja mina oma teadmiste ja kogemuste juures sellise jamaga ei tegele ja ammugi ei soovita kellegil sellega katsetada kui raha vähe.siinjuures ma ei mõelnud polte mis on juba originaalis pikemad ja mida võib lühemaks teha vajadusel
Alati ei ole need mõrad veel plokikaane eluea lõpu tähiseks.See esineb tavaliselt kõigil diislitel.Näiteks VW-diislil lubab tehas kuni 7mm sügavust mõra.Lihvimine tuleks küll sellele kaanele kasuks:)
