Pilt Tallinna foorist, mille ees justkui oleks stoppjoon. Kuid kas ka tegelikult Liiklusseaduse mõttes? Samuti pole foori ees joont dubleerivat STOP-kirjega tahvlit.

Muudetud 27.02.15 14:18

Tallinnas on pooled stoppjooned ära kulunud

Palun püsida teemas ja vastata vaid küsimusele. Model palun asjassepuutumatu jutt kustutada.

Selline küsimus võib tekkida näiteks inimesel, kes on ARK sõidueksamil läbikukkunud, ma arvan. Selliseid kohti Tallinnas palju, kus pidev- ja stoppjoon jne on kulunud. Üldiselt sõiduõpetajad autokoolides sellest õpilasi ka teavitavad, et sellistes kohtades üritab eksamineerija nö vahele võtta. Stoppjoone olemasolul peab jääma selle ees seisma, kui stoppjoont pole, siis peab seisma jääma ristuva sõidutee ääres. Antud olukorras on tegu reguleeritud ristmikuga ehk peaksid selle kulunud joone ees seisma jääma punase fooritule korral. Keegi targem kindlasti teab sulle rohkem rääkida..

Kui ta oleks pidev joon, siis oleks ta veel mõeldav stoppjoonena. Aga nii on see suht suvaline katkendlik joon.
Tegemist siis Järvel asuva ristmikuga (paremal on Statoil) ja mina peatun seal alati vahetult enne foori, aga mitte 2 meetrit enne foori.

Põnevamaks läheb asi siis, kui tekib küsimus LS § 58 lg 1 kohaldumisest: „Sõitmine reguleeritud ristmikul
(1) Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.“

Stammer kirjutas:"Tegemist siis Järvel asuva ristmikuga (paremal on Statoil) ja mina peatun seal alati vahetult enne foori, aga mitte 2 meetrit enne foori."

Koht õige, kuid tundub, et rikud viidatud LS-i § 58 3.-t lõiget:
"(3) Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni."

Või pole see siis sinu meelest stoppjoon LS-i tähenduses?

Muudetud 27.02.15 15:54

See katkendlik joon on olnud kunagi terve, ja siis oli ta stopojoon. Kui tahad tähte närida, võid seda teha, kui sa selle katkendliku joone järgi käitud, siis ma ei usu, et keegi viriseb.

Ja kui keegi viriseb, võid viidata taju terviklikkuse efektile (umbes sama, et kui sul seisab inimene akna taga nii, et sa näed ainult pead, siis sa ei hakka ju õudusest kiljuma, et ennäe, mahalõigatud pea, vaid saad ikkagi aru et tegu on tervikliku inimesega, mis siis et osad kehaosad ei paista.)

Su jutt kõlab nii, et kui kumm läheb katki, siis võib ikkagi ta mõelda terveks?! Või ma eksin? Huvitav on see, et algne küsimus oli lihtne ja konkreetne, nüüd on 5 vastust, kuid midagi selget ikka veel pole, :):

Muudetud 27.02.15 23:39

Isegi siil saab aru et see joon on rehvide poolt ära kulutatud sest auto põhja alla jäävas alas on see joon säilinud. Ning talvel ei hakka keegi seda joont seal taastama ja üle maalima. Ei ole lihtsalt võimalik märjale-jäisele pinnale värvi kinnitada

Liiklusteadlased ja muud proffessorid võivad peatuda ju ka ristuva tee ääres nii et autonina on fooripostiga kohakuti aga rohelist foorituld peab siis ootama nii et pea on tagumisest aknast väljas.

Ma üldse ei imesta et eestlaste eluiga on nii lühike sest kulutatakse oma tervist igat sorti pseudoprobleemidega. Kas olulisem ei ole mitte oma peaga mõelda et kõik tervelt ja õnnelikult liigeldud saaks, mitte mingit oma õigust taga ajama hakata, otsides mingit seaduse auku vm.

Tegelikult on terves Tallinnas(Eestis) midagi mäda, sest igalpool on juba ärakulunud stoppjooned ja eriti häirib minf et on täiesti ära kulunud ridasi eristavad katkendjooned Tallinas. Aga Savisaar ju ütles et `eesti teed on väga heas korras` Aukudest parem ei räägi onju.
Kes Savika valib selele mu rusikas silmaauku!

Algne küsimus ei ole seotud Savisaare võimekusega...
Arusaamatutel paluks mitte kommenteerida!

Milles nagu probleem on? Liiklusseadusest sa nagu suudad õiged punktid üles leida, aga neist juhinduda ei oska? No ma ei näe siin küll mingit probleemi, ei nähtava joonega, ega ka ilma selleta.
Vastus su küsimusele oleks- see on kulunud stoppjoon ja sellest peaksid teavitama vastavaid ametkondi. Lihtne. Nii et, vale puu all haugud.

Arusaadavalt on seltsimees "tseki" saanud sinistelt mehikestelt.......
Rõhk ongi sõnal "haukuma", mitte sõnal " stoppjoon" :)
Ja, kui seltsimehele ei meeldi selline stoppjoon, mingu värvigu üle, mitte ärgu klähvigu siin. Tüüpiline vingats, kellel on kaks vasakut kätt ja arenenud häälepaeld. :)
Ilusat puhkepäeva hommikut ja rõõmu taas saabunud talve puhul!

Tsekke olen saanud, kuid mitte stoppjoonega seoses, võin käe südamele panna. Nii, et kiun kohatu.
Samas selline sildistamine kipub demoma, kuidas mõned iskud kohe kuidagi ei saa teemas püsitud ja ka selliste isikute isikuomadusi...

Kuid asjast.
Joon ei tundu nii väga kulunud, kui on jäetud taastamata pärast teekatte remonti (sõiduradade freesimine ja asfalteerimine).

Kas keegi teab, millal antud kohas sõiduradasid remonditi ja kas pärast remonti taastati ka stoppjooned?

Muudetud 28.02.15 11:06

on lihtsalt üks tobe teemapüstitus, autor mingi kiibitseja. Kui on mingi joon vähe kulunud siis ei oska ta enam liigelda.

Paraku ei ole see nii. Autor ei kiibitse niisama, mitte kunagi ja liigelda oskab paremini kui enamus meist. Kas on raske lihtsalt vastata algsele küsimusele?

Ma vaatan, et kustukumm on tööd leidnud? Mis siis valesti oli öeldud? Ja Marko, vasta ise, kui leiad, et see küsimus on vastust väärt, mitte ära kommentaare kustuta.

Valesti on see, et siin peaksid praegu inimesed arutlema, kas sellises seisukorras joont saab enam kehtivaks stoppjooneks lugeda või mitte. Selle asemel arutatakse algataja personaalküsimust, kirutakse linnavalitsust, kustutuskummi ja muidu rasket elu. Kui paremaks ei lähe läheb teema prügisse ja te jääte millestki põnevast ilma. Algataja ei saa praegu kogu lugu lahti seletada.

Okei proovime siis teemaalgataja varjatud mõtet lahti harutada. STOP kirjaga lisatahvlit ei ole ja stoppjoon on kulunud. Päevasel ajal reguleerib seal liiklust foor, nii et punasega üle tuisates ja vahele jäädes on "tsekk" garanteeritud. Nüüd, öösel kui foorid ei tööta vaid plingivad kollast, siis see on peatee ja kui keegi ette sõidab ja mats toimub siis süüdi jääb kõrvalteelt tulnu. Ülekäigu vöötrada seal ei paista ka olema nii et jalakäiale ka teed andma ei pea selle katkendliku stoppjoone puudumise pärast.


Nüüd, kui seal oleks korralik stoppjoon aga tee oleks lund täis tuisanud või see joon jäite all nähtamatu, kas siis oleks mõistus otsas?



Minnes natuke teemast kõrvale siis eestis ei lähe need stoppjooned kellelegi korda. Foori all peatutakse tänavapinda raisates (ummikud) , kui keegi jääb sinna stoppjoone taha täpselt seisma siis naaberreas peatutakse poole või terve auto jagu tagapool. Sellel on kaks seletust - kas ollakse nii häbelikud või siis jällegi liiklusviha täis ja ei taheta et mingi "töll" naaberautost minu autosse mind vahib. Enamasti need treppis peatujad on toonklaasidega autod. Ilma toonklaasita ollakse nagu julgemad.



Mis mõttes nagu teemaalgataja on parem liikleja kui enamus? Rallisõitja? Rallisõitja rallirajal on adrenaliini laksu all ja kontsentreeritud tähelepanuga. Tavaliikluses ei jõua keegi 24/7 afektiseisundis liigelda ja hüpertähelepanelik olla, ikka esineb inimlikke nõrkusi nagu väsimus, elumured jne

Ja veel stoppjoontest. Varem kui neid väikseid madalal asetsevaid lisafoore ei olnud siis olid stoppjooned maalitud ilmselgelt liiga lähedale foorile sest kui just katuseluugiga sõiduautot ei olnud, siis polnud üldse võimalik foori jälgida.

Sõitsin just täna seal ja kohe ekstra uurisin, et kus siis esimesed autod peatuvad. No ei peatunud mitte keegi selle olematu "stoppjoone" ees. Niiet, järjekordne mittemillestki väljaimetud teema. Haiseb kohe ühe erakonna järgi...

Ajugümnastikaks pole tähtsust, millest teema on "imetud".

Lisame teemale vunki ja ühe pildi veel, mis on saadud 1 min jooksul. Pöörame tähelepanu foorituledele.

Muudetud 28.02.15 22:23

Mis ajugümnastika. Kui inimesel on aju peas ja ta saab aru, et liikluskorraldaja on jooninud maha stoppjoone, siis ta võiks sellest ka juhinduda. Kui ta ei saa aru, siis peatugu foori ees. Pilti vaadates põhimõttelist vahet pole, sest foori ja joone vahele jalakäijate ülekäiku märgitud ei ole.

Seetõttu minu arvamus on see, et juhindu kummast reeglist tahad, peaasi, et järgid foori märguandeid.

Üldse võiks minumeelest selleteemaline küsimus tõstatud vaid liikluseksamit tehes. Päris elus on niivõrd palju suuremaid probleeme, et nikastada tundide kaupa aju selle vahel, kas peatuda meeter varem või hiljem...no ma ei tea. Inimesed, hankige endale elu :)

Mul on vist see paragrahv kahe silma vahele jäänud, kus on kirjas, et kahjustunud liiklusmärk kaotab kehtivuse. Tee peale jääb paar ebamugavat kiiruspiirangut. Peaks vist veidi pintseldama ja saaks mugavalt seaduslikult kiirust ületada.

Veider probleem igatahes...

Kuule, mis peitust sa siin mängid? Ok, oletame, et Volvo pani roosaga üle. On see võti? Ma olen ka sealt roosaga üle pannud. Tuled alt kanalist ja keerad Pärnu poole, siis esimesed kaks jõuavad korralikult pedaali vajutades rohelisega üle, järgmised juba riskivad ja lähevad roosaga, kui piduripedaali asukoht meelest on läinud. Aga mis rolli need kulunud või siis tee remondi käigus kaduma saanud jooned mängivad, jääb momendil mulle küll arusaamatuks.

Pildil olev kulunud/taastamata stoppjoon ei ole kuidagi seotud LS §58 lg1-ga. Antud foor, mille ees see stoppjoon on, ei asu ristmikul.

Kus see siis asub? Mis on teeristi nimi? Ja kas antud joon kannab ikka stoppjoone tähendust?

Muudetud 28.02.15 20:56

Mis neil piltidel stoppjoon peaks olemas? Minister on ju ometi liiklusmarkide ja teekattetahiste ja fooride kohta maaruse valja andnud. Seal on muuhulgas ka stoppjoont kirjeldatud. Arge elage oma elu liiga keeruliseks, selgeltnagijad!

Lingil 943a katkendjoont ei mängi välja...
http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/sites/default/files/LM_F
_M_130211.pdf

941 on stoppjoon. Et stoppjoone olemasolu rõhutada, kasutatakse tema ees veel märgist 942 ja samuti temaga kohakuti Stoppjoonemärki 591

Muudetud 28.02.15 21:40

Ametlik vastus Maanteeametilt siis selline, et ei saa nõuda teekattemärgistuse nõuete täitmist, kui need on kulunud. Enne ristuvat teed peatutakse sel juhul vahetult enne posti, mille küljes foori latern. Sellist nõuet on muidugi eriti keeruline täita. Seda teeme muidugi ainult siis, kui enne posti ei ole ülekäigu rada. Sellisel juhul peatume muidugi enne seda, mitte selle peal.

Oletame, et sinised teevad järelevalvet. Nagu siinseski foorumis näha, möla on terve kilomeeter enne kui mõistuse häält hakkab paistma.

Tekib küsimus: kui kulunud võib teekattemärgis sel juhul olla, et sinine ei hakkaks nihelema ja koda-nikku nöökima?

Rõhutan veel kord, mulle pole selle eest piletit müüdud, kuid nähes siniste aktiivsust kevadisel karjalaskeajal, pole selliste piletite müümine üldse välistatud.

https://www.google.ee/maps/@59.402295,24.729039,3a,75y,203.7
5h,77.46t/data=!3m5!1e1!3m3!1smXjBcgvb614NmNsyXbGINw!2e0!5s2
0120901T000000

Täiesti tavaline kulunud stoppjoon. Terve Tallinn selliseid täis. Kulumine ei muuda seda kehtetuks. Vastasel juhul oleks ju liikluses täielik anarhia.

ei saa tõesti aru teemaalgataja murest. heake küll, pärast teeremonti on joon taastamata jäänud, aga millest kiun? ei oska autot punase tule korral piisavalt kaugel kohas peatada, et näeks foori tulesid? kui stoppjoont ees ei ole (polegi värvitud), kas siis foori punane ei kehti? kui liiklusmärk või korraldus vahend ei ole loetav, siis ei pea ka sellest juhinduma. selle eest ei saa sind karistada ja kui karistatakse siis kohtus võidad iga kell.

ehk siiski kurdaks teemaalgataja mure ära, siis ehk oskaks aidata. antud ristmikul ei ole stoppjoont. LS kohaselt. kuna seal on toiminud sõidu jälgede remont, siis neist jäänustest võid välja lugeda:
1. on stoppjoon, kuid taastamata
2. ei ole stoppjoont ja need jäänused on veel koristamata (oodatakse loomuliku kulumist, raha kokkuhoiu mõttes).

antud kohas ei saa paigaldada stoppjoone märki, sest siis võivad jalakäijad ja jalgratturid selle märgi vastu põrkuda ning halvendaks ka kõnnitee hooldust. seega jama oleks rohkem kui rubla eest.


to jorss: see nn. stoppjoon asub vägagi ristmikul.

Muudetud 28.02.15 22:53

Jah kas kulunud või pärast uute asfadi triipude tõmbamist värvimata.

Siis võiks uusi teekatteid samaoodi tähistada, värvi kokkuhoid missugune. Lisaks pole hiljem kulumisega muret.
Eespool mainisin ka, et sõiduradasid on remonditud, kas pärast seda jooned taastati, et me üldse nende kulumisest saame rääkida?

Kulumine muudab igasugused liiklusmargid ja teekattemargised kehtetuks. Liiklus aga ei muutu seetottu anarhiaks vaid soidetakse Liiklusseaduse jargi. Antud juhul - nagu stoppjoont ei oleks.
Ma olen kinnituisanud 70-margi parast politseinikud pikalt saanud. Asulavaline tee, seaduse jargi soidetakse seal 90 ja pole minu asi moistatada, mis marke lisaks on pandud. Samuti pole minu asi neid puhastada, selleks on teemeister. Kyll aga peab politsei enne kiirusemootmist veenduma, et liiklusmargid alles ja loetavad on.

kui võetakse vastu seadus, et stoppjoon võib olla katkendlik, siis polegi probleemi. tulevad ka uutele teedele katkendlikud stoppjooned. praegu tundub, et lihtsalt on kellegi tegemata jäänud töö või tuleb hilisem suurem remont, nt. uus ülekate või pindamine ja siis tehakse uued jooned. vahepeal ei hakka raha ja ressurssi raiskama, enamus saab asjast aru ja oskab oma sõidukit peatada ka stoppjoone jäänuste järgi.

Muudetud 28.02.15 22:59

Sellel fooril ja joonel ei ole §58 lõige 1 mingit pistmist. Nad ei asu ristmikul. Looder, Sa sõidad ise suurega ja pead autojuhte ka tööl, kuidas Sa sellseadusest aru ei saa?

Kui seda ristmikku ehitati, siis kandis see nime Pärnu mnt- Tammsaare tee (pikenduse) ristmik. Hiljem Tammsaare tee pikenduse nimi muudeti ka Tammsaare teeks. Vastavas õigusaktis on ka jutt ristmikust. LS-i ristmiku definitsioon räägib küll ainult ühetasandilistest teede lõikumistest, kui isegi sel puhul saab antud ristmikul läbida mitu foori järjest.

https://www.riigiteataja.ee/akt/419092013013

aga äkki sa jorss siis seletad kus see foor siis asub, kui mitte ristmikul?

Niih, vaadates algupärast projekti ja nimetust, pean enda juristidega nõu, äkki annab kohtu kaudu miljardi teenida :)

Eile 22.10 seletasin asja lühidalt lahti, kuid tundub, nagu ei oleks mu sõnum nähtav teistele. Sest vaidlus käib edasi nii, nagu ei oleks mu postitust nähtud. Seda ma ei usu, et aru ei saadud, juhul, kui sõnum siiski on nähtav. Kuna selgitasin lühidalt ja arusaadavalt. Teen muuseas ka tööalaselt Maanteeametiga koostööd, nii et suhtlen sealsete ametnikega täiesti vabalt. Ja kui siiski siinsed foorumlased arvavad, et hoopis nemad teavad asjadest rohkem, kui MNT ametnikud, siis...põrutage edasi.

Su vastus on nähtav, samuti ilus ja asjalik.

Huvitav, mitu ristmikku saab antud ristmikul (:) piiritleda?

Ristmiku skeem: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=90359dfe1e76b03d1041c8f793e
57f42

kui nüüd seaduses näpuga järge taga ajada, siis on sellel liiklussõlmel 6 ristmikku. (lugeda seadusest ka millest koosneb sõidutee).
Kui linna pool tulla, siis:

1. pärnu mnt ja tammsaarele mahasõit ning järvevana peale sõit. (enne tammsaare teed)
2. mitu x pildistatud ristmik, pärnu mnt. ja järvevana peale sõit, kes tahavad keerata pärnu poole.
3. pärnu mnt ja järve tn. rist (reguleerimata)

linna poole liikudes:

1. ristmik kus keeravad linna poolt tulijad keeravad järvevana teele.
2. kohe järgmine, kus järvevanast tuled ja keerad pärnu poole.
3. järvevanast keerad linna poole.

Äkki on abi-

68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;

Ma ei taha väga vaielda, kuid mainin ära, et teede projekteerimisnormides on ristmikud piiritletud avaramalt. http://www.mnt.ee/failid/projekt_juh/mnt-proj-norm-05.pdf lk 139.
Lisaks on seal ristmike definitsioon hoopis teine (lk 107).

Kui nüüd hõisata, et maanteede proj normid tiheasumis ei määra, siis võtame ette EVS 843:2003 Linnatänavad. Selles 8.1 Ristmik:
"Ristmik on tänavavõrgu osa, kus vähemalt 2 tänavat lõikuvad ja millest suurel määral sõltub liiklussüsteemi tõhususus."

Siin tuleb siis tähele panna, et lõikuvad justnimelt tänavad, mitte suvalised teed.

Ja kui edasi lugeda, siis ristmikud jagunevad: 1- ja mitmetasnadilisteks.

Siin tekibki küsimus, et insenerid ja neile koolis lugevad lektorid, professorid mõtlevad 1-e, kuid juura teist. Kumb siis peale jääb?

Muudetud 01.03.15 12:45

Mis neist inseneridest ja lektoritest. Autojuht juhindub Liiklusseadusest ja muu teda ei peaks huvitama. Muu eest hoolitsevad teised, need kes selleks seatud on.

RK:"Muu eest hoolitsevad teised, need kes selleks seatud on."

Kes peaks puuduvate või kulunud stoppjoonte eest hoolitsema ja kui kiiresti?

Muudetud 01.03.15 14:10

Palun ja ära rohkem enam selliseid asju siit küsi, sest vaevalt nad viitsivad siin kommenteerimas käia.

http://www.tallinn.ee/est/transpordiamet#marksona_11775

Eespool küsisin, kas keegi teab, kas pärast sõidurade remonti seal stoppjooned taastati ja millal sõiduradasid remonditi?

See kodanik vastutab Tallinna tänavate korrashoiu eest:

Eesnimi Tarmo
Perenimi Sulg
Asutus Tallinna Kommunaalamet
Struktuuriüksus
Amet ameti juhataja asetäitja Ametijuhend
Töökoha aadress Mündi 2, Tallinn 15197
Tuba 10
Töötelefon 6457828
E-post Tarmo.Sulg@tallinnlv.ee

Osutab teenuseid
Vastutab teenuste eest

Ajalooliste parkide, haljastute ja kalmistute hoolduse korraldamine,
Haljasalade, parkide, teede ja väikeobjektide korrashoid,
Haljastus- ja heakorratööd,
Jalgrattaparklad,
Kadrioru park,
Kriisiohjamistegevused,
Kvartalisiseste teede hooldus,
Linnamööbli paigaldamine,
Randade hooldus,
Rannainventari hooldus,
Tänavavalgustuse rajamine ja korrashoid,
Teemaal asuva haljastuse korrashoid,
Teerajatiste korrashoid,

sama hästi võin mina küsida, et kui ma pimedal talveõhtul ületan lumega kaetud teel möödasõitu sooritades teekattemärgistuse pidevjoont, siis kas rikun eeskirju või ei?
iga juht teab, et ristmikul peab seisma jääma enne foore, seega kohati nähtava stoppjoone olemasolu ei muuda igapäevaliikluses eriti midagi.

Muudetud 01.03.15 20:06

Dilde:"iga juht teab, et ristmikul peab seisma jääma enne foore, seega kohati nähtava stoppjoone olemasolu ei muuda igapäevaliikluses eriti midagi."

Eespool on tsiteeritud LS § 58 lg 1 ehk su väide pole 100 % tõene.

mida sa siin üldse tõestada püüad?
samasugune järjekordne põikpea nagu solksolk.
ise ka üldse sellest paragrahvist aru saad?
(1) Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

minu jaoks on elu lihtne- kui foori ees on stoppjoon, jään punase tule olemasolul enne joont seisma, kui stoppjoont ei ole, peatun foori ees mõistlikul kaugusel, ehk siis ei trügi ninaga ristmikule ega jää foorist 20m kaugusel seisma.

Lihtsatel on lihtne. Vaata näiteks sellist teemat http://liiklushunt.blogspot.com/2014/12/foor-ja-ulekaigurada
-ristmikult.html

Kuid mina sain siin oma jutu ammendatud ja tõenäoliselt rohkem ei kirjuta. Tänan oponente ja kaasamõtlejaid.

Muudetud 01.03.15 22:31

tõesti on lihtne kui mõistust kasutada. proovi ise ka. pole ca 30a autojuhielu jooksul suutnud veel ühtegi avariid ristmikel teha.

Sellel ristmikul on midagi valesti peaks pöörduma C-komando poole

Ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;

1. Ehk siis antud juhul ütleks, et foor on enne ristmikku st ei ole ristmikul.
2. Kulunud jooned mingi keissi tulemusena loetakse mitte kehtivaks sh lume alla mattunud jooned.
3. Ehk siis sõita võib antud juhul LS § 58 lg 3 järgi kuni lõikuva sõidutee ääreni. Bensukast tulev väljasõit sinna alla ei kuulu, küll aga vasakult tulev teeots.
4. Kui sellel ristmikul oleks nt ülekäigurada ja enne seda foor ning foori ees stoppjoon, siis tuleks käituda LS § 58 lg 1 järgi.

§ 7. Fooritulede tähendus
(1) Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.
Tuled tähendavad järgmist:
1) roheline lubab liikuda;
2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;
4) punane keelab liikuda;
5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

Huvitav, et teemas "Kas see on stoppjoon?" on aetud kilomeeter täiesti asjassepuutumatut mulli. Ometigi majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“ § 5 p 11 kohaselt peab klaashelmestega kattemärgistus lume- ja jäävabal sõiduteel reflekteeruma 30 m kauguselt ja olema puhas ning 90% märgistuse pindalast peab olema vigastusteta.

Nii, et vastus on siit selge- ei ole see mingi stoppjoon 941.