ajutiselt ümberkorraldatud liiklusskeem, üsna tihe liiklus asulasisesel teel.
Parempoolsel rajal liiklev autojuht lükkas suunatule sisse kui eesliikuva sõiduki tagant ilmus nähtavale koonduva rea märk. (~10m)
Vasakpoolsel rajal poole auto jagu tagapool liikunud sõiduk aeglustas liikumist märgatavalt, kuid hiljem kiirendas uuesti, andes alguses mõista, justkui laseks vahele, kuid lõi veidi hiljem ukse kinni.
Parempoolne auto oma sõidurajalt ei lahkunud, kuid vaatamata hilisele pidurdamisele riivas liiklusmärki.
Kellel lasub vastutus ja mil määral
(suunatuli ei anna eelisõigust manöövri alustamiseks, kuid teisalt ei tohiks ju ka manöövrit takistada. Samas ei olnud manööver de facto veel alanud, kuigi sellest oli märku antud ja tundus, et alustamiseks oli nõusolek antud).
Oodatud on kommentaarid lähtudes oma kogemusest või seadusest/eeskirjast.
100% vastutab parempoolne auto. Kuidas saakski keegi teine vastutada, kui sina vastu liiklusmärki sõidad :-)
"Manöövri sooritaja peab veenduma manöövri ohutuses!" Teistel sinu manöövrist suht savi, samuti ei pea keegi andam sulle "nõusolekut manöövri sooritamiseks" ja pead lootma ainult ülejäänud liiklejate heatahtlikkusele.
Ise sõitis liiklusmärki - nii lihtne see ongi.
Teeandmise kohustus oli muidugi olemas - parema käe reegel - aga ilmselt on ikkagi puhas oma süü, et suunatuli nüüd katki on. Arvestades, et suutis nii "koomilise" avarii teha võib ka arvestada, et pole just väga hea juht ning jäi toppama ja teisel rajal liikunud auto lihtsalt otsustas mitte endale ette "munema" lasta ja no ise pead ikka ju veenduma, et auto teele ära mahub.
Njah, juriidiliselt on süü üheselt märkisõitnu kanda. Kui tal just pole salvestust, millest ukse kinnilööja sigadus üheselt välja paistab.
Aga loodetavasti säärased ukse kinnilööjad leiavad ka omale väärilise vastase. Kui asi nii toimus, nagu kirjeldati, on tegu sigadusega. Ehk SAK aitab...
Mingit parema käe reeglit ei ole sellise manöövri puhul juba ammu. Parempoolne auto peab ise vaatama, et kas saab ja kuidas saab vahele. Kui liiklusmärgi otsa sõitsid siis oleks pidanud enne seisma jääma.
Mingit teeandmise kohustust ei ole, kui ühel rada ära lõpeb. Seda võib teha, viisakusest. Parema käe reegel on siis, kui mõlemad vahetavad rada (näiteks kiirteel kolm rada ja soovitakse reastuda kahelt äärmiselt keskmisele).
Tsiviliseeritud maailm sõidab sellises kohas "tõmbluku süsteemiga" st siis üks auto vasakult teine paremalt kolmas vasakult neljas paremalt jne. Meil vist jääb see veel aastateks unistuseks.
Markol õigus, aga tsiviliseeritud maailmas ei pressi igasugused m..id seda äralõppevat rada pidi ennast kõigist ette kah mitte.
Alati on muidugi väike tõenäosus, et inimene juba mitmes järjestikkune hommik/ õhtu ei tea/ unustas, et tema rada "lambist" ära lõpeb :-)
Kahjuks on seoses Tallinna teederemontidega selliseid kogre mäluga isendeid hulgi juurde tekkinud.
russalka juures on hea näide piinlikkuseni viidud liiklus"viisakusest" - kõik istuvad esimeses reas kuni lauluväljakuni, selle tulemusel russalka ristmik nii umbes, et pirita poolt tulles lasnamäele sõita soovijatel pole ka kuhugile minna. samas teine rida on avatuna veel 400m.
ise sõidan teist rida pidi lõpuni ja ei mingit probleemi. kui eesti põmmpead hambad ristis vastu ajavad, siis välismaa veokad ikka viisakalt teed annavad.
olen korduvalt olnud sellises situatsioonis.inimene tahab vahele tulla,no tulgu.mul on piisavalt vahet jäetud,aga see ahv ei tule,ei tule ja ei tulegi!ma ju ei hakka plokki pidurdada selliste pärast.liiklus peab olema sujuv.täpselt sama on maanteel nende kolonni tekitajatega.ta ei suuda otsustada,kas hakata mööda sõitma või mitte.
Soovitaks ka hoida mõletamat rida võrdselt koormatuna ning pudelikaelas kasutada tõmbluku meetodit. Pole vaja ummikut venitada 1,5 km pikkuseks, kui oleks võimalus 700m peale ära mahuda. Kahjuks näeb liiga palju seda, et reastutakse juba 2km varem, et olla "kindlas" reas.
huvitav, räägitakse siin tsiviliseeritud maailmaast, kus pidavat toimima tõmbluku meetod. kus see tsiviliseeritud maailm asub? rääkige mulle ka. ei ole mina veel kuskil seda tsiviliseeritud maailma näinud. ikka lõppevat rada pidi lõpuni ja siis jäädakse seisma või hakatakse nahaalselt vahele suruma. mõlemal juhul peab ka mitte lõppev rada pidurdama/peatuma. kui veokiga vaja ummikus rada vahetada, siis ennem saad surnu peest sooja kui keegi sulle teed annab.
See tõmbluku variant on kiirem ainult neile kes ette trügivad ja siis julmalt vahele pressivad. Autosi mahub sealt ajaühikus täpselt samapalju läbi, lihtsalt viisakad ootavad ülbikute arvelt kauem.
No ma tõesti ei tea kui tsiviliseeritud on Soome või Norra, aga järelikult lääne euroopa ei ole tsiviliseeritud maailm. 2009 ei olnud veel rootsi ka tsivilisatsioonis.
...milline on "julm vahelepressimine"?kas selline, kus liikleja takistab kaasliiklejal manöövri sooritamist?...
Just nimelt selline, kus tullakse ning surutakse oma saani nurk kahe auto vahele ja "õigel real" liikleja ei saa oma liikumist jätkata, sest ühe affi ront on ees!!!
jah ega tegelikult ega need esimeses reas istujate arvamused mulle eriti korda ei lähe, praktikas seda kiiremini mina sealt ummikust läbi saan, mida vähem inimesi teist rida kasutab :)
just praegult sõitsin sealt russalka ummikust rattaga mööda - üks kallur sõitis piki teist rida lõpuni, näitas suunda ja lasti ilusasti esimesse ritta. peab tõdema, et mida aeg edasi, seda rohkem normaalseid inimesi meil ringi liikleb, nõukogude liikluskogemus on asendumas lääne omaga.
Kaks nädalat tagasi Stuttgartis "tõmblukk" täitsa toimis;) Samuti eelmisel suvel Lahtis.
"Tõmblukk" asjalike juhtidega võimaldab viisakalt ja üsna kiiresti lasta läbi kahe rea masinad. Ikka vaheldumisi. Lõigu koguläbilaskevõime sellest ei muutu, pigem võib oskamatute kokutiste puhul isegi langeda. Aga samamoodi langeb see ka siis, kui paar parajat varem sarved kokku panevad...
Teadlikult kaduvat rada pidi seisjatest möödasõitmine ja siis vaheleküsimine on paras nahaalsus. Mis paraku elunormiks saamas on. Jõuga vahelepressimine on aga suisa sigadus.
Rohkem viisakust ja teistega arvestamist ja jõuame kõik tervelt koju:)
täpsustaks siis teemaalgatajana konkreetset olukorda.
Olin ise parempoolses autos peale öise töövahetuse lõppu. sündmuse kellaaeg umbes 8:20 hommikul
Mainitud liikluskorralduse ümberkorraldus oli antud kohal esimest päeva, esimesi tunde
Ise jõudsin parempoolse raja peale peale peateele pööramist paremalt eelmisel ristmikul ning enne teeristi ei olnud mingit teavitust liikluskorralduse muudatuse kohta.
Peale vahe tekkimist oli korraks isegi auto nina radadevahelise joone peal, kuid sai sealt ära tõmmatud peale taganttuleva auto kiirendamist.
Kiirus oli kiirendatud just seepärast, et mitte liigselt takistada vasakul liikuvaid sõidukleid.
Enne näiliselt vahe tekitanud sõidukit jõudis vasakult mitu autot järjest mööda minna. Liiklus toimus enne koondumist mõlemal rajal.
Auto kahjudest rääkides, siis vastupidiselt teemas oletatule, olid kõik tuled-klaasid terved ja ka pamper täitsa terve. Küsimus oli pigem põhimõtteline.
NB! Liiklusseadus 2015
§ 17 Tee andmise üldised kohustused
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
Justkui oleks kehtivas uusimas seaduses endiselt sees paremalt tulija läbilaskeKOHUSTUS
Või on kuskil seaduses koht, mis reguleerib antud olukorda kui erandit?
Siin ei kehti parema käe reegel, sest on ju öeldud, et see on juhul, kui "sõidukite liikumisteed lõikuvad", aga siin seda ei ole. Kaks rada ei hakka ju miskit pidi lõikuma, lihtsalt üks lõpeb ära. Igaüks sõidab omal rajal ja kui sinu rada mingil põhjusel ära lõpeb, siis sa teed ise manöövri kõrvalrajale ja keegi ei pea sind läbi laskma. Viisakuse tõttu seda mõnikord siiski tehakse.
Samas peaks siin mõtlema, mis on liikluskorraldaja tahe? Miks ta tegi kaks rada ja siis üks lõppeb ära. Mina tõlgendan seda nii, et liikluse korraldaja soov (ja mingite arvutuste järgi optimaalne lahendus) on, et kuni raja lõppemiseni liiguks sõidukid kahel rajal ja hiljem koonduks ühele rajale. Järelikult - mille vastu tegelikult eksivad need sõidukijuhid, kes sõidavad raja lõpuni? Nende õiglustunde vastu, kes on vabalt (või kartuses, et nad ei ole suutelised tagasi reastuma) valinud võimaluse seista ühes pikas reas?
Lisaks - kui kogu liiklusvoog liiguks mõlemal rajal lõpuni ja seejärel "tõmblukuna" kokku, siis poleks ju "nahhaalseks möödatrügimiseks" ruumi ja võimalustki.
Vahepeal oli Järvevana tee remondis ja suunal Ülemistelt Tondile kadus enne raudtee ülesõitu vasak rida ära. Kõik viisakad võtsid aegsasti paremasse ritta. Ebaviisakad sõitsid vasakus reas lõpuni ja vastavalt ebaviisakate liiklusteadlaste soovitustele tegid "late merging". Ka mina ise olin alati ebaviisakas ja sõitsin vasakus reas lõpuni ja siis pressisin ebaviisakalt (et mitte öelda nahaalselt, viisakatele näkku sülitades) vahele.
Kahel korral olen näinud, kuidas paremas reas olev viisakas juht püüdis vasakus reas sõitvatele ebaviisakatele juhtidele viisakust õpetada. Nimelt püüti sõita mõlemal rajal korraga. Vasakul rajal, et takistada ebaviisakaid, viisakatele juhtidele näkku sülitavaid juhte mööda sõitmast. Paremal rajal, et kuuluda ikka viisakate hulka ja oma kohta järjekorras mitte kaotada. Esimene kord oli Range Rover või mõni suurem maastur, aga teine kord oli rekka. Maastur oli minu taga ja jälgisin teda peeglist. Rekka oli minu ees, aga ma sain tast mööda. Peab ütlema, et mõlemal korral lõppes viisakuse õpetamine fiaskoga - kõik mahtusid ikka mööda.
Fiaskost hoolimata on hea teada, et meie hulgas on selliseid toredaid aktiivitsejaid. Rääkimata muidu viisakatest, kes ei lase ebaviisakaid vahele.
lõpuks katkeb iga viisaka kannatus kui ebaviisakad neid päevast päeva tümitavad ja lollideks lammasteks peavad. paraku väga vähesed ebaviisakad on õppimisvõimelised, seega tuleb neile pidevalt mõista anda, et taoline trügimine ei ole normaalne.
au contraire, mu kallid kibestunud väikekodanlased - iga päevaga leidub neid rohkem ja rohkem, kes vahele lasevad :)
mõni kõvema peaga tegelane saab veel ekstra sisiseda, kui ma peale tema ette reastumist veel kolm-neli tükki enda ette lasen tänu teosammul edasiliikumisele :)
kui poes kõrvalkassa kinni pannakse ja seal seisnud rahvas uut kassat otsib, siis miks sa neid enda ette seisma ei lase? või lased? mina isiklikult ei arva, et igapäevased nahhaalid, kes suurepäraselt teavad, millisel sõidurajal tegelikult paiknema peaks, tuleks kuidagi eriseisusesse tõsta ning nende vastu ülimat viisakust üles näidata. taoline bemmi, audi või länkariga tüüp peab ainult peenikest naeru- jälle said lambad suhu.
neile, kes minu kommentaari funktsionaalselt lugeda ei oska, kordan üle- paika tuleb panna igapäevased ja juba paadunud nahhaalid, tavaline liiklusviisakus ei pea sellepärast kannatama.
Ossa püha p..s .. see kassa võrdlus oli ikka full retard :)
Võtame nüüd kurikuulsa Järvevana sumbumise.
Variant 1. mina tahan espaki poole keerata, kõik on viisakad ja venitavad lõõtsa 1km pikkuseks
Variant 2. Kasutatakse teed selleks mõeldud otstarbel - sõitmiseks ja lõõts on poole väiksem
Kumbal juhul saan ma espaki poole keerata?
Lisaks on a-la Kadaka ja Akadeemia rist mõlemal poolel sumbumisega. Kui seda ei oleks siis oleks ristmiku läbilase palju väiksem ja viisakate pärast peavad ka vasakpööret teha tahtvad juhid ühises jorus passima.
Mina kasutan mõlemat rida, egoga või automargiga ei ole sellel liiklusloogikal mingit pistmist.
sammaljalg, kui kõik on veidi varem ühte ritta koondunud ja siis sina kõrvalt uhke lauluga lõpuni välja sõidad vahelelaskmist nõudes, kas siis saavad kõik pudelikaelast kiiremini läbi või äkki siiski ainult sina? ja ära hakka mingitest kohatutest näidetest targutama.
Minu meelest see tõmbluku teema on põhjendatud ainult juhul, kui ühes reas sõitjate/seisjate rivi läheb juba nii pikaks, et hakkab eelmist ristmikku ummistama. Siis peaks ikkagi tõesti juba kahes reas liikuma, et autode massi hajutada. Aga seni, kuni n-ö pudelikaelani ei ole ühtegi mahapööret ega pealesõitu, ei ole juba rivis seisvatest autodest vasaku rea kaudu möödasõitmine mitte kuidagi põhjendatud, see kiirem edenemine tuleb ainult teiste autojuhtide arvelt.
Muide, sisuliselt täpselt sama olukord on näiteks Tartu maanteel linna poole sõites, kui tahaks Stockmanni ristmikult paremale keerata (praegu seal foori pole, aga küllap see peale remontide lõppe jälle tööle pannakse). Seal on parempöördeks eraldi rida ning päris tihti on pikem rivi autosid rohelist tuld ootamas. Mitte miski ei keela ju vasakul oleva sõidurea kaudu sõita kõikide nende seisvate autode ette ja reastuda siis ümber. Loomulikult selliseid ässasid leidub, aga arvan, et 90-95% juhtidest peab sellist käitumist ebaviisakaks. Samas tavaliikluses on täiesti massiline, et vaadatakse, ahah, kõrvalrida liigub grammike kiiremini, reastun kiiresti ümber, et siis 100 m pärast 2 autot eespool jälle tagasi reastuda. Miks sellist mõttetut tõmblemist harrastatakse, mina aru ei saa...
Loen ja imestan.
Kui kaugele võib viisakate arvates Järvevanal teises reas sõita, et mitte ebaviisakaks kvalifitseeruda? Tegelikult on ju üldse siis teises reas sõitmine ebaviisakas, kuna nii möödud viisakatest juhtidest. Kunagi oli sama Tartu maanteel Mõigus, kas mööda teist rida lõpuni sõites on ebaviisakam kui läbi Assaku-Järveküla teist teed kasutades ja hiljem lennujaama juures viisakatest eespool olla? Tee mõlemad read on mõeldud sõitmiseks ja kui nii tehtakski, oleks mõlemas reas kolonn sama pikk ja keegi ei tunneks ennast puudutatuna.
kui kellegi arvates tõmblukk eestis ei tööta, siis ei tööta ta selle arvaja jaoks, mitte kõigi liiklejate suhtes. kuidas muidu kõrgemal kõlbelis-moraalsel tasandil hõljujate arvates tuleks käituda liiklejal, kes lauluväljaku mäest alla tulles näeb pirita poolt tulnud pühakuid esimeses reas ummikus seismas juba sada meetrit enne ristmikku, samas, kui teine rida veel pool kilomeetrit täiesti tühi?
kohe peale ristmikku esimesse ritta reastuda ei õnnestu, kuna seljatagused soovivad ka sama rohelisega üle saada. lasnast tulles ots pirita poole ning tagasipööre seal, kus esimene rida veel vaba?
ootan paslikuid võrdlusi kassajärjekordade, neurokirurgia ning potilillenduse vallast.
Siin toodud Leiburi juures olev ristmik näitab ilmekalt kuidas tegelikult see tõmblukk ei tööta ja lihtsalt tahetakse sulle pidevalt pähe istuda. Kõrvale sumbuvale rajale ronitakse juba ka siis kui põhireas on vaid 1-2 autot. Vahel on sumbuv rida isegi pikem kui põhirida. Enne ristmikku ja ka pärast on tee vaid üherealine. Kiirendusrada on suht lühike. Palun selgitage nüüd mulle kuidas ristmik laseb rohkem autosid läbi kui enne ja pärast on sama arv ridasid? Kui kõrval kiirendusreal vaheletrügijaid ei oleks, saaks põhirida vabamalt ja kiiremini kiiruse üles ja ühe hooga oleks ühes rivis pikk autoderivi ristmiku ületanud. Vaheletrügijate pärast toimub aga põhireal pidev pidurdamine pea-aegu seismajäämiseni ja ristmikul liiklus toppab. Samas vaheletrügijad ei oska ka suunda kasutada ja ei oma mingit silmamõõtu tekitades tihti avariiohtlikke olukordi. Pea-asi, et mõni jorss oma pee mõni autot sust ettepoole sai. Tavaline on ka see, et vaheletrügija edaspidi sirgel teel jääb sulle ette väikse kiirusega venima ja jääb üldisest liiklusvoost maha. Kus siis see teede läbilaskevõime tõstmise soov jäi?
Tavaline on see, et tagant tulev kaduval real sõitja lihtsalt jõuga lendab sulle külge. Vabandan, aga ma ei pea ega saagi sellisel juhul viisakust üles näidata kui mul on põhirida (peatee), ma sõidan teistega ühtlaselt kolonnis ja siis mingi lendur seljatagant tulles kiirendusrajalt (kõrvalteelt) sulle ootamatult viimasel hetkel ette lendab. Minge ja vaadake selle ristmiku liiklust mingi aeg kõrvalt ja mõelge liiklusviisakusest, tõmbluku süsteemist ja ristmiku läbilaske võimest ilusti järele.
Ma tõmban seal alti sumbuvale reale, kui ma näen et ma ma muidu pargin vasakpööret võimaluse kinni. Selle jaoks piisab 2-3 autost ;)
Sumbuvad read suurendavad läbilaset läbi ebaühtlase kiirendamise. Kõik ei ole nina esiklaasis "viisakad" et jumala eest mõni õnnetu "ebaviisakas" tuleb ette. Ma loen pigem "viisakate" osas välja liiklusega mitte arvestamist ja ego teemat. Pole ma midagi hullu seal täheldanud, on ilusti vahele lastud (selle jaoks ei ole vaja pidurdada, kui juba arvestad et lased vahele!) ja kui ise olen lasknud, siis ei ole täheldanud et keegi hakkaks julmalt peale vajuma.
Pigem arvan ka, et see Leiburi ristmikul selline variant pigem suurendab läbilaskevõimet kuna korraga pääseb kaks autot üle ristmiku ja siis sujuvalt reastutakse ümber.
leiburi rist on hoopis teine teema!ka mina sõidan vahel esimese reas üle risti,KUID ma ei hakka vahetult pärast risti teise ritta trügima,ega aeglustama oma manöövirga teise rea liikumist.pigem ootan see 10 sekki ja lasen joru mööda
Täna juhtus ootamatu lugu. Narva mnt, suund linna sisse, Kadrioru kohviku juures. Seal on siiamaani ikka vasakpoolne rida ära kadunud, aga täna kadus hoopis parempoolne rida ära. Mina kui ebaviisakas võtsin vasakusse ritta, kus oli vähem sõidukeid. Ühtäkki märkan, et hoopis mina olen viisakas ja parempoolses reas on nahhaalsed trügijad. Kusjuures tõmbeluku põhimõte toimis hästi, üle ühe läksime sõbralikult, nahhaalid-liiklushuligaanid ja suurkannatajad kõik ühte ritta. Tahangi viisakuse eriteadlastelt küsida, et millises reas olid viisakad juhid ja millises ebaviisakad? Vasak rida oli veidi lühem, seega mina kui vasakus reas sõitja olin ebaviisakas. Parem rida jällegi kadus (suubus), seega olid ebaviisakad pearemas reas. Kas mõlemas reas olid siis nahhaalid-ebaviisakad? Palun valgustage mind.
nagu mainisid, oli see ootamatu. ja nii ilmselt ka teistele. seega viisakad olid kõik. aga kui sa juba kümme päeva tead, et see rida kaob ja jätkad endiselt paremalt trügimist, siis lahterdud ebaviisakate alla. pole ju keeruline asjadest aru saada.
Ära sega vahele, hull professor :) Lahendus on juba olemas. Kasutaja "ˇ" vastusest selgub, et võtmemoment on ootamatus. Need krdi liiklusmärgid tuleb ära koristada lihtsalt! Sellisel juhul ei tea keegi, milline rida täna ära kaob, kogu teeressurss kasutatakse ära, tõmbelukk toimib, kõik on viisakad. Jep. Tänan, ˇ! Lahendus oli ju kogu aeg meie silme ees, aga oli tarvis, et keegi annaks viimase tõuke. Teadmatus ja ootamatus!
Mina ei saa ega tohi liiklusmärke kõrvaldada. Liiklusmärkide paigaldamine Eestis on kellegi suur äri, mille meie, tavaliiklejad kinni maksame. Aga see ei puutu praegu asjasse. Tunnistan, et olin jah esimese hooga liialt optimistlik. S*ttagi nad need märgid ära koristavad. Aga meie, liiklejad, võime neid ju ignoreerida. Liiklusmärk "Koonduv rida" või misiganes ta nimetus on, ei kohusta ju millekski. See märk on saatanast, ta jagab liiklejad kahte leeri. Seda pole vaja, olgem ikka viisakad!
kõik püüavad enda arust väga kultuursed ja haritud olla, aga postituste ridade vahelt loeb kenasti välja, et kõvatamine on nende üks tavalisi loomuomadusi...
kui siin foorumites ringi kolada, siis leiab kuskilt ühe näite mingist euroopa väikelinnast (ei mäleta enam riiki, ehk oli holland), kus korjati tänavatelt ära kõik liiklusmärgid ja ennäe imet- ei ühtegi avariid ega muud intsidenti. järelikult inimene suudab ka ilma suunavate viitadeta liikluses hakkama saada. aga võib olla on see puhtalt inimeste intelligentuse teema- vana ja väljakujunenud riik vs postsovjetlik ärapanemisvabariik- korja siit kõik märgid ära ja asi muutub anarhiaks, sest paljud arvavad, et nüüd võib kõike teha ja seadused enam ei kehti.
seega minu hinnang olukorrale, kus kümme päeva liikluskorraldusest teadlik olev inimene ikka oma rida ajab, on juba ebaviisakus, enamike jaoks ette tulev ootamatu olukord ja selle sujuv lahendamine on viisakus. mõned kommentaatorid võivad ju kõvasti plõksida ja oksi laiali ajades mind maha teha, aga tõsisemalt järgi mõeldes (kui on selleks võimet) saadakse ehk aru, et liiklus peegeldab otseselt inimeste kultuuritaset, mitte liikluskorraldajate kiusu roolikeerajate vastu. märkidega püütakse teie elu lihtsamaks teha, aga kui te sellest aru ei taha saada, siis oma viga. ma muidugi ei väida, et märke alati kõike otstarbekamalt paigutatakse ja teetöid kõige sujuvamalt organiseeritakse.
Leiburi juures olen täheldanud seda, et kui otsustad viisakas olla ja mitte kasutada seadustest tulenevat võimalust esimesse ritta laieneda, siis juhtub tavaliselt eesotsas olema mõni niisama uimane või väljasureva mootoriga auto, või siis hirmuhigi otsa ees ja käed-jalad ristis õppesõitur jne.
Et lõpptulemusena jõuab lühikese fooritsükli ajal sealt läbi sõita see uimar ja veel paar-kolm masinat. Kui seal paistab juba olema üle kümne liikuri ja veel mahub esimesse võtma, siis tavaliselt seda võimalust kasutangi, elu näitab et on ära tasunud selline taktika. Seni ei ole mingeid väga ohtlikke olukordi täheldanud.
Kadaka selveri juures on fooritsükkel veel lühem ja seal lihtsalt peab esimese valima, kui rohkem kodanikke liikvel on. Pärast läheb juba tõmblukuvärk päris ilusti ja läbilaskevõime on kindlasti suurem, kui ühe reaga.
Eks ta kuidagi meie peades kinni on, et näe inimesed on siin juba päevade kaupa seisnud ja nüüd mina äkki kasutan vaba rada. Üldiselt tuleb see väike piinlikusemoment kõrvade vahel maha suruda ja kaine mõistus säilitada võimalusel.
kui sa sammal ka midagi küsisid, siis on see siia lihtsalt ära kadunud, st on ilmselt nii mõttetu küsimus olnud, et pole huvi tekitanud. aga kui tahad vastust, esita see küsimus uuesti ja püüa näiteks ise sellele vastata. ehk äratab su enda genereeritud vastus ka mõned mõtted teistes inimestes ja tekib ehk väikene arukas diskussioon. võid ju arvata, et minu jutt on pikk ja sisutu, aga on inimesi, kes ei saa ei pikast ega lühikesest jutust aru, sest nende ajukapatsiteet seda lihtsalt ei võimalda. kui liikluses ei suudeta järgida elementaarseid käitumisreegleid, rääkimata liiklusseadusest, siis on lihtsalt tegu kireva ühiskonnaga, kus ühed püüavad viisakalt käituda ja teised sülitavad sellele kõrges kaares. minul kui viisakal inimesel viskab selline tegevus lõpuks üle ja muutun teatud olukordades ebaviisakaks ehk siis nahaalseid vaheletrügijaid, kes on kaugelt ära tunda (s.tast arusaamiseks ei pea seda alati kätte võtma ja maitsma), ma enam ei aksepteeri.
üks võrdlus veel kaupluse teemadel- ajast ammusest on lastud inimesed enne uksest välja ning alles siis sisenetakse, aga ärapanemisvabariigis ei huvita see enam kedagi- toidukottidega poest väljujad joostakse jalust maha, sest keda huvitab kunagine kiviaegne viisakusreegel. po**ui ju...
12:47 19.08.2015 lilleke, loe läbi ja pea seejärel epistlit edasi :)
A! postitusega vägagi nõus, eriti viimase lõiguga. häbi tunnistadagi, et olin ka ise kunagi sama ohmu ning sai isegi veoautoroolis teises reas sõitjaid takistatud. siiski enam mitte ja ei saa ükski õnne 13 käsikirja tasemel tiraad mind istuma samas reas tigedate ja õigust täis nõukogude inimestega.
kui muidugi teine rida sama pikk pole, sellisel juhul istuksin ilusasti ka esimeses reas ning teise rea lõppedes laseksin ilusasti kordamööda teisest reast vahele.
professor, sa ikka ei vastanud mu küsimusele...
pane nüüd tähele, üks asi korraga... kui sa reast ootajatest mööda sõidad ja vahele lähed, kes saab kiiremini edasi, kas kogu liiklejate hall mass esimeses reas (ehk siis sinu mõistes nõukaaegsed ullikesed) või sina?
olen alati valmis tõmblukumeetodil teist rida vahele laskma, aga me räägime ju erinevatest olukordadest. siin on murekohaks ettetrügijad (sellest ka võrdlus kassajärjekorraga, püüa mõista), mitte kahest reast tulevad pudelikaelaläbijad.
või kui sa ilma autoseoseta mõista ei suuda, siis kujutle drive-in'i saba, kus keegi kõvataja end vahele surub, väites, et kõrvalt mahub ju ka ja ükski märk ei keela.
kunagi ohmuna esimeses reas, nüüd targana teises... palju õnne
On ikka tola see teemaalgataja! Kui sa sõiudad kellegile millegile otsa oled loomulikult ise süüdi! Nagu ka antud olukorras. Ja mina selliseid kõrvaltreast tilkujaid vahele ei lase kah, kui just ple sama marki auto või iluis beib roolis
küünik, kui mina sõidan mööda tühja teist rida lõpuni, jõuan ma kiiremini takistusest mööda, kui esimeses reas õndsat kommunismipäikest ootavad härrad. mul ei oleks absoluutselt probleemi oodata ei esimeses ega teises reas ummiku lõppu, kui read oleksid võrdsed, kuid ma ei kavatse olla see tainas, kes esimeses reas sisiseb, kui teises reas mööduvad minust sõidukid, kellel on selleks täielik õigus.
mulle üldiselt tundub, et teises reas liikujaid on aina enam, seega ei ole kaugel aeg, kui read võrdsustuvad ning kibestunud pässid peavad halamismaterjali mujalt otsima.
sammalajama ei saa aru, et esimeses reas ei tekiks ummikut kui teises reas poleks neid ettetrügijaid, kes nõuavad õigust enda vahelepressimiseks ja siis kui ei lasta, on kõik ebaviisakad. seega liiguks esimene rida kaks korda kiiremini ilma möödapressijateta ning sammalajama ei peaks teps mitte esimeses reas ummikus passima, vaid saaks sujuvalt pudelikaela läbitud. igasugune loogika ütleb, et kui kuskil on järjekord, siis möödatrügimine ja vahelepressimine teeb asja vaid hullemaks. ja siit edasi jõuame juba ristmike kinnisõitmiseni ning muude liiklusveidruste juurde.
küünik, mis vastust sa ootad ma ei saa aru? ma ju vastasin, et loomulikult ma saan kiiremini, kui kõik istuvad esimeses reas ja mina kasutan teist. kuid see ei olegi normaalne olukord ja pigem istuksin esimeses reas, kui see oleks võrdse pikkusega teise reaga.
nagu on siin kordades üritatud põmmpeadele selgeks teha - kui kõik liiguksid kuni lõpuni võrdsetes ridades, ei olekski vaheletrügijaid - reavahetus toimuks kõigil alles ühe rea lõppedes ning mitte keegi ei tunneks, et talle ette trügitakse. kuni seda ei juhtu, on alati keegi, kes tunneb, et talle ette trügitakse - kasvõi lauluväljaku juures võtavad pässid nina eessõitva auto tagumikku kinni, sest "ma ju tean et seal rida lõpeb ja ma olen eeskujulik liikleja ning istun oma järjekorras ja kõik teised on m---id.
ja ikka ootan vastust sellele lõigule:
kuidas muidu kõrgemal kõlbelis-moraalsel tasandil hõljujate arvates tuleks käituda liiklejal, kes lauluväljaku mäest alla tulles näeb pirita poolt tulnud pühakuid esimeses reas ummikus seismas juba sada meetrit enne ristmikku, samas, kui teine rida veel pool kilomeetrit täiesti tühi?
kohe peale ristmikku esimesse ritta reastuda ei õnnestu, kuna seljatagused soovivad ka sama rohelisega üle saada. lasnast tulles ots pirita poole ning tagasipööre seal, kus esimene rida veel vaba?
ja siis veel mõned pildid kus selgelt ära näidatud, kuidas on sellisel juhul tark, loogiline ning günterimaal ka kohustuslik viis lõppeva rea puhul liigelda:
eestis pole kuskil sellist liiklusmärki, mis raja kadumisest juba 400m ette teatab- tavaliselt pannakse märgid 100m enne kadumist ja siis on igaühe enda asi, kuidas saab. teiseks on mõttetu võrrelda sakslaste ja (j)eestlaste kultuuritaset.
jah, see on tõesti nii, kõrgema kultuuritasemega riikides saadakse aru, et optimaalseim lahendus lõppeva rea probleemile on tõmblukk. ainult ida-euroopa lambad kipuvad oma lamedavõitud "viisakust" demonstreerima, reastudes ümber juba siis, kui see pole vajalik ning pigem takistab sujuvat liiklemist. head arenemist, mis ma oskan ütelda.
kadriorus on 400m märgid täiesti üleval, aga ega ärgem laskem loogikal ning faktidel oma tiraade segada :)
Professor, ma eeldan, et Sinu küsimuse kontekst on, "mida teha, jäädes viisakaks". Antud teemas eeldab viisakaks jäämine, et hõivatakse rida, milles on rohkem sõidukeid. Lisatigimused on, et peavad olema kannatused ja ebaviisakaid, kes sõidavad väiksema liikluskoorumusega reas (nn nahhaalid ja trügijad), vahele ei lasta. On veel üks tingimus, mis pöörab kõik pea peale - teadmatus. Seega on selline viisakuse mõiste üpriski komplitseeritud ja mitte igaleühele arusaadav.
Konkreetselt küsimuse juurde. Kui Lauluväljaku mäest alla sõites on Russalka ristmikul esimene rida ummikus ja teine rida vaba ja eesmärk on viisakaks jääda, tuleb sõita Pirita poole. Mida hiljem õnnestub teha tagasipööre esimesse ritta, seda viisakam. Kasvõi Maarjamäe või veel parem, Pirita Selveri juures.
Teine võimalus on siiski jääda ootama võimalust esimesse ritta saada juba Russalka ristmikul. Võib kergesti juhtuda, et jääd seda võimalust ootama kauaks, sest viisakuse nõudeid järgides Sind vahele ei lasta. Sellisel juhul koguneb Sinu taha järjekord viisakatest juhtidest, kes (kui veab) ummistavad liskas Russalka ristmikule kõik ümbruskonna ristmikud.
Kolmas võimalus on viisakuse definitsiooni teadmatuse ja ootamatuse momendi ärakasutamine. Kuidas teha selgeks viisakatele juhtidele, et oled teises reas "kogemata" ? Teatavasti saavad viisakad juhid ilma Sind hammustamata aru, kas teeskled teadmatust või oledki selline ebaviisakas (see on eraldi käsitlemist nõudev fenomen, mida loodan lahata mõnes teises teemas) ? Üks võimalus on kasutada välismaist registreerimisnumbrit. On ka kleebiseid "I'm lost, don't follow me" vmt. Väike porine ja roostene autokökats võibolla? Ei oska nõu anda.
ma ei saa nüüd hästi aru- teades, et mingi sõidurada kaob ära ja võttes juba eelnevalt koha sisse jätkuvas sõidurajas, teen midagi valesti? et siis õigem oleks lasta mööda kaduvat rada pidi lõpuni välja ning alles siis hakata reastuma? ok, oletagem, et minul ja paljudel teistel minusarnastel isegi lastakse reastuda, aga mil moel kiirendab see pudelikaela läbimist rohkem kui kõik sõidaksid nö jätkuvas reas? jätkuva rea autod peavad ju iga ümberreastuja puhul aeglustama või isegi peatuma ja selle rea kiirus väheneb tuntavalt.
täpselt! kui kõik sõidavad ilma eelnevalt tõmblemata oma (kas siis lõppeva või jätkuva) rea lõpuni, saavad kõik takistusest mööda sama ajaga - sest puudub võimalus mööduda seisvast reast! liiklus on sujuv, selle tulemusena paraneb (küll mitte metsikult aga siiski) ka pudelikaela läbilaskevõime.
kui fooritsükkel laseb läbi näiteks 20 autot minutis kahel sõidurajal, siis ühe raja sulgemine ei muuda kohe kuidagi pudelikaela kiiremaks kui suletud raja autodel manööverdada lastakse- üks rada laseb läbi 10 autot minutis ja see on lõplik. seega ummiku määrab siiski mingi kolmas mõjutegur, mitte autojuhtide viisakus.
juhul, kui peale foori ning ühe raja lõppemist on jätkuvalt ummik, siis tõesti mitte. leiburi foori näitel olen ma nõus kasvõi lõppevat rada pidi ristmiku ületama ning seejärel rea lõpus passima, kuni jätkuvat rada pidi sõitjaid tänu fooritule muutumisele enam ei tule, sest vähemasti sain nii mina kui teised lõppevat rada pidi sõitjad selle tsükliga ristmiku ületatud.
ma arvan, et eelistan müüdimurdjatele kainet mõistust ning liiklusteadlasi riigist, kus on ainuüksi kiirteid 13000 kilomeetrit. aga igaühele oma.
et siis viisakad juhid põhjustavad ummikuid? see on ikka uus tase ja mitte ainult Tallinna liikluses. edu, liiklusteadlased! oleme edaspidi kõik nahaalid ja kõik sujub nagu tõmblukus!
krt, kas tõesti on raske aru saada, et teie "sujuv" liiklus on kellegi teise toppamise arvelt? ise nimetab ennast professoriks...
eks räusata on loomulikult lihtsam, kui mõtelda. kui mõlemad read on võrdsed ning kordamööda lastakse vahele, kes toppab? nagu peaga vastu seina taoks :)
viisakusest niipalju, et üksvahe sõitsin sabas oma kunagisel klassivennal, väga viisakas tegelane. mingi hetk lõi pirita teel pidurid blokki, et kõrvalteel ootaja peateele lubada. mind päästis ainult harjumus soliidset pikivahet hoida ning head pidurid. päris viisakas aga natuke otu poiss on.
See Kadrioru kohviku esine ristmik on üks tänuväärt koht, mis aitab liiklusviisakusest (antud teema mõttes) paremini aru saada. Russalka juures keeras mulle ette liinibuss ja sõitis vasakusse ritta. Vasak rida oli täiesti tühi, parem rida aga täis ja bussijuht oleks vabalt saanud viisakalt käituda,võttes sisse koha paremas reas ja ummistades sellega ristmiku. No olgu, ebaviisakas juht, on selliseid. Sõidame Kadrioru poole, tema ees, mina tema taga. Mõtlen, et kuidas ta küll Kadrioru peatusesse sisse saab oma bussilahmakaga. Aga näe, viisakate rivis leidus üks ebaviisakas juht, kes ta vahele lasi. Minu jaoks oli see üllatus, aga natuke juureldes leidsin, et nii see ju ongi. Ka viisakad võivad mõnikord ebaviisakalt käituda. Ilmselt võtavad paljud sisemiselt ebaviisakad juhid sisse viisakate sõidurea. Mis selle ajendiks on, võib ainult oletada. Võibolla ongi nende eesmärk pudelikaelas toorutseda, ebaviisakalt käituda ja teisi vahele lasta?
Paistab, et selle foorumiteema raames käsitletav liiklusviisakuse olemus on palju keerulisem ja mitmetahulisem kui esialgu arvatud. Ma ei imestaks üldse, kui need viisakad oleksid mingi salaseltsi liikmed, kus on oma koodeks, omad tseremooniad jmt.
Pärast pärnu mnt remonti remonti hendriksoni juures ja nende nasca maapinnajoonistuste mahalaotamist, on bussijuhid palju "viisakamaks" muutunud. Seal on neil teatavasti vaja vasakusse ritta tõmmata ja hommikuti on selle operatsiooni pealtvaatamine üsna kurb kogemus ja tekib kerge mõistmatus, kuis linna liiklusisad lihtsa asja üpris keeruliseks ajada oskasid.
Ilmselt samast harjumusest kannustatuna, jäävad bussijuhid peale järve selverit röömsalt teisse ritta, et mõnesaja meetri pärast hakata üle esimese täiesti tihkelt autosid täis kohast ümber reastuma bussipeatusesse. Ühest küljest nagu avangard, kuna kimades sel moel mööda enda eelkäijate poolt tekitatud seisakust esimeses reas, säästavad nad reisijate telefonide akusid, aga teisest küljest garanteerides selle ahela jätkumise, kuni liiklejaid rohkem liikvel on.
Samas, ega meie liikluses väga ahistatuna end tunda ei saa. Hiljutised rootsi mälestused kogemata kesklinnas vale tänavaotsa valimisel mõnesaja meetri läbimiseks ligi pool tundi oma elust maha kirjutanuna võib tõdeda, et arenguruumi veel on. Seal nimelt arvatakse, et kesklinnas elavad rikkad ja kuna sotsialism õitseb täies ilus, siis tuleb burshuaasia elu võimalikult ebamugavaks teha, või käigu siis parem jala. See muidugi võibki nii olla, kuna mõnedes kabriodes nägin härrasid-prouasid, kes võisid vabalt juba pipi-pikksuka ajal rooli keerata. Kahjuks kaasnesid sellega teatud reageerimisraskused vähestele rohelistele hetkedele foorides ja lisaks jalakäijate terror reguleerimata ületuskäigukohtadel. Heoluühiskond.
Transpordiplaneerimises on kõik, nii viisakad kui ebaviisakad üks ühine browni osakeste kogum.
Eriti kasutaja "küünik" postitustes paistab kõige rohkem seda ego teemat, kes näeb antud probleemistikus enda marsruudi osas, kas läbilase on suurem või väiksem varase reastumisega või nö vaheletrügimisega. Isegi selles kitsas lõigus transpordisüsteemis on eeldused valed, sest erinevate liiklejate kiirendus ja kiirus on erinev, mis tekitab kummulatiivse ebakõla kolonni lõpus, mis räägib aga üheselt hilise reastumise kasuks. Mis peamine, antud meedet kasutatakse peamiselt selleks, et ära hoida eelmisel ja üleeelmisel ristmikul ummikute teket, kasutades ära efektiivsemalt tee pinda. Ja veelkord, võrdlus kassasabaga ei päde!
Võrdlus kassasabaga ei päde, kuna kassa lõpetab töö ootamatult. Ootamatu takistuse korral sujub ka pudelikaelas kõik. Pädev on selline analoogia. Kassiir paneb järjekorra lõppu sildi, et kassa lõpetab töö. Selle peale lahkuvad kõik järjekorras ootajad, kuigi kassiir saaks neid veel teenindada. Lahkujad arvavad, et enam ei ole viisakas selles kassas oodata. Kassiir istub oma vahetuse lõpuni ilma tegevuseta. Kassa ressurss jääb kasutamata nagu jääb kasutamata teeressurss (koonduv rida enne pudelikaela).
