Tegemist on huvitava kohaga, kus politsei pidevalt trahviraha käib korjamas ja kus väidetavalt on vaja peatuda kaks korda. Eriliseks teeb olukorra see, et stoppmärk on kohe selle koha peal, kust algab ristmik (ise roolist pildistasin), ENNE kergliiklusteed, samas on stoppjoon kergliiklustee ja ristuva peatee vahel. Tundub veidi absurdne, aga ei oska nagu vastu kah vaielda. Asukohaks on Leppävirta, täpsemalt Heinävedentie, Leppävirrantie ja Konnuksentie ristmik Leppävirrantie poolt (st Leppävirralt) tulles, vahetult enne seda hiiglasuurt Leppävirra kanali silda, ristmiku kõrval on kohe väike parkla infotahvliga. Lisaks kohalikele trahvi maksnuile õnnestus vestelda ka ühe kohaliku autokooli õpilasega... nende jaoks on kõik selgem kui minu jaoks:)
Kui keegi arvab, et mõistab olukorda hästi, ootaks kommentaari!

Samasugune lollus on Haabneemes, Kaluri tee ja Rohuneeme maantee ristmikul. Ma esimese hooga vaatasin, et pilt ongi seal tehtud.

Loogika ütleb, et peatuda tuleb märgi juures, joone ees tuleb teed anda peateel liiklejatele, kuid joone ees uuesti peatumine ei ole kohustuslik.

Ma pole seda enda jaoks kunagi lahti mõtestanudki, aga kuna ületan seda ristmikku ca kümmekond korda aastas, siis olen teinud alati just vastupidi, et stopp märgi juures andnud kergliiklusteel liiklejaile lihtsalt teed ja (igaks juhuks) peatunud seismiseni alles stoppjoone ees. Pandaautosid pole kunagi läheduses olnud, et selle teguviisi õigsust kontrollida.

Tahaks ise ka teada, kuidas siis ikkagi peaks olema ja miks. Selleks tuleb esiteks lähtuda Soome seadustest, sest meie seadused üle lahe ei kehti. Aga loogiline oleks minu meelest see, et stoppmärk on sinna pandud ikkagi sõiduteede ristumise jaoks. Märk võib ju veidi varem olla, aga kui sellega koos on stoppjoon, siis peatuda tuleb ikkagi ainult stoppjoone ees. Kergliiklusteel liiklejale tuleb teed anda ja vajadusel peatuda, aga siis teeksin mina teise peatuse ka stoppjoone ees.

Ühesõnaga mina käsitleksin neid kahte ristumist eraldiseisvate nähtustena: üks on peatu ja anna teed enne "suurele teele" pööramist; teine on kergliiklustee, mis ei nõua seismajätmist, kui pole otsest vajadust. Kui liikluse korraldaja oleks seostanud stoppmärki kergliiklusteega, siis oleks ju ka stoppjoon olnud enne seda kergliiklusteed, mitte pärast.

Märgi nimi on “Peatu ja anna teed”. Märk tähendab, et juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.
Need muud kohad on raudtee ülesõit ,kus tuleb peatuda märgi ees .Nii on Eesti liikluseeskirjas .

Aga see koht pildil on Soomes ,seal kehtivad teised harjumused.Näiteks sooritatakse ristmikel pöördeid ka mittesüttinud noole suunas .
Liikluseeskiri Eestis ütleb. Foori lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas.
Vat nii .Aga Soomes sõidavad kõik ka kustunud noole suunas ,kui põhifooris roheline. Ja kui mina täidan liikluseeskirja ja ei sõida ilma süttinud nooleta ,tuleb kohe pasunakoor.
On ka loogiline,et Eestlasele trahvi tehakse . Soome ment lihtsalt imeb pastakast trahve välismaalaste taskust .Lollitab inimesi .Olen ise ka sattunud Soome mendi ohvriks olematu asja eest .Edasikaebamine ei aita ,kuna olin üksi ja tunnistajat ei olnud .Mendid olid kahekesi ja kinnitasid oma luuletust.
Soome politsei jätab palju soovida ,nende adekvaatsus on .....

Tundub, et inimesed ei tea kõige elementaarsemaid liikluseeskirju :S?

Kui lähtuda Eesti liiklusseadusest,siis peab ikka peatuma stoppjoone ees ja teistele liiklejatele teed andma.Enne seda on ülekäigurada,kus tuleb vajadusel kergliiklejatele teed anda.Liiklusmärk peatu ja anna teed tähendabki seda,et tuleb sõita ristuva sõidutee ääreni ja seal peatuda ning teed anda ja kuna ristuva sõidutee ääres on olemas ka stoppjoon,siis peab selle taga peatuma.