Kuna nüüd elu ahjuküttega korteris, siis tunneks huvi küttepuude järgi. Internet täis igasugu kuulutusi, ei saa aru hindadest, koti kaupa, ruumi kaupa, erinevad pikkused jne. Ehk keegi omab kogemust ja teab head kohta Tallinna kandis, kus hinnad head ja kaup kuiv? Aitähh
küttepuudel hind on pool muret, juhtub ka seda et koguse ja niiskusega petetakse.Mul tuttav kütab mingi jämeda saepurust pressitud briketiga, vähemalt aus kaup- hinda ei tea. Kui on ruumi ladustada, siis odavam oleks vast kevadel toorest leppa osta.
Praegu on toorest puud hilja osta selleks talveks. Otsi kallimaid aga kuivi. Kui kindel tahad olla, pead ise kohapeal käima ja vaatama, mida pakutakse. Üle lasta üritab küttepuudega igaüks.
Märjad puud võid osta siis, kui ostad kevadel, lased ühe aasta kuuris seista ja siis hakkad kasutama.
Suvalist lehekuulutust pole ma kunagi vaadanud. Usaldan ainult tuntud firmasid ( www.halupuu.ee ; www.tulepuu.ee ). Nendega mul ainult positiivsed kogemused. Puud on tõesti alati kuivad olnud ja kogus klappinud. Ise eelistan sangleppa. Piisavalt kõrge kütteväärtusega, aga samas mitte liiga äkiline, et ahju tapaks. Ja pole ka liiga lahja nagu tavaline lepp. Soovitan osta konteineris, kui õiget ladustamise kohta omal pole. Siis on eriti kindel, et saad õige koguse ja kuivad puud. Pärast saad konteineri ka kütteks lammutada.
Puu pikkus sõltub sul küttekoldest - kui pikad sinna mahuvad normaalselt, et uks ikka kinni läheb.
Konteineris maksavad poole rohkem kui laotult koormas. Rikaste lõbu. See teeb siis juba sama välja mis elektriga kütta. Firmadest ei soovita osta, maksad ka käibemaksu kui paberiga ostad. Ikka ajalehe kuulutuse peale tasub osta otse metsaomanikult mitte vahendajatelt. Muidugi kuivuses ja kvaliteedis kui koguses tasub veenduda.
Ma ei ole nii rikas, et riskida suvaliselt jorsilt ostmisega. Ma olen neid "metsakuivasid" puid küllalt näinud, millega inimesed alt on läinud. Märjad, pehkinud, sammaldunud jne. Talvel korstnast tuleb selline toss küttes nagu oleks krematoorium avatud. See rikub su lõõrid ära ja sooja õieti nendest ei saa. Konteineris ostes lased konteineri tõstukiga omale sobivasse kohta maja juures ära paigutada ja jääb ära ka puude tassimine riita või kuuri. Tänapäeva inimesed ei oska ju riitasid ka laduda, esimese nädalaga on riidad kummuli.
kuidas sa siidiuss koguses veendud, et koorma sisse ei ole rist rästi visatud, väljast mõõtes võib muidugi klappida ja veel sõitub sellest palju halu pikkus kõigub. Või laod riita ,mõõdad ja siis mõtled müüjaga tagantjärgi kauplema hakata.
Tuntud firmast ostes võib kallis tunduda aga kui ikka kogus ja niiskus klapivad siis ei tundugi enam nii kallis.
Oma kogemusest võin öelda, et kui on usaldusväärne nn "jorss", siis on ka kogused õiged (viimati 10 rm asemel ca 12 rm, ise üle mõõdetud, eks see mõõtmine on ka veidi subjektiivne) ning puu kuiv. Ning kuiva lepapuu hinnaks 35.-. Märg lepp kevadel 30.- ja nii aastaid. Ju siis on turul palju ebausaldusväärseid kauplejaid. Antud juhul täiesti nõus siidiussiga. Maksta sellise puu eest ca 40 - 50.- rm (või veel enam) - võtab mõtlema. Tõe huvides pean nentima, et tõenäoliselt KM selles hinnas puudub (paberit ei ole küsinud). KM-ga tuleb siis hind + 40.-.
Jah eks muidugi võib osta ka pehkinud, mädanenud jne. Aga korralik puu müüja selliseid ei müü. Loll ei ole see kes müüb vaid see kes ostab. Kui kallatakse hoovi mädanenud notid siis kes sunnib selle eest maksma? Uskumatud tegelased. Niisamuti ei saa ma aru inimestest kes ostavad neid konteinereid 100 EUR eest 2 ruumi. Kui turul on saada pea poole soodsamalt ja 60 EUR eest 2 ruumi?On see mugavus või rumalus? Või ehk mõlemad kokku, et maksta topelt hinda? Samas on veel üks seltskond kes suisa ostavad ala toidupoest või bensiinijaamast võrguga. Sealjuures on ruumi hind juba 60eur ja rohkem kes arvutada oskab. Kuidas kellele?:D
Härrased, kes te räägite toorest puude ostmisest. Lepapuu kuivamis aeg on ideaalis 2 aastat, siis saad alles õiged kuivad puud. Kask kuivab veelgi kauem. Metsakuiv kuivab pool aastat. Aga et kevadel osta toorest ja sügisel kütta...pool aastat kuivamist, nalja teete vä? No kui võõras üüri pind on, siis ok veel, aga et oma enda ahju/pliiti rikkuda märja puuga...no andke minna. Ja mis soojust nad annavad? Susisevad ja mullitavad ainult. Ja varsti on lõõrid nii tahmunud, et korstnapühkijagi laiutab käsi ja soovitab uus pliit ehitada. Puid kulub ka poolteist korda rohkem.
Mitte üks müüja ei kuivata puid aasta või enam. Pool aastat heal juhul.
Metsakuiv on ka päris hea puu, kui see on tehtud seisvatest kuivand okaspuudest. Puude müüjad aga võtavad metsast kõik, ka langend ja maas pikemat aega vedelevad puud ja müüvad metsakuivana. Seepärast ilma mädanikuta metsakuiva leida on praktiliselt võimatu.
Metsakuiva koos mädaga võib saada 30€-ga ruum.
Toorest lehtpuud 35€-ga
N.ö. kuiv, ehk pool aastat kuivand poolkuiv puu maksab 40€.
Täiesti kuiva lahtiselt ei muua. Müüakse vaid kottides/liitrites, aga ruumi hinnaks tuleb siis 50-60€.
Ise ostan toorest segapuud 3 aastase tsükliga, ehk siis 3 aastat ette, siis on ideaalselt kuiv. 120 ruutu maja kütmiseks kulub 7 m3 puid talvega, temperatuuri alla 23 ei langeta, pakasega lausa 25. Sauna kütan metsakuivaga.
Talvel metsast toodud, kevadeks lõhutud, suvel riita ja talvel ahju, sügise võtan vastu eelmise aastast ülejäänud küttepuuga. Ei mingit vusinat, korstna tahmamist. Eelmine aasta sain 20 ruumi musta leppa 600 euroga, toodi kohale. Võibolla oleks mõistlik leida hea kaupmees kes hindab ka edasist koostööd, 35 euriga saan ka euriga saab ka "segu" 80% lepp, ülejäänud kask,kuusk ja haab. Eks natukene loeb ka tutvus. Sama süsteemiga toimetan 5 aastat, nüüd käis (seaduse sunnil) proff katusel ja ega tal seal midagi teha polnud. Muidu pühin iga aasta ise ja puhastan.
Tundub küll, et kalevipoeg. Ülejäänud aeg tambib õhksoojuspump ja elektriarvetest ei räägi? Endal 1,5 kordne, kasuliku pinnaga 80 ruutu, puitgaaskatel ja aastaga läheb kuni 13 ruumi puid, 13 oli siis kui olid veel talved, viimastel aastatel läheb ikka oluliselt vähem.
Naljamehed olete. 3 aastat kuivatate puid.
Viljandis toores lepp 24-25. Kuiv 30. Kes 2 ruumi 80-100 euriga ostab on peas ajude asemel vist küll saepuru:)
Maja peaks ära ka soojustama, siis oleks numbrid tunduvalt väiksemad.
120 ruudu peale 7 ruumi puid??? Kaks aastat pole õiget talve olnudki. See nädalake tõsist külma pani iga õhtu ahju kütma, aga muidu ikka üle päeva ja plusskraadidega üle kahe päeva. Mul maja ainult natuke suurem, kahe ahju ning kaminaga.
Mõni kütab vist õhku.
Igaüks teeb nii kuis ise õigeks arvab. Kes tahab niiskega puuga kütta - no kesse keelab, küll seegi ära põleb. Aga minul on kuuris hetkel viite sorti puid: poolkuiv ehk kevadel tehtud, kuiv ehk eelmine kevad tehtud, ja täitsa kuiv ehk üleelmine kevad tehtud. Kui nüüd sületäis igast riidast võtta, on kaalu vahe tuntav.
Siis on lisaks kask, no see on üldse 6 aastat juba kuivand. Kask läheb käiku siis kui talvel päris krõbr pakane väljas. Ja metsakuiv läheb sauna.
Maja on 1,5 korrust, üldpind 120 kahe korruse peale (kasulikku vb. 100 ringis). Küttekehaks 1 puupliit soojamüüriga all ja kütab kogu elamist. Lisakütteks on põrandasoojendus vannitoas ja väike radikas esikus. Ülemisele korrusele jõuab soojus iseenesest, kuigi ka seal on igaks juhuks radikas, mida mitte kunagi ei ole veel kasutada tarvis olnd. Ei mingeid õhksoojuspumpasid uhamas ega elektriga kütmist. 7 ruumi läheb, jutt jumala tõsi. 5 ruumi segapuud (enamus lepp) ja paar ruumi kaske iga talv ja majas 25 kraadi pea iga päev ja elatakse seal kõik 365 päeva. Kui ostan tooreid puid, koorem tuuakse 6 m3, tegelikult aga on seal isegi nats vähem ja kuivamisega kahaneb kogus veelgi. Ja täpselt talveks jagub koos kasega, u. pool ruumi jääb ülegi, selle põletan suvel tavaliselt niiskete ilmadega. Niiet, te kuivatage oma puid ja enam ei lähe 13 ruumi. Sina, kes sa talvel teed ja sama aasta juba kütad, sa mõõda korra niiskust oma puudel, sul on vähemalt 20% niiskust seal, no mis kuivad puud need sellised on? Lõviosa soojusest läheb kaduma niiskuse välja keetmiseks. Ja siis imestame, et 13 ruumi läks. Maja peab ka muidugi soojustatud olema. Mina igatahes kuivatan 3 aastat ja saan ideaalse tulemuse. Aga tean ka selliseid, kes kütavad päris toorega, kuivatavad toas paar päeva enne kütmist ära ja kõlbab küll.
see jutt kiskus kohe eksperimenteerima. võtsin riidast kevadise lepahalu ja kaalusin ära- 1031 grammi. las ta nüüd seisab ahju peal nädalakese ja vaatame, palju ta veel kergemaks muutub ehk siis palju niiskust välja aurab.
Kui ma mõtlema hakkan, siis minu lapsepõlves oli küttepuudega selline tegutsemine, et talvel osteti kolme meetrised märjad puud, need saeti ja lõhuti 50 cm ahjupuudeks ning laoti riita. Riidas seisid nad õues poolteist aastat ja siis sügisel veeti puukuuri sellesse osasse, kust olid eelmisel talvel puud ära köetud. Seal nad seisid veel ühe aasta ning alles siis läksid ahju. Nii et kokku kuivasid 2,5 aastat millest esimesed 1,5 õues.
Teemaalgataja siiski küsis, kust kuivi puid saada. Vastus - ei kuskilt. Isegi võrkkottides kuivatis kuivatatud Statoili puud ei ole päris kuivad, seest on ikka osaliselt toored. Poolkuivad puud aga täitsa turul olemas. Pikkused siis nii, et kui sul ahi - siis tavaliselt 50cm, kui pliit - 30cm. Puid mõõdetakse vanast ajast juba siiski ruumides, laotuna riita, kõrgus x laius x pikkus. Liitrites mõõdetakse viina, mitte puid. Kui ostad kottides ja liitrites - võid arvestada, et maksad kahekordset hinda. Need on rohkem mõeldud korra nädalas kaminasse ilutuleks ja naisega kamina ees veini joomiseks, mitte eluruumi kütmiseks terve talv. Kui puukuur olemas - on väga hea, osta kohe 20m3 kui ära mahub, saad järgmiseks aastaks kvaliteetsed puud ja saad ka teada, palju umbes aastaga kulub. Kui ei ole - pead leppima turul olevate "kuivade" puudega iga aasta.
Mis arvate puitbriketi taolistest küttematerjalidest? Neid igasugu kujul, pulkadena, tavalise briketi moodi. Osad tuttavad kiidavad, et hea, mugav, tuhka pidi vähe jääma. Kuidas kütteväärtus?
Kõige soodsam on kütta halupuudega. Igasugused briketid, pelletid jne makaronid löövad soojahinna kohe üles. Vedelkütused ja gaasiga samuti kallis kütta! Kõige kallim muidugi elektriga kütta. Elekter tegelikult ei olegi ülemõistuse kallis. Kalliks ajavad selle igasugused ülekandetasud eleringile pluss nende bosside kallid autod, majad jne kasumimarginaalid!
kle siidituss räägi siis mitu % see bosside autokulu on ,Eleringi ,Eesti energia käibest ,kasumist ,et see energia hinda mõjutab. Sinu arust peax nad sõitma Audi 80 -nega vist, Kõigi elu mõte ainult öko-möko , nagu mõnel
Bosside palgad muidugist ee ja eleringi kasumi ja käibe suhtes muidugi protsentuualselt suur % ei ole. Aga kõik algab väikestest asjadest. Ja kui mitu väikest asja kokku panna ongi protsent suur. Natuke siit natike dealt ja nii ta suureks muutubki. Ega paras olekski neil Audi 80 anda. Veel parem sõitku ühistranspordi või jalgrattaga! Siis oleks tarbiajale kokkuvõttes soodsam ja loodusele ka parem ! Aga seda muidugi ei juhtu. Kui ollakse harjunud maksumaksja raha eest raiskama ja priiskama siis seda naljalt ei muuda!
Vanasti maal oli meil vähemalt 5-8a puud alati varuks.~200r ehk.kuuris.
Aga ex siis tehti tööd ka ikka.
20% täiesti norm.kütta.mingi 10% juba liiga kuiv.
No siin lõunas saab küll kuiva segapuu 32e kätte.tuleb kallutab maha ja kui riidas siis mõõdame.ega kohalik mees saa pettusega tegeleda.
selles mõttes liiga kuiv, et mingi 5a lepa halg ei kaalugi nagu midagi ja kui ahjutäis mingi poole tunniga ära põleb ,siis ei jõua ahju soojakski ajada. Ei ole see 5a,lepa halu tuli niipalju valusam kui 2a oma.
Aga raskem lepp siis kaalub rohkem, valusam tuli ja põleb kauem? Kaalub ju seal sees vesi!!! Vesi siis põleb ja annab sooja vä? Einoh, nalja peab ka saama. Olen kütnud ka mitukümmend aastat kuivand puudega, mis puukuuri tagumisse nurka teiste riitade taha olid jäänd ei tea mis esivanemate ajast, väga hästi põlesid ja andsid sooja. Tahaks ikka teaduslike argumente kuulda, miks niiskem puu on parem kui kuiv, mitte mingi vanaema eneselohutust sest kuivi puid ei ole. Meil, mäletan lapsepõlvest, tehti korraga 10a puud valmis suur kuur täis. Ja siis paar aastat enne lõppemist jälle samamoodi täis.
Väga pikalt ei ole mõtet puid ette teha. Esiteks puu hakkab lagunema ja koitama ning tolmama. Pluss veel hiired teevad sinna pesad sisse ja pissivad ning kakavad sul kõik halud täis ja mismoodi sa selliseid tuppa tood kui kõik elamine haiseb hiire pissi ja kaka järele?
minu eelmine postitus: "võtsin riidast kevadise lepahalu ja kaalusin ära- 1031 grammi. las ta nüüd seisab ahju peal nädalakese ja vaatame, palju ta veel kergemaks muutub ehk siis palju niiskust välja aurab."
tänase seisuga on kevadine halg muutunud kergemaks 36g. võtsin samal päeval ka võrdluseks kaks suve kuivanud halu (975g) ja selle kaal on vähenenud 943 grammini ehk siis kadu 32g. mõlemad halud olid kõige soojemas kohas ahju otsas, kus neid kuivatasid nii ahju enda kui ka pliidi soojus, seega pole vist mõtet eksperimenti enam jätkata- mõlemad halud olid sisuliselt sama kuivad ja toas auras välja vaid nö õueniiskus, sest tubane õhk on alati natukene kuivem. seega kuivab ka kevadel riita laotud puu ühe suvega korralikult ära kui ikka märtsis- aprillis nad riita saad. nii palju veel, et toodud puud olid äsja lõigatud-lõhutud, seega mingit eelkuivamist kuskil müüja laoplatsil ei toimunud.
Eks see tavamõõdus lepapuu vast isegi kuivab kevade/suvega enam-vähem ära, aga vähe jämedamad, oksakohtadega, kased ja muud puusordid jäävad ikka liiga tooreks. Aga kuna mul kuuris ruumi on, siis 3-aasta tsükkel segapuule tundub kõige mõtekam, siis kuivavad kõik puud kindla peale ära. Kõige hullem on, et puumüüjad ei kuivata kõiki puid märtsist saati, nad järjest teevad neid kogu aeg juurde, ja nii on neil sügisel "kuivadena" müügis märtsis, aprillis, mais ja juunis tehtud puud.
Tihtipeale küttepuu müüja lõikab ja lõhub puud tellimusel. Ütled kui pikka ja kui palju ja halumasin teeb otse autokasti. Kuni sinnani seisab laoplatsil kolmemeetrine puu, mis ei kuiva just kiiresti.
Ümarpuu virnas ei kuiva üldse. Kask läheb hoopis mädanema oma kilelaadse koore tõttu, see tahab peale metsast toomist suht kohe saagimist ja lõhkumist saada. Mina selliselt just ostangi, aga see on toores puu ja läheb mul kuivama kolmeks aastaks. Ja enne kui ostan, käin kindlasti vaatamas ka. Kunagi vanasti ostsin palgid otse metsas. Lasin teeäärde vedada, tulin saega, lõikasin ja lõhkusin kohapeal ja viisin ära ka kohe. Tuleb poole odavam. Aga see on suur töö ja nõuab mitu päeva aega, seda aga eriti ei ole. Niiet ammu juba ostan valmispuud.
Tellisin talvel 5 ruumi kuivi kasepuid Tartusse. Kohale tooduna ei saanudki aru, et märjad, sest kask ise ka väga raske. Kuid kui ahju alla panin, siis vot ei põle vaid ajavad suitsu ja sisisevad. Halgude otsas mullitab vesi ja ahi soojaks ei lähe. Pidin uued puud tellima ja neid kaski saan vast alles järgmine aasta kütta.
Helistasin müüjale (56231555), et sinu kallis kask (85.-) on täitsa märg, et tule vaata. Et tema puu alati kuiv ja mina valetan. Ei teagi kas neil oli talvel puu ilma katteta või oligi just metsast toodud, kuid puu märg mis märg. Soovitan oma kogemuse põhjal vältida.
Raha põletamine kindlasti lihtsam, aga sooja saab väga palju vähem :-)
85€/m3 =~0,125€/kg
1-st kg-st saab ~3,4kWh energiat, seega 1kWh=~3,7senti€
Öine elekter täna koos kõigi maksudega: ~0,12€/kwh
Meil idas praegu: valge lepp - 36 eur, must lepp - 38 eur, kask - 50, lõhutud, mõõdud tellija soovil, alates 5 ruumist tasuta kojutoomine, pole paha, loomulikult märjad. Mul on selline varjualune kus tuul läbi käib, suve seisavad seal ära ja sügiseks täiesti kuivad ja küta. 10 ruumi läheb talvega ära aga olen alati 15 tellinud, niiet sealt vanemast otsast on juba mitu aastat seisnud ja peaks nagu kuivad olema :)
Sealsamas "idas" isa mul ostis segapuid kusagilt 10m3, mulle ei öelnud, mistõttu tellisin RMK-st kah 10m3 - RMK virn tuli vähemalt 1,5x suurem :-)
Point selles, et hind hinnaks aga vaadake/mõõtke see koorem üle enne kui raha maksate. Võib juhtuda, et toasoe läheb veel soodsamaks.
Tegelikult, elades Tallinna lähedal ja kui on vaja väiksem kogus (kuni 5m3) KUIVI puid, siis ega eriti midagi kohe võtta pole. Valik suht väike. Ja hinnad ei ole odavad. Odavalt saavad ainult kusagil kaugemal kükametsas tooreid puid, mille puhul petetakse veel ka kogusega. Mina olen oma väikse vajaduse tellinud alati konteineris ja kuivad. Mis sest, et kallim, aga konteineris näed koguse ära ja vähemalt ei tule mul korstnast talvel paksu valget suitsu nagu naabri 1 suvi kuivanud odavatest puudest..
Eelmine kevad tõsteti puude hinnad üles väitega et oli pehme talv ja ei saanud metsast kätte. Arvata nüüd et peale tänavust vähe paremat talve hinnad langeksid on vist ülemäära palju tahetud.
Kõigil neil kuivade puude ruum seal 70-80 kandis. Mitte-kuivad puud tiba odavamad aga ei tasu hinnavahe ära seega ise tellin kuivad puud kevadel ja sügisel väga hea kvaliteediga materjal kütmiseks olemas. Tellisin eelmine aasta nii halupuust kui puu24-st kummastki 4rm ja ikka väga rahul kvaliteediga. Aga jah hind on krõbe.
"Raha põletamine kindlasti lihtsam, aga sooja saab väga palju vähem :-)
85€/m3 =~0,125€/kg
1-st kg-st saab ~3,4kWh energiat, seega 1kWh=~3,7senti€
Öine elekter täna koos kõigi maksudega: ~0,12€/kwh"
Kasuteguri võtsid arvesse? Tavaahju puhul läheb kuni pool soojust korstnast välja, moodsa puugaasikatla kasutegur ideaaljuhul 90%.
Elektriküttel 100%.
Kuna mul nii keskküttekatel ajalooliselt jäänud kui õhk-vesi soojuspump paigaldatud, siis olen võrrelnud ja mõlema küttekulu rahas umbes sama, aga katla puhul tuleb igapäevaselt tööd teha, soojuspump töötab omaette.
Õhksoojuspump annab välja rohkem sooja kui läheb elektrit. Selles ju mõte ongi? Isiklikult olen viimased talved põhiliselt lasknud juba õhksoojuspumba peal ja ahi seisab niisama..
Keskkütte katlaga kütmine on ikka oluliselt odavam, kui õhksoojuspumbaga kütmine.
Tõsi, kui on soe talv, siis on pumbal hea kasutegur, kui külm talv, siis lülita vahepeal parem pump välja, ei tasu töös hoida ja küta ainult katlaga.
Hetkel ei ole odavamat kütmise viisi, kui küttepuu ja kui kütad neid korraliku katlaga, on kasutegur hea ning oluliselt odavam, kui õhksoojuspump.
Siin on üks suur aga, nimelt küttepuid tuleb osta märgi, ise neid puukuuris kuivatada ja ka õigest kohast.
Paraku igal pool neid hea hinnaga ei saa, ise ostan see aasta märga sangleppa 38 Euri ruum, 2a tagasi sain märga sangleppa 29 Euri ruum.
Samas tean, et on võimalik osta kuivi küttepuid ka 60 Euri ruum, siis läheb tõesti küttepuuga kütmine väga kalliks.
Tooksin siinkohal välja, et moodsatel keskküttesüsteemidel on akupaak, mistõttu ei pea hästi soojustatud maja sugugi iga päev kütma.
Küttepuudega tegelemine on hea trenn, seda on ka vaja.
Mis mõte on minna ekstra trenni tegema või lausa selle eest maksta, kui saad seda teha kasulikku tehes ja veel sellega raha säästa, ehk siis küttepuudega tegeledes.
Kui trenni tahad teha, võib muru vikatiga ka niita, aga mina niidan ikka niidukiga, kuhu tangin 98-t.
Igal aastal teen oma ja sugulaste küttepuud nende metsadest, kohaletoomise, bensiini, õlide ja isegi igal aastal ühe uue saeketi (kolm kaasas alati + abisaag) ostavad nemad ja toovad ka minu omad metsast välja.
Mina langetan, laasin ja järkan, üksi metsas.
Nii ei maksa 25 ruumi minu enda puid minule mitte sentigi.
Ajastatud on nii, et tööd on veebruari lõpp- märts, siis on metsas korralik trenn tehtud, oma 60-ne ruumiga, sest need kahemeetrised tuleb ka rägast välja omal jõul vedada ja siis väike puhkus. Just nüüd algab lõhkumine ja seda kirvega- see on minu igaaastane ettevalmistus enne VÕHANDU 100km maratoni.
Miks kusagil raha eest võõrast rauda tõsta!?
Muideks- ma saan järgmisel aastal 60. Tehke järgi.
nNagu ma aru saan siis "Nõustun viimasega" on elupõline metsamees kellel õu täis metsatehnikat ning siis jõuab tulemuseni, et talvepuud ei maksa midagi. Aga kes kõik need õlid, bensiinid ja saeketid kinni maksab ja mis su oma töötund maksab metsas mütates? Ei ole just väga pädev soovitus mõnele inimesele kes käib 9-5 kontoritööl ning kõige selle kõrvalt veel ahjupuid ka vaja saada.
Kütte teema on selline asi, mis nõuab elementaarset analüüsi ja arvutamise võimet, kahjuks paljudel seda kas pole või nad ei vaevu seda rakendama.
Selle tulemusel sünnivadki erinevad müüdid, kus räägitakse, kuidas ikka miski kütteliik nii odav on, mis siis, et tegelikult on odavaim ikkagi küttepuu, õigest kohast märgi puid ostes ja ise puukuuris kuivatades.
Paljud promovad seda graanulikütet, aga arvutamine näitab ikkagi märja küttepuu odavust.
Wigri jah on tiba düsleksik, aga veelkord- ma pole üldse "põline metsamees", kuid miskit 60-70 ruumi teen ära metsas kolme lühikesevõitu päevaga mängeldes.
Materjalidest, mis kuluvad, ma juba kirjutasin.
Saag on STIHL profikas, 50 kuupi, mille sugulane kinni lasi ja ma kolvi vahetasin, silindri hoonisin ja vändalaagrid vahetasin, raha läks 700 eurose sae peale mul miskit ehk 120? Teine, väiksem saag oli mul juba aastaid.
Metsamees tõesti pole olnud, kuid ei nuta üldse.
Lisan veel, et isegi metsaskäimise autokütus makstakse kinni.
20 kanti paugutan kirvega halgudeks paari päevaga.
Kui nüüd mingi "aja" pärast vingumine on, siis de facto võin oma ca 20 ruumi muidugi halgudena osta ja maksta kokku ca 800 EUR.
Kuus on neli nädalat, seega ma teenin nagu nädalas 800 EUR, ehk kuus peaks see olema 1600+ kätte.
Ja muide- ka kontoritöö pole mulle võõras, oma 10% pensionilisa olen avalikus teenistuses välja teeninud.
Aga üleüldse, las wigri seletab, miks ta vingub?
Ajaloo salvestamise huvides panen siia hetkehinnad, mis üldiselt on 60- 70 € märg, lõhutud, 50cm. 60-70 sellepärast, et hetkel veel on hind siiski alla 70€, aga karta on, et kevade arenedes pole ka 70+ enam ime. Asi kisub hulluks. Milline lüli sellest küttepuu rännakust alates metsast kuni koju riita seda hinnatõusu juhib? Kas ainult kütus?
Aga kui vaadata teema algust ja 2015a hinda, siis tõus enamvähem kahekordne. Palgad vist nii palju tõusnud ei ole.
Kütus on üks ja seda kulub õige mitme liigutuse juures.
Teine on palk - kes meist ei tahaks rohkem teenida;)
Kolmas on kättesaadava puidu vähenemine. Mugavad metsad saavad otsa ja rämedikust millegi väljaõngitsemisele kulub aega ja vahendeid rohkem.
Pluss ärimeeste soov konjuktuuri pealt teenida.
Alati võib puudevajaduses inimene võtta ühendust mõne tuttava metsaomanikuga ja kindlasti saab kokkuleppele mõne väiksema raie soodushinnaga sooritamise osas:) Ühtlasi saab ka aimu, mis küttepuude juures nii palju maksab:P
Pole mõtet illusioone luua- enamik puidukütte tarbijatest ei lähe ise metsa vaid jätkavad valmistoodangu ostmist ja see pole laiskus, vaid lihtsalt praktiline mugavus- tuleb ka endal tööl käia ning nädalavahetustel puhata. Ja soetada kogu vajalik tehnika metsatöödeks pole ka kuigi odav lõbu. Mingi krauta hiina saega kaua ei sae.
Ma ei oska hinnata, kas see on soodne või mitte, aga enda esivanematele olen viimastel aastatel küttepuud ainult RMK-st ostnud. Hetke hind: https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/kuttepuit/kyttepuid
u-tellimisvorm
Korra juhtus, et isaga unustasin kooskõlasta ja ta jõudis mingilt kohalikult samuti 10m3 tellida, aga kui siis RMK auto enda 10m3 virna selle teise 10m3 virna kõrvale pani, siis oli RMK virn 25...30% suurem :-)
Eks need kritiseerijad ongi inimesed kes pole valdavalt kunagi kirvest ega saagi käes hoidnud.
Isegi kui on oma mets,oma tehnika jne. Siis isegi sel juhul tuleb ajaliselt kasulikum palgatööl käia kui oma metsast puid teha. Sest kui arvestada kõiki tööoperatsioone ja tehnika kulusid ühe rummi tegemiseks metsa minekust kuni kuivad puud ahju ees..
Hinna ja tööjõu võit tulebki ainult suur tehnikat ja võimsaid halumasinaid kasutades ehk siis masstootmine.
Lihtsalt teedki pigem, et metsa korras hoida ja küttepuu on boonus.
Aga,et nüüd seda käsitööna tehtud puud 50e rumm müüa on pealemaksmine. Kui just jämedat palki kütteks ei tee.
Kütmine on kallis kui maja on soojustamata. Ühe rummi hinnaga saab mitu pakki villa millest jätkub kogu seinale. Odavaim on soojustada lage. Kui tekivad jääpurikad näitab see et kütad katust.
See on kõnekeel ja sõltub kasvõi eesti eri piirkondadest. Kui ma helistan oma puumüüjale, siis ütlen, et too kümme rummi puid, mitte ei hakka õs-i tasemel rääkima kümne ruumimeetri ostmisest. Ja saaremaal ei saagi kunagi puid riita laduda, sest seal lapitakse nad riita. Ja kas ma laon riita puid või halgusid- puud on ju metsas, kuidas ma neid siis laon?
Me seal lõuna eestis ikka rääkisime ruumidest, mis tähendab tihumeetrit, mis omakorda tähendab kuupmeetrit SI süsteemis. Rummi tollel ajal ei olnud poes olemaski vist, kui ma veel puidus töötasin...
EDIT: Vaatasin nüüd, et mõne inimese kõnekeeles on olemas tõesti, et kas kogus on tihumeetris või rummus? Sellest tulenevalt oleks õigem küsida ikkagi, mitu rummu on, mitte mitu rummi. See i lõpp on igate pidi vale.
maaks palun võimalusel täpsusta mida RMK su esivanemate koju tõi ?
Mille virn oli a 25-30% suurem, Ümarpalgi või halupuidu ?
Oletan, et ikka halupuitu aga siis ilmselt puistekoorem (vähe usutav, et neil on aega seda kastis laduda).
Kui toodud puud riita ära ladusite, kui palju siis kokku saite, mitu ruumimeetrit, kas mõõtsite ? Ja milline oli autokasti suurus kas mõõtsite (kui oli tegemist täiskoormaga) ?
RMK hind on antud ühe kuupmeetri kohta ja all *) tärnikesega selgitus, et 1 kuupmeeter on ilma õhuvahedeta metsamaterjal ehk sama mis 1 tihumeeter.
Aga millisest ajast on halupuu ilma õhuvahedeta ?
Teised pakkujad müüvad ju ruumimeetrites (koos õhuvahedega) kas siis puiste või laotud.
Kui võtta aluseks internetist võrdlustabel , et 1 tihumeeter halupuitu on a 2,5 puistekuupmeetrit siis tekib küsimus, et kui palju ja mida teile ikkagi toodi ning kuidas toodud kogus ja selle eest küsitud hind suhestub teiste müüjate koguse ja hinnaga !
Halupuitu vist ikka ei ole korrektne tihumeetrites mõõta. Kuupmeetrites palun aga tihumeetrites mitte. Ega see saelaud ole, et saad tihkelt üksteise peale panna meeter*meeter*meeter klotsi ilma õhuvahedeta ja siis ütled, et näed tõin sulle ühe tihumeetri küttepuitu ;-)
Saelauda või kalibreeritud materjali keegi kütteks ju ei too.
Kui toodi puistekoorem 10 m3 ehk siis 10 tihumeetrit siis peaks koefitsendiga koguse korrutama ja 10 m3 ehk siis 10 tihumeetrit peaks riita laotuna olema a 15 ruumimeetrit või maha kallatuna 25 puistekuupmeetrit !
Tõesti rummi,rumm,ruumi,m3,tihumeeter,kuupmeeter jne.
On kõik oma puud müüdud ja ostetud saadud ,pole kellelegi koormat rummi coolaga hoovile toodud. Kui vanamemm helistab puude müüjale siis on selge nagunii kui helistab viinapoodi on jällegi selge.
Arvan,et iga külamees nimetab neid tähiseid omamoodi nagu seal piirkonnas levinud väljend on.
Igaks juhuks mainin, et see oli siis kohalik kõnepruuk, tehniliselt kui suhelda teise maakonna inimestega või põhja eestlastega, siis ruum puitu on enamasti õhuvahedega, mitte koefitsiendiga läbi korrutatud. Lõunas sellega prsest ei saa, kui on ilma õhuvahedeta ruum, siis on hind selle võrra kallim ka.
Ongi hind 70 peale tõsnud. Eks see muidugi eesti piires varieerub- saarel näiteks 40+ tuuris, põhja eestis kallim. Hinnaveduriks nagu ikka riik- korralik küttepuu muudetakse hakkeks ja rändab elektrijaamade kateldesse ning tavalised küttepuude müüjad ei suuda seda hinda maksta, et palk omale saada. Võinoh mis tema maksab- halgude ostja lõpuks maksab ja kui hind ikka üle mõistuse käima hakkab, siis kaotab ka kliente.
Sattusin just ühe küttepuudega tegeleva ettevõtte lehele ja no... On ikka hinnad: toores hall lepp - 77€/m3 ja kuiv lepp 100€/m3. Mnjah.
Oma elamine on komboküttega, millesse kuulub ka puuküte. Küttepuu tuleb (või noh, ise peab ikka selle tulemise sebima) omast metsast. Enamus metsast on selline pigem küttepuu kanditaat. Mõne koorma palki sai ja need läksid kõik oma eluaseme edendamiseks. Viimati tegin kütet 3a tagasi. Giljotin langetas ja sama operaator tõi ka välja. U 1/3 müüsin kohe virnast palgina maha, mis kattis kõik kulud, k.a. halumasina töö. Oksad + ladvad läksid hakkesse müüki, millest tuli nö peenraha. Pigem oli eesmärks plats ää korsitada.
Siis tellisin puude lõhkujad nende oma halumasinaga. Halumasina meestega oli hind lõikamisest saadud ruumilt. Esivanemad ja oma perega lappisime riita ja tulemuseks oli 520m3 küttepuit, millest tänaseks on u 80 köetud ja 75 müüdud. Müümine arvatavasti läeb ka edasi, sest egas see halupuu taha tea mis kaua kesta, ää tohletab.
No ja kui hakkab küte otsa saama, siis jälle metsa - seda veel on. 3a tagune raielank on kah kenaste hooldatud ja lepp laseb hetkel mühinal.
Nägin K Rautas võrk pliidipuid 7 €. Mul soojamüüriga pliit kulutab õhtaga 1,5 sellist võrgutäit. Kaks õhtat ja 14€. Otsustage nüüd kas elektriga on ikka veel kallis kütta...
