Magister sõidab vist lõbusõitu. Aga päriselus on inimestel terve hunnik vajalikke asju, mis peavad kaasas olema. Seda rattamöla ajavad tavaliselt mingid ametnikud, kes ainult pangakaart taskus ringi liiguvad ning isegi arvuti on riigi poolt ostetud lauale.
Ja kuna palk on ülihea erasektori kulul, siis toidu võib ju kulleriga tellida. Varsti olete töötud köik, kui nii edasi pedereerite normaalseid inimesi.
Mis eilsel ilmal Tallinnas viga oli? Ma olen konkreetselt alates 1 jaanuarist sõitnud tallinnas rattaga ja ilma pärast ei ole jäänud ühtegi käiku tegemata. Tõsi paaril lumesaju päeval oli väga raske. Kukkunud olen 2 korda. Ainult mõni üksik päev, kus ma ei ole linnas olnud, on ratas garaažis seisnud. Ma teen kontoritöö kõrvalt aegajalt ka lihttööd ja 10-15kg seljakotis tööriistu kaasa vedada, on tavaline. Samamoodi käin toidupoes rattaga. Läpaka seljakotis vedamisest ei räägi ma üldse. Enda läpakas kaalub 1,2kg ja töö oma 1,5kg. Enda läpakas on mul sisuliselt kogu aeg kaasas. Enda auto on olnud välja renditud. Ja näiteks lastega Kõrvemaal suusatamas käimiseks kasutasin Bolti autot.
Aasta algusest olen rattaga sõitnud 1300 km. Mul on vähemalt 18 aastat vana alu raamiga 26" ratastega mtb, millel ees amorti ei ole. Korralikud täisporilauad. Talvel sõites ratas laguneb muidugi Korralikult. Peamiselt autode naastudes põhjustatud toimuks sõidetud asfalt mis ladestub ratta osadele nagu liiv . Pidurdades ok efekt sama nagu paneks liivapaberi vastu pöida. Klotsid kuluvad ja pöid samuti. Ja ma ei sõida Talvel autoteedel.
Eriline ärimudel- enda auto välja rentinud ja kui vaja sõita, siis võtab rendiauto. Et su isiklik masin siis 24/7 sõidus ja raha tuleb kut ratsahobuse sedasamustki?
Kontoriametnik teeb lihttöid ja kütab ratta ning tööriistadega mööda linna? Mis ajal- peale kontoritööd?
Etv 2-s on dokumentaal maakera arengust. Näidati, kuidas ühel hetkel vähenes co2 hulk atmosfääris nii palju, et tekkis järjekordne jääaeg. No ikka mõnesajakas miljoniks aastaks. Ja mul tekkis mõte, et kui me nüüd rohepöörasusega vindi üle keerame ja samamoodi suudame co2 normaalse taseme pekki keerata ja jääaeg hakkab ähvardama, siis mida me teeme- hakkame kähku katlaid kütma ja otsime heinaküünidest vanad automaksu eest peitu pandud diiselpassatid välja?
fdghfgh
Vaatasin ka selle seriaali siiani eetris olnud osad ära. Siiani on olnud läbiv, et kliimasoojenemise on alati tekitanud vulkaanidest paiskuvad kasvuhoonegaasid, s.h. co2., muuhulgas on selle mõjul vähemalt üks suur väljasuremise laine toimunud. Tahaksin teada, mida meie lapsed ja lapselapsed soojenemise jätkudes sööma hakkavad? Ja ei, putukad need olla ei saa, sest neid sureb ka välja.
Panen siia selle saate lingi ka, mis räägib maakera ajaloost. Tasub meeles pidada, et inimkonda puudutav osa on veel tulemata! Samuti ei tasuks unustada, et varasemad kliimamuutused n toimunud miljonite ja isegi miljardite aastate jooksul. Praegu aga toimuvad sarnased muutused 100 aastaga. Tahaksin näha, kui palju neid taimi ja loomi on, kes sellega kohaneda suudavad ja selleks 100 aastaga samasuguse evolutsioonilise arengu läbi teevad, nagu varem miljonite aastatega. https://jupiter.err.ee/1608555124/planeet-maa
Millega sa tõestad, et see ainult viimase 100a probleem on? Ainult sellega, et igast massimeedia kanalist sulle seda iba aetakse?
Võib olla 200a tagasi ei viitsinud keegi neid temperatuure igapäevaselt kirja panna ja elati nii, nagu loodus lubas- oli saagiaastaid, oli ikalduseaastaid ja suures osas aeti see enda pattude ja jumala karistuse rubriiki.
Sa panid filmis tähele kuidas soojenemine tekkis tänu vulkaanidele ja päästis elu, aga panid ka tähele, kuidas jahenemine tekkis ja jää kogu maakera vallutas? Ka selline stsenaarium on võimalik kui me siin tseeoo vähendamisega liiale läheme.
Sadade miljonite aastate vanuse eksistentsi kõrval on see 100 aasta jutt titelalin.
Minu lihttöö seisneb enda ja paari tuttava üürikorterites pisiremondi probleemide lahendamises. Ühte korterisse panin veebruaris ikea köögimööbli üles, kus käisin konkreetselt nädala jooksul iga tööpäeva õhtul rattaga objektil. Kuna seal oli vaja tööriistasid rohkem (ketassaag, tikksaag, lööktrell, akutrell, lihvija, laser, prozektorid, suurem tööriistakohver, väike treppredel). siis alguses viisin need boltiga objektile kohale ja lõpus jälle ära. Kui jooksvalt oli midagi vaja juurde, siis käisin rattaga ehituspoest läbi vms. Eile käisin ühes korteris uut seinale kinnitatavat telekat panemas (samsung frame). Läksin rattaga. Akutrell , laser, statiiv ja mõned tööriistad , puurid seljakotis. Poest võtsin tüüblid ja kruvid. Kõik kokku 22 km, päevane liigutamine ka tehtud.
Jaanuar ja veebruar teenisin enda auto välja rentimisest 1500 eur. Nüüd märtsis saan 650 eur. Samal ajal olen boltidrive kasutanud ca 450 eur eest ja sõitnud kokku 800 km. Enamus sellest on kõrvemaal suusatamas käimised olnud (4×)
Ehk siis ma olen rattaga sõitnud rohkem kui autoga. Kui on vaja midagi suuremat vedada või perega liikuda, siis võtan auto. Eile läksin 1 lapse ja koeraga õhtul sünnipäevale. Võtsime ka bolti. Minek tulek kokku 36 km ja maksma läks see minnes 8,9 eur ja tulles 7.8 eur. Kas selleks on vaja linnas enda autot pidada?
Enda auto on mul sellepärast, et see on tesla ja olen väikest viisi selle autotootja fänn. Ja seda autot on väga lihtne välja rentida. Alati on tutvusringkonnas keegi , kes enne elektriauto ostmist tahaks pikemalt proovida kogu seda sõiduulatuse ja laadimise asja.
Ps. Rattaga olen ma palju rohkem kontoris käinud kui enne autoga, kuna rattaga liikumisel on lisakasu päevase liigutamise näol. Autoga oli tunne, et parem olen siis juba kodukontoris. Rattaga talvel sõitmine ei ole minu jaoks mingi uus asi, lihtsalt enne käisin ma ka talvel niisama sõitmas (talverehvid rattal on mul vähemalt 10 aastat olnud), ka ühel lapsed on talverehvid rattal all. Nüüd katan rattaga lihtsalt igapäevasõite.
Võime automaksu nimetada ka keskkonnamaksuks, või tervisemaksuks. või ka julgeolekumaksuks. Või luksusmaks, kui elad linnas või valglinnas.
Ärigeenius või mitte, aga vähemalt ei hädalda siin nagu enamus siin. Küll on maa külmunud või on jälle kärss kärnas. Automaks ei sobi, elektriautod ei sobi, rohepööre ei sobi, jalgratas ei sobi, ühistrasnsport ei sobi, maal elada on sitt, linnas ilma autota ei ole võimalik, kiiruste alandamine linnakeskkonnas ei sobi, autokasutuse vähendamine linnas ei sobi.
Ainult vingumine. Mitte ühegi konstruktiivset ettepanekut ei ole.
Magister on ju viimase paari nädala leidus, tal on kodutöö tegemata. Nüüdisajal on ju popp lahmides peale lennata, selmet asja tudeerida enne.
Loomulikult tuleb ta lahtisest uksest sisse murdma oma linnainimese maailmavaatega. Linnas rendipinnal ööbivatele kodututele tõesti sobib täna välja käidud maksuplaan.
Talv on läbi saamas, kuid põhjapoolkeral on ookeanivesi tavatult soe. Murettekitav suundumus on täheldatav üle maailma: 41 protsenti maailmamerest koges jaanuaris kuumalaineid. See, mida me varem pidasime äärmuslikuks, ei ole tänapäeval enam äärmus.
Automaks on ainult väike meeldetuletus säästlikuma liikumisvahendi valimisel.
Eeldatavasti olukord halveneb. Uuringud näitavad, et sajandi lõpuks võib suur osa maailmamerest olla ajalooliste künnistega võrreldes püsivas kuumalaines, sõltuvalt lisanduvatest kasvuhoonegaaside kogustest. Ookeanide kuumenemisega paralleelselt toimuvad ka paljud muud muutused: tugevnevad orkaanid, meretase tõuseb, mereelustiku jaoks muutuvad tingimused talumatuks. Teisisõnu, meie mered muutuvad aastakümnete jooksul ja neis muutub kõik, kuni mereloomade pooluste suunas kolimise ja merevee liikumiseni välja.
Kalavarude katastroofiline kollaps võib toimuda küll alles millalgi 2300 aasta paiku, kuigi korallid on selleks ajaks merevee hapestumise tõttu juba kakssada aastat ajalugu. Lõpuks võib maailmameri lihtsalt jõuda piirini, kus süsinikdioksiidi neelamine lõpeb. Millal see täpselt juhtuda võib, on ebaselge; kõik, mida me teame, on see, et süsinikdioksiidi sidumine ei kesta igavesti. See hetk on kusagil nii kaugel tulevikus, et meil pole praegu mingit põhjust sellele tõsiselt mõelda.
Kummalisel kombel on geoloogilisel ajaskaalal toimuvat lihtsam ennustada kui vaid paarsada aastat ette vaadata. Loendamatud muutujad võivad muuta lähisajandite tulevikku, poliitilistest nihetest insenertehnilise nikerdamiseni, kuid me võime olla juba kindlad, et ookeanide muutumine on kindlustatud tuhandeteks aastateks. Lõpuks - sadade tuhandete aastate pärast - maetakse kogu süsinikdioksiid, mida inimesed praegu atmosfääri saadavad, merepõhja. Teoreetiliselt, kui heitkoguseid suudetakse edaspidi vähendada, võivad ookeanid pärast suurt süsinikumatmist veel kunagi naasta oma tööstusrevolutsiooni eelsesse olekusse. See tulevik on aga nii kaugel, et meie jaoks on kliimamuutuste mõjud "sisuliselt püsivad".
Meie jäetav jälg muudab asjad hoopis raskemaks nii meie ookeanidele, neis elavatele olenditele kui meile endile." https://www.theatlantic.com/science/archive/2024/03/ocean-he
at-wave-cosmic-choice/677672/
Just vastasin mingile Imelise teaduse viktoriinile, kus oli kirjas, et 85% Maa ajaloost on olnud kuumem kui praegu!
Samuti pole ekstreemsed ilmastikunähtused mingi süsinikupõhise majandamise tulemus- juba 4000a tagasi oli El Nino kestvuseks 4+aastat, mis viis mõne tsivilisatsioonihälli kokkuvarisemisele.
Aga ei- Homo modernicus/politucus peab ikka võitlema hakkama, selmet' KOHANDUDA!
PS! kogu selle arutelu võiks rohepesu sektsiooni tõsta.
Põhimõtteliselt võiks selle teema jah ringi tõsta, aga mis mind hämmastab, on inimeste lühinägelikus. Kui varem on mistahes kliimamuutused toonud kaasa hävitavad tagajärjed loodusele, siis mis peaks seekord olema teisiti? Nii ehk naa, kaasnevad lõppevate ja piiratud ressurssidega rahutused, sõjad, toidupuudus, veepuudus jne. Loodus ja maakera taastub jah lõpuks miljonite aastatega, selles ei ole kahtlustki! Aga mis saab 100a pärast meie järeltulijatest, selles on küsimus! Ja päriselt ka, ma tõesti ei arva, et see 50€ aastamaksu, maal vana auto omaniku tohutusse vaesusesse paiskaks. Tõenäoliselt seda maksu aja jooksul reformitakse veel korduvalt ja küll saavad kõik kitsaskohad ära lihvitud. Seda, kui viie luksusauto omanik 800€ aastas välja käima hakkaks, ma küll kitsaskohaks ei nimetaks. Automaksu asemel aga tõstaksin mina hoopis fossiilsete kütuste hindu kordades. kui ainult oleks võimalik nende hankimist välisriikidest, eriti diktaatorlikest, täielikult piirata.
Kle mille pärast kotivad sind meie järeltulijad kui sa ise nagunii mingil hetkel kõrvad pea alla paned? Inimese kõige nõmedam külg ongi see, et ta peab ennast kas surematuks või lihtsalt eitab surma olemasolu. Mingi 100a on maakera ajaloos niivõrd tühine number ja mingi inimese olemasolu siin täiesti tähtsusetu fakt- maakeral elu tekib ja kaob ja see on paratamatus, mida sinu roheline eluviis ülivähe mõjutab. Ja sõjad on toimunud ja toimuvad ka edaspidi- see on inimlik ja see ei muutu ilmselt niipea. Seega mida paanitseda?
Siin ei ole (veel) klassikalist postituste ringitõstmist. Lihtsalt pole vaja teemavälist plära ajada! Tehke ise oma nime alt copy-paste-ga ja kolige mökosse kui vaja kembelda!
Ma koristan siit pärast prügi ära.
Ma teen veel ühe offtopicu siin teemas. Kõik need titeajuga puukallistajad võiksid lõpuks aru saada, et kapitalismi tingimustes ei ole võimalik maailma roheliseks muuta- kapitalist eeldab kasumit, kasumit toob pidev tootmine ja müümine, tootmiseks on vaja toorainet ja sellega kaasneb reostus. Müümisega tekib reostus, sest vanad asjad visatakse minema kui uued ostetakse. Kui keelatakse autode ostmine ja omamine, siis mida teevad autotehase töölised? Mida teevad kaevanduste töölised? Mida teevad autotehase ja kaevanduse omanikud kui pappi enam ei tule?
Üks lahendus muidugi on- hakkavad jalgrattaid tootma.
Reostab ka see kui me siin mõttetut digipahna toodame.
Kõige olulisem ongi see, et sellise tarbimise määraga, mis on Eesti inimesele täna jõukohane, kulutame umbes 3-4 korda rohkem kui loodus ära seedida jõuab. Kõike peaks vähem kulutama, vett, energiat, taastuvaid ja taastumatuid ressursse. Sõiduauto on juba oma olemuselt üdini ebaefektiivne liikumisvahend, kuna ta on suur, rakse, enamus energiat kulutatakse asjatult. Ja see moodustab suure osa inimese igakülgsest tarbimisest. Loomulikult tuleb seda maksustada, et nügida inimesi säästlikemate valikuteni.
Miks me ei võiks elada vähem lagasatades? 20 aastat tagasi Oulu linnas nägi jalgrattaid suht vähe tänaval. Täna tuuakse seda linna igal pool eeskujuks, et näe aastaringi saab rattaga sõita kui on tingimused ja nügitakse elanikke selles suunas. Kui Deus ei hakka rattaga sõitma, siis tema lapsed võibolla hakkavad.
Tegelikult pole paljudel inimestel maksu vastu midagi kui ta oleks loogiline. Aga hetkel 2.0 diisel mahtuniversaal maksab ca 7-8 korda rohkem kui 2.0 diisel škoda. Kus on loogika. Kui tahan minna Tartu kuuekesi, siis ära mine mahtuniversaaliga, mine 2 škodaga. Ja tegelikult eespool juba mainiti, kuna kõik on äri siis ei muutu siin midagi.
Tänane ilm on ehe näide sellest, mis hakkab juhtuma, kui inimestelt hakatakse vähendama (auto)valikuid. Ca kuu aega on olnud võimalik sõita vähemalt päevased sõidud suverehvidega ja täna on teedel ca 15-20cm lund, aga kuna tuulega lumi mitte ei saja vaid tuiskab, siis ongi mõni koht lumest paljas ja samas sain isegi kõrge Jeebi stangega mitmes kohas lund (st tuisuvaalu) lükata. Hetkel kõik meie pere suverehvidega autod seisavad hoovis ja täna sõidame ainult nende autodega, millel talvekad all, sest /.../ nägime juba maanteedel ja tänavatel. Nende talude hoovidest, millest igapäevaselt mööda sõidan, näen sama pilti, et suveautodega pole keegi üritanudki kuhugi ronima hakata ja täna sõidavad need autod, millest mõned seisakski muidu kuni järgmise talveni (rehve ei vahetata ja suveks ei kindlustata). Maal pole ju ka seda varianti, et "shit happens" ja lähen siis täna auto asemel lihtsalt trollibussiga või võtan tõukeratta (meie pere tänased sõidud kokku arvutasin 276km oletuslikult, sest naise auto seisab veel pargi-reisi-parklas ja eeldan, et ta tuleb otse koju;).
St autode omandimaks = vähem valikuid = krõbistan naeltega maikuuni. Niisamuti ka iga sügis, sest siis pole enam varianti, et jätan osadel autodel suverehvid alla kuni päris talve saabumiseni või 1. detsembrini, vaid lähevad kohe oktoobris. See on minu jaoks VÄGA PALJU ODAVAM, kui öelda ära kliendile, kes mind juba pikalt on oodanud ja kelle külastuse järel saavad veel omakorda tööd hulk inimesi tema probleemi lahendamisel. Seda nelivedu vs üherattavedu ja 1t vs 2t autode juttu pole mõtet üle korratagi. Aga paberi peal on kõik õige, sest autosid on tõesti vähem (eelkõige varuosadeks ostetud romude arvelt, mis emeksisse rändavad - riigi siseselt pole võimalik nii suurt hulka autosid korraga kellelegi teisele müüa, et tema siis maksu maksaks). Kui autosid jääb järgi vähem, siis järelikult sõidetakse vähem ja järelikult tehti varem asjatuid sõite, rohepesu kogu raha eest:)
PS: Tasub meenutada, et mittesõitva auto maksuga ei karistata kusagil mujal, ka mitte väga palju jõukamate riikide kodanikke.
PPS: mitmelt poolt kuulen, et kui maks päriselt tulebki, põletame keskkonnatrotsist oma vanad rehvid ära jaanilõkkes nagu vanasti. Mul vaid oma maad ümberringi, saastaks eelkõige iseennast, kuidagi imelik oleks sellise algatusega kaasa minna... eks ma siis põletan neid rehve linnas iga pealsunnitud fooripidurduse arvelt rohkem... kuni 30km/h saavutamiseni, sest nii on J.O.K.K. :P
Nõus Kässar. Rattal mul ka täna juba suverehvid all. Tegelt oli probleem pigem selles, et kergliiklusteedelt keegi lund ära ei lükanud- täitsa null, võimuvaakum on linnas vist. Kuskil kella 18 aeg Nõmme mäest üles läbi küllalt tihke lume pedaalida, oli kuradi raske. Püsti pedaalida ei saanud, kuna siis hakkas suverehviga tagaratas ringi käima, pidi sadulas istuma. Aga sain üles ikka. Korra oli talvel ka sama rakse üles tulemine.
Kässar? Oh oh ohooooo, kas meil hakkavad alteregod sassi minema peas juba nii ägeda kirjutamise peale? Äkki peaks sellest trolliametist ikkagi loobuma, me ei viitsi sinuga tegeleda?!
Artikkel on nagunii vähem või rohkem propaganda, aga nopin sealt välja vaid paar olulist ja väga põhimõttelist tsitaati.
# kuidas tulevad autota toime need pered, kes elavad hajaasustusega piirkondades ja
# peavad hommikul varakult kodunt välja saama ja õhtul koju tagasi jõudma? /.../ Kas
# on moraalne nõuda inimestelt, kes hoiavad ülal elu maal, suuremat maksu, et nad
# saaksid hommikul last lasteaeda-kooli viia, ise tööle jõuda ja õhtul taas koju.
# ühel hetkel tuleb Eestis teha valik ja öelda, et meil tekivad ühistranspordivabad alad, kus ei ole
# mõtet neid peatusi hooldada, sest see päevas käiv üks buss ei rahulda mitte kellegi vajadusi. Ehk
# isikliku auto omamine on inimestele riigi seisukohastki õige otsus. Mõte, et hajaasustusega
# piirkonnas on võimalik vahetada autod välja ühistranspordi vastu, pole reaalselt teostatav, vaid
# mingisugune helesinine unistus. Automaksu kehtestamine vajutab pitseri kogu piirkondlikule
# huviharidusele ja maakoolide võrgule. Kuidas need lapsed siis ikkagi kooli ja koju jõuavad,
# kui väljaspool keskust elavas peres vähemalt kahte autot ei ole?
Need retoorilised küsimused ei loksuta valitsust küünevõrdki. Ütles ju võrklaev automuuseumi kohta, et kui uunikumiga lõbusõit maksab 500 eurtsi tund, siis asi see üheksa sotti aastas auto kohta maksta ei ole. Aga võrklaeval võiks tegelikult piinlik olla- tema hobiauto on veremaa gaz 69.
# Need retoorilised küsimused ei loksuta valitsust küünevõrdki.
Loomulikult mitte. Valitsust ennast ei loksuta ka meeleavaldused ega loosungid. Ka need ei anna põhjust teerullil hoogu maha võtta ja me kõik teame, kes nimeliselt seda teerulli juhivad. Seda meenutatakse enne järgmisi valimisi veel palju kordi. Ka seda "lugege huultelt", "maksud ei tõuse", "viie rikkaima hulka" jne.
Mul on siiani raske uskuda, et see maks just sellisel kujul üldse tuleb. Õigemini mitte raske uskuda maksu kehtestamist, vaid et kõik selle häma peatamiseks loodud riigi struktuurid on niivõrd korrumpeerunud ja parteilises sõltuvuses, et sellel teerullil ei õnnestu legaalsete hoobadega hoogu peatada ega suunda korrigeerida. Raske uskuda ka sellepärast, et selle maksu kehtetuks tunnistamine on järgmistel valimistel üks põhiküsimustest ja rahva meelsust selle ebaõigluse (mitte maksu!) vastu arvestades lahendatakse koos sellega ära ka skeptikute peamine küsimus, et kas meil võltsitakse valimistulemusi või mitte;)
Valitsuse prioriteet on Eesti riigi välisvaenlasest tulenev sõjaline julgeolek. See võtab tähelepanu ja maksab. Mida kaugemale jääb ühel riigil ja rahval tõeliselt rakse olukord, halvemal juhul sõda, seda tühistemate asjade üle vingutakse. Sõda näinud põlvkondadel on väärtushinnangud paigas. Keegi ei tuleks selle pealegi et arutada juba varsti pea aasta tühise auto ja automaksu teemal.
Magister on loll!
Riigi eesmärkidest on vaja selgelt rääkida, mitte seletada, et seisvad autod reostavad ja muuseumid (erakollektsioonid) suplevad rahas!
Mina võin loll olla, aga panen siia ühest tänasest ajalehest ühe kindlasti mitte lolli inimese tsitaadi:
" Veel kord: NATO ei jõua siia 30 minutiga. Meil on vaja seni vastu pidada, kuni ta jõuab. Ja me peame mõtlema sellele, mis juhtub, kui [USA presidendikandidaat Donald] Trump ütleb, et USA ei osale enam NATO-s. Peame seega mõtlema, kuidas kaitsevad ennast NATO-sse alles jäänud. Mitte aga nutma, et minu automaks saab olema nii suur ja Eesti riik on nii paha. Mis sa siis mõtled, kui seda riiki pole enam? Pool rahvast on maha tapetud ja ülejäänud on venelaste seksiorjad. "
Trump ei ole midagi sellist öelnud.
Trump ütles selgesõnaliselt: Ei tule appi neile, kes ise ei panusta. Eesti on eeskujulikult oma 2% kogu aeg maksnud, meiega on kõik kosher.
Magister on loll!
Eestist ülejooksmise võimalus oli jutuks juba natoga ühinemisel, mälu on viletsavõitu? See ei puutu kuidagi kokku automaksuteemalise vale ja vassimisega!
Magister on loll!
ütles ta ka seda: Ja siis on teine äärmus, kus kisatakse automaksu üle. Mina suhtun maksudesse muidugi hoopis teistmoodi. Mina olen valmis maksma rohkem, et Eesti jääks ellu, et venelased ei tuleks üle piiri
unustavad need jutumehed ja - naised aga alati selle, et eestlase sissetulek ei ole hetkel kõige sobivam igasuguste tõusvate ja lisanduvate maksude maksmiseks. Enamus kisa sellest ongi tekkinud. Loomulikult ka teine aspekt, kus lihtsalt ronitakse hambad irevil inimeste vara kallale.
Ja kuidas mögister seda kildu kommenteerib: Sõda näinud põlvkondadel on väärtushinnangud paigas.
Millisest sõjast ja sellega seotud põlvkondadest jutt käib? Mahtra sõda? Põhjasõda?
II ms ehk nn suur isamaasõda?
Need põlvkonnad on ju ammu surnud.
Aga fakt on see, et kui sarnaselt ukrainaga lendab siia sadakond raketti, ei päästa ka see, kui kogu nato vägi on viie minutiga siin- kahju on juba sündinud, eesti olulisemad objektid on maatasa.
No mul ema sündis 1938 ja elab siiani. Mäletab sõda ja sõjajärgset viletsust väga hästi. Missiis, et oli laps siis. On ise reaalselt lapsena näinud kuidas käitus saksa sõdur ja kuidas vene sõdur. Vahe oli nagu öö ja päev. Mul ema saab väga hästi aru, et püksirihma pingutamine tänaes heaolus on täiesti asjalohane.
Neinar Seli autokollektsiooni automaksu pärast ei ole vaja küll muretseda. Ta ei ole mingi sita pealt riisutud mees. Ikkagi spordimees ja reservohvitser.
Auto omamine on väga paljudele vaba valik. Millist autot omada ja kasutada on valdavale enamusele vaba valik. Sõidad Yarisega. Ja suurematel peredel on meil ok peretoetused.
Ja ongi loll! Jälle alguses tagasi nendesamade valeväidetega, nagu polekski vahepeal keegi midagi selgitanud! Selliste vastu aitab ainult suukorv. Viimane hoiatus!
Troll mis tr(l)oll!
Mis pereteotused?
Ükski riik ei ole majanduslangusest maksutõusude ja uute maksudega, välja tulnud aga näe- äkki Eestis õnnestub...
peretoetused... irw. ühe käega anname toetusi ja teise käega korjame ära. Sama on penskarite iga-aastane pensionitõus- pidev elukalliduse ja maksude tõus sööb selle lupsti ära.
## Küll saab see tegelikult kosmeetiline langus mööda ka lõpuks.
Majanduskasvu jõllitamine ajabki juhtme kokku lõpuks ja muutusest tehakse jumalus. Reaalse olukorra ees pigistatakse silm kinni (veerand vaesed) ja keeratakse vinti peale, kohe hakkame veel paremini elama! Mõned hakkavad jah, aga ülejäänud peavad ka kuidagi hakkama saama. Keskmine on lihtsalt üks vastik kasutu sõna kui hoolega mõelda.
Positiivne on näha, et siin foorumis on palju sotse , vähemalt mõttelaadilt, pannakse tähele ühiskonna nõrgemat poolt. Loodetavasti kui lõpuks jõutakse astmelise tulumaksuni ja kinnisvaramaksudeni, mis jätab vähem teenivatele rohkem kätte ja võtaks ülemisest otsast palju rohkem, ei tule jälle uut kisa samade inimeste poolt. Muidu on nii, et kaastunne on täpselt nii kaua, kui see ennast ei puuduta.
Automaks on üks varamaksu liik kus võiks vabalt jätta mingist piirist autod masku alt täitsa välja.
Meil on juba astmeline tulumaks. Seda asja nimetatakse protsendiks. Mida rohkem teenid, seda rohkem maksad. See ei oleks astmeline, kui iga nägu peab maksma soti kuus ja asi tahe.
Sotsiks olemine noorena on normaalne, vanemas eas on see juba haigus.
Automaks on praegu väljakäidud kujul täiesti väärakas. Nö registreerimismaksust ei hakka rääkimagi, see on ju puhtalt ahnus kui meil surutakse peale mingisugust registreerimismaksu, mis minu auto näitel on 10 korda suurem kui Saksamaal.
Aastamaksu osas kõlab põhiliselt ju 2 argumenti:
1. Keskkonna teema ehk maksustame saastajaid. See pädeks aga üksnes läbisõitu arvestava maksu puhul. Lihtne näide: mul ja mu heal sõbral on täpselt sama auto, mina sõidan aastas ca 10000km, tema ca 50000km. Aastamaks hakkab mõlemal olema ca 450€. Ehk siis ühe puhul on ca 5x väiksem saastamine maksustatud sama suurelt. Jutt, et läbisõitu ei saa kontrollida, on täielik jama. Meil on ülevaatuspunktid, kus läbisõit igal ülevaatusel fikseeritakse. Ja riik ei tohi suhtuda oma kodanikesse ka selliselt, et kõik on petised hakkavad oma läbisõite kerima.
2. Rõhutakse julgeoleku olukorrale. Jällegi julm jama. Paistab, et mina mikroettevõtjast autoomanikuna olen venelaste poolt rohkem ohustatud, kui villigud ja muud kastiratturid või siin tulu teenivad suurettevõtted. Kui meil on vaja läbi maksu riigikaitset turgutada, siis selleks sobib täiendav tulumaks. Ehk iga Eesti Vabariigis tulu teeniv füüsiline ja juriidiline isik panustab täiendava riigikaitsemaksuna mingi protsendi oma tulust riigikaitsesse. Mul ei oleks kahju ei eraisiku ega ka ettevõtte alt panustada paar protsenti.
Ma autoomaniku ja -fännina iseenesest pole automaksu vastu, aga soliidne oleks see kehtestada siis ikkagi läbisõidupõhine ja ilmselgelt tunduvalt madalam, kui praegu kavas. Ning loomulikult oleks õiglane, kui see maks liiguks taristusse. Igal piiratud seltskonda koormaval maksul peab olema mingi selge eesmärk, mis kattuks ka seda seltskonda puudutavate teemadega. Kasvõi osaliselt.
Tegelikult tuleks rohelise maailmavaate orden ja rahaline preemia anda neile, kes uut autot ei osta ja jätkavad vanaga. Mida kauem oled vanaga sõitnud, seda suurem preemia.
100x korrutatud. Kõige õiglasem automaks, millel oleks mingi seos reostamisega, on kütuseaktsiis, mida me juba maksame. Kui vaja, tõstku seda. Mida rohkem sõidad ja mida rohkem kütust põletad, seda rohkem maksad. Lihtne ja loogiline. Sellega olid nõus mõned aastad tagasi ka reformarid, kes nüüd on äkki kui ümbersündinud. Ligi näiteks.
Nad kütuseaktsiisiga mängimist kardavad, sest juba said korra Lätiga vastu näppe. Veokitele ei taheta erandit ka teha, sest muidu rekkamehed hakkavad garaažide vahel hallmetallikdiiselpassatitele kohe müüma ja muud hirmud ning põhjendused. Pisiveokimehed oleks ka kohe platsis oma firmadele kuuluvate N kategooria X6'tega.
# Muidu on nii, et kaastunne on täpselt nii kaua, kui see ennast ei puuduta.
Kõik puudutab ennast. Õiglustunnet riivab eriti valusalt just see, kui näed, kuidas teine inimene mitte oma süül, vaid vildakate (pealiskaudselt tehtud) seaduste või maksude pärast kannatab, kuid selle olukorra põhjustajad naudivad kannatajate maksude eest hüvesid ja tunnustusi teiste omasuguste käest. See 50e auto eest ei vääri mainimistki praeguste hindade juures, aga selle kaardimajakese kokkukukkumise tagajärgesid tunneme kõik juba ammu enda peal. Tõsi, mõnes üksikus sektoris seda ei tunta ja mõnes ignoreeritakse, sest mitte kõigil pole veel reservid lõpuni kulutatud. Sellepärast olekski kasulik oma nägemuse pealesurumise asemel tutvuda natuke sellega, millega tegelevad samal ajal need riigid, kellega me konkureerima peame. Ükski neist ei tegele auto kui vara omandimaksustamisega. Tegelevad pigem mitmete maksude langetamisega juba möödunud aastast.
# See pädeks aga üksnes läbisõitu arvestava maksu puhul. Lihtne näide: mul ja mu heal sõbral on täpselt
# sama auto, mina sõidan aastas ca 10000km, tema ca 50000km. Aastamaks hakkab mõlemal olema
# ca 450€. Ehk siis ühe puhul on ca 5x väiksem saastamine maksustatud sama suurelt.
Ei ole päris nii lihtne. Kui 50tkm sõitja sõidutab 5 inimest ja 10tkm sõitja ainult ühte, on saastamine sama. Kui loed siin teemas kommenteerijate asemel ka spetsialistide arvamusi (lingid), siis maapiirkondades on sõiduauto keskkonnasõbralikum kui ühistransport. Sellepärast tähendavad ka 10tkm linnasõitu ja 10tkm sõitmist ühistranspordivabas piirkonnas täiesti erinevaid asju ja ka saastamine on ühel juhul pluss- ja teisel juhul miinusmärgiga. Võrdsest keskkonnahoiust rääkimine on siin puhas demagoogia.
# panustab täiendava riigikaitsemaksuna mingi protsendi oma tulust riigikaitsesse.
Meil just tõsteti täiendavate protsentidega käibemaksu;) See polnud ega ole ka lähitulevikus ainus maksutõus. Üks tsitaat siit artiklist:
# Kui tihti räägitakse, et riigieelarves on raha puudu, siis see on üks suur vale. Mõni
# päev enne riigikogu valimisi eelmise aasta märtsis ütles tolleaegne
# rahandusminister ja praegune riigikogu rahanduskomisjoni esimees väga selgelt:
# riigi rahandus on korras. /.../ Arvestatud oli ka kaitsekulude kasvuga. https://arvamus.postimees.ee/7995718/aivar-kokk-maks-mis-aja
b-eesti-inimestel-koige-rohkem-kopsu-ule-maksa
# Me juba praegu maksame läbisõidu pealt maksu, nii, et mitte vähe pole! Selle nimi on kütuse aktsiis!!!
See on liiga lihtsustatud vaade, sest see ei arvesta regionaalpoliitilisest aspektist absoluutselt läbisõidu vajadust ega valikuvõimalusi. Teiseks, aktsiisiga mängimine on kahe teraga mõõk, sest kui rekkajuht teeb otsuse, kummal pool piiri tankida, ei jäta ta sinna riiki mitte ainult kütuseaktsiisi, vaid ka käibeka, lõunasöögi, mõnikord ka "paugutasu", paari päeva toidu või lausa ööbimise. See kõik on riigi jaoks äärmiselt vajalik raha, mis läheb edasi kas meie või meie lähima konkurendi majandusse ja siis pärast küsitakse, miks Soomes või Lätis saab riik teha midagi, mida meil ei saa. Aktsiisiga mänguruumi tekitamiseks on paljudes (sh naaber-)riikides keerulised ja kohati ka üsna suure halduskoormusega kompensatsioonimehhanismid (tervitan kõiki, kes on Soomes tuludeklaratsiooni täitnud:). Samal ajal on aktsiis tõepoolest parim vahend, mis motiveerib inimest valima enda oludesse sobivate autode hulgast kõige ökonoomsemate suunas. Aga kui vaatame soovunelmate asemel Tallinna tänavatele, siis teooria ja praktika millegipärast ei kattu. Mis on siis valesti?
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/05/joonas-laks-auto
maksu-asemel-tulgu-liikuvusmaks
Uue lollusega lagedale tuldud, mis taaskord üritab siduda keskkonnateemad ja maksu omavahel nii, et kasvõi keskkonna kahjustamise hinnaga saaks raha kätte. Kui sõiduauto on maapiirkonnas niigi keskkonnasäästlikum ühistranspordist, äkki lõpetaks siis ühistranspordiga keskkonna saastamise üldse ära, nii saab vähemalt keskkonnakahju vähendada;)
Kõik need "uued" lahendused, mida välja pakutakse, ei arvesta seda konkreetset sõiduvajadust, millal-kus-mitmekesi-koormaga sõidetakse. Imelik, et keegi ei paku sellist lahendust:
- maksad "üldteenust" VÕI "pead sõidupäevikut", et saada soodsamalt,
- sõidupäevik on nt telefoniäpp ja registreerides sõidu alguse-lõppemise on juba "kus" küsimus lahendatud (isegi see on automatiseeritav GPS-ga telefoni puhul),
- äppi võid sisestada kuitahes palju autode numbreid (andmed ARKis ju olemas) ja registreerid inimeste arvu autos - kui politseinik kontrolliks kinni peab, on ju pettus kohe näha (=trahv pluss üldteenusele üleminek näiteks aasta lõpuni),
- äpp on kasutajapõhine, mitte autopõhine (nagu peaks terve mõistuse järgi võttes olema ka liikluskindlustus),
- vabatahtlik, aga hinnavahe peaks olema motiveeriv.
Ma (ja üldse väga paljud inimesed) pean peaaegu iga päev oma isikliku autoga sõites sõidupäevikut, mida on palju tülikam teha, kui selline äpi avamine ja paari muutuja lisamine. Äpitan paralleelselt nagunii alates mistahes auto või mootorratta käivitamise hetkest (waze, android auto, muusika telo kaudu, pardakaamera linkimine telo kaudu pilve jne). Väikese lisaliigutusega oleks riigil kohe ka sõitude statistika võtta regionaalpoliitilisteks investeeringuteks.
Lahendustest puudust pole, aga esmalt oleks vaja ausalt ja ilma demagoogiata sõnastada probleem, mida sellega lahendama hakatakse. Jutt käib küll keskkonnast, aga reaalselt on see astmelise maksustamise viis, mille abil hakatakse lasterikastelt peredelt ja maal elavatatelt inimestelt võtma rohkem raha ära kui linnas ummikute tekitajatelt, 1-2 lapselistelt ja üldse nendelt, kes kasutavad autot ainult oma p3rse liigutamiseks, mitte vajaduse pärast vedada midagi, mida seljas (kastirattaga) enam vedada poleks mõeldav.
Oeh. Kas te tõesti ei väsi? Kas viha kastiratta vastu on selle pärast nii suur, et see päriselt ka suudab linnas autot asendada? Kui kõva pea peab olema, et mitte mõista, inimtekkeline kliimasoojenemine on matemaatiliselt kindel ja fossiilkütuste samas mahus edasi põletamisel vääramatu ja kumulatiivse kasvuga protsess. Elust ilma vosiilkütusteta. Ütlen täiesti ausalt, olen viimase 12 kuu jooksul kokku ostnud ja põletanud autoga umbes 10- 15 liitrit vedelkütust. Kõik. Selle eest aga kasutab meie pere palju ühistransporti ja rattaid/tõukse. See, et selline elu ei ole maal mõeldav, ei tähenda, et see linnas võimatu oleks.
Kuidas saab üldse eeldada, et inimesed, kes peale auto ka ratast kasutavad, neid tegelikult hoopis vihkavad? Mis mõte on üldse sellist jama kirjutada? See on sama ajuvaba, nagu väita, et kes just praegusel hetkel koeraga ei jaluta, see vihkab järelikult koeri ja ta ei kuulu kindlasti koeraomanike hulka.
# Selle eest aga kasutab meie pere palju ühistransporti ja rattaid/tõukse. See, et selline
# elu ei ole maal mõeldav, ei tähenda, et see linnas võimatu oleks.
Soovimata lausele poolt või vastu vaielda... kuna kirjutasid selle vastuseks teema küsimusele "kas Eesti vajab automaksu?", kas Sa soovitad siis automaksu ainult linna? Kas registris oleva auto maksustamisena või sõitmise maksustamisena või ikkagi ainult varamaksuna ka peatatud registrikandega sõidukitele? Kas linnas sissekirjutuse või viibimise alusel? Aastamaksuna või kuumaksuna või päevamaksuna või kilomeetrimaksuna?
Kui nüüd makstakse maksu ja sõidetakse edasi, siis ei muutu ju jalakäijate-ratturite-tõukurite jaoks nagunii mitte midagi peale selle, et raha vahetab omanikku ja olemegi alguses tagasi.
Oled tootnud siia hunniku postitusi, mis jõuavad välja selleni, et kui mulle nii sobib, siis järelikult teistele peab kah nii sobima. Ei, selle ainus järeldus on, et Sulle järelikult sobib. Teistel on teised elud, vastutusvaldkonnad, kohustused, piirangud jne, teistele sobivad teised asjad. Oma ego imetlemine ja valikute pealesurumine ei tee liiklust sujuvamaks ega linnakeskkonda paremaks.
Mis arvate ettepanekust, et:
Anda automaksu vabastus tervetele inimestele, mille tõestuseks tuleb läbida iga aasta tervisekontroll (vere näitajad, KMI, vöö ümbermõõt jne) või kui see ei sobi siis kaitseväe üldfüüsiline test. Oma raha eest tuleks need siis teha. Autokasutuse kasv on viinud rahvatervise kehvaks ja see võiks olla üks meede kuidas enda tervisest hoolivad saavad mingi maksusoodustuse.
See meede soosiks küll rikkamaid, kes on tervemad ja sportlikumad, aga kes meist siin sots on?
KMI ei näita midagi, mul siin nii mõnigi 120+ kilo tegelane, kellel rasvaprotsent on seal alla 5'e.
Üldfüüsiline test ei sobi samade tingimuste tõttu.
Kaela ümbermõõt ei sobi ka selle sama asja pärast.
Veretesti loksutab paika kuu ajaga, kui ei loksuta, siis on midagi totaalselt pekkis juba ja lubade olemasolu on su kõige väiksem mure.
Oma raha eest ma ei tee neid, mul maksab töökoht selle kinni. Iga aasta. Koormustest on ka sealhulgas.
Ehk siis ettepaneks on idiootne.
fdghfgh ettepanek on siinkohal asjakohasem.
Selle Pärtel tegelase "kastiratta" hullus on päris pikalt juba hoogu kogunud. Kahjuks olen ma apoliitiline inimene suures osas, muidu võiks riigikokku ju pürgida ja seal hakata monoratast hoopis peale suruma, seda mehaanilist, tsirkuse oma. Võtab väga vähe ruumi võrreldes tavaise halgrattaga, inimesed saavad oma torsolihaseid tasakaalu tõttu treenida iga sõiduga jne jne.
Mis takistab tegemast ülekaalulisel üldfüüsilist testi edukalt? Kui oled musklis sell, siis jõuad teha ära need kätekõverdused ja kõhulihased ning kui jooks ei sobi, siis ratas või ujumine. Ja kui sa oledki ainult musklimees ilma võhmata, siis see head tervist ei näita.
Ma saan aru, et Deus ei läbiks kumbagi?
Saad valesti aru, erinevalt sinust pean ma neid läbima ja võin öelda, et läbid neid isegi siis, kui oled 30 kilo ülekaalus ja mitte musklite tõttu. Ratas ja ujumine ie käi kaitseväe testi alla, ära genereeri jama juurde nüüd.
PS Deus: Ujumine käib KV füüsilise testi alla, samuti sõude-ergomeeter.
Jalgratas kadus ära, kuna kileviinerid suutsid ennast segaseks/segamini sõita...
# Mis arvate ettepanekust, et:
# Anda automaksu vabastus tervetele inimestele, mille tõestuseks tuleb läbida iga aasta
# tervisekontroll /.../ Autokasutuse kasv on viinud rahvatervise kehvaks ja see võiks olla
# üks meede kuidas enda tervisest hoolivad saavad mingi maksusoodustuse.
BMI, vöö ümbermõõt jms said juba vastuse. Aga kuidas on haigete inimestega, kellel pole ühtegi auto liigkasutamisest põhjustatud tervisehäda, aga näiteks erinevate traumade, koroona kopsutüsistuste jm tõttu pole võimelised jooksma vms teste tegema? Keegi ei anna ju invaliidsusgruppi ega töövõimetust nii tühiste asjade pärast.
Küsimusega on täpselt sama probleem nagu kogu selle automaksu teemagagi.
Esmalt tuleb sõnastada probleem, mida lahendama hakatakse.
Seejärel tuleb leida valikuvariante hulgast see, mis seda probleemi kõige efektiivsemalt lahendaks. Autoomaniku tervisliku seisundi sidumine sellega, et maapiirkonnas puudub nii ühistransport kui ka koolitransport, kuid lapsed peavad endiselt kuidagi kooli ja koju saama, on minu arvates ajuvaba. Vähemalt sama ajuvaba, kui praegusel kujul plaanitava automaksu põhjendused.
Mina vaatasin kaitseväe kodukalt mil.ee mingi tabel kus olid sees ujumine (eraldi rinnuli ja vaba), ka maanteeratas 20 km. Jooks nagunii. Vanusegrupiti, naised, mehed. Aga võimalik, et neid on muudetud.
Üldiselt võiks terve inimene saada mingi maksumotivatsiooni. Aga no paraku seda ei tule. Kõhnad, sportlikud teevad rohkem tööd, teenivad rohkem, maksavad makse rohkem, neil on tervemad lapsed, vajavad riigilt teenuseid vähem ja selle arvelt makstakse kinni teise poole ühiskonna elustiilihaigustest põhjustatud töövõime ja tervishoiukahju.
Eugeenika on muidu tore asi, Rootsi lõpetas sellega tegelemise 1976. Kui meil selline toimiv asi oleks, siis ei peaks siin seda usukuulutust lugema ühe tüübi poolt, kes surub jalgratast ja ignoreerib reaalelulisi fakte nagu näiteks "Kogu atmosfääri gaaside CO2 inimtekkeline tehislik osa on 0,0013%."
Deus, reaaleluline fakt on see, et minu 20 aastat vana jalgratas kaalub koos luku ja porilaudadega 14,5 kg ja ma olen sellega aasta algusest alates sõitnud Tallinnas olmesõite 2000 ja peale km tänaseks. Kas see ei ole siis igasuguse loogika kohaselt mõistlikum kui ma muidu teeks seda model3-ga? Raske auto, sinu raskelt vihatud akudega ja veaks 83 kg inimest, kellel on käed jalad küljes ja läheks muidu eraldi kuskile spordisaali.
Kui automaks toodab minusuguseid juurde, kes vahetavad auto ratta vastu, kas see on probleem või?
Ja minusiguseid on väga palju, kellel oleks see võimalik. Ka 65-70 aastane saab vabalt rattaga liikuda linnas. Ei pea enda tervist perse keerama ise selles osas , mis on võimalik ära hoida.
Kui sa ise ei jõua ja ei taha ennast muuta, siis ole vait lihtsalt.
Just nimelt, sõida autoga aga ära mölise. Ja maksa see automaks ära ja ära kiunu. 100-200-500 eur aastas tavaautode eest ja selline kisa nagu tapale viimine oleks ees.
Tüüpiline pealinlane lihtsalt, ei näe enda ninast kaugemale ja ei saa aru, et 1/3 vähemalt kasutab masinat elatusallikana ja/või enda elus hoidmiseks, sest haigla on 30+ km ja kiirabi uuringutele ei vii. Buss isegi ei sõida enam.
Paljud jätavad kahe silma vahele selle, et reg tasu tuleb ka, mis tõstab ikka väga palju auto hindu ja autode sissevedu kahaneb väga palju. Ja lisaks kõigele on see automaks nii ebaõiglane, et ma isegi ei saa aru kuidas see nii tehti. Nii rumalad ei saa ju inimesed olla. Aga näe ometi on.
Peavalu saab sellest naiste loogikast...
Praegu ei maksa midagi.
Varsti oleks pidanud maksma palju.
Nüüd maksavad kõik.
Järelikult on nüüd kõigil odavam!
Naiste loogikast on filmegi tehtud:) https://www.youtube.com/watch?v=hBUJW9g943I
Hoopis veidram, et valetamise abil võimule trüginud "maksud ei tõuse" seltskond lausa vägisi iseendal kirstukaant kinni üritab naelutada. Tundub, et mängivad selle peale, et need, kes selle valetamise uskumise maksu oma pere toidulaua arvelt hakkavad maksma, on suure tõenäosusega teiste parteide valijad, ja rikaste maksuküüru kaotamise edasi lükkamine, mis lahendaks ära sama probleemi, puudutab rohkem nende endi valijaid ja seda nad kah teha ei julge?
Lõpuks läheb nii nagu "maksud sõidavad Lätti" külmkapimagnetitega, et järgmistel valimistel saavad karistuse kätte, istuvad natuke aega opositsioonis, teised parteid tühistavad kiirelt majandust hävitavad maksumuudatused, seejärel valetavad oma "salgaga" enne valimisi jälle midagi kokku, lollid usuvad ja sama mäng hakkab otsast peale ning rahvas saab kraesse uue ringmängumaksu...
Aga teemasse niipalju, et mida siis järjekordne automaksu "uusversioon" paremini lahendab kui vana?
Kas nüüd muutub vana auto vahetamine uuema ja vähemsaastavama/turvalisema/efektiivsema vastu odavamaks ja lihtsamaks?
Või muutub sellega suure kogupereauto kõrvale väiksema ökopunni ostmine üksi-kaksi-kolme-neljakesi sõitmiseks nüüd soodsamaks, ahvatledes inimesi tegema seda suurte ja januste mahtuniversaalidega sõitmise asemel?
Kuidas siis hoida kokku?
1. Ära oma üle jõu käivat autot
2. Ära osta autot kiirlaenuga
3. Ära osta autot pensionisamba eest
4. Võimalusel ära oma üldse autot.
Nii lihtne see ongi.
Tänan tähelepanu eest!
Auto hinna ja sissetuleku mõistlik suhe on auto hind kuni 4 kuu netosissetulek. Kui palk on 8000 eur netos, siis ostad plangu Superbi 33k eest näiteks. Ei oleks siis mingit kiunu automaksu üle .
Eelmisele, kes rääkis inimestelt raha kokku kühveldamisest. Kas sul lapsed tasuta koolis käivad? Kas sul vanemad pensioni saavad ja arsti juures käivad? Kas sul endal on olnud tasuta vaja päästeametniku või politseiniku abi? Kas Vene kirsa siin oleks magusam, kui Vere kirsa Ukrainas? Kas raha riigikassasse tuleb seina seest?
Misasja?
1. Müü lapsed maha.
2. Kui müüa ei raatsi, siis loobu tööst ja jää nendega transpordi puudumisel koduõppele.
3. Keeldu edaspidi vahetusõpilaste majutamisest ja transpordist.
4. Loobu tasuta töövälisest heategevusest.
5. Koli linna, kus on peale auto ka alternatiivid olemas ühistranspordi näol.
6. Hoia oma vana autot keevitades jm viisil elus nii kaua kui võimalik jne.
St valikud on olemas, igal asjal on juures hinnalipik. Siin pole ju jutt mitte säästlikust autost, vaid pere valikutest, et kui kogu pere peab autosse mahtuma, siis see auto ei saa olla enam väike ja säästlik (st saab olla ainult iibepuudelise väljasureva rahva puhul). See, et krüptomiljonärid vahetavad oma Hummerid nüüd rohehüüete saatel Cybertrukkide vastu, ei muuda nende olukorda, kellel auto on AINUVÕIMALIK viis pääseda tööle-kooli. Kuna valitsus otsustas likvideerida kunstlikult tekitatud energiahindade kriisi kaudu (st Soome elektrit Lätti müües) ettevõtete ja perede rahalised reservid ja kõigil liisingusõltlastel kooritakse kümme nahka globaalsete mõjude tõttu (st kanditakse võõrpankade poolt maksuvabalt välismaale), siis enamus peresid maksab need maksud selle arvelt, et süüakse odavamalt ja ebatervislikumalt. Nälga ju ei sure, järelikult on veel, mille arvelt makse tõsta.
Kõige küünilisem on see, kui need inimesed, kes töötavad sektorites, mida praegune kriis juhtumisi ei puuduta, neid kehvema tööalase "loosiõnnega" peresid sellises olukorras parastavad või siis lausa mõnitavad oma vokijutuga.
Kärss, mina elus loosiõnne ei usalda. Oleme ise enda peremehed ja oma õnne valajad. Meie perel võttis kokku aega umbes kolm aastat, kuni elu sai korraldatud nii, et mitte keegi meie perest autot ei vaja. Selleks tuli vahetada nii koole, elukohta, kui ka töökohta ja nüüdseks on selline elukorraldus saavutatud ja see oli kõike seda väärt. Vana elukorraldust ei igatse enam kunagi tagasi.
