Tõsiselt, kes sulle maksab sellise jama kirjutamise eest?
Privileeg, mitte kohustus? Sind kohustab siin elama sinu sünnitunnistus ja sinu pass!
Kes teistmoodi mõtleb, on riigireetur!
Riik, kus elame, on/oli hea kuid praegune valitsus, kes kelmuse kategooriat kompides pulti sai, paneb mõtlema, et see riik siiski pole seda asja väärt.
Läti peaks laienema Tallinnani...

See ongi tüüpilise reformari maailmavaade: kuskil on inimesed, kellel rahhi veel on.. järelikult tuleb tervele riigile lajatada matsti uus maks peale! Ei saa siin olla mingit oma töö viljade nautimist. Kuskil exceli tabelis on miinus!

Ämmal tekkis mõni aasta tagasi vaba raha, ostis endale jaapani linnamaasturi, sest see oli tema liikumispuude juures ainus auto, millest normaalselt sisse-välja sai.

Nüüd ootab teda (üksinda elavat pensionäri) 400 EUR maks aastas.

Noored täkud kimavad aga 30a vanade suitsevate bemmidega ringi ja maksavad 50 EUR aastas. Mõistlik.

Päris hästi elab siis see penskar, kes sai endale maasturit lubada mille aastamaks on 400€ (uuemapoolne RAV näiteks maksab 250€) Võib-olla ta oleks pidanud samuti tegema mõistlikuma valiku kui et "ländcruiseri" soetama. Enamus peab berlingodega läbi ajama.
EDIT: Need "30a bemmid" saavad paratamatult varsti otsa ja uute samasuguste ostmine muutub suht mõttetuks registreerimistasu tõttu. Ja täkud saavad vanemaks ja targemaks :-)

Muudetud 13.06.24 16:22

Just nimelt, hästi elab järelikult tuleb ta maasse tampida. Mis sest, et terve elu tööd rabanud, lapsi kasvatanud, makse maksnud jne. Eesti ei ole oma töö viljade nautimise koht.

PS. Päris suur automaksu erinevus tuleb bensukas vs hübriid. Ämm oli muidugi nii loll, et ostis bensuka (mis sest, et mitte ainsatki hübriidi ostmise hetkel veel Euroopas saadaval ei olnud).

Ära plärise Kärss ja see auto maks on olematu - Teie peas on see suur. Probleem on maamaks!Vot sellega saame pihta ja arvestades sellega, et selle suuruse määramine on KOV rida siis paljudes omavalitsustes lajatatakse koherselt maksimum ja nii edasi.Maamaksu all hakkame ägama ja see on pärandus RATASE valitsuselt kus oli ka plärakast Urmas Reinsalu kes läliseb mingi mõtetu automaksu pärast!
NB! Ja täna läliseb ta selle pärast , et valitsus ei ole midagi teinud ja kohe tuleb 1,6 miljardit välja jäija jne. Ehk siis kangutame 15,-3 prossa SKP lisaks !? Huvitav kust kohast kui 100 eurtsi pärast käib show!

Igasugune vargus on vargus ka see röövmaks seda ongi.
Maamaksu kohta tehke oma teema, seal on päris palju jahvatamis. EKRE ajal välja mõeldud kaitse äkilise tõusu otsa lajatamiseks tühistati praeguse viletsuse seadusemuudatusega ära ehk sul on õigus, lisaks automaksule on ka see kirves peakohal.

sinasina- defineeri sõna olematu maks. Sinu arust võib suvalist isiklikku asja maksustada kuni see maks on "olematu"? Sinusugused on suvalise maksuga nõus, sest riigil on vaja raha, sest diletandid on majanduse pekki keeranud. 90ndatel olid katusepakkujad- tulid uksest sisse ja ütlesid, et homsest hakkad meile maksma. Lihtsalt sellepärast, et meie otsustasime nii.

Ämm ei olnud hiromant ja on süüdi selles, et ei osanud tulevikku ennustada ja usaldas oma riiki. Nüüd on aeg selle eest karistus vastu võtta ja teha järeldused, keda võib usaldada ja keda mitte.

See ongi selle konkreetse maksustamisviisi juures kõige hullem, et suhtes läbitud kilomeetritesse või keskkonda saab kõige valusama laksu just hädavajadus ja karistatakse selle eest, kui inimesel on suur pere, elukoht likvideeritud ühistranspordi ja sotsiaalteenustega piirkonnas, liikumispuue ilma ümberehitatud autota vms. Nii saabki küsida kõrget maksu just selliselt autolt, mis sõidab ülivähe, on suurema kütusekulu tõttu odav osta ja väheses kasutuses ka odavam pidada, kuid mille CO2 heide on kõrge ja reaalne koormus keskkonnale aasta kohta ainult murdosa neist madalaheitmeautodest, mis linnades igapäevaselt ühistranspordile konkurentsi pakuvad.

Automaks ei ole selleks, et bemmid ei suitseks. Selleks on riigil teised hoovad. Samas peab suitsevate bemmide nägemiseks käima vist suitsevate bemmide üritustel, sest linn on paksult täis hoopis diislilebra ja tahmalonte - sellise agraartehnika koht ei peaks olema tiheasustusalal.

TO ety412: meil on 5a vanusel Euro6 4WD 8-kohalisel mahtuniversaalil 619e/2022e, aga
1a vanusel Euro6AP heitmenormiga 7-kohalisel mahtuniversaalil (hübriid) ainult 59e/685e.
Samas oma enim kasutatud uunikumil on need numbrid 50e/520e ja
7-kohalisel uunikumil 50e/455e.
Torkab silma, et kõik numbrid on oluliselt väiksemad kui maksu algses versioonis ja suht samasse auku olenemata sellest, kas auto turuväärtus on 300e (emexihind) või 20K. Kuid poole kallimal 5a vanal mahturil on numbrid hoopis teisest puust. Pole veel otsustanud, milliste puhul neist ennast maksudest vabaks trikitan ja milliste eest ikkagi maksma olen nõus.

Kunnnn oleks nagu mingite ainete mõju all... siin on foorum arutlemiseks ja inimestel on erinevad seisukohad, kus tuleb arvestada ka enda omadest erinevatega. See ei ole mingi parteikoosolek, kus kogutakse respekti omast arust vaimukate loosungite loopimise eest.

See hübriidide popputamine on ajuvaba. Bensu hübriid võtab keskmiselt rohkem kütust kui tavaline diisel. Ja päris suur on see vahe.

Hübriid, elekter, diisel jne ei ole eesmärgid. Vähemalt ei peaks olema. Need on vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks. Et siit edasi millegi üle üldse arutleda, on vaja leppida esmalt kokku, mis on eesmärk.

Sama ka automaksu puhul, et mis on eesmärk? Kui eesmärk on inimestelt kohe praegu võimalikult palju raha kätte saada maksuküüru kaotamise finantseerimiseks, siis on tulemus nõrk - inimesed hoiaks oma palgavaesuses toidu ning tervise arvelt veel rohkem kokku ja suudaks maksta veel rohkem makse sellise skeemi puhul, kus maksust kõrvale hoidmine tähendaks seadusega pahuksisse minekut.

Hübriidid ei ole alati teineteisega võrreldavad, seal on palju kõikmõeldavaid tehnilisi lahendusi. Alates 1K hinnaklassis II.gen Priused pakkusid juba ammu diislitele kütusekulu poolest linnas sõites konkurentsi, paar viimast Corolla-Aurise-Priuse generatsiooni pakuvad ka maanteel seda "lõdva randmega", linnatsüklist rääkimata. Aga selle eest sõidad kiirelt soojeneva autoga ega pea taluma diisli vibra/lebra kombinatsiooni. Igale poole need ei sobi, aga on palju kohti, kuhu sobib. See peakski olema maksustrateegiate eesmärk, et inimesed saaksid tarbida vastavalt oma vajadustele iga olukorra jaoks kõige optimaalsemalt sobivat autot. Maksustamisega saab moonutada ka teistpidi - nii et hakatakse viima lapsi lasteaeda Q7 ja X5-tega;)

Kes lähevad poliitikasse teiste elu juhtima? Loomulikult korralikud põmmpead, kes ettevõtluses ei saa hakkama ja suur ego ei luba tööle minna kellegi alluvusse. See on üks veider kamp, kes on end upitanud, kamminud, unistanud lapsest saati, silunud ja arvab ka veel endast midagi. Tore on näha, et nii mõnelgi on mõistus pähe tulnud enne kui päris hukka läinud. Elada teiste teenitud rahast, möliseda ja õigustada oma olemasolu.. Just seepärast ongi see maailm hukka aetud, alates putinist ja lõpetades kallase või helmega. Vahet pole, kogu see süsteem on juba algselt põhjas. Poliitikuks peaks saama AINULT peale seda, kui oled end tõestanud mingil muul teel, näiteks ettevõtluses. See redevalveeriks ka poliitiku ameti. Õudne lihtsalt, kui palju lolle meid valitseb.

automaksuga seoses ilmselt tõstavad kindlustusfirmad makse.eks neid nüansse ole veelgi,mida meie ministrid ei oska ettegi näha.paras kaos saab olema.
need naiivsed inimesed kes targutavad,et 50- euri pole aastas midagi ei saa aru,et makse saab alati tõsta.kasvõi igal aastal

Mina ei ole absoluutselt nõus selle pildiga, mis Kärss maal elavatest inimestest maalib.
Kärsa maalitud pildi järgi elavad maal saamatud, riigist sõltuvad, miinimumpalgaga, katkiste hammastega, kehvas toitumises, romudega sõitvad ja varuosadeks romusid hoovi koguvad kehvikud. Aga kõige selle viletsuse juures on neil säilinud armas pereidüll, kus hiliste õhtutundideni tehakse koos väljas tööd, lapsed on igakülgselt aktiivsed, keda veetakse mitmesse trenni ja huviringi, mis kõik toimuvad maakonakeskuses või kaugemal. isegi bussile viimise ring on 22 km pikk. Lisaks ei tee vald midagi, kõikdel peab olema igaks juhtumiks maastur ja talvel on 3-4 kuud lumi vööni.

kui see ei ole teiste inimeste halvustamine, enda parema elujärje pealt ülevalt-alla teiste peale vaatamine, reaalsusest täiesti irdumine ja arvamine, et kui sa ei ole just kärsa ettevõtja parema elujärje peal, siis oled sa hädapätakas ja vajad Kärsasuguste kaastunnet, haletsust ja eestkostet.

Kas see ei ole siis trollimine? täiesti väärpildi kuvamine maal elavatest inimestest?



Ei lähe na

TO rallisõitja jaani jpt nimede all esinevale trollile: Sul on täielik õigus jääda eriarvamusele, aga mitte teema trollimiseks. Sina trollid praegu keerates kõike mingiks oma väljamõeldiseks. MITTE KEEGI PEALE SINU ei kirjuta siin, et vööni lumi on 3-4 kuud aastas, et IGA maantee äärde viimise ring oleks 22km, et inimesed oleks katkiste hammastega kehvikud ega saaks hakkama jne. Siiani on saadud, saadakse ka edasi, aga koos EL-i suurima inflatsiooniga, väga kõrgete elektrihindadega, maksutõusudega paljudes valdkondades jne võetakse ära see mänguruum, mis on riigis alla keskmist palka teenivatel inimestel niigi väike. Võtame järgmisel aastal veel tuhande jagu inimeste käest rohkem kui siiani (millest autode omamise karistusmaks moodustab ainult ühe, kuid märkimisväärse, osa), mis siis saama hakkab? Vähem lapsi jääb raha pärast klassiekskursioonile tulemata? See pole asi, mida oleks õigus vaadata statistika kaudu, sest ka siis, kui neid lapsi on ainult üks, on see tema jaoks traagika.

Vana auto ei ole romu vaid keskkonnateadlik valik inimese jaoks, kelle sõrmed ei koosne pöialdest ja kes soovivad sõita suurusjärgu võrra mugavamate ja vastupidavamate autodega, kui tänapäevased "vedrustuseta" ja plastmassist kallid odavlahendused. Kui võtta romuks nimetamisel aluseks vanuse asemel rooste, siis mul (st paljudel) on "kollektsioonis" terve rida (ka talvel sõitvaid!) uunikumi vanuses autosid, millelt leiab otsides ehk mõne kivitäkke tekitatud roostetäpi, aga mitte ligilähedastki sellele, mida võid vaadata nt siin teemas olevate garantiiliste autode põhja all:
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=167386
&start=1
Kui poleks seda mäekõrgust kvaliteedivahet, ei oleks mõeldavgi neid vanu autosid käigus pidada, aga paljud peavad (sh korraga nii uusi kui vanu). Kvaliteetsemale ja suurema tarbimisväärtusega autole terve tema väärtuse ulatuses registreerimismaksu juurde väänata autoomanike nishis, kus väärtustatakse oma sõidvahendeid kaugelt rohkem, kui kaskoga liisinguautosid, on muidugi kaval.

Muudetud 14.06.24 00:26

Ja ma võin kinnitada kärsa juttu, temakandis on päris karmid olud talviti ja seda isegi siis kui teed on puhtaks lükatud. Õnneks ei ole sinna hommikuti sattunud enne sahkade tulekut aga võttes võrdluseks enda maakoha, siis hommikul jääb vahel isegi maasturist väheks vaid peab ikka traktori välja ajama.

Pidevalt käib mingi 50 euro jutt. Reaalselt on see summa keskmiselt ikka mitu korda rohkem. Kõik ei sõida škoda octaviaga.

50 EURiga hakkavad ringi laskma need 25a+ vanuste saksa autode austajad kellele vahest meeldib ka napsusena külavaheteel politsei eest ära sõita.

Mina oma töökindla, küllalt kompaktse ja ökonoomse universaaliga hakkan maksma 200+ EUR aastas.

Siia kuluks ära kasvõi üksainus põhjendus, miks 25a+ vanuste Saksa autode omanikud rohkem napsutavad ja politsei eest ära sõidavad? Kui natuke süveneda, on see pigem kompliment neile autodele;) Roolijoodik sõidab sellega, millega saab, mitte sellega, millega tahaks, põhjust-tagajärge tagurpidi pöörates autosid süüdistada on suht kentsakas. Siin on minu arvates vint küll täiega üle keeratud (mida mina ka Tallinna liiklusest tean), aga see on kaugelt suurem probleem kui promill, sest promilliga vähemalt vaadatakse teed ja liiklust. Tavaliselt ka kahe promilliga.
https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120300023/molemad-kaed-j
a-silmad-olid-telefoni-kulge-kleebitud-liikluskaos-viimase-n
adala-jooksul-eesti-mehe-pilgu-labi

Siin on artikkel neile, kes kommentaaridega nõustumise või mittenõustumise asemel hoopis kaasa viitsivad mõelda.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120299702/raul-vinni-riik-
ajab-kae-nende-taskusse-kelt-niigi-votta-ei-ole

¤¤¤Märt elab maal. Linna, kus tema töökoht on, tuleb sõita tunnike. Sinna saab ainult autoga. Bussipeatus jääb Märdi kodust paari kilomeetri kaugusele ja oma jõuga sinna minek käib talle üle jõu. Tegelikult käibki buss ainult kaks korda nädalas. Tööl oleks vaja käia tihedamini.

Õnneks on Märdil auto, mille kasutamine tööl käimiseks on päris kallis, aga seni on ta hakkama saanud. Päris peale just ei maksa, sest tööandja toetab ka veidi. Tööle sõitmiseks mujalt abi saada ei ole. Taolisi Märte on Eestis tuhandeid. Nad maksavad ränka hinda selle eest, et üldse liikuma saada.
/.../
Kui Märdil on auto olemas, siis naaberkülas elab Kristi, kellel tema omadega sarnased tervisemured ja tahab ka liikuma saada, aga autot veel ei ole. Kristi on aastaid sent sendi haaval oma pisikesest teenistusest kogunud raha, et autot osta. Natuke on veel puudu, aga autoni ta ei jõuagi, sest enne kolksub riigikogu esimehe haamer ja Kristi unistus nihkub kättesaamatusse kaugusse.¤¤¤

Siin keegi eespool väitis, et automaks on suht olematu ja ptobleemiks on maamaks. Endal mul 2011 aasta Outback, millel peal suurem, H6 mootor. Automaks järgmisel aastal ca 216 euri. Samas, talukoha eest Kesk-Eestis, millel pinda 4,8 hektarit maksin viimati, mõni kuu tagasi ca 39 eurot aastas. Ehk siis 13 aastat vana Subaru aasta maks ületab täiesti arvestatava suurusega maa maksu rohkem kui 5 korda. Ma muidugi ei taha õelda, et maamaks liiga väike on:).

Maa hinda saad näha meie geoportaalist ja selle aastamaks võib tulla kuni selle väärtuse jagu, kui kohalik omaviletsus arvab nii. Ja seda juba järgmine aasta, sest kaitsemehhanismid eemaldati meie praegu viletsuse poolt.

küsimus on, et kas meil on väga vaja, et see Märt seal maal elaks, kui ta tegelikult ise hoopis linnas tööl kǎib? kodus Märt ilmselt peale teleka vaatamise millegagi ei tegele. kas on mõtet sellepärast siis selle vana parsaga igapäevaselt edasi tagasi paarutada? äkki kolib linnale lähemale nagu suur osa meist on teinud?

Sina ei tule mulle ütlema, mida mina tegema pean ja mina ei tule sulle ütlema, kuhu sina minema pead...

Kui kõik linnale lähemale kolivad, ulatuks see linn juba otsapidi maale, seega lõpuks elab keegi ikka maal. Aga täielik ulme, kuidas mõnedel sellised kenijaalsused pähe tulevad...9

mina ei ütle, et sina pead linna kolima
aga sina ära tule minult raha kerjama, et sa seal maal ikka edasi elada saaksid. kui saad hakkama, siis hästi aga kui ei, siis pole nagu mõtet halada, keenjused. ülejäänud rahvas on samamoodi ennast kuskile vastavalt vajadusele pidanud sätestama.

TO ulm: vaata suurt pilti, rahvusriik põhineb juurtega inimestel. Mitte nendel, kes kolivad kord linna ja kord maale ja kord välismaale selle põhjal, kus see on neile majanduslikult kasulikum. Selliselt käituda eelistavad inimesed lähevad siit ühel päeval lõplikult, kui siin elu majanduslikult väljakannatamatuks muutub ja siis ei ole enam rahvusriiki olemas.

Mul tekib küsimus, kas Sa artiklit üldse lugesid või lahmid niisama? Siin pole ju asi üldse selles, et keegi midagi kerjaks, vaid riigi kui terviku toimimise seisukohalt on maal odavam MITTE kasutada ühistransporti, vaid panna inimesed sõltuma autodest, kuid "privilegeeritutele" on ühistransport linnades olemas. Seda on täiesti vale ja populistlik nimetada kerjamiseks, kui riik hakkab praegu võtma suhteliselt rohkem raha nende käest, kes on eelnevalt pandud sõltuvusse autost ja kellel ei ole MITTE ÜHTEGI alternatiivi. Alternatiivi selles mõttes, et "müü oma maad ja mõisad maha" tähendab seda, et sinna tuleb siis keegi teine ja temalt ikkagi võetakse rohkem kui nendelt, kellel ei ole üldse autot vajagi või kes omad harvad vajadused saaks suurepäraselt lahendatud ka tänavanurkadel vedelevate cityboldibeede abil. Mitte ei pea, aga saavad, sest neil on valikud, mida teistel ei ole.

Kes kerjab ulmi käest raha? Maksad sina ja maksab maamees omad maksud ja sellest riik toitub. Tihti maksab maamees rohkemgi, sest tööle sõitmiseks kulub rohkem kütust, seega rohkem aktsiisi ja loomulikult ka käibekat. Ja ei ole linnameestel mõtet maamehelt toitu kerjata- kasvata oma korteri rõdul ise oma kartulit ja porgandit ja lüpsa kedagi piima saamiseks.

mulle tundub,et selles teemas siin on kõige rohkem trolle läbi aegade

mina ei taha olla linnamees, aga ma olen selleks sunnitud. nagu ka suur osa nn linnainimesi. kui raske sellest aru on saada?
suurem osa ühiskonnast ei taha kuskil
magalarajoonis paneelmaja sahtlis oma elu mööda saata. maal elamine on täna siiski privileeg. astud ukse peale, kused puu alla ja kuulad linnu laulu. kui paljud neist ühiskonna tarbeks ettevõtluse raames põllumajandusega tegelevad? pigem pole
ilmselt konkurentsivõimeline ja nii ongi.

riik toimib maksudest. maksud tõusevad koguaeg, öelgu Kaja või Jüri mida iganes. ühiskond kujuneb pidevalt ümber, järjekordne maamees saab linnainimeseks. kaasaaja elu traagika.
mismoodi see maalt linnas tööl käiv Märt nüüd seda rahvusriiki seal maal edasi arendab?
ei taha see paratamatusest maamehest linnameheks hakanu maksta peale, et teine saaks puu all üksi edasi kuseda. mis me nüüd siis tegema peame, et ta ei jaksa enam kütust osta ja linnas tööl käia? tegema talle sinna ühistranspordi liini? ja maksaks toetust, et tema 3 last saaks 3 lapselises koolis käia?
ma ei tea, nimetage seda trollimiseks, kui tahate aga mulle ei jõua selline veidi primitiivne maailmakäsitlus paraku kohale.

Jah, pead, sest sa ise ei viitsi seda teha.
Sulle ei jõuagi kohale, oled linnastunud ja linnalapse eluvaadetega, polegi midagi teha. Mine võta endale nüüd üks karge külmarist ja proovi aru saada, et sellise suhtumisega võime alates Lennujaamast kuni Läti piirini kogu maa harjutusväljakuks lükata, pole neid virisevaid vanamutte ja vanamehi vaja sinna ette. Saame kena puhvertsooni ka veel linna ja tiblastani vahele, mineerime igaks juhuks ca 50km piiri ära kah.

Huvitav, kes sunnib sind linnas elama? Osta maale maja, kuse puu alla ja sõida autoga linna tööle või kui kõvem kärbes oled, löö maal labidas mulda ja kasvata linnainimese jaoks kasvõi trühvleid. Eriline tegelane - sunnitakse linnas elama...

Kärsa jutt on vastik nagu poliitiku jutt. Selline, et igaühele midagi - patroneeriva tooniga, iga inimese isiklikku vastutust pisendav, saamatust sisendav ja välisvaenlast otsiv.

Ja selles maalehe artiklis oli ju kirjas, et automaksu seaduseelnõu seletuekirjas viidati, et invaliidid saavad pihta ja neile tuleb mingi erilahendus leida. tegelaskuju Märt, keda pidi olema Eestis tuhandeid, ütles ju seal selgelt, et temal ei ole automaksu vastu midagi, aga temasugustel invaliididel, kes käivad tööl, võiks mingi erisus olla - ma olen nõus, et kui invaliid käib tööl, siis seda peaks toetama, kasvõi nii, et on meetmes, mille kaudu vald saab anda kasvõi auto inimese käsutusse. Ja huvitav oli see, et Märt elab maal, tööle tagasi autoga iga päev kokku 2h ja ta ei maininud et tal oleks vaja kolme-nelja autot erinevateks ilmastikuoludeks ja lisaks veel mõned romud varuosadeks. jutt oli ühest autost ja sellega seotud kuludest. Kui Märdil on ökonoomne auto, siis kulutab ta vast ca 10 eur eest kütust tööle käimiseks päevas. 200 eur kuus, lisaks veel muud autoga seotud kulud. on ilmselge, et probleem on siin kuskil mujal, mitte selles, et Märdil tekib automaksu näol 100 eur aastas kulu juurde.

Ma jään selle juurde, et Kärss on siin poliitiline troll, kes vähendab inimeste eneseuhkust ja õigust elada oma äranägemise järgi, surub peale enda elustandardist lähtuvat "õiget" elu. Ja see jutt, et maainimestel on kõikidel erinevateks ilmastikuoludeks mitu autot, on vale, ka see on vale, et vanu ronte hoitakse alles varuosade eesmärgil massiliselt. ja mitte midagi ei juhtu, kui aastas on mõned päevad, kus on ilmaolud sellised, et kõik lapsed ei jõua kooli ja nende vanemad tööle õigel ajal või ei jõua üldse. sellist asja juhtub, juhtub ka linnas misiganes põhjustel. Ma tean Jõgevamaalt mitmeid peresid, kellel tuleb sellist asja ette. keegi ei ole ka Werolis töötades, kus on vahetustega töö, selle pärast kinga saanud. Werol on ka mõnel töötajal auto ostu toetanud. ja ei osteta maastureid, kuna 99% aastast saab hakkama tavalise autoga. ja kelle majapidamine jääb suurest teest eemale, neil on tavaliselt mingi traktor, millega lükatakse enda sissesõidutee ise puhtaks, kokkuleppel aidatakse ka teisi.

Sa oled sel juhul ainukene. Pole ta poliitiline ega midagi, nii võssa, kui sa praegu panid, suudavadki panna ainult need, kellel pole mitte kottigi öelda peale isiklike solvangute teise maha tegemise eesmärgil.

Las trollid näitavad isiklikuks muutudes oma nõrkusi välja ja tunnevad end selle võrra tähtsamalt, ma pole kade labasuste loopijate peale. Iga mõtlev indiviid näeb ju läbi, kas räägitakse teemast või rääkijast. Täpselt nagu peaministergi, kelle vastu pole mõtetki kampaaniaid korraldada, sest ta kaevab iseendale auku kiiremini kui keegi teine suudaks:))

¤¤¤kui paljud neist ühiskonna tarbeks ettevõtluse raames põllumajandusega tegelevad¤¤¤

Maaelu spetsiifilistest töödest moodustab põllumajandus alla poole, siin elavad ka kutselised kalurid, metsamajandajad (st mitte lageraidurid), elamusmajutuse pakkujad (neid on Lahemaal üllatavalt palju!), looduskoriliusest elatujuad jne. Aga räägime siis natuke ka põllumajandusest.

Igaüks saab vast aru, et tervishoiuga ei tegele ainult arstid-õed, vaid kaudselt ka koristajad, autoklaavide-analüsaatorite-tõmbekappide jm tehnika hooldajad, laboriseadmete reagentide müüjad jne. Põllumajandusega on samuti, massiivpõllumajandusega (surnud mullas väetistega mahuäris) tegeleb mõni väga üksik suurel maa-alal, aga igas teises-kolmandas talus kasvatatakse väärindamiseks midagi, ühed kokkuostuks ravimtaimi, teised ürte, kolmas väikeses mahus mahejuurikaid ja sinna juurde tegeleb veebikoolituste korraldamisega, neljas hooldab-remondib hoopis väiketraktoreid-haakeseadmeid, viiendal muna- ja lambalihaäri jne. Kõik need töökohad on osa põllumajandusest, ilma nendeta (sh sõnnikuta!) oleks maal igasugune elu surnud nagu selle ühe massiivpõllumajandaja muld tema sadadel hektaritel. Aga kui elad oma esivanemate talus olenemata oma tegevusalast, oled ka hetkega valikute ees, et kas sõidad kogu aasta maasturi ja kaubikuga või ostad suviseks hooajaks juurde ainult endale ühe auto või ka abikaasale kergema ja keskkonnasäästlikuma liikuri. Saab muidugi aastaringselt hakkama ka maasturiga, millest nagunii loobuda pole võimalik, sellepärast automaksuga neist keskkonnasõbralikumatest valikutest loobuma sunnitaksegi, (sest ka kindlustused, ülevaatused, rehvid jne on lisakulu). Samas maasturi suurem kütusekulu tähendab rohkem kütuseaktsiisi, automaksuga kaotatav raha võetakse tagasi mujalt, inimesed kohanduvad ja saavad hakkama, aga keskkond kannatab kõige rohkem. Milleks see vajalik on?

¤¤¤ei taha see paratamatusest maamehest linnameheks hakanu maksta peale, et teine saaks puu all üksi edasi kuseda.¤¤¤

Ma ei saa üldse aru, mida linnamees peale peaks maksma või kes seda väitnud on? See on ju privileeg, et lähim bussipeatus on vähem kui kilomeetri kaugusel, tõuksid-lühirendikad vedelevad kusagil kiviviske kaugusel, lapsed saavad iseseisvalt kooli-poodi jne. Kui kõigi nende mugavuste ja odavat läbisaamist võimaldava eluviisi juures on vaja autot, siis ostadki sellise auto nagu vaja ja sellega saab linnas hakkama terve pere aastaringselt. Linnas maksad ju ühe auto eest PALJU VÄHEM nii automaksu kui ka KORDADES VÄHEM kütuseaktsiisi läbitud km arvelt. Äkki selgitad, kus see probleem on või mida linnas rohkem maksma peab?

"igas teises-kolmandas talus kasvatatakse väärindamiseks midagi, ühed kokkuostuks ravimtaimi, teised ürte, kolmas väikeses mahus mahejuurikaid ja sinna juurde tegeleb veebikoolituste korraldamisega, neljas hooldab-remondib hoopis väiketraktoreid-haakeseadmeid, viiendal muna- ja lambalihaäri jne"
Nagu ma juba kirjutasin, siis selliste tegevuste pealt eriti makse ei maksta. Välja arvatud muidugi Kärsa naabrid.
Kui siia lisada veel erinevad toetused, siis maakad saavadki riigilt rohkem, kui ise maksavad ja see tuleb ju teiste inimeste taskust.

Müstika ikka, kuidas palk oma silmas silma ei hakka. Linnakunn vaadaku parem, kuidas pool kilulinna oma kortereid "kinnisvarainvestoritena" maksuvabalt välja üürib. Maksuamet on nende suhtes täiesti avalikult ükskõikne - väikeste kampaaniamaiguliste erisustega...

Troll pole sellestki aru saanud, et automaks ei ole vahend maksupetturlusega võitlemiseks, vaid igal maksul on konkreetne eesmärk. Aga suhtumine on muidugi huvitav. Peenrast võid tõesti müüa naabrile porgandit ja sellega rikkaks saada:)) Iga tootmine, kus väärindad toodet, mitte ei müü toorainet, seal tahavad ju edasimüüjad saada arvet, et see omakorda enda ettevõtluskuludesse panna... see on ju äri aluseks üleüldse. Kuidas siis neile arveid esitad ilma makse maksmata? Nagu päriselt? Koolis oled üldse kunagi käinud? Ettevõtluskontost oled midagi kuulnud? Süüdistus selle eest, kui ma karbitäie oma kanade mune vahetan kaluriga räimekilo vastu, on umbes sama ajuvaba, kui ma need munad ise ära süües peaksin veel vahepealt ka maksu kuhugi maksma - see on kardinaalselt erinev suurusjärk tootmisest, mis peredel hinge sees hoiab ja kui inimene isegi sellest aru ei saa...

¤¤¤ Kui siia lisada veel erinevad toetused ¤¤¤

Millised toetused need maal siis on? Lastetoetused ja lasterikka pere toetused on nagu linnaski. Milliseid teisi toetusi ma veel küsida võiks, mis kompenseeriks ühistranspordi ja teede hooldamise puudujäägid? Väiketootjatel pole üldse ühtegi muud toetust. Isegi mitmed tuttavad suurtootjad ei viitsi toetustega tegeleda sellepärast, et aruandlusega kaasnevad enda kulud on suuremad kui toetus ise ja Pria küsib toetusi täismahus tagasi sisuliselt komavigade pärast (näiteid leiad majandusteemast). St toetusi pole või on naeruväärselt väikesed. Ja nüüd hakkame seda veel automaksu abil reguleerima? Nii ajuvaba jutt pole isegi mitte naljakas lugeda.

Ju ta PRIA peale mõtles, asutus, mis tuleks põlema panna, tuhastada ja siis nullist uuesti ehitada,.

"need naiivsed inimesed kes targutavad,et 50- euri pole aastas midagi ei saa aru,et makse saab alati tõsta.kasvõi igal aastal"

Tahtsin just seda sama kirjutada, sest tõepoolest on palju naiivseid, kes räägivad mingist tühisest summast, arusaamata ning endale teemat selgeks tegemata, et maks oli vaja läbi suruda ikka selleks, et siit hakata nüüd alles ülespoole kerima tasapisi.

Ega need tainad mõistagi elu reaalsust. Huvitav, millisest numbrist alates maks nende jaoks tuntavaks muutub? Ja nad võiksid meelde tuletada, et viimasel ajal on kasvõi käibekat juba 2x tõstetud. Eks see ole nagu piitsutamisega- kord päevas üle küüru saada pole hullu, aga kümme hoopi iga päev annab juba tunda.

Kärsa ja Deusi tekst on auto24 foorumis puhas demagoogia ja seetõttu käsitletav poliitilise trollimisena. Keerutada automaksu ümber kokku narratiiv, kus see viib inimeste elujärje märkimisväärselt alla, on demagoogia. tuues siia juurde valefakte, kus maal elades on kõikidel vaja mitut autot, et maal on vaja kõikidel lastega peredel lapsi tassida igale poole jne. Fakt on see, et linnas on tööealiste kohta autosid rohkem. fakt on ka see, et linnas organiseeritud koolitransport puudub (lapsed käivad ka linnas äärelinnast kesklinna või teise linna otsa kooli) ja fakt on ka see, et enamus maalapsed käivad trennides ja huviringides samas kohas, kus on kool ja nad saavad koolibussiga käidud (ebamugavusi on, aga koolimajad ei ole maal ülerahvastatud ja seal on võimalik rahulikult leida võimalus ka aja parajaks tegemisel kodutöid teha). Loomulikult on nii maal kui linnas lapsi, kes on vanemate nügimisel või enda soovil palju aktiivsemad ja milleski andkamad ja neil võivad valikud jääda kaugemale.

Fakt on ka see, et maal ei romondi enamus inimesed enda autosid ise ja vanade romude säilitamine ei oma seda eesmärki. Kui maal elades ei ole inimese põhitegevus ettevõtlus, vaid loomi, mesilasi peetakse kõrvaltegevusena, kasvatatakse midagi või tehakse mingit käsitööd kõrvaltegevusena, käiakse kalal või ollakse jahimees, siis on see reeglina ikka hobi ja vähemal määral vajalik lisasissetulek. Ja hobi ei pea ometi ju keegi teine kinni maksma. Kui hobiks on vaja teist autot, siis on see samasugune lisakulu, nagu keegi teine ostab endale hobiauto või mootorratta.

Kui maal elaval inimesel on ettevõtlus põhitegevus, siis kogu vajalik autopark on ju ettevõtlusega seotud ja sellega seutud kulud, ka automaks, peab ärimudelisse ära mahtuma. Kui ei mahu, siis tuleb midagi muuta.

Kärss vaatab maal elavate inimeste olukorda enda kõrgemal oleva mätta otsast, mis on solvav, üritab "õiget" elustandardit neile ette kirjutada, selliselt, et kui mõni pere ei tassi enda lapsi maakonnakeskusesse trenni, siis tunneb ta ennast luuserina. Ja kui siis lahendusena öelda, et riik, ehk teised maksumaksjad on sulle võlgu, siis on see täpselt see, millega poliitikud rahvast hullutavad. Kogu see automaksu poliitiline retoorika on täpselt seesama, mida siin Deus ja Kärss ja mitmed teised pressivad. Kistakse üks maks kontekstist välja, ei arvestata seda, mis on Eestis üldine maksukoormus ja mida selle raha eest riik teenustena pakub. see asi on taskaalust väljas, ka siis kui igasuguna raiskamine avaliku sektori poolt kinni panna.

Kärsa enda näide, kuidas tema ettevõtjana makse maksab, on ehe näide, kuidas isegi ettevõtka suhtub maksude maksmisesse. tööd teen küll 100% koormusega, aga palka ja makse maksan nii kuidas heaks arvan. trikitan koormusega jne. Aga kas Kärss võtab ka peretoetused välja siis kui on vajadus või ikka täie rauaga iga kuu?. Ma väga loodan, et Kärss maksab ettevõtjana makse ikka rohkem, kui ise teenuste ja toetustena riigilt tagasi saab. Väga tihti see nii aga ei ole ja ettevõtjad teevad kõikvõimaliku, et maksata makse niivähe kui võimalik. Pole üldse haruldus, et palgatöötataja tööjõumaksud on suuremad kui elustiili järgi edukas ettevõtja makse maksab.

elust enesest pole mitte demagoogia vaid faktid. Palun tee endale selle sõna tähendus meelde enne kui targutama tuled.

Mis puutub aga "maakonnakeskustesse" ja bla bla bla, mine ole ise paar aastat õpetaja, seal põhikooli või keskkooli või kutsekooli kandis, saad ise e-kooli kirjutada palju erinevadi põhjuseid.
Sul puudub igasugune reaalelukogemus ja sa tuled siia meid, praktikuid, sildistama?
Koli Kullamaale oma lastega, vaatame, kuidas ilma autota hakkama saad. Koli Patkülla või Holdresse või Nõva (vahet pole, kumba).
Kui sa nüd nähvad, et sul pole vaja sinna kolida, siis ilmselgelt saad ise ka aru, et suht pekkis oleks sul. , kaugelt hea näpuga näidata ja targutada aind.
Minul pole tõesti maasturit vaja maal maja eest välja saamiseks, mul nimelt vald lükkab 1km kaugusel oleva tee juba puhtaks viimased 40 aastat ja suisa õigeaegselt ja selle esimese kilomeetri lasen traktoriga puhtaks.Paljud aga, nii õnnelikud ei ole.

Muudetud 16.06.24 12:31

Varastasin ühest teisest motofoorumist postituse, mis suisa matemaatiliselt näitab olukorra jaburdust.

---BEGINNING---
Seaduskuuleka kodanikuna olen nüüd natukene murelik riigi rahakoti pärast.
Kõik algas sellest, et juhindudes uutest maksusuunistest, mille järgi ökoauto=hea ja kütuseröövel=halb, tegin kohe vastavad järeldused ja tegevused!

Kodusesse majapidamisesse oli jäänud ripakile 2 vana 4x4 bensiiniröövlit (2 ligi 20-aastast maasturit, noh). Aegajalt tegid nad raskemaid majapidamistöid käru vedamisega ja traktori asemel rajasid rada läbi lume.

Aga nüüd! Maksustamisnumbrid
osutasid selgelt, et nad ei ole enam soositud!
Ja pealegi, ministrid kogu aeg kiidavad, et see automaks on suunatud hoopis mingitele rikastele ja et tavaline inimene seda eriti nagu maksma ei peakski. No selge siis! Uka-uka, mina prii! Kaua ma neid kütuseõgardeid putitan ja sätitan ning veel maksugi maksan - aeg neist vabaneda!

Viisiningi siis ühe röövli romulasse ja teise müüsin tuttavale lätlasele.

Alles tagantjärele hakkasin mõtlema, et kas ma nüüd äkki riigikassale liiga ei teinud säärase uljaspäisusega.

Nende kahe sõiduki eeldatav automaks oleks olnud 110+120€=230€/aasta.

Lisaks veel läks riigikassasse aktsiisimaksu kütuse pealt 0,56€/L, ehk summaarselt 560€ aastas.

Ja nüüd siis kokkuvõttes riigieelarve hakkab kärisema!
Oodatava 110+120+560≈790€ tulu asemel on riigikassa laekuril edaspidi saadaval ainult 200€ aktsiisi, kui ma maasturi asemel ökoautoga mõned sõidud rohkem teen.

Ehk siis kassavoog minu poolt riigile on 4x väiksem kui prognoos lubas ja 2,5x väiksem kui ta seni oli!
Oh sinine sitikas! Võibolla jääb nüüd riigil midagi tähtsat tegemata? Ja äkki nad lasevad selle õnnetu riigikassa laekuri ka lahti, sest raha ei tule nii palju nagu ette nähtud oli ?! Ning kõike seda ainult minu ja teiste minusuguste udupeade pärast, kes vaid omakasu silmas peavad!

Kuidas see siis jälle nii läks... Vist ikkagi oleks pidanud mõtlema riigi rahandusele üldiselt! Ei tohi tegutseda nõnda äkiliselt ja tormakalt ...
---END---
Omalt poolt lisan, et ma oma eelmise autoga tõin aktsiisi pealt ca 1500 euri aastas aktsiisi pealt + käive otsa.
Alates 1 juunist riik seda raha ei näe, isegi mitte seda 200 euri osa, mis eelnevas tekstis oli ja isegi keskkond pole mitte midagi võitnud, see on koht, kus ütlen - usu mind, ei võida.

Demogoog kasutabki tihti õigeid fakte, aga kontekstist välja rebituna ja paneb kokku siis endale sobiliku narratiivi, et kuulajaskonda sihipäraselt ja ebaausalt mõjutada.

väga võimalik muidugi et Kärss ei Deus ei saa ise aru, et see, mis nad esitavad ei ole õige. Sellisel juhul palun vabandust. Demagoog eksitab teadlikult.

Su esimene ja teine lause ei käi kokku ja on üksteisele vasturääkivad. Nii palju siis sellest seletusest ja kui see juba vale oli, mida sa veel siis valesti mõtled? :)

egas siis maal elamine ei tähenda ainult tööl ja koolis käimist autoga.inimene ,sealhulgas meie targad ministrid kes on ainult linnas elanud ei saa sellest mitte kunagi aru

Foorumis erinevaid nimesid kasutav troll lõpetab siin teemas valedel ja valesti arusaamisel põhinevad isiklikud rünnakud ning kaotab õiguse AUTOMAKSU teemat laiendada. Sõnavabaduse huvides võid oma majandusalast võhiklikkust demoda edasi mõnes vabalt valitud majandusteemas, näiteks siin:
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=147904
&start=4
Kui see ei sobi, lõpeb ka sõnavabadus pikemaks ajaks.

Vähemalt kellegil on mõistus peas:
https://www.delfi.ee/artikkel/120302970/president-alar-karis
-jattis-automaksu-seaduse-valja-kuulutamata

Lugege põhjendust - üsna huvitav lähenemine. Hõisata pole midagi:( Ning sellele järgnes kohe veel huvitavam Akkermani möla.

Probleem pole mitte automaksus iseeneses, vaid ikka võrdne kohtlemine on murekoht: vormistatud puudelistele tehtud kummardus oli mureks. Mitte automaks iseenesest, sellega oli kõik hästi. Lihtsalt mõni vaesem kodanik äkki saab liiga odavalt läbi...

Täpselt nii, nagu meie selgrootud poliitlimukad kohe kummardasid rõõmsasti juba Eesti registris olevate autode registreerimismaksu erandi kaotamise peale esimese Euroopast tulnud vihje peale...

Panen siia pildi ühest enda paljudest tehnilisest passidest Soomes. Praktikas tähendab see seda, et maksan järgmisel nädalal jälle 6e, sõidan palju tahan ja seejärel peatan jälle registrikande (tasuta). St kõiki oma autodega seotud makse maksan ainult kasutatud aja eest olenemata sellest, kus neid kasutan. Oma põldudel-metsades-heinamaadel-külavahel sõitmiseks pole üldse põhjust autot Eestis arvele võtta või Soomes peatatud registrikannet korraks aktiveerida.

Mul on endiselt väga raske uskuda, et Eestis see maks reaalselt tulebki tuimalt omandikaristusmaksuna, aga kui tuleb, siis enda autopargi kantimiseks mujale kulub ju ainult "hetk". Praegu on aega veel küllalt ja ma naiivselt ikkagi loodan, et oravate koalitsioonipartnerite moraalne kompass võimaldab mul need liigutused tegemata jätta. Nii jääks ka teised autodega seotud kulutused Eestisse, sest muidu... miks peaks? :)

Taaskord keegi juhib tähelepanu sellele, et automaks sellisel kujul on pesuehe populism.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120304585/lenno-uuskula-automa
ks-on-valesti-ules-ehitatud-praegu-ei-lahenda-see-kumbagi-pu
stitatud-eesmarki

Mitmel pool inimesed kirjutavad kommentaaridesse, et vedelkütuse enda maksustamine (eelkõige aktsiis) on ainus õiglane automaks. Teid on kuulda võetud ja saame lisaks automaksule ka kallima autokütuse;)

https://majandus.postimees.ee/8052789/bensiini-ja-diislikutu
st-ahvardab-poliitikute-tottu-meeletu-hinnatous

¤¤¤Terminal Oili juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on koguni võimalus, et bensiini ja diislikütuse hinnale lisandub 2027. aastal üle 80 sendi liitrist koos käibemaksuga. Rehkendus põhineb Saksa mõttekoja Agora Energiewende uuringul, mille järgi võib heitmekvoodi hind tõusta isegi 200 euroni tonnist. «Kui nii peaks minema, siis bensiini ja diislikütuse hinnad tõusevad tanklas vastavalt 0,73 ja 0,83 euro võrra, mis teeks antud kütuste postihindadeks tanklates tänaseid hindu arvestades vastavalt umbes 2,5 ja 2,37 eurot liitrist,» nentis Vaht./.../Lisaks võeti mullu vastu taastuvenergia direktiiv RED3, mis asendab seniseid direktiive. Eesti peaks sellega liituma järgmise aasta mais. Alan Vahti sõnul suurendati uue direktiiviga 2030. aastaks taastuvkütuste osakaalu 14 protsendilt 29 protsendile. «RED3 tõstab autokütuste hindu 15–20 sendi võrra liitri kohta,» arvas ta.¤¤¤

meil on praegu kütus kallim kui on seda lätis,leedus,poolas,austrias,luksemburgis.saksaga on hinnavahe 10 senti.kuidas meil alati raha puudu jääb.automaks tuleb meil krõbedam,kui saksas

Eestlane vingub natukene ja ostab ka 2.50 maksvat kütust. Sest pidevalt tõusev kesmine palk võimaldab seda. Isegi see ei sega kui tulumaksuvaba miinimumi vähendatakse. Ja vahusugused vahutajad on ikka või sees.

Kui ma ei eksi siis Kärss lustakalt rikub ka seadust!Minu arusaam on see, et kui auto vedeleb eestis siis peab ta tulema ka eesti registrisse !

Kui eestis on kütus 2,5 siis on see pm ka mujal (mõnes lähiriigis sent kallim ja mõnes sent odavam) ehk siis see plära nagu mujal on soodne ja eestis kallis on haige möla!

Ja müni tegelane arvab, et kui kütusemüüjad hoiavad hinda siis valitsus sellest süüdi. Lisaks tuleb võrrelda võrreldavaid asju!

Sa pole isegi Lätis käinud vist, kui sellist teksti ajad. Kuidas on 63AMG jutt hülge möla, kui ta kirjutas reaalsed numbrid elust enesest? Kuidas ma tean seda? Kui Luxemburg välja arvata, siis sai eelmine aasta ja ka see aasta suisa kaks korda autoga samad kohad läbi sõidetud ja kinnitan ta sõnu.
Vaatan siin igasugu tabeleid ja statistikat ja no krt, hakka või vandenõud kahtlustama, et kes iganes neid EU sponsoreeritud võrdlustabeleid ka ei looks, väänab tõde siia ja sinnapoole.
Loomulikult on vahe väljamaal nagu ka Eestis, et kas tangid Õismäel või Mustamäel või Tartus või Valgas või Haapsalus ehk kas tangid kiirtee ääres hädaga või keerad kuhugi linna sisse.
Mis puutub nüüd kütusemüüjate hinnahoidmisesse, siis löö ise kokku, kui palju läheb käibe ja aktsiisi kujul riigile ja kui palju lõpuks kütusemüüja kätte saab võttes maha ka sisseostuhinna.
2eur liitri ajal oli hea jäme arvutus, eur riigile, eur kütsimüüjale miinus sisseostuhind. Mõned sendid siia sinna eraisiku jaoks, kütsi muujale miljonite liitrite peal muidugi palju kasulikum. Üldiselt ma meie "kartelli" väga ei nüpeldaks, äri on äri ja niigi hoitakse suht tasakaalukalt seda hinda, saaks odavamalt, see eeldaks kütuse ostumahu tõusu, saaks ka kallimalt, vannuks ja sõidaks edasi, sest sõita on vaja.

Muudetud 05.07.24 09:54

Justnimelt- võrrelda tuleb võrreldavaid asju- alustame palkadest ja võrdle, palju kuskil riigis keskmise palga eest kütust osta saab. Kuigi ka see keskmine on paras umbluu.

Paari ndl pärast algab väike automatk läbi Euroopa, osaliselt töö, osaliselt nö puhkus (kui oled ise enese boss ja alluv, siis on see töö ja puhkuse piir üsna tihti suht hägune).
Eestis autoga (võimalikult otse) Kreekasse ja hiljem sealt läbi Albaania-Itaalia (praam), Šveits, Austria, Saksa, Taani, Rootsi ja Eestis tagasi.
Saab neid kütsi hindeid näha ja mõnes koha ka tarbida.

Ei pea ise leiutama, andmed ju olemas. Küll 1. juuli seisuga ja keskmine, mitte iga tankla kohra eraldi
https://www.tolls.eu/fuel-prices
Estonia € 1.68 (95 siis)
Finland € 1.82
Latvia € 1.66
Lithuania € 1.50
Sweden € 1.63
Germany € 1.83

see fuel prices ei kajasta reaalseid hindu.bahni peal võib ka üle 2.- euri olla.3 päeva tagasi tankisin austrias 98-t 1,68.kui autonoomsus on 800-1000 km,siis pole vaja bahni peal tankida. kütusehind ei sõltu niipalju tanklatest.pigem on meie probleemiks pea suurim aktsiisitasu euroopas.

¤¤¤Kui ma ei eksi siis Kärss lustakalt rikub ka seadust¤¤¤

Selles ei eksi, et ma igapäevaselt seadusi rikun. Sellepärast ei sobi ka eeskujuks kellelegi. Aga eksid nende muude väidetega. Seadusi peab tundma, siis saab neist ka jokitades mööda minna. Pealiskaudsete inimeste tehtud seadused on õnnistus neile, kes seadustesse veidikenegi süvenema vaevuvad. Enamus ei vaevu ja maksavad. Eks nii hakkab olema ka automaksuga.

https://arvamus.postimees.ee/8053482/tuve-karner-automaks-an
nab-vanatehnika-kogudele-surmahoobi

Sellistele ametlikele kogudele on lubatud teha erisus... sama seltskonna poolt, kes lubasid, et maksud ei tõuse:))
Kaovad aga väiksemad kogud, paljud ongi juba kadumas või kadunud kuhugi välismaa avarustesse, kus hobidele omandikaristusmakse ei ole (kusagil mujal pole). Sellist rünnakut kultuuri ja ajaloo vastu mäletatakse tulevikus nagu kunagist raamatute põletamist ühe teise ütlemata sarnaselt käituva riigikorra ajal. Probleem on selles, et mingi osa valijatest ei mäleta, isegi mitte järgmiste valimiste ajal;)

See artikkel ise on küll rohkem majandusest, aga kuna planeeritav automaks pole meil nagunii sisuline, vaid loodud eelarve päästmiseks, sobib see siia teemasse paremini (teine pool artiklist, kartellide olemus ja mastaabiefekt meie väikesel turul, sobiks pigem jällegi majandusteemasse).

https://epl.delfi.ee/artikkel/120309620/majanduse-paasterong
as-raul-eamets-eesti-on-pime-kulm-ja-vooravaenulik-nii-hindu
-alla-ei-saa

¤¤¤meie asustustihedus on üks Euroopa väiksemaid, kuigi me ei konkureeri siin Soome ja Norraga, rääkimata Islandist, kus asustustihedus on palju väiksem.
/.../
Esiteks määrab asustustihedus ära transpordi majandusliku tasuvuse. Väikse asustustiheduse puhul on näiteks raudteel reisijate vedamise tasuvus väga vilets ja riik peab siin peale maksma, kui ta tahab, et keegi turul teenust pakub. See on oluline teadmine, kui mõtleme näiteks Rail Balticu peale.
Teiseks, majanduses on termin „mastaabisääst“, ehk mida rohkem toodad või teenust pakud, seda väiksema osakaalu sinu kogukuludest moodustavad püsikulud.¤¤¤

Siit ja ka paljudest teistest artiklitest tuleb välja see, MIKS Railbaltika meie tingimustes ennast SELLISEL KUJUL ei õigusta ja ka kuidas automaks majandust mõjutama hakkab. Meie tingimustes on ja jääb eraauto RIIGI JAOKS kõige odavamaks lahenduseks, kuna mastaabiefektita on kõik muud lahendused RIIGILE veelgi kallimad. Meil eraisikutena polegi valikuvõimalusi, sest lapsed peavad saama kooli ja ise tööle ka seal, kus isiklik sõiduauto on ainuvõimalik valik. Sellepärast toimib see nügimine soovitud suunas ka ainult seal, kus mastaabiefekt on võimalik (loe: linnades ja sealgi mitte igal pool). Automaks võtab aga raha majandusest välja midagi vastu andmata (jõuab küll riigile tagasi, aga see raha ei jõua kuidagi tagasi ettevõtlusesse, inimesed ei tarbi kohalikke tooteid-teenuseid, mis on samuti maksustatud). Lõpuks on vähem tööd, vähem töökohti jne, ettevõtluses kulmineeruva mingisuguse mastaabi asemel maksukogumiseks tarbimismaksude arvelt toimub lihtsalt majandust pärssiv maksukorje.

PS: ma pole endiselt automaksu kui sellise nähtuse vastane, sest alternatiivid (aktsiiside kergitamine) on veelgi kehvemad riigi konkurentsivõime seisukohalt. Olen maksnud tänaseks 25 aastat neid makse Soomes ja nende maksustamisviisi tõttu on mul ikkagi osade autode pidamine seal odavam (mõne puhul lausa kordades koos kõigi kaasnevate kuludega!), kui hakkab olema Eestis peale planeeritud "omandikaristusmaksu" kehtestamist. Soome maksusüsteem on aga keeruline, täis tohutult erisusi ja igasuguseid kompensatsioonimehhanisme. Seal ongi sellega saavutatud olukord, kus inimesed on maksuga rahul - vaest ei koorma, kuid rikas maksab sisuliselt oma edevuse eest. St rikas saab ka vastu seda edevusetunnet, mis on talle oluline ja millest on vaesemal elanikkonnal nagunii ükskõik. Pole seni veel näinud ühtki mõttelõngagi kusagil, kuidas saavutada selline olukord Eestis nii, et maksustatakse omandit ja sedagi ühetaoliselt ilma erisusteta. Ei suuda kujutada ette ka ühtegi viisi, kuidas saaks sellise olukorrani jõuda ilma, et alustaks kogu automaksuteemaga uuesti algusest:))

Klassika- enne korjame raha ära ja siis anname tagasi. Ilmselt arvestatakse sellega, et ehk ei pea nii palju tagasi andma. Oluline muidugi see, et hunnik ametnikke saab jälle arvuteid klõbistada ja korjatavat-antavat raha kokku lugeda.
https://majandus.postimees.ee/8066061/automaksu-uus-plaan-pu
uetega-inimestelt-korjatakse-raha-ara-et-siis-toetusena-taga
si-anda

Polegi nagu midagi muud lisada, et kui nii auklik ja jokitamist võimeldav seadus vastu võetakse, siis samad lollid, tänu kellele (valimas käimise või käimata jätmise pärast) see seadus sündis, maksku nüüd mõnuga.
https://www.delfi.ee/artikkel/120313668/president-karis-kuul
utas-automaksu-seaduse-valja

presidendi puhul aga, kuna seaduse väljakuulutamise eelduseks peaks olema vastavus Põhiseadusega, kas selline ametiseisundi kuritarvitamine jääbki marionettide puhul karistuseta?

Pole kunagi olnud meie võimupartei toetaja, aga ei sõimaks ikkagi nende valijaid tagantjärgi nii väga, sest nemad hääletasid justkui vaba turgu ja ettevõtlust soosiva partei poolt. Saime aga hoopis Ladina-Ameerika sotsialismi, kus kõik on surnuks maksustatud ja samas jääb riik aina vaesemaks.
Natuke automaksust ka - proovisin jälle neid kalkulaatoreid ja reg.tasu arvestamine vanadele, CO2 näitu mitteomavatele autodele on ikka absurdne. Kusjuurest suurimas hädas on just väiksemad-säästlikumad autod. Kuidas seda siis üldse arvestatakse - loogika järgi siis massi ja mootori kubatuurist sõltuvalt, praktikas aga märkan, et andmete sekka ilmub mingi "arvutuslik WLTP", mis on täiesti üüratu ja eluvõõra suurusega ning on kahtlust, et just selle järgi maks kujunebki.
Mul on näiteks 30 aastat vana 1.4 55 kw mootoriga hobiauto, mis võtab linnas 7.5-8 l sajale, ametlikku CO2-t pole aga neti sügavustest leidsin täiesti usutava 146g näitu. Maksukalkulaatori järgi on aga arvestatav WLTP 236 g!!! Maks oleks siiski veel suht mõistlik 360 eurot.
Teine hobiauto on 20 a vana 3.0 150 kw bensukas, kulu linnas 15, ametlik NEDC CO2 233 ja kalku arvestatav WLTP 281, maks 490€. No okei, on usutav ja arusaadav, ju väga jääkaruvaenulik auto. Aga kui sooviks kogusse lisada nt sellise Fordikese (1984, 1.1 34 kw): https://www.auto24.ee/soidukid/4056487, tuleks riigieelarvet nuumata täpselt sama palju, sest selle arvestatav WLTP on kalku järgi täpselt sama kui V6 luksussedaanil - 281g!
Veel huumorit:
https://www.auto24.ee/soidukid/4088406
1949. a Mosse 1.1 17 kw - arvutuslik CO2 350, maks 645€
https://www.auto24.ee/soidukid/4087438
1998. a S450 4.3 205 kw - arvutuslik CO2 317, maks 600€

Mismoodi siis ikkagi peale 1. jaanuari 2025 juba praegu liisingus olevate kärudede omanikuvahetus tulevikus olema saab kui liising lõppeb?

Maksuvaba.

Jama ajad paniköör, selle mosse aastamaks on 50 euri.

Kas kuskil on siis mingi kalkulaator ka kust saab arvutada reaalselt automaksu suurust mis hakkab siis kehtima? Või on detailid veel lahtised, et kes ja mille alusel maksu maksma hakkab. (Seda maksu on muudetud mitu korda, hetkel ebaselge missuguseks lõplik versioon kununes/kujubeb)

https://autodiiler.ee/et/opetused/automaksu-kalkulaator

Kui aastamaksuga võib veel kuidagi leppida ,siis juba registris oleva auto pealt maksta registreerimistasu tundub nii vale kui üldse olla saab. Samuti miks maksustatakse seisvat autot?
Aga see keskkonna ja rohe jutt - mul 2012 diisel Subarul maks 132 eur. aga Skoda Enyaq iV-l 190eur.

Sest riik on lihtsalt rahanäljas.

Kui panna otsingusse "automaksu kalkulaator", saad terve pinu noid arvutajaid. Pannes noisse kalkulaatoreisse ühed ja samad andmed, saad erinevad tulemused.
Nii, et milline neist nüid too õige on?

Muudetud 10.08.24 11:24

Kuna seadus juba välja kuulutatud, siis ilmselt arvestamise põhimõtted enam ei muutu.
Ja minu eelmine postitus oli just registreerimismaksu/tasu kohta, teksti alguses panin ilusti kirja. Aastamaks on ju alates teatud vanusest 50 eur kõigile, mis sellest rääkida.
Sooviks jah ametlikku kalkulaatorit, kuhu saaks muuhulgas panna ka veel registreerimata auto andmeid.
Veel teemapõhist huumorit. Just hiljuti on Suurbritannias tõstetud uute autode registreerimismaksu. Kõige saastavamate (250+g CO2/km) V8 luksusmaasturite ja superautode eest tuleb välja käia 3-4 tuhat naela ehk 3,6-4,6 tuhat eurot. Meie hakkame maksma sama palju ehk 4600€ Multivani eest (https://www.auto24.ee/soidukid/4010837), kaks aastat vana M1G Land Cruiseri eest (https://www.auto24.ee/soidukid/4089949) juba 5600€. Ferrari (https://www.auto24.ee/soidukid/3899233) eest maksad 10+ tuhat. Rikkaid jah peabki koorima, aga fakti see ei muuda, et palju jõukamate Briti saarte elanik maksaks selle eest pea kolm korda vähem makse. Just sama palju, kui maksab tulevikus Eesti pereisa VW mahtuniversaali eest.
P.S. garaažis v eramaal seisev auto võib Inglismaal aastakümneid rahus seista, selle eest tasu ei küsita.

Linke ei topita sulgudesse, lingid eraldatakse muust tekstist tühikutega, muidu nad aktiivsed ei ole.

mitte üheski riigis ei küsita maksu,kui auto seisab.isegi venemaal mitte.ahnus on ikka ülemõistuse siin konnatiigis

Venemaal penskar muuseas automaksu ei maksa ühe auto eest. Kui tal on 2 autot siis maksab teise auto eest kah mitte täis maksu. Kunagi vaatasin huvi pärast nende maksude lehelt. Lisaks väga paha vene valitsus ei võta tsrnobõli veteranidelt üldse ka 2 auto pealt mingit maksu ega ka maamaksu, st mina ei peaks üldse midagi maksma. Siin maksad ennast hingetuks.

Igasugu Lehtmetest ei pääse aga kõik pole õnneks Lehtmed. Pealegi tema pärast on EMTA rohkem äksi täis hetkel.

Kas penskar muidu vene tabelitest ikka seda ka vaatas, palju sealsed ''kolleegid'' sul pinssi saavad ka? No, et oleks nagu millegagi konteksti lüüa, või nii.

Olen kursis. Tunnen endist töökaaslast kes kah tsernobõlis oli ja ta on venemaa kodanik. Venemaa maksab Tsernobõli veteranidele meie rahas iga kuu 300 euri. Eestise tehakse ülekanne kord kvartalis- 1200 euri. Eesti omad saavad aastas 290 ja naiste sauna agentuur teatas et uuest aastast ei saa sedagi enam keegi.
Venemaa penssidega olen kursis. Eesti omaga seda võrrelda on kohatu.
Venemaa 3-400 eurise pensi ostujõud on suurem kui eesti vastava 600-700.
Diisli liiter meie rahas 50-60 senti. 1 kilose leivapätsi hind umbes samasse auku. Palju maksavad need asjad eestis. Lastele vihikud koolikotid ja tarbed, nende hinnavahe? + kehvematel järjel olevatele peredele kompenseeritakse seegi. On seal mis on aga enda vaeste elu ei tehta keeruliseks. Meil aga minnakse juba pensside kallale. Eluisu ega eesmärki enam pole, lapsed juba väljamaal õnnelikult oma elu peal, hea seegi. 2 Tartu ülikooli haridusega noort inimest polnud kusagil eestis vaja.
Nüüd jääb üle vaid oodata kuni ka kodualune maa ja muu maksustatakse nii ara et pensist enam maksta ei jõua, söögist juba praegu ma ei räägigi. Siis võtan julguse ja lähen sinna kust tagasi ei tulda.. ja et kah ei leita...

# ... ei leita...

Vaat siin on koht, kus magister, kui eluhingede insener peaks jätkama.

Õunaga pole probleemi kui link ei ole aktiivne. Märgistad teksti ära ja valid open link ehk üsna mugav

Ei jätka. Ma ei ole vanainimesi lapsest saati sallinud ja empaatia nende hädade suhtes puudub täielikult. Eks vanaduses maitstakse neid vilju, mida elu jooksul kasvatatud.

Sellest artiklist torkas teravalt silma vastuolu ühe automaksu pealesurumise retoorikaga - nimelt olevat meie autod liiga vanad (odavad!). Siin teemaski on juba tõestatud, et see väide on vale, sest keskkonnaaspektist tuleks rääkida sõitvatest (kehtiva liikluskindlustuse-ülevaatusega autodest), mitte autolammutuste kollektsioonidesse kuuluvatest varuosadoonoritest. Artikkel on tasuta loetav.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120319144/autoekspert-leia
b-eesti-keskmine-palk-ei-voimalda-endale-tavaklassi-autot-lu
bada

¤¤¤Swedbanki andmetel tõusid kasutatud autode hinnad 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga umbes 10% ning keskmine hind, mida ostjad olid valmis sõiduki eest maksma, ulatus 26 000 euroni/.../2023. aasta keskmine palk oli riigis pärast maksude mahaarvamist umbes 1612 eurot, seega tuleks sellise auto ostmiseks töötada üle aasta. Jättes kõrvale muud elamiskulud. „Kui arvestada, et auto ei tohiks maksta rohkem kui kuue kuu palk, siis Eesti keskmise kasutatud auto ostmiseks peaks inimene teenima vähemalt 4000 eurot kuus.¤¤¤

See lõik on lihtsalt kaasa mõtlemiseks... ukrainlased ja lätlased on ikka ropult rikkad! Kaudselt siis seotud ka majandusega - sommid jätavad selle raha pigem oma majandusse, mitte ei kandi seda riigist välja kiirelt devalveeruvaid neljarattalisi tooteid ostes. Just see võiks olla ka automaksu kõige olulisem eesmärk praeguses majandusolukorras - majanduse päästmise hooba kasutatakse hoopis kõige hapramate ühiskonnaliikmete peksmiseks...

¤¤¤Kõige vähem kulutatakse autole raha Ukrainas (ligi 5000 eurot), Lätis - 7500 eurot ja Soomes - 8000 eurot. Ka nende riikide ostujõud on väga erinev: Ukrainas on keskmine palk 394 eurot, Lätis - 1100 eurot ja Soomes üle 2900 euro.¤¤¤

Meie igapäevast p@ska anna meile tänapäev. Aamen.
Pidevalt püüab ajakirjandus mingite "ekspertide" abil meile pähe määrida, kuidas peab elama jamis on õige. Nüüd siis leiti mingi leedu carverticali "autoekspert", kelle arvates on kuue kuu palk ainuõige väärtusskaala.
"Kui arvestada, et auto ei tohiks maksta rohkem kui kuue kuu palk, siis Eesti keskmise kasutatud auto ostmiseks peaks inimene teenima vähemalt 4000 eurot kuus"
Kasutatud auto 24 000? Enam idiootsemaks minna ei saa? Äkki lepiks enne kokku, mis üldse on kasutatud auto- kas 10 000km või 100 000km sõitnud? Kas aasta või viis aastat vana?
Tänase seisuga leiab igaüks turult just selle, mida ta osta suudab ja nii 800 kui 8000€ maksvad autod võivad olla sarnases tehnilises seisukorras, lühidalt aga sellises, et kui auto on läbinud ülevaatuse, on ta sõidukorras. Muud erilist vahet neil ei olegi kui läbisõit välja jätta, sest see 800 maksev auto võib olla täpselt sama läbisõiduga nagu 8000 eurone ja vaid ilmselt aastaarv erineb. Et aga autorurul määrab hinna väljalaskeaasta, siis ongi need hinnakäärid niivõrd suured.
Kuna ma olen üsna kaua jälginud ostas tehtavaid tehinguid, siis olen jõudnud ühele järeldusele- eestlasest autoostja lahterdub vägagi üheselt nüridate pliiatsite seltskonda ja võimaldab rondiärikatel suuri kasumeid teenida. Ehk siis kasutatud autole kulutatav raha on siinmail kindlasti kordi suurem kui läänepoolsemates riikides. Nii palju kui on õnnestunud näiteks soomest või rootsist toodud kärude sealne müügihind vana kuulutuse abil välja peilida, makstakse siin selle käru eest umbes 2x rohkem. Või enamgi. Ja see auto ei ole kaugeltki ideaalses seisukorras ega vanuselt ja läbisõidult uueväärne.

Krt no ei saa sellest süsteemist aru, kust võetakse need numbrid. Just lugesin mingit Citroeni reklaami. Lõik sellest.
Veidi suurema pakiauto Citroën Jumpy juures on 2,0-liitrine ja 106 kW võimsusega mudeli juures aastamaksuks 50 eurot ning registreerimistasuks on 700 eurot.
Ok tegu uute autotega aga kui nüüd panna enda traveller (küll mahtuniversaal) mõned aastad vana kõrvale ,85 kW ja aastamaks üle 400 euro.

Nagu ma juba aastaid olen korrutanud, naaseks probleemi juurte juurde.

Meil ei ole mingeid makse vaja.

Lugege läbi ja katsuge asjasse süüvida:

https://epl.delfi.ee/artikkel/120319258/infolaeng-riik-jagab
-hiiglasliku-summa-toetusi-labipaistmatult-akki-muudaks-seda

Peale selle on viimastel kuudel ilmunud hulganisti intervjuusid maksude teemal. Võtkem kasvõi Kranich ja Samost umbes kuu aega tagasi Vikerradio Reedeses Intervjuus.

Riigil puudub ülevaade, palju tal üldse raha on ja kuhu see kulutatakse. EPL andmetel on riigiasutustele, riigifirmadele, MTÜ-dele jne jne lisaks eelarvele külvatud 3,2 miljardit eurot toetustena. MIljardit!

Hetkel on iga 2 eraettvõtluses tegutseja kohta 1 riigipalgaline.

Palju õnne.

Iroonia kaheksat istekohta vajavalt lasterikkalt:)
https://arvamus.postimees.ee/8093065/hillar-petersen-aeg-on-
peret-mahutav-kaubik-sportauto-vastu-vahetada

¤¤¤Multivan oli vahepeal seitsmekohaliseks nuditud. Igatahes, turu-uuringu kokkuvõtteks leidsin, et kõige mõistlikum oleks tellida uus Fordi buss. Selgus aga, et nii lihtsalt see ei lähe, sest tootmisraskuste ja Eesti turu ebaolulisuse pilves pakuti tellimisel tarneajaks 6-12 kuud.
/.../
Enam kui kolmetonnise täismassiga auto puhul on registreerimistasu massikomponent maksimaalne, 4000 eurot. Lisaks süsihappegaasi osa - mõistliku diisli puhul veel 1915 eurot otsa. Auto ostmisel niisiis pea kuus tuhat hinnale lisaks.
/.../
Ideena pakkusin kunagi välja, et kuna suurem pere vajab suuremat autot, tasuks maksu kalkuleerimisel võtta arvesse alaealiste laste arv. Säästlikust mõtteviisist lähtuksid mõtted arvestada auto istekohtade arvu ja võtta massiarvutuse aluseks täismassi asemel tühimass/.../2025. aastast kehtima hakkavat automaksu maksavad massi eest rohkem just suurte pereautode omanikud.
Selge see, et neid muudatusi ei tule. Seega tasub võtta automaksu just sellisena, nagu see on. Et maks minibussi ostmise jaburalt kalliks teeb, on väärt mõte osta pereauto asemel sportauto. Veel parem mõte on osta motikas, mille puhul üldse registreerimistasu ei lisandu. Kahe Porsche või nelja motikaga saaks kogu pere stiilselt sõidetud¤¤¤

Mul tekib aga küsimus, kuidas puutub teemasse üldse see, et laps on alaealine? Kas ma peaks lisaks alaealistele enda ja naabri lastele siis täisealise naabri lapse jätma koolist koju toomata? Mis on tema alternatiiv olukorras, kus ühistransport/koolitransport puudub sootuks? Ostab omale eraldi auto, maksab õpilasena selle eest automaksu ja sõidab ise? Istekohtadest ja täis/tühimassist rääkimise asemel tuleks rääkida reaalsest vajadusest ja see on päris hästi piiritletud sellega, kus autot kasutatakse.

Täisealine laps saab soovi korral teha omale load ja osta auto, aga alaealisel lapsel puudub seaduslik võimalus ise autoga ringi sõita. Täisealine laps saab poest ka viina osta kui soovib. Samuti pole ta seadusega kohustatud koolis käima. Eestis on väikestel lastel ikkagi kooli kohustus, kui koolis ei käi tuleb politsei. Täisealine teeb mis tahab, sõidab kasvõi austraaliasse. See kui täisealine laps elab vanemate juures on juba vaba valik

Mu point oli selles, et kui laps saab keskkoolis käies kooliaasta jooksul täisealiseks, siis tema koolis käimise kulud tuleb nagunii maksta kinni tema vanematel (sh tema isiklik auto täies mahus). Samas, kui tema täisealiseks saamise tõttu ei kuulu pere enam lasterikaste hulka, kuid lasterikka pere kohustuste eest kuhugi pääsu pole, siis nende reaalselt lasterikaste vanemate karistamine lisamaksuga tundub veel eriti küüniline. Kaudselt siis soosiks see hoopis neid lasterikkaid peresid, kelle lapsed kooli pooleli jätaks...

Seisukoht, et maal elav keskkooliõpilane peaks ostma ISE auto-bensiini-kindlustused-maksud selleks, et käia koolis, on umbes sama eluvõõras, nagu jutt riiklikult (KOV) tagatud tasuta koolitranspordist, mis on paber peal olemas (J.O.K.K.), aga reaalselt ummistan ma autoga aastaid 5 päeva nädalas õhtuti kooli parklat koos väga VÄGA paljude teiste lapsevanematega, sest reaalses maailmas seda koolibussi ei eksisteeri. Riik just neid lapsevanemaid kõige valusamalt lööbki ja selle ettepaneku järgi lööks veelgi valusamalt. Selle eesmärk on raskesti mõistetav.

PS: olen siin teemas korduvalt kirjeldanud seda, et igapäevaselt korraldamist vajav koolitransport piirab OLULISELT tööl käimise võimalusi (kõigil) ja minu/abikaasa vahel jagatud laste vedamise KOHUSTUSELE pakub leevendust just see, et maal sõidavad paljud mikrobussidega, kuhu mahuvad peale ka naabrite lapsed ja nii saab nädalas mõnegi tööpäeva veidi pikemaks venitada. Et ei peaks käima ühel lapsel koolis järel kl 16 ja kolmandal kl 19, vaid varem vabanev (väiksem) laps pääseb koju naabritega ja "homme" naabrite lapsed minu mikrobussi/mahtuniversaaliga. Sellest ei räägigi, et sageli on 7-kohalises mahtuniversaalis kaugelt üle 10 lapse (mõistagi rihmadega kinnitamata), sest mõnikord ei õnnestu seda transporti muul viisil kuidagi korraldada ja väikesi junsusi ei sobi jätta ka talvel pimedasse külmetama, et poole tunni pärast uue ringiga tagasi tulla...

Ma ise ka maalt pärit, mul vanematel ei olnudki autot (sest polnud raha osta seda). Kool oli 7 kilomeetri kaugusel, buss sõitis õhtul ainult 3km kaugusele kodust. Iga päev (ka pimedas ja talvel) tuli kõndida 3km jalgsi koju. Buss tuli siis kui tuli, vajadusel ootasid koolimajas 1,5 tundi. Sai elatud. Kui said 18 läksid tartusse ühikasse ja ülikooli ja asi vask.

Vanasti oli vanasti. Ka ajaloo tunnis ning füüsika tunnis oli vähem õppida. Saab pesta ennast ka pesukausis ja käia välipeldikus. Süüa saab teha vabalt ainult elava tule peal. Lapsi saab ka rohkem teha, varusse, juhuks kui mõni peaks eelmainitud tingimuste tõttu lusika nurka viskama.

Muudetud 12.09.24 09:06

See vanasti oli meil vaid seetõttu, et kuulusime suurde liitu ja autod olid defitsiit ja rublasid anti palgapäeval piiratud koguses.

"Vanasti" ei olnud ka automaksu;)
Need "vanasti" märkused on loomulikult õiged, aga vanasti oli siiski rohkematki. Eraautosid oli muidugi vähem, aga reaalselt ei pidanud seda 3km just sageli jalutama, sest tööautosid hoiti kodus, sõideti ka mittevajalikke sõite rohkem ja lapsed ei istunud siis mitte naabri mikrobussis, vaid sovhoosi agronoomi molotovi kastis, mehhaaniku molotovi kongis, zootehniku "villises", partorgi ZIMis või lihtsalt mõne traktori järelhaagises, mõnikord ka sõnnikukoorma otsas. Kõik ju tundsid kõiki, jalutajast ei sõitnud keegi peatumata mööda... nagu praegugi kõik juurtega elanikud, kuid mis kõlab uusarenduste elanike jaoks vist nagu mingi ulme. Vanasti kulus tõesti aega rohkem ja lapsed ka jõudsid vähem. Praegu pole minu lapsed meie külast ainsad, kes oma nimeliste tulemustega spordis või muusikas kohalikust ajalehest kaugemale on jõudnud, aga vanasti oli maal väga raske jõuda vallalehtegi ja sedagi pigem vaid oma valla spordivõistlustelt. Maakoolide edukatest vahetusõpilasprogrammidest välismaal ei räägigi - kes tahavad õppida, nende võimalused on praegu maal vaieldamatult suuremad kui varem ja linnade konkurentsieelis hariduse kvaliteedis on viidud miinimumini.

Need on vaid üksikud näited, miks ma ei pea mõistlikuks vastandada uut-vana, need pole vastandid. Areng tähendab seda, et vanast võetakse üle ja arendatakse edasi säilitamist vääriv osa ja muu las jäädagi ajalukku. See teema siin on aga millestki muust. Uus riigikorraldus tahab visata lapsed kausist välja koos pesuveega ja osade laste puhul see neil kahjuks ka õnnestub, sest 10. kvartalit langeva majandusega riigis on ka vanemate võimalused üha piiratumad. Eriti seal "maal", kus riik juba praegu osa enda kohustustest koos aja- ja rahakuludega lapsevanemate kraesse on lükanud.

Vanasti oli automaks. Olen nõukogude ajal seda ise maksnud.
Iga-aastane automaks kaotati ära alles siis, kui iseseisev Eesti oli ligi 10-aastane, täpset kuupäeva kahjuks tõesti ei mäleta.

Ei mäleta küll, et oleksin kunagi praeguse eesti automaksu maksnud. Esimese vabariigi aegu ei oska kommenteerida.

Nõukogude ajal oli. Eesti ajal oli Tallinnas automaks, ilmselt peeti selle lõppemist silmas.
Ma kindlasti teaksin nõukamaksu uude vabariiki ülekandumisest, sel perioodil oli mul hoov autosid täis ja paljud olin sunnitud ka oma nimele võtma vahepeal.

Muudetud 12.09.24 15:32

1.1.1996-st aastast hakkas kehtima Tallinnas automaks
https://epl.delfi.ee/artikkel/50721298/tallinna-automaks-teh
ti-labimotlematult

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120231967/automaks-sojaee
lses-eestis-oli-lihtne-ja-selge-raha-kulus-kindlasse-kohta

Kui selle automaksu laekumisega ka teid korrastataks..
Mingit sügavat musta "eelarveauku" lappida ei taha keegi.