Oleks vaja paar esihammast välja vahetada. Kohalik hambaarst ütles, et ei mingit probleemi, teeme valmis ja siis kinnitame teiste hammaste külge mingisuguse sillaga (traadiga vist). Mina aga suhtun asjasse skeptiliselt, et mismoodi mingi traat hakkab hammast paigal hoidma? Olen uurind ka implantant hammaste kohta, see meetod tundub asjalikkum. Titaanist polt keeratakse luusse ja selle külge siis hammas. See tundub kindel ja tugev variant olevat. Kes mis arvab, sild vs implantaat.
Sillaga hambad ei tähenda mingit traati ka roostevabat mitte :) Sillatekse hoopis portselaniga (kallim variant) Või siis plastikuga või sarnase materjaliga (odavam variant). Sisuliselt pannakse siis portselanist uus kate korraga kolmele või neljale hambale peale.
Aa, et nii? Et siis kogu krempel moodustab ühtse terviku ja toetub kõrvalolevatele korras hammastele pealtpoolt? Et siis ühe hamba puhul asendatakse sisuliselt 3? Siis tuleks ju korras hambad poole õhemaks lõigata/lihvida, et paksema kihiga sild peale mahuks? Ja kuidas siis see kinnitatakse, mingi liimiga või? No poldiga luusse on asi selge, kinni mis kinni. Aga see sillaga, kas siis hammustada ka ikka miskit võib, või ainult nuga ja kahvel?
kas tõesti selliseid asju annab autofoorumis lahata ja tõde selgitada või on äkki otstarbekam hambaarstidega kõik korralikult läbi rääkida? ma küll ei kujuta ette, mida seal hambal nii palju maha annab lihvida et tervet olemasolevat hammast ära ei rikuta. minu arust email, mis hammast tegelikult kaitseb ja tugevuse annab, pole nii paks, et sealt mõni millimeeter lõdvalt maha raspeldada. või on jeekim hambaarst?
Kui on juba pikemat aega (aastaid) hammas puudu olnud, siis implantaati enam panna ei saagi. Luu, kuhu kruvi peaks minema teeb taandarengut kui hammast peal pole ja kruvile pole enam õiget kohta. Ka jooksevad kõrvalhambad koomamale ja peab ka neid hakkama enne tagasi koolitama. Implantaat on ikka sigakirve hinnaga. Sildamine vähe kergem laks rahakotile, aga terveid hambaid peab jah kõrvalt lõhkuma.
Soovitan soojalt eri arstide konsultatsioonil enne käia, mitte ainult ühte kuulata. Üks nendest võiks olla ka nn. eliitkoha oma mõnest kallimast kliinikust.
ei ole vaja ikka nii rumalat juttu teadmatusest ajada. igeme taandumisest ja kasimata suust hakkavad sellised asjad pihta aga lihtne hamba puudumine aastaid ei tee seda implantaadi paigaldamist üldse võimatuks.
"^"
Jah, terve TERVE hammas lihvitakse tugevalt maha, ikka mõlemalt poolt puuduva hamba kõrvalt!
Järgi jääb selline mõnus vampiirihamba taoline teravik, mille peale siis tuleb uus "kolmhammas" ;) http://www.jannseni.eu/wp-content/uploads/2012/05/protees.jp
g
Seda hamba õhemaks käiamist tehakse ikka täiesti ärkvel olles. Suitsu ja kärsahaisu lendab ikka omajagu ja hammas läheb kuumaks. Valu on nii, et anna otsad. Läbi elatud teema. Sellega kaasneb ka lihvitud hammaste ülitundlikkus igaste bakterite suhtes ja oht, et krooni alt läheb asi mädanema. Enne sellist lihvi võidakse porgand(närv) välja tõmmata ja hammas jääb täiesti surnud luutükiks. Tänaseks päevaks ongi mul need lihvitud hambad välja juba tõmmatud. Niiet sitt lugu, ma ütlen.
Titaankruvi on küll uhke lugu, kuid seal polevat alati luud, kuhu seda kinnitada. Kõige parem on siis, kui värske auk. vastasel juhul hakkab pihta sul kuskilt luukillu eemaldamise op ja see kild istutatakse lõualuusse. Kui on kinni kasvanud, siis annab alles midagi kruvida.
Rahune, ˇ ,räägitud ka hambaarstiga, kuid on ju ilmselge, et tema oma leivast ei taha loobuda (tema saaks panna sillaga) ja nimetab implanteerimist mõtetu raharaiskamisena, et neli korda odavam ja sama tulemusega on sild. Kui pöörduda kruvikeeraja-arsti poole, see teeb kindlasti sama, kiidab oma meetodit ja laitab sildamist. Sellepärast ongi hea enne kuulda just kogemusi inimestelt, kellel miskit juba tehtud on ja oskavad rääkida pikemaajalistest tagajärgedest, nagu näiteks kupu_3. Selline tagasiside koheselt paneb unustama igasugu tervete hammaste rikkumise (sihilikult!) ja sildamise ja ilmselt otsustama implanteerimise kasuks. Implantandi mõju tervisele ei ole teada jah täpselt, ilmselt seetõttu, et negatiivne mõju puudub. Aga selle eest on teada, et nad kasvavad luuga kokku, püsivad paigal ja hoiavad tehishammast kindlalt omal kohal, seejuures kõrvalolevaid hambaid kahjustamata. See just ongi tähtis, mitte hüpoteetiline negatiivne mõju tervisele.
Enda poolt soovitan vahest käia hambaarsti juures lihtsalt kontrollis. Mina arvasin, et mul hambad täiesti korras (sest visauulselt nad seda ka olid), kuni ühel päeva üks esihammas lihtsalt murdus ära. Oh sa üllatus, see oli seest tühi, ainult õhukene väliskest oli järgi! Nüüd vaja siis tuhandeid välja käia, et korda saada.
Ega see kruvi värk ei pruugi ka kõigile sobida. Üks lasi endale panna need kruvidega hambad, mitu tükki kohe. Ei tea kas neid kruve on erinevaid aga tema lõualuu ei võtnud neid omaks ja eemaldati need. Mis edasi sai seda ei tea.
Teadmiseks: seda lihvimist tehakse kohaliku narkoosiga!
Kõige kehvem periood ongi lihvimise, vormivõtu ja silla paigaldamise vaheline periood. Ehk kogu "info" antakse hambatüüka kaudu edasi.
Kui sild juba paigas on, on ülejäänu juba harjumuse asi: ehk siis keele ja lõualihaste enda mälu harjumine uue asjaga.
Mädaniku tekkimine silla alla on 90% juhtumitel enda kehva suuhügieeni süü!!!!
Sild vajab natukene rohkem hoolt, lihtsast hambaharjast enam ei piisa.
Soovitan Oral-B Superfloss hambaniiti, sellega saab niidi silla ja igeme vahelt läbi ajada ning korralikult puhastada.
Eei ole nii, et enda süü, sest liim lasi end lahti ühest servast ja kust sina seda teadsid. Aru saad siis, kui kroon logiseb, et seal miskit halvasti.
Selle hambapesuga on ka nii, et igasugune abrasiividega nühkimine ja veel 3 minutit järjest nagu koolis hambaarstid õpetasid, siis enne kui kaks aastat möödub on hambaarstidel tööpõli garanteeritud... Igasugune ravi ennetamine on nüüdseks seatud nii, et see just teebki sind sõltuvaks ravimitest ja hambaarstidest. Valik on teie.
Kõige odavam variant ongi ilmselt traadiga ümber kõrvalhammaste kinnituv plastik. Selline oli mul kunagi 20 aastat tagasi, maksis 300 krooni ning tundus sigakallis:) Üldiselt täiesti toimiv variant, kinnitub vedruterasest klambritega kõrvalhammaste külge ja midagi ära lihvima ei pea. Tänapäeval pannakse pigem ajutise lahendusena kui mõni hammas ära murdub vms. Korralik hambaarst teeb sellise 30 minutiga valmis ja maksab vist 30-40 eur.
Sild, millest siin juttu oli, on kõige mõttetum asi üldse. Mul on see olnud, aga jõukamaks saades lasin minema visata. Kõrvalhambad lihvitakse maha ja pannakse 3-4 hambast rida. Üks variant on veel nn.rõdu, siis lihvitakse ainult üks hammas maha ja puuduolevad jäävad ühest poolt õhku rippuma. Selline oli mul ka ja murdis selle ainukese tugihamba ära. Silla ja rõdu kõige suuremad hädad ongi selles, et allesolevatele hammastele langeb mitmekordne koormus ja silla alla koguneb igasugust rämpsu. Lisaks näeb lähedalt vaadates, et need on kunsthambadm, sest rida on omavahel ühendatud.
Loomuliku efekti saamiseks peaks iga hammas eraldi olema. Siin oleneb hinnavahe jälle sellest, et kas hambajuur on alles või mitte. Hamba väljatõmbamine on väga loll mõte, sest sellega läheb eelarve ca 700 eur kohe kallimaks. Kui hammas oli lihtsalt kole, murdunud vms, saab olemasolevasse juurikasse panna tihvti (see ei maksa suurt midagi) ja sellele krooni. Krooni hind sõltub kasutatavast materjalist.
Kui hamba asemel on tühi koht (välja tõmmatud) tuleb kõigepealt panna implantaadikruvi ja
paranemispost ca 700 eur hammas. Sellele kroon, korralikust materjalist samuti 600-700 eur tükk, aga võib ka odavast plastikust teha, mis jääb üsna jõle.
Ei hakka ruumi säästmiseks väga pikalt lahkama kuid minul on 21 portselanhammast, tehtud ühe korraga ca aasta jooksul ja ilma sildade jms pornota. Maksis ca 15 000 eur, aga seni pole keegi aru saanud, et need pole loomulikud hambad.
Muide, hamba mahalihvimine on valus ainult lihuniku juures. Hambaarst jahutab hammast lihvimise ajal voolava veega ja mingit valu pole. Valu tekib siis kui hammas kuumeneb ja surub paisudes hambanärvile. Käpardlik puurimine, ilma jahutuseta, on samuti valus. Implantaadikruvile augu puurimine pole valus, sest lõualuus pole närve. Ainult pea põriseb kui puur kolpa närib.
Kõige selle jaoks mingi narkoosi tellimist pidasin elumõttetuks raharaiskamiseks.
Räägi siberia sellest tihvtiga variandist lähemalt. Mul ju hammas lihtsalt ära murdunud ja juur ma arvan on täitsa korras. On ka sinul mõni tihvtiga hammas? Kuidas kestab?
Minu mäletamist mööda on mul neli tihvtiga hammast. Kaks purihammast, üks ees ja üks, mis on silmahamba kõrval.
Hambakanal tehakse puhtaks, kui seal mingi põletik on siis see tuleb kõigepealt välja ravida. Siis pannakse kanalisse tihvt ja selle peale kroon. Tihvt oleks parem fiiberist lasta panna. Teine variant on metallist, mingit erilist hinnavahet pole, aga fiiberist tundus arsti jutu ärgi sobivam.
Põhimõtteliselt on konstruktsioon sama kui implantaadil. Implantaat pannakse ainult siis kui hammas on välja tõmmatud. Tühja koha peale pannakse kruvi, selle sisse keeratakse samuti tihvt ja tihvti otsa täpselt samamoodi kroon.
Aga kui juurikas alles ja terve on, pole mingit mõtet seda kangutama hakata.
Hinnad olid umbes sellised, et implantaat 600, paranemispost, mis implantaadiga koos pannakse js igemele õige kuju laseb kasvada 100. Implantaadi kroon samuti 600, sest see on teistsugune kui mahalihvitud või tihvtiga hambal ja keeratakse implantaadi külge kruviga.
Kokku 1300 per hammas.
Tihvtiga hamba kroon oli minumeelest,ca 450 ja tihvt ise võib-olla 50. Ja kokku 500 per hammas. See kroon pannakse külge tsemendiga. Alguses ajutise tsemendiga, mõni nädal harjumiseks ja kui sobib siis "igavese" tsemendiga. Mul sobis kõik esimesel korral ja see ajutine tsement on ka nii igavene, et mõnda krooni tsemendivahetuseks enam kätte ei saanudki :) Ega sellest ka midagi ei juhtu, mõni ei viitsivatki pärast tsementi vahetama tulla.
Pole neil tihvtiga hammastel häda midagi ja miks peakski? Kui ongi millegipärast vaja uuesti juurele ligi pääseda, tehakse nn "tipukas" ehk külje pealt läbi igeme.
Mul on juba 15 aastat sild suus ja ei mingit probleemi. Paigaldada lasksin kallima portselanist silla. Ma ei mäleta , et see oleks valus olnud aga ehk oli ebameeldiv. Ja kuna see paigutati esihammastele , siis arst soovitas õuna mitte väga hooga kohe hammustama ei tohiks hakata.
No selge, nüüd on otsustatud. Kui juur terve, läheb tihvtiga. Kui ei ole terve - kruviga. Ei mingeid traadikesi ega sildasid. Eks minagi otsustan elementaarsest mehhaanikast lähtudes, et mis mu meelest kestaks ja koormustele ka vastu peaks. Kruvi luusse on ikka kõige töökindlam lahendus. Kroon vist pärast ka keeratakse vindiga kinni, nagu ma aru sain. Tihvt on vist natuke lahjem variant, see nagu tüübel betoonseina põhimõtteliselt, aga käib kah. Muud sillad/liimid/traadid on ikka jama mu meelest, nad ei saa korralikult püsida, miski ei hoia neid ju, plus veel korras hambad rikutakse kõrval ära. Pähkleid just pureda ei kavatse, aga nii ka elada ei saa, et isegi pehmet õuna ei tohi hammustada, rääkimata vinnutatud lihast või millestki veel vintskemast.
Aeg on edasi läinud ja võib- olla nüüd saab teha täiskeraamilise silla. Ma lasin omale silla (nüüdseks väljavahetatud) samuti ca 15 aastat tagasi teha, just odavuse pärast. Siis oli see ikka metall+keraamika.
See tähendab, et põhikonstruktsioon oli metallist ning see kaeti portselaniga. Väliselt nägi välja nagu portselan.
Esiteks jube raske ja gabariidid seavad samuti omad piirid. Kui hakata kõrvalhammast maha lihvima, siis ei saa ju seda täiesti tikuks viilida, sest see ei peaks enam vastu. Metall+keraamika tähendab, et mahalihvitud hamba peal on metallist kroon, mis omakorda on kaetud keraamikaga. Välja näeb selline asi suurem kui oma hammas. Vahe on küll võib-olla millimeetrikümnendikes kuid silmaga vaadates on see "hobusehammas" või "vanainimesehammas". Mõnel teletähel on sellised või laminaadid (hamba esiküljel ilus valge plaat, mis samuti hamba suuremaks teeb) ja erinevust näeb isegi pime.
Kui juba rahakoti tuulutamiseks läheb, siis pigem täiskeraamika, mis on kallim, aga ilusam. Aga nagu ütlesin, ma ei tea, kas täiskeraamilist silda üldse on võimalik teha + silla kõik muud puudused.
Lasin ka omale kõigepealt hammastele kinnituva silla teha. Kestis küll mitmeid aastaid... aga lõpuks lagunes hammustades ikka ära. Ja kui sild laguneb, siis on selline paha lugu, et ka silla kinnituseks kasutatud hammastega pole enam midagi teha. Lõpuks tuli ikka kõik implantaatidega asendada. Ütleks nii, et kui on vaja ühte hammast asendada, siis kindlasti implantaat. Kui mitu hammast ja oleks mõistlik sild teha, siis ikkagi on mõtet see sild implantaatidele toetada nagu siin näidatud https://www.lumen.ee/hambaravi/implantatsioon/
