Tere,
Plaanis on teha maamajas remonti ning sellega koos tahaks anda ahjudele väheke kaasaegsema välimuse. Ahjud ise muidu korras (tõmme hea, ja hoiavad sooja ka normaalsetl)
Ahjud on tavalised kandilised telliskividest ja ümber on selline mustaks värvitud plekk ning tavaline metallist uks.
Tahaks ära võtta selle pleki ja panna selle asemele kahhel plaadid ja ukse asendada klaasuksega.
Kas need kahhel plaadid peavad olema mingid spetsiaalsed kuumakindlad või sobivad ka tavalised seina/põranda plaadid?
Millist segu kasutada? Äkki on kellelgi kogemusi.
Jah, loomulikult võiks ju osta uued kallid ´´Tulikivi´´ ahjud, kuid nagu ma ütlesin, oma funktsiooni täidavad ka need vanad hästi , tahaks lihtsalt välimust veidi tuunida.
Vastates aga nüüd teie küsimusele, siis on küttekeha plaatimine iseenesest võimalik. Tähelepanu tuleb lihtsalt pöörata kasutatavate materjalide kuumakindlusele. Poest küsida keraamiliseplaadi temperatuuri taluvust. Soovitatavalt küsige näha tehase poolset informatsiooni, mitte ärge piirduge müüja kinnitusega. Müüjad ei pruugi sellise spetsiifikaga täpselt kursis olla. Ahju peale minev plaat peaks taluma vähemalt ~100 C kuumust. Oluline on ka kasutada kuumakindlat plaatimis- ja vuugisegu. Siinkohal tuleks kindlasti veel enne meistriga üle vaadata, milline täpselt on aluspind, millele plaate panema hakatakse. On materjale ja värve, mille peale plaatimissegud nii lihtsalt ei jää ja tuleb teha rohkem ettevalmistus töid.
Glasuurplaatidega saab põhimõtteliselt ahju katta küll. See ei ole keerulisem, kui seina plaatimine, kuid hoolas peab olema materjalide
miks ta peaks laiali kukkuma? ahi laotakse pleki sisse samasuguse mördi ja tellistega nagu iga teinegi ahi, lihtsalt pleki eemaldamisel paljastub üsnagi viimistlemata pind, kuid selleks sinna plaadid peale pannaksegi.
Plekkahju mõte ongi, et saaks odavamalt ja vähema kivide hulgaga ehitada. Kui see toetav plekk ümbert ära võtta, siis kaob ju ka kivide toetus ära, sest plekkahju sisemus ei ole nii kõva laotud kui tavaline kiviahi laotud on. Peale selle, et tegemist antud juhul juba vana ja päevinäinud ahjuga usun, et see mört seal vahel on juba üpris pudiks põlenud. Mina ei surgiks seda kesta vanal ahjul enam..
Ahju vanus on eraldi teema aga plekkümbris karkassina kindlasti ei tööta, lihtsalt ladumist hõlbustav vorm. Olen ühe sellise kunagi maha lammutanud, ei juhtunud pärast kesta eemaldamist midagi hirmsat ja edasi oli selline tavaline lammutamine.
ükskõik millise ahju võid sa plekiga katta ja ükskõik millise ilma plekita ehitada- pleki puhul lihtsalt ei pea nö puhast vuuki laduma ja seda ei saagi teha, sest laod kesta sisse, aga ahi on ikka ahi nagu muiste. nagu mainisin on mört ja kivid samad ning ei põle see segu sealt kuskile ära kui just soss-sepp pole ehitanud.
Kui ahi on aastakümneid vana ja teda on sihipäraselt kasutatud, siis igal juhul segu mureneb, vaatamata sellele kui kvaliteetne segu oli. Kuumus teeb lihtsalt oma töö.
Isiklikult ei riskiks pleki eemaldamisega kui ei ole valmis täiesti uue ahu ehitust ette võtma. Ega see pleki ära võtmine ahjule just õrn tegevus ei ole, võib kive kaasa tõmmata.
Kui tahta välimust muuta, võid ju proovida pleki ülekrohvimisega ja plaatimisega nagu siin ühel varem toodud lingil üks tegi.
Tänapäeval pannakse vill ka kivide ja plekkkesta vahele. Siis võib juba järeldada,et pleki funktsioon on laduja elu lihtsustamine ja vill hoiab ahju pikemalt soojana ja ei lase pealis pinda ka kuumaks.
Neid vanu plekkahje mitu tk. lammutatud, nagu õeldud ole ka uue ehituseks valmis.isiklikult ei torgiks hetkel,kui muud vajadust pole.on ka moni pottsepp aeda vaadanud,kuidas üldse sisemus on? Võlvid jne..ehk hoopis vaja uut lähiajal.
Ei juhtu selle ahjuga midagi kui pleki eemaldad. Kui just valesti laotud ahjuga tegu pole. Ise teeks nii - elastne kuumakindel plaadisegu koos armeerimisvõrguga (tegu klaasfiibriga - suvalisest ehituspoest saab) sellega siis tasandad pinna ja seejärel sama seguga plaadid. Ise tegin midagi taolist, selle vahega, et uus ahi, plaat kestab viiendat aastat
Tere!
Ahi ajab vingugaasi sisse tule kohendamise ajal( vingugaasianduriga kontrollitud) ja tõmme on liiga väike. Tegu on umbkoldega vana ahjuga. Ühtki tuha välja võtmise luuki ei ole. Kuna ühtki luuki ei ole, siis see tuhk, mis on aastakümnetega ahju lõõridesse kogunenud jääbki sinna, kui midagi ette ei võta ja nii võib suur õnnetus juhtuda. Usun, et kui saab ahju seest puhtaks, siis saab asja korda. Kuna kütta saab, siis kütan edasi aga kui kütteperiood on läbi, siis võiks pottsepp selle asja üle vaadata ja korda teha. Pottsepp võiks olla selline inimene, kes läheneb asjale rahulikult mitte ei kuku lammutama. Mida vähem ahju puutuda, seda parem aga ilma midagi tegemata päris ka ei saa. Teen juba eeltööd, et selline pottsepp leida, et siis õigel ajal oleks juba inimene teada, kellega ühendust võtan. Üle Eesti, ükskõik kust kandist pottsepp tuleb. Maksan kasvõi rohkem..., peaasi, et töö saab kvaliteetselt tehtud. Võib olla ka just pottsepaks saanud inimene, kellel on teooria selge ning natuke praktikatki ning vajadusel saab kellegi targema käest abi paluda või kooliõpilane koos juhendajaga. Kindlasti on pottseppasid, kes on aastakümneid seda tööd teinud aga töökultuur annab soovida ja selgeks ei ole ikka saanud-- sellist ei soovi.
Mõlemaga kogemus ja töö eeskujulik ja korralik. Kuigi tegu pole just hinnatundlikule kliendile sobivate lahendustega (leiab kindlasti ka palju odavamalt) siis nende linkide taga olevad spetsialistid teavad mida nad teevad.
Hetkel on tagumine aeg, kui mitte juba hilja, järgmiseks suveks pottsepa aeg endale kirja panna. Kõik normaalsed tegijad on suvel lootusetult broneeritud ja aega lihtsalt ei saa. Nii et kui plaan tõsine, siis telefon kätte ja helistama esimesel võimalusel.
Mahno3 jutt vastab tõele.
Naabrimees on oma ametitel kombo: tuletõrjuja, korstapühkija, pottsepp. Sai just pühade vahel juttu tehtud ja rääkis, et järgmine vaba aeg pottsepatööks jääb sinna 2023 nov kuusse... (ja dets kuusse ta töid ei võta - pidavat inime ka puhkamist tahtma)
Raske uskuda, et keegi on ehitanud tahmatopsideta ahju. On ahjusid, kus topse on vähe tehtud, st mõni lõõr kinniseks jäetud, aga täiesti ilma on liiga amatöörlik töö. Üks pilt oleks usutavam kui see vinguanduriga katsetamise jutt. Postituse stiil on kahtlaselt sarnane ühe siinse heietajaga.
Läheb meiegi aastakümneid üsna hästi toiminu just seetõttu ümbertegemisele, et pottsepp tuleb pliiti uuendama ja siis ühekorraga tehakse kõik puhastatavaks.
No põhimõtteliselt võib selline ahi ka toimida, nimetatakse isepuhastuvaks ja põhimõte on selles, et kui korralikult kuuma antakse, st korralike kuivade puudega köetakse ja põlemisõhuga ei koonerdata, siis nõge lõõride seintele ei ladestu ja kergem tuhk lendab korstnast välja, ülejäänu jääb kolde põhja või tuharuumi. Eks taoline ahi kestab kuni teda kütta osatakse, tavaliselt aga lähevad alla poolkuivad või suisa märjad puud ja ei julgeta põlemisele õhku anda, sest siis kaduvat mõne arvates ka soe korstnasse ning taolisel juhul nõgi ja pigi kiire tekkima.
Ma olen sellist maakivi ahju näinud, kus leek käib kord talve jooksul korstnast välja ja peale seda on puhas vuuk aga pottahjuga sellist nalja vist ei saa teha?
Et siis tahm hakkab seintel põlema kui leek välja käib? Põhimõtteliselt pole hullu kui see korraks juhtub, hullem on siis, kui pikalt kogunenud tahm ehk nõgi süttib ja siis toimub see põlemine ikka päris pikalt ja lõppkokkuvõttes ei pea tavaline tellis sellele vastu, hakkab mõranema. Olen korra sellist tahmapõlengut näinud, õigemini ise tekitasin pliidiga, mida aastakümneid turbabriketiga halvasti köetud justnimelt vähe õhku andes. Ja korstnast tuli nagu reaktiivmootori mustasuitsuline juga välja. Enda ahju kütmise olen nii ära timminud, et kerget valget suitsu tuleb vaid korraks peale süütamist, ülejäänud aja on korstna kohal vaid kuuma õhu virvendus. Aga mul on ka alati järgmise korra puud ahju peal kuivamas, ülejärgmise korra omad toas soojas ja nii nad roteeruvad- ahju pealt ahju, järgmised ahju peale ja järgmised tuppa ootele.
Kui sossutada märgade puudega aastaid ja koldeid ei puhastata siis tekib lõõridesse pigi ja kui külma talvega tehakse üleküttmine siis saad elamisest lahti.
Aitähh vastamast! Ahi on tõesti ilma ühegi tahmatopsita. Alguses kütsin valesti ja hoidsin mõlemat ust kinni, nüüd olen hoidnud kütmise ajal välimise ukse lahti, et saaks läbi sisemise( tõmbeukse) õhku. Eks ma oma rumaluse tõttu muutsin asja hullemaks. Nüüd olen aga targem ja tean, et muudmoodi õhku ei saa. Samamoodi ei ole ahju ja korstna vahelisel vahelõõril tahmatopsi. Samas on pliidi soojamüüris kohad olemas, kust tuhka välja võtta.
Niimoodi kinnise uksega asju tehes on terveid perekondi surma saanud, sa pead nüüd küll kirikusse kamaluga küünlaid viima ja ülejäänud maailma jumalatele samamoodi ohverdusi tegema..
Kui tõmmet vähegi on, siis välise ukse sulgemisel vingugaas tuppa ei pääse. Tõmme viib tekkiva korstnasse ära.
Seda enam, et ega need nõukaaegsed malmuksed väga tihedalt sulgugi.
Kui tõmmet ei ole, siis pole ka sisulist vahet - ühtemoodi on ving toas.
Meite ahjul on lahtise uksega tõmme nii äge, et koldetäiega soojenevad hästi slepe ja ahju viimane kolmandik. Alumine kolmandik ei soojene üldse...
Sentimeetrise uksepiluga küttes soojenevad lõõrid sama puukogusega kenasti ja slepe ning korstengi saavad sedapalju sooja, et pigi ei ole 18 aastaga tekkinud.
Ega muidu ei teekski, aga seoses elukorralduse ja ruumijaotuse muutusega on vaja kolmest ebapraktilisest küttekoldest teha üks praktiline ja leso.
Seda kiidan igati, et kahtluse korral tuleb ikka pottsepa poole pöörduda. Meie oma ahjud panime järjekorda eelmisel talvel ja nüüd märtsis tuleb tegema. On kodustatud potssepp:) Küsisin kalendrit: täna müüb augustit 2024...
pottsepp ei ole, päästja ja muidu tuleohutuse ekspert ka mitte, aga julgen siin ennast paljudel teemadel eksperdiks pidavale Deusile oponeerida, et ainult kinnise ajuukse tõttu ei ole läinud teise ilma perekondade kaupa inimesi vaid põhjus on olnud ikka liiga vara kinni pandud siiber. Kui siiber on lahti ja tihe ahjuuks kinni, siis tuli kustub lihtsalt ära.
Mina jällegi olen tuletõrjuja, vetelpääste ja nööripääste läbi käinud Väike-Maarias. Ahju kütmisele see kaasa ei aita kuid tuleohutusest on mul patakas pähe õpitud ja ka praktiseeritud materjali sahtlis olemas. Edaspidi sellist lampi kobisemist ei taha ma näha.
@Deus
no aga valgusta siis, kuidas ainult kinnine ahjuuks üksi põhjustab vingumürgituse tulemusel inimeste surma toas. No ja lähtume siis ??? tõstatatud olukorrast. Ahi ajas tule segamise ajal suitsu sisse, mille vältimiseks hoidus ta alguses mõlemat ahju ust kütmise ajal kinni ja pärast läks üle ainult sisemise ukse kinni hoidmise peale, mille tulemusel hapniku parema pealevoolu tõttu tule põlemine paranes.
Kõigepealt proovitakse lõõri korralikult puhastada ,paljud korstnapühkijad teevad seda lohakalt. Tuhatoose on võimalik ka hiljem paigaldada. Võetakse ahi pealt lahti ja tehakse korda. Võimalik ka ,et korsten ise ei tõmba jne. Ühesõnajaga kui ise ei jaga lase spetsialist vaatab.
Minu majas on 4 puudega küttekeha . Olen ammu mõelnud teha radikad ja üks katel. Tõenäoliselt sooviks siis katlamaja majast väljapoole kivist seinte vahele ehitada. Viimasel ajal olen mõelnud õhksoojuspumba peale, samuti kütab vannitoa ja esiku põrandat päikesepaneel päevasel ajal, seda soojust jätkub pea hommikuni. Samuti boilerit.
Nüüd ahjude juurde, mida on mul 2 suurt, 90 sm halgude jaoks. Mitte ühelgi pole mingit tuhatoosi vms iganes luuki. Köetud on neid ahjusid aastast 1982 ja tõmme viib pooled halud korstnast välja... Puhastamisest ei tea keegi midagi. Peale 30 aastat mõtlesin, et vaataks, mis lõõrides ja soojamüüris toimub. Mõnes kohas pidin paar tellist lahti lööma, tõin korstnapühkija harjad jms. Tulemus- terve maja peale sain vaid pool pange tahma ja sedagi hoolega põhjast kraapides. Tähendab, anna küttekoldesse piisavalt hapnikku ja ülejäänud teeb ta ise. Mul naabrimees sossutab vaikselt pliidi all tuld aga tal korsten pööningul higistab ka, minul mitte kuigi maja valmis aastal 1934. Üldiselt kütan ülepäeva kui külmad ilmad. Aga siis kuumaks ka.
Rääkides päästeametniku visiidist minu vanaema korterisse, siis käskis ta vinguanduri, mis oli nõuetekohasele kohale kinnitatud tõsta lae külge... Edaspidi soovitasin sellistele ametnikele kinga näidata. Mul majas ka muideks nii suitsu kui ka vingugaasiandurid. Olen ise rahul, et nad olemas on ja raha nende alla pandud. Aga- kõigil neil on patareid välja võetud . Ja juba esimese 20 minuti jooksul... Täpselt sellise ajavahemiku tagant annavad kõik andurid alarmi, mis sest, et ahju ei köetud ja süüa pliidil ei tehtud. Ei suitseta meie suguvõsas samuti keegi.
Kõik sõltub. Meil oli ka ilma puhastustopsideta ahi, mis oma viimastel päevadel poolenisti alt külmaks jäi. Põhjuseks ehituskärutäite kaupa tuhka, mis oli ahju alumise osa täiesti täitnud. Kütmisel hapnikku keegi kinni ei vajutanud ja tõmmet oli ka. Uut ahju kütavad samad inimesed samamoodi, sellel on puhastusluugid, aga see ei kogu niiviisi tuhka lõõridesse.
@Deus
ootaks siiski valgustust, et kuidas ahju kütmisel ahju ukse sulgemine (ehk siis hapniku pealevoolu oluline kinni keeramine) on viinud vingumürgituse tõttu perekondade kaupa teise ilma inimesi.
2023 aasta esimesest kommentaarist, millele viitate, on asjasse puutuv sisuliselt 1. lause: "Ahi ajab vingugaasi sisse tule kohendamise ajal (vingugaasianduriga kontrollitud) ja tõmme on liiga väike". hilisemast ??? kommentaarist selgus, et uks oli kütmise ajal kinni.
Mul käis päästeamet mõni aasta tagasi, kui vingugaasiandur veel kohustuslik polnud, suitsuandurit kontrollimas. Ütlesin, et mul on ka vingugaasiandur olemas ja mulle öeldi, et see on vale koha peal aga pole sellel kohal ka väga viga. Vingugaasianduri paigaldasin täpselt pakendis kaasas olnud juhendi järgi. Seda enam, et see on ka korduvalt alarmi andnud õigel ajal ja ühtki valehäiret pole olnud. Minu vingugaasianduril on veel ekraan ka ja näitab vingugaasi kogust ning õhutemp. See päästeametnik tahtis vist lihtsalt tark välja paista ja võibolla erinevad tootjad näevad seda asja erinevalt. Minu oma on seina peale paigaldatud ja kui õigesti mäletan siis juhend oli selline: Küttekolde lähedale seina peale nii, et lae ja anduri vahele jääb vähemalt 30 cm vahe, põranda ja anduri vahele vähemalt 1, 5 meetrine vahe ning lähima ruumi nurkade ja anduri vahele 1, 5 meetrine vahe. Niimoodi see mul täpselt paigaldatud ongi ja ei plaani asukohta küll muuta. Vingugaas pidavat olema raskem ja ei pruugi lae alla tõusta, selleks peabki seina peal olema lae lähedal. Suitsuanduri koht on laes.
See asi ka, et sama päästeametnik veel soovitas parema tõmbe tekitamiseks augud ahju teha, et saaks rohkem õhku peale. See on minu arust rumal jutt. Mina arvan nii, et kui ahi on ehitatud selle põhimõttega, et saab vajaliku õhu läbi sisemise ukse, siis nii ongi ja kõik muud variandid on valed. Kui tõmme on liiga väike, siis järelikult on tahma/pigi täis ja on vaja ära puhastada.
Üldine soovitus on voodi kõrgusele see panna, et magades ära ei tapaks, kui midagi viltu läheb. Nii kõrgel lae all hakkab ta alarmima alles siis, kui sul punaverelibled enam hapnikku transada ei jaksa. Ärkvel olles nii kui nii liigud ringi ja segad sellega ka sisekliimat paremaks.
See on Nublu müük. Test on tehtud ahju kõrval. Tuleb lähtuda sellest, et vingugaasi kaal on sama (see on fakt, mitte arvamus), mis õhu oma, sellest tulenevalt ei tea sa iialgi, kas ta on lae all või keskel või põrandal. Sellest tulenevalt lastetoas laste silme kõrgusele ja magamistoas voodi kõrgusele. Nagu ma enne mainisin, ise ringi liikudes segad õhku nii kui nii ja kui pole täishermeetiline maja just, ei juhtu midagi.
Ahju kõrval soe õhk läheb ilusti ülesse, seega videos nähtu on täiesti normaalne füüsikaline nähtus.
Vingugaasiandur on isegi vajalikum, kui suitsuandur. Vingugaasil ei ole lõhna ja seda ei näe ning enda halvast enesetundest võib oletada, et toas on vingugaasi, kui sedagi. Suitsu on aga näha ja tunda. Muidugi kui sügavalt magad, siis ei tunne suitsu ka ja sel juhul on suitsuandur samuti ikka tähtis. Kui panna need kaks asja tähtsuse järjekorda, siis on siiski vingugaasiandur tähtsam kuna kus suitsu, seal tuld ja kus tuld seal vingugaasi.
Videod näitavad ilusti ära, kuidas gaas toas jaotub, aga tehtud järeldused on "valed" :-)
CO ja õhu tiheduste erinevus tavatingimustes on minimaalne. Aga kuna küttekoldest väljuv gaas on reeglina soojem kui toatemperatuuril olev õhk, siis koguneb teda rohkem ülemistesse kihtidesse. AGA seda kihistumist mõjutavad mitmed lisategurit (kõige rohkem sundventilatsioon, küttekolde asukoht), seetõttu tuleks CO andur paigaldada tootja juhiste järgi.
Aga kes keelab kaks tükki panna- kõrgemale ja madalamale? Samas võiks ka iga küttekolde omanik lõpuks ära õppida oma kolde iseärasused, enne uste ja siibri sulgemist vaadata korra ahju, kas seal mõni tukk veel hõõgub jne. Umbkoldega ahju puhul on lihtne- lase heledatel sütel praokil uksega veel mõnda aega tõmmata kuni nad tuhmuma hakkavad ja kui tukke ka enam ei ole, võib üsna rahumeeli ukse ja siibri sulgeda, sest tuhmuma hakkav süsi enam mingit vingu ei aja. Ka võib põlemise ajal ahjus natukene roobiga sobrada ja poolpõlenud puid kohendada, et nad paremini õhku saaksid ja põleksid. Tuharuumi ja õhurestiga ahjus on lihtsam- tänu alt tulevale õhule on põlemine parem, väga hästi põlevad ka alumised puud, mis umbkolde puhul tavaliselt kõige halvemini põlevad ja süte asemel moodustub rohkem tuhka ning tuharuumi ukse võib juba põlemise lõppfaasis üsnagi kinni lükata, samas jätta ülemine uks kergelt praokile. Kogu teema on lihtsalt tahtmises oma küttekollet tundma õppida ja temaga nii käituda, et maksimaalselt sooja saada ja mitte vingusurma surra ning maja maha põletada, aga keda teema ei huvita, see satubki jamadesse.
Tänud maaks'le, kes minu ironiseerimise lahti seletas.
Punkt, jutt jumala õige ja kogenud ahjukütjad teevadki nii kuid algajad, kes kinnise uksega kütavad, nendel on oht surma saada eriti kui algaja on teise või kolmanda generatsiooni linlane, kes nüüd ostis maamaja ja pole isalt-pojale teadmisi omandanud. Ma loodan, et nad loevad sinu postitust ja õpivad sellest.
Kui hõõguvate sütega ahju uks ja siiber kinni panna, siis võid kindel olla, et tuppa lekib CO! (söed = enam-vähem puhas süsinik, vähese hapnikuga keskkonnas tekib ainult CO ja "suitsu" kui sellist ei eraldu nagu põlemata "tuki" puhul)
Pärast ahju ukse sulgemist tuleks siiber jätta kindlasti avatuks kuni söed on täielikult kustunud!
Tänapäevaste siibritega on natuke parem, kuna nad ei ole väga tihedad, aga meil on väga palju küttekoldeid mis on >30...50a vanad ja osad veel "eestiaegsed". Osad pottsepad vist isegi puurivad siibrisse ~10mm "vingu" augu :-)
Lisaks veel seda, et puud võiksid olla ühtlase jämedusega, st ei ole mõtet koos panna põlema peenikest harjavart ja reiejämedust halgu- peenemad põlevad kiiresti ära ja siis jäävad need jämedamad sinna ahju sussama ja kui juhtuvad ka veidi toored olema, siis õiget põlemist enam ei toimu vaid lihtsalt vindumine.
Tegelikult peaks iga küttekolde omanik läbima kursuse, kuidas koldega õigesti ringi käia. Kütta, puhastada jne.
Kas saab kogenuks pidada elupõlist maameest, kes igapäevaselt kütab nii pliiti kui ahju, ise samal ajal jumalasta tõsise näoga seletades, et tema piirab õhu liikumist (tõmmet) koldes siibriga!!!! Pidasin mehele korraliku loengu sellise tegevuse tagajärgedest. Kas õppust võetakse ka, on juba iseasi. Või teine näide. Üle 80-ne mammi. Eluaeg maamajas. Kütnud-möllanud. Peale seda, kui sai talle majja paigaldatud vinguandur, hakkas hädaldama, et see aparaat on vigane - alati peale siibri sulgemist hakkab mingi aja pärast karjuma. Tuleb välja, et ilmselt on inimene eluaeg elanud väheke vingusena. Põhjuseks liiga vara suletud siiber.
Imestan et nii palju inimesi ei oska ahju kütta.
Kui kütta kinnise siibriga siis hakkab toimima see protsess. https://et.wikipedia.org/wiki/Kuivdestillatsioon
Ja siis imestatakse kust tuleb korstnatõrv ja korsten higistab musta ja halvemal juhul võib ka majast selle peale ilma jääda.
Kütan ainult kuiva lepapuuga, väline uks lahti, no natuke keeran ahju poole et sealt mõni sädemeke otse välja ei lendaks. Samuti ei tohi halge kuhjaga täis laduda vaid veidi kolde põhja, seal siis kui vähemaks põlevad aeg ajalt viskan mõne halu juurde. Kui ainult söed järgi on segan selle kraami roobiga ühtlaseks ja ahju uks kinni, siiber kinni ja siis ca 1cm jagu tõmban lahti. Siis ümbes tunni - pooleteise pärast siiber lõplikult kinni.
Tuhka eriti teki, iga aasta sügisel soemüüri ja ahju- korstnajala luukidest hea kui veerand ämbritki saab.
Tuttav käis suvel külas, tegeleb kah ahjude ehitamise ja korstnapühkimisega, ajasin siis korstna otsa , lasi sealt kaamera sisse ja polnud sealt midagi puhastada, korsten seest puhas, samuti ka ahi seest valge ja puhas.
Tsitaat vanames postist:"Kui ainult söed järgi on segan selle kraami roobiga ühtlaseks ja ahju uks kinni, siiber kinni ja siis ca 1cm jagu tõmban lahti. Siis ümbes tunni - pooleteise pärast siiber lõplikult kinni." - Ja ma mõtsi, et ma ainke, kes sedapsi teeb, muig....
Mina olen katsetanud erinevaid variante ja kas ma jätan siibri peale kütmist natuke lahti või ei jäta ei muuda midagi. Taod ahjuroobiga hõõguvad söed väikesteks tükkideks, ajan ühtlaselt laiali, panen mõlemad ahjuuksed kinni ja lükkan siibri täitsa kinni. Kütmise ajal hoian aga siibri täitsa lahti.
Enne siibri kinni lükkamist läheb mul tükk aega aega ja siis on hõõguvad söed küll juba osaliselt musta tahmaga kaetud.
@Deus
Palun selgita see ära oma põhjatute tuleohutuse teadmiste põhjal, kuidas ahju küttes selle ukse sulgemine (siiber lahti) tekib vingugaas tuppa, millega on perekondade kaupa inimesi teise ilma läinud.
Ma olen lugenud Päästeameti lehelt ja ahju õieti kütmise kohta mitmeid materjale läbi ja ei ole kuskil toodud sellist asja vahetu eluohtliku riskina välja.
On mõnel ikka kannatust...
Sulle on juba vastatud, mitu korda. Ikka ei mõika. Kui ahju saab aint nii kütta, et õhku peale ei anna, siis on see tegevus eluohtlik! Kui lahtise siibriga tule kohendamisel vinguandur röökima hakkab, siis on viimasest viimasem aeg midagi ette võtta, mitte nentida, et kütta saab. Vajub viimane suitsupääs kokku, siis ongi kõik ving toas ja tagajärjed ootuspärased. Vaevalt see ahi päriselt hermeetiline on, siis ei saaks üldse kütta.
See on võimalik uue, selleaastase teema esimesest postist järeldada kui muud ei vaatagi. Kas keegi tammub juhtmetel sul, rallimees?
Liiga pikaks läheb juba selle teema leierdamine. Kes tahab, leierdagu edasi aga mulle aitab. Sain oma küsimusele vastuse. Olen firmaga Potipoiss meili teel ühendust võtnud ja sellest asjast võimalikult põhjaliku ülevaate andnud. Esialgne hinnang on selline, et ahi on umbes ja tuleb paigaldada puhastusluugid aga tullakse kohale ja vaadatakse täpsemalt üle. Eks nüüd lähiajal selgub, kas saavad suvel tulla või mitte?
21:42 09.01.2023 postitus “Niimoodi kinnise uksega asju tehes on terveid perekondi surma saanud, sa pead nüüd küll kirikusse kamaluga küünlaid viima ja ülejäänud maailma jumalatele samamoodi ohverdusi tegema..” EI JÄTA lugedes mitmeti mõistetavust, et küdev umbkoldega ahi ja kinni pandud mõlemad ahju uksed kujutavad vahetut vingugaasi ohtu ja riski eludele. Aga ei kujuta ju, kui siiber on lahti. Nagu järgmine kommenteerija ütles : « Kui tõmmet vähegi on, siis välise ukse sulgemisel vingugaas tuppa ei pääse. Tõmme viib tekkiva korstnasse ära”.
Kuna otse lugedes oli tegemist valeväitega, siis oleks moderaatoril olnud viisakas seda ka selgitada, kui selle kohta küsitakse, mitte lajatada enda läbitud koolitutega.
Pikaajalised negatiivsed mõjud, mida puuduliku hapnikuga põlemine põhjustab, on loomulikult olemas.
Lisan veel juurde, et iga kütja peaks endale selgeks tegema oma kolde eripärad ja vastavalt sellele kütmist korraldama. Keegi kuskil eespool märkis õigesti, et varem olid siibrid väga tihedad. Vastutustundlikud pottsepad lõikasid seepärast kindluse mõttes siibri nurgast tüki välja. Tänapäevased siibrid üldjuhul pole enam väga õhutihedad. Ning korras tuleaseme puhul üldjuhul ei juhtu midagi, kui küdeva kolde korral uks sulgeda (lahtise siibri puhul muidugi). Rõhk sõnal ''üldjuhul''. See ei tähenda, et nii kütta tohib. Minu soovitus on, et õhu pealevoolu ei tohiks üldse kütmise ajal piirata. Eriti esimese veerand tunni jooksul peale kütmise alustamist, kui kolle, küttematerjal (ja suitsugaasid) veel jahedad. Ning eriti-eriti kehtib eelnev umbkolde korral.
Ta jaurab selle kallal, et ma ütlesin, et ahjuuks liiga varakult kinni, mitte et siiber liiga varakult kinni ja toetusin esimese postituse + järgmise postituse peale, kus mainiti kinnise uksega kütmist elik hapnikuvaeset keskkonda elik ideaalset süsinikmonooksiidi elik rahvasuus tuntud ka kui vingugaasi tekkimise keskkonda (põhikooli keemiatund). Üritab siin omaarust nahka teha lihtsalt, ärge pange tähele.
Tere!
Head Jätkuvat Aastat meile kõigile!
Soovitan, kui puudub vajadus siis ära soojaandjat puudu/renoveeri ja pean kahjuks ütlema/usun, et tihtipeale "meister" on huvitatud rahast aga mitte Sinu soojast toas. Omadest kogemustest olen näinud kus "uus" ilma plekk ümbriseta(!) "renoveeritud"/uus ahi/küttekeha annab tunduvalt vähem sooja kui enne oli/sai. Minu soovitus on "renoveerimisest" loobuda ja jäta see tulevikuks-kui tõesti enam muid võimalust pole. Mõtle materjalide peale mis annaksid tõelise/tõsise efekti!
Lugupidamisega T.
Kuna ahi on vana, siis mida vähem seda puutuda, seda parem aga kuna ajab vingugaasi ja mõnikord ka natuke suitsu sisse ning tõmme on liiga väike, siis päris nii ka ei taha jätta. Kui tehakse ahju mõni auk, mille kaudu saab ahju puhastada, siis isegi kui kaotan natuke soojusest, siis on ikkagi minu enda tervis kõige tähtsam. Praegu kütan edasi aga suvel on vaja see asi korda saada. Tuleb teha nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik aga ilma midagi tegemata on liiga ohtlik. Ei ole plaanis ahju renoveerida.
Mis siin jaurata või mõelda. 80% on lõõrid lihtsalt tuhka ja tahma täis. Puhasta või lase puhastada ja vb ongi korras. 30min tööd. Ei pea sp suveni ootama. Tänapäeva tuhaimurid aitavad ka palju kui kasutada oskad ajudega.
Tänase teemaga seoses, et ajab suitsu ja kehv tõmme küsin, kas aknad-uksed vahetatud? Kui jah siis ei pruugi lihtsalt õhku saada. Ja kui kütmise ajal veel mõni õhu väljatõmme käivitada pliidi kohal, tualetis või vannitoas on alarõhk lihtne tulema, ehk siis korstna kaudu hakkab asi lausa vales suunas liikuma.
