Ehitusfoorumist abi ei saanud, aga usun et siinsetel külastajatel samuti ideid jagub.
Niisiis, kuuekümmnendates ehitatud maja väikse keldriga. Kelder väike, 3x5m. Ühel hetkel põrand toas hakkas vajuma ja keldris vana betoonlagi vajus keskelt u.10 senti alla. Lõhkusin kõik välja, konstruktsioon oli järgmine (alt üles):
1) betoonvahelagi kitsarööpmelise raudtee rööbaste vahele valatuna, paksus u. 10 cm, rööpad sammuga 1m, iga rööpa vahel 2 raudlatti risti diagonaalis.
2) 20 cm mingit imelikku põhu-liiva segu. Ilmselt tolleaegne versioon soojustusest.
3) ligi 0,5m paksune kruusakiht.
Edasised kihid on juba paigaldatud ilmselt üheksakümnendate lõpus mingisuguse remondi käigus enne mind.
4) keramsiit 10 cm.
5) kile
6) betoon 5 cm.
7) roovid, vahel isover.
8 ) põrandaplaat
9) svamm, parkett.
Ligi meetri paksune põrand oli. Enda kaal üle 2 tonni ruutmeetri kohta! Pole ime, et järgi andis.
Ühesõnaga, nüüd kõik välja lõhutud, põrand keldris valatud, uued seinad laotud paralleelselt vanadega (mine tea kaua need vene ajal ilma armeeringuta ehitatud seinad vastu peavad), vahelagi valatud ja ligi 30 cm kõrgemale tõstetud. Nüüd küsimus: ikkagi on parketini 50 cm ruumi, millega täita? Liiv-kruus tagasi vedada? Peno? Kui paksult?
Teadjad mehed võiksid kohe kihtide kauppa lahti seletada, mis ja mis järjekorras õige panna oleks.
Muide rööbastel tehase valmistamiskuupäev 1901, antiik missugune.
Põranda peno, klie, küttetoru koos õhukese betooniga (5-8cm), betooni tolmutõke, õhuke parkett koos aluskihiga. Ja jätagi põrand paar trepiastet madalam, miks mitte? Majas ei pea kõik põrandad olema ühel tasapinnal. Saad täiesti tasuta kõrgema laega avarama tundega toa.
Ja vesikütte toru kontuuri ma panin akende alla 10cm sammuga ja ülejäänud alad 20cm sammuga (armatuurvõrgu külge), akende all siis iga armatuurvõrgu ruudu rea külge ja mujal iga teine ruudu rida. Ahjaa, armatuurvõrk on ka peno ja kile peal ja aramtuurvõrk on kilest lahti tõstetud ca 3cm betoneerimise ajaks, siis jääb küttetoru enamvähem betoonivalu keskele.
Väike laps on väga rahul, võib nüüd igal pool põrandal mängida, sest põrand ei ole enam külm.
G60 on ehitusest väga kaugel ja ära sellist jura kokku keera. milleks parketi alla tolmutõke? kus lugesid, et torustik selles vanas majas olemas? muidu kah uskumatud soovitused.
No ma parketi liimisin ja enne liimimist tegin betooni tolmupiduriga üle, nii soovitati, et liim töötab paremini, siis ei pidanud kasutama parketi aluskatet ja põrand tuli õhem, et põrandaküte oleks efektiivsem. Peno jääks sel juhul ju betooni alla, seal ta tuld ei saa, kõik tänapäeva põrandad tehakse nii (välja arvatud parketi liimimise osa). Parkett (8mm paksune tamm) koos liimi ja tööde soovitusega pärineb Ruutmeetreist. Üle 10 aasta on olnud, väga rahul, põrand on nagu uus siiamaani, iga teine aasta vahatan (paks õli moodi ollus, Osmo toode) üle.
Ei saa madalamaks teha, keldri pindala ei ole sama mis toa, kelder on väiksem. Ja pealegi aken jääks kummaliselt kõrgele, hakka toda veel ümber tegema. Vesikütet pole jah, aga võib panna elektri. Ise mõtlesin et paneks 35cm penot, 7cm valu, 5cm roovid koos isoveriga, saepuruplaat ja parkett. Küsimus on kas 35cm penot liiga palju pole?
G60 pädeb küll.
16.23-tolmutõket võid igale poole peale pintseldada,sellest ei muutu mitte midagi halvemaks. Jah, torustikku ei peagi olema aga ühe tegemise käigus võib selle sinna panna, varem või hiljem see vajalikuks elu arenedes osutub.Ei ole probleem mille kallal kokkuvõtvalt targutada, eks?
17.03- peno kasutatakse sisetöödel, eriti põrandate all, seinas, laes. Viimastes sellise arvestusega, et kastepunkt ei jääks sisekonstruktsioonidesse.
18.46, jaguar- kuima nüüd õieti aru saan-haigutab põrandas avatud keldri lagi? lao fibost ring peale. lage on jama ja üsna keerukas töö mahult valada, üldiselt laudadest põhi , armatuur tuleb panna tõmbele töötama . ehk oleks mõistlik teha puittaladele 5x15 materjalis. endal on sama töö suvel ees kasutaks puitu. Sellise arvestusega võib ka teha ,et valada kiht 7-8 cm peale .Jagabki koormust ühtlasemalt. Hangi mõni pildiraamat , neid on aegade jooksul välja antud küll , joonised on olemas. Isetasanduvaga teed lõppkihi, pole vaja sinna erilist turbakihti vahele õõtsuma vaja. Loomulikult peab toimuma keldris ventilatsioon.
Autoteemadel võid head nõu saada mitte ainult margiesindusest või autoteenindusest, vaid ka foorumist, kus kogunevad autohuvilised. Ehituses saad kvaliteetset nõu AINULT haritud ja diplomeeritud spetsialistilt. Antud juhul annab sulle nõu paberitega ehitusinsener, kes kuulab su ära, joonestab sulle lahenduse ning võtab endale vastutuse. Kõik muud soovitused on puhtal kujul hülgemöla, nagu näiteks mingi lollpea siinsamas ülalpool soovitas põrandaküttetorud paigaldada 200se sammuga ja akna all 100se sammuga.... no tule Ansip appi, lihtsalt lollist inimesest hullem on ainult enesekindel loll... kütteprojekti koostamisel võetakse arvesse kümneid asjaolusid ning arvutatakse sobiv lahendus, selle asemel, et puusalt tulistada... ehk siis mine spetsialisti jutule ning telli oma probleemile lahendus ja punkt.
to: Fantoom
Mulle Uponoris põrandakütte kontuuri pilt nii välja arvutati ja joonistati, tundub, et arvutati/joonistati õigesti, kõik toimib laitmatult ja toad on ühtlase temperatuuriga. Pole tunda, et akna all oleks põrand leigem. Kõik muud kihid põrandas on ka vastavalt arhitekti joonistele. Kellele tundub, et midagi on valesti, siis palun argumenteerida, sest seni on teie tati pritsimine lihtsalt tühi hale kõvatamine.
Teema algatajale. Ma soovitan põrandakütte toru lisada ikkagi, isegi kui pole hetkel sellist kütet. Toru ei maksa suurt midagi ja hiljem võib tekkida mingi odav kütte viis kuidas seda kasutada. Tsirk pump toob sooja vee kasvõi maja teisest otsast kohale.
Kui soovid põrandat täita nii palju, siis kergkruus tundub lahendus küll aga kuidas tagada, et sinna niiskus ei kogune?
Ma kaaluks ka hoopis uute põranda prusside paigaldust sobivale kõrgusele ja üldse puitpõranda ehitamist. Hiirtele vast selline tühimik meeldiks seal all.
Järelikult käitusid ise õigesti ja tellisid kütteprojekti ning said soovitud tulemuse. Mis paneb sind arvama, et sinu majale sobiv lahendus töötab hoopis teise maja puhul??? Miks, pagan päralt, sa ise tellisid kütteprojekti spetsialistilt ning nüüd soovitad enda lahendust hoopis teistsuguse konstruktsiooniga hoonele??? Anna andeks, aga minu arvamus enesekindlast lollpeast jäi endiseks....
Fantoomil soovitaks joomine lõpetada.
Just peabki teiste pealt maha vaatama ja uusi ideid otsima, mida rohkemad räägivad mis nad tegid ja mis valesti/õigesti välja tuli, seda laiemaks muutub silmaring ja seda parema idee saab kokku klappida. Ka arhitektid käivad uudistamas ja vaatamas erinevaid lahendusi. Nii tekib progress.
Ma olen 25 aastat ehitanud ja tihti kasutame mingeid uusi lahendusi mis me kuskil mujal nägime, osad asjad võtame omaks, osad mitte, nii ehitus käibki. Siiamaani pole selle pärast ühtegi suuremat apsakat veel tulnud. Muidugi on mõned kohad kus küsid arhitekti käest täiendavalt nõu ja vahest arhitekt tellib eraldi tugevusarvutuse vms.
Reaalses elus on nii, et enamus Eestimaad on ehitatud kas väga pealiskaudsete või väga lihtsustatud projektide järgi, enamus hoonetel puuduvad detaili ja konstruktsioonijoonised, vallad ei nõua neid, see on ehitaja töö koos tellijaga ja kõik on kokkuvõttes rahul. Osad oskavad ise ka mõelda. Aga kui Fantoomi suguseid poleks, siis sureks arhitektid välja.
Selline põranda kihtide järjestus ja küttekontuur nagu ennist kirjeldati on enamvähem igal pool uutes majades.
...Diplomeeritud ehitaja.
Diplomeeritud ehitaja, sina oled vist üks nendest innovatiivsetest ehitusgeeniustest kes Riias Maxima poe ehitasid, mis 3 aastat tagasi kokku varises... või sealsamas Riias Prisma poe, mis sel suvel oleks äärepealt samuti kokku kukkunud ja läheb nüüd lammutamisele. Kes teab, kui palju eluohtlikke käkerdisi sinusugused tarkpead on püsti pannud...
Nagu näha, pead sa õigeks ka küttetorude paigaldust 200se sammuga ja 100se sammuga nii nagu siin eelpool üks enesekindel härra väitis sõltumata ehitise konstruktsioonist, mahust, kütte- ja ventsüsteemist ja muudest eripärasustest.
Mis te poisid kaklete siin? Sellise pisiasja pärast arhitekti poole pöörduma mul küll ei ole viitsimist ja milleks raha kulutada? Selle lahendab ikka ise. Kõik teen ise, kus kahtlen panen topelt või lausa mitmekordse varuga. Lihtsalt arvamusi on vaja et kes kuidas teeks.
To: "vihkan juba ehitamist", jah täpselt nii, äsjavalatud lagi haigutab keldrist tuppa hetkel. Sa siis pakud mingi ühe ploki jagu tühjust jätta sinna vahele? Võib ka keramsiidiga ära täita. Aga ma eelistaks siiski penoga ehitada. Näiteks 30 cm peno ja siis betoon peale. Betooni sisse võib panna elektrisoojenduse kah. Küsimus ongi selles et kas nii paks peno kiht kuidagi pehmeks ja vetruvaks ei jää?
No ma ootasin, et sa oma mõttetegevust väheke iseseisvalt ergutaksid :) Mu meelest see 30 cm penot on just 20 cm ülekulu ja milleks maksta mida vaja ei ole? Väga vetruvaks just ei jää,sel ei ole mõtet arvan. Omal tegin sauniku põranda,madal vundament oli, liivatäitega +10cm olemasolevast pinnasest ülesse, kõik mis muld,välja. Paarinädalaste vihmadega püsis ülemine 5cm kuiv,allapoole oli kergelt niiske. Liiva ja põranda vahel on 30cm tuulutatav vahe, vundamendile on veel kuivendus drenaazh teha miinus 20 cm vundamendi tallast alla.Liigveest probleeme ei teki.
Keramsiidiga on täpselt nii ja naa, midagi juurde ei anna võrreldes liivaga. Küll leiad nendele eurikutele muu rakenduse. Kui kõrgele põrand tuleb võrreldes välise pinnasega?
Btw,fantoomi sugustele haukujatele- neid konstruktsioone olen ma teinud ja teiste lahtivõtmisel järeldused teinud mõned aastad. Igapäevased projektid kubisevad vigadest-muuta midagi ei saa-nii on sinust targemad projekteerinud ja jutul lõpp. See kas paned küttetoru 200 või 100 sammuga ei oma tähtsust, pikemas plaanis-ringleb vedelik ja reguleerib termostaat. Niikuinii on see temp. kuskil 20 kraadi ringis stabiilselt ja siis on see betoonplaat ühtlaselt üles soojenenud.
Fantoomile veel, see, et need laed kokku kukkusid mind imestama ei pane, ületati metalli väsimuse kriitiline piir ja ahelreaktsioon algas. Tegu oli ilmselt katuse fermkonstruktsiooniga kus määravaks sai materjal,tõenäoliselt poldid. Ma ei ole seda teemat jälginud ja ei huvita ka aga ma ei imesta kui meil selline asi juhtub- aegajalt ikka viskan pilgu lakke ja näen,imestan kaua see ferm kavatseb koos püsida .Tõmbele töötavas osas vahel kaks, vahel neli ilma elastsus varuta jumal teab kus tehtud madeinchina polti. Ja millise njuutoniga kinni väänatud.
Kui sajabki kokku-keda seal ikka süüdistad? Kui kõik algusest otsast on kulupõhine ja igaüks vaatab kus huiab ongi lõppresultaat. Ehitusjärelvalvest kui kümnest 3-l on mingi iseseisev mõtlemisvõime siis on hästi. Ma näen suhteliselt tihti mida ja mis mõttega tihti kokku hoitakse-kellele kurdad...
Fantic sa võid olla peale paari õlli ka päris norm sell, milleks sa siin nii ussitad..
On jah 10-20 cm ülekulu penoga, aga pindala on nii väike et see ei tapa. Lihtsalt nii oleks kõige lihtsaim ja kiireim viis teha: peno maha, valu peale ja valmis ta ongi. Kaotan rahaliselt penoga - võidan ajaga ja ei mingeid keerulisi konstruktsioone, mis pole ka ju tasuta. Peaasi et ta ujuma ei jääks. Aga kui nüüd kelder nii kapitaalsest toast eraldatud saab, ei tea kas seal läheb temp. miinustesse talvel? Kartult hoidma keldris ei hakka, sinna tuleb päikesepaneelide "alajaam" kolme inverteriga, need tahavad head jahutust saada ja kuivust.
Välise pinnaga on toa põrand +40cm. Pinnavee probleeme minu kandis pole. Kelder oli algselt liivapõhjaga -200cm sügavusega, vesi pole elusees sisse tulnd. Kord läks veetoru majas öösel puruks - keldris meeter vett hommikuks. Kraan kinni ja tunni aja pärast oli vesi kadund. Niiet drenaaži järgi vajadus puudub täielikult. Hoovis on kaev, vesi 14m sügavusel alles. Keldri ventilatsioonist. Lammutamise käigus avastasin et algselt oli keldrist ehitatud maaalune truup korstnani ja sealt vent.lõõri. See oli ammu umbes ja kinnigi müüritud kellegi targa poolt. Aga loll konstruktsioon oli - puhastada teda poleks võimalik olnd niikuinii, liiga käänuline. Taastasin ka selle (plastiktoruga muidugi).
Saab ju ka ilma raske betoonivaluta põrandat teha. Gyproci firma konstruktsioonide "piiblis" on selline konstruktsioon: 1. kiht - looditud puitaladele(talade vahele paigaldada nt. kivivill) kinnitatakse 45-50 mm kipsikruvidega tolline hõrelaudis(parem oleks need ära hööveldada); 2. kiht - laudise peale kinnitatakse 32 mm kipsikruvidega kipsplaadid, millele märgitakse küttetorustiku v. küttekaabli kontuur; 3. kiht - kipsiribadest tehakse küttetoru-kaablikanalid, et jääks nt. 5-10 cm kanal, mis täidetakse tsementmördiga, vaheribad kinnitatakse kipsikruvide(kruvi peab ulatuma laudisesse) ja plaatimisiseguga ning kanali kõrgus peab olema = või suurem küttetoru läbimõõdust; 4. kiht on põrandakipsplaat, mis liimitakse plaatimisseguga ja kruvitakse(vaheribadekohalt) kruvidega, mis ulatuvad aluslaudisesse. Viimase kihi kruvide asukohad tuleb mõõta eriti hoolikalt, et need ei satuks küttetorusse v. -kaablisse. Põrandat võib plaatida v. katta parketiga. Et siis selline variant ka pakkuda.
Ei hakka uut teemat tegema, aga tahaks küsida ühe äärmiselt lolli küsimuse, kuna ma ei mõista ühe nähtuse taga olevat füüsikat. Kui küsida, miks tekib katusele jää ja jääpurikad, hakatakse alati rääkima katuse kehvast soojapidavusest ja katusealuse tuulutuse puudumisest. Aga mis on selle põhjuseks siis, kui tegemist pole üldse köetava hoonega või ongi ainult õuekatusealune, kust tuul mõlemalt poolt läbi puhub (nagu siin mul pildil)? Praegu pole veel ka kevadpäikest, mis lund sulataks ja seda jääd sinna saaks tekitada. Puitkatused läksid jäässe siis, kui oli päris külm (-10 ümber), praegu on katustel ikka päris võimas ca 10-15cm vahemikus jääkiht, mis paraku ka kaalub üksjagu ja kuna see pole sile, haagib enda külge ka tuiskavat lund päris hästi... Iga talv nii paksu jääkihti ei teki, see täna pildistatu on pigem erandlik.
ikka sobilik ilmastik on selle olukorra sinna tekitanud. Korralikule katusele pole selline kiht veel mingi probleem, seda enam et juba + kraadid õues ja järjest sulatab.
Oeh, üritasin kirjutada küll nii lühidalt, et viitsitaks läbi lugeda, aga pilt on tehtud ammu enne sula ja jäävihma. Väljas -10 ümber, tõenäoliselt polegi näinud -5 soojemat temperatuuri need katused. Sellepärast peale päikesevalguse midagi nagu kahtlustada ei oskagi. Huvitav on ka see, et niimoodi tekib jää ainult puitkatustele, täpselt ühte moodi nii köetud, kütmata hoonetele kui õuekatusealusele. Samal ajal eterniit-, plekk-katustele ja "plastikpaneelidele" mingit jääd ei teki. Pilt ise oli suvakohast tehtud, mõnes kohas oli jää ka peaaegu poole paksem. Praegu kõik muidugi sulab.
Üks asi on täiesti selge - aine nimega "vesi" jäätub 0°C juures ja sulab >0°C juures. Kui räästas on purikad, siis on temperatuur olnud mingil ajahetkel ülevalpool purikaid >0°C.
Kui hoone kütmata, siis saab ainult päikest "süüdistada".
Viaduktidele ja sildadele selle pärast, et sõltuvalt ilmastikutingimustestl langeb silla/viadukti konstruktsiooni temperatuur maapinnast kiiremini ning teatud temperatuuri ehk kastepunkti juures hakkab niiskus pinnale kondenseeruma ja miinus kraadide korral jäätuma (tekib härmatis). Maapind nii kiiresti maha ei jahtu kuna sellel on soojusmahutavus suurem.
Ei ole niipidi @tiit :-)
Sild on (soojusmahtuvuselt) massivne keha ja tema temperatuur langeb palju aeglasemalt kui "tükk asfalti kusagil teepeal". Probleemid tekivad siis kui temperatuur hakkab tõusma, nimelt seesama eelmainitud tükk asfalti võib juba olla +°C juures siis, sild oma suure (soojusliku) inertsiga hoiab ikka veel -°C.
Lp. .....
Milline on selle maapeal oleva asfaldi (ja tema all olevate kihtide) termiline takistus :-)
PS Kui võtta sama ruumala pinnas vs betoon, siis on betooni soojusmahtuvus päris kindlasti suurem, aga see ei ole hetkel küsimus.
Sillad külmuvad ju altpoolt ka läbi. Esimeste külmadega on sillad alati jääs kuid maapind enne silda ja pärast silda pole. Mai saand üks hommik Tartus Võru maanteel üle silla, sest autod risti teel üksteise küljes kinni.
Viaduktil ja sillal on kõik tee ja betoonkonstruktsiooni neli külge avatud sh tuulele is jahutab selle rutemini maha. Sünoptik on põggusalt kirjeldanud: https://headteed.postimees.ee/6904049/sunoptik-taimi-paljak-
selgitab-miks-tekitab-soe-talv-ohtralt-musta-jaad
"Ta lisab, et must jää tekib siis, kui teepinna temperatuur on miinustes. Kui samal ajal teepinna kohale liikuv õhk on plusskraadides, jahtub õhk kokkupuutes miinuskraadides teepinnaga ja selles olev niiskus ladestub. Mida suurem on erinevus plusskraadides õhu ja miinustes teepinna vahel, seda intensiivsemalt jäise kihi moodustumine toimub. Kõige kiiremini jahtuvad õhukesed pinnad nagu sillad ja viaduktid, mis ei ole kokkupuutes sooja salvestunud maapinnaga."
"Viaduktil ja sillal on kõik tee ja betoonkonstruktsiooni neli külge avatud sh tuulele is jahutab selle rutemini maha"
"Kui samal ajal teepinna kohale liikuv õhk on plusskraadides, jahtub õhk kokkupuutes miinuskraadides teepinnaga..."
Kas see õhk on siis soe või külm või alt külm ja pealt soe või on kogu see jutt üks "sünoptiku jutt" :-)
Aga ma rohkem ei viitsi.
