Kas oskab keegi kommenteerida diiselbokseritega Forestere ja Outbacke, mille läbisõit ulatub 300 tuhande kilomeetri piirimaile. Kauaks jätkub veel mootoriressurssi ja kas kestavad veel ka veermik ja käiguosa?
Diisel ja variaator tuli nii hiljuti, et need pole veel sõitnud 300K km. Manuaalid olid aastaid varem turul, need on sealmaal küll juba.
Pole nagu väga kuulda olnud, et subaru variaator ei kesta. Kogu Eesti on ju subarut täis müüdud, keegi ei kurda. Ainult VAG grupi DSG kohta käib ulgumine ja viimases Autolehes Audi Q5 puhul ka oli ving DSG (kuigi nimetavad teisiti) suunal.
Vaadates neid võntvõlle mis purunesid, siis väntvõlli vaadates ei saagi see kesta. Õhuke" paber" võrreldes AUTODE väntvõllidega. jaapani diisel on suure läbisõidu juures küpse.
Variaator on rolleriel ja kiviaja ATM kastides. DSG on väga hea asi. Probleemid hakkavad suurte läbisõitude juures ja puuduliku hooldega. Meil on ju 90% autodest "250 000" sõitud, ehk 90% turul müüdavates on keritud.
Diiselbokserite probleem oli valesti projekteeritud saaledes, mingi seos oli seal ka õlitamisega aga selle tulemusena tõmbas saaled ringi mis rikkus mootori. Väntvõllidel polnud häda midagi.
Meil peres uuena ostetud ja 60 000 km läbinud VW Polo käigukasti remont tehti õnneks garantii ajal. Firmas kahe Superbi DSG ei elanud garantii lõpuni, Superbidel läksid mõlemal kastid vahetusse. Ma ei nimetaks seda liigasuureks läbisõiduks, mõlemad olid alla 100 000 km.
Jääme siiski Subaru variaatori juurde. Ma ei tea mitte kedagi kellel oleks Subaru variaatoriga probleeme olnud. Ka esimese partii Subaru diislite mured lahendati enamus juhtudel tehase kulul ka peale garantii aja lõppu kui hooldused olid tehtud margiesinduses.
Vaatamata heale vastupidavusele minu arvates variaator kast autole ei sobi, see tapab kogu sõidumõnu. Lisaks on Subaru iste (nagu bussis) nii ebamugav, et sellega pikemalt kui linna/metsa sõite ei tahagi teha, seetõttu on ka Subarute läbisõidud väikesed. Pikkade made katmiseks on teised autod ja siin pole isegi midagi arutada.
Ma pole väga paljude autodega sõitnud, siinkohal oleks ilmselt mõnelgi teisel palju targemat nõu anda. Minu enda viimased uued autod on olnud tööautod ja seal pole eesmärk mugavus, nad on olnud kõik pikkadeks vahemaadeks sobimatud linnaautod, mõned prantslased, mõned japsid (nende hulgas 1 subaru, hetkel) ja mõned odavamad sakslased. Ükski neist pole meeldinud.
Siiamaani vist kõige mugavam on tundunud sõbra vana 2008 aasta E mersu, 165kw diisel automaat, sinna sisse istudes oli kohe tunne, et siin võiks istuda tunde mingit väsimust ilmutamata. See pole mingi kiire ega sportlik, see ongi lihtsalt mugav cruiser millega Eesti teise otsa kulgemine möödus täiesti pingevabalt. Aga eks ma juba vana ka.
Tahaks proovida mõnda päris GT (GrandTourismo) autot, siis tekiks alles ilmselt võrdlusmoment. Seni on olnud auto minu jaoks tarbeese.
Minu keha kujuga mitte (184 cm), iste ei toeta sind nii nagu vaja. Ma pole ergonoomiliste istmete spetsialist, lihtsalt see on sama ebamugav nagu prantsuse piruka või mingi väikeklassi autoga sõit. Subaru väsitab juba 300+300 km peale ära. Ja ma praegu veel ei räägi üldse gaasipedaali ja kiirenduse vahelise seose puudumisest, njuutonmeetrite puudumisest ja iga külgtuulepuhangu tundmisest, need on teine teema. Müraisolatsioon on väga põhjalikult mul täiendatud, vähemalt on vaikne.
Õhtuks oled ramp väsinud.
8 aastat vana nimetatud mersuga ei saa arugi, et oled riigi teises otsas käinud edasi-tagasi. Ja kahjuks selle mersu ülalpidamine on meiesuguse vaestemaja jaoks liiga kallis. Lihtsalt võrdlusmoment on üüratult suur. Seni ma arvasin, et riigi teises otsas käimine võibki ära väsitada, pikk maa ju, et see on normaalne. Ei ole nii, tuleb valida lihtsalt õige auto. Inimene areneb kogu elu.
Lühemad kodanikud (alla 180cm) on kindlasti väga rahul ja ei saa aru millest ma räägin.
Aga peab hästi vastu. Meie firma autodest on Subaru kõige muretum, pikalt.
Ära nüüd solvu,aga pikkadeks sõitudeks pean siiski poola-saksa-itaalia ja tagasi või skandinaavia otsad.Meie konnatiigis kulgemist pikaks sõiduks nimetada on natuke liig,mu arvates.Subaru on sama mugav kui tüüpiline jaapanlane,seal mingit üllatusmomenti pole.Küll aga selles on sul õigus,et kestab ja päris pikalt.E klassiga võrdlust pole aga peale viimast üleminekut ML-i pealt Acadia peale,siis tundub MB ka juba nagu taburett.Aga maitse asi.Ahjaa ,ise ka nagu ebaporpotsiaalne pikkust 192 ja kaalu üle 100 aga STI-ga oli suht ok sõita.
Kas Mimike räägib antud juhul bensiini või diisel variaatorist? Need suhteliselt öö ja päev. Diisel variaator töötab Subarul küll imeliselt ning njuutoneidki on piisavalt.
Meil on vabalthingav bensukas, ostetud kohe 2013 kui uus mudel tuli, siis veel diislid olid manuaaliga, diislile tuli variaator hiljem.
Diisel variaatoriga on jah parem sõita, proovisime seda hiljuti aga istumisasend on sama. Outback on natuke parem aga mitte mugav.
Point jääb ikkagi samaks, Subarule kerivad kilomeetrid aeglasemalt juurde kui näiteks E mersule või Audi A6-le.
Minu mõte oli vastata teemaalgatajale. Subaru kestab hästi, kui auto meeldib ja sobib, siis ei tasu karta. Ka need alguse diislite saale mured peaks olema praeguseks lahendatud ja ka neid ei tasu karta enam, kuigi kindlam on võtta 2011 ja edasi nagu alguses juba mainiti.
normaalselt hooldatud boxer diiselautol 300+ kartma ei peaks.Kindlasti on sellel mootoril nagu ka teistel diiselmootoritel selle aja peale kulumise märke ja võimalik mõningane õlikulu.Nagu ütleb kasutaja manuaal,et kui õli kulu ületab juba 1 ltr/2000 km,siis tuleks pöörduda teeninduse poole.Esimese põlve boxer diislitel on see tehase poolse mootori õlituse probleem tänaseks kindlasti suurel enamusel 2,0D-l lahendatud.S.t. selle vea tõttu mootori alumise otsa korraliku remondi läbinud mootoritel sama asi korduda ei tohiks.Nimelt probleemi põhjustajaks oli tehase poolne mootori tihendite hermeetiku üleküllane manustamine.OB08D 300+ omanikuna võin öelda,et ainult läbisõitu küll kartma ei peaks.Tungivalt soovituslik oleks aga õigeaegne
kvaliteetse mootoriõli vahetus vähemalt iga 10TKM tagant.
