Tere kaasvõitlejad.
Jagage palun kogemusi sadulate (koos koormaga) kütusekulu osas?
Kas Daf 105.460 Euro5 (4x2,man ja aut kast) on normaalne keskmine kulu suvel 31-33 ja talv 34-36?Sõit Euroopa-Eesti,ilma mägedeta.
Palju Teil oma autodega on?Lisage ka auto,marsruudi ja töö info.

EURO 5 Euroopa suunal kindlasti alla 30. nii talvel kui suvel. miks peaks talvel euroopas kütusekulu üldse suurem olema? heal juhil 26-27, keskmisel 28-29. kui kerged koormad, siis saab ka 25 hakkama.

talvise kütuse koostis erineb suvisest, sealt ka talvine kõrgem kütusekulu + muud tegurid. kero, tihedam akudelaadimise vajadus, hommikune külmem käivitus, lumi teedel jne. jne.

Muudetud 11.12.16 09:53

Miks peaks talvel kulu suurem olem ? Veeretakistus(lumi, lõrts) külm ilm-gero ja pidev tuksumine.

ei ole näinud, et Euroopa suunal kütusekulu erineks suvel ja talvel. asi vist ikka juhis kinni.

Euroopa suunal pole väga talve ka :D, ma üldjuhul panen auto talvel hommikul käima ja jätan õhtul seisma.

............. jäelikult olen vähe näinud. Mitte kunagi ei ole 1:1le küttekulu ja seda eriti talv/suvi...isegi europa suunal. Ka euroopas läheb õhk kohati jahedamaks ja kunagi ei ole ilm/koorem/sõiduteekond idente. Jälle üks tark ülemus kes lajatab oma peas mingisuguse kulu lauale ja kõik mis üle on järelikult vargus või oskamatu juht :) Ja kui keegi sõidab alla mingisuguse kulu siis on ikkagi eelmine mees varastanud ja nüüdsest on kõikidel uued normid.

kütte kulu sõltub ikka rooli ja istme vahelisest tihendist ja oluliselt ka exxelitabelist see muidugi konttori herradele ,tavaliselt ikka kulub kogu kütus küttepaagist ära edu

nädal tagasi esmaspäeva hommikul oli saksas külma kohati -7, kiirteel, orgudes. üldiselt -1 ja -5 vahel.
omast kogemusest olen tähele pannud, et kui kütus on värvitu, siis võtab auto ca 3 liitrit sajale rohkem võrreldes sellega kui kütusel on kollakas varjund juures, mida tumedam, seda ökom. talvel on igalpool talvine kütus valge. isegi lõuna poolas on müügil kütus märkega -32 kraadi celsiust. milleks nii kanget kütust müüa kui neil seal talve pole.

Muudetud 12.12.16 18:48

Lõuna-Poolas lüüakse paagid -32 kraadi kütust täis ja põrutatakse Lapimaale välja. Milline pan siis Eestist või Soomest ostab? Või leidub selliseid?

värvitu kütus ja 3 liitrit 100 km kohta rohkem. sa peksad segast või oled asjast kaugel. üle 10% rohkem. eluaeg sõitnud nii suvel kui talvel euroopa pool ja kulu sama. 0 kraadi juures kulu sõidul märgatavalt väiksem kui suvel, aga gero kulu tasandab ära.

Ju ma peksan segast ja/või olen asjast kaugel, aga tähelepanek kütuse värvi suhtes tekkis siis kui sõitsin mitu aastat pärnu ja riia vahet. Üks ja sama liin, koormad 22-23 tonni. Reise päevas 1-3. Stabiilselt siiski 2 reisi päevas. Samuti oli vahe sees kui teine auto sõitis eestist välja siin tangitud kütusega. Sisse tangitud kütuse värvi järgi võisid ennustada milline kogus tuli poolas enne gorlitzi piiri sisse tankida. Siit läksid stabiilselt välja 25-26 tonniste koormatega. Ja tangitud koguste vahe oli keskmiselt 100 liitrit. Poolas on alati olnud kollane kütus, v.a. praegu see -32 kraadi kannatav kütus.


Siberia, Soome minekuks tangitakse paagid täis ikka põhja poolas ning vajadusel võetakse põhja Lätis lisaks kütet. Kui vaja on.

Muudetud 14.12.16 10:33

Erinevuse küttekulus tekitab kütte kvaliteet. Osad aktsiisivabad küttelisandid suurendavad küttekulu, aga ei anna mingit lisaväärtust juurde.
Päris nii see ei ole, et valan 100l diiselküttele 50l mingit odavamat solki sisse ja nüüd on 150l korralikku diiselkütet.
Sama loll võrdlus: vahet pole kui võimas on rekkal mootor, mägedest raskeid koormaid veab üles ühtemoodi.

Loen isegi alla 25 kuludest.Kui Sammal kinnitab,usun :-).Endal veokalt vähe kogemusi.Vana Fh 460 täishaagisega 60 tonnise täismassiga 500 km ots,üks tühjalt 190 kuni 200 liitrit.Uuemad kogemused bussiga,Scaniad ja volvod .Scann oli 250kw opticruise,mingi euro3 või 4.See oli päris jube,maanteel venitades 80_85 tunnis õnnestus saada keskmiseks 27 28,mitte vähem.Volvo 2 aastat vana,keskmine 26 28 suuremjagu siledal püsikiirusega.Suvel ehk liiter paar vähem.Teemast veits mööda,aga midagi ikka.

500 km oli 250 ilma koormata.

See alla 25 polegi nii ulme. Sel aastal mõõdeti Scania testis kuluks 23,3 sajale. 40-tonnise rongiga siis. 13-liitrine ja 410 hp mootor.

Volkswagen on ka päris öko pill, kui teste uskuda. Ma sain Volvo võistlusel mingi 23.xx sajale 40t komplektiga, päriselus ei kordaks.

vanasti kui kütte müügiga sai tegeletud siis minu rekord on Bauskast Tallinnasse 18,5 sajale 4 tonni koormaga. Scania 124L oli veduriks.

päris elus on nii et kõik mis paaki valad sealt ära läheb pole sealt midagi tagasi saanud.
tuul on alati vastu ja nii mõnigi mõtetu möödasõit tõstab kulu.
alustada võiks ka näiteks spoilerite reguleerimisega

Spoilerite reguleerimine, mis paljudel veokatel võimalik pole, annab väga vähe võrreldes juhi panusega.

näe sammal jälle, ei läinud poolt tundigi.
nimeta kaks AUTOT millel see võimelik pole. lisa ka aasta ja mudel.

Enne inisemist kontrolli oma teadmisi kallis autojuht. Selleks pole vaja midagi muud, kui valida rasketehnika.ee müügivalikust sadulad ning asuda kabiinitaguse pilte uurima. Volvo, Scania, Magnum, Stralis..

Mis on iseenesest loogiline, paar senti siia-sinna ei oma neljameetrist telliskivi läbi õhumüüri surudes erilist tähtsust. Sõiduoskamatu ja sõita oskava juhi vahe aga võib olla kolmandik.

Olles tegelenud aastaid veokite ümberehitusega, siis need eelnevad väited väga ei päde. Spoilereid annab regulleerida ja see mõjutab küttekulu märgatavalt.
Kõikidel raskeveokitel annab spoilereid sättida, vahet pole mis mark või mudel see on. Olgu masin uus või aastast 2000.

Olgu ta pealisehituse masin, ehituse multilift, konteiner, segu, või sadul, kõikidel annab muuta. Või isegi need, mis mõeldud jalgadel furgoonide vedamiseks - iga furgoon võib erinev olla.
Kui keegi piltide järgi seda vaatab, et ei saa, siis tõesti, nii võib mulje jääda. Roni kabiini otsa/taha ja vaata järgi.

Mõned poldid/mutrid lahti ja timmi nii nagu tahad või võta üldse küljest. Mõnel väga vingel süsteemil toimub elektriliselt kabiinist. Vast selle jaoks, kui haakes/peal erineva kõrgusega furgoon/haagis.

Tõesti, kui hästi ei rihi, ega väga suurt vahet pole näiteks kütusekulus kui vedada miskit lühikest maad. Ehk võib 2,55/2,6m x 2 cm suurt lapikut tellist küll vedada läbi õhu.
Aga kui spoiler on sätitud madala, näiteks 3 m haagise jaoks ja võtad sappa 4 meetrise haagise ehk tellis on pärast spoilerit 2,55/2,6 m x 1 m, vaat see on juba liitrites kütusekulu vahe.
Liitrites on vahe tuntav, aga samas, kui juhi jalg on stabiilne ja vahemaal olev liiklus ka, siis palju annab võitu näiteks ka 300 ml kütuse kokkuhoid 100 km peale aasta jooksul??? Ala sama koosseis sõidab sama maad aastast aastasse, ühel juhul reguleerimata spoiler, teisel juhul paika regulleeritud spoiler.

Peenhäälestusel pannakse spoileri/haagise nurk selliselt paika, et õhk jookseks ideaalselt üle.

Näiteks mõni haagise ehitaja pakub oma haagistele ka külgspoilereid. Jällegi koht, kus kütet kokku hoida.

See õhuvoolust läbi pressimine ongi euroopa veokitel probleemne ehk kandiline pikk tellis. Sest veoki esiots on peaaegu alati püstloodis.
Vaat pole uurinud, kuidas on kütusekulu erinevus rohkem autot meenutavatel ameerika veokitel, millel pikk nina. Selline rohkem aerodünaamilisem. Nt Volvo ju teeb selliseid nii USAsse/Austraaliasse kui kandilist telliskivi Euroopasse.
Juhul kui pildid lisatakse mode poolt, siis ühel usa veok, teisel euroopa oma, kolmandal treilal küljel.

ära tule samblaga vaidlema . Eestis on ainult kaks kõva neti (auto) juhti sammal ja looder, teised kõik on tuhmid ja rumalad.

Ma ei kujuta ette, mis veokeid härra 726726 ümber ehitab, kuid teema paistab talle võõras. 3m kõrge haagis? Millest jutt?

Mul tekkis esimene probleem mittereguleeritava spoileriga, kui aastal 2008 tahtsin oma uuel Scanial spoilerit reguleerida. Ei tea kuidas suured ümberehitajad seda reguleerivad, aga tagumisteks kinnitusteks on Ril kaks pulka, milles kaks polti. Üks polt kinnitub spoilerisse ja teine kabiini.

Man ja MB on reguleeritavad, ühena vähestest.

Punktiir, sul (eeldatavasti) täiskasvanud (eeldatavasti) mehena endal ei hakka imelik oma inina pärast? Kuskil mainisid, et lapsed täitsa olemas. Kahju hakkab neist.

Muudetud 26.01.17 14:07

See kõik on köki möki kui juht laseb tuima näoga lõpuni mäest põhjagaasiga üles, et allatulles pidurdada,
maanteel 90 ga, et jõuda sadamasse 15 minutit varem,
et siis oodata laevajärjekorras, lastes mootoril tühikäigul tiksuda.

sammal ütlesin et täpsustaksid mudeli ja aasta, kui võtta see sama 2008 scania madalama kabiiniga on ka reg võimalus,
pigem ikkagi on üksikud variandid kus ei saa reguleerida. volvo raamatus on isegi õiged mõõdud ja augud ära toodud. asi pole mitte ainult kõrguses vaid ka kabiini ja haagise vahelisel kaugusel.
ja muidugi on samasugustel autodel ka erineva lahendusega spoilerid.

Et siis Scania R-seeria sadulauto, algusest kuni tänapäevani. Topline ja ka Highline afaik. Uuel Volvol pole ka midagi reguleerida, kabiin nagunii 4m kõrge.

Muudetud 26.01.17 17:08

esimestel, volvo FH XL, ja viimastel on reg võimalus.

sammal ajab ikka oma jonni.
ja ei taha aru saada et autodel on erinevad kabiinid rehvid mudelid.
seda enam et 4m kabiini kõrgust välja hüüda on ikka rumaluse tipp tehnikaga tegelevale inimese jaoks

Kle anna andeks, absoluutselt ei huvita ka su jutt tegelt.

Meeme mee, ma tooksin näiteks ühe juhi oma endise tööandja juures, kes sõidab uue Scaniaga. Scania tark püsikiirusehoidja võtab ise enne mäe tippu gaasi maha, et inertsiga tipust üle ronida. Too sohver lükkas sellistel puhkudel ikka ise gaasi põhja, et ikka varem kohale jõuda. Mäest alla ainult piduritulesid nägigi, kuna muidu saab ju palju trahvi.

Kuuläbisõit oli tal keskmiselt 3000km vähem, kui mul, aga kindlasti jõudis kuskile varem kohale.

Muudetud 26.01.17 18:40

Täna vaatasin pärnu Volvo platsil. Uued fh-d, reguleerimise võimalusega katuse spoilerid. Vanemad, nn. Classicud, globe reguleeritav, globe xl mitte. 2007 magnum, mitte. Vähemalt väikese spoileriga ei saa reguleerida. T seeria renule võin homme pilgu peale visata.

Üldiselt see spoilerite timmimine on selline ninnu-nännu teema, kuhu koer pole maetud.
Põhiline ikkagi gaas maas inertsiga liuglemine ja sõidukiirus 84kmh vs 90kmh. Nendest oleneb kütusekulu erinevus kuni 10 liitrit 100km-le olenevalt marsruudist.

Noja kui endal on vaja ka teha kütet siis uimerdataksegi. Kes ei varasta sõidab ikka piiraja 90.

Kui sa oled varas, pead sa ka teisi vargaks.

Sammal > oled loll või mängid lolli?
3m ja 4m on haagiste kõrgused näitena maapinnast mõõdetud. Või sa pole üldse erineva kõrgusega haagiseid/veokeid näinud? Mõtled, et kogu veokimaailm tiirlebki 4m kõrguse ümber ja ongi kõik?
Auto või haagise raami kõrgust oled märganud, palju see on maapinnast sõiduasendis? Mõnel näiteks 600 mm, teisel meeter, kolmandal veelgi rohkem jne....Nii, ja palju siis jääb furgoonis / tendi all ruumi, et maksimaalne 4 meetrit täis tuleks?
Linnasiseseid suuri masinaid oled üldse näinud? Madal raam, pisikesed rattad> kaubaruumis kõrgust pigem palju. Kõrgem raam, suured rattad > kaubaruumis kõrgust vähe, niiet vaat et ise lööd pea vastu lage ära.

Tundub et mees veab healjuhul täpselt sama autoga täpselt samasid haagiseid.
Mina ei hakka seletama, kuidas veokiga sõita, sest ei ole pikka maad palju sõitnud. Tegelen ümberehitusega juba aastaid, kõik veoki ja haagise margid käivad käte alt läbi. Nii uued, kui vanad.
Aga tuled autojuhina inisema, kuidas ehitatakse autosid ümber. Sina, autojuht, ei tea sellest mitte midagi, mis toimub korralikus ümberehitusfirma tootmises. Healjuhul, kui autot tuled tooma kuumal suvepäeval, üle ukse veidi näed.
Sina autojuht ei tea, milles on su firma ülemus ümberehitajaga on kokku leppinud. Saad selle mille ülemus annab sõitmiseks ja sõidadki....

Ja ma ei mõtle ümberehitusena suurfirma veoki parklat, kus mõni masin aetakse korraks garaaži et mõnda asja või polti timmida....

Viimased postitused õiged, kõik ju taandub lihtsa kooli füüsika peale.

biokütusega diisel võtab ikka paar liitrit enam, kui tavaline diisel. Skandinaavias oleme proovinud mitme erineva sadulveoki ja juhiga mitu aastat ning kõik räägivad sama juttu, et Rootsis(AS24) tankides (biokütus) küttekulu 2-3 liitrit suurem kui Soomes (shell) või Eestis (statoil) tankides. Teiseks on Soomes Shellis tankides mootoril kuidagi jõudu palju enam kui seda kahtlast solki Rootsis AS24-st sisse valades. Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas kasutame Statoil tanklaid. Kuid loomulikult oleneb väga palju autojuhist ja teistest teguritest- KOORMAST, HAAGISEST, TUULESUUNAST(ERITI KÜLJETUUL), TEEREMONT JNE JNE.

Mõnevõrra selgusetuks jääb, mida või keda härra 726726 oma erinevate kõrguste jutuga selgitada üritab, faktiks jääb, et teemaalgataja küsis Euroopatöö kohta (max kõrgus 4m), ja 726 väitis, et tuleks reguleerida spoilasid, mida kindlasti väga paljudel autodel Euroopatööl teha ei saa, kuna igast nurgast on 4m kõrgust juba täis.

Personaalne halvustamine nende faktide ümberlükkamiseks on mõnevõrra piinlik, eriti, kuna sammal on sõitnud nii erinevate raami, kui pealisehituse kõrgustega autorongidega. Euroopatööl ainuke variant, mil tuleks haagistevahetusel küsimuse alla spoilerite reguleerimise vajalikkus (juhul, kui see muidugi võimalik on) oleks mega sadul + tavakõrge poolhaage. Seda juhul, kui ninal pole sadula kõrgus reguleeritav. Kuna sel juhul on haake nina kõvasti allpool normaalset, on nina katusespoila üle haake, kuid kõikjal mujal, kui peegelsiledal maanteel hakkab haake nina sadulautosse sisse lõikama.

Kindlasti on tore istuda kuskil angaaris, relakas peos ning kujutada ette, kuidas mõistus kõigist üle käib, päriselus ei ole Euroopatöö 4x2 sadulal modifitseerida mitte midagi, tegelt ka seal konkslifti ega palgikraanat vaja ei lähe. Soovitaksin kolm meetrit kõrgete kardinhaagiste ettekujutamise asemel keskenduda tootearendusele ning kvaliteedikontrollile. Et tulevikus ettejuhtuvad koduvabariigis ehitatud pealisehitused ei paistaks silma, eee, originaalsusega.

lahe pilt oleks tanklas näha rekkajuhte tankimise ajal spoilasid kruttimas, nagu f1- s boksipeatuse ajal

Kuule Professor, tundsid ennast varguse teemal puudutatuna ? "Küll see koer kiunub kelle pihta kaigas käib"
Piiraja ON 90 ja ei aja liitreid taga, et endale kütust teha ja kulu normi jääks :)
Vaidluses selgub tõde: Samblaga pole mõtet vaielda, vaieldamatult kõigepädevam ja targem mees maailmas.

Piiraja ON 90? millel??

Tundsin küll jah, kuna ise kunagi liitritki kõrvale pannud isikuna ei ole varguseteema võõras, kuna minu palgatud juht on sellega tegelenud. Päevad läbi piirajas sõites.

Kindlasti ei ole sammal kõikse targem ega ülimalt pädevaim, aga kahju hakkab natuke, et siin seesamune "battle of wits" tõesti väga kallutatud tulemustega. Aga personaalsed rünnakud samas arusaadavad - kogukonnale on liiga tark indiviid sama suur hälve, kui liiga loll.

Piiraja ON 90? millel?? - haagisel ikke