Mäletan lapsepõlvest, et vanasti diislitel, põhiliselt traktoritel anti korraks gaasi enne kui välja suretati. Hakkas huvitama et oli ka sellel mingi praktiline külg ka või tehti seda niisama? Niisama vaevalt, sest paljud tegid nii. Aga mis oli asja point?
Diislist ei tea, aga Volgal ja Pobedal aitas süüte väljakeeramise ajal gaasi põhja surumine hommikust käivitust lihtsustada. Sellega läks mootor nö toorest täis. Hommikuks oli segu natuke hajunud ja reeglina kargas mootor plõksti käima.
Punktiiri märkus turbomootorite kohta on õige.
Traktoril kais see pohja- gaasi andmine koos kompresooni, oigel hetkel maha tombamisega.Kuigi tanapaeval traktoril seda enam ei kasuta.Veokas sai lihtsalt vahem tuuri ja soiduauto puhul ei kasutanud uldse.
See oli mingi arusaamatu haigus vanasti, poisikesena märkasin kah seda.
Meil on üks bussijuht kes volvo lõõtsal kah enne suretamist tuure annab ja siis seisma jätab. Volvo suht uus ja pumppihustitega ja loomulikult turboga. Pärisin siis et mispärast ta nii teeb, tahab turbot kokku lasta?
Vastuseks sain et mida mina poisike?! kah tean, et tema juba siis LAZ bussidega sõitnud kui need veel rida 6 ZIL mootoritega olid ja et mul üldse jätkub julgust talle midagi öelda. Tjah, see bussijuht on minusugusest poisikesest ainult 8 aasta vanem :))))
Lasti karburaator inertsiga kütusest tühjaks sest kui jagaja oli ligisev-logisev ja niiskust täis ning peksis üle, siis tõmbas mootori täis pika käiamise peale.
loe ja imesta - tahab turbot kokku lasta , huvitavad teooriad, inimõistusel pole tõesti piire, nähakse luulusid seal kus neid pole, mõni võiks oma know how müüa ka tootjatele maha
eks ta mingi müstiline linnalegend oli ja võib olla pärineb see tegevus veelgi varasemast ajast ning nõuka ajal elas ta juba oma elu, ning keegi ei mäletanud, kust ta tekkis ja kas temast kasu oli. norm korras auto läks käima nagunii- toores kinni, paar korda gaasipedaali vajutada, et kiirenduspump benssu pritsiks ning üldjuhul läks käima küll. vahel tuli korrata või pikemalt käiata, samal ajal pedaali tallates. eks igaüks tundis oma auto hingeelu ja käivitamisvõtteid.
eelmisele...egas jah, turbo pöördesse ja õli tagant ära....ei tee jah midagi......mõtle veits...
va belarussivennad ajasid massina pöördesse, sest muidu äkki ei märganud armuke naise juurest jalga lasta, kui peremees saabus....:)
a... (registreerimata) - kui oled oma väites kindel teeme katse mõne minu turboka peal, muidugi tuleb paar tonni lauda panna, läheb laiali saad endale, jääb ellu saan endale, kuidas tundub
vaata valerka, selle turboga on selline lugu, miks osadel juhtidel peab turbo vastu vähem kui 200 tuh km ja miks teistel- kaasaarvatud minul- on 500 tuh juures veel originaalne turbo. Ütleme, et turbo valmistaja on täpselt sama. Mercedese CDI on teine asi, sel oma pump.
arvestades seda, et enamik autoomanikke nagunii oma turbot igapäevaselt tapab kui kohe sõidust tulles süüte välja keerab, ei ole see tuuritamine mingi eriline surm.
Mis õli tagant ära? Õlisurve kaob, õli ei kao kuskile. Õli valgub alla "kuivaks" heal juhul nädala pärast. Ja turbo pöörleb veel mõned sekundid ilma surveta aga siiski õlisena...õudsalt palju tapab. Kolmeaastaste loogika. Ärge te siis käima ka hommikul kohe mootorit pange, õlisurve tuleb enne ikka kuidagi üles saada, muidu mine tea tõmbab veel saaled ringi. See kui veel "punase" turboga mootor seisma jäetakse, see on teine asi.
Aga tagasi teema juurde, mis on ikkagi sellise rituaali tagamaad?
Ega sel rituualil muud tagamaad polegi kui see, et enne seismajätmist on lihtsalt lõbus diistlitega tossutada ja musta vaadata. Siiski turbomootoritel ei ole mõistlik turbiin ajada ligi 100000 rpm minutis vilistama vahetult enne seisma
jätmist. Õlikile turbiini puksil on ka õlipumba seiskudes aga surve all õlitus on ikka midagi muud kui surveta õlitus.
Ehk siis turbiiniga ei pruugi kohe midagi juhtuda. Lõtkud tekivad pikema aja jooksul. Sellele saab kaasa aidata mitmel moel. Õlivahetus välbad sõidame üle. Peale suuri koormusi lülitame mootori kohe välja ega lase turbol kohapeal mootori tühikäigul jahtuda. Enne mootori seiskamist ajame turbo vilinal pöördesse ka ja kohe mootor seisma. Tulemus on see, et turbo eluiga lüheneb. Tavaliselt kohe jah turbiinid kokku ei jookse.
Tehti ainult bensukatega.
Niimoodi tõmmati küttesüsteem bensiini täis, et hiljem mitte käsipumbaga kütust üles lüüa. Koostekvaliteet oli nagu oli ja bensiin valgus torustikust tasapisi paaki tagasi.
Käsipumbad karbussi all olid veel sigullidelgi küljes. Rääkimata veoautodest.
See oli ikka pohiliselt traktorite puhul kasutuses,,selline seiskamine,, isegi sai poisikesena nonda traktor seisma lastud,53-me samuti ,v8 tegi monusat haalt pooredesse lastes, tookord ei osanud juurelda mix nii tehakse aga koos traktori juhtimisega anti ka need opetused kaasa,kui ei eksi olen taolisest seiskamisest isegi traktori kasiraamatust lugenud.Ehk midagi kutte teemal seotud. Ilus oli kuulata kull kui traka taistuurilt poorde nulli jooksis,ainult kompresiooni pidid oigel ajal maha tombama.
Muideks osad tanapaeva rasketehnikat ei kaivitu enne kui starteriga olisurve ules ketrab.Nii et polegi see vooras teema.
See EI ole tubole hea ja peale suurt koormust lastakse turbol jahtuda. Kes väidab et pole vahet kas jätad pöördes masina seisma või tühikäigul tiksuva, kuuma või hetke "maha rahunenud" auto seisma siis võiks elementaarsed teadmised omanda ja väike praktikagi ei jookse mööda külge maha ;) Uurige palju pöördeid turbo võll kuumas keskonnas teeb, mis juhtub selle õlikihiga seal kui surve kaob
Ma ei saa aru, mis turbo suurest koormusest Te eestioludes räägite.Meil pole ju kiirteid.Kas Te sõidate maanteel 2 või 3 käiguga, et saavutada suurt koormust.Enne `hoovi´keeramist on nagunii aega, et pöörded maha tuleksid.Kui turbo on nii tundlik, siis tasuks seda üldse vältida.
et kui ostad eestis uue diisli, siis võid eeldada, et turbo kestab auto eluea lõpuni, sest tal pole mingit koormust? miskipärast aga see paraku nii ei ole.
Kohe näha, et tubli eesti mees ei tea turbomootori hingeelust suurt s...gi. Eesotsas selgeltnägija valerka ja teiste vahvate kaussidega. No seletame siis lühidalt. Turbole koormuse andmine ei tähenda kiirteel hüperkiirustega kupatamist ega meie maanteel 2e või 3ndaga uhamist. Piisab täitsa normaalsest maantesõidust. Mis juhtub turbiiniga, kui mootor vahetult peale sõitu seisma jätta? Turbiin jääb pöörlema, õlitus on null. Vähene õlikile kaob kuumalt võllilt kui s...t ihust. Toimub tõsine kulumine. Tõsi, turbo ei jookse kohe paugust laiali, eluiga väheneb aga küll. Oluliselt. Mootori töötada lastes lasete turbo pööretel sujuvalt alaneda, seejuures õlitus toimib. Õli iseenesest jahutab turbo laagreid. Lihtne? Lihtne! Tuuning bensu mootoriga autodel kasutatakse selleks näiteks turbo kella e. taimerit. Aga see on keskmise tõsise eesti mehe jaoks juba kosmos ja kõrgem aritmeetika ja üldse teine jututeema...
Midagi head ka - ärge liigselt muretsege, teie 3e aastase liisinperioodi hooramist peab see vaene tutika auto turbo ikka vastu ja järgmine omanik ostab teie probleemi endale.
Grandmaster B (registreerimata) - vales kohas põrkad, sinusugune tarkpea peaks oma teadmisi rakendama vw grupis chiron i mootoreid projekteerides, ja mitte siia aega kulutama
Tehti seda bensukatel, et ei peaks käsitsi pumpama enne järgmist käivitust. Turbode labad lähevad soojaks ikka suurel koormusel, tavasõidul ja Eestis ka maanteesõidul ei juhtu turboga midagi. Minu teada vaid turbo labad kardavad kuumalt seismajätmist, labades aga ei peitu need vead minu teada. Samas pole turbode spetsialist.
Kunagi ennemuiste suurte talvekülmade aegu tehti nii, et saada sumpsist kondentsvesi välja (et see ei jäätuks sinna tombuks ja masin ikka hommikul uuesti käima läheks).
esiteks töötas töötava mootori korral kogu aeg ka bensiinipump ning kogu aeg oli karbussis kindel tase ning pump bensiiniga täidetud. seega tuuriandmisel polnud sügavat mõtet. teiseks ei ole sumpsis kondentsi kui auto on pikemalt sõitnud ja sumps kuum. seega ka kondentsi mõttes puudus tuuritamisel mõte. ainuke meelde tulev point oli silindritesse toore bena sisseimemine, aga ka sellel polnud mõtet, sest kuumas mootoris aurustus see kiiresti ja viimaseid ringe tegeva väntvõlli puhul kadus see bena nagunii klappide kaudu välja. ühesõnaga mingit erilist mõtet sel tegevusel ei olnud, aga paljud tegid seda. eks see sama värk nagu tänapäevalgi, kus mõned linnalegendid visad kaduma.
mäletan hästi oma autosid, kus käivitamiseks oli vaja vaid toore peale tõmmata ning enne starteri andmist paar korda gaasi vajutada. käivitus nii ka tööauto esmaspäeva hommikul. ka vene kroonus sai niimoodi enamus masinaid käima.
Kuulge turboteadlased. Turboga ei juhtu küll mitte midagi kui enne välja suretamist törtsu gaasi annad, Absoluutselt mitte midagi ei tee halba. Tänapäeval veel eriti kui jahutus jätkub peale mootori välja suretamist. Turboga hakkab asju siis juhtuma kui ikka pärast rallimist koheselt välja suretad (turbo juba kergelt punane või veel hoopis kollane), siis võib tõesti õli "kärssama" minna ja tänu sellele, on õlitus kehvem ja hakkab kulutama. Ei toimu mingit imelist ära aurustamist, vaid liiga suurest temperatuurist tingituna võib asi niiöelda ära kõrbeda, See ei riku koheselt turbot, kuna kompressor/turbiin jäävad kiiresti seisma, need pole mingid igiliikurid, heal juhul 30 sekundit sul keerleb, väljalaske gaasid ju enam ei aja teda ringi ja peale selle pole tal enam kuhugi puhuda seda õhku, ehk siis töötab endale vastu! Hilisemal kasutusel on see kärssanud kiht võlli ja laagri pindadel, mille tulemusena, ei ole enam piisavalt õlikihti, et adekvaatselt asi toimiks, sama jama toimub kanalites.
Kirjutan veel siia, et kellegil rohkem mingit arusaamatust pole.
Kui niisama ringi kulged, pargid auto ära ja suretad mootori välja, siis ei juhtu midagi halba. Turbo temperatuur on madal. Pöörleb ta sama kiiresti kui kohapeal tiksudes. Veelkord ütlen, et see ei ole mingi imevurr, mis keerleb minuteid, pöörded kukuvad kiiresti. Kas see 30 sekundit, mis lasta tiksuda, suudab turbo temperatuuri märkimisväärselt alandada? Ei suuda! Ehk siis pole mingit vahet. Sõida autoga ja ära muretse asjade pärast, mis on mõeldud madallenduritele või võidusõidu inimestele muretsemiseks.
Maaandteel kulgedes ei pöörle see turbo suurt midagi, heal juhul suudab atmosfääri rõhku toota, ehk siis koormus on olematu. Et asi ikka kiiresti pöörlema ajada, on vaja koormust, ehk siis nt. kiirendust. Kohapeal tuuritades ei suuda isegi mitte ligilähedale turbo maksimum pööreteni jõuda. 100 000 pöörde mehed, teie jutt on bullijunn. Jep lapaata põhja ja anna minna saad oma 100 000 kätte, ei saavuta seda tavapärase sõiduga ja veel vähem koha peal seistes.
Kui nüüd korra veel gaasi anda (peale soovitud parkimiskoha leidmist). Loe ikka korra, mitte minutit piirajas. Siis sellest ei suurene turbo temperatuur märkimisväärselt. Jah, hakkab kiiremini pöörlema, ja mis siis? Ei ole ime vurr, et jääbki pöörlema sinna kosmosesse, paari sekundiga on jälle maha rahunenud. Vb peaks uurima ikka kuidas see turbo töötab kui on vastuvaidlemist.
Kes siin turbo timereid ja asju tahavd mainida, siis need on mõeldud autodele, millega harrastatakse kiiret sõitu. Muidugi kui oled kupatanud oma kodu viimase sirge pedaal põhjast läbi või rajal kulgenud ülehelikiirusel siis on turbo punane, keerasid veel rõhu ka tublisti peale, siis saab puha kollase. Otseloomulikult sellises situatsioonis on halb mootorit koheselt välja suretada. Sellele peaks ideaalis järgnema rahulik sõit nt. 2 ringi rajal. Ja siis lased koha peal tiksuda mõned minutid, et temperatuur madalamaks saada. Ehk siis kui ei viitsi ise mootorit välja suretada või on targem nt. tegeleda millegi muuga, paned turbo timeri peale, mis vastavalt sisestatud ajale, lülitab mootori välja.
Vanasti olid turbod ilma vesijahutuseta, siiamaani müüakse selliseid "aftermarket" tigusid. Temperatuur oli väga palju kõrgem. Ei juhtunud ka nendega midagi tavapärase kasutamise järel.
Olen vist tõeline idioot. Istusin kunagi ammustel aegadel koolitunnis ja kuulasin, kui õpetaja rääkis mootori käivitamisest ja seiskamisest. Eks nüüd ole jah vast natuke vastupidavamad mootorid, aga kui natukenegi mõistuseraasu on, pole mõtet ikkagi tuuritada enne seiskamist.
Grandmaster B, sinu jutt on muidu õige, aga seda tahaks küll näha, kus turbol laagrid on? Õlikile peal ikka käib see pöörlemine. Selleks ka õlil oluline roll.
Laagrid - irw!
Mõni mees arvab et laager on vaid see kus kuulid või rullid- nõelad sees :))
Laager on ka hobuvankri ass ja rummuga ratas seal otsas.
Ja vesijahutusega turbo oli vähemalt minu 88 aasta 1.6td 59kw audi 80 peal juba olemas, isegi tsirkulatsioonipump oli vahel.
Tjah... tuleks algse teema juurde tagasi.....
Minule on tarkurid vanade diislite tuuritamist enne seiskamist põhjendanud kahe asjaga:
1) Vanad pihustiotsad saavat sedasi tahmast puhtaks ja siis lihtsam külma mootort käivitada
2) kui vanakooli kõrgsurve pump tiba vässu siis jäävat pisku survet pihutsitle peale mis lihtsustab käivitamist'
Ei tea miks seda küll vanasti tehti aga mõnel bellakal kui võtta käsigaas täiesti maha siis mootor ei taha välja surra, jääb vaevu vaevu käima samas kui anda tõrts gaasi ja käsigaas maha tõmmata jääb ilusti seisma.
Kes hobiautona ka vanade karpamootoritega siiani sõidab, neile peaks nagu teema tuttav olema, aga minu jaoks on äärmiselt naljakas, et vist lausa pooled neist, kes nõuka ajal omale need harjumused külge said, teevad seda ja veel palju muudki naljakat (nt enne käivitamist gaasipedaaliga 5x pumpamine jms) täiesti uutel bensiini- ja diiselmootoritega sõiduautodel ja kõvade "tehnikameestena" usuvad täiesti tõsimeeli, et selline tegevus aitab nt talvel külmaga mootoril paremini käivituda. Pole veel õnnestunud laskuda sel teemal vaidlusse vanakoolimeestega, kes seda ka särtsuautoga teha üritaks ja seejärel oma tegevuse õigustuseks sinna ümber mingi muinasjutu välja mõtleb:)
Mõne mehe loogika järgi vahetaks me turbosid iga kahe kuu tagant. Aga seda pole siiani keegi veel välja suutnud mõelda, et mis point oli gaasi anda enne välja suretamist. See on tegelikult nende masinate teema millel on tsentrifuug õlifilter. Eriti soovituslik on pöörete andmine siis kui tööd tehes pole eriti pöördeid saanud või on mõnda aega tiksunud. Madalate pööretega ei pruugi tsentrifuug töötada.
Erinevad traktorid kasutasid seda. Ka bussid ja muu rasketehnika. Tänapäeval on võimalik vanatehnikale tavafilter ka vahele visata. Ja ega seda süsteemi ei kasutanud ju ainult venelased. Kui süsteem toimib ja on korralikult hooldatud, siis puhastab päris hästi. Olen kuulnud, et kasutatakse ka tänapäeval, aga kindel pole.
# Mõne mehe loogika järgi vahetaks me turbosid iga kahe kuu tagant. Aga seda pole
# siiani keegi veel välja suutnud mõelda, et mis point oli gaasi anda enne välja suretamist.
Siin pole ju midagi müstilist. Ma sõidan nii mõnegi endast vanema autoga ja selle käitumise põhjus kirjutati piisavalt selgelt lahti juba teema kolmandas postituses. Mitte, et see oleks ainus võimalus hästi käivitumiseks, aga praktikas nii lihtsalt on ja sedagi mitte iga autokasutuse profiili puhul.
Turbode puhul on kah asi lihtne, sest juba 80ndatel lisati turbode õliringele elektrilised õlipumbad, mis hoidsid seal survet ka peale süüte välja keeramist. Sealt edasi muutus see standardiks (tänapäevastest autodest rääkimata). Sellepärast puudutab Sinu kirjeldatud turbojutt ainult kas varasema ajastu turbomootoreid (mis olid pigem haruldus) või siis neid, millel see järelõlituse elektriline pump on rikkis. Minust palju vanemad ja targemad mehed on rääkinud küll erinevatest numbritest (ka siin foorumis), aga järelõlituseta turbode puhul kannatab väidetavalt niimoodi pöörded peal mootorit suretada siiski vägagi piiratud arv kordi - neid numbreid on loetud siit-sealt igasuguseid, aga need numbrid on olnud alati kahekohalised. Kui kellelgi on vanakooli turbokate osas kogemusi, loeks huviga, kuna see teema puudutab offtopikuna eriti teravalt just vanu karpaga turbomootoreid.
asi läheb huvitavamaks:
Kärss - Turbode puhul on kah asi lihtne, sest juba 80ndatel lisati turbode õliringele elektrilised õlipumbad, mis hoidsid seal survet ka peale süüte välja keeramist. Sealt edasi muutus see standardiks (tänapäevastest autodest rääkimata)
too paar näidet näiteks BMW ja MB mudelitest,
loodame et adminnide näpud ei sügele
Kolmandas postituses toodud põhjus -hommikune parem käivitumine,seati juba viiendas postituses tõsise kahtluse alla ja jagan seda seiskohta.Küllap see mingi usu küsimus oli.Huvitama hakkas rohkem see,kuidas karburaatoriga autol turbo ülelaadimine lahendatud oli.Ise pole kahjuks sellisega pidanud tegelema aga huvi tekkis kuna tuttav tahtis hobi korras vana Fiat 127 mootorile turbo külge aretada.Selge on see et turbost tulevat rõhku ei saa karbussi suunata kuna puhuks karbussi tühjaks.Karpa turbo ette tundub ka kuidagi imelik,kas valmis segu saab läbi turbo lasta.Kärss oskab kindlasti otsa kätte anda millest googeldamist alustada.
Tegelt karpadele pandi õhutihe ümbris ümber ja siis suruti läbi karpa ikkagi õhku. Kas see töötas ka või kui hästi ta töötas, ei tea, miskid mälupildid on kas mustangist või miskist sellisest ameerikamaa rauast, kuhu see aretatud oli. Offtopicuks on nii või naa juba läinud.
Aga ma olen siiani arvanud, et see on lihtsalt eputamiseks olnud tegevus ja panustab ainult sumpsi jamaga täitumisse ja müraga ümbruse rikastamisse. Vb ülivanadel aegadel, kui ujukikambrit ei tuntud veel karpadel vms see veel kuidagi oli loogiline, et tõmbas kütust juurde aga pihustitega masinad? Ujukikambriga karpad? Pole loogiline lihtsalt ja turbo? Kuidas turbo pöördesse ajamine enne mootori seismist teda jahutama peaks või ta laagreid? Mootor peab ikka tühikäigul käima nii et turbo vabaliikumises või suisa seismas. Mitte et see tänapäeval üldse mure oleks seoses süntõlide ja keraamiliste laagrite ja vesijahutusega, mis ei lase laagril kuumakski minna.
Unustasin lisada seda kõike oleks tal huvi teha minimaalsete kuludega lihtsalt ära tegemise eesmärgil.Valmis komponentide ostmine ja külge keeramine oleks liiga ebahuvitav.
Lolliks oled läinud??? Miks ma peaks või kust ma peaks neid näiteid Sulle otsima hakkama? Mul pole olnud terve elu jooksul mitte ühtegi turbomootoriga BMW-d ega MB-d 80ndatest ega ka selle eelsest ajast ja pole aimugi, mis sellistel autodel kapoti all võib olla. Kõik elu jooksul omatud BMW-d on olnud vabalthingitsevad ja turboga/kompressoriga Mersud kõik käesolevast aastatuhandest. Minu kogemused on teiste autodega ja need järelikult ei huvita. Muideks isegi rahvaautol VW Passat B4 1,6TD-l (59kW) oli 80ndate lõpus originaalis juba elektriline õlipump turbo järelõlituseks - see oli minu elu esimene järelõlitusega turbokas, kõigil hilisematel on see mul samuti olnud, aga see ei tähenda, et selleks ajaks kõigil tootjatel juba oli nii. Ei tea ka seda, kas see turbo järelõlitus oli kõigil või lisavarustuses, ainult osade riikide turgudel vms. Minul oli see (vist) juba ostes rikkis ja kui nüüd õigesti mäletan, siis jäi see ka vahetamata, kuna ei pidanud vajalikuks, sest selleks ajaks oli ammu harjumuseks saanud turbomootoritel kohapeal veidi tuksuda lasta enne väljasuretamist.
PS: ära Deusiga praga, kõik foorumi adminnid ju näevad seda, mida Sa siin kangekaelselt eitada üritad. Targem on täita reegleid:)
Oligi näpukas, B4 oli hiljem, B3 oli just selle ainsa vanakooli cooleriga 59kW mootoriga (B4 oli mul juba moodne TDI-ga, seda ei tehtudki 1,6TD 59kW mootoriga). Leidsin isegi pildi kapotialusest, tehtud ühe järjekordse kaaneremondi ajal, tollase kehva digipildi puhul pead ei anna, kuna harjunud nägema kapotialust ikka eestpoolt, aga noole kohal peaks olema see elektriline turbo järelõlituse pump. Või vähemalt kusagil seal käigukasti pool see seal oli.
Tere!
See enne suretamist tehtud nö pöörete järsk/äkiline pöörete tõstmine oli ikka mõeldud süsteemide läbipuhumiseks (õndsas usus), sest milline oli ikkagi kütus millega suksud maijustasid.
Lugupidamisega T.
kust on väga hästi näha et õlitus hakkab õlifiltrist, samas jäöäb sulle alati võimalus võtta kas forsist või suva esindusest selle nn el õlipumba koodi ja postitada selle siia, vot siis oled tehtud mees, ja kindlasti ei tohi unustada turbodiisli seiskamise viidet 2min ja 18 sek
# enne suretamist tehtud nö pöörete järsk/äkiline pöörete tõstmine oli ikka
# mõeldud süsteemide läbipuhumiseks
Võibolla. Aga ei tundu loogiline, kuna seda sama tehti kogu sõidu ajal, juba iga kord vahegaasiga käiku alla vahetades jm. Ehk siis nagunii ka loetud minutid enne mootori seiskamist. Hilisematel sünkroniseeritud käigukastidega autodel ei tehtud seda enam sõidu ajal ja nende kattuvus karburaatoritega tähendas nagunii juba moodsamaid karburaatoreid, kus see poleks olnud ka vajalik (pigem oluline käivitumise seisukohalt poolsurnud akuga:).
See läbipuhumise jutt on loogiline eeldusel, et mingi s!tt satub karbussi. Aga seal olid ju filtrid ees juba enne siin sõnavõtnute ajaarvamise algust. Pigem näeks ma probleemi just tänapäevaste kütustega, kus filter küll midagi ei püüa, aga pidevalt tekivad mingid vaigurullid jms nõelklapi vahele või düüside ette, seda mitte ohtral sõitmisel vaid pigem just vahepealsel auto seisuperioodil. 80ndatel ma ei puhastanud karbussi igal aastal, viimased paarkümmend aastat tuleb teha seda iga-aastaselt probleemide ennetamiseks vähemalt neil autodel, mis kogu talve garaazhis seisavad. Mu uunikumid on enamjaolt 60ndatest pärit tehnikaga ja nii kõrgema kui madalama oktaanilise bensiiniga sõitmiseks (kütuse detonatsioonikindlus puudutab vägagi käivitumist) ning neil kavatsen jätta seisates mootori "toorest täis" ka tulevikus. Kasvõi aku/starteri säästmiseks, see sõrmkübara täis bensiini on selleks üsna odav hind.
Turbo järelõlitusesest: mul on täiesti pohlad sellest 80ndate teises pooles ja hiljem toodetud saastast (mitte, et mõnel tootjal mõni erandlikult kvaliteetne mudel veel tootmisse poleks olnud unustatud). Tõin vaid näite puhtalt isiklikest autodest, kust võiks ligikaudselt alata see piir, kus enne suretamist gaasi andmine enam turbole liiga ei tee. Kindlasti pole "minu esimene" samal ajal ka maailma esimene ega tähistanud samal ajal ka ühe ajastu lõppu - keda teema huvitav ja oskab korrigeerida, olge lahked otsige üles need veel varasemad autod-mootorid. Hilisemaid järelõlituseta on kindlasti lihtsamgi leida. Minu silmis on tegemist täiesti pseudoprobleemiga, kuna sellisest probleemist on lihtsam hoiduda kui sellega tegeleda.
Kuidas sulle kärss veel nobeli preemiat ei ole antud, sest kuidagi oled suutnud kolvirõngad nii tihedaks teha et sealt grammigi bensiini karterisse ei tilgu ja suudad peale mootori seiskumist kõik klapid sulgeda, et grammigi kollektorite kaudu välja ei aura. Hämmastav geniaalsus toore jätmisel mootorisse. Ja topelthämmastav, millist möla siin suudetakse produtseerida... Way to go.
Mis grammid bensiini? Hakkab jah mölaks muutuma. Karbussi oled ikka oma silmaga näinud? Tööpõhimõttega tuttav? Mida teeb kiirenduspump? Kus need rõngaste vahelt karterisse tilkuvad grammid seal on kuuma mootori sees? Seal on parimal juhul sõrmkübaratäis auru õiges kohas, mis mitte käivita, vaid hõlbustab käivitumist. Kusjuures enamikel vanakooli karburaatoriga mootoritel. Pobedast ja M401-st vanemate kohta ei tea rääkida, kuna pole vanemaid autosid igapäevaselt ka tarbinud. Samas paljud viimase otsa karpamootorid töötasid ilma igasuguse erilise nõiduseta täpselt sama hästi nagu sissepritsemootoridki, kapoti alla vaatamata vahet ei tee. Kui oskad seletada teemaks oleva mehhanismi paremini lahti, kuulan huviga, sest mina ei oska. Kuid sõita ja käivitada tahan sellegipoolest ka tulevikus kõiki oma uunikume.
