Veho esindatud Citroeni küünalde vahetusvälp oli 180 000 km. 8 aastat täis ja nüüd alles sai see läbisõit teoks, seoses sellega ka küünalde vahetus. Näiteks Bosch teatas oma lamdaandurite kohta, et vahetuse vajadus on 150 000 km, mitte mingid x aastad.
Jälle virisen :)
Juba pärast esimest ostujärgset porisema tee läbimist autot pestes avastasin, et logarid on ratta poolt mõnusalt kiulise ja nakkuva pinnaga, mis porikihi kasvamisele väga pooldavalt mõjub. Nüüd on olnud parajad ilmad, et näha kuidas ka lumeplöga kogunemine ja tarretumine rattakoopa mõõdud minimaalseks kahandab. Eelmine talv oma kesise lume tõttu seda avastamisrõõmu ei pakkunud aga ega ma lootust kaotanud ka ei olnud ning jõudsingi ära oodata.
Pole väga aimu, kas on see margi või mudeli omapära aga senistel autodel on mul alati olnud sileda sisepinnaga logarid, mis lasevad koguneva lisandväärtuse lihtsamini lahti. Nüüd ollust eemaldades, näen, kuidas tükid juba värisevad aga hoiavad kramplikult logarist kinni ja mitte ei taha alla kukkuda.
Kas kellelgi sama mure, vastupidiseid kogemusi või hüva ravumit hoopis soovitada?
Ja vaatamata kõigele olen siiski endiselt selle autoga rahul.
See küll igivana teema siin, kuid kuna on olnud piikemalt juttu Karoqist siis panen infot. Ei leidnud kohta, kus jätkata teemat ja sellepärast panen vastusena enda viimastele ridadele siin teemas.
Nimelt müüsin enda Karoqi kuu tagasi ja seda mitte sellepärast, et ta oli halb auto või, et lagunes vms. Vastupidi, sõidetud 85000 km (kuus keskmiselt ca 2360 km) juures tuli tegeleda ainult ühel korral esiklassi soojendusega ning siis vist pusserdati mingi tarkvara vahetusega see korda. Vajadus muutus ning seda neliveolise auto poole.
Muidu ainult hooldused iga 15000 km tagant, mida tehas ette nägi seda hoolduses tehti. Piduriklotsid, kettad jne jäid originaalid ja toimisid ideaalselt. Ainult esimesed suverehvid ostsin sellel kevadel uued, suve ei oleks enam ära sõitnud.
Igati kiiduväärt auto, vähemalt kui hinnata teda 3 aasta ja läbitud km taustal.
Esimesed Karoqid on nüüd 8 aastat vanad. Kuidas on lood roostega? Vaatan naabrite, tuttavate, sugulaste 10-15 aastat vanu Skodasid (Yeti, Octavia, Superb) ja need on kõik omajagu või päris hullult roostes. Seda, et kõik on ikka omanikus kinni, ei maksa kirjutama hakata, oleme tänapäeval liiga mugavad, et peale iga talvist sõitu auto veega üle uhada jne.
Müüsin mõni aasta tagasi päranduseks saadud roostes Yetit, oma 3 kuud...lõpuks üks autoärikas tuli kohale, ladus oma pakutud summa kapotile (aga lõpuks ära müüa oli vaja, pärijaid mitu ja talv hakkas peale tulema jne) ja viis auto minema ja mõne aja pärast oli auto müügis, säras piltide peal kui uus, ca 2000 kallim ka kui mina müüsin. Mingi üllatus see muidugi ei ole. Tegelikult küsisin selleks, et kui osta uus või pea-aegu uus, siis millal hakkavad tulema roosteprobleemid, kui üldse.
6+ aastat, 107tkm, sõitnud iga ilmaga, pesnud vähem, kui ma tahaks, et oleksin pesnud. Ilma auto alla pugemata ülevaltpoolt rehvi toetuspinda vaadelduna roostet silma ei hakka.
Virisenuna avalikult või omaette milleiganes üle, olen kokkuvõttes endiselt autoga väga rahul.
Skodadel esineb tavaliselt roostet juba 5a vanuselt, põhiliselt hakkavad mullitama tagatiivad ja -luuk, kapoti ja esiklaasi-katuse äärel killustikult 'löögi' saanud kohad. Tihti on ka esitiiva ja küljekarbi juures esimesed jäljed - ilmselt sellest ködist mis lapaka ja kere vahele meie teedel koguneb. Linnamaasturitel aitab visuaalset poolt säilitada plastikust tiivaääred ja uksealused, seda siis iga margi puhul, kuid mitte igavesti. Põhimõtteliselt sama kehtib ka VW kohta, Audi kereiga pikendab veidi laialdasem alumiiniumi kasutus, kuid seegi kohati oksüdeerub/mullitab hiljemalt 10a möödudes. BMW ja MB on paremad, kuid roostetavad needki ja juba üsnagi noorelt, eriti tagatiivad ja MB puhul ka tagasillatalad (seest väljapoole). Ilma naljata tundub, et Toyota ja Honda on tänapäeval, vähemalt kere poolest, vastupidavuselt parimate seas meie kliimas. Põhjaalused, eriti just tagumine osa, on roostes juba 5a vanustel, olgu selleks Porsche või mõni odavmark (küsige kas või TÜV-meestelt). Kõige koledamad on Rootsist tulnud autod. Isiklikult praegusel ajal aga ühtegi uut VAG toodet ei ostaks - lisakas keredele sööb pea iga mootor õli, pidevad elektroonika probleemid jne.
Mina arvan, et ei olegi enam usaldusväärset autot mida valida. Kõigil on mingid probleemid. Näide Peugeotidest kus sai ostetud tutikad 3 kuu vahega täpselt samasugused Rifterid ja üks hakkas suht kohe õli sööma, aga teine sõitis 120000 km nii, et õli ei võtnud. Samuti tuttav kelle tutikana ostetud Kia mis sõitnud 55000 km hakkas niimoodi õli võtma, et sai garantii korras uue mootori. Ning mõni aasta tagasi jäi ostmata, mõni aasta vana, väga ilus Rootsist toodud Audi A4 mille põhi oli täitsa rebane.
Olen ise viimased aastad sõitnud ainult kasutatud hübriid-Toyotadega, kuid need on muidugi sobilikud pigem 'vähenõudlike' inimeste jaoks. Pidurid nõuavad harjumist, möödasõitu tehes äratab kasti karjumine talveunes karu ka üles jt Jaapani autode omapärad, kuid mul pole ükski sõit kunagi edasi lükkunud ning ainus vedelik, mida kaasa olen vedanud, on klaasipesu (ptüi-ptüi-ptüi). Odav pidada, 10a garantii (võimalik, et tulevikus 15a/250 000 km, nt Saksamaal juba on) ja 8,5a vanal ca 190 000 km RAV4 kerel oli 1 pisike roostetäpp kütuseluugi juures, 6. aastal lasin teha 1. korda korrosioonikaitse. Reklaami ei tee ja täiskasvanud inimene peaks suutma otsustada ise millise auto ostab, ent igapäevaselt erinevate masinatega kokku puutudes leidsin, et olen liiga laisk/mugav/koi teist marki sõiduki omamiseks.
Läheb küll teemast mööda, aga tuttava tutikana ostetud Toyota mis läbinud nüüd üle 200000 km on saanud selle aja jooksul kaks uut automaat käigukasti. Võta nüüd kinni, mida eelistada, kas valada juurde mootoriõli või vahetada käigukaste.
Multidrive S käigukastid saavad bensukatel otsa, kuna Toyota esindused ei näe ette ühegi hoolduse korral õlivahetust, mis on täiesti jabur, eriti variaatorkastide puhul. Relax garantii korral vahetavad esindused kasti uue vastu õlivahetuse ja sillastendi tasu eest (ca 250 €) - läbi käidud tee. Hübriididel on e-CVT kastid, mis on oma ülesehituselt äärmiselt lihtsad ning kestavad sadu tuhandeid (loomulikult oleks mõistlik ka nende õli vahetada). Kui aga tegemist oli e-CVT kastiga, siis sai tuttav lihtsalt reede õhtul kokku pandud masina omanikuks.
