Eestisse ümberasuja tõi endaga kaasa 2008 aasta Toyota Land Cruiseri, millel on rauast esistange koos grillikaitsega. ARK ei taha aga ülevaatusest justnimelt stange pärast läbi lasta. Olen näinud erinevates Eesti foorumites piisavalt selliseid masinaid müügil (neil on ka numbrimärgid), seega ilmselgelt on ikkagi kuidagi võimalik ka rauast stangega edukalt ülevaatust läbida. Seega, millised on reeglid (saan aru, et lubatud ei ole teatavat tüüpi esikaitsesüsteemid) aga meil on tehase poolt paigaldatud vastav stange?
Meil LC100-l mõlemad stanged rauast ARB toode ja ülevaatusel pole seni probleemi olnud juba viis aastat.Arvele sai võetud siiski originaalidega ja teised paigaldatud hiljem.
Mis aga oleks sellisel puhul variandid? Kas minna Tartus kusagile mujale tehnoülevaatust tegema? Mis kasu on sellest kirjalikust paberist, miks nende arvates auto ülevaatust läbida ei tohi?
Teen ettepaneku nimetada asju õigete nimedega. Palun vabandust kui tundun ninatargana tulles Teid õpetama ise olemata maanteeameti vastava osakonna töötaja. ARK lühendit tohib kasutada kuna see on kaubamärk kuid võiks kasutada nimetusi Maanteeamet ja selle tehnoosakond. See riiklik organisatsioon ei vii läbi tehnoülevaatust, selleks on eraettevõtjad kes on saanud õiguse teostada tehnoülevaatust. Maanteeamet ja tema osakonnad erinevates kohtades riigis tegelevad sõidukite arvele võtmisega milleks tehakse sõiduki esmane ülevaatus kus pearõhk on dokumentidel ja vajadusel tehakse ka järelpärimisi - see ei ole tehnoülevaatus. Teie auto suhtes ei keelduta ülevaatuse tegemisest, Teie autot ei taheta arvele võtta. Nii, et Tartust eemale tehnoülevaatust tegema minna ei saa kui ei ole ARK väljastanud kohalikku dokumenti so. registreerimistunnistust.
Kui suudad ära tõestada et esistange on toodetud sellele mudelile ja omab sertifikaati(vist nii peab seda nimetama) peab arvele saama. Ise kokkukeevitatud moodustistega ilmselt mitte.Äkki lisad pildi.
Mis kasu on sellest kirjalikust paberist - saad teada millisele seaduspügalale apelleeritakse, praegu on teema et ei saa arvele, aga miks keegi ei tea.
Ringisõitmine ja registreerimine on kaks eri asja.Viimasel ajal on keeldutud registreerima mõraga esiklaasis,rehvimõõt vale,tulepesur ei tööta,tule kõrguse regulasator ei toimi,üks eituli ei põle,avarii tunnused,kere detailid erinevat värvi.
Millegipärast on TLC2008 poolt üles pandud kommentaar 21:17 17.01.18 ära kustutatud aga kuna minul on samuti administraatori õigused siis näen mida kirjutasite. Püüan nõu anda. Kuna ARK on toonud põhjuseks, et "sõidukile paigaldatud e-sertifitseerimata esikaitse süsteem". siis saate vaadata vastavat regulatsiooni https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/6201/7005/MKM42lis
a1.pdf#
Kood 625. Esikaitsesüsteem
Jah kui Teie arvates on tegemist mitte "känguru rauaga" vaid ikkagi eesmise põrkerauaga (esistange) siis ehk meie Toyota esindus saab miskitmoodi aidata ja riigiametnikele selgeks teha.
Ma lisasin mulle arusaamatul põhjusel kustutatud postitusele ka foto, mis näitab, millega tegu on. Kui googeldada esikaitse süsteem, siis tulevad piltidena esile peamiselt just kängururauad. Samas terasest esistanget googeldades tulevad pildid sellest, mis meiegi Toyotale on paigaldatud. Olen täna terve pärastlõuna lugenud ELi ja Eesti regulatsioone selliste autode arvelevõtmiseks ja tundubki, et terasest esistangedega autode puhul mingit konkreetsust pole, piisavalt on neid, mis arvele võetud ja piisavalt neid, mis tagasi lükatud. Kirjutasin ka meiega tegelenud vanemspetsialistile ja ehk oskab tema midagi homme öelda.
Postitus jäi ootama moderaatori heakskiitu, kuna juurde oli lisatud foto. Ma ei teadnud, kui kaua see aega võib võtta, seega ei hakka ka kohe pahandama, et miks veel üleval ei ripu. Nüüd alles sain teada, et ei ole ega tulegi.... Mine võta kinni, mis seal kellelegi vastukarva oli.
Tegelikult ei ole tegemist "täiendava" esikaitsesüsteemiga, mida tehnokontroll kontrollima peaks. On tegu lihtsalt stangega, mis sest et veidi teistmoodi kui enamustel. Ülevaataja, olen kindel, ei tea kõigi maailma autode õiget disaini, seega ei saa ta ka teistmoodi stange disaini pärast autot mitte läbi lasta.
Nii peaks ka kõigil B-osa keredetailide tootjatel olema sertifikaat igale üksikule detailile. Aga seda pole, sest ükski Euroopa seadus seda ei nõua. Sama kehtib ka muude B-varuosade kohta, mida võid suva putkast osta. Reguleeritud ja sertifikaadi nõue on vaid üksikute autode detailide kohta nagu näiteks kärukonks või madaldusvedrud, aga mitte esistange..
Meil on olemas dokument, et auto oli tellitud nende lisadega (ehk siis terasest esistange on paigaldatud tootja poolt), stange peal on samuti märge, et valmistatud Toyota poolt. Spetsiaalselt sertifikaati küll pole (võimalik, et kusagil stange all/ külje peal/ kusiganes on mingi märge, hakkame homme otsima), nii et asi jäigi selle taha, et kuigi on tõendatud, et tootja poolt kokku pandud ja niimoodi teedele lastud auto, kui pole ELi sertifikaati, siis arvele ei võeta. Hetkel anti meile nõuetele mittevastavuse akt, kus nimetati probleemiks "sõidukile paigaldatud e-sertifitseerimata esikaitse süsteem". See on aga midagi hoopis muud ju, kui stange. Esikaitse süsteem on kängururauad ja A-rauad, mis lisatakse olemasolevale stangele. Me pole midagi oma vahenditega juurde lisanud.
Lisaksin ühe mõtte seoses "kaitseraud" vs "täiendav esikaitsesüsteem" aruteluga.
Usun et siin võib puhtalt probleem olla selles "grillikaitses" ehk iluvõre ees kaitserauast väljaulatuvas metallosas, mille mõju kokkupõrkel on sisuliselt sama mis jäigal sertifitseerimata kängururaual.
Nõustun, et 2007 ja hiljem Eestis arvele võetud maastureid näeb tõesti üpris palju järelturu "offroad" kaitseraudadega ringi liikumas, kuid mitte ühelgi ei ole ma täheldanud, et kaitserauast ulatuks midagi iluvõret või tulesid kaitsma nagu vanakooli kängururaual. See on tõenäoliselt ka põhjus, miks neid tolereeritakse.
Toon näiteks paar pilti. Esimesel oleva kaitserauaga tuleks kindlalt probleemid, teisel pildil olevat ei märkaks keegi. Kahtlustan, et teemaalgatajal on midagi nagu esimene pilt, kus iluvõre ees on lisaks üks kaar.
Mina näen kaht lahendust:
A. vahetad arvelevõtmiseks järelturu jupi originaalkaitseraua vastu ja pärast vahetad tagasi. Tõenäoliselt järgmine mure saab olema see, et kas ei lasta ülevaatuselt läbi või peab politsei kinni ja teeb "e-sertifitseerimata täiendava esikaitsesüsteemi" eest trahvi.
B. Lähed kaitserauale ketaslõikuriga kallale ja lõikad "grillikaitse" kaitseraua ülemise tasapinnaga tasa. Siis on tegu vaid järelturu kaitserauaga ilma igasuguse "täiendava esikaitseta", saab arvele, saab iga kord läbi ülevaatuselt ja liikluses ka kedagi ei huvita.
21:17 ei ole mitte mode poolt kustutatud, see on posti tegemise kellaaeg, mis jäi adminni heakskiitu ootama. Mait, palun mitte tekitada asjatut segadust! Me oleme sellest rääkinud...
Hetkel oleme otsustanud ühendust võtta sõiduki algselt müünud esindusega (Gibraltaril) ja küsida neilt sertifikaati esistangele. Kui sertifikaati ei eksisteeri, siis vahetame stange välja, kui on, eks siis jätkame võitlust. Hoian kursis.
Ma sügavalt kahtlen, et sinu postitatud fotol kujutatud stange vastaks kuidagi EU 78/2009 reeglitele.
Markeering peaks olema stange küles kui saadki mingi paberi siis ilma "birkata" stangel oled ikka täpselt samas kohas.
EDIT: Gibraltar on üldse keeruline teema, kuna tegu on GB asumaaga, siis ta justkui ei oleks ja samas ka justkui oleks EU-s. EU seadused kehtivad seal ainult osaliselt.
Paari aasta tagune kogemus Golf Countryga. Tehasest tulid nad esiraudadega. Aga Maanteeameti täissöönud ja mitte kõige taibukamad ametnikud kukkusid põrkama, et isetehtud ja arvele ei saa. Närvide hoidmiseks ehitati auto ümber ja võeti arvele. Pärast arvele võtmist taastati tehase konditsiooni.
Sinu valik tahad õigesti teha või selle põrkerauga sõita. Sest isegi kui see on tehasest külge pandud ja vajalikud katsetused läbinud elad sa mingis eesti mullis kus muu maailma asjad ei kehti.
Kas Toyota Hiluxile (sõiduki kategooria N1G, esmane registreerimine ja registreerimine Eestis 12.11.2002) tohib paigaldada ARB kaitseraua (http://www.arb.com.au/products/arb-prot ... s/3414140/). Tegemist on autorallidel osaleva päästesõidukiga. Samuti aitame vabatahtlikena Päästeametil kinnijäänud sõidukeid *** välja tõmmata ning vastavalt vajadusele osaleme ka teistel meie abi vajavatel üritustel (otsingud, maastikupõlengud jne.).
Antud teemal käis täna meie juures kohtumisel ka Hr *** ühingust ***.
Siiski tulles asja juurde, Teie poolt saadetud lingil näha olev asendus kaitserauda on lubatud N1G kategooria Hiluxil kasutada.
Õigus tuleneb asjaolust, et kereosade tugevus (avariis) on tänase seadusandluse kohaselt normitud M1 kategooria sõidukitel.
Selle kohta on võimalik täpsemalt lugeda: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... arand.pdf#
Kood 602. Üldnõuded
Nõuded: 1) sõiduki kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. oktoobrist 2003. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele ning M1 ja N1 kategooria sõiduki kere tugevus külgkokkupõrkel peab vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 24. veebruarist 2011. a esmaregistreeritava M1 kategooria ja mitte üle 2500 kg täismassiga M1 kategooria sõiduki baasil ehitatud N1 kategooria sõiduki ning alates 24. augustist 2015.a esmaregistreeritava N1 kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele. Nõuded M2 ja M3 kategooria sõiduki kerele on toodud grupis 9;
Seega kuni aastani 2015 ei ole N1 (N1G) kategooriale täiendavaid lisakitsendusi. M1 kategooria sõidukile tohib sellise lahenduse paigaldada kuni 1. Oktoober 2003 aasta esmaregistreeritud sõidukile.
Siiski juhin Teie tähelepanu, et Maanteeameti definitsiooni järgi ei ole tegu nn. Esikaitse süsteemiga. Esikatise süsteemi kohta on võimalik lugeda ülevalpool kirjas olevalt lingilt:
Kood 625. Esikaitsesüsteem
Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi;
2) direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi on lubatud paigaldada enne 28. novembrit 2009. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukile;
3) erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavat ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteemi:
a) enne 1. jaanuarit 2002. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria sõidukile; b) enne 25. maid 2007. a liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria maastikusõidukile (M1G ja N1G);
c) enne 28. novembrit 2009. a liiklusregistrisse kantud üle 3500 kg täismassiga M1 kategooria sõidukile;
4) nõuded ei laiene Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Omaltpoolt ja tänase samateemalise kohtumise huvides pean vajalikuks täpsustada, et eesmise/külgmiste /tagumise allasõidutõkke kasutamine võib olla erandkorras mitte kohutuslik
juhul kui nende paigaldamine piiraks sõiduki sihipärast kasutamist, piiraks näiteks ründe nurga suurust.
Kood 626. Eesmine allasõidutõke
Nõuded: 1) alates 10. augustist 2003. a esmaregistreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ nõuetele vastav eesmine allasõidutõke (edaspidi koos tõke). Nõue ei laiene N2 ja N3 kategooria maastikusõidukitele ja teistele mootorsõidukitele, kui nende kasutamine muutub tõkke tõttu võimatuks;
Seega loodan, et saite argumenteeritud vastused oma küsimustele ja tehnoprobleemide korral võite otse minu aadressile kirjutada.
Veel pean vajalikuks mainida, et täna meid külastanud sõidukile paigaldatud asenduskaitseraud ei olnud komplektne, puudusid plastikliistud ja see tõttu olid sõiduki esiosal teravad katmata metalliservad. Samuti oli sellele lisatud püsiv tõmbamisaas (keevituse teel), mis ulatus kaitseraua gabariitidest väljapoole ning ka sellise lahenduse kasutamine on keelatud. Asendusvaruosa peab olema komplektne ja sellest ei tohi ettepoole ulatuda detaile, mis võiksid jalakäia ohutust vähendada.
Ühtlasi juhin tähelepanu asjaolule, et sõiduki registreerimistunnistusel kajastuv pikkus, tohib reaalselt koos lisavarustusega olla kuni 300mm suurem, ilma et tuleks registreerimistunnistusel vastav märge teha. Suurema pikkuse muudu korral tuleb taotleda ümberehitus ja registriandmete muutmine.
Ei tea, kas Hr Mait Millert julgeb oma seisukohta avaldada antud küsimuses?
Ääremärkusena, kõik polevist kursis, kuid hiljemalt kevad-suvel pannakse kõikidesse ülevaatuspunktidesse ju kaamerad ka üles (oli vist min 2 tk + 1 numbrituvastus). Eks sellega seoses võib oodata, et hakatakse ka autode "välimusele" rohkem tähelepanu pöörama...
Ehk siis varasemast mnt ameti vastusest loen välja, et tegemist ei ole esi kaitsesüsteemiga, vaid asendus (tugevndatud) esistangega, mis enne 2015 esmaregistreeritud N1G autode ja enne 2003.a. M kategooria autode puhul on lubatud ilma mainitud tähiste ja sertifikaatideta...
Millert julgeb oma seisukohta avaldada. Kõik autole paigaldatavad/vahetatavad seadmed nagu ka põrkerauad, esikaitsesüstemid mis ei ole tulnud koos masinaga konveierilt peavad omama kas e-sertifikaati või E-sertifikaati st. dokumenti mis kinnitab konkreetse toote vastavust euroliidu vastavatele reeglitele – kuna on sõlmitud vastav vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Selle kohta saab lugeda MKM 42 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062011008?leiaKehtiv
(2) Käesoleva määruse lisades 1, 2 ja 3 toodud nõuetes märgitud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO) Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a „Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja Euroopa Nõukogu ja Parlamendi direktiivid (edaspidi direktiiv) ning Euroopa Nõukogu ja Parlamendi määrused (edaspidi EÜ Nõukogu määrus) kehtivad koos E-reegli paranduste seeriatega ning direktiivi ja EÜ Nõukogu määruse parandustega, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal.
Kirjutasite - Ehk siis varasemast mnt ameti vastusest loen välja, et tegemist ei ole esi kaitsesüsteemiga, vaid asendus (tugevdatud) esistangega, mis enne 2015 esmaregistreeritud N1G autode ja enne 2003.a. M kategooria autode puhul on lubatud ilma mainitud tähiste ja sertifikaatideta...
Teile maanteeametist pakutud selgitus ei käi esistange ega esikaitsesüsteemi kohta vaid jutt käib kere enda tugevusest eest otsasõidu korral ehk nn. „crash test“ nõuetest. Ei tea miks on ametnikud kasutanud teise teema kohta käivat selgitust esistangele kui on olemas kood 625.
Teie pakutud esikaitsesüsteemi tuleks võtta kui täiendavat ja selle kohta leiate MKM 42 järgneva selgituse - esikaitsesüsteem on eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu „kängururauad” VÕI TÄIENDAV KAITSERAUD, mis on ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast kaitserauast üles- ja/või allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks kahjustuste eest mingi objektiga kokkupõrke korral;
Vaadates MKM 42 lisa 1 olevat, leiate järgmise selgituse:
Kood 625. Esikaitsesüsteem
Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult määruse EÜ (nr) 78/2009 nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi;
Samas määruse koodis räägitakse mingitest eranditest seoses tähtaegadega kuid ei ole juttu milles siis need erandid seisnevad?
Tihti on riigiametnikud "kätest jalgadest seotud" ega saa üle astuda kõrgemalt poolt tulnud juhistest olgu siis need juhised mõistlikud või vähem mõistlikud. Teie pakutud saidilt näen, et Austraalias on sellised seadmed lubatud, mis ei pruugi euroliidus olla lubatud.
Olete õigesti informeeritud kaamerate osas. Vastavalt maanteeameti ja ülevaatuspunktide vahelisele "võta või jäta" 2017 aasta halduslepingule kohustub ülevaatus oma kulu ja kirjadega soetama kaamerad 1.juuliks 2018. Kaamerate arv hakkab sõltuma sellest kui suure ala suudavad katta kaamerasilmad. Jah kindlasti tuleb kameraid vähemalt 2 ja numbrituvastuse kameraga vist esialgu kiiret ei ole kuna Maanteeameti enda arvutisüstemid ei võimalda numbrituvastusel korralikult toimida.
Ka minule paistab, et on omatehtud jura, samas teades, et riigis kehtib ametnike diktatuur, ma ei imesta kui Maanteeamet tunnistab sellise isetegevuse reeglipäraseks. Esialgu aga jah, kui selline Land Rover minu juurde ülevaatusele tuleb siis valin MKM 77 lisa4 oleva veapuuduse 6.1.4.4. Kaitserauad, allasõidutõkked, esikaitsesüsteemid - ei vasta nõuetele.
Mulle tundub praegusest teemast, et selliste asenduskaitseraudade ja muude kergemate ümberehitustega on Eestis pisut skisofreeniline olukord. St. arvelevõtul nõutakse, et iga punkt ja täpp i peal oleks seal, kus see sarnastel teistel tehasest tulnud autodel on. Seaduslikku erandit saada on võimatu.
Ning kui asi juba arvel, siis tee, mis tahad, ainsaks filtriks on politsei ning ülevaatajad, kes rohkem näpuga järge ajavad. Kuid alati leidub ka laissez-faire ülevaatajaid ja ülevaatuspunkte, ning sisuliselt ebaseaduslik erand on seetõttu norm. Seda eeskätt ülereguleerimise, teadmatuses ametnike ja paindumatute õigusaktide tõttu.
LKF ütleb selle puksiiri margiks "Land Rover Defender 110", see viitaks justkui valmistusaatatele 1983...1990 vahel, mingit e-sertifitseeritud "stanget" kindlasti ei saa nõuda.
MNT Tautakontroll teatab väljalaskeaastaks 2011, seega pole see case. Aga kuna tegu on puksiiriga, siis on kindlasti tegu ümberehitatud autoga ja tõenäoliselt on see ümberehitus ka kusagil registreeritud.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1090/6201/7005/MKM42lis
a2.pdf#
Kood 603. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
Nõuded: 1) sõiduk peab olema komplektne osad nõuetekohaselt kinnitatud ja vastama valmistaja poolt ettenähtule;
Mina ei ole päris kindel, kas tolle evakuaatori eesmine põrkeraud vastab valmistaja poolt ettenähtule, seega tuleb vaadata kas reg. tunnistuses on vastav muudatus kirjas.
Navara arvas vist ära, millega tegemist. Proportsiooni järgi on sel puksiiril ninast üsna mitusada kilo puudu tavaseades. Ilmselt kasutati valamisel ka rauast killustikku.