Tahaks alustada arutelu tehnoreeglite kohta. Mina ei kuulu nende priviligeeritute hulka keda peetakse piiisavalt asjalikuks, et kutsuda riigiasutusesse arutama reegleid, sellepärast on minule ainukeseks võimaluseks siin avalikus foorumis teemasid arutada. Olen ehk liigagi palju kirunud ametnikke ja siin prooviksin arendada asjalikku keskustelu sest tegelikkuses on tehnoülevaatuse reeglistik paljuski "söödav" ja reeglite koostajad teevad tööd innuga KUID vähe küsivad ülevaatajate endi käest.
Avan MKM 77 Lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/5201/8016/MKM_2704
2018_m23%20lisa%204.pdf# ja alustan esimese teemaga mis on: 2.9. Lekkimine - igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks.
Selline selgitus määruses tähendab, et kui mootori korpuselt tilgub õli või lausa pritsib, alles siis tuleb vormistada kordusülevaatus. Tähendab pärast selle selgituse tekkimist määrusesse võib auto mootor olla õlist "ludumärg" ja ülevaatajal ei ole lubatud mootori puhastust nõuda sest ludumärga ei saa lugeda enam lekkimiseks? Olen kategooriliselt sellise lähenemise vastu sest nüüd piisab ukse taga kaltsuga puhastusest ja J.O.K.K. Sama teemat edasi arendades leian 8. SAASTED ja seal on kirjas 8.4.1. Vedelikulekked 1) Mistahes vedelikuleke (v.a. vesi), mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale. Jätkates nüüd mootori õli lekkimise temat siis ma ei ole mitte kunagi kohanud liikluses sõidukit mille mootor lekiks nii tugevalt, et minul tekiks ohutunne või minu auto juhitavus või tuuleklaasi kaudu liikluse jälgimine oleks kahjustatud eessõitva autost õli pritsimise pärast. Samuti ei ole mina kohanud liikluses autot mis ees sõites oleks õli lekkimisega tekitanud keskkonnareostust või tundunud olevat ohtlik puudele ja lindudele. Põhiline sõnum antud teemas oleks - antud asjas on regulatsioon minu jaoks väga mõistmatu ja elukauge.
No kui tuleb tilkade või joana, siis on keskkonnaoht ja oht teistele liiklejatele siiski olemas- asfaldile jäävad tilgad või nire. Selline auto muidugi kaugele ei sõida, enne saab õli otsa. Aga kui tõesti nö vaid immitseb, näiteks klapikambrikaane, sidurikoja või karteritihendi ümbruses on õli mingi laigu moodustanud, siis see ju otseselt ohtlik ei ole- asfalt jääb üldjuhul puhtaks. Aga kui sarnane immitsemine on pidurisadula ümbruses- kas siis on liiklusohtlik?
Kuulun nende hulka kes ei taha oma kodu ees asfaldil näha naabrimehe autolt tilkunud ja laiali imbunud õlilaiku mis päikese käes haisema hakkab. Kui vaadata määruse punktis 8 olevat siis tekib tahtmine kulmu kergitada. No ausalt ei ole mina kohanud liikluses masinat mis lekitaks õli nii, et ristmikul jääks paari meetrine õlilaik mis tekitaks ohtu teistele liiklejatele isegi ABS pidurite puhul. Ükski eessõitev masin ei ole minu masina tuuleklaasi ära õlitanud. Tahan öelda "seaduseseppadele", et kui punkt 8 järgida 100% siis peab masinal olema selline lekkimine, et autoomanik kallaks üle päeva liitri mootoriõli ja see on ebareaalne. Teeks ettepaneku lõpetada ülivõrdes spekuleerimise jättes ära kaasliiklejate ohustamise ja keskkonna reostamise teema ning piisaks selgitusest, et ülevaatuse käigus ka üks tilk põrandal on liiast. Pidurisüsteemi lekkimise teema on määruses teises kohas ja ei lähe punkt 8 alla.
Esiteks- mida teevad ametnikud http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/pihtimused-ametnike-t
oost-veidrad-tabelid-pidev-kohvijoomine-ja-uhe-sormega-trukk
imine?id=82660779
Teiseks- kui on peale pandud plaan, et iga kuu või kvartal tuleb kõikidel töötajatel vähemalt üks määruseparandus või muudatusettepanek teha, siis taolised asjad sünnivadki.
Kolmandaks- isiklikult arvan, et kui ülevaatajale tilk pähe või ruumi põrandale kukub, on asi halb, kui on näha õlise laiguga detaili, on asi veel normis, aga kas ka järgmise aasta ülevaatusel, selgub hiljem.
Neljandaks püüti ka hiljuti anmekaitseseaduse puhul rakendada mõistet ülekaalukas- igasugune piiride tõmbamine on niivõrd meelevaldne ja subjektiivne teema, et diskussiooni tekitab alati.
Oli valgustav lugemine küll. Saan siia juurde lisada oma isiklikust kogemusest lühiloo sellest kuidas koostati tehnoülevaatajate kutsestandardit. Marienthal´i keskuses asuv kutsekoda kutsus kokku tehnoülevaatuspunktide omanikud rikkudes töögrupi koostamise reeglit, mis nõudis üle 50% autosid kontrollivaid inimesi. Kokku võttis standardi koostamisest vahelduva eduga osa kusagil 9 inimest kes tegid standardit 9 kuud ja kokku saadi dokument mis vastab 100% kapitalistist tööandja nägemusele. Tehnoülevaataja enda tööülesannetest kattis standard alla 50% minu nägemuse kohaselt. Näinud millise, minu arvates puuduliku „vundamendi“ olid koostanud asjapulgad, otsustasin koostada ka omalt poolt kutsestandardi, mille koostamiseks läks terve pühapäev so. 9 tundi. Saatsin siis minu kui tehnoülevaataja koostatud kutsestandardi kutsekotta töögrupi juhile, kes varsti mind ka jutule kutsus. Esitasin prouale omad nägemused ja selgitused kui praktilise töö tegija, mille peale kutsuti mind lahkesti töögruppi. Hakkasin selle peale naerma ja ütlesin, et olen töögrupi inimeste silmis pahategija kuna olen nende 9 kuud kestnud töö sisuliselt maha teinud. Minule ju saadeti päris kuri kiri. Ehk no kuidas ma saan osa võtta töögrupist kus mind vaadatakse kui nende töö lõhkujat? Selle peale lubas töögrupi juht, et nemad võtavad minu pakutud varianti väga tõsiselt, arutavad ühe kaupa IGA punkti ja minule vastatakse kirjalikult ka iga punkti kohta. Tegelikkuses proua valetas häbematult minule silma sisse vaadates, küllap suutsid ülevaatuspunktide omanikud ja Maanteeameti asjapulgad prouat veenda, et nende „lapsuke“ on parim – ja palegi saab kutsestandardit täiendada ning muuta iga kahe aasta tagant.
Tavaliselt hakkab ametnikuks selline keskpärane tüüp, kes ise midagi luua ja projekteerida ei suuda või ei viitsi ning pole ka erilisi ideid küpsemas (näit. kõrgkoolis diplomi saanud insener), aga oskab suurepäraselt päevi õhtusse ajada mittemillegi tegemisega ja teiste tehtu kallal norimisega. Lisaks veel tohutu hulk meie toompääliste poolt vastu võetud seadusi ja euroseaduste rakendamisi, mis normaalsel inimesel ammu juhtme kokku ajaks.
Kulmu paneb endiselt kergitama ka heitgaaside teema. Ei väsi korrutamast, et 20 aastat vana auto heitgaaside nõuded EI TOHI olla samast puust mis kuu aega vanal autol(isegi kui esimesel on kat all). Niisiis - 87 aasta audi 80 tohib lasta välja 400hc tühikäigul, 97 aasta a4 enam mitte. Möh? Ütle veel et demokraatias on kõik võrdsed...
Ja mis puutub õlileketesse, siis ülevaatusele ikka minna vihmase ilmaga ja suurest lombist vahetult läbi sõita - nii jääb õliniiske karteripõhi ametnikul kahe silma vahele. Proovitud!
Öelge, helgemad pead, kas ülevaatuse tegija tunnetega saab ka mängida?
Teada ju, et üks saab 60 eurtsi eest tüv osta, teine tüüp sama summa eest ei summa. Et mis paneks selle koha pealt ametnikku kõigile vastu tulema?
VOLVO, V70, üliheas korras, korraline ülevaatus.
Sõidan esimest korda lähima ülevaatuspunktini, peale elukohavahetust. Tulen ka otse remondist, vahetatud esimene rattalaager, "lõualuu" ja esiamordi padi.
Ülevaatuspunkti ees suitsetavad kaks meest, püüan siseneda ülevaatuspunkti- ikka õigest uksest.
"Kuhu minek?"- deklareerib üks. Vastan viisakalt ja naeratades, et "Otse remondist ülevaatusele".
"Seda me veel vaatama." pobiseb üks meestest ja küsib auto regtunnistust- saan aru, et tegemist on ülevaatuspunkti töötajaga.
Teine mees istub autosse ja paneb selle käima. "Ahaa- sul siin mingi lamp ei põle- avariituli põleb!"- nii deklareeritakse. Juhin tähelepanu, et tegemist in masinaga, mis kontrollibki nii pardatulesid, kui nüüd pidurile vajutada, siis kustub ära.
Mees vajutab, tuli kustub ja ta ronib välja, jättes masina tühikäigul tuksuma. Diisel käib tühikäigul 10 min kusagil, siis sõidetakse vaikselt sisse ja pistetakse sond väljalaskesse.
Vot ei tahmanud ära! Tahma 1/3 lubatust ja on näha, et see mehele ei meeldi.
Pidurid- kõik suurepärane, peavad, võrdsed- mees läheb veel mornimaks.
Amordid ka võrdsed ja siis edasi loksutama.
Küsin viisakalt luba alla minna ja saan selle. Lõhutakse hullult ja on tunne, et kistakse rehvid velgedelt.
Mees ei lausu sõnagi...
Lõpuks ulatatakse mulle leti tagant paber, kus on kirjas, et masin on kordusülevaatusele määratud ja sõita tohin vaid remonti ja koju- olla läbi "lõualuu" kerepoolsed puksid ja välimine rooliots. Et tulgu ma peale remonti ikka nende juurde tagasi- palju odavam- mujal täissumma muidu maksta.
Sittagi mehed!
Mul on juhistaaž alates aastast 1978, olen üles ehitanud mitu unikumi, juhitunnistusel kõik kategooriad, pool maailma läbi sõidetud ja TPI-s autondust studeeritud.
JOONELT sõidan Maanteeameti büroo kõrval olevasse ülevaatuspunkti- masin läbib ülevaatuse ilma virinata ja täiesti puhtalt. Siis esitan selle paberi, kus vead kirjas- sealne ülevaataja tunnistab need "vigased" sõlmed täiesti korrasolevateks ja annab neile hinnangu: "uueväärsed".
Siiamaani ei tea, mis mehed olid esimeses ülevaatuspunktis ja miks selline jama toimus. Ma nägin neid mehi esimest korda ja isegi saades absurdse hinnangu sõiduki seisukorra osas- ma ei vaielnud nendega sõnagi- ma ju teadsin, et masin on täiesti korras!
Sitt tuju oli? Pohmell? Naine peksis?
Vot ei tea.
No nii pika jutu peale oleks võinud ülevaatuspunkti alla lasta, aga ikke jätsid ta anonüümseks, milleks see välgatus siis vajalik oli? Kindlasti on punktidel järelvaatav organ, ka sinna oleks olnud mõistlik pöörduda!
No aga äkki kirjutaks maanteeametile kaebuse ja las nende sisekontroll menetleb. Palu viisakalt selgitust, kuidas on võimalik, et nendele alluvad erinevad ülevaatuspunktid annavad samale detailile nii erineva hinnangu.
Kui jutt täiel määral tõsi on, siis pole põhjust ka selle esimese ülevaatuspunkti nime varjata.
mina oleks koheselt vile üles tõmmanud.esindusse koheselt kontrolli ja paber.teise tüv-i punkti,mida ka tehti ja paber.edasi mnt ametisse ,meediasse ja kohtusse
Mõned küsimused. Kui Teid auto alla lubati siis käis kontrollimine lõtkutestriga silda loksutades ja Teie olite vahetult auto all vaatamas kuidas kontrolliti? Miks ülevaataja ei näidanud Teile liigselt lõtkuvat/loksuvat sõlme kui Teie olite sealsamas? Kui "lõualuu" on esisilla stabilisaator siis selle asjanduse kerepuksidel olev lõtk on fikseeritav ainult pisipuudusena mis ei too kordusülevaatust. Kui aga rooliots lõtkus siis miks ei näidatud seda Teile? Tõesti kummaline ülevaatus. See, et lõtkutester auto rattaid venitab ei ole ülevaataja süü. On juhtum kus lõtkutester vedas plekkvelje kõveraks.
Samamoodi olnud probleeme üv läbimisega toona uutes era üv punktides. Nii Valgas kui ka Võrus on kutstui kordusele. Teades, et masin korras, siis vana ja tuntud arkiga seotud üv punkt tunnistas auto 100% korrasolevaks, samas Maardu punktist välja sõites kukkus summuti Tallinna ringteel juba 10 km pärast asfaldile... Ja seal ei nähtud probleemi? Kas siis erinevade ÜV punktide töötajatel on erinevad nõuded autodele?
"Lõualuu" on õõts, alumine. Pole põhjust kaevata, sealt punktist said mehed altkäemaksuga lahti. Asi toimus Rakveres.
Pmt alati ujub vaenlase laip lõpuks ise sinust mööda... tuleb oodata, sest sellise suhtumisega kaua ei saa toimetada. Lisaks olid nad kahekesi ja teades, missugune kadalipp tuleb kaebajal enesel läbida- ei teinud see 35 EUR kaotius suuremat häda.
Auto all mees ainult nohises, ei rääkinud midagi ja teadmiseks, et auto alla võib omanik minna ja asja juures olla- ma viisakusest küsisin.
Aga müsteeriumiks see jäigi- küll oli tunne, et mõlemad olid väga pahas tujus, aga ehk olid oma naha pärast nii mures, et ei julgenud enam mitte ühtegi autot läbi lasta? Olid just vahele lennanud?
Asi olla seal muidu nii hulluks pööranud, et veokid käisid 5-6 korda ja mehed nõudsid asju, mida isegi tehas ette ei näe. Läksid nii ausateks ja agarateks.
Pmt sellist janti polnud ma varem näinud ja ka peale seda mitte.
M.O.T.T.- olen alati rääkinud, et need ülevaatajad kes liigselt norivad ja ülbelt käituvad on potentsiaalsed altkäemaksu võtjad. Peab ju kuidagi kordusülevaatuste % keskmisel tasemel või kõrgema hoidma, et ei satuks Maanteeametile tähelepanu alla. Kus palju meelehead võetakse, seal ju väheneb kordusülevaatuste % ja selleks, et vigade avastamise ja fikseerimise aruandes mitte välja paista, peabki hakkama korduvaid lajatama ja sellele aitab natuke kaasa ka vigadetabel kus leiab nii mõndagi. Kui hakatakse kõrgepinge seadme päritolumaa pärast norima siis selline puudus ei tohiks olla sama oluline, nagu mootori õli pritsimine.
AGA me oleme teemast natuke kaugele eemaldunud - mis ei ole keelatud kuid nüüd lehitseks MKM 77 lisa4 veel ja otsiks järgmise küsitavuse.
Lisa 4 ´st leiab järgmise lause mis annab juhise kuidas kontrollida pidureid: "Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida välja lülitatud mootoriga.
Selline ettepanek on vääääga küsitav kuna pidurite tester töötab tavaliselt automaatrežiimil. Kui nüüd teha test süüde väljas siis selleks, et mootorit uuesti käivitada peab automaatkastiga masinal panema käiguvalitsa P peale. Selle ajaga aga võib piduristend oma automaatikaga käivitada stendirullikud ja mida "ütleb selle peale" automaatkäigukasti parking mis on veel rakendatud, stendirullid aga hakkasid liikuma? Jah siis peab piduristendi ümberseadistama AGA ikkagi paneb kulme kergitama selline soovitus.
...tuleks kontrollida välja lülitatud mootoriga.
Tuleks on tingiv kõneviis ja seega otsest käsku justkui ei ole.
Aga kui peab, siis kang P peale, kahe jalaga piduritele, et rullikute käivitumine kasti ei lõhuks ja ehk see aitab. Samas ma ei saa aru, miks on see vajalik seisva mootoriga- võimendist kaob vaakum paari vajutusega ning kas tahetakse kontrollida pidurite tööd ilma võimendita?
Pigem on tegemist tungiva soovitusega mis on tehtud ametniku poolt kes on unustanud kuidas tegelikkuses peaks vastavalt juhisele kontrollima pidurivõimendi vaakumi poole korrasolekut. Jah, teema muutub veelgi küsitavamaks kui piduristend on lülitatud 4WD režiimile kus testimine käib ühe ratta kaupa. Mis puudutab tingivat kõneviisi siis oleneb ülevaatuspunkti inspekteerivast ametnikust kas tema võtab soovitust käsu pähe või ei? Mina tõstan aga kulmusid ja jätan sellise soovituse tähelepanuta. Tegelikkuses ei peaks üldsegi olema sellist soovitust sest mina olen lugenud nelja, erinevates riikides ksutatavaid pidurite testimisejuhendeid ja mitte ühestki pidurite testimise juhendis ei ole süüde väljas testimie soovitust, ülevaatusdirektiiv 2014/45/EL ei sisalda samuti sellist metoodika ettepanekut.
Seisupidur 1.4.1.2 - Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu = EOV ehk ohtlik rike või puudus. Paneb kulmu kergitama kui seismiseks mõeldud piduri mitte töötamine loetakse nii suureks puuduseks, et otseselt ja vahetult ohustab isikute (mitmuses) elu, tervist, vara või keskkonda ja masinat võib aunult treileril toimetada punktist A punkti B?
Kas ta enam rikkepidur ei olegi? Siis oleks tema olulisus arusaadav, aga kui nüüd on ta vaid seisupidur, siis nii ja naa- suurema kallaku peal ei pruugi üks ratas autot enam pidada. Näiteks praegustel saarte praamidel- autod on seal paiguti üsna suure kalde peal ja kui keegi kahe auto vahel askeldab ning mõni talle otsa vajub, on jama küll.
1.3 on Varu-/hädapidur kus on sama veakirjeldus = EOV. 1.4 aga on seisupidur ja kulme panebki kergitama, et ei saa sõita "omal jalal" seisupidurit remontima!
Seisupidur - täiesti võimalik, et sellepärast ohtlikuks rikkeks tunnistatud, et ikka päris kindlasti ära remonditaks. Muidu on nii, et antakse hoiatus ja autoomanik ei kavatsegi riket parandama hakata (nagu mina tavaliselt). Eks enne järgmist ülevaatust süveneb kui aega on.
Seisva mootoriga pidurite kontrollimine - ehee, ametnik on olnud loll kuid kaval:) Päris täpselt protsessist aru ei saa ja siis on kirjutanud "tuleks kontrollida". Kui oleks kirjuatud "tuleb kontrollida" ja automaatkäigukast tuksi keeratakse, saaks autoomanik uue kasti riigi kulul. Aga "tuleks kontrollida" , see tähendab, et risk on ülevaatajal. Õigem oleks muidugi peale piduristendile sõitmist süütevõtit mitte näppida.
Lekked - on niisugune asi, et vaevalt siin nüüd õlilaike maha jätvaid mootoreid silmas on peetud. Kui mingi koht juba õlist leemendab, küll siis all passides ka see tilk lõpuks kukub ja saab vea ära fikseerida.
Tõenäolisemalt on mõeldud mingeid niiskekstõmbuvaid agregaate, mida mõni komanussijast ülevaataja vigasteks peab. Mul ühel vanemal kastikal on tagasilla kardaani tihendi ümbert alati natuke õline ja roolikarp lekib kuigipalju. Umbes pool liitrit aastas. Remondimehed tahavad neid alati ära parandada, sest ülevaatusest niimoodi läbi ei saavat. Mingit mõtet pole torkida, sest varsti oleks nad jälle samasugused ja üldiselt mahavisatud raha. Ülevaatusest saab läbi küll kui vähe vihmasema ilmaga minna.
Väikestesse õlileketesse on õigem filosoofilisemalt suhtuda - maa seest on see õli tulnud ja sinna ta tagasi peab minema. Seevastu suuremad lekked hakkavad lõpuks rahakoti peale.
Ma ei nurise mitte selle pärast, et veakirjelduste tabelis on kirjas üks või teine selgitus. Olen riigiametnikele küsimusi tekitava kompetentsi ja oma töösse lohaka suhtumise pärast pahane. No ei saa ju olla seisupiduri probleem nii suur, et masinat saab viia remonti alles treileri peal. Ei saa ühe seismiseks mõeldud (kahest ühe) piduri mittetöötamist võrdsustada sõidupiduri lekkimisega või piduritoru purunemisega. Tähendab on ametnik olnud lohakas või koduperenaine kes tegi - Seisupidur 1.4.1.2 - Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu = EOV
Mis teema nende turvavöödega tänasel päeval on- olen ka mujalt kuulnud, et olemasolevad turvavööd miskipärast enam ei kõlba maanteeametile. Siin üks kuulutus, kus maanteeameti päringust on näha, et istekohti vaid kaks ning elamus võib istuda ainult seisva auto korral, aga pildil on turvavööd näha ja tavaliselt need autod on kõik tehasest tulnud rohkem kui kahe istekohaga, st taga on ka vöödega kohad. Mingid uued nõuded jälle? http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/597/auto_php-id=2865
597-view=100-www_auto24_ee.html
Mind ka huvitab,milline üv punkt nii matsliku käitumisega on.A-ülevaatust ei usu eriti,aga Egesten või Tehnokonsult küll.Seal olen isegi saanud negatiivse elamuse.
Mul kah ühe eelpoolmainitud punktiga Tallinnas halb kogemus. Ülevaatajaks oli keegi näost punetav tegelane kes nõudis minult "tulede reguleerimise" eest 2 eurtsi lisaraha. Samas varem mujal käies ei olnud vaja tulesi reguleerida.
Kui mujal ei olnud vaja reguleerida siis pigem seal mujal ei kontrollitud tulede reguleeritust vastavalt autol olevale andmesildile. Olen palju kohanud isegi uusi masinaid mis esimest korda ülevaatusel, tuled aga kas liiga alla või liiga kõrgele reguleeritud. Isegi autoesinduses võib leiduda lohakad töötajad kes ei teagi, et tuled peavad õigesti reguleeritud olema. Näost punetav tegelane võttis liiga vähe raha, proovige autoesinduses 2€ eest lasta tulesid õigeks panna. Mees kes Teie autol tuled reguleeris, tegi valesti, et ei näidanud ja selgitanud miks siis tuled ikkagi vajasid timmimist. Tänapäeval nõutakse ka eesmiste udutulede õiget reguleeritust kuid mitte keegi ei ole selgitanud, millisest informatsiooni allikast peab teada saama kui mitu % peab eesmise udutule valgusvihk konkreetse auto puhul langema. Jah on öeldud, et udutule valgusvihk ei tohiks olla lähitulest kõrgem. Kuna udukas on poole madalamal kui lähituli siis arvan, et udutule valgusvihu langemise % võiks olla pool lähitule langemise protsendist st. umbkaudu 5%-6%.
Pigem oli tegu väljapressimisega ja jäi mulje viisist kuidas ülevaatuspunkti töötajad omale õlleraha teevad. Aga sel ajal oli tegu ühe turu odavama kohaga. Rohkem seal käinud ei ole ja ei lähe ka.
Mida siin häbeneda. Nende imetud "oluliste" riketega sõidab masin tänaseni. Kasutuses harva ja sõidab vähe, esimesel aastal vist 20+ tuhat. Aga tõepoolest on korras ja oli korras.
Ma olen kogu aeg lähimasse punkti sõitnud ja see oligi peale elukohavahetust lähim- ega mina teadnud, et seal nii toimetatakse. Aga äkki tehti otsused värvi põhjal? Vastvahetatud, tõesti, eelmisel päeval vahetatud üks õõtshoob ja rooliots + porikumm olid tuliuued, porikummi lasin vahetada seepärast, et oli rattalaagri vahetus ja nii ehk teisiti tuli kõik lahti võtta ja vana oli kahtlane. Oli terve parema poole remont esisillas, vasak sai vahetatud ca 8000 km tagasi, seega ikkagi uus.
Esteetiliselt oli ehk sobimatu, sest kontrast oli muidugi- üks pool oli määrdunud... Need mitteolulised "rikked" on terve porikumm ja ise ülevaadatud tulekustuti, milleks on mul vastavalt siseministri määrusele 100% õigus. Koleohtlikud olid need uueväärsed (nagu tunnistas järgmine ülevaataja) rooliots ja õõts vasakul pool. Ma lihtsalt ei vaidle nii sittade meestega- pole vajadust end alandada ja puudulikega sõnavahetusse laskuda.
Looja oma väga hea huumorimeelega toimetab nendega ise.
Sõidukil on ees 2 ääretule laternat,mõlemas 1(üks) valgusallikas ja oletame ,et parempoolne nendest ei põle
Missuguse vea alla siis see asi kvalifitseerub?
3) Ääretule valgusallikas on defektne
või puudub (latern koosneb mitmest
ääretule valgusallikast; LEDvalgusallika
puhul on kuni 1/3
valgusallikatest defektsed). VO-Nagu hästi ei sobi ,kuna on ju 1 valgusallikas
4) Üle 50% eesmistest või tagumistest
või külgmistest ääretuledest on
defektsed või puuduvad. OV -Jälle nagu ei sobi,kuna 1ääretuli põleb, seega ei ole ÜLE 50% defektseid
Hea tähelepanek. Kui nüüd täita Maanteeameti peaeksperdi selgitust - tohib sanktsioneerida AINULT nende asjadega mis on kirjas MKM lisa 4´s siis mina fikseeringi olukorra, et valgusallikas kas on defektne või puudub=VO . See asjaolu, et samas ja sulgudes pakutakse veel üht varianti - kus ääretulelatern koosneb mitmest valgusallikast, selle jätan tähelepanuta kui on tegemist üksiku hõõgniitpirniga. Kui on ääretule valgusti milles kasutatakse valgusdioode ning rohkem kui 1/3 neist ei põle siis - OV. Paneb ikka kulme kergitama küll?
Kas ikka pakutakse sulgudes veel ühte varianti.Kui võrrelda näiteks rida eespool olevate päevatulede rikkega, siis on sulgudes vea täpsustus.
Päevatulelaterna valgusallikas on
defektne või puudub (latern koosneb
mitmest päevatule valgusallikast;
LED-valgusallika puhul on kuni 1/3
valgusallikatest defektsed). VO
Päevatulelaterna valgusallikas on
defektne või puudub (latern koosneb
üksikust päevatule valgusallikast;
LED-valgusallika puhul on üle 1/3
valgusallikatest defektsed).OV
Järelikult kui ääretuli koosneb üksikust valgusallikast ja see on defektne siis see polegi määruse mõistes üldse viga
Teie emakeele oskus on kindlasti parem kui MKM 77 lisa 4 koostajal ja ma arvan asjadest samuti kui Teie. Juba 2014 aastal esitasin ministeeriumile kirjalikult oma arvamuse MKM 77 koostajate kohta kus võrdsustasin määruse koostanud ametnike emakeele teadmisi 5 klassi laste tasemega. Nii ongi, et ülevaataja kontrollib tõstukile tõstetud autot, mitte tõstukiga üles tõstetud autot, kusagil oli välja keeratud mootoriga auto jne. Madala kvalifikatsiooniga juhtivtöötajate lauseehituse probleemid ei ole kadunud selles riigiasutuses aga eks teeme siis tööd selle materjaliga mis on täites vahel ka absoluutselt rumalaid eeskirju sest on bürokraadid kes nõuavad reeglite täht-tähelt täitmist kasvõi nui neljaks.
to XXXXXXL: Loe nüüd rahulikult, kui sul on üksiku valgusallikaga päevatulelatern ja see on defektne, siis su enda toodud tsitaadi järgi on see OV. Semikoolonitega on eraldatud loetelu, kõik asjaolud ei pea korraga esinema.
Ja ikkagi - miks peab tegema selgitusi mis vajavad omakorda lahti selgitamist? Ja miks peab ülevaataja kontrollima auto tagumise udutule reguleeritust - sest nii on kirjutatud ülevaataja jaoks ette antud tehnoülevatuse porogrammis Aris-2 kus on üheselt mõistetavalt järgmine tekst 4.5.2. eesmiste ja tagumiste udulaternate reguleeritus. Jah terve mõistusega inimene tõstab kulmu ja ei hakka uurima kuidas reguleeritakse tagumist udutuld. Kõigele vaatamata on antud näide sellest, et alati on põhjust asju paremini teha aga kas selleks on soovi - on teine teema.
to Mahno3
Tegelik jutt käib ikka ääretuledest.
Leia selline viga ääretuledes, kus näitaks parem esimene ääretuli ei põle ja seal on ainult 1 valgusallikas
Päevatulede näitel on see võimalik
kas eesti keeles ei võiks seadusi teha: tuli peab põlema, kui ta sinna auto külge tehases on pandud. omavoliline tule eemaldamine või ümberehitamine on keelatud. see krdi ülereguleerimine ja tohutu hulga kantseliidi produtseerimine viskab juba ammu üle.
Jah ülereguleerimine ei ole ainult tehnoülevaatuse probleem. Neid inspektoreid ja reguleerijaid ja elukaugeid reegleid on siginenud meie riiki ülearu ja sellest tõsisest probleemist saab ikka aegajalt lugeda meediast. Minu nägemuse järgi on tehnoülevaatus muudetud suures osas TÜHIKARGAMISEKS kuna enam ei pea auto korras olema, sest J.O.K.K. skeemi järgi võib positiivse otsuse saamisel olla autol kuni 29 VO puudust MIDA EI PEA kõrvaldama ei remondis ega ka järgmiseks korraliseks ülevaatuseks. Tähendab, et sisuliselt ei ole vahet kas pannakse kirja avastatud VO puudused või ei panda kui neid EI PEA kõrvaldama, selles seisnebki tühikargamine mis muudab ülevaatuse suures osas mõttetuks. Teiseks, nüüd võib tuksis sõidupiduritega või vastutulejat pimestavate tuledega, tossava autoga, loksuva rooliotsaga sõita kuni 60 päeva ja selleks antakse MÄÄRUSEGA ÕIGUS tähendb, et meie riigis on auto JURIIDILINE korrasolek tähtsam kui tehniline korrasolek. No tule taevas appi ja anna mõistust reeglite koostajatele või tee looja palun nii, et tänased reeglite koostajad vajuksid maa alla ja nende asemele tuleks inimesed kes teemat valdavad.
Jätkaks õige alustatud teemaga - paneb kulme kergitama.
Pidurisüsteemi vigade tabelis oleva kohta on palju küsitavusi, ja kui ma kõik üksipulki ette võtaks siis läheks liiga kaua aega. Näiteks kirjutatakse ebapiisavast vaakumist, kuigi ei ole kohustust ega võimalust teha vaakumi mõõtmist. Samuti ei pea pidurite testimisel tegema enne piduritesti kolme eelpidurdust seisva mooriga. Jah selline asi ei ole keelatud KUID tegelikkuses seda ei tehta kuna ei ole vastavat kohustust olemas. Haldusõiguse põhimõtted ei sobi absoluutselt autotehnilise hinnangu andmise juurde aga näe käsk on ja punkt. Meid ülevaatajaid on koolitatud, et oletustele toetuda ei tohi, ei tohi kaalutleda mis siis juhtub kui... aga siis kui on nii siis võib äkki tulla jama jne. Ühelt poolt nõutakse absoluutset konkreetsust ja komakoha täpsusega vigadetabelis oleva täitmist teiselt poolt tehakse uduseid reegleid. Mõnes asjas pean olema konkreetne ja samas täitma "uduseid nõudeid".
1.1.3. Vakumpump või kompressor ja mahutid 6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus.
Oot oot - tegelikkuses ei ole mingit välist kahjustust kuid see võib tekkida kui tekib mingi väline jõud, kas nii? Minu jaoks absoluutselt oletuslik nõue. 1.1.5. Seisupidurikraan 1) käepide on kahjustunud või kulunud OV.
Usutavasti käib jutt õhkpiduritega rekka seisupiduri väikesest hoovast millega lastakse suruõhk pidurisstreemi juhi poolt rooli tagant. Tahaks küsida, et kuidas tuileks mõõta käepideme kulumisastet? Tähendab, et paljude vigade selgituste juurde peab veel lisaks tegema vastava juhendi, mis on mõeldamatu kuna ülevaataja on niigi uppumas juhendite juhiste reeglite koorma alla st. tehnoülevaatus on väga liiga palju ülereguleeritud.
"ülevaatajaid on koolitatud, et oletustele toetuda ei tohi" nii kirjutad. Ma pole veel näinud ,et ülevaataja kontrolliks võtmega ,kas rattamutrid ikka on kinni. Ja ilukilpe pole mu autol ka kunagi maha võetud ,et vaadata ,kas rattamutrid/poldid ikka kõik olemas on. Seda ju tõenäoliselt oletetakse ,või ei pea neid üldse kontrollima. Viimati ülevaatusel käisin ,siis paagikorgi luugi alla vaadati küll.
Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma sõiduki
osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses
sõidukile ja selle varustusele kehtestatud nõuetega.
Järelikult ei tohigi ilukilpe maha võtta
Kuidas selle lekkiva roolilati otsaga ikkagi on. Endal on auto põhi/ sealtpoolt suht õline, aga ei leki kuskil joana või tilgana. Aastas mingi liitri peale valanud õli. Kaite kummis on ka mingi paari cm suurune auk mis sela lati otsas on mõlemal pool. Ei hakka ju latti vahetama veel selle asja pärast kohe.
Samas peale vaadates tundub suht halb asi ilmselt seekord veel läbi saamise võtmes? https://ibb.co/eNFxe8
ja siis koguneb õli kummiluti sisse ja probleem pealtnäha lahendatud...
roolimehhanism võiks enda huvides siiski korras olla, sest ükski leke ei muutu kunagi väiksemaks, vaid ainult suuremaks. ilmne näide inimestest, kes ei viitsi/raatsi autot remontida, sest lihtsam on ju kuskile midagi juurde valada.
To: rattapolt.
Kirjutate - Ma pole veel näinud ,et ülevaataja kontrolliks võtmega ,kas rattamutrid ikka on kinni. Aga nii ongi, et ülevaataja EI TOHI absoluutselt midagi muud teha kui ainult seda mis on ette kirjutatud kõrgemalt poolt, sest nii käivadki asjad haldusõiguse reegleid järgides. Kuna vastavalt kehtivale korrale https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/5201/8016/MKM_2704
2018_m23%20lisa%204.pdf# käib rattamutrite kontroll VAATLUSAEGA siis see tähendab, et suunatakse pilk ratta mutritele ja mingist võtmega pingutuskontrollist ju juttu ei ole. Varsti hakkan lausa nautima "jokitamist" ja absoluutset abitust kuna nüüd on ka kaamerad mis jälgivad iga liigutust, et ma jummala eest ei teeks midagi mis EI OLE kirjas riigiametnike antud juhistes.
Nii on, et vanal autol on ehk odavam (eeldatav ekspluatsiooniaeg sellele autole) 5aastat * 1L õli valada juurde kui vahetada see roolilatt ära ja maksta 15-25% auto hinda. Ei ütleks, et ei hoolitse oma auto eest, aga lihstalt prioriteete tuleb sättida natuke mis järjekorras ja kuidas hetkel just raha on. Roolilatt lihstalt ei tundu hetkel nii tähtis mure kui hammasrihma ja abirihmade vahetus mis kohe tegema hakkab. Nagu suve alguses uued korralikud rehvid jne. Võibolla ma ei oska õigesti sättida tõesti prioriteete ja vajaks õpetust.
Aga see selleks. Tore, et on olemas inimesi kellel alati auto on 100% korras - alati ja ei lükka ühtegi tööd natuke eddasi mõne tähtsama asja pärast.
küsin otse- palju sul kulub iga kuu raha õllele, viinale, suitsudele, kohvile, liigse kehakaalu säilitamisele liigse toidu abil jms kraamile, mis iga kuu rahakotist liigse summa välja viib? kui vastuseks on, et selliseid kulusid üldse ei ole, siis ainukene soovitus on otsida suurema palgaga töökoht või käia tööl tasuta ühistranspordiga, sest autot ilmselt ei ole võimalik ülal pidada 500€ kuusissetulekuga.
üldiselt mind küll häirib, kui mingi õlilaik pidevalt auto all ja kogu aeg peab mingi potsik mingi vedelikuga pagassis vedelema, sest alatihti on seda vaja.
ise oman DPF filtriga autot ja ei pea vajalikuks seda eemaldada kuna on tehase poolt külge pandud. ja milleks peaksin selle eemaldama. ei näe mitte mingisugust põhjust ja vajadust seda teha.
1.1.6.4) Hoova liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleeringule - OV
Kui seisupiduri testimisel saavutatakse nõutud efektiivsus siis teades, et seisupidurit kasutatakse tegelikkuses väga harva. Tekib küsimus, milles seisneb puuduse ohtlikus või olulisus? Aga ei milleski minu arvates, lihtsalt oli vaja vigade tabelisse sisse kribada selline puudus näitamaks kui asjalikud on reeglite tegijad - aga siis peaks olema ka vastav juhend, et mitmendal "klikil" peab seiskuma seisupiduri hoob (näiteks seitsmendal) mida tõmmatakse jõuga mis ei ületa 400N. Saan aru, et tegelikkuses mõeldi seisupiduri hoova liikumist kuni lõpuni. No aga me teame, et mõnel autol seisupiduri hoob liigub minimaalse maa, kus seisupiduri hooba tõmmates juba teisel klikil hoob rohkem edasi ei liigu ja pidurite efektiivsus on OK. Reeglite koostajad paistavad minu jaoks mõnede juhistega kui diletandid kes teemat lõpuni ei valda, kui hoova liigne käik on vale reguleering siis võiks ka liiga väike käik olla vale reguleering. Tehakse tööd poolikult kuna ainuke partner reeglite väljatöötamiseks on ülevatuspunkti omanikust ärimees kuna ta kuulub MTÜ Eesti tehnoülevaatahate Liit - kuhu ei saa kuuluda ülevaataja. Rääkides Tehnoülevaatajast tuleb mõista, et jutt käib nutsu kokku ajavast tegelasest kes tavaliselt ei omagi auto kontrollija spetsialisti "Atesteerimistunnistust"!? Samas ei ole minul sellele mittetulundusühingule pretensioone sest nemad ajavad oma rida nii kuidas õigeks peavad, minul on pretensioon ministeeriumile et miks nemad arvavad, et tehnoülevaataja on inimene kes igapäevaselt auto all oma tööd teeb? Miks peetakse ülevaatajaid madalama seisusega inimesteks ja ei kutsuta, ei anta võimalust osaleda õigusloomes nii nagu antakse võimalus ärimeestele?
Antud regulatsioon on täpsustava juhise puudumise pärast mitmeti tõlgendatav ja suurendab subjektiivsust mis on vastuolus ühesuguse ülevaatuse teostamise põhimõttega. Eeskirjadesse paigutatakse suurel hulgal veakirjeldusi kus mingid asjad tunduvad mõttetud või lausa jaburad, tehakse seda minu oletuse järgi selleks, et dresseerida ülevaatajaid tegemaks kõike vastavalt ametnike tujudele. Kui ülevaataja jätab seisupiduri hoova liigse käigu fikseerimata siis on tegemist ametialase lohakusega ja pealekaebamisega tegelev kolleeg saab teatud juhtumil maanteeameti asjapulkade silmis heakskiidu?
Jah meil on hakanud tekkima pealekaebamise liikumine sest minugi peale tehti kaebus, et kuidas siis millert ikkagi nii palju mööda pani? Mina olen ise 4 korda kirjutanud ülevaatuspunktide juhtidele kui näen eelmise ülevaataja suuri puudujääke autoehituse vallas. Kui aga hakatakse esmalt kohe Maanteeametisse kaebama siis mina ei pea seda õigeks. Enne räägi/kirjuta ülevaatajale või tema ülemusele aga, et hakata kohe kituma riigiasutusesse - see on pugemise kõrgem tase.
Tahtsin puuduste tebeli sisu kohta mõtteid avaldada järjekorras kuid nüüd pean kirjutama puudusest mille ülestähendamisega täna kokku puutusin.
7.1. Turvavööd/turvavööpandlad 7.1.1. Turvavööde ja nende
pannalde kinnituste turvalisus 2) Kinnituskoht on muutunud
kasutuskõlbmatuks. - EOV
Mis tähendab, et sõidukiga on keelatud iseseisvalt liigelda ja ülevaatuselt lahkumiseks peab kohale kutsuma evakuaatorit. Pobleem oli selles, et tagaistmel keskmisel kohal istuja ohutusvõõ kinnituspannal ei olnud leitav ja autoistmeid kangutati koos kliendiga üle 5 minuti ning ei saadidki kätte kinnituspandla fiksaatorit.
Reegli koostanud ametnike absoluutne kompetentsi puudumine seisnebki selles, et auto igasugune liikumine omal jõul keelatakse vastava määruse punktiga kuna mõnel suvalisel ohurihmal ei ole võimalik kinnitada pannalt lukustuspesasse. Isegi remonti ei tohi sõita "omal jõul" kes küll on sellise reegli koostaja? Kuidas vaatab klient ülevaatajat kes PEAB täitma ülalt tulnud juhist olenemata selle reegli tobedusest. See ongi ülevaataja psühholoogiline vägistamine riigiametnike poolt kes nõuavad absoluutset kuulekust mille kontroll on nüüd tagatud väga suures osas videosalvestuse abil.
Mind huvitab see, kuidas on asi vormistatud õiguslikult. Sellisel puhul on rikutud kodaniku põhiseaduslikku õigust, nimelt kasutada temale kuuluvat vallasvara.
Kuidas sunnitakse tegema kodanikku kulutusi- nimelt evakuaatorit kinni makma? Kuidas takistatakse kodanikul sõiduvahendiga normaalsel meetodil lahkumast?
Võtame nüüd asja kokku- keegi kusagil, keegi ametnik või isegi mitte ametnik, aga "spetsialist" on hõõrunud tagumikust vastu tooli välja sellise ebamõistliku nõude- iga advokaat lööks sellise nõude kui põhiseadusega vastuolus oleva, kodaniku õigusi riivava ja ebamõistlikke kulutusi tekitava vms põhjustel lõhki.
Ma selgitan- nad ei tea, mida nad täpselt teevad, nad leiutavad absurdi ja saavad selle eest palka.
Tegelikult saavad nad palka selle eest, et teid alandavad- see on maailmas üsna ainulaadne riigikorraldus ja mudel.
Tegelikult nad seda ei tohiks teha, kuid teevad seda vabalt ja rõõmuga ühel ainsal põhjusel- neil on naljakas seda jama korraldada ja nad ei vastuta selle eest.
Vastutusest vabanemine riiklikul tasemel annab neile meelevalla teie üle- kui keegi vastu ei hakka.
Vastu saab kahjuks hakata nii, et Riigikohus otsustab, et need nõuded on saast, kaasab eksperdid, kes loodiga laiust ja pikkust ei mõõdagi ja kohustab Maanteeametit sigatsemine lõpetada.
See aga maksab.
Mõtlen, et hr Millerti välja toodud turvavöö teema on nagu rusikas silmaauku kõikidele maasturi- ja universaaliomanikele, kel on autos eemaldatavad lisaistmed, kas siis üksikuna või kolmanda istereana. St. kui varem ei pööranud keegi tähelepanu, et passis on 6, 7 või 8 istekohta, kuid ülevaatuse ajal autos ainult 4 või 5 ja ülejäänu seisab kuskil kuuri all, siis nüüd järsku on ülevaatajal voli märkida see EOV-ks, sest turvavööd on olemas, kuid turvavööde vastuseid/lukusteid (mis istmete küljes on) mitte (järelikult saab väita, et turvavöö kinnituskoht on kasutuskõlbmatu). Ning autoga edasi liiklemine keelatud, mis sest et kõik vastab valmistajatehase nõuetele.
(Kui saan valesti millestki aru, võite alati parandada)
Siin foorumis leiab aastatetaguse selgituse kus kirjutan sellest kuidas ARK kabinetis küsis üks osakonnajuhataja: "Millert kus Teie olete meie riigis näinud õiglust?" See oli siis kui ütlesin, et loen põhiseadusvastaseks olukorda kui kodaniku sanktsioneeritakse autole hinnangu andmisel andmesildi olemasolust sõltuvalt kas autol tuleb diisli suitsususe norm 0,5 või 3,0?
Mõni päev tagasi teatasin Maanteeameti eksperdile, et videokaamerate paigaldamine sellisel kujul nagu seda on tehtud - on kliendi suhtes põhiseaduse rikkumine kuna rikutakse privaatsust mida lubab konstitutsioon. Ma ei tea miks peab videokaamerasilm haarama enda alla absoluutselt KÕIK ning video võib jääda isegi kuni üheks aastaks kolmandate isikute valdusesse. Kui kaamerat sihtida nii, et ükski klient peale ei jää siis saab ikkagi 99% auto kontrollimisest jäädvustatud salvestusseadmesse. Üks auto ülevaatusele toonud proua palus video kustutamist ja tema palvele sain ma kirjaliku vastuse mis on vägagi ilmekas näitamaks kuidas mõistetakse seal majas ministeeriumi määrust mis räägib AINULT ülevaatustoimingute salvestamisest!
vastus proua palvele oli:
Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 21 lõike 2 punktidele 1 ja 3, saab isik nõuda kogutud isikuandmete kustutamist või andmete töötlemise lõpetamist juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud. Ülevaatuspunktides toimuv ülevaatuse protsessi salvestamine toimub liiklusseaduse alusel, seega ei saa Maanteeamet isiku nõuet rahuldada.
määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017002?leiaKehtiv - on aga kirjas nii:
§ 6. Ülevaatuse salvestusseadme paigaldamine
(4) Ülevaatuspunkti salvestusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et salvestistelt on jälgitavad ülevaatusruumis sõidukiga tehtavad tegevused selliselt, et sõiduk on nähtav eest, tagant ja külgedelt ning tuvastatav on sõiduki registreerimismärk.
Nagu näha siis kehtiv määrus ei nõua klientide liikumise salvestamist.
Ma ajan pidevalt läbi kohtute kodanikele tehtud ebaõiglusega seotud asju. Hr Millertil ja ülejäänud sootsiumil pole piisavalt fantaasiat, et ette kujutada, milliseid vastuseid kirjutavad need riigiasutused, milliste otsene kohustus on kodanike õiguste eest seistra.
Kaasa arvatud uurimisasutused kuni riigiprokuratuurini välja.
Mul on dokumendid, milles nt riigiprokurör väidab, et kettide puudumine veoratastel põhjustab mootori iseenesesliku seiskumise- päriselt ka!
Kriminaalasja peksmise osas ei alustata, kuna pätt teatas telefonitsi, et tema pole teinud. Krimasja alustamine tekitaks olulise riive päti kodanikuõigustele.
Või uurimine oleks riigile koormav:
"Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetult kasutamist."
Või näiteks nii:
"“Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“
Pmt ei hakata uurimagi...
Oleme jõudnud sellisesse olukorda märkamatult, mõne aastakümnega ja kõikides riigiasutustes, mitte mõnes. Ebakompetentsus on nii suur, et ametnikud mõistavad seda isegi ja oma lolluse varjamiseks on kõige targem üldse mitte midagi teha või siis mõelda välja nii absurdseid asju, et nende lolluis tundiks kaduvväike korraldatud segaduse taustal.
Aga palun- tänane ajaleht:
"Eriarstide sõnul on erialase ettevalmistuseta ametnikud ebakompetentsed.
Sotsiaalkindlustusametis töötab suur ametnike kogu, kes otsustab selle üle, kes ja mis alustel on õigustatud teenuseid saama. Näiteks ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnas töötab 39 ametnikku, kellest 21 on keskharidusega, kellest üks on kokk, üks maaler ja üks majutusteenindaja, ülejäänud 18 on lihtsalt keskkooli lõpetanud inimesed. 12 ametnikul on tehniline ja põllumajanduslik kõrgharidus ja ainul kuuel on ameti enda kehtestatud erialane pädevus.
Maalri ja koka ettevalmistusega peaspetsialistide tööülesanne on puude raskusastme tuvastamine ja puuetega inimestele sotsiaaltoetuste määramine ning püsiva töövõimetuse ja lapsinvaliidsuse tuvastamine."
nutikas kõrgharitud inimene, kes on (tipp)spetsialist omal erialal teenib erasektoris palju paremini kui avalikus sektoris. lisaks pidev mõnitamine, et oled ametnik - järelikult loll.
mis imeasi peaks selliseid inimesi riigiametisse meelitama? ja siis ongi seal keskharidusega inimesed, sest keskhariduse kohta on palgatase hea. vaevalt, et keegi sihilikult seal lauslollusi teeb, lihtsalt mõistus ei küündi rohkem.
Lugesin prokuröri süüdistust mis veel ei ole kohtulahendini jõudnud sest süüdistatav pensionäri eas ülevaataja on kolme aasta jooksul riigi vintsutuste pärast olnud kolm korda haiglas.
Süüdistus on - soojendas auto mootorit, et saada korras heitgaasid...
Süüdistusest ja süüdistamisest.
Hästi- mina selle "soojendas mootorit..." süüdistamise peale irvitaksin laialt.
Nimelt on tõendamiskoormis süüdistaval poolel ja see, keda süüdistatakse- see võibki juhmilt kogu aja naeratada. Lisaks juhin tähelepanu kodaniku võetamatule põhiseaduslikule õigusele, justnimelt iga küsimuse peale lollakalt naeratada.
PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
VOT NII...
Lisaks sooviks ma näha kohtus proku nägu, kui kohtunikule ja kõikidele menetlusosalistele jagatakse mingi määrus, juhend, eeskiri või misiganes need teil on, milles nõue teostada kontroll töösooja mootoriga. Rohkem istungil nagu juttu enam ei peaks olema.
KUID! Proks kasutab hirmutamistaktikat ja teeb selgeks, et nad panevad kinni, laostavad, ruineerivad, kuid on üks võimalus- kokkulepe! Ärahirmutatud inimene lähebki kokkuleppele ja kui temalt on välja pressitud tunnistus, et ta tõesti "soojendas mootorit..." mingitel eesmärkidel, siis kohtunikku isegi ei huvita, kas sellises teos üldse mingit kriminaali, rikkumist mistahes tasandil on, sest süüdistatav ISE on omast materjalist endale kausta kokku õmmelnud.
Muide- ma tahaksin näha, kuidas võistlevas protsessis, istungil teeb proku selgeks, kuidas ta tõendab ülevaataja mingit tahtlust mingis teos, mis iseenesest pole isegi kvalifitseeritav mingi süüteona.
Viimase poole aasta sees on proku nt väitnud, et inimene on põhjustanud kaks liiklusõnnetust välismaal, sest tööandja nii ütles. Lihtsalt kirjutas ja ütles!Küll pole neid toimunud, nendest pole jälgegi ei politseis, võõra riigi maanteeamet registris, ka pole kindlustusjuhtumeid- ei saagi olla, sest neid tegelikkuses ju pole toimunud. Küsimus oli palga väljamaksmises, kus tööandja võltsis dokumente ja esitas KOHTULE valenõuded, et end kohustustest vabastada. Töövõtja alustas protsessi muide, mis viis teise poole võltsinguteni.
Pättidega on raske tegeleda- pensionäri aga võib ju mõnuga surnuks piinata. Tal niikuinii justiitsmaffiale 120 eur tunnis maksta pole võimalik. Küll on see raha sellel/neil, kes ta nt paljaks varastasid.
Olen juriidikas absoluutne amatöör kuid sellele vaatamata suutnud nii ministeeriumit kui Maanteeametit "seljatada" 4 korda. Küll ei ole tegu mingite kohtuasjadega aga ikkagi on tänu minule lõpetatud nii mõnigi rumal kohustus. Näiteks loen enda teeneks seda, et enam ei nõuta õppesõidukite puhul puhtaid tagaklaase. Kammajjaa võttis aega mitu aastat aga näe lõppes ikka nii nagu ma kohe alguses ütlesin/kirjutasin. Väga lühidalt.
Strassbourg´ist tuli karm kiri, et meil on liiga palju probleeme amatöörautojuhtidega (vahtralehed) ja sellele vastas ARK direktori asetäitja, et autokoolid on viletsa tasemega. Autokoolide liit aga vastas omakorda, et eksameid ju võtab vastu ARK ... Selle peale juhtus nii, et ARK alustas autokoolide "puistamist" ning leidis ühe tädi kes ei oleks tohtinud autokoolis õpetust anda. Lisaks saabus minu elektronpostkasti kiri küsimusega, et miks ma vormistasin nõuetele vastavaks auto millel taga tumedad klaasid. Nimelt tõlgendas suur ametnik kehtivat määrust nii, et õppesõidukitel ei tohi olla tumedaid klaase ja sellepärast saadeti kõikidesse ülevaatuspunktidesse vastav juhend mida mina ainukesena siin riigis EI TÄITNUD sest tõlgendasin seaduseteksti õigesti. No aga 250 ülevaatajat ja 90 tehnoülevaatust täitsid seadusevastast juhendit väga kaua kuni mina "vahele jäin". Määruses oli öeldud õppe-eksamisõiduk mille all tegelikkuses mõeldi ARK enda eksamisõidukeid. No aga kuna oli vaja kottida autokoolisid sest nad ütlesid, et ARK võtab eksameid vastu, siis on kõige julgem minna alatult kõige nõrgema so. sõiduõpetajate kallale. kuna ma ei nõustunud ebaseadusliku juhendiga ja minule esitatud süüdistava küsimusega: "Millisele seadusele tuginedes tunnistas Millert tumeklaasidega õppesõiduki nõuetele vastavaks". Eks ma siis tegin kirjaliku selgituse koos pöördumisega õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri kontor rikkus kirjadele vastamise korda ja vaikis 45 päeva kuniks läksin ise Toompeale taga nõudma vastust - mis trükiti kusagil kontoris kuna nad otsisid vastust tund aega... Vastus oli - pöörduge ministeeriumisse. Seda ma ei teinud ja mind ka ei karistatud. Selle asemel muudeti määrus, et ta viia vastavusesse mitteseadusliku õppesõiduki kontrollimise juhendiga. Pärast seda kirjutas minule ameti töötaja midagi sellist - nüüd Millert sa pead nüüd ikkagi hakkama tumeklaasidega õppesõidukeid praakima. Nüüd siit edasi oletan, et minu varasem selgitustöö jõudis lõpuks kellegi suurema kõrvade vahele siis muudeti määrus aasta pärast uuesti tagasi selliseks, et tumeklaasiga õppesõiduk võis jälle inimesi koolitada. Põhiargument oli minul suure vene pealiku Suvorov´i ütlus - raske õppustel kerge lahingus. Kirjutasin, et on rumalus õpetada noori juhte liikluses osalema puhaste klaasidega õppemasinatel kui pärast juhilubade saamist istub see noor juht tumeklaasidega autosse…
Ka see on tobenõue kui ülevaatajal on kohustus küsida auto ülevatusele toonud isikult tema isikutunnistus so. id või juhiluba kuna seda nõuab määrus. Tegelikkuses pärast isikult tema dokumendi saamist annan selle koheselt tagasi. Kuna sellist liigutust nõuab määrus kuid dokumendil olev informatsioon absoluutselt ei huvita mind sest ma seal olevast infost ei kasuta mitte midagi. Lihtsalt võtan plastikkaardi ja ulatan selle kohe tagasi sinna pilku peale heitmata.
Jätkaks alustatud teemaga. Vaadates praakimistabeli sisu tahaks ikka ja jälle korrata, et nii mõnegi puuduse kirjelduse juures peaks olema pikem selgitus, et mida siis ikkagi mõeldi konkreetse tekstiga, nii nagu ohurihma puhul EOV võimalus, siis ka järgmise puuduse puhul paneb kulme kergitama kuna ei mõista? Minu teadmised ütlevad, et autodel pidurisüstemis on kasutusel tross tavaliselt seisupiduri puhul ja kui vaadata 1.1.15.3 - EOV tekitab segadust, miks roostes seisupiduri tross saab kaasa tuua evakuaatori tellimise kohustuse? Mõistan, et reegli tegija nüüd nii totakas kah ei ole kui olen seda mina kes suudab ilma lisaselgituseta J.O.K.K. skeemiga lajatada auto kasutuskeelu. Ja kui roostes on liiga roostes?
1.2.1.7.Ratta täispöörde ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt.
Vaatamata sellele, et puuduse kirjeldus on maha kopeeritud vastavast euroliidu ülevaatusdirektiivist 2014/45/EL, ei ole meie riigis normeeritud nn. pidurite viskumist. Tähendab reegel on absoluutselt subjektiivne ja seega haldusõiguse põhimõtete vastane. Kuna euroliidu normatiivid on meie riigi omadest "ees" siis on siin järjekordne tõestus euroametnike lohakusest ja meie omade mugavusest. Otsisin ka vastavatest piduridirektiividest aga otsingumootor ei leidnud sõna viskumine.
Täna Ülle Madise kritiseeris meie õigusloomet, et pidevalt tehakse juurde, muudetakse ja "täiustatakse" seadusi ja nimetas seda asendustegevuseks ja ilmselt ei lõpe see enne, kui euroopast selleks saadud raha otsa lõpeb. Niiet täitsa loomulik, et istub ametnik oma tugitoolis ja imiteerib töötegemist- lappab suvaliselt euroseaduseid ning teeb copy-paste oma tõlgenduses meie seadustesse. Ja eks ta nii olegi- tarbetuid ja mõttetuid seadusi on tohutult vorbitud juba 27a, reaalses elus paljud neist ei toimi või muudavad tavalise inimese elu lihtsalt vastikult tülikaks. Ametnik aga käib ringi ja kontrollib ning teeb ettekirjutisi ja karistab.
Pmt on majatäied tibisid, kes tõepoolest sellise jamaga tegelevadki.
Näiteks- üks jurist tegi vist terve aasta koerte ja kasside pidamise eeskirja. No nii paari nädala jooksul kord toodi see ka minule, et vaadaku ma üle.
Oli pärleid- nt võib lambist omanikult looma ära võtta.
Ma küsisin, et kuidas ta seda ette kujutab, sest loom on Tsiviilseaduse üldosa seaduse ja Asjaõigusseaduse mõistes vallasasi- ainult kohus võib ära võtta. Tibinas arvas, et ikka võib, kui OMA eeskirjad teha... Jurist?
Sama värk oli keisis, kus aastal 2011 oli Riigikohus teinud lahendi, et üks koormis on põhiseadusvastane- EI, "teeme OMAD eeskirjad"- siis pole vaja Riigikohtu lahendist juhinduda ju! Seda siis räägib juristidiplomiga tegelane.
On ka lauskoomikuid, nt nõudis üks, et ka metsakinnistutel tuleb rohi niita 10 cm pikkuseks, sest mingi põlve otsas tehtud eeskiri pidi nii nõudma. Isegi trahvida püüti.
Jne... jne...
See on ühtpidi koomiline, kuid teisalt päris õudne, sest kui selliste tegelaste kontsentratsioon ületab kriitilise piiri- siis oleme täielikult psühhopaatide küüsis. Nad suretavad elu välja.
Jätkuks eelmisele- maksuamet kontrollib seenelisi ja kuuldavasti olevat ka trahviotsuseid juba välja kirjutatud?
Millal metsas seente ja marjade korjamine ebaseaduslikuks kuulutati? Või metsas käimine üldse? Kui lasteaialapsed tulevad metsast käbidega taskus välja, kes siis vastutab? kas venamed väi kasvatajad?
Küsiks Maidult, kui ÜV esindajalt paar küsimust nõuete kohta.
Käisin täna ülevaatusel, kõik korras, aga peaaegu oleks ikka korduva saanud:
a: autol all 20* tolli veljed, kas on tehn passi kantud?
b: päevasõidutuled, mis autotulede all ei kustu lähitule süttimisel, vaid tuhmuvad.
Ehk siis kommentaar "a" kohta- Kui auto on veerenud tehasest välja nn upgrade (nt veljed, vedrud, väljalase jne) paketiga, ja mul on autos olemas ka reaalne lisa"vihik" auto käsiraamatu vahel, kus on ära märgitud auto tehase komplektsus + lisavarustus, siis mis krdi moodi saab maanteeamet kirjutada nt passi üldse 17-18 velje? Kust nemad selle võtavad, kui auto VIN koodiga on ju seotud 20.
Pole kahjuks esimene kord, eelmise autoga oli sama jama, aga ÜV-s näitasin seda paberit, siis oli kõik ok. Täna läks õnneks, kuna mnt lehel oli ikka 20" kirjas.
"b" Paigaldatud margikohased DRL tuled, juhtimisplokiga, nagu ka tehasest tulnutel, ehk kui tuled süttivad, lähevad need drl-id tuhmiks. Nagu enamusel uutel, millel led drl. Ei tohi, liiga palju tulesid, gabariite tohib olla ainult 2, koos drl-iga aga 4 (tegelt lausa 6, sest orig gabariidid+ lisaks lähituledes ka väike lahja pirn ülalnurgas, kollakas, seda loetakse juba ääretuleks?)
Ühesõnaga lõikasime DRL tulede toite välja ja oligi mure murtud. Tobe?
Ei saa aru.
Tehase seades sõiduk, omab tüübikinnitust ja mingi seadme toiteahel tuleb läbi lõigata ( tekitada varaline kahju), sest keegi arvab midagi? Tegelikult ei mõista ma seda tulede janti üldse, miks Skandinaavias võib sõiduautol olla ees viis jalgpallisuurust kaugtuld omadele lisaks?
Soom- Rootsi ka ju EU, Taani veokeid olete näinud- pole rohkem ruumi- nii täis tulesid ja ka EU. Siin vingutakse tillukese LED pärast.
Ja kui ka ülevaataja ei tahaks vinguda- ta pannakse seda tegema.
Kahjuks mina ei ole ÜV esindaja kuna ülevaatajad ei soovi endale esindusorganisatsiooni, arvan nii kuna olen varasemalt NELI korda kirjalikult pöördunud üleriigiliselt kõikidesse ülevaatuspunktidesse üleskutsega luua algatuseks oma foorum, alustada kasvõi Facebook keskonnas teemade aruteludega. Minu üleskutsele vastas 1 inimene rohkem kui kolmesajast ülevaatajast … Olen „kiiksuga“ ülevaataja kes on pühendunud ja peab seda ametit maailma kõige lahedamaks ametiks juba ainuüksi sellepärast, et täna näiteks tuli klient kelle tütre autol tahtis autoesindus vahetada esilaternad. Masinale vormistati kordusülevaatus kuna tuled vajasid reguleerimist kuid esindus ei olnud suuteline leidma probleemile mõistlikku lahendust. Lähituled said meil reguleeritud 5 minutiga ja masin läbis kordusülevaatuse ülevaatuspunktis kus vormistati korduv.
Riigiametnikud ministeeriumis ja Maanteeametis ei adu millise „karuteenega“ on hakkama saadud ja olukorda süvendatakse süsteemselt ning kindlameelselt süstides korralduste/käskudega ülevaatajatele „õpitud abitust“ kuna ülevaatajal ei ole ammu enam õigust ise mõelda. Arvan nii kuna toimub ülereguleerimine ja juhendite kokkukuhjumine. Igatsorti märgukirju juhendeid ja juhiseid on nii palju, et ülevaatajad paljuski juba sülitavad selle normatiivikoorma peale. Mina enam ei mäleta paljude juhiste olemasolugi sest 20 aastaga on neid kokku kogunenud ilmatu suur hulk. Seejuures on paljuski just ametnikud saamatud ja ei julge vastutust võtta, millega sünnivad juurde tobereeglid nagu need mis lubavad sõiduauto veoautoks vormistada. Täna nõutakse auto kontrollimisel vin-koodi leidmist kerel kui oleme juba selle leidnud tuuleklaasi all äärel ja veel leidnud selle ka andmesildil ja nii ongi, et mõne masina puhul otsime ja puhastame kerele graveeritud koodi 10 minutit ja talvel peab vist ratta koopaid pesema hakkama kui seal on kood …? Mis puudutab velje mõõtusid siis on ülevaatajatele antud kirjalik käsk järgida Maanteeameti „sõiduki taustakontrolli“ andmestikus olevat informatsiooni. Tähendab kui selles äärmiselt puudulikus andmebaasis ei ole märget Teie auto velgede kohta siis tuleb keelata… Lisame ebaseaduslikud seaduse tagasiulatuvad nõuded, lisame otsese lohakuse ja lodevuse tänu millele RIKUTAKSE ülevaatusel tehnoülevaatuse direktiivi nõuet näiteks heitgaaside osas.
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/45/EL, mis võeti vastu 3. Aprill 2014 ja läks käiku ka meil neli aastat hiljem so. 20 mail käesoleval aastal ja nii oli lubatud. Aga see, et nelja aasta jooksul ei suudetud meie riigis vastu võtta otsust hakata nõudma diisli suitsususe taset 0,7 – räägib enda eest! Meile teatasid siis ministeeriumi esindajad, et direktiiv võetakse üle koos kõige täiega KUID täna RIKUTAKSE meie riigis selle direktiivi nõuet ja nii panemegi suitususe normiks 1,5 kui vastavalt direktiivile peab olema 0,7. Probleemiks ei pea mina mitte niivõrd vale normatiivi kohandamist vaid absoluutset saamatust ja lodevust ministeeriumi vastavas osakonnas. See, et Teie autol, mis arvele võtmise ajal oli nõuetekohane, tuli juhe läbi lõigata räägib enda eest – ministeeriumi ametnikud kes on seatud ülevaatust korraldama ei suuda sest määrus MKM 42 on paljuski ajale jalgu jäänud sest seda ei ole uuendatud 10 aastat.
Ma seda ise ka ÜV-s mõtlesin, et vaesed ülevaatajad. Väga viisakad ja normaalsed inimesed, lausa hea oli suhelda, aga ütlesid kah, et kaamerad üleval, keegi võib nende tegevust alati jälgida ja nõutud 2 gabariiti on vähem kui 4 ja 4 olla ei tohi ja peab korduva tegema, või siis tõesti, peab need 2 "elimineerima".
Mul ei ole mingeid pretensioone ülevaatajale, kui tal on selline paber ees, siis ta tõesti ei saagi ju oma aju kasutada.
Lisaks see velgede jama, tegelt juba 3 autoga. Korra sõitsin ühel riigimaanteel löökaugus 2 velge puruks ja esimene vastus maanteeametist oli, et ei kompenseerita, kuna liiga suured veljed autol all ja nende kataloog ei näita üldse selliste velgede võimalust. Kamoon, uuendage oma katalooge, kuna nende kataloog lõppes 2,5l mootoriga, tegelikult on sama mudelit ja 3,2 ja 3,7l mootoriga ja nendele ei lähe enam nii väiksed veljed alla. Aitas ainult esinduse kiri ja antud auto tehase tehn andmete saatmine, siis võeti asi töösse ja maksti hüvitis.
Tõesti pole neil isegi piisavat andmebaasigi seal majas???
Mis puudutab video jälgimist siis isegi siin oleks tahtmine esitada küsimus Maanteeametile: "Mille kuradi pärast pidin mina kulutama 1700€ kui Teie ei ole veel kordagi sisse loginud kamerasüsteemi?" Nad ei tee seda sellepärast, et vastavalt video tarnija kirjalikule selgitusele ei ole Maanteeamet küsinud videosüsteemide paigaldajalt sisselogimise salasõnsidki mitte??? Minu arvates ametiseisundit kuritarvitades katkestas Maanteeamet KÕIKIDE ülevaatuspunktidega päevapealt halduslepingu ja lauale pandi "Võta või jäta" uus leping mis kohustas oma raha eest ostma neile kaamerasüsteemid ja seda vaatamata asjaolule, et Maanteeametil oli eelmisest majandusaastast kasutamata sadu tuhanded.... Represseerimine toimus nii nagu on kohane diktatuuririikides sest meil ongi mitteametlikult kehtestatud riigiametnike diktatuur. Kui tahan äri ajada siis sõltun täielikult ametnike kapriisidest ja nii ka ülevaatajad on sunnitud täitma mõningaid tobekäske olles pidevalt pinges kuna kardetakse midagigi kontrolloperatsioonidest vahele jätta. Ei ole jah neil korralikku andmebaasi, mida jagada ülevaatajatega ja sellega RIKUTAKSE jällegi euroliidu direktiivi mis KOHUSTAB riiki ülevaatuse korraldajana hea seisma selle eest, et ülevaatajatel oleksid tööks vajalikud andmebaasid riigi poolt garanteeritud. Tegelikkuses neil ikka on mida jagada ülevaatajatega kuid ka see mis neil on ei kuulu meiega jagamisele!!!
Käisin ülevaatusel. Läbisin puhtalt. Ülevaataja hoiatas, et kuna kaamera (1 tk üleval lae nurgas) on üleval, siis peab natuke teatrit tegema. Võttis tulekustuti, seistes seljaga kaamera poole, et kustuti kenasti kaadrisse jääks ja seletas kõva häälega, et see on tulekustuti ja see on taadeldud. Need on tõkiskingad ja on olemas 2 tk. See on ohukolnurk ja samuti korras. Muigasin kõrval. Aga no kui on vaja, siis on vaja.
Seadusetegijad on meil rahvas, sest rahvas on need ametnikud ISE valinud, kes selliseid seadusi teeks. Mina jäin rahule.
Tegelikult ei tohi teha hääle salvestamist sest riigiametnike arvates on see juba põhiseaduse rikkumine kodanikele lubatud privaatsuse nõuetes. Jah ka meie tõstame kaamerasilma alla tõkiskingasid ja avame ohukolmnurga vutlari näitamaks, et see on ikka sees olemas, sest vastavalt ülevaatuspunkti ja maanteeameti vahel sõlmitud halduslepingu 4.23 ....salvestitelt on takistamatult jälgitavad ... sõidukiga tehtavad tegevused... ja 4.26... kohustub teostama .... töötava salvestusseadme vaateväljas...
aga.. need küsimused on nüüd küll neile kes kaameraid nõuavad. Lisada võiks, et miks ei toimu heli salvestamist sest juba on juhtumeid kus lõpetatakse menetlemine kuna ei ole võimalust kaebust menetleda sest ei ole võimalus vaidlusi tagantjärgi kuulata ja vastavalt kuuldule otsuseid vastu võtta. Teades, nii mõndagi juhtumit millise ülekohtuga on pidanud ülevaatajad kokku puutuma, olen arvamusel, et minu puhul on õigem karta kui kahetseda.
väheohtlike vigade puhul pole mõtet kaamera ees lolli mängida tõkiskingi ja kustutit keerutades. aga üldiselt seni, kuni ükski peni vastu ei haugu ja hammustama ei hakka, taob peremees teda kaikaga edasi. sajad ülevaatajad ühe maanteeameti vastu, st üks käputäis kabinetip...id n..vad ülevaatajaid- kes siis ikkagi loll on...
To aga, milleks siis need kaamerad pandi? Puhas tilulilu. Et auto oleks väljast libe, aga mädanenud sisust on kõigil pohlad. Mingi jutt doonorautodest. Kaamerast vin-i ju ei näe. Sama värvi doonor ja mure murtud.
to ...
Väga 5+ komm, ei ole tõesti mõtet lolli mängida mingi pisivigade demonstreerimisega kaamerate all. Kas on olemas juhend ,et peab tulekusutit, ohukolmnurka jne vibutama ? Tundub ,et Mait kutsub endale ise vaime kallale .
Väga lihtne on nöuda,et ülevaataja peab olema,see völur,kes,just teie autost köik vajaliku välja völub,vastasel korral,on Ta ebatsensuursete sönade hüüete väljas
Mait ei kutsu endale vaime kallale, temal on mälu ja tunnete negatiivne kogum sügaval psüühikas ja Mait reageerib adekvaatselt vastavalt varasemalt kogetule. Ah selleks korraks aitab, liiga palju on tunda riigiametniku lamedat mentaliteeti.
Mait, normaalne ettevõtja ei hala pikalt, vaid võtab raha tagasi riigikassast.Paljud ettevõtjad paigaldavad palju kallimaid kaamerasüsteeme enda turvalisuse tagamiseks, ka siin võib kaamerasüsteem kaitsta ettevõtjat pahatahtliku kliendi eest.
Asjal on kaks külge- sa kas kulutad ise vabatahtlikult oma raha ja ostad ning paigaldad midagi või sunnitakse sind seda raha kulutama ja tegema asju, mida ise mõistlikuks, vajalikuks või otstarbekaks ei pea. Ühel päeval sunnib riik selgeltnägijaid end registrisse kandma ning aastamaksu maksma, et luua fond kodanike kaitseks soolapuhujate eest, siis hakkab nii mõnigi valerka protestima. Aga kui te ise teete ühingu ja maksate sinna maksu, et vajadusel advokaaditeenust osta, siis olete rahul ja turvatundega.
To: selgeltnägija valerka.
Tahan öelda, et ettevõtja paigaldab kaamerad omal soovil kui peab seda vajalikuks ja selles on tohutu erinevus võrreldes ülevaatajaga või ülevaatusärimehega sest meilt ei ole midagi varastada. Tehnoülevaatust ei pea videokaamera kaitsma pahatahtliku kliendi eest sest enamus juhtudel seisneb pahatahtlikkus kliendipoolses sõimus ja ülevaataja solvamises ning kodaniku ukse taha tõstmisega saame enamuses ise hakkama.
Teil on õigus oma arvamusele pidades minu tähelepanekuid ja argumente halaks. Minu negatiivset hoiakut toetab Riigikogu majanduskomisjoni 10 aasta tagune arvamus – ARK ostku ise kui nii väga tahavad. Sellisele seisukohale jõudsid riigiametnikud kui said lugeda minu kolleegi ja minu koostatud murekirja, mille saatsime komisjonile.
Veel eelmise aasta kevadel püüdsin üleriigiliselt laiali saadetud arvamuskirjaga „Nagu kirik keset küla“ mõjutada Maanteeametit loobumaks. Teen siin väljavõtte mainitud kirjast.
Mittevajalike kaamerate meie poolse finantseerimise nõudmine on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritud moraalinormidega, mis ütleb: “Kes tellib muusika see maksab!“ Kuna MA eelmise aasta majandusaruanne näitab 17 000 000€ ülejääki siis “nõrgema poole“ käest mittevajalike seadmetele raha raiskamise nõue on ka amoraalne. Rohkem kui 100 ülevaatuspunktilt nõutavad kulutused nii kaamerasüsteemide soetamisele kui edaspidisele sarnanevad “raha vastu taevast laskmisega“: http://forte.delfi.ee/news/militaaria/hirmkallis-pauk-paarsa
da-dollarit-maksev-droon-lasti-alla-enam-kui-3-miljonit-maks
va-raketiga?id=77566744
Minu jaoks on selgunud, et Maanteeameti argumendid nagu neil oleks vaja kaamerapilti ka selleks, et ülevaatuspunkte aidata ülevaatustaseme ühtlustamise mõttes on täna väheusutav, kuna neid ei huvita võimalus sisse logida kaamerasüsteemidesse ja on-line jälgida. Maanteeameti väide, nagu aitaks hilisem video lahendada vaidluseid kliendi ja teenindaja vahel oli paljasõnaline oletus kuna juba on juhtum kus loobuti menetlusest viidates heli puudumisele. Ühes põhjamaa riigis paigaldati videokaamerad päästeteenistuse ruumidesse – ja protestiks otsustati mitte minna väljakutsele ning päästekopter kutsuti naaberriigist. Minu jaoks on solvav kui mind absoluutselt ei usaldata ja võrdsustatakse nende üksikute imbetsillidega kes veel alles on jäänud.
Ma ei hala ma esitan argumenteeritult oma seisukohta nii palju kui vaja, et ka selgelnägija saaks nägijaks ja mõistaks mis siis tegelikkuses on valestiu ja miks on valesti?
asi pole hindades, asi on seadustes, mis peavad olema arukad, mõistetavad kõigile ja ei tohi sunniviisiliselt kellegi rahakotti kergendada. alkot ei pea ostma, sõita võid ka tasuta ühistranspordiga. kunagi suruti peale needsamad väheohtliku vea kategooriasse kuuluvad tulekustutid, nüüd nad vedelevad kuskil pagassis või istme all ja kord aastas saad selle eest märke kuskile arvutisüsteemi. aga kustutimüüja on õnnelik.
mis peavad olema arukad - küllalt nähtud situatsiooni, kus ühe kaubikuga sõidetakse 3 x üle kanali ja tehakse veel sama firma 2 kaubikule ka ülevaatus, või veel hullem kui tuldi palja reg tunnistusega, tehti ülevaatus mis sisaldas ka suva auto piduri lehte ja heitgaasi testi, küllalt nähtud kui tagurpidikäiguga tõmmatakse veosillas pidurinäidud korda jne
