Olen nagu kuulnud kuskilt tarkadelt, et:
Maanteel(kiirus 90kmh) pimedaga sõites lähituled pigem häirivad kui aitavad.
Põhjendus:
1) kuna näitavad liiga lähedale, siis pigem näed, millele otsa sõidad, kui et märkad piisavalt aegsasti, et ka reageerida.
2) toovad silma fookuse rohkem oma eredasse alasse ja kaugtule valgustatud ala on sellevõrra kehvem näha.
Mõnedel autodel on juba tehasepoolt säärane seadistus, et sisselülitusel kaugtuli lülitab lähitule välja ning vastupidi tagasi(Elektritööde mõttes tuleksin antud ülesandega kenasti toime).
Siit siis küsimus:
Kas säärane modifikatsioon oma autole tehes annaks kasu või oleks tegemist millegipärast hoopiski rumalusega?
*liiklusohutuse seisukohalt põleks mingid tuled koguaeg
*kui ei eksi, siis kuskil liiklusseaduses oli kirjas, et "...sõidukil põlegu lähi- ja/või kaugtuled." Seega nagu politsei käest tappa ka ei saaks vist.
*Plaanin panna led-pirnid, seega sisse-välja lülituste tihenemine vast ei mängiks eriti suurt rolli ka pirnide kestvuse seisukohast
Mõte hea, aga minu teada pole eestis LED pirnid lubatud. Endal oli mõned aastad tagasi sama plaan aga kui pauku paned oled süüdi kuna kasutad "EU normidele mitte vastavaid" pirne. Mingi siuke lollus pidi olema. Parandage kui eksin.
Nelja tulega autol on kauged tõstetud kaugemale ja tihti ei kata esimest 30-50 meetrit. seega jääb ninaette pimeauk. Juhtub siis üks kauge läbi minema ja sõidadki nelja tule asemel ühega mis näitab 300m kaugusele. Led halogeentules pole nagunii lubatud. Ei ole mõtet ennast targemaks pidada, kui kogu autotööstuse insenerid. Kui igav on, reguleeri klappe.
Aga tõesti - LED halogeenlambis - kas ikka on hea mõte? Mõtlen just, et kas LED jääb ikka lampi õigesse, ettenähtud kohta, et lambi reflektor õieti valgust välja teele jagaks..
Peale selle - lähituli valgustaks sul paremini tee-ääri, ainult kauge jätab kraavid kriitilises kauguses äkki pimedaks? Lülitad siis veel udukad sisse või?
Ja on neid kaugeid tõesti nii kõvasti vaja? Minu liiklemiste juures näiteks saan kaugeid väga vähe kasutada. Aga eks see ole igaühel muidugi erinev..
Kui tundub, et lähituli on liiga ere võrreldes kaugega, siis vahetaks välja kaugtule pirnid selliste vastu, mis annavad sama võimsuse juures rohkem valgust välja (+50..+60 % more light) ja oleks täiesti legaalsed.
Põhimõtteliselt ongi nii, et insenerid on lollid H7 puhul. Nina all oleva valguslaigu tõttu silma pupill aheneb ja kaugusse ei näe nii hästi, kui näiteks H4 puhul. Sama lugu ja isegi suurem negatiivne mõju näiteks udutulede kasutamisel.
Peale H4 kasutavad kõik teised pirnitüübid nelja tule lahendust. Kui sealt nüüd lähituli ära võtta, mida ma olen proovinud, siis järgi jääb vaid väga kahvatu kaugtule laik kusagil eespool. Neil on kaugtuled vaid 12,5 ref arvuga.
Võimalik on panna juurde vähemalt 16,5 -sed lisakaugid.
Ilmselt on see tehtud nii nagu Navara 3000 ütles- ohutuse mõttes.
minu arust ei sunni keegi pimedas sõitma tingimata 90km/h. kui ikka ilmaolude tõttu nähtavus halb, tuleb kiirust vähendada, mitte nui neljaks poolpimedana edasi pressida nagu enamus teevad.
aga sellised "tuuningud" on minu arvates seotud vaimsete probleemide ja madala haritusega.
Need liigituvad samasse klassi H4 asemele paigaldatud "mehaanilise" ümberlülitusega ksenoonide paigaldamisega, piduritulede mustaksvärvimisega, esiklaasi toonimisega, helikoptereid otsiva valgusvihuga LED elemendi paigaldamisega halogeenilaternasse, auto madaldamisega selle liikluskõlbmatuks muutumiseni, veoki esiklaasi kõikvõimaliku nänniga kinnikatmise ja muu sarnase ogarusega.
Kuduge käpikuid, mistahes mustriga, tuunige kuidas tahate, tehke neile kaks pöialt- see on ohutu tegevus, kuid esituledega mängimine, teiste silmapõhjade suitsemaajamine, enda sõiduki signaalseadmete nähtamatuks muutmine, "disainlampide", ehk siis "moodsa sinise valgusega" pirnide toppimine laternatesse, mispeale hakatakse pimedas kompamise ja kuulmise järgi sõitma- no see ei lähe mitte.
Päriselt ka.
Tänud, et juhtisid olulisele veale mu skeemis tähelepanu.
Peab relee lülituse toite võtma hoopis peale kaugtule pirni, mitte ennem.
Nõnda lülitab relee kaugtule pirni läbipõlemise hetkel koheselt sisse lähitule pirni.
Need autotööstuse insenerid... tehakse ju mõlemat laadi tuledelülitusi autodele(kaugtuli koos lähiga ning kaugtuli ilma lähita töös). Ma siin ei ole leiutaja vaid pigem püüan Inseneride poolt ellu toodud praktikat enda tarbeks kasutusse võtta.
Minu eesmärk on liikuda sammuke ohutuma liikluse suunas(Enne reageerimist on prioriteetsem olustikku märgata).
Öösel pikka sõitu tehes häirib 10m-20m kaugusel liiga eredalt valgustatud asfalt, mille nägemine ei anna minu meelest mingit positiivset lisaväärtust sõiduki ohutule juhtimisele(inimese reageerimisaeg + otsuse vastuvõtmine + tegutsemine + auto reageerimine sõidukiirusel 90km/h = lähitule ulatuse kauguse puhul juht lihtsalt näeb, millele otsa sõidab, kuid ei jõua selle infoga enne kokkupõrget midagi muud peale hakata).
Ja kui korra vaadata seda lähitule poolt eredalt valgustatud asfaldiala, siis pilku jälle ette koondades vaataks nagu musta kotti paar sekundit.
Pidevalt on selline silmi väsitav tunne sõidu ajal nagu vaataks telekat pimedas toas, kuid teleka kõrvalt näitab sulle keegi taskulambiga näkku.
Ausal ülevaatusel olid lähituled normidekohaselt suunatud(seega ei saa ka neid ülespoole keerata ilma vastusõitjate nägemist häirimata).
Nii ma siis püüangi leida head ning taskukohast lahendust.
Igav mul pole ja auto tuunimine ei mahu paraku minu hobide sekka.
Noh, ega LED pole eluliselt oluline pirn. See oli mõttesähvatus, et on neid igalpool ja vbolla prooviks ära(neid normaalselt suunates). Kogemuse puudumise tõttu ju siin küsingi targemate arvamusi.
On piisavalt kogetud tunnet, kus vastutulev auto kõrvetab oma "röntgeniga" silmad kukla tagaossa kaheks surnud kulleseks.
Häbi oleks ise selline olla.
kui sind häirib koos kaugetega lähitule laik, siis pane lähitule ahelasse üks takisti, mis pinge maha võtab ning laik muutub nõrgemaks. ka on see kasulikum lähitule niidi elueale kui pinge kogu aeg ei kõigu sisse välja. hunnik releesid tuleb tekitada, et pärast lähidele lülitamist jälle pinge takistist mööda läheks.
vastus kolmele täpile teemal 90km/h poolpimedalt pressimine:
Keegi ei sunni pimedas 90km/h sõitma, kuid selgel sügisõhtul, sirgel, asfaltkattega maanteel võiks auto seda võimaldada.
Maanteel puhta asfaltkattega teel 90-nega sõidetakse 4-sek reegli järgi(mina nende seas):
pead nägema endast 4 sek ette, siis jõuad ohtu märgata, otsuse vastu võtta ning enne otsasõitu ka seisma jääda.
a) Kui kaugtulel toidet pole, laseb relee toite ühte teed pidi lähituleni (otse).
b) Kui kaugtulel toide on , laseb relee toite teist teed pidi lähituleni (läbi takisti).
Takisti suuruse saan siis potekaga katsetades määrata.
Lugupeetud takistajad olete mõelnud ka sellele kui võimas see takisti (veel parem potekas) ka olema peab. Enamik pirne 55W. Ideaalis peaks takisti sama võimas olema, aga ok takistile jääb vaid osa võimsusest.
Njah, ainuüksi takisti suuruse määramiseks 100w potekas maksab ca 8€.
Stepdown maksab alla 1€ ja selle võib siis parajaks kruttides juba ahelasse jättagi takisti asemel(output current peak 3A, max 1,8A).
See 55/4 eeldab küll, et lambi takistus on konst. Reaalselt sõltub hõõglambi takistus pingest ja võimsus tuleb veits suurem, kui 55/4, aga 20W takistist piisab varuga.
Väga asjalik tähelepanek/mõttekäik seoses tänapäevaste sõidukite tuledega. Ma olen sarnaseid mõtteid mõlgutanud juba sellest ajast kui mul oli VAZ2106 (aasta siis oli 96 ja auto ise aastast 78), millel vaatamata tervikuna madalale kvaliteedile oli auto kaugtulede valgusvihk uskumatult hea, sest kaugtuledele lülitamisel süttisid keskmised nö prozektorid ning välimised H4 pirniga tuled lülitusid ümber kaugtule niidile. Tulemus oli täpselt see nagu teemaalgataja on kirjeldanud, et ninaesine ei ole valge, vaid valgus on seal kuhu pimedas maanteekiirusel on vaja näha.
Vahepeal sai kümmekond aastat erinevate autodega sõidetud ning kui mul oli nn topelttuledega Golf 3, siis mõtlesin sageli, et küll oleks tore, kui saaks lähituled ära kustutade kui kaugtuled põlevad. Tühjadel teedel tegin vahel ka proovi (lähituled välja lülitades ning kaugtulede vilgutamisasendit kasutades) ja oli ikka selgelt parem nähtavus aga nii loomulikult sõita ei saanud :-)
Sedasi unistasingi headest esituledest kuniks 2006 ostsin Volvo 740 (viimaste aastate mudel, millel juba sama esiots nagu 940-el) ning siis võisin taaskord rõõmu tunda mõistliku valgustuslahenduse üle. Nimelt on nendel autodel sama klaasi taga kõik kolm tuld - udu-, lähi- ja kaugtuled. Viimane on justnimelt mitmuses, sest välimised tuled on samuti H4 pirniga ning lähituled lülituvad kaugtulede sisselülimisel välja. Tänu sellele on selliste tuledega parem sõita kui nii mõnegi kaasaegse ülimalt modernse valgustuslahendusega autoga, sest ninaesine ei ole valge.
Mitte ainult valgustuslahendusest tingituna lisandus aastate jooksul nii mõnigi sarnane 900-seeria Volvo ja mingil perioodil oli väga palju öist sõitmist. Siis olin ikka väga rahul, et sain enamuse kilomeetritest just selliste autodega sõita.
Vahepeal sai paralleelselt Volvodega aastake bi-xenon´itega autot peetud ja hiljuti olen ka üsna hinnaliste autodega öist sõitu teinud, millel kõikse popimad led-matrix (anti-glare) esituled. Viimased on loomulikult väga asised aga 30a vanal Volvo valgustuslahendusel pole siin kõrval midagi häbeneda.
Kahjuks loobus ka Volvo topeltkaugtuledega lahendusest 960-etel alates 95a ning vaid 940 pidas vastu väärika lõpuni 98a.
95a 960-el on juba nö klassikaline tänapäevane lahendus, kus äärmised on lähituled ja keskmised on kaugtuled. Tulede valgusvihk on küll konkurentsivõimeline, ent pimedas on selgelt mõnusam sõita nö vanema lahendusega.
Kõnealuse elektrisüsteemi modifikatsiooni tehnilise teostamise juures tuleks kindlasti tähelepanu pöörata komponentide sobivusele s.t. ilmastikukindlus jne. Ehk siis ei saa kasutada tavalisi elektroonikasüsteemide releesid, sest temperatuuri- ja vibratsioonitaluvus ei pruugi olla piisavad. Samuti tuleb süsteem lahendada selliselt, et kaugtulede sisselülimisel süttivad kaugtuled ennem lähitulede kustumist ja välja lülimisel peavad lähituled kindlasti ennem süttima kui kaugtuled ära kustuvad.
Ma kahtlustan, et üks põhjus, miks autotootjad seda teed läksid (lisaks rahalisele kokkuhoiule) on, et eespool kirjeldatud lahenduse üheks miinuseks on see, et kaugtulede sisselülimisel lähitulede ahel katkestatakse ning see evib endas teatavat ohutusriski, sest on võimalus, et tagasilülimisel ahel ei taastu. Ma ei tea, kas siin on tegemist mingi euronõudega või mitte aga ma ei imestaks, kui eurogeeniused on selle just nii kirja pannud, et alates mingist aastast müüdavatel autodel ei tohi ühelgi juhul lähitulede ahel katkeda.
Nali-naljaks aga mul on oma Volvoga just selline olukord ette tulnud, kus kaugtulede väljalülimisel lähituled ei süttinud. Olukorra "päästis" udutulede sisselülitamine ning remondiks piisas relee ülejootmisest.
Mu mäletamist mööda kasutas esimesena kaugtuledega koos ka lähikaid BMW juba 80-ndate algusest. Tookord oligi see ninaesise ülevalgustamine veidi harjumatu- nüüd juba tavaline.
Samas, minu kasutuses olev suur mahtuniversaal kasutab veel H4, naise auto aga H7 ja oli vist H1. Viimase ninaesine on tõesti väga valge, eriti hea on sõita aeglasemates kurvides ja metsateedel pöörates. Just see on H4 puuduseks, ninaesine jääb pimedaks. Seepärast kompenseerisin selle lisatuledega.
Mis mind hämmastab on see, et uute kaugtulede võimsius(reflektor) nii väike on.
Võimalik, et neil vanematel autodel, millel täistuli=lähi+kaug. on lihtsaimaks lahenduseks ninaesise ülevalgustuse vastu kaugtule pirni vahetamine värskema halogeenpirni vastu ja lähitule puhul vältida tänapäevaste ++extremenigtvision tüüpi halogeenpirnide kasutamist. Aga eks parim lahendus sõltub konkreetsest masinast ja millise liiklustihedusega öistel teedel valdavalt sõidetakse.
Aga tõesti palun mitte eksperimenteerida täiesti teist tüüpi ehk siis LED vm tugeva valgusjõuga pirnide aretamisega masinatele ükskõik millisesse otsa, kuhu neid ette nähtud pole. Lihtsalt mul on värske kogemus eelmisest ööst, ise sõitsin viimase põlvkonna Passatiga, millel täisautomaatselt igatsugu oludega kohanduvad esituled. Jõudsin maanteel tasapisi järgi 20+ aastat vanale 500 seeria BMW-le ja kohandusin keskmisest pikema pikivahega tema tempoga. Eessõitja vilgutas ohutulesid, mõtlesin et nägi looma või miskit. Veidi aja pärast jälle. Siis tekkis kahtlus, et äkki minu tuled ikkagi pimestavad teda. Samas kunagi varem pole kedagi pimestanud, ükski vastutulija ka ei vilguta. Ja märkan et tõepoolest seekord minu tuled ei jätta eesliikuvat masinat pimeda ruudukese sisse. Kuid põhjus oli puhtalt eesolevas BMWs, mille numbrituledeks olid parajad prožektorid ja tagatuled keskmisest pigem tuhmimad (tumendatud?). Igaljuhul selline eesliikuv kombinatsioon tänapäevaste automaatsete tuledega masinate jaoks arusaamatu porno, ja täiesti õige, et teel eesolevat pornot tuleb pigem rohkem valgustada kui vähem. Proovisin lahenduseks hoida lühemat pikivahet (adaptiivse püsika keskmine aste), sest siis võtab minu masin kauged täies valgusvihu laiuses igal juhul maha. Kahjuks see oli halb lahendus, kuna sellise distantsiga pimestasid eesliikuja numbrituled mind :)
Pikema pikivahega ja jõuga tulede lähirežiimile sundimisega olid teeäärte valgustuse ulatus puudulik. Igatepidi oli perses ja eesliikuja muudkui pani aga ohutulesid, kui mina automaatrežiimile läksin. Õnneks ta keeras varsti vasakule ära. Tervitused bemmimehele 991APK ja palun tee oma numbrituled korda.
bemmimehe arust on ta tuled ideaalsed, süüdi on teised.
aga ilmne näide, kuhu me oma automaatsüsteemidega jõudnud oleme- tehnika ei suuda tuvastada eriolukordi ja nii nagu isesõitev auto on pauke pannud, jooksevad ka muude asjade juhtmed mingil hetkel kokku ning kui siis rooli taga olijal mõistust pole, on pauk käes. siia võib lugeda ka igasugu distantsi hoidvad jubinad, automaatpidurdused ja muud elu liiga lihtsaks tegevad asjad. ja kui siis mingi blond tibi rooli taga (sry soovolinik, aga eks ole muidugi ka meessoost lolle), kes halligi ei jaga, mida ta auto teeb, on tagajärjed kurvad.
Need abistavad vigurid ongi aitamaks noid, kes midagi ei jaga või on hajameelsed või arvavad, et suudavad üheaegselt mitut asja korraga teha. Ega need tüübid automaatika puudumise pärast sõitmata ei jätaks..
"Mis mind hämmastab on see, et uute kaugtulede võimsius(reflektor) nii väike on."
Ega reflektori suurus ja valgusviljakus pole otseselt seotud. Väiksem reflektor peab vaid täpsem olema. LED tulede puhul tulebki väikest ja paksemate metallseintega reflektorit kasutada koos väikese pinnaga tule klaasiga, siis hoiab LEDi jääksoojus tule klaasi talvel jäätumast.
