Juhtusin just vaatama üht reklaamsaadet (ainuke eesti autosaade, Roolivõim), kus väideti et goodyeari uued soundcomfort rehvid vähendavad müra kuni 50%.
Super uudis ju :D Kõik me teame kui suur müra teevad rehvid, eriti naastrehvid. Vähendada seda kuni 50% oleks ikka väga suur edasiminek.
Arvan et paljud jookseks kohe selliseid rehve ostma, mis siis et hind 10..20% kallim. Jookseks ise ka, aga hakkasin loogikaga mõtlema ja täpsemalt uurima, et siin peab mingi konks olema.
Goodyear väidab et müra salongis väheneb kuni 50% või kuni 4dB. Aga minuteada on keskmise sõiduauto salongimüra u.70dB, seega 50% oleks ju u.35dB, mitte 4dB. Ok võtame arvesse selle maagilise "KUNI", et ideaaloludes jne. aga ikkagi oleks see 4dB ju ainult umbes 6% (70st).
Hakkasin lähemalt uurima, et kas olen mina loll ja ei saa loogikast aru või on tegu järjekordse "ulmelise müügijutuga sinisilmsete lollitamiseks", ning mis siis selgus.
Müra autosalongis põhjustavad kümned erinevad tegurid ja rehvimüra on neist vaid üks. Rehvimüra omakorda koosneb ka paljudest erinevatest müradest, üks neist on õhumullide resonants, ehk siis rehvi sees oleva õhu vibreerimine. Nüüd see müra (rehvi sees oleva õhu vibreerimine) ongi kuni 50% vähenenud. Sõltuvalt selle müra vähenemisest on salongimüra kuni 4dB väiksem, ehk tüüpiline 70dB salongimüra on nende rehvidega umbes 66dB (salongimüra väheneb umbes kuni 6%).
Kas kuni 6%-line salongimüra vähenemine tasub ära 10..20% kallimat hind, see on igaühe enda otsustada.
Kokkuvõttes järjekordne müügitrikk kus räägitakse "aiaaugust" ja kui ise omale asju selgeks ei tee ning suurte reklaamkirjade peale kohale jooksed, saad võimaluse ootustes pettuda :P
(.........just my 5 cents)
Lõpuks ometi on rehvitootjad asunud selle teemaga tegelema. Rehvimüra on tänapäeva autos kõige suurem müra. Ammu oleks aeg olnud. Ma juba aastaid ootan seda uudist.
Vanasti olid autodel teemaks ka tuulemüra ja mootorimüra. Ajal millal autokeresid hakati muutma voolujoonelisemaks ning esiklaas viidi suurema kalde alla ning parandati tihendeid ustel ning isoleeriti salong paremini mootoriruumist tulemüüri juures, ei ole tuule ja mootorimüra enam probleemiks. Sõitke vana Ladaga millel esiklaas nagu sein ees püsti, millelt tuul voolujooneliselt üle ei saa. Vihiseb ikka küll. Pole topelttihendeid ustel ja jälle suurem tuulemüra.
Helistuudioid osatakse ehitada. PC-si vaiksemaks vooderdada. Ruume pehmete materjalidega vaiksemaks teha aga rehvidel võttis nii kaua aega. Iga pehme materjal summutab ruumis müra. Löö omal tuba mööblist tühjaks ja vaata kuidas hakkab kajama ja iga sõna tundub lärmakas. Sama on ka autorehvi sisemusega.
Vaatasin ka ise seda saadet ning mõtlesin et ehk ei olnud tehnoloogiat ning ei osatud seda müra vähendavat vahtu sinna kinnitada effektiivselt. Eks aeg näitab kas see polster seal ka viie aasta pärast püsib, sest rehv paendub ja saab kõva väntsutamist sõites.
4dB on ikka päris suur vahe, ise olen mõõtnud ühes odavklassi japsis 72dB ja natuke kallimas japsis 69dB - ühes peavad tagaistujad ettepoole kummarduma ja tugevdatud häälel sulle miskit ütlema, kui kuulda tahad. Teises saad häält tõstmata rääkida ka tagumiste kodanikega. dB on logaritmiline mõõtühik, seal ei saa päris nii võtta et pool 70-st on 35.
Muidugi sõltub teekattest ja ega praeguse tehnoloogia juures müra olematuks ei saagi teha sest müra tekkib ennekõike ikkagi rehvi ning teekatte kokkupuutel.
Ma kujutan ette et rehvi saaks vaiksemaks kui ta oleks seest täis mingit elastset tahket materjali, mitte aga õhku kus saab see müra tekkida.
Kes leiutab esimesena sellise kummi või mis iganes materjali, mis on vaikne kokkupuutel teekattega ja samas ka peab igas olus ning patenteerib selle, see saab väga rikkaks.
Issand sa näed ja ei mürista. Kui täna on 10 sooja ja homme on 5 sooja, kas siis homme on poole jahedam? Sai ka omal ajal paar talve külakooli käidud, aga tänapäeva tegelased ikka ilmutavad teadust
See dB logaritmiline graafik on jah üks selline asi, millega väga tihti alt minnakse. Wikipediast oleks igati abi :-) https://en.wikipedia.org/wiki/Decibel
Samas tasub haridussüteemi tunnustada - protsentidega tehted on suudetud selgeks õpetada.
