Eestis hakkas alates 01.05.2018 kehtima biokütuse kohustus mootoribensiinile 95. Kuna selle kütusega saab nüüd vähem km läbitud, siis kas oleks mõtekam osta hoopis 98 kütust?
Kõige parem on vast tankida umbes 3-4 paagitäit 98 ja vaadata mis nägu auto teeb? Mitu paagitäit vajalik selleks, et arvuti ennast ümber oskaks häälestada. Vähemasti VAG mootorid õpivad vastavalt kasutatavale kütusele uued süütenurgad selgeks ning mina oma katsetustega olen selgeks saanud et no umbes 2 paagi täit läheb et asjad stabiliseeruksid.
Paljud aga ehmuvad, et sõidavad 95-ga ning siis panevad 98 sisse ja auto muutub uimasemaks. Aga sõita tuleb natuke ja siis hakkab erksus taastuma ja läheb kangemaks kui 95-ga sõites. Sama asi siis 98 -> 95. Ise oma autoga 15 aastat 98-ga sõitnud proovides paaril korral ka 95 aga ikkagi 98-ga on tõmme suurem ja sõit mõnusam kuigi bensupaagil on kirjas minimaalselt RON 91. aastad on näidanud et 98 midagi mootorile ei tee. Mootoriks siis minu masinal 1.6l vabalthingav.
nii naiivset juttu pole ammu lugenud- arvutil kulub paar paagitäit õppimiseks...
süüte ja kütusesüsteem töötavad puhtalt andurite baasil ja kogu aeg käib seal üks sahmerdamine, st küttesegu ja süütenurga muutmine vastavalt mootori koormusele, pöörete arvule, õhuhulgale, väljuvate heitgaaside koostisele ja muudele teguritele vastavalt, aga mõni arvab, et arvuti käib kapoti all karbussi segukruve reguleerimas.
teemaalgatajale ütleks sellise lihtsa asja, mille peale võib ka iseseisvalt, väikese mõttetöö tulemusel ilma foorumita tulla- proovi järgi, saad kõige otsesemast allikast teada. tõe kriteerium on praktika.
aru, nagu paljudest teistestki mõistusevastastest asjadest siin. Nn. uus 95 tuleb kallim, rikub mootoreid, läbid vähem kilomeetreid, mahutis (kütusepaagis) ei säili jne. Ostja seisukohalt, kellele ehk mille pärast seda siis üldse vaja kui kõrval 98 on igati parem?
98 parem, pole mõtet 95 tankida.
Kui sul on rendiauto üheks päevaks ja vaja paak “miskit” täis panna, siis paned jah 95 kuna odavam, aga oma isiklikku autosse ikka ja ainult 98
to ...
Räägin oma aastatepikkusest kogemusest. Tõsi autol on VAG EA827 mootor millele külge kruvitud Bosch KE-Jetronic sissepritse. Tegu suht vana mootoriga (esmaselt tutvustatud väidetavalt aastal 1972) kuid tootmises oli kuni selle maani mil VAG kolis turbomootoritele üle. Ehk siis jah minu masin on väga pirtsakas oktaanarvu kõikumise osas ja lööb niiöelda pea sassi - gaasipedaali tundlikkus jätab väga kõvasti soovida ja peab kõvasti tallama hakkama. Kui aga paak või paar sõita siis normaalne olukord taastub.
KE jetronic on mehaaniline pritse ja need on tänaseks päevaks kõik väsinud (võta üks pea lahti ja saad aru miks väsivad (kummi membraanid, vedrutaldrikud ja vedrud) Sellepäras need autod ära lõppevadki. Kütuse põletab kõik läbi, see et vahest liigub ja vahest mitte on seotud pritsega (pump, surveregulaatror ja pea+ lambda ja temp, andurid ).
Spetsialiste vabariigi peale ühe käe sõrmedel lugeda. Kui töötab siis liigub ja on hea, kui midagi hakkab väsima on kogu süsteem loll ja võib liikuda edasi nagu 1,6d ja kütet võtab kui v8. Ise pole mõtet üldse torkida (jah pritset saab ise tähikuga segu rikkust regullida, siis peab multimeeter lambdat mõõtma ), kuid ise ei soovita torkida.
KUi on probleeme siis Speedsteri Hannes Tallinnas aitab.
# uus 95 tuleb kallim, rikub mootoreid, läbid vähem kilomeetreid, mahutis
# (kütusepaagis) ei säili jne. Ostja seisukohalt, kellele ehk mille pärast seda siis
# üldse vaja kui kõrval 98 on igati parem?
Kes saab sellest kasu, et inimestel rohkem raha edaspidi kulub? ;)
On autosid, mis töötavad paremini 95-ga, teised 98-ga, kolmandad joovad suurepäraselt ka seda piiritusesolki. Tuleb teha see selgeks enda auto puhul ja arvestada sellega tulevikus valikuid tehes. Mujal Euroopas juba ammu need piiritusesegud müügis, mina olen omad vitsad kah kätte saanud ja enda autode puhul tean, millesse mida tankida (ja mida mitte).
Minu masin saab sõita ka selle biolisandiga bensiiniga. Kuid. Olen nüüdseks paar-kolm korda tankinud seda ja peab ütlema, et vahet on tunda.Tundub jah mõnevõrra jõuetum (olen seda autot omanud üle kolme aasta, nii et võrdlusmoment ikka on). Ja häälestki on kuulda, et tulid juurde noodid nagu võrril, millega püüad suht järsust mäest üles sõita.
Nagu on tehtud sujuvalt väiksemaks võipakid, kohupiimapakid jne ning klient ei mõtlegi selle peale, et saab sama hinnaga vähem tegelikku toodet... Enamus märkaks vaid odavamat hinda ega paneks "liitrihinda" tähelegi.
no ega see meie kolm kohta peale koma ka nüüd midagi targemat ei ole. igaüks oskab arvutada, palju saab kütusemüüja 10, 100 või 1000 liitri müügist lisaraha kui hinnaks on 1,38 asemel 1,389. tõmmatakse meid igast asendist ja igal ajal.
millal toidupoes hinnad kolmekohaliseks tehakse?
Asjasse mitte puutuvalt kuid siiski korrektsuse mõttes mainin ära, et mu masinal pole ikkagi KE-Jetronic peal vaid Simos 7.1. Lihtsalt sellele EA827 mootorile on neid kütusesüsteeme nii palju peale kruvitud aegade jooksul et tegin ise vea ning nüüd täpsemalt mootori koodi järgi uurides selgus jah, et ikkagi Boschi Simos 7.1 on peal.
"mina olen omad vitsad kah kätte saanud ja enda autode puhul tean, millesse mida tankida (ja mida mitte)"
Kärss, kuidas sa selle endale selgeks tegid? Kas lihtsalt tunnetuse järgi, vaatasid neid kütuse ja auto sobivuse tabeleid (kus enam-vähem kõik alates 90-ndatest toodetud autod sobivad selle solkkütusega) või on veel mingi kolmas moodus?
Aga ..., miks nii pessimistlikult? Sa arvuta parem, palju jääb kütusemüüjad saamata kui
Hind 1,39, aga tegelikult maksad 1,389. Tuleb ju tunne, et tahaks õelalt irvitada.
Samas arusaadav - Infineon on Siemensi pooljuhtide allüksusest tekkinud eraldi ettevõte ning suurimateks autotööstuse klientideks on just Bosch ja Siemens ise - mõlemad tellivad Infineonilt just autotööstusele sobivaid mikrokontrollereid.
Simos on ikka puhtalt Siemensi (Continental) tarkvaral baseeruv süsteem, Boschiga (motronic, vanasti ka jetronic) seal ühist küll midagi pole. Need on ühildamatud süsteemid.
Kindlasti leiad enamuste autode "ajudest" ka AMD kive, aga see ei tähenda veel, et AMD autodele juhtplokke toodaks.
selline jutt siis netist : Tehtud siis täna uue solkkütusega experiment. Eesmärgiks 95 sisse segatud etanooli eemaldamine. Täiesti teostatav viisil kus lisatakse koguse kohta ca 10% puhast vett ning loksutatakse tõhusalt, pääle mida lastakse selgida kuni vesi põhja läheb koos ahnelt seotud alkoholiga ning seejärel sifoonida pealejääv bensiin või teostada nõus, kus saab sette altpoolt eemaldada. Ainus viga, mis tekkis- doseeritud 10 liitri "kütuse" kohta jäi bensiini järele mitte 9,4 liitrit nagu kirjade järele olema peaks, vaid kõigest 8,6 liitrit. See näitab seda, et selle uue solkkütuse sisse on segatud seda etanooliläga mitte 6,4%, vaid kaugelt üle 12%. Nõnda et- hoidke sest saastast parem eemale kui auto eluiga armas, ja samuti kui mingeid aiamasinaid või mootorsaage tankida! Pääle selle- kui sellest "kütusest" välja võtta küllaltki detonatsioonikindel etanool, siis järelejääv bensiin võib jääda tunduvalt madalama detonatsioonikindlusega lisaainete puudumise tõttu, sest neid "ei ole põhjust" lisada. Elementaarsed arvestused mahtude järele jätavad selle detonatsioonikindluse numbri ehk oktaaniarvu kuskile 88-92 vahele, mis vanematele sõidukitele, samuti aiamasinatele ei tohiks midagi teha, sest sääl arvestatud minimaalseks oktaaniarvuks alates 87 kuni 91-ni. Aga rängema koormuse all ja uuemad, seal targem see 98 kuniks see solkimata. Soomes on ka see 98 solgitud- 5% etanooli hulgas. Siin loodetavasti veel mitte. Allikas: Kuldar Pärt, Facebook
No aga keegi peab ju need elektriautod ka ära ostma mida siin järgneva 5 aasta jooksul tootma hakatakse. Siis solgitaksegi bensiin ära ja kui diislit ei taha siis lähedki elektri peale.
ma ka naersin kui nüüd hirmus paanika lahti läks, et etanooliga kütus kehvem on. siin samas foorumis on ju varasemalt kiidetud, kuidas Soomest ostetud kütusega parem minek ja väiksem kütusekulu on.
tegelikult on kogu paanikakülvaja ajakirjandus. alustati juba ammu bensu mittesobivusest, siis läks lahti hinnaga hirmutamine ja see on nüüd tõeks saanud, sest müüjad lihtsalt pidid selle peale hindu tõstma kui ajakirjandus seda lubas ja lõpuks tuleb välja hoopis see, et siiani müüakse veel vanu varusid ja loomulikult kõrgema hinnaga. banaania nn vaba turg on täiega vaba- müüja paneb sellise hinna, mis talle meeldib. olen seda viimati kogenud päris mitme kauba puhul, kus internetis leiab samale asjale ca 3x hinnaerinevusi. ime siis, et paljud oma ostud välismaistest netipoodidest teevad. ja kütuste ning muu kauba osas lätis käiakse. kui ikka riik arvab, et vaba turumajandus reguleerib end ise ja riigil pole vaja sekkuda, siis selles suhtes on tal täiesti õigus- reguleeribki ja tarbija pole loll...
Tere! Tunnistan ausalt, et jälgisin antud teemat "eemalt-kaugelt" ja viimased postitused äratasid tähelepanu ja... .Diisel veoautodele (sõiduautod oli unistus) kallasid autojuhid kunagi ammuammu -temperatuuride aegu (talv) küt. paaki enne mootori seiskamist 50-100-200 ml 76 okt. bensu (numbritega võin eksida, 72 okt. oli soovitatavam), et hommikul, kui on liitreid tulist-sooja vett jahutus süst. läbi jooksnud, oleks töövahendi käivitamine hõlpsam. Bensuka vennad ehitasid agregaate-"pulkasid", et saada "puhtamad" "seedetraktid" oma liikuritele (sõiduautod kaasaarvatud-erakasutuses dislad puudusid=haruldus) ja...ehitati-leiutati vee sissepiserdamise-pritsimise variante!!!
Tunnistan, et kasutasin oma siksi kallal sellist moodust ja nimelt: töötava mootori "avatud" karbussi (õh. filtri kaan eemaldatud) kallasin võimalikult tulist-keevat vett ettevaatlikult karbsi avadesse (kahekambriline karb.,kui mäletate), käsitsi oli võimalik sooja mootori pöördeid hoida vajalikul tasemel, vahemärkus-siks oli esimene "antifriisiga" "tangitud" ja VÄGA!!! populaarne suksu!!! Mõelda sai igasugustest "lisanditest" ja kurat teab millest veel ja NÜÜD... lisandeid rohkem kui rubla eest, minu rahakott on väga kõhna ja ülearu=mõttetult maksta omaaegsete unistuste eest küll ei tahaks ehk on-oleks pehmemaid võimalusi!?
Lugupidamisega T.
toinoo- arusaamatuks jäi,mis eesmärgiga seda vett siis sinna kallasid?Ja mismoodi see väike sortsakas bensiini paarisaja liitri diisli hulka käivitamist parandas.Kui talvist diislit polnud(enamasti polnud kunagi)siis meil tangiti 100l diislile 20-30l bensiini.Vahel õnnestus sõjaväe lennuväljalt petrooli hankida ja seda pandi ämbriga nii et ikka oleks,kasvõi pooleks diisliga.
to toinoo seda bentsu valati enne seiskamist õlisse , mitte paaki, et käivitusel see mögin vedelam oleks. mingi aja käis ja aurustus ära. kui oli vaja küte vedelamaks teha,siis ikka kuni 40% betsu diisli hulka ja see pidi pidevalt olema
Tere! Kõik õige, eksisin kogustega aga kümnetest liitritest nafta hulka- ei usu-pole tõsi. Eesti sohver oli ikkagi teadlik diiselkütuse määrivast-õlitavast omadusest ega soovinud oma töövahendist kohviveskit teha jah ka M-karter sai oma osa aga seda kõike ikka siis kui ennustus lubas tugevaid -temperatuure.
Lugupidamisega T.
toinoo-See mida keegi usub või ei usu on igaühe otsustada.Aga väita et kellegi kirjutatu pole tõsi ,siis tahaks teada mille alusel seda väidad.Mina kirjutasin seda mida ise olen teinud ,mitte piimapukis naistelt kuulnud.Kusjuures 90-ndatel tankisid veokamehed kes põhja poole sõitsid bensiini lisaks ikka korralikult.Võib-olla satub siia keegi kes oskab koguseid täpsustada.
21 aastaselt oli mul ŠKODA ja ALKA Frigero sabas, käidud sai talviti teabkus ja Venes oli diisliga tihti jama, see võis filtrites ka -15 juures margariiniks muutuda ja leeklamp oli ikka suur sõber. Vene mehed viskasid kaltsud ämbrisse koos diisliga ja panid selle paagi all põlema.
Muide- kabiinis oli terve seadeldis eetriga käivitamiseks, balloon pandi pesasse, keerati kaas peale ja löödi nupuga puruks.
Pirnid põlesid paagis ja bensiini lisati ka- mitte midagi hullu ei juhtunud. Kuna ei mäleta isearetatud lisapaakide kogumahtu- ei oska seda % öelda, kuid seda bensiini lisati mitte 5%, aga ikka rohkem.
Need kogused olid vist kõigi 70-80ndate diiselautode kasutusjuhendites kirjas (st need autod, mida 90ndatel peamiselt toodi). Ma ise ostsin elu esimese diisli vist 1994 ja siis käis kogu talv tankimine nii, et ühest püstolist diislit ja teisest bensiini. Võibolla siin Tallinnas oli nii palju soojem, et polnud põhjust, aga diislite peenfiltrid olid sel ajal üsnagi kirves hinnaga ja paar korda talvel külmaga tee ääres neid vahetades (seejärel õhutades jne lootuses, et aku enne ära ei sure, sest siis polnud raha ka pidevalt uusi akusid osta) ei tekkinud küsimustki, kas tangid koos bensiiniga või ilma. Pigem lubatust rohkem bensiini ja törts 2T õli sinna vahele. 90ndate lõpupoole see probleem kadus, ei mäletagi, kas olid talved soojemad või paranes talvekütuse kvaliteet, aga koos sellega kadus diiselautodel ka pidev (nii iga-aastane) pihustite vahetamise- ja ülereguleerimise vajadus.
Veest on foorumis palju juttu olnud, veepritset kasutas tehaseades ka Subaru, onu ehitas veepritse 60ndate lõpus peale mossele, ma ise tegin umbes selle foorumi algusaegadel sama nalja ära ühte mootorit tuunides. Kel huvi see googeldab, netis selle kohta infot piisavalt, et mida, kuidas ja miks. Toinoo teises lõigus kirjeldatud "mootori sisepesu" oli samuti üsna levinud võte, kena roppust lendas pärast ikka sumpsist välja:) Sõidan palju sõite endiselt uunikumidega (vanemate autodega kui 90ndatel), aga millegipärast pole tekkinud soovi ega põhjust neid vanu võtteid jälle proovima hakata...
Tere! Kallis aga..., palun ära tunne ennast puudutanuna-solvatuna, tunnistan, et minul ei olnud tarvis nn "segu" küt. paaki teha (M-karter sai küll ka minu käest "abi" bensu näol) ja ülejäänut kuulsin sohvrite käest- sest ma remontisin nende töövahendeid. Oli küllaltki tihti-palju tegemist PL."paaridega" ja muu sinna juurde kuuluvaga. Sohvri ametist (kutseline) olin sunnitud loobuma, tabas nn "unehaigus", nüüdseks on nagu üle läinud=valitsen seda.Töötava mootori selline sisepesu tollal oli vast ikkagi enesepete ja mootorile ka öhtlik, sest usun, et antud toimingu käigus saadi silindris olevad osad puhtaks mustusest kui ka töötavaid-liikuvaid osi määrivast-õlitavast määrdest.
Lugupidamisega T.
