Täna jagati laiali Maanteeameti koostatud tegevusjuhend. 01.juulist alustame masina põhja all haamrivarrega kopsimist, lahtise mastiksi eemaldamist ja vajadusel põhja all oleva kandevkonstruktsiooni porist puhtaks pesemist ning kui Teie seda ei luba siis tuleb kordusülevaatus. Tahaks loota, et uut juhendit õigesti tõlgendataks sest esmapilgul tundub, et igasugune rooste auto kandevkonstruktsioonidel toob kaasa korduva sest juhendis ei ole olulist meeldetuletust mis on MKM 77 lisa 4 olemas ja seal on: 2.8. Korrodeerunud – sõiduki ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu on vähenenud sõiduki osa tugevus või jäikus.
seda pesemist tahaks näha,et kes kanalit ja tuba veest pärast kuivatab?talvel enne lumise auto tuppa ajamist kraabitaks viimane lume ja jääkibe masinalt maha,et mitte toas veelompe tekitada.
no ilmselt hakatakse ka plaste eemaldama.päevas jõutakse teenindada 3-4 autot.mina oma autot küll peksta ei luba.peab vist hakkama välismaal tüv-is käima
soomes toksitakse ka niikaua kuni kuskilt ikka läbi läheb kang, enda roikal nii juhtus, niiet makrofleks ja pahtel ei aita, peab ikka mingi plekitüki peale neetima ja paksult kivikaitset peale laskma
Neetimine on keelatud vastavalt juhendile. Tegelikkuses on reeglite ja juhendite peale pressimine jabur minu arvates just nagu ülevaatajal puuduks oskus kaalutleda. Ma ei lepi kunagi selle mõttega, et uksekarp on kandevkonstruktsioon kuid kuna ametnikud on meist kõrgemal astmel "toiduahelas" siis mis seal ikka. Vin-koodi otsimisel meie ei pea ratta koobast pesema lumest vaid võime saata kliendi auto kordusülevaatusele kuna kood ei ole leitav. Küll aga näeb ette rooste otsimise juhis auto põhja puhastamist ülevaataja poolt ja selleks võib kasutada abivahendeid nagu annab MKM 77 lisa 4 kus on kirjas järgmine - Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka sõiduki või selle osa käsitlemist (nt koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine vms) või abinõu kasutamist (nt seebivesi, traathari, heebel vms), kui sõiduki või selle osa korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda. Samuti soovitatakse „roostejuhendiga“ võtta kasutusele väga hea valgustus ning peegel.
Mis moodi hakkab välja nagema maasturite üv?
Pean silmas raami peal olevaid maastureid, nendel kõigil on raam pindmise roostega.
Sest ilmastik, teedel olev sool eemaldavad kaitsekihi mid on suht õhuke.
Raam ise on 4-5mm metall torusitkust, kas need koik on labi kukkunud juba eos, kuna neil on naha pindmist roostet?
Jutt käib ikka nn. süvaroostest mis on ka mõne augu teinud kerele või kandevkonstruktsioonile või silla osale. Pindmine rooste ei lähe arvesse ma algatasin teema selleks, et anda teada mis hakkab toimuma esimesest juulist. et kui kuulete auto all kopsimist siis teate, et nii nõuab vastav juhend. Kopsimiseks ja suuremaks uurimiseks läheb alles siis kui tekib kahtlus. Kuna ei pakuta metoodikat kuidas tuvastada süvaroostet siis võib antud teema olla kohati subjektiivne. Palju korratakse "roostejuhendis", et kui näpuga ikka saab augu sisse muljuda siis on korduv, et kui keelatakse puhastada lahtisest mastiksist siis tuleb samuti korduv.
Tahaks näha kui keegi hakkab haamriga põhjaall tampima, siis maksate põhja töötlemise kinni oma kulu ja kirjadega. Jah kui kahtlus et mastiks+makro või ja tuleb välja, siis ok. Aga kui kuskilt midagi ei leita ja põhja pekstakse siis maksate põhja vigastused (korrosioonikindlus) kinni.
Meie riigi seadused on euroopas ühed debiilsemad, tehakse kõik et inimesed ei sõidaks vanade autodeta (etanoolitud kütused) nüüd hakatakse põhimõtteliselt vigu otsima et mitte ÜV vormistada.
Jah, poolraamide lappimine makrofleksi ja mastiksiga EI OLE normaalne, sest need autod on ohtlikud.
Mitte küll teemasse aga kõige värskem info debiilse määruse olemasolu kohta on https://www.delfi.ee/news/paevauudised/liiklus/kolme-aasta-p
arast-peavad-talverehvid-olema-varustatud-uue-sumboliga?id=8
6173577
Panen siia täpsustatud kommentaari, mille tegin.
No mis rehviekspert on Taavi Aas. Et meie riigis ruulivad amatöörid on minule juba ammu selgeks saanud. Rahvale pakutakse teadmisi mis on kauged tegelikkusest. Taavi Teie meeskonnas on jobud kes ei tea mida tähendab märgis KOLM MÄETIPPU. Appi ma ei või kui rumalad võivad mõned olla ja seejuures veel tähtsa näoga jagatakse lausvalet. Kolm tippu rehvil tähendab, et tegemist on rehvidega millega on mõttekas sõita kui käiakse mägedes suusatamas. On rehvi haardumine hea kui on miinuskraadid ja siis kui sama auto sõidab „alla“ kus on pluss 20 ja rohkem on samuti rehvi haardetegur hea. Jopakolla miks meil ruulivad nii rumalad. Lumehelbeke näitab, et tegemist on nn. lumerehviga st. on mõtteksa kasutada seal kus on rohkem lund. Meil on rohkem kiilasjääd ja siis tulevad mõttese ICE märgisega rehvid. Kolm tiuppu ei tee rehve veel rohkem talverehviks.
Hr. Millert
Loen ikka teie teemapüstitusi ja vastuseid küsimustele. Tänuväärne töö mida teete selle valdkonna tegemisi selgitades.
Läbi kuvab aga kibestumus. Teiste rumalaks nimetamine. Enese esile tõstmine. Kõik on rumalad bürokraadid, olgu nad siis ministrid, maanteeameti esindajad või muud riigiametnikud. Püüate olla maailmaparandaja ja jätate endast sellega juba veidi naljaka mulje. Vähem emotsioone ja rohkem asjakohasust ei teeks halba. Külastasin kunagi Teie ülevaatuspunkti. Ka seal ei suutnud te hoiduda minu kui kliendi ees sarjamast kõiki ja kõike. Teate, mind kui klienti huvitab, et ülevaatus saaks tehtud kiirelt ja korralikult. Ma poleks soovinud kuulata pikka esitlust kui lollid ja võhiklikud kõik on kes teile reegleid teevad.
Kusagil on piirid millest üle ei tohiks astuda ja mulle tundub, et olete sellele piirile üsna lähedal. Täna on moodne öelda - ära vaena.
herr millert klient kui autoomanik ei pea teadma kus on vin kood,teil on tark arvuti mis näitab asukoha.ei usu,et vin kuhugi rattakoopasse sopa alla peidetakse ussitama nagu ütlesite.viimati ülevaatusel ülevaataja ka otsis mingi 15 min,käis mitu korda arvutis vaatamas ja lõpuks leidis selle.minul polnud halli aimugi kus asub.
See rehviteema on jälle sellesse auku, et neil pole mingit statistikat liiklusõnnetuste ja rehvide seoste kohta, aga peaasi on millegi keelamine ja millegi kohustamine. Rehvimüüjate lobitöö või tüüpilise bürokraadi ajuhälve?
Tegelikult on kogu see rooste tagaajamine ülevaatusel täielik mõttetus.
Millal toimus viimati liiklusõnnetus auto roostekahjustuse tõttu.
On vist küll olnud juhtumeid, kus veoauto raam on läinud pooleks,
kuid sõiduautot ei suuda küll meenutada, mis oleks just korrosiooni tõttu
liiklusõnnetusse sattunud (või üleüldse mingi tehnilise rikke tõttu).
Raskemad õnnetused on ikka inimfaktorist põhjustatud
(kiirus, alkohol, enda ülehindamine, tähelepanematus).
Loomulikult oleks ju väga meeldiv, kui kõik inimesed oleksid
rikkad, ilusad, edukad ning sõidaksid ringi vaid uute autodega.
Paraku on reaalsus teistsugune ning olgu eduraportid millised tahes,
siis tegelikkuses on Eesti rahvas ikka üsna vaene (Eesti ei ole ainult Tallinn!).
Väiksemates kohtades ei ole autole üldse mingit alternatiivi (tasuta ühistranspordist ei ole kasu, kui see käib kaks korda nädalas). Maapiirkondade tühjaksjäämine on ka oht riigile tervikuna, kuna loodus tühja kohta ei salli ning kui me ise oma territooriumist vabatahtlikult loobume, siis hõivatakse see teiste poolt
(küll huvilisi juba leidub, kasvõi ühe toreda naaberriigi poolt).
Läbi kuvab aga kibestumus. Teiste rumalaks nimetamine.
Vastan.
Kuidas Teie nimetaksite riigiametnikku kellele võtab KAKSTEIST aastat aega mõistmaks, et 45% pidurierinevusega autot ei tohi tunnistada korrasolevaks? Kuidas nimetaksite riigiametnikku kes tahab üleriigilist juhendit laiali saata ülevaatuspunktidesse koos selgitusega, et piduripedaalile vajutades võib piduripedaal sujuvalt vajuda kuni põrandani? Kuidas nimetaksite riigiametnikku kelle arvates peab KÕIK kordusülevaatuse saanud mittekorras tarbesõidukid lubama vabalt liiklusesse isegi kuni kaheks kuuks? Mida arvata riigist kus ei ole pädevust ja roolijoodikud võivad kaineks saades istuda automopeedi rooli ja minna liiklusesse? Kuidas suhtuksite riigiametnikku kes ei näe probleemi selles, et ülevaatusel piduritega põrunud sõiduautoga TOHIB teha õppesõitu - sest keelatud on ainult taksoteenuse osutamine? Kuidas suhtute riigiametnikku kelle jaoks on normaalne, et tarbesõidukil võib olla KAKSKÜMMEND ÜHEKSA nn. pisipuudust mida ei pea kunagi kõrvaldama? Kas Teie ei oleks kibestunud kui teate, et kohtus eksperdi ütlus ei päästnud AUSAT ülevaatajat ja mees sai kriminaalkaristuse selle eest, et Politsei kontrollis heitgaase KÜLMA MOOTORIGA masinal? Seda absoluutset kurjust ja ülevaatajate totaalset usaldamatust kõrgemalt poolt võimendavad veel autokauged paanikaõhutajad – et oi kui kole olukord on liikluses kus tossavad masinad! Tegelikkuses on meil vastav määrus mis saadabki liiklusesse mittekorras sõidukeid ja kõik on juriidiliselt OK. Meie riigis ei ole kombeks koostada reegleid teadmistepõhiselt ning koostöös ülevaatajatega vaid pigem vähemkompetentsete ülevaatuspunktide ärimeeste soove võetakse kuulda. Tekitab kibestumist küll kui ei ole kedagi kes suudaks ohjeldada ametnike omavoli (õigus muuta ülevaatusprogrammis määrust oma suva järgi) kuna ei ole riigis tehnoülevaatuse ekspertorganit sest seda ei soovinud ARK kui tehnoülevaatajate esindaja tegi vastava ettepaneku 15 aastat tagasi. Kui kompetentne ekspert on ministeerium või Maanteeamet saate lugeda foorumist ja uskuge, ma ALATI toetun reaalsetele juhtudele ja dokumentidele.
Siinkohal Hr. Millertiga 100% nõus! Vägisi hakkab tunduma, et meie ülipüüdlikud eurobürokraadid, kes täidavad direktiive piinliku täpsusega on juhitavad kuskilt Euroopa mõjukatest komisjonidest ja ametkondade tagatubadest, sest see ei ole enam kaugeltki enam normaalne,mil viisil meile igasugu jaburdusi peale tuleb, nagu leiba. Totaalne ülereguleerimine ajab juba iga normaalse inimese endast välja...hullem, kui paljukirutud Nõukogude Liit on see tänane "Euroföderatsioon"
Oleksin tõsiselt rõõmus kui Eesti saaks trahvi kuna ei täideta ülevaatusdirektiivi täies ulatuses, mis hakkas kehtima pea aasta tagasi so. 20. mai 2018. Isikuandmete kaitse euroliidu määrust täidetakse valikuliselt ülevaatusdirektiivi põhimõtetele sülitatakse ja Millert ongi ainuke inimene riigis kes täidab direktiivi Euro 6 diisli heitgaaside normi kohandamisel. Näed jällegi tegelen enese esiletõstmisega! Kui üks minusugune jobu tahab, et "kord majas" oleks on mõnede jaoks ametnike mustamine.
Juhend ei saa olla karmim kui MKM määruses toodud tehnonõuded (endiselt muutmata kujul alates 30.04.2018). Seni kuni seda määrust ei muudeta, ongi juhend lihtsalt juhend, mitte seadus.
Juhend saab olla karmim kui määrus kuna nii on varasemalt korduvalt juhtunud sest meie riigiametnikud vahel tõlgendavad reegleid nii nagu nad oskavad. See, et Maanteeamet mõni aasta tagasi omal initsiatiivil muutis ülevaatusmäärusesätteid ülevaatajatele 61 määrusepunktis – sobis isegi õiguskantslerile. Mis sest, et ülevaatusmäärus käib tavaliselt paljudes instantsides kooskõlastusringil kuni 6 kuud, siin aga toimus asi ühepoolselt ilma kooskõlastusteta. Või siis näiteks kunagi ammu nõuti tagasiulatuvalt esitulede kohustuslikku süttimist kui auto mootor käivitub ja inimesed oma rahadega pidid laskma uusi masinaid ümber ehitada, hiljem asi muudeti. Nõuti ju seadusevastaselt puhtaid tagaklaase õppesõidukitele ja hiljem muudeti. Nõutakse autotootjale antud kohustuste täitmist autoomanike poolt st. kui vin-kood on liigselt roostetanud siis peab autoomanik maksma 180€ , et saaks kood graveeritud teise kohta … Selgitan - autotootjale on antud selline kohustus, et vin-kood oleks vastupidav 30 aastat ja kui ta seda ei ole siis vastavalt Maanteeameti ja ministeeriumi seisukohale, peab autoomanik autotootja praagi heastama omafinantseeringuga. Jällegi kahtlase loogikaga kohustus kui 29 aastase "panni" liiklusesse lubamine oleneb graveeritud koodi loetavusest ja andmesildi ning tuuleklaasi alusest koodist on ametnikele vähe. Täna kasutusel olevates juhendites on palju vastuolusid ja vahel puudub vajalik konkreetsus ja neid juhendeid ning juhiseid on absoluutselt liiga palju kuna me juba unustame mis juhendid on üldse olemas sest neid on nii palju … Ülevaatajate oskusteabe vajadus nullitakse ettenämmutatud juhistega. Meist on tehtud robotinimesed kelle iga liigutust salvestavad kahest otsast videokaamerad sest leidub inimesi kes on arvamusel, et korruptsioonikahju ülevaatusel ületab selle tõkestamiseks vajaminevad kulutused (2 000 000€ paari aasta peale minu pealiskaudsete arvutuste järgi). Milline on aga tegelik kahju ametnike poolsest liigsest usaldamatusest ja mõttetust patroneerimisest, seda saab teada alles aastate pärast kui on ülevaatussüsteem kokku kukkunud ja antakse üle autoesindustele või monopoolsetele ülevaatuskombinaatidele. Nõustun Teiega, et juhend ei saa olla karmim kui määrus kuid praktika näitab, et vahel on olulisem ametniku suva, millest ülalpool kirjutasin.
