esiteks iga aine soojenedes paisub, kaasa arvatud vedelikud. koolifüüsika. teiseks, kui see surumine on selline, et hakkab lõpuks korgi vahelt välja ajama ja tekib jahutusvedeliku kadu, on kas plokiaane tihend läbi või plokis/plokikaanes mõra. mis sinul seal täpselt toimub, ei saa selle kirjelduse järgi aru.
Kui sõidan nii pikema maa 100 km näiteks on kogu jahutusvedelik paisupaaki kolinud. Mõlemad kaaned vaadati üle ja Pesti puhtaks. See juhtub iga kord kui sõidan pika maa.
kogu jahutusvedelik ei mahu paisupaaki, sest mootoris on teda umbes 5-6l, paisupaaki mahub max 2l. aga kui seal juba midagi pestud ja vaadatud on, siis ilmselt mootoriga probleeme ja siin ei aita enam internet.
Taaskord ebapiisavalt kirjeldatud probleem. Sellest ka nöökimine, midagi pole teha. Mootori remont või vahetus ootab ees ilmselt. See on võimalik siit ridade vahelt välja lugeda. Küllap ütlesid ka kaaneloputajad seda sulle? Kui ei öelnud, siis otsi uus mehaanik!
Esiteks tuleb aru saada, et naisterahvas ei oskagi sarnaseid probleeme nii põhjalikult kirjeldada nagu mõned mootoriõlist läbi imbunud tegelased siin eeldavad. Teiseks sain mina aru, et kontrollitud on vaid radika ja paisupaagi korke, need ära puhastatud ja tagasi keeratud. Kuna aga jahutusvedelikku tuleb juurde valada, sest surve peksab välja, siis elementaarne, et surve süsteemis.
Eks ikka plokikaane tihend tavaliselt.oleneb mootorist kui kalliks see töö läheb. Võiksid siia kirjutada mis auto on.
Naiste arusaam on tegelikult loogiline,purgil on samuti kaan,miks siis mitte paisupaagil,samuti suletav nõu.
Valeri oma ärapänemisega saab ju rahuldust alati.
tegelikult peaks iga normaalne mehaanik suutma selliste sümptomite põhjal mõne veakirjelduse välja pakkuma. täpsem viga selgub muidugi lahkamisel. paisupaagi kork on siiski sedavõrd tihe, et normaaloludes ei tohi sealt tilkagi välja tulla. kas mootoriõli on puhas või on muutunud valkjaks olluseks?
Tegelikult peaks teemades andma ka infot kohtade kohta, kus selliseid kaante vaatlusi teostatakse raha eest, see ju huiamine, aga kui küsida teemas kus käidi kaani kergitamas, siis vaikus, aga märkuste peale solvutakse maapõhjani ...........
Rahu nüüd. Viruautos käisin, sobib. Õli kontrollitud see korras. Auru sumparist ei tule. Kui sõidan väikseid otsi nii 50 km on tosool omal kohal. Nüüd lähen uude esindusse. Kui asi korras kirjutan , mis viga oli.
oot , jätame kaaned kõrvale ja kuulaks nüüd juttu, kuna räägitakse kahest korgist , siis eeldame et tegu japsiga, sest ei mina mäleta et eurooplased oleks kasutanud radika peal korki ja paisupaaki mis ei ole surve all, seega kas on nii et külma autoga on radikas kaelani täis, ja paisupaak max märgil, nüüd kui on uhatud need 100km siis paisupaak ka kaelani täis? või ajab lausa üle?
mis seisukord on järgmisel hommikul?
Umbes 5 aastat tagasi oli mul taoline jama ühe 98a. Honda accordiga. Tosool kadus radikast, paisupaaki ja hakkas üle ajama. Pidevalt pidin radikasse juurde valama, sest paisupaagist tagasi ei tõmmanud ja paisupaagi pidin tühjendama max levelile. Paras k3pp oli selle jahutussüsteemiga. Lõpuks läksid asjad nii hulluks, et hakkas sumpast julmalt valget tossu välja ajama ja sõiduajal kerkis temp seier kiirelt punase ligi, sest tosooli kadus ikka sigakiirelt. Ja pisut hiljem selgus tõsiasi, et plokikaas kõver ja tuli moto kap rem. ette võtta. Seda aga ei viitsinud ja polnud mõttekas, kuna auto oli suht rooostes kah, siis viisin kuusakoski kaalule ära.. Kuigi pakuti korras motot sotiga, siis mõtlesin ikkagi, et ei ole mõtet ja ei viitsi jebida, nagunii oli ajutiseks töölkäimisliikuriks mõeldud..
Honda Civic 2002. japs. Hommikul tõmban tosooli paisupaagist välja ja täidan radika. Lühikeste otstega auto jumala ok. Nädal aega ei midagi, siis pikem sõit ja jälle. See jama ikka ainult pikamaaga sõites. Salongi näidik ei näita, et keema hakkaks minema.
63amg (registreerimata) see ei ole klassikaline eurooplaane kus paisupaak ka surve all, vaid tüüpiline japs kus paisupaak atmosfääri rõhul
Kats03 vot nüüd tuli ilus vastus sinu tegevustele, kas enne täitmist on radika kärg kuiv või ilusti vedelikuga kaetud ( see radikas ei saa iial olla 100% täidetud, umbes 30% õhukogus ülemises vannis on normaalne, muretsema peab hakkama alles siis kui kärg kuiv ehk ülemises vannis pole tilkagi vedelikku)
Kas ikka on nii, nagu lugupeetav kirjeldab? Selles korgis on 2 klappi, ülerõhu piiramiseks ja tagasivoolamise lubamiseks. Ilmselt see teine nöögib. Otsi uus kork!
Kõik surveta paisupaagiga süsteemid on alati ise uuesti radika täis imenud paisupaagist, kui auto maha jahtub.
Ma tahaksin kangesti seda korki teiselt poolt näha! Korralikud makrovõtted palun! On täiesti võimalik, et see auto ei vaja uut mootorit. Selleks võib paar pilti teha küll :)
Uskumatu, et Honda seda süsteemi nii kaua kasutas (kasutab? )
Süsteemil polegi midagi viga. Mainstream on läinud läbivooluga, surve all olevatele paisupaakidele üle, seepärast üllatusin.
Ootame korgi sisemusest pilti.
Praktiliselt kõikidel pilusilmade autodel on selline süsteem, kui ainult saksa kvaliteet autosid kummardad, siis võib muidugi palju asju üllatusena tulla.
Jahutusvedeliku kadu on tavaliselt seotud selle praaktihendiga, mis rooli ja istme vahel.
Nimelt on jahutusvedelikud segud etüleenglükoolist ja destilleeritud veest, kaasajal enamuses 50/50, külmumistemperatuuriga -36 kraadi Celsiust. Vee soojuspaisumine on väike, etüleenglükoolil aga väga suur. Tavaliselt on paisupaagil kaks mõõdet- max ja min. Max pannakse siis kui mootor on töösoe. Kui mootor on külm, siis lisatakse jahutusvedelikku vajadusel tasemeni min.
Kui aga panna külma mootori puhul max, siis ei mahu see jahutusvedelik enam süsteemi ära. Pressib kuumenedes ja paisudes korgist välja. Jahtudes aga vedelik tõmbub kokku. Nõnda võib seda vedelikku kogu aeg lisada ja etüleenglükooli ümbruskonda külvata.
Teine asi muidugi, et see 50/50 siinsesse kliimasse on üleliia rammus. Kui lisada sellele kolmandiku jagu destilleeritud vett, siis jääb selle külmumistemperatuur -25 kraadi Celsiuse juurde, milline temp juba ammu ainult unistus, kuid tegelik soojuspaisumine kahaneb tunduvalt nõnda, et isegi külma mootoriga max peale lisatu enam välja ei pressi.
Enamusel paisupaakidel on ikka mõeldud külmalt, min ja max. Lisaks hoiatus, et kuumalt ei tohi korki avada!
Ja mitte kolmandiku, vaid kahe kolmandiku jagu vett tuleb lisada, et saada -25 segu.
