Tuleb vist millaski aasta teises pooles osta uus kerghaagis. Üritasin oma vajadusi kaardistada ja kuna enamus sõite õnnestuks teha sellisega, mille kasti siselaius on vaid 125cm, tundub loogilisem minna kitsama haagise peale (väiksem purjepind, ainult tavalise sõiduautoga vedamiseks). Igas seltskonnas, kus sellest juttu olnud, tehakse aga mu idee maha, sest 1,5m laiune maksab sisuliselt sama palju ja see lisaruum on niiöelda tasuta kaasas, et ära kunagi kitsast osta.

Kas kellelgi on äkki kogemusi mõlema laiusega ja oskab tuua välja numbriliselt nt erinevused kütusekulus (st tegelik tuuletakistus koos keeriste jms-ga, mida sentimeetritega mõõta pole võimalik) jm sõidumugavuses? Kui on vaja kubatuuri, siis kumma pealt tasub enne kokku hoida, kas laiuse või kõrguse pealt?

Ma enda jaoks mõtlesin välja muidu keevisraamil kallutava 125x325cm kastiga, portekõrgenduste ja tendiga (mitte plastikust kapuutsiga) haagise. Äärmisel juhul lepiks ka 3m pikkusega. Aga kui 1,5m lai, siis võtaks juba 3,5m pikkuse. Mul selles konkreetses nishis paraku kogemused puuduvad, sest kõik mu piduriteta kärud on elu jooksul olnud sellest väga erinevad (kas lühikesed või siis suured kuid olematu kandevõimega) ja rendikärud on igal pool 1,5m laiad, nii et kas see kitsam käru üldse mingit efekti annaks, seda kogemust vist ei õnnestugi kusagilt hankida. Golfi suuruses auto jaoks tundub pooltühja 1,5m kastiga käru vedamine mitte ainult mõttetu, vaid ka koomiline...

Kui keegi nüüd arvab, et peaks ikkagi piduritega haagiste suunas vaatama hakkama, siis pikalt ei saada ja kuulan argumendid viisakalt ära.

Kui kedagi huvitab, siis asjalikku juttu veel kärude valimisest leiab siit:

https://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=49273

https://foorum.vwklubi.eu/viewtopic.php?t=137944

https://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=13218

Muudetud 29.09.20 21:41

Mul soov just vastupidine - vahetada käru laiemaks.

Esimene põhjus: ehitusmaterjali (kips, osb, vineer jms plaadid) vedamisel on koorma kinnitamine tülikas või pea võimatu kui plaadi mõõdud on 120x250cm või pisut suuremad. Sisemised kinnitusaasad ja koormarihma konksud ja pingutid ei taha kuidagi veose ja portede vahele mahtuda ning välimistest aasadest pole madala koorma puhul abi.

Teine põhjus: kuna käru on autost kitsam ja madal, siis tagurdamisel käru ei näe. Kui emmast-kummast küljepeeglist käru paistma hakkab, on käru juba viltu. (Golfi puhul ilmselt seda muret ei tekigi).

Offtopic: tasub meeles pidada, et haagise registrimass ja auto registrimass kokku peab jääma alla 3,5T kui E-kat lube pole. Kui piduritega haagisel on tootja pannud registrimassiks 2T, siis ilma E-kat lubadeta on sobiva veduki leidmine problemaatiline.

Lõppude lõpuks taandub siiski kõik sellele, milleks käru vaja ja millega seda vedada.

E kat nüüd küll vaja pole, kui just Kamazi pole plaanis osta. Ikka be katist räägime.
Ise ostsin piduritega just suurema kandevõime pärast. Aga eks pead ju ise teadma, mida vedama hakkad.

Kerghaagise (ilma piduriteta haagise, registrimass kuni 750kg) jaoks ei ole mitte kuidagi vaja E-kategooriat (ega BE-d), isegi siis kui veduk on 3,5tonni.
EDIT: Said aru küll mida mõtlesin @looder
On täis "E" ja beebiE :-) :-)

Muudetud 01.07.20 13:14

Nali, kas be kombo puhul polegi e-kat vaja? Loe uuesti. BE kombo..... See E täht seal. Linkab midagi?


Kärsa, eks selle laiuse teema pead ikka ise välja mõtlema. Sina ju tead mida sa vedama hakkad. Kitsama haagise puuduse tagurdamise korral tõi TT juba põhjuse välja. See on tõesti jama. Kui võtad laiema haagise ning esiluuki tihti eemaldama ei pea, siis oleks mõttekas tiislipeale selline kolmnurkne tuulesuunaja ehitada. Sellise kapi laadse asja kus sees tagavara ratas ja nt koormakinnitus vahendid. See peaks leevendama tuuletakistust.

Piduritega/piduriteta haagis sõltub jälle sellest, mida vead. Kas tuleb kerghaagise ülekoormamist, kus sõidad jne. Kuna sa siin varasemalt oled rääkinud põhja Soomes käimisest ja pikkadest tõusudest/langusest, siis ise eelistaks piduritega haagist. Ei ole meeldiv kui lisa 750 kilo selga surub.

Mul on "äkknäkk" 1,25x2,65 Respo keevisraamil haagis aastast 2007 ja seda normaalmõõdus auto tagant ei näe ega tühjana oluliselt ka tunne. Päris tühja käru tagaluugiga mingi pisema punniga tõmmates (näiteks MKIV Escort 1,4 bensumootoriga) oli tunda, kui vastutuleva krusa õhupadi kärusse vajus.

Suure diiselmootoriga pereuniversaalide kütusekulu tühjast kärust mainitavalt ei muutu. No äkki tuleb mingi 0,5 sajale juurde tavapärase napi 8 peale. Bensumootoreid karistab vähemalt liitriga. Ikkagi 210 kg ka tühjalt järel.
Nüüdisaegseid mikromootoreid karistab enam, kui liitiriga, kui tahta liikluse rütmis püsida.

Kui täna hakkaksin käru ostma, siis valiksin 1,5x3 piduritega 1300 kg täismassiga haagise. Hind on vaid veidi kõrgem, aga esiteks tuleb lubatud koormat pea tonn (sõltuvalt haagise tühikaalust) ja teiseks mahub enamuse sõiduautodega B kati sisse. Maasturitega ka kood96 lubade sisse. Kuhu sama haagis 1500 kg täismassiga enam ei kipu mahtuma, 1700 kilost rääkimata.

Kui mingil põhjusel O2 ei ole vastuvõetav, siis keevisraamil 1,5x3 on hea valik, kuna sellele paned patuga pooleks 6-meetrise laua peale ja standardiks kujunenud 1,25 laia ehitusplaadi saad põhja külge kinni rihmata, nagu eespool juba õigesti märgiti. Kitsama puhul tuleb kas aluseid alla panna või leppida servade (ja rihmade) rikkumisega. Samuti olen olnud hädas heinarullidega, mis on laiemaks vajunud - vajutavad oma 1,2x laiusega portesid kummi, kui sisse toppida. Ning silorulli panemisel peab kopamees olema väga täpne, et mitte haagist lõhkuda. Laiemaga neid muresid ei ole ja 1,5x3 puhul jääb ühetelgsena kandevõimet ka üle 400 kilo. Siinkohal soovin, et ärplemine, kui palju keegi on vedanud seadust rikkudes ja oma kaitseingli kannatust proovile pannes, võiks jääda juba minevikku.

Selle kõrvale soetasin kahetelgse O2 täismassiga 2000 kg suuremate asjade veoks. On küll siledam (ehk tuuletakistust ei ole üldse), aga 570 kg eluskaalu tähendab enam, kui liitrit kütusekulule juurde (ja kuut meetrit autopikkusele). See pikkus on kõige tüütum, kuna haagis on väljast 2400 lai (1780 seest). Ja eeldab vähemalt BE olemasolu, kuna enamusel säärase käru veoks mõistliku suurusega autodel läheb lõhki nii 3500 kui 4250 kg.

Üleüldse on käru omamine nüüdisajal mõistlik vaid siis, kui rendihaagiste saadavus on nigel/kallis/tülikas (loe: elatakse maal, kaugel "tsivilisatsioonist") või oma haagisele tuleb rohkem sõidu-, kui seisupäevi (haagist on tõesti vaja). Või kärujagu raha on pangaarvel kasutult põlemas;)

Muudetud 01.07.20 11:11

TT ütles juba head pointid, räägin enda vaate ka ära, ehk on kellelegi abiks.

Mina olen vedanud kaupa laenatud 1,25 laiusega haagisega korduvalt ja hiljem ostsin omale enda haagise, et ei peaks renti maksma, toon välja oma ostu põhjused.

Ma alguses ostsin omale 1,5m x 3m 1500kg ühe teljega Respo ja põhjused olid järgnevad, tähtsuse järjekorras:
1. 1,5m laiust sa näed peeglitest kuidas see järgi jookseb ja tagurdamine on palju palju täpsem, sa näed haagist varem.
2. Kuigi ehitusplaadid mahtusid ka 1,25m laiusele, siis neid samu plaate on palju mugavam haagises menetleda (välja-sisse tõsta) laiema põranda peal, lisaks kinnituse mugavus.
3. Laia kasti eelis tuleb välja ka siis kui on vaja kastis käia ja seda tuleb ette, siis on hea kui ruumi rohkem aga veel laiemat ei taha, sest siis on gabariit autost suurem.
4. Tahtsin tingimata 1 teljelist, sest see keeramise peal ei kraabi muru ära teise teljega, sest keerates ju ühed rattad panevad külg ees veidi ja mul on murul ukerdamist väga palju.
5. Tahtsin max tugevusega haagist, ja 1 teljeline ongi siis 1500kg, see on juba tugeva 2T teljega, tugevate rehvidega ja Respol 4 lehtvedru komplektiga (ilmselt teistel ka).
6. Piduriga haagis pidi olema selle pärast, et siis saab vedada ka kergema autoga ja koormaga haagis ei lenda nii innukalt selga, st. minu enda turvalisus. Tavaliselt on küll see haagis bussi sabas.
7. Minul on ta kaanega, sest mul seal ka vahest pikemalt kaup sees ja kaane saab lukku panna, iga teismeline ei saa sisse piiluda. Päris varga eest see ei kaitse muidugi.
8. Üheteljelist ma suudan tühjalt veel ilusti hoovi peal üksinda käsitsi veeretada ja ka keerata. Kaheteljelisega on juba palju „suuremat poissi“ vaja, kuigi see on tühjalt ka päris raske.

Miinused ka. See tugev Respo on raske, ta on paksust rauast, palju vedrupakke, raske piduri support jne, seda väiksema autoga tunneb ka tühjalt aga ma ei põe kui kulub gramm rohkem kütust. 1500kg on juba O2 millega peab iga aasta ülevaatusel käima, pole ka probleem, ta kontrollib seal ainult tuled, rehvid, kerenumbri, piduri osade välimuse ja üldise välimuse. Kellel suuri koormaid vedada pole vaja, siis vb. nii kapitaalse haagise iga kord peaaegu tühjalt kaasa vedamine pole põhjendatud. See kaalub tühjalt üle 400kg ja koos kaanega üle 450kg.

Tänaseks ma vahetasin selle Respo pikema 1,5 x 3,5m 1500kg Respo vastu, sest murutraktor koos lisavarustusega ei mahtunud täpselt 3m sisse ära. Ka 5+m prussi on palju parem vedada, see 0,5m annab uskumatult palju juurde mahutavuses ja ootamatult kaane avamine ei läinud raskemaks, sest sellel on vedrud tugevamad.

Ja mulle meeldib veel selle haagise pikk tiisel, mugavam manööverdada, mahub auto ja haagise vahele toimetama, saab grammi rohkem tagurdades risti lasta jne, väikesed nüansid. Mingi rendihaagis oli lühikese tiisliga ja see oli paras ikaldus.

Mul lubadel on kogu tähestik peal, seega kaalud pole minu jaoks teema ja autod on meil piisavalt suured.

Mina vean 1,35 laia tonnise täismassiga piduritega tiki käru vaheldumisi 75kw rifteri ja 96kw TGI leoni sabas. Enamasti kõrge kupliga.

Mina ei tunneta kitsama (750kg) käruga võrreldes mingit kütusekuluvahet. Küll aga võiks teoorias talvel lumega isegi kokkuhoidu tulla, sest laiem käru jookseb autoga samas rattajäljes. Tagurdada on laiemaga parem, sest teda on peeglist näha (eriti halb oli kitsas käru transiti järel).

Pidurid on väärtus, eriti täis (üle)koormaga sõites. Võit on täitsa tunnetatav ja mõõdetav. Tühja või kerges lastis käruga pole suurt vahet.

Üks vs kaks silda - kahesillalisega olen vähe sõitnud, kuid see, mis BE õppesõidul ja eksamil sabas oli oli näiteks ristirööbaste puhul vastik laamendaja. Polnud küll minu auto, aga ebameeldiv ikkagi. Üheteljelist on käsitsi liigutada hulga lihtsam. Minu jaoks oluline, sest hoovis haagisega ringi pöörama ei mahu ja kui tahan tagurpidi ukse juurde ajada, siis tuleb 100 meetrit L kujulist teed tagurpidi sõita. Pole midagi ületamatut, aga tülikas küll. Tagurpidi on muidugi kaheteljelist kordades lihtsam ajada otse.

Väike aga oluline asi mida tahta - rihmakinnituse aasad põrandas. Vaja, et madalaid asju kinnitada. Poordi küljes olevaid selleks ei saa kasutada. Neid mul pole, aga kui aega saan, siis panen. Aga oskan juba tahta :)

Plastikust kuppel on väiksema mahuga kui tent, kuid kui kütusekulu on teemaks, siis kuppel on selgelt eelis. Tent on robustne puri ja lahjema veduki korral võib olla maanteel "pidurduslangevarju" tunne.

Kallutamisest - puiste maha laadimiseks tavakärul see ei tööta, mingi tünni või murutraktori laadimiseks aga küll.

Muide, esimese ja ka tagumise porte kohta selline mõte, et nende eemaldamine võiks anda mingisuguse effekti kütusekulu koha pealt küll. Esiporte võiks saada fikseerida tiisli külge kuidagi kergesti allalastud asendis ja tagaporte võiks ehk selle peale saada panna. Autosse nad küll mahuvad, aga see on liiga tülikas, nagu ka rihmadega kuskile külge köitmine.

Müüdimurdjad testisid mingis saates pikape - kas luugiga/ ilma luugita/ võrguga luugi asemel on kütusekulus erinevust. Mäletamist mööda oli kõige kütusejanusem ilma luugita versioon.

Tänan kõiki asjalike vastuste eest!

Midagi ekstreemset ei plaani, mitte mingit räiget ülekaalu vms, sõidud 99% Eestis. Tendiga haagise all pidasin silmas midagi sellist nagu pildil. Plastikkaant ei taha, sest see välistab kohe kõrgema koorma ja kaanealune oleks enamjaolt ikka niiöelda õhu kaasasvedamine - kaant ei saa ka koju jätta (saab, aga ei saa helistada abikaasale, et viska käru sappa, aga jäta kaas koju). Ausalt öeldes ei oska ka kaanealust mõistlikult täis toppida, kui on selline vajadus olnud (nt mitmed kolimiskoormaid järjest rendikäruga, isegi heina on lihtsam avatud käruga vedada jms). Võibolla see oskus tekib kasutuse käigus, kuid minul seda pole.

Golfist rääkides oli lihtsalt mingi vana Golf3 silme ees, mitte mingi konkreetne Golf (ja ammugi mitte uuem, mis on ka vanast Passatistki laiem). Lihtsalt illustreerimaks, et suht väike ja kitsas esiveoline sõiduauto. See kogemus on talvel olemas, kuidas lahtilükkamata maanteel on sõiduauto laiused jäise põhjaga roopad ja lai käru veereb nende kõrval paksus lumes nii suure takistusega, et linnakiirustki ei õnnestu hästi saavutada. Kuna ei pääse ka mööda... tahaksite sellises olukorras minu taga sõita? :) Siit ka põhjus, miks ma investeeriks meelsamini käru pikkusesse kui laiusesse (kuigi ka ehitusplaadid on hea point, mõtlen sellele, Mahno 1,35m laiune tundub selles valguses hästi mõistlik). Eks need ongi omad hirmud ja eelarvamused, teistel teistsugused kogemused, lõpuks tuleb nagunii mingi kompromiss teha.

Enne septembrit kindlasti ei osta, seni saan hakkama praeguste natuke ebasobivate kärudega ja vajadusel rendikatega. Sügiseni loen ja kuulan neid, kes enne mind käru valides oma ämbreid juba kolistada on jõudnud:P

Muudetud 01.07.20 13:56

See Müüdimudjate teema oli seotud kabiini kõrguse, tagaseina kuju (peamiselt kalde) ja kasti pikkusega. Kütust aitab kokku hoida tekkiv keeris, mis auto pealt tuleva õhu "edasi rullib". Madala portega ja autost kaugel olevas kerghaagises mingit keerist ei teki.

Aga vastutuleva krusa õhupadi on kerges ja nõrga mootoriga vedukis täitsa kenasti tunda;)

Sellise kujuga tendiga haagis on täiesti omal kohal osade vedude puhul, sellel on kuhjaga eeliseid. Haagis tulebki valida vastavalt vajadusele.

Mäletan kui läksin esimest korda kaanega haagisega killustikku tooma, siis kopamees vaatas mind küll sellise pilguga, et mis siis nüüd? Aga sokutas sealt selle koorma peale üsna ladusalt ja nüüd erinevad kopaga laaditavad tooted on saanud veetud. 3,5m pikkune plastkaas on selline mida ei taha ise maha tõsta, ka kahekesi on see tüütu. Mul õnneks enamus on kaane alla sobiv kraam.

Üks suur vahe mis veel tahtsin lisada on rehvide erinevus, kuni 750kg kerghaagisel on väga lihtsad (väikese koormusindeksiga) 13" rehvid, õrnad, õhukese külgseinaga jne, need olid ühtelugu katki, tegi mõni puuoks küljelt katki vms, koguaeg oli vaja tagavara rehvi kaasas hoida.
Piduritega (1500kg) tugeva haagise 14" C rehv on hoopis teisest puust, mul pole kordagi õnnestunud seda katki saada viimase 10 aasta jooksul, niiet siin on nüans mida vaadata, kui sul on võimalik tellides haagist ise komplekteerida, siis võta C rehvidega, nendega on elu kergem.

Muifugi Golgi puhul, mis ei kaalu ise eriti midagi, ma soovitaks ikkagi piduritega haagist, ükskõik millise pealisehitusega, omal turvalisem sõita kui tal sul iga nurga peal selga ei sõida. Jah, ise oskame sõita turvaliselt aga vot kui abikaas sõidab sellega?

Kergele autole sobib vb. Brentex, need on kergemad ja kohati parema ehitusega kui pildil olev. 4x4 foorumis tuuakse nüanse välja.

13" C rehv on ka täitsa olemas ja ma arvan, et kui uue ostmiseks läheb, on läbirääkimiste küsimus, mis sinna alla saab.

Minu mure 155/80 standardrehviga on see, et see upub pehmel pinnal tunduvalt varem kui auto (215/midagi rehviga).
Käru velje ET on 30, nii et sinna alla pole niisama lihtne midagi leida. Laialt saada olev vw kola sobib küll keskaugu ja poltide poolest, aga kipub vastu raami käima seespoolt (või jääb ülipisike vahe. Aga sõltub ka konkreetsest kärust, minu vanal kärul olid alla probleemideta ka opeli veljed. Võimalik et kunagi oli kitsale kastile pandud laiem sild alla.

Härrased, me räägime kerghaagisest, millele langeb ühele rehvile staatiliselt maksimaalselt 375 kg...

Kes kardab rehvi pehme külgseina pärast, kasutagu Hiina odavrehve. Respol on vist MaxiMilerid - üsna jäigad igatahes. Eesti protid olid ka jube jäigad.

ET kohta käiv märkus on väga õige - paljud autorattad hakkavad seest vastu hõõruma. Eriti laiema rehvi korral. Japsidel on siin pisuke eelis - neil on väiksem nihutus. Samuti Škoda Favorit-Felicia kasutasid ET32 ja ET35 velgi. Need sobivad väga hästi. Neid täista liigub, üsna aitäh eest. Opelil oli 49 ja üsna tihti ka 6" lai velg.

Minu äkknäkil on praegu all Opeli alt pärit Ronali 51/2 laiad valuveljed ET41, millele peale tõmmatud 155 lai rehv - sees on näpu jagu ruumi. Samal veljel 185 lai rehv jättis ühele poole jälje plekile - sild pole täpselt keskel. Pinnal püsis muidugi kauem;)

Samas ei keela keegi tummisemat rehvi alla panna - kui rahakott vastu lööb, miks mitte.

Muudetud 02.07.20 13:18

Kunagi sai "ümber lõigatud" zubrjonoki raam ja kombineeritud tiki luukide ning külgedega, lisaks nelikant torust kolmnurk tiisel (nagu tiki, ainult pikem). Veokasti sisemõõtudeks sai timmitud 1,35x2,60(põhjaplaat veekindel vineer 1,2x2,6), rattad Hiace 185/65/14". Tiisel oli parasjagu nii pikk, et käru "porikad" paistsid ka Transiti peeglitest ja abiks olid ka nurgatuled, nagu kasutatakse veokatel. Haagis jooksis järgi pehmemalt/sujuvamalt kui tiki ja analoogid, kuigi vedrud olid tugevdatud. Sai veetud kipsi, pappi, veoka mootoreid. Haagis on tegelikult laste käes ka täna olemas ja kasutusel- registris omavalmistatuna.
Hetkel (just ostsin kasutatuna) "timmin" "brentexi"(1,25x2,55) natuke kasutajasõbralikumaks. Tiisel pool meetrit pikemaks +nurgatuled ( et peeglis näha oleks) ja 14" rattad alla. Kõige hullem ongi see ET teema. Minu kärul on nende originaal haagise 155stega raami vahe vaevalt paar senti, tuleb sillatala kallale minna.
Jutt tuli pikk, aga mõte on see, et lihtsate vahenditega on võimalik muuta ebamugav haagis mugavamaks. Kasutusotstarve määrab ära, millist haagist täpselt vajatakse.

Haagis ostetakse selleks, et midagi vedada ja see miski on tavaliselt suurem, kui auto pagasnik. Kui nüüd ei suudeta välja mõelda, mida vedama hakata, siis ilmselt pole ka haagise ost vajalik. Need, kes teavad, mida vedama hakkavad, oskavad ise sobivad mõõdud välja mõelda. Vineeri või kipsplaadi jaoks sobib üks haagis, kanalisatsioonitorude jaoks teine, auto transportimiseks kolmas, puisteainete veoks neljas, penoplasti, soojustusvilla jms kraami paneb põhimõtteliselt igale haagisele, diivanit veab vist ka 1,25x2,5m haagisega. Jah, tagurdamise jaoks on parem kui haagis peeglitest paistab, samas on alati võimalik haagis küljest võtta ja käsitsi natukene maad manööverdada. Selleks tuleb vaid tugiratas lisaks osta kui komplektis ei ole.

Eks need kes sõitmisega hakkama ei saa ,peavad kitsama käru (järelhaagise) ostma .
Minul on 2,5 laiusega autotreiler-kasthaagis ja käin sellega ka ehituspoes kipsplaadi ja lauajupi järgi . Kerghaagist mul vaja ei lähe.
Kaasaegsed kerghaagised on odavalt tehtud plekijunnid,pidevalt kasutades lagunevad koost ära ruttu. Elektrisüsteem on alla igasugu arvestust ,tagatulede klemmid roostetavad läbi paari aastaga.

Viimasele,,oma täiskeevis 3,00#1,50 respo juba viisteist aastat vedusid saanud,sild on omatehtud tugevam ja suuremate rehvidega,kere osa on sama tugev nagu ostes midagi ei lagune kui tead mida ostad ja kuidas tarbid.

Raudne reegel,parem suurem kui väiksem. Need küttekulud ja tuuletakistused ja kõik muu on selline pseudoprobleem kui igapäevaselt käru ei tea.

Kärsal see lihtsalt uus teema,mitte millestki midagi arutleda. Aga elavdab foorumit vähemalt.
Sest see mis siin kirjutatud on nagunii elementaarne ja ei midagi uut.

Oleme tagasi ajas ca 30 aastat, selle kommentaari:
"Kaasaegsed kerghaagised on odavalt tehtud plekijunnid,pidevalt kasutades lagunevad koost ära ruttu. Elektrisüsteem on alla igasugu arvestust ,tagatulede klemmid roostetavad läbi paari aastaga." kontekstis.
Olid ajad, mil tehasest tuliuue sõiduki saamisel oli esimene soov sellega jõuda sihtkohta. Tavaliselt see jamadeta esimesel korral ei õnnestunudki, kui just kvartalilõpus sõjaväerohelist masinat ei saanud, mis oli militaaridele tehtud ja seega korraliku koostekvaliteedi ja sõlmedega.
Nt Gorkist toodud taksoks ehitatud VOLGA tuli koost lahti võtta ja kokku panna, sest takso oli kõikvõimalikest kõverikest kokku pandud ja kooste oli ligaloga. Ühele oli tagaistme selja toele kirjutatud "Prostite rebjata" ehk siis "Andestage poisid"
Aga- sõitis pärast kokku-lahti tegemist, mis päevi võttis, kuni pool milli maha.
Nüüd on käes sama olukord, mil garantiiajal lagunevad sõidukid ja isegi haagised tuleb peale ostmist ise üle käia.
Nt need tuled, pistik jms tuleb klemmide osas määrde alla panna ja teha korpused veekindlaks ise, mis on küll pisut kummaline, sest haagised on niigi ülehinnatud. ja need protseduurid võinuks teha tootja, sest haagis sõidab veoki pasapilves nii ehk teisiti.
Pmt on ka "lääne vastupidav asi" saanud ajalooks.

Eks ta ongi nii tehtud, et varsti uue võtaks, telliks uued tuled ja kaabelduse.
Nende haagiste tuledega on elupäevad jama olnud. Ei suudeta siis teha korralike niiskus ja veekindlaid tulesi ning kaablite läbiviike.
Teed ühe väga hea asja ja tavakasutuses olevat asja pole vaja enam kunagi uut osta, see pole väga toimiv ärimudel paraku, nii nagu tänapäeva plekkpurgi autod, 5 aastat ja parim enne hakkab lõppema.

Kuna kogu suvi on sõidetud ringi ja olen teadlikult proovinud kasutada erinevaid rendihaagiseid, teen mingi nn vahekokkuvõtte sellest, mis mulje on jäänud. Kärud siis laiusvahemikus 1250-2300mm, ühe-kahesillalisi, pikkustega kuni 4m ja kõrgustega kuni ca 2,5m ning veduriks pigem mõni nõrgemapoolne sõiduauto. Kuna arvuti näitab hetkekulu erinevate kiiruste juures, annab see ka otsese vihje tuuletakistuse osas.

Mind ennast üllatas kõige rohkem, et "veduriga" võrreldes ülegabariidiline kõrgus mõjutab kulu (ja sõidumugavust) rohkem kui laius, kuigi arvutuslik purjepind on võrreldavas suurusjärgus. Kõrge haagise puhul vähenes näiteks kütusekulu peale katuseboksi paigaldamist (mu boks on kah suht kõrge ja peaaegu auto laiune). Kõik ülejäänud kogemused ei vääri isegi lahti kirjutamist, kuna vastasid sellele, mida siin teised juba kirjutasid ja alluvad loogikale:)

Nii et kui oleks valiku ees, et kas pigem kõrgem või pigem laiem, valiksin kütusekulu silmas pidades pigem laiema, kuna praktikas ületaks see auto gabariite mõlemalt poolt ikkagi vähem. Aga kuna laia käruga sõita ei meeldi, mõtlen hoolega läbi oma koorma kinnitamise võimalused jms, üritan "investeerida" pigem kasti pikkusesse. Laiust kardan igal juhul vähem kui varem ja kõrguses üritan mitte ületada auto enda kõrgust.

Aga ohtra praktikaga kerkis esile hoopis teistsugune probleem - mulle on ülioluline, et kaup jõuaks kohale täiesti kuivalt. Ülal oleval pildil paistva tentkattega mul paduvihmas küll sõita ei õnnestunud, aga muus osas kippusid kõik kärud kuigipalju vett läbi laskma. Kinnine kuut on kahjuks välistatud. Lahendasin enda jaoks probleemi kas ohtra papi lisamisega käru etteotsa või koormakiledega. Huvitav, millist tüüpi kärud ja portekõrgendused on kõige tihedamad? Viimane variant oleks tellida nn käsitöökerghaagis, õnneks pole ka need arutult kallid.

Teab keegi rääkida, kuivõrd veekindlad (paduvihm!) on sellised tentkatted, nagu mu eelmise postituse pildil? Tent kindlasti on veekindel, aga just ühenduskohad? Kuna ma kõrget plastikkatet ei taha, kas keegi on kohanud sellele mõnda madalat ja samas piisavalt pikka (äravõetavat?) alternatiivi?

PS: pildid on illustratiivsed, olen selliseid madala profiiliga katteid näinud ka 2m pikkusel kärul, aga mitte kunagi 3m+ kärudel.

Oh, eks raha eest saab kõike ja igasuguseid koormakatteid
https://trailertukku.fi/tuote-osasto/varusteet/kuomut/

Võib muidugi ka otse Jaxali tehasesse pöörduda, nad teevad minuteada mõõtude järgi ükskõik millise.

Tänan, hea vihje, uurin! Ega "mittesobiv" plastkate kah tasuta pole, see ise juba maksab suure kõrguse tõttu suht palju. Mõned sajad juurde maksta sobiva asja eest tundub pigem mõistlik.

osta selline mõõt nagu vaja ning 3x odavamalt kui siin tahetakse.
https://www.ebay.de/itm/PVC-Abdeckplane-4-79-m-LKW-Plane-650
g-m-Gewebeplane-grau-blau-weiss-gr%C3%BCn/282536723588?ssPag
eName=STRK%3AMEBIDX%3AIT&_trksid=p2057872.m2749.l2649

ainus jama on selles, et Eestisse ei saadeta

Aasta alguses mulle veel saadeti, aga seal ka teisi pakkujaid.

Mul on üle 10 aasta vana haagis jaxali tehtud plastkupliga. Kuppel arusaadavalt on veekindel, kupli ja poorte vahel on mingi kummist või poroloonist tihend ja sealt ka vett sisse ei aja. Ainus, kus minul vett sisse viskab, on poorte ja põhja vahelt eest otsast. Minu koormatega üldiselt ei häiri, aga kui ma peaksin muret tundma hakkama, siis parim lahendus oleks ilmselt mingi kummiriba poorte külge panna.

Raamiga tenthaagisega (mitte see mis kohe poorte peale tõmmatakse), kõrgus selline et kastis sai ise püsti seista, ei ole küll kaubad märjaks saanud (Tln-Trt ots, kogu tee ühtlaselt sadas). Kokku lappides kinnitatakse ennem tendi külg ja siis selle peale läheb omakorda esiseina tendi kinnitus. Ühesõnaga nagu veoautodel.
Ainus mida ma ei ole proovinud, on otse poorte peale tõmmatav tent. Ma kahtlustan et sealt võib eest äärest pleki ja tendi pinna vahelt vett üles suruda.
Ma olen mõelnud seda oma haagisele peale osta (hetkel on plastkaas), kuid siiani mõtteks ongi see jäänud.
Jah, tavaline haagis ajab vett esiluugi vahelt niikuinii sisse.
Sellele on kõige lihtsam lahendus - kleepinge suvaline aknatihend sinna vahele. Mitte mingit vett ei tule sisse. Olenevalt haagise tootjast ja nende esiluugi lahendusest, soovitan suhteliselt hõreda esiluugi korral ka vertikaalsetele äärtele tihend vahele panna või siis tihend paigutada selliselt et luuk läheb sellele veidikene vastu.
Täiesti tavaline aknatihend, "D" kujuline, kõrgusega 5-10 mm vahel.

Plastkaane vahelt ei ole kunagi mul ükski haagis vett sisse ajanud.

Tänan igasuguste vihjete ja soovituste eest!

Rääkisin vahepeal inimesega, kelle töö oli mingil perioodil võõraste kaubaga kärude toimetamine klientide juurde sadade ja mõnikord ka tuhandete km kaugusele. Tema arvas, et esimene probleem, mis mul autost laiema käruga tekib, on hoopis see, et kui teel on lund/lörtsi või midagi muud, mis takistab kärul vabalt veereda, hakkab ühesillaveoline auto jääma tõusudel hätta. See tunne on ka omale juba tuttav, ainult et kuna viimastel talvedel on olnud lund vähe ning kehva ilmaga olen eelistanud "mitte kärutada", Aga paistab, et olen olulist nüanssi "igailmakäru" puhul alahinnanud ja teen siit otsese järelduse, et käru, mida mul vaja on, peab olema esmalt sama rööpmega kui autogi ja alles seejärel on põhjust mõelda käru muude mõõtude peale.

Hetkel siis tundub kõige loogilisema valikuna juba esimeses postituses mainitud 125x325cm kastiga käru. Ainult et siis see lihtsalt tundus loogiline, aga nüüd saan aru, miks just see. Mööndusi saab teha pikkuse osas ja leppida 3 meetriga. Kaaneküsimus on endiselt lahtine: ainult katva tendi veepidavuse osas olen skeptiline ning eelistatud oleks võimalikult madal plastikkaas, mis peab olema ka äravõetav.

Veepidavuse osas on siin paljudel vist teoreetiliselt küll õigus, aga kuna ma praegu rendin/laenan igasuguseid erinevaid päevi näinud kärusid, siis praktika kinnitab, et pigem ikka pole vettpidavad ei portevahed ega plastikkaane serv. Mõne puhul on põhjus näha (mõlgid, väändumine, ei õnnestu portesid enam pingule kinni tõmmata jne), aga mõne puhul jääb mulje, et need on kuidagi ebatäpselt valmistatud või siis paigaldatud ja sel juhul peaks olema tihenditest abi küll. Juba kirjutasin, et olen püüdnud vee kinni vanade pappkastidega ja koormakiledega, aga loodan ikka, et kuidagi peaks saama hakkama ka ilma nendeta. Eks neid kogemusi tekib praegu omalgi pidevalt juurde ning "all-in-one" käru võibolla ei peakski olema eesmärk. Erimõõdus veoste (siin teemaski juhiti mu tähelepanu nt ehitusplaatidele, mis 125cm laia kärusse ei mahuks) puhul tasub pigem maksta ühekordne rendihind selle asemel, et kõiki kärutamisi liiga laia käruga teha.

Selline külgedel tolknevate ratastega Respo käru nagu 16.09 fotol on nagunii porno.
Kui raha hakata välja käima siis peaks rattad olema platformi all. Sellega saab kasulikku laiust juurde ja vajadusel ka küljelt tõstukiga laadida. Auto rööpmega sobival kärul on julgelt 150 cm lai kast. Kasti laiuse valkul tuleks üheks eelduseks võtta ka euroaluse mõõdud sest palju kaupa on alustel ja keegi ei viitsi neid mingisse kitsamasse kärusse hakata ümber lappama.

Veekindel on käru siis kui kate ulatub eest vähemalt 3-4 cm esimese luugi ülaservast allapoole. Enamasti avatakse sellised küljele aga võib olla ka erandeid. Samuti peaks esiluuk katma nurgapostid . Kui luuk on ainult postide vahel siis lahmab muidugi sõidu ajal vett sisse.
Üks ürgkallis käru näidiseks selleltsamalt tarilertukku lehelt. Kallis on ta eelkõige sellepärast et tehtud alumiiniumist-Samasuguseid aga terasest tehtud on ka Respo valikus ning kaks korda odavamalt.
https://trailertukku.fi/tuotteet/kuomukarryt/kolmemetriset-k
uomukarryt/anssems-pltt-750-305-x-150-cm-jaxal-kuomulla/

#Selline külgedel tolknevate ratastega Respo käru nagu 16.09 fotol on nagunii porno.

Suhteliselt radikaalne sõnavõtt enamlevinud kärutüübi kohta:)
Ma ei näe seda siiski nii mustvalgena, sest selline käru on (vist alati?) neljarattaline. Ma olen neljarattalised välistanud just sel põhjusel, et kodus rohu peal sellise käruga ilma auto taha haakimata just väga lihtsalt ei manööverda, millegi taha haakides rikub mõnikord muru ja neljarattaline ise tähendab juba suuremat tühimassi ja väiksemat kandevõimet. Lisaks on sellist tüüpi käru platvorm alati kõrgemal, kuid mina tahaks just sellist, mis jääb nii madalaks kui võimalik (tuuletakistus, seotud otseselt ka kütusekuluga, mis on omakorda kaudselt seotud pakutava teenuse konkurentsivõimega turul).

Mõõtudest: euroaluse mõõdud on siin pildina, lihtsalt et oleks silmade ees. 1200 mahub ristipidi ka 1250 laiuse kastiga kärusse. Samas 1500 on nii tobe laius, et 2x800 kõrvuti sinna kah kuidagi ei mahu, aga selle eest jääb misiganes pidi pannes alus alati keset käru nii, et väga ebamugav on üle käru serva sinna kaugele nii aluse portesid kui asju tõsta. Selline 1500 laius on küll põhjusega enim levinud ja rattad platvormi all on mõnikord ka parem variant kui platvormi kõrval, aga nende puuduste valguses jäävad ka eelised varju. Vihje on siiski hea, sest ma ei teadnudki, et platvormi all olevate ratastega kärud nii vähe maksavad. Olin neid alati nii kalliteks pidanud, et polnud taibanud tähelepanu pööratagi.

Üheteljelisi platvormi all olevate ratastega kärusid on ka ja ma ise vaatasin Respo valikust just sellise. Samal põhjusel, et muru ära ei rikuks kui õues manööverdada ja kavatsen seda muuhulgas ATV taga vedada. Kui porded ära võtta võib teeliiklusest väljaspool kasvõi küüniukse ristipidi
peale visata. Respo üheteljeline selline on alla 1000 EUR.
Kui lisaks ka kõrgus tähtis on tuleb madalad, kümnetollised spets rattad võtta ja neid Respol vist valikus pole. Sakslastel aga küll.

Jäi arusaamatuks, et miks peab käru hoidma muru peal? Pehmem?

Minul näiteks on enamus õuest muru ja suuri puid kasvab seal suvaliselt. Kui tahta midagi üle õue sauna juurde viia siis muudmoodi ei saagi kui üle muru ja kaheteljeline haagis rikub pöörates pinda rohkem kui üheteljeline.
Kuigi - kui kaheteljelist pole just suvaliselt ja silma järgi kokku keevitatud saab ka nii manööverdada et üks telg on õhus.

Ma olen natuke vanamoodne ja täiesti uue mõttega harjumine võtab veidi aega, aga uurisin nüüd põhjalikumalt ja jäid ikka õhku mõned küsimused.

# Respo üheteljeline selline on alla 1000 EUR.

Jah, see on üldse mikrohaagis. Aga ma üheteljelistest kerghaagiseid ei leidnudki 3 ja pluss meetriseid... Kui leiaks mingi ligilähedase, milline oleks siis veekindel kate seal peal? Võimalusel ka äravõetav? Mul on kindlasti vaja ligipääsu mõlemalt küljelt. Googeldades jõudsin ikka selleni, et lihtsam oleks võtta see esimeses postituses mainitu, aga kui olemas mingi Sinu soovitatud variant, mida ise ei leidnud, olen parema asja eest valmis ka rohkem maksma, sest haagis jääks ikkagi aastakümneteks ja kasutusmugavus nii pika aja jooksul väärib kindlasti ka kõrgemat hinda, kui need turu odavaimad sooduspakkumised nn keskmistele vajadustele disainitud kärude puhul.

Krt jah ma unustasin juba ära, et vähemalt 3 meetrit peab pikk olema:) Ma ise vaatasin 2,38 pikka Respo haagist.

No telgede arv pikkusele ja kandevõimele alati suurt ei mõjugi sest Anssems või Hulco Terrax on 294x150, ühe teljega ja üle 1000 kg kandevõimega. Need on masinaveohaagised ehk taga selline luuk mille kaudú peale saab sõita ja mis ühtlasi hinda lisab.

Samamoodi on poolakate Neptun Nordica (2,63x1,45) nende endi kodulehel 1000+ kg aga Eestis müüakse teda 750 kg ja 1080 EUR hinnaga. Ju need numbered siis vastavalt vajadusele painduvad. Neptuni kodulehte ei viitsinud põhjalikult uurida , võib-olla on seal ka midagi pikka üheteljelist platformi sest sealne valik on päris suur.

Mõtlen nüüd tõsiselt selle sama Neptun 2,63x1,45 peale, sest ka mina ei leidnud sealt pikemat platvormialuste ratastega KERGhaagist. Aga milline VEEKINDLALT suletav kaas sinna peale tuleks? Kõik need Neptunid on ju mingis imemõõdus ja 2,63cm pikale Nordic seeriale ei näita kodulehelt üldse mingit plastikkaant? Või siis ei leia ma seda kodukalt ülesse. Minu jaoks on mahu poolest kriitiline piir vähemalt 3 euroalust (kuigi võiks olla rohkemgi). 2,65 pikkus on just selline, et platvormi põhja pinna järgi küll läheks 3 euroalust sinna ristipidi, aga kaante kujud on sellised, et neist esimest kõrgeks laduda ei saa... st napiks läheb ja nii ongi lõpuks mõttekam võtta ikkagi 1,25 lai ja 3+ meetrit:)

PS: Eile käisin ARKis haagist vormistamas, selline kõige levinum-igavam-mõttetum kasutatud Tiki ja kindlasti mitte see, mis jääb. Tuli lihtsalt nii soodsalt kätte, et läheb siis müüki, kui omale "õige" asja leian. Täna juba teeb tööd ja on õhtuks kodunt 600km kaugusel... nii et homme lähen omale ikkagi suuremat haagist rentima ja koormat kastis koormakiledega niiskuse eest peitma:)

Muideks, tendist katteid sinna peale saad lasta teha selliseid, nagu sul vaja. Kasvõi eest nii pika, et katab sul terve luugi ära ja lasta teha ka ülekatte ümber esinurkade.

Naabripoisil miski respo. Peal tent, tenti toetamas veel 2 ristitala. Vabalt nihutatavad. Ülekattega ca 7 senti. Kummiga kinnitav. Pole kuulnud, et kellelgi kauba märjaks on teinud.

Kus tehakse tellimuse järgi neid tente, et saaks lasta teha piisava ülekatte? Respo? Ei tohiks maksta arutult palju ka terve esikülg ära tenditada:) Minu jaoks on kuiv koorem kriitiline, sest mõned tilgad, külmaga ootamatu tendirebend (natuke hirm lumerohke talve ees) vms läheks mulle endale maksma umbes sama palju kui käru koos tendiga ja ma ei saa omale lubada sellise riski võtmist, kuigi tendilahendus (eeldusel, et probleemid on vaid mu ettekujutluse vili) meeldiks endale muidu plastkaanest rohkem.

No ei saa ju olla nii saamatu ning mitte leida guuglist tenditegijaid.

Punktikesele: googlist leiad hulganisti igasuguseid ametimehi, aga see ei tähenda, et kõik oma tööd hästi teevad. Kui eelmist kommentaari lugesid, siis ma ei küsi mitte hinda, kust saaks odavamalt, vaid minu jaoks on kvaliteet (servade veepidavus, materjali külmakartlikkus) kriitilise tähtsusega ja kui selles kindlust ei ole, tuleb tent välistada.

:))
276 cm pikk Saris haagis
https://www.anhaenger-mannheim.de/pritsche

Kui neid platvormhaagiseid otsida siis Saksamaal on tegijaid küll ja veel ning hinnad kindlasti kõrgemad kui levind-igav-mõttetul Tikil.

Kerghaagise ihalusest polegi ma täpselt aru saanud välja arvatud see, et kerghaagise omanik võidab ülevaatuste pealt aastas rämedad 10 EUR. Mul endal on küll E-kat juhiluba ja seepärast võib-olla ei mõistagi.

Haagist vedades arvestatakse ikka täismassi ju. Selline Sarise haagis on 326 kg tühimassiga ja kandevõime siis 1174 kg. Kuni kerghaagise piirini täis laduda tähendab, et peale võib võtta 424 kg.
Neptun Nordica kerghaagis on tühjalt 290 kg ja kandevõime 460 kg.
Vannikujuline 1,25x3 m Respo on tühjalt 231 kg ja sellega tuleb jah juba pea 100 kg vahe kui ainult B kat on.

Põrandapinda võib samuti võrrelda - Respo 3,75, Neptun 3,81, Saris 4,14 ruutu.
Olenebki mahukaalust mida veetakse. Telliste puhul on see 90 kg vahe päris oluline, kivivilla puhul pigem mitte ja oluliseks muutub hoopis põrandapind. Seda ka et kas aluseid pannaks peale tõstukiga või loobitakse käsitsi. Kui on vaja kolm alust panna 1,25x3 m vanni siis no iga tõstuk seda esimest küll paika ei saa.
Jne.

Ääh, tegelikku massi, mitte lubatud täismassi kui haagise vedamisest kirjutasin.

Tõepoolest nagu väike laps...
Lähed kohale ja küsid. Küsid kvaliteedi kohta, küsid külmakindluse või veepidavuse kohta ja küsid igasugu küsimusi ja kui vastused rahuldavad sind, tellid töö. Vaid paar tegijat näiteks.
http://www.koormakate.ee/
http://www.autokate.ee/tendid_soiduautohaagistele

Ega neid tegijaid niisama pakkuda ei oska kui samuti google tasemel. Mul on küll olemas ühe tegija number Kernus, kuid kogemus veel puudub. Sain selle numbri kolleegi käest, kes viis kallurpoolhaagise sinna lasi teha uue kattetendi. Jäi väga rahule. Teise tendi viis niisama sinna ja lasi teha vana järgi. Mind ootab sama asi ees, et viin haagise sinna ja lasen uue peale teha.

Peaks olema see tegija.

https://asula.ee/kontakt/

Tänan kõiki igasuguste vihjete eest. Muutsin ühtlasi ka teema pealkirja. Mul olid algul tegelikult üsna lihtsad küsimused, aga ise ajasite teema nüüd keeruliseks ja mul pea segi igasuguste nõuannetega:)) Nt ma lugesin enne teema tegemist google vastuseid vaid mingi piirini ja Neptuni Nordica seeria oli mulle täiesti uus asi. Muud Euroopas levinud haagised üldse tundamata maa. Ei olnud sellest plaanis mingit nii keerulist haagise valimise teemat üldse teha, aga nüüd peaks vist neile offtopikuks kujunevatele küsimustele ikkagi kuidagi vastama.

# Vannikujuline 1,25x3 m Respo on tühjalt 231 kg ja sellega tuleb jah juba
# pea 100 kg vahe kui ainult B kat on.

Kirjutasin juba teema algul, et käru peab olema selline, et saan nt abikaasale helistada, et palun viska linna minnes käru sappa. 50kg kaaluva naisterahva jaoks on selle 100kg raskema käru liigutamine rohu peal (mitte siledal golfiplatsimurul) juba peaaegu võimatu ülesanne, eriti praeguse tatise ilmaga. Sellepärast on minu jaoks väike tühimass olulisem kui kandevõime, mis on "alati piisav" ja isegi kui juhtub, et ei ole, siis pigem rendin suurema käru selleks üheks sõiduks (nagu seni), mitte ei kasuta terve aasta iga nädal minu vajadusteks üledimentsioneeritud käru.

#Kui on vaja kolm alust panna 1,25x3 m vanni siis no iga tõstuk seda esimest küll paika ei saa.

Ega ma ise tõstan neid aluseid kas tõstukiga või mõnikord ka kodus traktoriga. Seni olen saanud paika ja kui ei saa, siis pean esimese aluse käsitsi täis lappama ja alles järgmised tõstma. Kuidagi saab ikka, on alati saanud:)

# tendijutt

Ma pole üldse tendifänn. Plastikkaas tundub igati praktilisem ja vihmaseid ilmasid arvestades ka turvalisem valik. Tendi eelis on vaid see, et saab jälle kallile kaasale helistada, et palun viska tent maha ja tule ilma tendita. Kaane puhul seda talle öelda ei saaks. Vähemalt mitte selle meetri kõrguse enim levinud raske kaane puhul. Kaalu pärast madalamate kaante kohta küsisingi.

# Küsid kvaliteedi kohta, küsid külmakindluse või veepidavuse kohta jne

Ja siis keegi vastab, et kvaliteet on meil kehv, külmaga pikalt tuule käes lotendades või pingutades rebeneb, vett ei pea... nagu reaalselt? Mul pole vaja müügimehe kiidulaulu, vaid reaalseid kogemusi neilt, kellel on. Minul pole tentidega absoluutselt. Ka Sinu jutt on minu jaoks usutavam kui müügimehe oma, sest Sa ei ürita mulle samal ajal midagi maha müüa:) Ja ega tent polegi eesmärk, vaid üks võimalikest lahendustest, mis läheb loosi siis, kui paremat lahendust ei leia.

No krt kui nii häda selle kaane või tendiga on, siis osta kinnine furgoon ja vea oma veekartlikku kaupa või austraaliasse. Ausalt öeldes hakkab juba ära tüütama see pidev netis soigumine ja suutmatus otsustada.

Kärss, ära üle mõtle. Kui see tent iga külma ja tuulega rebeneks ja lipendaks, oleks terve maailm neid ribasid täis ja kaubad kahjustunud. Tente on erinevaid ja saad katsuda ja näppida. Pehmemad ja jäigemad. Pehmemaid on külmaga parem käsitleda. Usu meie ärikultuur on jõudnud juba sinnamaani, et ettevõtjad ei saa lubada mingi pasa müümist. Nende juures ei käidaks lihtsalt ja nad ei tegutseks enam.

Muide, tendil on selline huvitav omadus, et see paindub ja on kokkuvolditav. Selle saab kokku voltida/rullida ning kasvõi auto pagassi visata, kui vaja pole. Jälle, mida pehmem tent, seda mugavam toimetada.

Punktike, võta palderjani, hinga rahulikult sisse-välja mõned korrad ja ära rohkem seda teemat ava, kui see nii tüütav on. Teema algusest on möödas 3 kuud, selle aja jooksul on ostetud üks plastkaanega Tiki ja ma küsin inimestelt kogemusi tentide osas, mida omal pole. Mõned üksikud inimesed on vastanud alles, enam pole kiiret kuhugi. Auto24 foorum pole ainukene infoallikas maailmas ja kõrget koormat võimaldava käru ostmine (milleks furgoon ei sobi, kui lugeda oled viitsinud) ka ainuke probleem, millega tegeleda tuleb. Hiljuti suhtlesin nt inimesega, kes teinud eritellimuskatteid kihtplastikust. Variante on rohkem, kui siin teemas seni jutuks olnud ja kuna nn põletavad vajadused on hetkel rahuldatud, siis uisapäisa kuhugi tormata pole vaja.

PS: vaatan asjale ka selle nurga alt, et kui rahuldavat funktsionaalsust pakkuv käru+kate ületab hinnapiiri, mille eest saab piisavalt heas korras maximõõdus kaubiku või kattega kastika, pole enam pointi hambad ristis neid vedamisi ilmtingimata käruga teha. Sellele pani mõtlema eelmise nädala kogemus, kus normaalselt 5-6L/100km kuluga bensuautoga tuli kõrge-laia käruga ja korraliku koormaga kuluks 14L/100km:))

Haagis on haagis ja sõiduauto haagisega üldiselt ei veeta ilmakartlikku või väärtuslikku kaupa tuhandete kilomeetrite taha- selleks on tõesti kaubikud sobivamad. Iga loikam võib igavusest noa läbi tendi tõmmata või plastkaane lahti muukida või tekib kuskil laeval väike kokkupuude teravate servadega või misiganes. Kerghaagis on kodulähedaseks opereerimiseks majapidamise tarvis tehtavate vedude jaoks sobiv vahend või ehitajatel kola vedamiseks, mitte internatsionaalse transpordi või lõppkokkuvõttes transporri tegemiseks.

Bensukal ehk tõesti mõjutab kütusekulu nii palju,diislil sama comboga max kolm liitrit ehk 8-9 . Kaubikul on kulu ikkagi suurem ja seda koguaeg.

Trollid?

# Kärss kirjutab: sõidud 99% Eestis

# Punktike kirjutab: sõiduauto haagisega üldiselt ei veeta ilmakartlikku või
# väärtuslikku kaupa tuhandete kilomeetrite taha /.../ internatsionaalse
# transpordi või lõppkokkuvõttes transporri tegemiseks.

Aga seda kirjeldasid täitsa õigesti, miks ma käruga välismaale võimalusel ei kipu ja seda ainult mõne väga harva erandina (ja ainult Soome suunal) teen. Eestis pole vargused õnneks probleem, ammugi mitte sõidu ajal, kui kliendi kaup on kärus:)

TD: see polnud tavapärane, vaid ekstreemseim näide siiani (täiskoorem, kõige suurem/laiem legaalne käru selle auto jaoks ja sõit max lubatud kiirusel). Tavaliselt on ka bensukaga ca 3 liitrit rohkem. Diisliga pigem 2. Aga alates mingist kulust poleks selline "äri" enam konkurentsivõimeline.

Sinu meeletult pikkadest ja laialivalguvatest teemadest on seda iva raske leida. Võib olla jäi silma kuskilt, et mingi välismaa jutt. Haagisele kuluva raha eest võib ka kullerteenust kasutada. Kui meie firma hakkaks oma kraami pagassis või haagises vedama, oleksime vist tunduvalt suuremas miinuses kui kullereid kasutades. Ka ajalises mõttes.

# meeletult pikkadest ja laialivalguvatest teemadest on seda iva raske leida.

Selles on Sul õigus ja selle eest tuleks foorumi adminnidele piki pead anda, kes ei blokeeri ära neid, kes süstemaatiliselt võõraid teemasid trollivad ja mingite oma väljamõeldistiga need teemad pikkadeks ja laialivalguvateks muudavad.

# Haagisele kuluva raha eest võib ka kullerteenust kasutada.

Võib, aga kui arvutad välja, mis maksab kullerteenus kiiret kohaletoimetamist vajavale kaubale tööpäeva välistel kellaaegadel, tuleb sealt välja ka põhjus, miks seda ei tehta. Mulle soovitati ka citybeed ja kiire arvutus näitas, et kui ühekordne transpordikulu tõuseks järsku 15-30e pealt 150e peale, ei suudaks ausalt makse makstes pakkuda sama teenust enam konkurentsivõimelise hinnaga. Aga aitab, see kõik on offtopik.

Vahepeal mängis saatus kätte olukorra, mis aitas jõuda otsuseni. Nimelt tuli viia kliendi juurde väga raske koorem sellise ilmaga, kus vihm ei sadanud mitte ülevalt alla, vaid piltlikult öeldes paremalt vasakule. Kuna mul oli sabas plastkaanega käru, oli lahendus käepärast võtta: parkisin auto-käru ninaga vastutuult, viimasele alusele koormakile peale ja tõstukiga siseruumidesse. Seejärel järgmisele alusele koormakile tihedalt ümber, köiega käru servani, tõstukiga tuppa jne. Siis jõudis ka omale kohale, et soov tendi ja madala käruga sõita pole reaalne, sest madala käruga poleks mul olnud võimalik seal tendi all neid aluseid tormi käes kinni katta ja meetri kõrguse plastkaanega, mis avades tõusis veel kõrgemale, oli samas suurepärane seal all toimetada, kuigi reaalselt oli käru sisemisest kõrgusest VEDAMISEKS kasutusel vaid umbes 2/3. Plastkaas ei sobi aga sellepärast, et reaalselt on tarvis vedada mõnikord (harva) kõrgemaid asju, kui sinna kaane alla mahub. Tegin veidi eeltööd, tõmbasin mõneks ajaks püksirihma pingumale ja ostsin omale täna pika ja kõrge kasutatud Renault Masteri bussi. Nüüd saan auto sees jalutada sirge seljaga, pikkuse poolest mahub sisse ära ka väiksem sõiduauto, kandevõime on üle 1,5t ja selle kõige juures jääb kütusekulu väiksemaks kui nii rasket käru vedaval sõiduautol. Lisaboonusena tohib visata konksu otsa ka kuni 2t haagise. Kuna mingid nädalad tagasi sai ostetud ka plastkaanega kerghaagis, mida pidasin ebasobivaks, siis nüüd koos piisava mahuga bussiga on ka käru ise tõenäoliselt piisav kõigeks mida vaja. See lahendus tundub mõistlikum ka saabuvat talve, libedaid maateid ja olematut varahommikust teehooldust silmas pidades.

Täiesti ausalt, teema alguses polnud õrna aimugi, millise lahenduseni (ja millistel põhjustel) see kõik välja jõuab:)

Ma nüüd trollin veel ja küsin, et kas enne, kui kaup üldse ruumist (laost) välja tuuakse ja vedama hakatakse, pole võimalik teda veekindalt pakkida?

Aga kas Kärsa lõputus autopargis siis polnud juba taolist bussi?
Kõrge tendiga käru on ka väga universaalne. Samas korraliku käru hinna eest saad okei kaubiku ka juba.

Kas siin ühes teises teemas nüüd juttu polnud, lp Kärsa poolt, et Renault läheb ja jupirida on tee peal järel ? Või oli see Traffikuga niimoodi :)

Punktikesele: on võimalik, aga antud kontekstis ebapraktiline, sest mõningate asjade pakkimine on arutult töömahukas, mida "igaks juhuks" teha ei taha (aeg, kummargil tegutsemine pole kah minu teema) ja nt Narvas on väga raske ennustada, kas Pärnusse jõudes see veekindel pakkimine üldse vajalik oleks. St on vajalik pigem väga harva, nüüd poole aasta jooksul esimene kord sattusin niimoodi tormi kätte. Eks ma ikka vastan, kui viisakalt küsitakse, aga ära siis pahaks pane seda teema laialivalgumist:)

TO td: oli pikka aega Transit, mis osteti suvel "poolvägisi" käest ära. Ja on päris uus nelikveoline Vito, mis on puhas auto ainult lipsuga inimeste vedamiseks. Su viimane lause peegeldabki mu oma mõttekäiku, et mõtlesin saabuvale libedale aastaajale ja hinnavahele, mis pole sellise bussi ega "kõigeks sobiva" käru puhul enam nii meeletult suur.

TO siberia: tänan soola raputamise eest haavale, see aitab mälu värskendada ja tehtud vigu mitte korrata:)) See oli uuena ostetud Trähvik. Polnud otseselt jupirida, lihtsalt kogu aeg esinduse vahet jooksmine, mis peale garantii lõppu jaburalt kalliks hakkas osutuma. Mastereid müüakse erinevalt Trähvidest mitmel pool ka miljoniliste läbisõitudega. Mitme tuttava kogemustele tuginedes, kelle firmades sellised tööd teevad, on ootused igatahes natuke kõrgemad. Ostsingi ühelt sõbralt (poolvägisi:), hoolduse-remondi ajalugu uuest saadik olemas ja ei tundu nii hirmutav, kuid ega see pole ka vahend tuleviku ilmeksimatuks ennustamiseks:) Käru olnuks remondi/hoolduse peale mõeldes kindlasti turvalisem valik. Siinne jutt jääb ju alles, nagunii muutuvad tulevikus tingimused ja sellest tulenevalt ka vajadused. Käru ostmine kusagil määramatus tulevikus on minu jaoks nüüd oluliselt lihtsam ja tänan selle eest kõiki kommenteerijaid siin, kes kaasa viitsisid mõelda!

Lihtsalt infoks lp Kärsale kui järjekordseks käruostuks läheb. Ma ise polnud ka sellist kerghaagist varem näinud millel on rattad küljel ja luugid käivad ära:)
Maailm on ikka imeline koht.
https://huutokaupat.com/2215629/agados-big-size-750-kg-450-x
-179-x-35-cm

Veel üks väga huvitav lahendus just idee poolest. Lihtsalt geniaalne, geniaalselt lihtne.
https://www.facebook.com/100005159591871/videos/161969618487
9019/

Eeldab gabariitimahtuvat ja üsna keskel olevat koormat. Eluskaalu on ka üksjagu.

Aga lühikeste iseliikuvate asjade liigutamiseks on hää asi.

Kas asja hinna kohta on ka miskit teada?

Siin selle legaliseerimine saab olema huvitav;)

Agados haagiseid müüb A.Tammel Eestis. Nende peamine huvi on suuremad erihaagised, aga küll ka tavakaup kohale tuleb.

Muide, tootja kodulehel on kenasti hinnad näha: https://www.agados.cz/en/

Nüüd on Arcasel kah viisaka hinnaga igati viisakas käru saadaval. Huvitav, kas sellisele asjale portekõrgendusi ning tenti kah saaks?
https://www.arcastrailer.eu/toode/cf300-sl-18/

Niigi napist lubatud kandevõimest hammustavad ported kilot 50 ja tent teist sama palju maha. Õhu veoks sobib hästi:)

Kuidas hetkel on Respo vs Tiki vastupidavusega ? Mõtlen just tsingi vastupidavust kuna vahepeal oli Respol sellega probleeme. Muidu vist suurt vahet pole kumba valida kui vaadata 1500kg piduritega üheteljelist haagist. Kuidas kogemused on ?

mul kogemus amor haagistega (https://www.amor-haagised.ee/). Oman 2tk ja kasutanud 3 kuni 4 aastat. Ütleks, et tuledega ja juhtmestikuga on olnud probleeme mõlemal haagisel, Küll ei tööta üks pool, siis teine pool. Siis vahepeal töötab. Siis vahepeal ei tööta. Siis vihmaga ei tööta ja siis jälle töötab. Autos viga ei ole, et erinevate autodega proovitud. Kuna õlevaatus 4 aastat, siis pole veel pärast uuest peast ostmist ülevaatusele sattunud, aga üldiselt enne ülevaatust pean vist elektrijuhtmestiku välja vahetama kuna tuled jebivad. Kuidas teistel kogemus tuledega? (tiki ja respo jne)

Tiki võib küll reklaami teha aga ikka on nigelam. Samuti päris palju respo pealt kopeerinud aja jooksul.
Võta tiki ja respo keevisraam ja võrdle metalli paksust nelikandi läbimõõtu jne.
Muidugi lubatud kandevõime piires kestavad mõlemad. Aga palju seda on tavaliselt ikka ülekaalus enamus haagised ja siis hakkab erinevus tundma andma.
Tsingiga pole küll 15a vanal ja 10a vanal respol probleem.Enne lõpeb käru muudel põhjustel kui rooste tõttu.

Sama kehtib igasuguste amorite ja brenteksi jne kohta. Piisab pilk käru raamile eriti tiislile ja asi selge. Mitte segi ajada respo pl ehk polt liides käruga

Respo piduriteta 750kg haagis on peres vist nüüdseks juba ligi 10 aastat vana. No veame sellega ikka kõike.. Kruusast ja mullast kuni mädaõunte ja ehitusprahini välja. Vahest maal ka üle lubatud kaalu maakive ja metallikola, nagu ikka.. Minu meelest sai tugevdatud lehtvedrudega võetud tookord.

Ei näita mingeid erilisi väsimuse märke. Hoiame teda sisuliselt õues puu all, talveks tõmbame presendi peale. Elektroonikaga probleeme ei ole, tuled siiamaani töökorras. Ei näe enam kõige uuem välja aga tõenäoliselt teenindab meid ka järgmised 10 aastat. Loodetavasti on praegused Respod samast puust tehtud.

Kuidas rehvidega muidu lood on, mul on ühel kärul rehvid slikiks sõidetud. Peaksin vahetama. Kas neil on ette nähtud, et ostan uue rehvi samale veljele või peaksin ostma uued rattad? Ehk rehv + velg mõlemad.

Just uuemate Respode tsingiga on kuuldavasti olnud probleeme. Vanemad mis 10a ja rohkem tagasi toodetud olid paremad vist. Tiki vs Respo raamide osas on Respol tummisem jah aga Tikil jällegi üleval porte ääres ka raam mis porte ääred tugevamaks muudab ja üldist tugevust/jäikust ka lisab. Kas seepärast ei või olla Tikil veidi "õhemat" rauda kasutatud ?

to:njah bljah
Odavam on osta veljed/rehvid koos.

To jee.kim

Tänud

Kas autole peab ka ostma uued veljed kui rehvid siledad?

Punktike, palun tutvu kõigepealt üksikute kärurehvide ja siis komplekti (velg+rehv) hindadega!

Ma siis tutvusin- 13" ratas alates 75€, rehv 155/65/13 alates 35€. Saab vist ka esimese klassi laps aru, et 75 on suurem kui 35. Või on sul tuua vastupidine näide?

No panen siis kalingid
https://www.respo.ee/et/lisavarustus/rattad-kinnitusklambrid
https://brentex.ee/haagised/lisavarustus/varurattad/
https://www.rehvidpluss.com/EST/rehvid/-/-/Suverehv/155/65/1
3/-/price-asc/-/1/20/grid

Sellel rehvil peab tähis olema C
Kevadel töökaaslane ka otsis uusi rehve haagisele ja lõpuks ostis uued rehvid koos velgedega, tuli sama hind kui osta ainult rehv + paigaldus.

Kusjuures, ma tahtsingi vahele küsida, et kas kärul, kaasaarvatud kerghaagisel peab C olema või mitte?

Veel täpsustuseks respol on all 155/ 80 R13 C- just vaatasin, võib olla on erinevaid rehve alla pandud.

Minu Respo passist siis:
Rehvid
1.telg
145 R13 74N
155 R13 78N
155/80 R13 79N
155 R13C 90/_N
175/70 R13 86N
185/70 R13C 106/_N
185 R14C 104/_N

Muudetud 09.09.22 09:46

Rehvi koormusindeks peab olema vastav, C ei ole nõutud (vist sama ka kaubikutel).
Selles mõttes need rehvid EI OLE OK kerghaagise all (koormusindeks 365kg), millel on 2 ratast. 4-a rattaga haagisel oleks OK.
https://www.rehvidpluss.com/EST/rehvid/-/-/Suverehv/155/65/1
3/-/price-asc/-/1/20/grid

Muudetud 09.09.22 09:54

minu kärul on üks lubatud mõõte 155/80/13 ja selline rehv, koormusindeksiga 79, kannab 437kg, seega üheteljelise rehvide kandevõime on kokku 874kg ja käru on 750kg. Sarnane rehv maksab 40€ ringis. Pole ju keeruline leida sobiva kandevõimega rehve. Mõttetu on vinguda minu toodud hind alates näidete üle kui kärusid on erinevaid. Kes leiab oma kärule sobiva kombo veljel rehvist odavamalt kui üksiku rehvi hind, andku tulla. Kärudel tavaliselt 4x100 13" või 5x112 14".

Anname andeks, punktikesel pole käru olnud, aga kirjutada tahaks....

Mida ma just enne kirjutasin- minu kärul. Aga anname andeks kui mõni pole lugemist ära õppinud ja tahab vaid kirjutada.

Punktikesel on õigus, ainult nüüd tuleb hakata kasutama matemaatikat. 40 euro eest saad saa rehvi, aga kas vahetus on tasuta? Kas ekstra sõita käruga rehvivahetuse punkti, lasta rehvid vahetada, mis seisus veljed jne. Ei ole kohustust osta ainult rehv või ainult ratas. Lihtsalt iga inimene teeb oma arvutused, kuidas talle sobivam. Punktikesel oli välja toodud ainult üks leht, neid on palju kus pakutakse nii rattaid kui rehve erinevate hindadega. Igaüks teeb oma kalkulatsiooni ise.

Kas käru registreerimistunnistusel on kirjas, et rehve tohib vahetada vaid käruga rehvivahetuspunkti sõites või on lubatud rattad kodus alt ära keerata, visata auto pagassi ja mõnes tee peale jäävas kummipostis töö ära teha? On krdi kenijaalsed matemaatikud...
Mul läks eile valuka rehvivahetus 15€ tk. Ons mingi 13-14" plekkvelje vahetus kallim? 40 rehv + 15 vahetus- 55€ vs komplektratas 75. Matemaatika või ei?

https://automaailm.ee/haagise-velg-rehv-r13-155-4x100-84n-m-
s-m106-502803

Pole ka väga kallis kui vanad rattad totaalselt roostes.

Punktike on nii leilis, eest mõtlemine on kinni kiilunud. Kas tõesti peab kõik variandid üksipulgi lahti kirjutama? Lihtsalt ma ei viitsinud sinu toodud vahepealset varianti telefonis lahti kirjutada, et toon teise äärmusliku variandi, kel ei seisa mutrivõti käes, aga sinu jaoks pole olemas muid variante, kui ainult sinu variant. Nagu mainisin, loeb ka velje seisukord. Aga sa ei suuda seda välja lugeda, on ainult sinu variant ja kõik.

Elu on täis lõputuid variante. Kõik sai alguse sellest, et keegi eespool soovitas vahetada rattad, mitte rehvid. Seega seadsin kahtluse alla selle soovituse ja tõin välja variandid, kus rehvi ost ja monteerimine tuleb odavam. Sina aga ei suuda aru saada loetud tekstist ja jahud midagi minu variantidest.
Kui automaailm müüb sellist kombot selle hinnaga, siis loomulikult on kasulik osta ratas kui hakata ainult rehviga jändama.
Aga kui inimesel ei püsi mutrivõti käes, siis kuidas ta käru rattaid vahetab?

Termin - peaksin vahetama, ei pruugi tähendada, et ta ise seda teeb. Võib ka teenuse sisse osta.

Tegelikult on need originaal 13 veljed väga nigelad igati samuti rehvid originaalid kehvad. Velgi rooste närib isukalt ja palju õhemad kui sõiduauto velg,topelt sillaga kärul keerad need veljed kõveraks ja rehvi puruks väga lihtsalt...Esimesel võimalusel vahetasin välja.
Hetkel enda respo 15/195/65 all ja nendega julgeb ka murule keerata,muust rääkimata.

Kisub offtopicuks aga kui palju Te selle käruga ka sõidate, et rehvid siledad ja veljed kõverad? Mul puhtsüdamlik huvi lausa uurida. Igal hommikul haagite käru sappa ja laadite head paremat täis?

Lisaks sobivale koormusindeksile, oleks tore(talvel suisa peab), kui rehv oleks ka M+S.....
Aga eks kõik mis liigub, see kulub. Arvestades asjaolu, et käru ikka jubedalt kuritarvitatakse......
Olin aastaid tagasi käru otsingutel, turul ainult kas uued või kasutatuna a'la Zubrjonokid... Eks neid ostetakse ja kasutatakse "lõpuni". Müügierandiks on tavaliselt suurema ja parema ost...

Ei sõida palju kuna kõik ehitused ja kolimised tehtud. Samuti ei laenuta sest kõik juba omale kärud ostnud.
Enda 15 tolliseid m/s 9mm jagus 10 aastaks. Pigem söövad rasked koormad rehve rohkem kui läbisõit.
Originaal veljed lähevad kõveraks sest on nii kehvad mitte läbisõidust,seda just balansiir ja topelt silla puhul. Koormaga keeramisel võid rehvi veljelt maha keerata kuna velje äär nii hädine.

Mul on ikka kilomeetreid tulnud, ca 100 kilomeetrit nädalas ja 3 aastat järjest. Ca 15 000 käruga maha sõidetud. Kummid slikid.