üks võimalik viis kuidas reisida nii, et näed ja koged väga palju, kulutad vähe ja loodusele on koormus väiksem kui igapäevaselt linnas autoga tööle-koju sõitval inimesel. See võiks olla tulevikus tänaste noorte hulgas üks levinud viis kuidas elada. Teed näiteks 6 kuud tööd, tarbid sealjuures vähe ja siis teise poolaasta sõidad kogutud säästude eest säästlikult maailmas ringi. Kui üleüldine tarbimine väheneks, siis ei ole vaja ka inimestel niipalju midagi toota või teenuseid pakkuda. töö hulk väheneks ühiskonnas oluliselt. aga praegu orjab inimene 24/7, pressib maksta autoliisingut, vahetab kõike pidevalt uue vastu, tarbib kõike rohkem kui hädavajalik ja kõige lõpuks ei ole inimene ka veel selle juures õnnelik.
See on nüüd minu kui keskmiselt jõukama inimese mõttekäik. Ma olen alati kadestanud inimesi, kes saavad vähesega hakkama ja on sealjuures õnnelikud.
ja ärge tooge siia nüüd juttu, et kui on pere ja lapsed. laste olemasolu ei pea tähendama mõttetut tarbimist. ja midagi ei juhtu, kui maailmas inimesi 2-3 korda üldse vähemaks jääks.
Näiteks Pramtsusmaa eri piirkondade tutvustamiseks on tehtud vägev telesari. Iga kant käiakse põhjalikult läbi, räägitakse ajaloost ja näidatakse kõik olulised ja huvitavad objektid ära ning räägitakse ka inimestega, kes seal elavad..
Ise kohale minnes näed heal juhul kahte torni, ilm juhtub kah sitt olema ning keegi kohalik sinuga samamoodi vestlema ei vaevu.. giidi palkamisest rääkimata..
Vaata parem kodus suurelt ekraanilt... tõlke või subtiitritega..veini võid eelnevalt sealt regioonist kohale tellida ja seda ka kodus libistada...
Või nagu filmis "Demolition Man" käis seks kah virtuaalselt, kus pää ümmer suruti mingi "poolkuu" ja oligi asi aetud.
Milleks üldse teha ja toimetada - kõik on ju pääs kinni :)
Inimesel on meeleelundid- ta on harjunud nägema, kuulma, maitsma, puudutama, nuusutama ja kõik see on põhimõtteliselt arenguks vajalik ja positiivsed aistingud aitavad elada ringi liikudes saadki neid positiivseid. Negatiivseid muidugi ka kui osaled eesti liikluses või poliitikas või teed jama tööd. Tegelikult on arenguks ja ellujäämiseks vist ka negatiivseid emotsioone vaja, kuigi mõni väidab, et paradiisis on parem kui maa peal. Pagan teab.
point Teil täitsa olemas. ma tunnen mitut inimest, kes on ise kuskil üldse käinud ülivähe, aga lugenud palju, vaadanud igasugu reisilugusid ja oskavad rääkida kaugetest kohtadest nagu oleks ise seal pikemalt elanud. ja neil on ka suur huvi kaugete kohtade vastu ja kogu seda uurimistööd tehakse suure huviga.
Otsene reisimine annab siiski hoopis teise emotsiooni kui kellegi teise muljete lugemine või piltide vaatamine. Guugli maps on hea asi küll, aga sobib pigem reisi ettevalmistamiseks, huvitavate kohtade väljaotsimiseks. Aga samas ka nende kohtade uurimiseks, kuhu ise ilmselt kunagi ei satu. Kui näed seda riiki oma silmaga, tekivad ka tunded selle riigi vastu. Näiteks mulle ei meeldinud Rootsi, jäi kuidagi jahedaks ega kutsunud tagasi, samas midagi negatiivset seal ka ei kogenud. Sisetunde värk.
Kässar (registreerimata) - Kas tahad lihtsalt summat teada või tahad võrdluspunkti kah? (Sest mul on koondarve kolme tarbimiskoha peale ja elamises, kus ise elan, erinevaid muid arveid ei lisandu, nagu näit vesi, kanal, küte ja krt teab mis veel).
Jaanuar 25 euri 213kWh
Märts 36 euri 197kWh
Juuni 50 euri 212kWh
August 61 euri 214kWh
Hind sisaldab peerugaasimaksu, veeganite soovunelmaid ja eleringi röövmaksu.
kadestusväärselt väike elektritarbimine :). Mul 4-liikmelises peres on ka suvel 3X suurem kwh kulu (sõltub palju on kodus oldud), aga suht palju on oldud ka kodukontoris. soojuspump kütab suvel ainult tarbevett, jahutust ei kasuta, 2 külmkappi, sundventilatsioon, sauna (elektrikeris) pole juba aastaid kasutanud.
Deus, mil kombel augustis nii väike summa? Börsipakett? Arvestati ju kuu keskmise järgi, sest tunnipõhine augustis veel ei toiminud. Mis firma käest ostsid? Minul riigifirma, 151kwh ja 79€.
Ma jään vastuse võlgu ausalt öeldes, ma tean, et öö ja päeva tariif on ka, augustis sai päris palju ventilaatorit öösel ringi aetud, äkki päevane kulu oli siis väiksem, ma ei viitsi väga süveneda sellesse, persses on nii kui nii ja ega ma öösel kell 3 seepärast seapraadi tegema ei hakka, et odavam on.
Eesti Energia on arve peal.
EDIT: Vaatasin arvet, seal on miski hinnapakett Võrk 1, mida iganes see ka ei tähendaks, nende kodulehelt ei leia sellist enam igatahes. Äkki ma polegi siis täitsa börsil vms.
Vahet pole, tarbimine on suuresti stabiilselt sama mul numbrite järgi, aind hind kerkib mühinal. Need, kes soovitavad vähem tarbida, võivad ennast põlema panna, miinimumi suudab ajada 160kWh peale ja sedagi siis, kui paned külmari nendeks hetkedeks seisma, kui kodus pole, maksimaalselt 20'ks tunniks.
Siis ilmselt on sul mingi igivana leping. EE saatis ju suve jooksul kõigile kahetariifsete omanikele teated, et septembriks viiakse automaatselt üle tunnipõhisele börsipaketile, seega tulebki hakata seapraadi öösel küpsetama kui hind seda nõuab. Minu arvet vaadates on näha, et koos igasuguste lisamaksudega on kwh hind ca 50 senti. Jah, pses on see värk täielikult.
Noh, sel juhul järgmine kuu näeb seda asja, mis saab. Ma enda tarbimisharjumusi ei muuda või kui muudan, kolin metsa ja hakkan lõket tegema ja magamiskotis magama.
börsipakett, augusti elektri ostuarve oli üle 2 korda suurem kui mullu augustis, ehkki tarbimine oli kolmandiku võrra väiksem kui mullu augustis. kWh summaarne hind oli vist 48 senti mulluse 17 sendi asemel.
Samas elektri müügiarve oli 5 korda suurem kui mullu, ehkki müüdud kogus oli sel aastal vaid 32 % suurem kui mullu augustis. kWh müügihind oli ju pea 4 x suurem. 9,6 sendi asemel 36 senti kWh eest.
Energiamüüja juures olev ettemaksusumma kuine kasv seega üle nelja korra suurem kui mullu augustis.
Kallist asja ei tasu niisama laristada, ehkki see sul enesel odavalt käes on. Parem maha müüa, kui keegi on nõus selle eest palju maksma...
kusjuures tegemist on maatükiga, millel muud mõistlikku kasutusviisi viimase 40 aasta jooksul pole olnud. Et see on esivanemate maa, siis pole tahtnud lasta võssa kasvada - maanteelt avaneb üle selle metsale iilus vaade. Kunagi huvitusin, kas saaks ennast kah möllida rohumaade niitmistoetuse alla- öeldi ei- liiga väike olevat.
Aga niikui tahad sinna ehitada või muud midagi teha, siis on kohe kari kaarnaid kallal, kes ütlevad mispidi ja kuhu sa oma päikesepaneele pead panema ( nende meelest eelistavalt metsa alla, et välja ei paistaks) ja rahva hulgas algab üks kisa "põllumaade kasutusest välja minemise" üle..
Oleks siis ükski põllumees tahtnud sealt selle 40 aasta jooksul kasvõi heina teha... liiga väike , liiga kaugel..
See ühepoolne asi vist kehtib suht ainult firmade kohta, odavam trahve maksta, kui "kahjumiga" müüa, eraisikutega ei pidavat nii tehtama va eelpool mainitud kahetariifsed tegelased?
Kaldun arvama, et sellised ühepoolsed jõudemonstratsioonid on ka eraisikute puhul täitsa reaalsed kui need fikspaketid müüjale enam soodsad ei ole. Ainuke võimalus müüjal kasu saada on lühiajaline leping, mitte enam 5 või midagi sellist aastat.
Vähemalt minu elisa on neid ühepoolseid muudatusi piisavalt teinud, st tuleb jälle kiri, et tõstame hinda ja kui ei meeldi võite lepingu lõpetada. Veemüüjaga täpselt sama lugu- sisuliselt iga aasta on mingi tõus olnud ja veemüüja käest ei pääse ka kuskile- konkurendi kaevu ju piirkonnas ei ole.
Ja lisaks tuletame meelde poliitikute hiljutisi jutte fikseeritud lepingu kasulikkusest ja eesti energia viimase aja superkasumitest. Ilmselt ikkagi vähe veel.
Asi pole kasumlikkuses, sest Eesti Energia oleks kasumis ka 3 senti kwh müües. Lihtsalt on tekkinud võimalus, tänu nn börsile, küsida toote eest 10-20 korda , isegi 100+korda rohkem. Tootjatel on kasulik tootmist vähendada, kuna see tekitab toreda olukorra, kus hind kargab lakke ja nad saavad oma raha kätte 10x vähem müües. Inimesed peavad elektrit ostma, külmkapp,telekas, arvuti, boiler ja valgustus on raudpolt mugavused, millest ei ole võimalik loobuda. Börsipaketiga maksavad ainuüksi need mugavused juba täna sadu eurosid kuus. Soojuspumbast ei hakka rääkimagi, tänase olukorra jätkumisel ja kahtlemata süvenemisel on see vidin ajalugu.
Kokkuvõtvalt - covid skämmiga lüpsis meditsiinisektor metsikut pappi ja lüpsab ka täna ja edaspidi. Seejärel hakkas sõjatööstus lüpsma, seoses Ukraina sõjaga, muud sõjad ka muidugi, aga meie neist ei tea midagi, et kuskil aafrikas vms regioonis kedagi päevast päeva ja aastast aastasse tapetakse nagu kärbseid . Tänu rohepöörastele on nüüd lõpuks jõudnud järg ka energiasektorisse, kus igasugu skeemitajad nüüd lüpsavad , kuis jõuavad. Mingi hetk nüüd hakkavad ka toiduaine tööstuses skeemitajad lüpsma, ettevalmistused selleks käivad, Hollandis võetakse talumeestelt maad käest ära ja Iirimaal näiteks makstakse 5 kilo, kui oma karja maha müüd.
Mind huvitab juba ammusest ajast, et kes kasseerib seda co maksu, kelle arvele see raha kantakse ja mida selle rahaga tehakse- puhastatakse õhku või müüakse õhku? Keegi pole seda lahti seletanud ja nüüd on sellele lisandundu müstiline elektribörs oma viimase pakkujaga. Miks naftabörsil sellist viimase pakkuja värki ei ole? Tuleb mees oma kahesajaliitrise tünniga ja ütleb, et vot see maksab kümme milli ja köhige pappi.
Kadunud Ardo Aasmäe ütles, et surev kapitalism hakkab uusi ärimudeleid ja viise otsima. Üks selliseid on CO2 "turg" Tundub, et Nord Pool on ka selline huvitav moodustis...
kogu selle jama juures on aga üks positiivne asi ka. elektrienergia tarbimine on reaalselt vähenenud ja lisaks jääb inimestele vähem raha kätte muuks arutuks tarbimiseks. Samamoodi on reaalselt vähenenud autokütuse tarbimine, ehk sõidetakse vähem.
Mina päris musatana kõike ei näeks.
ainus jama on see, et see grupp inimesi, kes on juba varem olude sunnil vähe tarbinud, neil ei ole võimalik enda tarbimist nii lihtsalt võimalik kokku tõmmata nagu näiteks minul.
Kordame siis uuesti üle, mida peavool ja nn "eksperdid" räägivd CO2 poolt põhjustatud kasvuhooneefektist.
Wikist:
"Planeet Maal liigub nähtava valguse lainepikkuste vahemikus olev päikesekiirgus suures osas läbi atmosfääri ning soojendab planeedi pinda. Maapind ise kiirgab energiat pikematel infrapuna-lainepikkustel. See infrapunakiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning ka need gaasid kiirgavad energiat, millest osa suundub maapinnale ning atmosfääri alumistesse kihtidesse,ANDES SOOJUST TAGASI. See mehhanism on saanud nime selle järgi, kuidas päikesekiirgus läbi klaasi liikudes soojendab kasvuhoonet. See, kuidas kasvuhoone soojust hoiab, on aga teise põhimõttega, isoleerides sooja õhu kasvuhoone sees nii, et kuumus ei kaoks konvektsiooni teel.[2][3][4]"
Lihtne on näha, et siin üritatakse külmema kehaga soojendada kuumemat keha. Kui maapind soojendas kasvuhoonegaasi, siis seesama kasvuhoonegaas ei soojenda enam maapinda tagasi.
Nagu näete, siis tegemist on järjekordse skämmiga . Enamus inimesi ei jaga füüsikast eriti midagi ning neid on lihtne ninapidi vedada. Küsite, et miks teadlased ja haritlased selle niivõrd lapsiku skämmiga kaasa sõidavad? Sellepärast, et nad peavad ajama seda juttu, mida peavool neilt nõuab. Kui nad astuksid sellele vastu, siis hakataks neid kiusama, halvustama, mõnitama ning üleüldiselt nad tühistatakse ära. Tulemuseks oleks töökoha ja sissetuleku kaotus.
Nii et jah, ega siin muud öelda polegi, kui et jõudu rohepöörajatel selle skämmi edasiarendamisel.
Teadlased pole omavahel muule järeldusele veel jõudnud tegelt kui see, et inimtegevus on kiirendanud kliimasoojenemist, mis on ka selline kahtlane väide, sest pole öeldud, kas kiirendasime 1000 aasta või 10 000 aasta või hoopis miljoni aasta jagu.
On mõlemas leeris neid, ühed pooldavad ja teised ütlevad, et savi, päikse pealt üks purse ja oleme varsti jääajas tagasi, sest tänu ootamatule soojalainele mingi hoovus pani pildi tasku.
70'tel pidi kütus otsas olema aga nüüd ähvardab google 47 aastase numbriga.
mõnel inimesel kohe sügeleb see kliima inimtegevusest põhjustatud soojenemine teema :)
kui kuskilt saab jälle infokillukese, mis seda kahtluse alla seab, siis on vaja kohe see suureks puhuda.
Üks on kindel: EI juhtu mitte midagi hullu, kui inimtegevus muutuks igakülgselt kordades vähem raiskavaks ja saastavamaks. ehk maakeeli tarbimine väheneks - igakülgne taastumatute ressursside kasutus väheneks ja taastuvaid ressursse kasutatakse ainult niipalju, kui neid taastub. Ka Eestis on elatustase ammu selline, kus me tarbime kõike liiga palju ja saastamine inimese kohta (nüüd kus põlevkivijaamad jälle tossavad) on kõrbes asuvate naftariikide sarnane.
ja kui 100 aasta pärast selgubki, et CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside oluline vähendamine ei mõjuta kliima soojenemist või jahenemist, siis oleme me säästnud hulga maavarasid, oleme tootnud vähem prügi ning elukeskkond on puhtam, metsad on alles jne.
Milleks on vaja sõdida vähemraiskava ja puhtama elu ja elukeskkonna vastu?
Kes peaks raiskamist piirama? Tarbija või äkki tootja? Toodetakse rämpsu, aga paraku inimene on selline, et kunagi müüs klaashelveste pärast isegi oma maa maha. Ega midagi ju muutunud ei ole- kui need plastmassist kõrvarõngad meeldivad või hiina päikeseprillid silmi kaitsevad, siis ostetaksegi. Kui ei toodetaks, ei ostetaks. Aga kapitalist vajab kasumit, 5% maailma rikkaid ootab igapäevaselt oma lauale järjekordset kullakotti, et luksuskaatrile või eralennukile kütust osta. Tahab ka eesti firmajuht talina lahel kaatriga kulgeda või hispaaniasse villat osta, luksusautot osta, basseinis vett soojendada- raha ju vaja, seega toota on vaja. Kogu aeg räägitaks eriikide majanduskasvust või hoidku jumal selle eest, kui langusest- ei tohi, kasvama peab, see aga tähendab tootmise pidevat suurendamist, inimestele kräpi müümist. Aga töötab seesamagi inimene selles kräpitehases, ootab palgatõusu, et rohkem tarbida või vähemalt samal tasemel, aga kui peremees pankrotti läheb, sest roheliselt mõtlejad kräppi ei osta, on ka see töötaja pankrotis, sest tehas pannakse kinni. Kuidas vähendada tarbimist kapitalismi tingimustes nii, et keegi ei kannataks? Pean silmas elukvaliteeti üldiselt, mitte seda, et pead elama ilma kräpita.
Tegelikult vaatame seda hetkeseisu väga lihtsalt- alustades nafta hinnast, siis mingit olulist hinnarekordit praegu ei ole, tootmiskriisi samuti, seega kõik on justkui samal tasemel mis juba aastaid olnud. Aga hinnad rallivad meeletult. Seega keegi kuskil paneb taskusse meeletutes kogustes pappi, keegi kuskil täiega lüpsab riike ja inimesi. Puuduolev vene gaas on küll hetkel väike probleemitekitaja, aga elu ju käib endistviisi- saiu küpsetatakse, elektrit tehakse, sead kasvavad ja muutuvad lihaks või vorstiks, banaanid on ikka samasugused- mingit defitsiiti justkui ei ole, kogu endine kaubavalik on lettidel ja tuled säravad ning telekad töötavad, aga hinnad aina tõusevad- kelle taskusse see raha läheb?
inimesed individuaalsel tasandil ei hakka suurt midagi kokku hoidma. see on paraku nii. kui naaber ostab uue auto, siis on raske enda 20 aastat vana töötava autoga edasi sõita, kui sissetulek kannataks uue osta.
ma ise ei ole väga kindel, kas tänapäeva asjad nüüd nii viletsad on, et neid peab tihedamini vahetama, kui 40 aastat tagasi. Lihtsalt kõige odavama otsa asjad on kehvemad, milliseid varem ei müüdud ja kõik, mis puudutab arvuteid, nutuseadmeid jms, siis seal on nii kiire areng, et asjad aeguvad.
Inimest paneb vähem tarbima väiksem ostujõud või hirm, et sissetulek väheneb/kaob. Nii kui üleval on lootus, et homme on parem, siis tarbitakse täie rauaga ja võetakse tarbimislaenu veel juurde.
No ja mis siis on, et praregu paneb keegi kuskil midagi tasku? - Kui enamuse jaoks tähendab see harjutamist, kuidas vähemaga hakkama saada, siis on ju kokkuvõttes hea õppus. viimased aastad on ju olnud selline palga ja tarbimisralli, et see peabki lõppema.
igaüks võiks läbi mängida harjutuse, et kuidas saada normaalselt elatud nii, et tarbid kõike 2 korda vähem. Ukrainas enamuse jaoks on jäänud ca 25-30% sõjaeelsest tarbimisvõimest järgi. Meiega võrreldes oli nende tarbimisvõime enne sõda kuskil 2 x väiksem.
Üldjoontes nõus va selle kestvusega. Ma üritan asju osta nii, et kestaks ikka 10+ aastat, näiteks taskulamp vahetatava akuga, mitte sisseehitatud asjaga, akut on vaja vahetada nii kui nii paari kolme aasta pärast. Telefonidega sama lugu, aku ise juba sureb, seetõttu on EU teinud otsuse, et näitaks mobiilide akud peavad olema vahetatavad, mu viimane iPhone läks just seepärast vahetusse, et lasin aku ära vahetada aga vana head veekindlust ei saavutatud ja poole aasta pärast olid veekahjustused piisavad, et asi enam lihtsalt ei teinud koostööd, muidu oleks kolm aastat veel julgelt saanud kuniks Apple ise lõpetab toote toetamise. Läpakatega läheb samasse auku suht koht. Androididele tehti ka ettekirjutus nüüd, et peavad 3 aastat vähemalt oma opsüsteemi uuendama ja mitte ainult sekjuuriti asjaga vaid ka versiooniliselt ehk saab hunniku aastase kestvusega rämpsu turult minema. Praegu on seis, et ostad endale ägeda 200 eurise telefoni ja poole aasta või aasta pärast võid lutsu visata, sest ükski app enam ei toeta su vana opsüsteemi, paremal juhul läheb minu ajudega inimesel paar tundi aega, et läbi ussimnni tööle saada näiteks su nutikellaga suhtlev app.
Need on pisikesed näited, mis kehtivad ka elektriautode suunas tegelikult, mis siis, kui tootja ütleb üks päev, et me enam ei toeta su autot, liiga vana soft ja me ei taha sellega tegeleda?
Teleriga on mul veel lihtne, kui vanematel ütleb teler ülesse, viin enda vana sinna, ostan endale uue ja saab järgmised 5 kuni 10 aastat jälle muretult edasi minna. Kui vanemaid enam pole, siis ma ei tea, mis teen, osta.ee's 25'kaga müüki vms kuigi see on selline kahtlane bisness, seal ka palju rondiärikaid, kes 25 eest ostavad kokku ja 125 eest edasi müüvad, mis minu jaoks on natukene ebamoraalne tegevus liigakasu võtmise poole pealt, kuid see on tõenäoliselt aind minu kiiks.
See on juhtunud ka enamuse tänapäevaste autodega, proovige sillajuppe leida 1980 aasta mazdale või escortile vms, tehniliselt asi veel kestaks aga ei saa elus hoida. GM on selline tootja, kes kasutab isegi uute masinate juures osasid juppe, mis on tehtud 1970, selle negatiivne osa on muidugi see, et pole nii kerge ja öko kui tänapäevane asi.
Taaskasutusest ehk remontimisest veel, kui sul on mingi jupp, siis on kaks valikut, kas saad taastada või pead uue ostma. Kui saad taastada, kas esiteks tasub taastamine ära ajaliselt ja kulude poolest või on uus ikkagi odavam? Kui tasub ära kulude ja aja poolest, kas taastatud on ikkagi sama tugev nagu ta oli või murdub teise koha pealt puruks mingi hetk, sest ajaga on nähtamatu mikromõra tekkinud? Selliste mõttelõngade peale tundub, et uus jupp on nagu parem ja vana ümbersulatamisse aga.... kui uus jupp on tehtud kehvemast materjalist või õhemana kui vana oli, jälle käärid.
Eraisikuliselt tegelt on ökonoomne sõita masinaga seniks kuniks raamini läbi mädanenud, kasutada telefoni seniks kuni pilti ei näe ja kui vaja täna õhtusööki, siis osta 50% allahindlusega toitu, mis muidu läheks prügikasti, see pole mitte ökonoomne ainult rahakotile vaid ka suuremas pildis.
Kuidagi laialivalguv tekst sai aga ehk korjate mingi mõtte siit ülesse ikkagi.
Mina olen vist kehv kaasarääkija, sest telekas kümmekond aastat vana, läpakas kisub sinnakanti, külmkapp üle 10a, maja ka möödunud sajandist, kasutan 7a vana telefoni jne. Lapsed neid muidugi tihedamalt vahetanud. Niiet mingit edevuslaata ei pea ja naabrist parem ei püüa olla. Halvaksläinud toitu prügikasti ei pillu, seega tarbimist 2x vähendada ei oska kohe kuskilt otsast. Krooniaja lõpus oli küll nii, et tihtipeale lendas külmkapist jälle mingi lõpuni söömata asi prügikasti. Ühesõnaga igapäevaelu on tänaseks suht optimeeritud ja kui ka sissetulek suureneks, siis tarbimine kindlasti mitte. Praegu paraku söövad hinnatõusud seda sissetulekut siiski tuntavalt ja just eluasemekulude osas ja siin on väga keeruline miskit 2x vähendada kui just üle päeva pesema ei hakka ja toas kampsuniga ei istu. Eks need hinnad pitsitavad ka ülejäänud euroopa elanikke, aga maakera on ikka tunduvalt suurem kui üks pisike euroopa seal sees.
Mis autodesse puutub, siis jutud, et vana auto kestab ka kenasti ja ei pea uut ostma, siis vaatame asja sellest vinklist, et kui mina ostan kümme või pluss aastat vana auto ja sõidan sellega veel mõne aasta, siis võiks siiski juba tunnistada, et antud auto on oma teenistusaja edukalt läbinud ja võiks nüüd ümbertöötlemisele minna ning luban endale luksust osta uus, mitte järjekordne vana. Ei pea just mina olema see, kes neid vanakesi loodussäästu nimel viimase võiduka lõpuni kasutab elik siis senikaua, kuni kere lubab veel sisse istuda. Ja ega sellest roostest ka ümbertöötlusel enam eriti palju metalli ei saa. Lisaks praagib meie ülevaatus liigse roostega autod nagunii välja.
Ja kui keegi vahetab oma liisinguautosid 5a tagant, siis leidub ju alati keegi, kes selle vana ära ostab ja edasi kasutab, niiet loodussõbralikkus siiski toimib- kellegi vana muutub kellegi uueks, mitte et 5a vana auto juba kuusakoskisse rändab. Niiet autode kasutamise koha pealt ma küll ei ütleks, et tarbimine kuidagi liigselt reostav oleks.
aga miks ei või toas kampsun seljas olla? sellest toatemperatuurist on palju juttu ja on räägitud nagu mingist suurest kannatamisest kui lasteaias või kodus või koolis on 23 kraadi asemel 19-20 kraadi. kusjuures kui hoida toas 23 asemel 20 kraadi, siis oli vist küttekulude kokkuhoid juba kuskil 20%. kui toas on 19 kraadi, siis peabki kampsun seljas olema. öösel magamiseks soovitatakse nagunii 17-18 kraadi.
kokkuvõttes kampsu seljas 19-20 kraadises toas ja teleka ees näiteks mingi pleed peal, kui on jahe, ei langeta elukvaliteeti absuluutselt. aga kisa on selline nagu oleks see katastroof. Põhjamaades on selliseid lasteaedasid, kus lapsed on terve päeva väljas, ka talvel. söövad ja magavad ka väljas.
auto juures on põhiküsimus, kuidas esiteks iga läbitud km oleks võimalikult säästlik (ehk siis väiksed, kerged, säästlikud autod) ja teine teema on üldse vähem autoga sõitmine. mõelda enda elukorraldus rohkem läbi.
Mina olen vähendanud teadlikult enda autoga sõitmist 20 aastaga 30tuh km pealt vähem kui 5tuh km peale aastas. isiklikku autot mul enam ei ole. elukvaliteet ei ole mul kuskilt otsast langenud. lihtsalt igasugust pendeldamist ja vaba aja veetmist viisil, mis eeldas alati kuskile autoga sõitmist, on lihtsalt oluliselt vähem. Ja kui kuskile kaugemale lähen, siis olen seal kauem kohal. no ja kuskile Riiga, Tartusse või Pärnusse ei lähe ma enam kunagi enda autoga vaid ühistranspordiga, mis on tegelikult palju mugavam. autot kasutan siis kui kogu perega lähen kuskile, koer on kaasas jne. aga kui lähen ainult ühe lapsega kuskile kahekesi, siis samuti bussiga.
Ilus elu, majaehitus pole pooleli, remonti pole jne, tunnen ainult rõõmu nii muretu elu üle. Mul samamoodi muretu elu. See siiski ei laiene 75% mu tutvusringkonnale, kellel logistika käruga ja käruta on igapäevane väljakutse.
Jube lihtne on vaadata kõike enda mätta otsast. Ja samas jube piiratud maailmapilt. Mõnele meeldib ka koopas elada ja algeliste vahenditega toitu kasvatada, küttida, valmistada. Mis mõte sel elul siin maapeal siis üldse on? Võikski ju lõpuks tuuma valla päästa ja vähendada inimkonda näiteks 90% jagu ning ülejäänud kolivadki koobastesse. Kui sinu elu ei nõua sinult autot, reisimist, suhtlemist või kui sinu elu ja elukoht võimaldab sulle vajaliku minimaalse hulga seda, millega sa rahul oled, siis arvad kohe, et ka teised peaksid niimoodi elama hakkama? Ikka see nürimeelne linnakeskne vaatenurk- saan hakkama ühistranspordiga ja bla bla bla. Kui minu elus on midagi huvitavat millega meeldib tegeleda, siis mille pagana pärast pean ma sellest kõigest loobuma ja muutuma töö-kodu-voodi stiilis primitiivseks inimeseks? Miks peavad kümned-sajad tuhanded teised inimesed sellisteks muutuma? Mille nimel- et maakera mitte reostada, sündida, elada nüridat üksluist elu ja surra? Seda on inimkond muide teinud vanadel hallidel aegadel piisavalt, kui ei olnud midagi peale loomanahkadest kehakatete ja kivikirve. Kas oleksime pidanud samamoodi jätkama kuni 21 sajandini ja siit edasi? Taaskord- on siis elul üldse mingi mõte, on teatud areng üldse vajalik?
Ma ei kujuta hästi ette, mida on kodu juures kogu aeg remontida? mul on vanas pätsuaegses majas olnud 20 aasta jooksul ca 5 suuremat remonti, mis on sellised konkreetse alguse ja lõpuga, ise olen olnud projektijuhi rollis, panen materjalivajaduse kirja, teen hinnapäringud projektimüükidesse, ostan korraga asjada ära + korraga transport ja rahu majas. mingit ehituspoe vahet pidevat sõelumist ei ole. töömehed on sõitnud muidugi autoga.
Minu arust ka võib talvel soojemalt riides olla ja isegi 18 kraadine temp. on normaalne ning magamistoas võib isegi madalam temp. olla. Inimesed vinguvad iga asja üle..., küll ei meeldi üks, küll teine. Ma saan aru, kui toas oleks 15 kraadi sooja siis oleks juba probleem aga 18, magamistoas 17 või 16 on täitsa normaalne. Nii on arved ka väiksemad ja samas on ikkagi piisavalt soe, mitte nagu õues. Sademeid ka peale ei saja ja tuul peale ei puhu..., mis sa veel hing tahad. Mõni inimene lihtsalt virisebki iga asjaga ja ega sinna polegi midagi teha... tuleb sellistest eemale hoida.
huvitavalt ja elamisväärselt võib elada väga erinevat moodi. ei ole nii, et kui ei tarbi, škoda kodiaqiga iga nv Ülemiste keskuses või kuskil SPA-s ei käi, siis on üksluine elu :). Inimese elus pidi kõige olulisem ja rahuldust pakkuv olema võimetekohane eneseteostus ja millegi uue juurdeõppimisest saadav rahulolu.
Kujuta nüüd ette linna, kus kõik sõidavad škoda kodijaakidega ning käivad iga päev linna ühes ja ainsas ostukeskuses. Elavad muidugi samuti ühesugustes majades, no ütleme et üheksakordsetes. Kogu linn ongi täis vaid selliseid ühesuguseid maju.
See pole võimalik? Justnimelt, sest inimesed on erinevad ja kõik ei sõida skoodadega ja kõik ei käi ostukeskustes. Just sellepärast ongi su maailmavaade primitiivne, et sa ei suuda näha erinevusi. Sinu eneseteostus ja õppimine ei kuulu tarbimise alla, aga mõnel teisel on nende asjade toimimiseks just tarbimist vaja. Kasvõi vajadus näha kaugeid maid või midagi oma kätega valmis teha, mis samas eeldab, et keegi on selle jaoks materjali ja vahendeid tootnud, eelnevalt kulutanud energiat ja loodusressursse. Võiks ükskord hakata aru saama, et oma mätta otsas istumine ja kaagutamine teiste suunas, et elate valesti, on möggga.
Kui töömehed sõitsid autodega, siis oli see enda vajaduste teiste kaela sokutamine kõigest. Äkki oleks saanud ohe raksuga oma autoga kõik ära tuua ja erinevad töömehed eirnevate autodega poleks pidanudki sõitma? Edasi-tagasi sõit tuleb kahest lihtsast asjast: Teed ise ja maja kõrval pole laohoonet ning teiseks, raha pole, et kõike korraga osta lihtsalt, ikka tuleb jupikaupa teha.
Miks üldse majas elada?
Ma elan üldse üürikas, ei pea isegi pesumasina pärast muretsema, üürileandja mure. Süüa toob wolt ja bolt, diivani toob müüja kohale, teleri tulevad panevad püsti Euronicsi vennad, ma ei pea isegi kodust välja minema tegelt, isegi tööle mitte, sest koroona tõttu avastas tööandja, et saate kodus ka töötatud.
...
Kas see on ikkagi nüüd säästuvärk või tegelt on see hoopis suurem raiskamine, sest kui sina ei sõida, siis keegi ikka sõidab sinu asemel. Vähemalt enda hing on puhas, et pole reostanud :)
Ehitajad on käinud tööle autoga, aga ehitusmaterjalid olen oma maja juures alati ise korraga ostnud ja need tuuakse ühe autoga kohale. aga arusaadav, mõnele meeldib asju ise teha. ma ei ole nii võimekas, et ise kõike osata (näiteks valtsplekk katuse panek).
Ma olen vahest mõelnud. et kui iga inimene saaks tasuta valida endale soovipärase auto, milline meil siis autopark tänavatel oleks? Kas kuskil tuleks ka piir, kus inimene ütleks, et ei pole vaja, rohkem ei taha, piisab vähemast.
no inimesed on ikka ju suht karjaloomad ja erinemist pigem välditakse. rohkem tarbimise ihalus on ikka domineeriv ja ka seal vaadatakse teiste karjaliikmete otsa. kui naabril, sõbral ja kunagisel klassikaaslasel on ja mul ei ole, siis tuntakse ennast halvasti. Kui kellegil ei ole, siis pole mulle ka vaja. Kodiaq ja RAV4 või Outback ei ole erinemine - üks moekaup kõik. Erinemine on pigem see, kui mõni ostab auto ja sõidab sellega 25 aastat või loobub autost üldse. ja põhjus ei ole sissetuleku väiksus.
ise tegemine on väga öko ja roheline. Aga kui ma ise maja remontimise asemel teen midagi, mida ma väga hästi oskan ja teenin sellega paremini, kui amatöörina ehitamisega lisandväärtust toodan, siis teen pigem ise esimest ja maksan teise eest profile.
Selleks ongi vaja igal inimesel teha oma valikud. Kõike ei jõua elus teha nii, et sa neid tegevusi ka päriselt naudiksid. Pigem teha vähem ja täiega kui joosta orav rattas elust rõõmu tundmata. Kas tahad pereelu või viimase peal autot, valik on vaja teha. Kas tahad eluaeg elada vanas majas, mida remondid elu lõpuni või ostad uuema maja, mis ei vaja kohe remonti ja kui kunagi vajabki, siis lased ehitusfirmal remontida või teed ise. Valikud on need, mis on vaja teha... kõike elus ei saa ja olgem ausad,.... palk mängib suurt rolli, kui tahad ilusat elu.
Trammi elektrikulu: 9 kWh 100 reisijakilomeetri kohta
Ehk siis 1 reisija saab ühe km kaugusele 100 Wh-ga.
Parandage, kui on täpsemaid andmeid Tallinna kohta...
"Vaadeldav kliimasoojenemise tempo on jämedates joontes kooskõlas isegi lihtsaimate (kohati üle sajandi vanuste) füüsikaliste mudelitega, mis kirjeldavad Maa ja seda ümbritseva atmosfääri soojustasakaalu päikesekiirguses.11 Tegemist on sub-lineaarse nähtusega, st iga järgmine õhku paisatud CO2 molekul soojendab kliimat vähem kui eelmine. See tuleneb sellest, et kasvuhooneefekti tingivad CO2 neeldumisribad (infrapunases) on juba küllastuses."
Kelbas. CO2 või misiganes gaas ei soojenda kliimat mingilgi määral. Gaas annab sooja, kui põlema panna.
"Atmosfäärifüüsika (sh kasvuhooneefekti) panus on mõneti üldse sekundaarne — baastemperatuuri määrab siiski päikesekiirguse intensiivsus (solaarkonstant) ja Maa albeedo (peegeldustegur).12"
Kasvuhoones piiratakse konvektsiooni, maakera on vaakumis ja konvektsioon on null. Kasvuhooneefekt on kelbas.
Maakera temperatuuri pole võimalik mõõta, selleks pole piisavalt termomeetreid ja isegi vist ei jätkuks materjali, et kogu mõõtesüsteemi välja ehitada. Jutud ala" keskmine temperatuur on tõusnud 0,5 kraadi 100 aasta jooksul "on ju ilmselge kelbas - pole võimalik mõõta maakera temperatuuri sellise täpsusega.
"Füüsikalises mõttes on kasvuhooneefekti ainus alarmeeriv aspekt see, et atmosfääri "jääb kinni" rohkem soojusenergiat, mille arvel saab tekkida rohkem ohtlikke ilmastikunähtusi."
Kelbas. Midagi ei jää kuhugi kinni. Soojus ei jää pingpongipallina põrkuma CO2 ja maapinna vahele. CO2 kiirgab soojuse minema, nagu iga teine keha.
Päris nii see füüsika ja keemia ka ei toimi... tuleks minna natukene põhikooli õpikuid studeerima ja keskkooli omasid natukene otsa.
Kasvuhoone efekti põhjustavatest gaasidest on meil kõige rohkem tegelt veeauru, pole küll kõige efdektiivsem aga mahuliselt kõige rohkem.
Mis seal ikka, ehitame sigasuure radiaatori kosmossesse läbi gaasikihtide ja läheme eluga edasi.
Deus, sa pead ikka natuke ise veel asja uurima. Stefan-Boltzmanni seadust näiteks. Albeedo kelbas unusta kohe ära, Stefan-Boltzmanni seaduses on emissiivsus. Stefan -Boltzmanni seaduse järgi mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem kiirgab. Kasvuhoonekoomikud aga üritavad "kiirgust blokeerides" aka vähendades keha temperatuuri tõsta. No ei õnnestu see asi kuidagimoodi:)
Ehk siis veelkord, mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. Kiirgus ja temperatuur liiguvad samas suunas, ehk siis kui keha temperatuur väheneb, siis väheneb ka kiirgus ja kui keha temperatuur tõuseb, siis tõuseb ka kiirgus.
Sellist asja aga ei ole, mida kasvuhoonekoomikud väidavad, et nad blokeerivad keha kiirgust, vähendav kiirgust vms ning selle tulemusel keha temperatuur kasvab. See asi ei ole ju lihtsalt stefan boltzmanni seadusega kooskõlas.
"Mis seal ikka, ehitame sigasuure radiaatori kosmossesse läbi gaasikihtide ja läheme eluga edasi"
When the ISS faces the sun, the (external) temperature it experiences is around 250 degrees Fahrenheit (121 Degrees Celsius)
Oot oot, kasvuhoonekoomikud ju väidavad, et CO2 põhjustab hirmsat soojenemist. Huvitav, et maapinnal küll me sellist 121 kraadist temperatuuri kätte ei saa. Kasvuhoonekoomikute teooria põhjal peaks ju CO2 meil maapinna veelgi kuumemaks kütma:)
Kes veel ei tea, siis CO2 kasutatakse edukalt külmaainena ja juhib väga hästi sooja seejuures:) Ehk ongi meil ju nö radiaator, mis aitab vähendada maapinna temperatuuri:)
"Hinnaks sai 19,24 senti kWh + kuutasu 1,90. Sinna lisandub veel ka võrguteenuse hind, taastuvenergia tasu ja aktsiis. Neilegi lisandub käibemaks."
Mul hetkel veel kehtib ca 5 senti kwh ja pisigaraazi küte( ainult elektri osa) on olnud karmil kuul ca 35 euri. Kogu elektriarve on olnud seejures ca 70-80 euri.
Edaspidi siis korrutame elektri osa kohe 4-ga läbi ja saame 140 ning liidame sinna kohe kohe juurde ka edastustasud jms, siis tuleb arve üle 200 ära.
Selle kõige juures on eriti naljakas kuulda juttu mingist 25% inflatsioonist.
võrguteenus ka tõuseb järgmisest aastast tunduvalt. seega unistame edasi odavast särtsust. ropp raha muidugi voolab vaid ühes suunas- meie taskust ära.
Paarteist protsenti tõusu - jah, on tuntav, aga mitte tappev (kui suudad töökohta pidada). Odavat särtsu ei näe me niipea (kas kunagi üldse?), aga vähemasti on lähiajaks suuremad jamad likvideeritud ja ei pea öösel pesu pesema ning muid seelaadseid rumalusi tegema.
Ma arvan, et ei seda ega teist. Mis Sul absoluutnumbrid on, siis selle põhjal saame kollektiivselt midagi arvata.
Mul oli jaanuaris 27.67 ja augustis 16.66, aga see sõltub ka väga tarbimisest. Üldiselt see kõigub nii palju, et ma olen isiklikult loobunud näpuga järge ajamisest, see niikuinii mitte midagi ei muuda. Nutad ja maksad.
Võrgutasu muutub alates 1. jaanuarist 2023 keskmiselt 13 protsenti ja seda tulenevalt elektrienergia hinna märkimisväärsest tõusust tingituna. Elektrilevi on üks suuremaid elektri kasutajaid Eestis ja vajab elektrienergiat võrgus ülekandmisel tekkiva füüsikalise kao katteks ning elektrivõrgu toimimise tagamiseks.
Võrgutasu muutub alates 1. detsembrist 2022 keskmiselt 2 protsenti ja seda tulenevalt elektrienergia hinna ligi 14%-lisest tõusust tingituna.
Võrgutasu muutub alates 1. oktoobrist 2022 keskmiselt 3%. Muudatus on kõikidele klientidele ühetaoline. Hinnatõusu põhjuseks on elektri hinna kallinemine 27 protsenti.
ja nagu ikka, on kõiges süüdi elektrihinna kallinemine...
#Issand, maailmalõpp tulemas ve? Tsunami tõi vee hüdroelektrijaama tammidesse ja tuulikute tiibadesse?
#Hommeöised elektrihinnad
02 - 03 0,10
03 - 04 0,09
04 - 05 0,08
Ära muretse, hommepäevased elektrihinnad:
09 - 10 56,26
17 - 18 36,81
19 - 20 41,05
Nii kauaks siis seda tsunamit jaguski...
Asi on tegelikult lihtne, öösel on tarbimine madal ja turule pääsevad odava hinnaga pakkujad. Kuna meil (nagu ka mujal Euroopas) tootmisvõimsusi ei piisa, siis päeval kaetakse tiputarbimine selle kõige kallima elektriga. Ja ei muutu siin lähiajal mitte kui midagi, kõige kallim ja kõige odavam hind jääbki erinema 500 korda.
Tore on olla targem kui teised, seega selgita lollile, miks eelmistel päevadel ja nädalatel või isegi kuudel hind siis nii kõrge oli- homse öö mõnede tundide ja mõnede õhtutundidega ei anna võrreldagi. Mis liiki tarbimine siis toimus ja miks homme öösel järsku ei tarbita? Kuidas teab pakkuja ette homse öö tarbimist?
Üks küsimus veel- kuidas on neil tundidel võimalik elektrit toota ja müüa sisuliselt tasuta- kas tootmiskulusid ei ole, kas töötajad palka ei saagi? Jääb mulje, et keegi ei taha elektrit osta ja siis antaksegi pea tasuta ära, peaasi, et keegigi tarbiks. Vähe absurdne ei ole selline hindadega uperpallitamine täiesti suvalistel päevadel ja kellaaegadel? Suudate ette kujutada, et homme hommikul müüakse tanklates kütust ühe sendiga, keskpäeval kümne euroga ja õhtul viiekaga?
üks loll suudab rohkem küsida kui üheksa tarka vastata.
Kujuta nüüd ette, et börsil soe vesi. Sa oled sooja vee tootja. Sul on suur puudega köetav katlasüsteem ja veemahuti, mille kütad soojaks ja sealt lased kindla temberatuuriga sooja vett tarbijatele (läbi börsi). Kui vett tarbijatele müügiks ei lähe (ehk Sinu vesi ei pääse kõrge hinna tõttu paar tundi turule), siis kuumeneb veemahuti üle ja läheb lõhki näiteks. Sul ei ole võimalik katlast tuld nii paindlikult kustutada ja siis jälle kalli hinnaga tundidel puid kohe juurde loopida. Sulle on kõige efektiivsem, kui kütad veemahuti soojaks, ühtlane tuli on katlas all kogu aeg ja saad ühetaoliselt sooja vett terve ööpäeva müüa.
Kui su pakkumine börsile ei pääse näiteks öödel mõneks tunniks, siis pead sooja vee lihtsalt maha laskma, et paak lõhki ei läheks. alternatiiv on see, et annad vee kellegile tasuta ära. normaalne inimene annab selle tasuta ära, mitte ei kalla niisama maha. Samamoodi toimivad ka elektritootjad. Kelle tootmisvõimsuse juhtimine ei ole sama lihtne nagu hüdroekeltrijaamas, et keerad lihtsalt lüüsi kinni ja turbiinid seiskuvad ja pärast käivitamiseks keerad lüüsi lahti ja minutiga on turbiinid täispöördes tagasi. Siis sa peadki madala nõudlusega tundidel hinna alla lööma, et sa ei peaks enda sooja vett maha kallama. Rahaliselt sul vahet ei ole. Kuuma vee maha kallamisel pead võibolla isegi midagi peale maksma ja siis võib olla odavam isegi sooja vett müües peale maksta paar öis tundi, et hommikusel tipptunnil oleks sul valmisolek kohe täishinnaga müümiseks.
ja elektrit ei ole elektritootjal ju võimalik salvestada, kui põlevkivikatel huugab, turbiinid pöörlevad, generaatorid töötavad, siis tuleb see vool kuskile panna, keegi peab selle ära tarbima.
Aga kui autol mootor töötab ja kaugtuled ei põle, udukad ei põle, istmesoojendus ei tööta, tümakas ei ole põhjas, siis läheb genekas plaksuga lõhki, sest elektrit pole kuskile panna? Tõmban oma hoovis väikese kilovatise bensiinigeneraatori käima ja kui kohe veekeetjat taha ei ühenda, lendab genekas õhku? Kui loll pead sa olema, et sellist juttu kirjutad? Lisaks veel kirjavigadega.
Ja miks täna öösel ei tarbitud ja elekter paisus paisupaagis ning miks näiteks 1. oktoobril samadel kellaaegadel hullult tarbiti ja hind oli ligi 200?
no näide oligi, et siis pead energia tühja laksma, kui keegi ei osta. Auru tootmist plaksust kinni keerata aga ei saa.
Ja see, kes auto generaatori näiteks tõi - anna kannatust tõsti. Auto generaator toodab elektrit vastavalt aku laadimisvajadusele ja tarbimisele. kui see regulaator vahelt ära võtta, siis juhtubki ülelaadimine, läheb aku peeti, põleb midagi maha elektrisüsteemis.
Energia tootmise ja tarbimise puhul peaks valitsema igas hetkes tasakaal - sama palju kui toodetakse tuleb ka tarbida. Kui tasakaalust palju kõrvale kalduda, võib see elektrilisi seadmed kahjustada või esineb tõsiseid võrgurikkeid ja isegi katkestusi.
Elektrienergia lühiajalisest ületootmisest tulenevalt esineb üha rohkem olukordi, mil elektribörsil müüakse elektrit null või isegi negatiivse hinnaga. Põhjus on lihtne – tootjatel on otstarbekam ajutiselt elektritarbimisele peale maksta kui tootmine korraks seisma panna.
1. tee enda autoga järgmine katse. jälgi tühikäigul kütuse hetkekulu - see peaks olema stabiilne - näiteks 0,6 l/h. hakka lisama järjest elektrit tarbivaid lisasid tööle: istmesoojendused, kaugtuled, tagaakna soojendus, peegli soojendused.
Mis juhtub kütuse hetkekulu näiduga? Miks?
2. korda sama enda koduse generaatoriga - pane ilma tarbijateta käima, lase pööretel jõuda stabiilsesse staadiumisse. ja siis pane maksimaalne lubatud tarbimine plaksti järgi.
Mis pööretega koormuse taha lülitamisel juhtub? Miks?
Ära hakka koolifüüsikat õpetama.
Sellele küsimusele sa ikka ei suuda vastata, et miks ühel ööl tarbimine ja hind nullis ning väidetavalt elektri ületootmine, teisel ööl aga kõik vastupidi. Ja seda kõike teavad elektritootjad ööpäev ette. Kuidas on see võimalik?
Kohe saab kell 12 ja hind saab olema 80€mwh, aga eile samal ajal 292. Miks, kuhu kadusid tarbijad?
ära hakka koolifüüsikat õpetama, aga ise peksad oma auto- ja avariigeneka põhjal rumalust ja sõimad mind lolliks :)
mina ei tea täpselt, miks see hind nädalasisestel päevadel ja öödel samadel tundidel just niipalju kõigub. ma pole uurinud, mida reaalne tarbimine teeb, kas see ka kõigub nii palju, palju on konkreetsetel päevadel ilmast sõltuvat taastuvenergiat, mis hinda alla tõmbab jne.
uuri Eleringi kodukalt ja mujalt ise: https://elering.ee/susteemi-toimimine
Igal päeval toimuvad ettevalmistused järgmise päeva bilansi hoidmiseks. Selleks kogutakse kokku süsteemi bilansiplaaniks kõigi turuosaliste tootmisplaanid, prognoositud tarbimine ja planeeritud kauplemine. Saadud plaani põhjal jälgitakse ja juhitakse elektrisüsteemi talitlust.
No arutleme siis selle üle.
Elektrienergia lühiajalisest ületootmisest tulenevalt esineb üha rohkem olukordi, mil elektribörsil müüakse elektrit null või isegi negatiivse hinnaga. Põhjus on lihtne – tootjatel on otstarbekam ajutiselt elektritarbimisele peale maksta kui tootmine korraks seisma panna.
Kuidas aitab hinnalangetus ületootmise korral, st kui ei ole tarbijaid- kas hinda langetades tekivad kuskilt tarbijad? Kas inimesed tõusevad öösel üles ja lülitavad ajaviiteks mõned elektriradikad sisse, et tarbimist tekitada? Kas tootja näeb selgeltnägijana ette, et järgmisel ööl tuleb suur tarbimine, sest kõik kütavad ja pesevad pesu ning ülejärgmisel ööl kõik magavad ja tarbimist ei ole ning hind tuleb nulli lasta, et genekad ei plahvataks? Aga kui tarbijaid hoolimata nullhinnast ikka ei ole, kas siis genekad plahvatavad? Kellele nad toodavad kui tarbijaid ei ole ja kui tarbijaid ei ole, siis kuidas süsteem ikkagi töökorras püsib ja midagi maha ei põle?
## Kuidas aitab hinnalangetus ületootmise korral, st kui ei ole tarbijaid- kas hinda langetades tekivad kuskilt tarbijad? Kas inimesed tõusevad öösel üles ja lülitavad ajaviiteks mõned elektriradikad sisse, et tarbimist tekitada?
Täpselt nii ongi!
Meil on siin muide 21 sajand ja tarbimist saab ka automaatselt kõigutada. Palju asju on võimalik ajatada, seda tehaksegi ja tegelikult on viimaste aastatega need hinnagraafikud oluliselt laugemaks muutunud.
Kui inimesel on el. auto, siis saab üsna lihtsalt valida selle öö nädalas aku täislaadimiseks, mil hind on 0,2 senti kWh, mitte 20 senti.
osa tootmisvõimsusi on lihtsamini sisse-välja lülitatavad. ja nagu niin keegi mainis, et põlevkivi jaamade korral saab kuuma auru turbiinide asemel niisama õhku lasta ja elektrit ei genereerita. Sisuliselt põlevkivi katlas põleb tühja. tuulegeneraatorite korral saab ka tuulikud seisma panna (nagu ka tormide aeg tehakse). gaasielektrijaamad on lihtsalt sisse-välja lülitatavad. tuumajaamad ei ole.
Mul on näiteks soojuspump, mis kütab tarbevett ja radiaatoreid, ca 2/3 kogu minu elektritarbimisest võtab see soojuspump. Mul piisab vaid isoleeritud akupaak küttesüsteemi vahele panna + börsihindu lugev pumba tööd juhtiv automaatika ja saaks 2/3 energiatarbimisest suunata nendele tundidele, kus üldine tarbimine ja hind on madalamad. investeeringu teeniks tänaste hindade juures paari aastaga tagasi. pesumasin ja nõudepesumasin töötavad mul ka öösel.
Ikka veel pole keegi vastanud küsimusele, et kuidas on tootjal võimalik ööpäev enne teada kas keegi hakkab laadima elektriautot või pesema pesu? Kui mina tahan minna homme turule kurke müüma ja pean kurkdotcom portaalis tegema ööpäev varem hinnapakkumise, siis kuidas ma tean, et homme on a: tohutu nõudlus kurkide järgi või b: homme puudub igasugune nõudlus kurkide järgi?
.. võib kuulata hetkel veel jooksvat otseülekandes ettekannet. Elektriosa kannab ettekande teises plokis ette O. Sõnajalg. Puudutab ka N Pooli ja sellega seonduvat. https://www.youtube.com/watch?v=cmhxW2Gy-Yc
#Kui mina tahan minna homme turule kurke müüma ja pean kurkdotcom portaalis tegema ööpäev varem hinnapakkumise, siis kuidas ma tean, et homme on a: tohutu nõudlus kurkide järgi või b: homme puudub igasugune nõudlus kurkide järgi?
Teie küsimused on järjest fantastilisemad. Sama hästi võiks küsida, et kuidas Järve Selveri poe juhataja teab, et homme on a) tohutu nõudlus leiva, saia ja piima järele või b) homme puudub igasugune nõudlus leiva, saia ja piima järele.
Aga näe kuskilt ta teab, kuigi ta ei tea iga üksiku poekülastaja homseid leiva, saia ja piima ostmise plaane. Ta oskab üpris täpselt öelda 24 h ette, millist kaupa, millistes kogustes ja millise hinnaga müüakse. Ta on ju poodi ka kauba ette tellinud. Ta oskab teha vahet ka nädalapäevadel ja kellaegadel.
Selveris on aastatega tekkinud stabiilsus ja ei ole selliseid suuri kõikumisi, et ühel päeval müüakse kümme pätsi leiba ja teisel 100 ning mõni päev antakse leiba tasuta. Selveri juhataja ei ennusta, vaid lähtub senisest välja kujunenud nõudlusest. Loll võrdlus sul. Aga elektrimüüja teab ette, et homme öösel kaks tundi keegi ei tarbi. Aga ülehomme tarbib. Kohvipaksult vaatab?
Kui kaua sa oma lollust siin reklaamid? Elektrivõrgus tekib sagedust mõjutav ülejääk ehk mõneprotsendise muutuse korral ja see hind meelitab nõudluse nendele tundidele. Kas oli arusaadav?
10 pätsi, 100 pätsi, keegi ei tarbi - see on lasteaialapse tase!
Täpelt samamoodi teavad elektrimüüjad, kui suur nende tarvbimine suures laastud järgmise 24 tunni jooksul tundude kaupa on. see suur hinna kõikumine ei tähenda seda, et voolu tarbimine mwh-des samamoodi kõigub.
Eleringil on iga päev järgmise päeva tarbimise ja tootmise prognoos kodukal üleval, kuhu hiljem lisandub ka reaalne toormine ja tarbimmine - seal näed, et äripäevad on suht sarnased.
Jaa jaa, ja siis tuleb viimane pakkuja ning pakub tasuta ja kõik on nõus ja siis tuleb viimane pakkuja ja pakub 4000 ja jälle on kõik nõus. Selline see börs juba kord on.
See 4000 euro asi on siiani lahtiseletamata kahjuks. Ilmne süsteemiviga, mis kõigile müüjatele väga hästi sobib, seega pole ka erilist survet asja muuta. Kõik muu on enam-vähem arusaadav siiani.
hinna alanemise taga pole mitte ainult väike tarbimine, see võetakse ennustusest, vaid ületootmine. Keskmist tuulekiirust ja keskmist päikesepaistet oskavad meteoroloogid ühe päeva ulatuses suht hästi ennustada... sealt aga tulevad juba nende viiside toomiskogused...
Tuuliku saab kenasti seisma panna kui toota pole mõtet (ei ole nõudlust) ja suvel kui päike paistis rohkem tunde ööpäevas oli elektr kallim kui sügisesel pimedal ajal. Aga loomulikult ei ütle keegi ära odavast tuuleelektrist, seega las puhub- tuulikute eesmärk oligi odava elektri tootmine.
Kuid et see tuul just mõni tund öö jooksul puhub ja hommikul töölemineku ajaks või õhtul toidutegemise ja pesemise ajaks vaibub, on kuidagi veider. Päikest ka vist öösel ei ole.
