Ja kas akupakid olid toetustes ka sees? Kas keegi mainis peale minu ja v6sa üldse sageduse probleeme?
Ei, kõik kaagutasid siin kaasa aind, et hea ja hea.
Ja ärge tulge mulle ütlema, et inimene oleks pidanud ise lugema ja harima jne. Kuivõrd ma olen selle poolt, et selliseid asju peaks teadma, ei ole ma selle poolt, et rahulikult lükati toetusena meelitusraha, et inimese käest ülejääk kätte saada oma roheidiootsuse toetuseks! See on puhtal kujul kelmus! Kus nüüd regulatsioonid on?
Siin nagu käikski ainult erinevate lobistigruppide omavaheline kaklemine. Siin on nüüd järgmine: https://www.err.ee/1609991935/kadastik-tuulelobistid-naevad-
tuumajaamas-ohtu-oma-huvidele
Samal ajal räägivad äride osas neutraalsed energeetikainsenerid, professorid, analüütikud jne igati loogilist ja põhjendatud juttu, kus polegi ühelgi energialiigil mäekõrgusi eeliseid ega poliitikute muinasjuttude taolisi lihtsaid lahendusi. Kõige hullem, et mittelobistidel polegi oma kanaleid avalikkuse jaoks sobivalt lihtsas keeles asjast rääkimiseks ja nende neutraalset infot avaldatakse vaid siis, kui nende hetkel teemaks olev seisukoht sobib kokku avaldajate narratiiviga või võitluseks teiste lobistide gruppidega. Selles osas ei erine ka alternatiivmeedia just palju peavoolust.
Lisan siia pildi, kuidas eristada lobiste neutraalsetest teadlastest - allikate järgi, kus avaldatud, saab teha juba palju järeldusi.
"Kerige kukele, mõtleb rahvas. Mul ükskõik. Ideaale pole olemas, neist tõuseb ainult jaburust ja viletsust. Mina vaatan, et saan kuskilt ühe jooksu suverehve ja Lidlist lastele toidu lauale. Ja päeva õhtasse."
Soovitan lugeda, metsakasvataja valgustab ühe viimase aja skandaaliga seotud faktide tagamaid, millest avalikkuses pole eriti räägitud. Mitte järjekordne skandaal, vaid hea kirjeldus koos põhjus-tagajärg seostega. Koomika on juba see, kui väikesest tükist algselt räägiti ja mis tegelikult toimub. https://www.err.ee/1610002834/mart-erik-rebaseraadamisest-ko
lm-aastat-hiljem
##Kõnealuse metsatüki mõõdud olid ligikaudu 140 korda 300 meetrit. Märkasin, et ka kujundusraie sildi alla paigutatud lageraie teatis oli registrist maha võetud/.../Maha on võetud 4,25 hektarit 25 meetri kõrgust looduslikult tekkinud metsa, kännud hakkeks puuritud ja plats näeb välja nagu Maamessi ala, kuhu pinnase säästmiseks on maha puistatud hakkepuit.##
Ei saa niimoodi sõiduakut laadida, energia jäävuse seadus keelab. Tavaautol rikkis gene puhul võiks 12V aku laadimine küll toimida, aga ikka bena seest võetud enargia arvelt.
Eelkõige lugemiseks, allkirjastamisotsuse osas ei näe põhjust kedagi survestama hakata. Juhin tähelepanu ka sellele, et eestvedajateks on väga elukogenud oma ala tipud, kellel on sel teemal sõnaõigust rohkem, kui meist siit kellelgi. Ehk siis inimesed, kes pole mitte lihtsalt veetnud suurt osa oma elust metsas, vaid hariduse tõttu saanud ka aru, mis metsas toimub. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1817-nõuame-metsade-pü
simist-tagavat-seadust-mets-on-pärandamiseks
Viimasel ajal häirib mind üha rohkem see "kaitse alla võtmise" jutt selle asemel, et rääkida konkreetselt looduse kaitsmisest. See väide peab küll paika, et mets saaks hakkama ka ilma inimtegevuseta, kuid me keegi poleks rahul ka sellega, kui nt 99% metsadest olekski looduskaitsealad, kus igasugune inimtegevus on keelatud. Eriti veel, kui sinna lisanduks ka praeguste puupõldude üle kasvada laskmine ning tunnistamine seejärel põlismetsaks-looduskaitsealaks. Isiklikult tundub, et vajadus range looduskaitse järele oleks üsnagi tühine, kui metsadel oleksid nn juurtega omanikud, kes majandavad-hooldavad seda "oma laste jaoks", sest need inimesed tunnevad oma metsi, teavad iga kopra- ja kotkapesa asukohta, ei langeta ega vea midagi välja lindude pesitsuse ajal jne, sest nad üldjuhul saavad aru ökosüsteemi olemusest.
Nii ongi raske näha metsas vaid puitu, kui iganädalaselt külastatavas oma metsas ei karda sind kitsed, metsalinnud ei lenda ära käe sirutusulatusest jms, aga kui on kasvõi üks võõras inimene kaasas, oleks mets nagu tühi, välja surnud, ainult puud on järel. Siis vist tekibki metsaga selline kummaline side, et on vaja kõik tegevus ära keelata, sest "lindegi enam pole". See pole omane ainult Eestile, vaid ka Soomes suudavad nt karud ja inimesed lähestikku koos eksisteerida teineteise tegemisi respekteerides (vrdl ajakirjanduses toimuva hirmutamisega, kus ka karu ei vaata SEDA inimest enam kui teist metsaelanikku), Indias tiigrid jne. Suurimad nuhtlusisendid on ikkagi ahned omanikud, mitte loomad, isegi mitte üraskid.
Soovitan vaadata metsavahi tehtud hoiatavat videot RMK harvendusraiest. Eriti neil, kes ise metsa omavad ja seda teenust harvesteriga äkki tellida plaanivad. See on tänane reaalsus, tema nimetab RMK-s toimuvat kuritegelikuks (koos põhjendustega). https://www.facebook.com/reel/2031162981163056
Esiteks on harvendusraie hindamine peale tööd, ilma algseisu nägemata täiesti sisutu lahmimine.
Teiseks: ma ei näinud ühtegi "kvaliteetse suure puu" kändu. Üsna ühetaoline ja -ealine puistu. Võimalik, et need olid kusagil kaadri taga olemas.
Kolmandaks: alusmetsa eemaldamine on harveritöö eelduseks. Ning minagi eelistan töötada puhastatud alal, mitte pugeda latt ees õieli põõsaste vahelt puid otsida.
Sellega olen väga nõus, et saega puude vahel seistes on lihtsam valida, kumb jääb ja kes peab minema. Endale mõne ha kaupa jõuad teha ja peale maksta. Äriühing (ka RMK on täna muudetud riigi kasumimasinana toimvaks äriühinguks) niimoodi turul ei püsi.
Vanasti oli palju asju paremini, aga täna ei ole keegi nõus ilma kõrge palgata töötama. Puidu hinda määravad aga teised riigid ja kui meie peenpalk/küttepuu/aialatt on metsa servas kahekordse omahinnaga võrreldes ümbritsevate maade puiduga, siis ilmselgelt sinna see ka mädaneb. Samas - mädanevad metsad näiksegi olema linnarahva unistuseks...
See "kuni kolmandik" kehtis vaid heas seisus metsa kohta. Käestläinud rämedik või kahjustatud mets tehti vajadusel ikka hõredamaks ka. Maasoleva sodi hulka arvestades midagi ilusat seal vist enne ei olnud...
Muidu ilus turundusvideo. Eriti see koorekahjustuse mändi surmav osa;)
See, et harvenduse käigus tekivad kahjustused, on paratamatus. Seda harvendust tuleks hinnata 10 aasta pärast. Ma arvan, et siis on kõik väga hästi. Ka saega harvendades on pidev kõhklus, milline puu alles jätta.
Minu arust võtab loodus ka lageraie langi väga kiiresti omaks. Olen 10 aastat oma lanki jälginud ja seal käib vilgas elu.
Mind väga häirib, et metsamajandusest räägitakse, kui mingist kohutavast raadamisest (koht kuhu mets tagasi ei kasva). Se ei ole nii. Käige metsas ja vaadake kui ilusad on kevadeti noorendikud. Eriti kui noorendikud on hooldatud.
##harvendusraie hindamine peale tööd, ilma algseisu nägemata täiesti sisutu lahmimine.##
Õigustatud tähelepanek. Sest kui peale harvendusraiet jäetakse alles mingid kõverikud, vana tüvekahjustusega peagi surevad puud (konkreetne näide videos) jms, mida iga metsavaht just välja roogiks, tekib õigustatud küsimus, et kui hull see algne seis siis veel olema pidi...
See pole tõenäoliselt ka kivi harvesterijuhi kapsaaeda. Ta tegi seda, mida temalt telliti selleks, et Eesti metsad oleks hästi hoitud. Eraomaniku ootused võivad olla samas seinast seina, igaüks oma väärtusmaailma kohaselt ja oleks kummaline eitada, et mõne väärtusmaailm piirdubki vaid rahaga. Nagu mõne jaoks piirdub mets vaid puiduga.
##Eriti see koorekahjustuse mändi surmav osa##
Oleme nüüd täpsed, koorekahjustus ei surma ega takista ka palgipuuks valimist. Peale koorekahjustuse nägi seal veel ikka palju sügavamaid kahjustusi, mis meelitavad ligi kahjurid ja nii saabki ühe puu probleemist juba terve metsa probleem, kus ka väiksem kahjustus hakkab juba tähtsust omama. Olen päris mitmes riigis näinud puu ainevahetuse illustreerimiseks just männipuusse löödud jämedat raudnaela, millest mõni on olnud seal puus juba ca sadakond aastat. St mida teeb see puu võraga ja kaudselt ka kokkuostuhinnaga (sest mürsukildude tekitatud probleeme, mis on üsnagi levinud, oleks keeruline illustreerida).
Isiklikult arvan, et seda eesmärki täitis see video ikkagi väga hästi, kes pole näinud harvesteri tehtud harvendust ja plaanib tellida, et ei tekiks pärast ootamatult üllatust. Õppinud metsavahi kommentaare, kelle jaoks ei ole "ojas tema oma lehm", ei maksa samuti alahinnata, sest millegipärast räägivad sõltumatud metsavahid, kes kellegi ahnust ei pea õigustama, kõik väga sarnast juttu.
###Norra kalakasvandused saastavad igal aastal fjorde ja teisi rannikuvete alasid toitainereostusega, mis on võrdväärne kümnete miljonite inimeste puhastamata reoveega. Norra vesiviljelusest sattus 2025. aastal keskkonda 75 000 tonni lämmastikku, 13 000 tonni fosforit ja 360 000 tonni orgaanilist süsinikku.
Uuringu andmetel vastab see saastekogus puhastamata reoveele, mille tekitaksid lämmastiku puhul 17,2 miljonit, fosfori puhul 20 miljonit ja orgaanilise süsiniku puhul 30 miljonit inimest. Norra on väike, vaid 5,5 miljoni elanikuga riik, kuid vesiviljelusest pärinev reostus ületab kolme- kuni viiekordselt kogu elanikkonna tekitatavat kogust. 2025. aastal tekkinud toitainereostus ulatus tasemeni, mis vastab ligikaudu Austraalia suuruse riigi elanikkonna puhastamata reoveele.###
TO 63amg: põhimõtteliselt nõustun Sinuga, aga seal on midagi veel, millest avalikult ei räägita. Lagastamise supernäide asub Rumeenias Geamanas, see paistab hästi kätte isegi satelliidipiltidelt (olen käinud seal lähedal, aga mitte kaevanduse/järve ääres). Kellele piisab piltidest, võib vaadata siit: https://www.rferl.org/a/romania-sinking-village-geamana-wast
e-copper-mine/28436792.html
Ka google mapsi kaudu leiab palju pilte. Kes lugeda tahab, siis siit saab kiire lühiülevaate: https://www.humanities.ox.ac.uk/article/acid-drainage-the-gl
obal-environmental-crisis-youve-never-heard-of
Sellepärast mu põhimõtteline nõustmine veits poolikuks jääbki, et EU puhul tundub pigem nii, et kui saastamisega võidavad rikkad riigid ja saastus ise on võimalik lükata mingi kohaliku rahva kraesse, ei huvita need ranged keskkonnanõuded enam kedagi. Ka Geamana puhul koerad hauguvad, karavan muudkui liigub, kuni see pais ükskord järgi annab, sest nagu Tšornobõli puhulgi, sellist katset, mis sellises olukorras võib juhtuda, inimkond seni veel teinud ei ole.
Tasub kui sa pole kasuahne stapea ja ei näe igal pool teenimise võimalust. Jõua nulli, keeda ülejäägiga sooja vett majja ja elu ilus. Mikrotootmine on roheliste luulud, olen seda juba aastaid rääkinud aga näed, alles nüüd hakkab kohale jõudma …
###Kahel kinnistul toimunu osas alustati väärteomenetlust, mis on praegu veel pooleli [neist üks on Kuke kinnistu]. Kolmandal kinnistul, kus tekkis kõige suurem kahju, alustati toimunu osas kriminaalmenetlust.» Kõik kolm olid rikkunud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja, mille järgi on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnasega. Teistel kinnistutel on menetlusaluseks metsatöid teinud firma. «Matsalus on keelatud lageraie, teised raieliigid on lubatud,» selgitas Avarsalu. «Kahel teisel kinnistul (mitte Kuke omal – Ü. H.) oli võtmata ka raieluba ehk metsateatis. Kolmandal kinnistul oli luba olemas.###
https://liikleja.ee/arvamus/okoparadoks-hiinas-on-elektriaut
odest-saanud-tarbeelektroonika/
Elektriautode maailmas toimub kiire evolutsioon ja nende hinnad on isegi uutel mudelitel langemas väga ahvatlevale tasemele. Kuid noor elektriauto ostja ei mõtle nagu nende isad ja/või vanaisad, kelle jaoks auto oli kestvuskaup, mis pärandatakse põlvest põlve. Tänapäeva autoostja jaoks on auto nagu mobiiltelefon, mis muutub tehnoloogiliselt iganenuks kohe pärast uue mudeli üllitamist. Posiiivset ka. Kuna areng on (üli)kiire, siis elektriautode plahvatuslik kasv jätkub.
Ja mida planeet sellest arvab? Need pole enam mõned tuulikulabad, need on terved autod ja kogused ei ole isegi võrreldaval skaalal. Lõppkokkuvõttes peab selle prügiga tegelema hakkama ja samas võetakse ahela teises otsas maakera seest pidevalt lisa.
Euroopas on küll nn remonditavuse nõue olemas, ehk saab sellega odava rämpsu pealevoolu pidurdada. Tõsi küll, vaja poliitilist tahet, mis tootja(te) lobitööle ei allu.
Ja pole nendega hiljem midagi teha!
Ladustame......
"Veel leidis keskkonnaamet, et need vanad päikesepaneelid ei pruugi sugugi nii ohutud olla. Amet möönis, et kuigi kasutuses olevad terved päikesepaneelid on üldjuhul välitingimustes vastupidavad, ei saa jäätmeks muutunud ja kogumispunkti toodud paneelide puhul eeldada, et need on füüsiliselt terved ja keskkonnaohutud. «Katkiste või kahjustatud paneelide korral ei ole välistatud oht ohtlike ainete eraldumiseks, sest jäätmena ei pruugi paneelid käituda samamoodi nagu kasutuses olevad seadmed ja tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet,» teatas keskkonnaamet ettevõtetele. Ehk siis: ei mingid lõdvendamist, koguge aga vanaviisi edasi.
Keskkonnaametile ei saa siinkohal ette heita, et ta kaasa ei mõtleks: «Oleme varem pakkunud alternatiivina võimaluse hoiustada päikesepaneelidest tekkinud jäätmeid merekonteinerites, mis tagavad nii vedelikukindla pinnakatte kui ka ilmastikukindla hoiustamise. Selline lahendus võimaldaks täita kehtivaid nõudeid paindlikumal viisil, vähendades samal ajal keskkonnariski,» kirjutas keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalveosakonna juhataja Allar Leppind."
Milliseid ohtlikke kemikaale paneelides kasutatakse? Plii, Vask, Hõbe, Fosfor. Kogused on nii pisikesed et ei kulmineeruks isegi massiefektiga kokku ohtlikuks koguseks..
Paneeli taaskäitlus on olemas erinevalt tuulikutiibadest ja erinevalt nendest tiivikutest on võimalik paneele isegi transportida.
Räni ümbersulatus on aga energiamahukas, ei saa eitada.
Nagu enamuse inimese looduga pole peal kasutamisest loobumist mitte sittagi teha. Naiste liibuvad retuusid ja üüber-šmüüberkiududest termotuumavihmakindlad joped sisaldavad ka üksjagu sissesöömisel tapvat kraami....
Ma ei jaura mitte paneelide keemilise koostise (seal tõesti ON ebameeldivaid asju), vaid ahastava kirjatüki üle, mis lahendust ei paku. Ainult hädaldab.
Paneelid on sisuliselt ümbertöötlematu saastunud klaas. Kuhugi betooni täiteks kõlbab peenestatuna.
No ei ole ju. Sulata kodus laua peal ringi tassiks kasvõi. Paneelist läheb umbes 15% kaduma sellest voolutootmise osast sest uuesti puhastada vaja, ülejäänud on kõik 100% taaskasutatav. Energia tuleb selleks ka nendest samadest paneelidest, väga suure kasuteguriga ringlus on see, suurem, kui üks kõik mis muu meil välja mõeldud on. Probleemid on hoopis mujal ehk salvestuses, millest omakorda tekib võrgusüngi probleemid jne, seda juttu sa tead isegi.
Jajah, igal huvilisel on ju kodus muhvelahi ja vajalikud vahendid sulaklaasist sinna kuulumatu sodi väljariisumiseks:) Põhimõtteliselt on Sul muidugi õigus - klaas on, sarnaselt metalliga, lõputult taaskasutatav, lihtsalt igal ringil tuleb järjest rohkem vaeva näha asjassekuulumatu jama väljariibumisega. Millega pole pärast jälle muud teha, kui kuhugi ära matta.
Klaasi taaskasutust segab samuti väga tõhusalt erinevaks otstarbeks tehtud klaaside segamine ühte konteinerisse:(
Ega ma seda betooni ilmaasjata öelnud - see materjal vähekriitilistes kohtades suudab väga suurt lisaainete hulka seedida. Näiteks tuugenite vundamentides. Saabki fiiberbetooni:)
Juba käknksterid teadsid seda ämeerikas möödunud sajandil.
Aga endiselt jään seisukohale, et päikesepaneel ja tuugenilabad on üsna süütud asjad võrreldes toidulisandite, medikamentide (nii veterinaarsed kui humaansed) kosmeetika ja pesuvahenditega
Betooniga on see probleem, et kui klaasi sinna juba sisse paned, siis seda enam seal kätte ei saa ehk ongi täiesti maha kantud ja ringlus katki. Seepärast tulebki teda pastada kogu aeg samale tasemele, mis on originaalpaneeliks vaja ja siis on ringlus tagatud. A me kõik teame, kuidas see lõppeb... Tuulikutiibadega pole sedagi rõõmu, kolm kasutust: eesmärgipärasne, eroosiooni tõttu loodusreostus, betoon. Kõik.
Lõppkokkuvõttes pole ju väga vahet, kas paneelide taaskäitlus osutub jätkusuutmatuks mingite "ainete" või jaburalt suure energiamahukuse tõttu, kui me peame vaatama otsa faktile, et need rämpsuhunnikud ei kao kuhugi. Jahvatatuna betooni sisse ongi vist hetkel parim pakkumine (mitte klaasi vaid terviku valguses)? Niisamuti, nagu saaks ka tuulikulabadest jahvatada pelleteid ja lisada neid näpuotsaga põletatavate puupelletite hulka suurtes kõrgema temperatuuriga jaamades.
Tuugenite teemal üks parimaid eestikeelseid artikleid, mida seni lugenud olen. Teadlase, mitte (kummagi äärmuse) propagandisti poolt. Kui keegi on nõus aasta jooksul maksma 3x mõne artikli lugemise õiguse eest, siis see on üks nendest. Üritan lühendatult tsiteerides teha mingisuguse kokkuvõtte. https://arvamus.postimees.ee/8481359/kalle-toomemaa-tuulikut
e-terror
###Tartu Ülikooli värske uurimus (mis seisnes vaid kirjanduse lugemises) tõdeb, et tuulikutest lähtuval piirnormidesse jääval infrahelil, madalsageduslikul müral, elektromagnetväljal ja vibratsioonil ei ole negatiivset mõju tervisele. Sellepärast on Eestis kehtestatud müra lubatud piirnormid: elamu lähedal õues päevasel ajal 50 dB ja öösel 40 dB, siseruumides aga päeval 30 dB ja öösel 25 dB (Veber et al, 2025).
Nimetatud uurimuse autorid väidavad, et nad töötasid läbi suure hulga teadusartikleid ja ei leidnud ühtegi eelretsenseeritavates ajakirjades avaldatud artiklit, mis näitaksid tuulikute tekitatud müra seost kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. Ometi mina olen leidnud, ja need on soliidsed teadusajakirjad (impact factor 3,2–3,8). Niisuguste artiklite ja faktide eiramine on kuritegelik. Siinkohal on sobilik meenutada teaduses laialt tuntud tõsiasja: uuringud, mis on sponsoreeritud eraorganisatsioonide või töösturgruppide poolt, võivad olla, ja sageli ongi, äriliselt kallutatud, seega nende usaldusväärsus on madal (Phipps, 2007). Lühidalt öeldes, kes tellib ja rahastab, see saab ka soovitud tulemused.
Infraheli on salakaval – nähtamatu ja kuuldamatu. Ta on segatud madalsagedusliku heliga ja jõuab meieni sagedaste lühiajaliste õhusurve muutustena. Väga pikk infraheli lainepikkus võimaldab tal läbida erinevaid tõkkeid, nagu ehitised ja maastik, ja levida pikkade vahemaade taha (rohkem kui 10 kilomeetrit), säilitades sealjuures energiat ja jäädes suhteliselt stabiilseks. Seetõttu tavalised mürabarjäärid on tema vastu ebaefektiivsed. Infraheli võib genereerida kinnises ruumis seisvaid laineid, mis resoneerudes võivad tõsta heli taset ruumis. Näiteks kui väljas on 80 dB, siis ruumi sees võib olla 100 dB (Chaban et al, 2021).
Rohkesti võib leida uuringuid, mis näitavad tuulikute kahjulikku mõju elusloodusele. Linnud ja loomad ei suuda kergesti kohaneda tuulikute ja tuulefarmide kohaloluga ja nad lahkuvad ja nende populatsioon võib pöördumatult kahaneda, elurikkus väheneda. 2/3 uurimustest on näidanud, et loomad, ja eriti linnud, lahkuvad kuni viie kilomeetri raadiuses tuulikutest. Erinevate lahkuvate liikide vahel on suur erinevus. Linnud näitasid 20 korda suuremat aktiivsust territooriumil, mis asus tuulikutest rohkem kui viie kilomeetri kaugusel. Kuid viie kilomeetri raadiuses jätsid nad oma territooriumi ja pesad maha. Käsitiivalised lahkusid uuringute järgi kuni ühe kilomeetri raadiuses. Kaugemate alade kohta andmed puuduvad. Aga põhjapõdrad lahkusid mitte tuulikute ehitamise ajal, vaid siis, kui need tööle hakkasid, ja kaugele, isegi kuni 15 kilomeetrit (Tolvanen et al, 2023). Ja siinkohal oluline täiendus: kõik need äsja toodud uuringud on tehtud väiksemate tuulikutega – kõrgusega 50–99 meetrit.
Huvitavaid andmeid on andnud laiaulatuslik uuring Hiinas. Selgus, et taimekasv vähenes märgatavalt 1–10 kilomeetri raadiuses ja taimemassi koguproduktiivsus vähenes palju 1–7 kilomeetri raadiuses (Gao et al, 2023).
Tuuliku labade poolt tekitatud õhupöörised toovad kuivema õhu ülemistest õhukihtidest pinnasele lähemale ja samas viivad pinnaselähedase niiskema õhu üles (Adkins and Sescu, 2022).
Austraalias tehtud uuring tuvastas, et 84 protsenti kaebustega küsitletutest, kes elasid 700 meetri kuni 3,5 kilomeetri kaugusel tuulikutest, kannatasid kahjulike tervisemõjude all nagu häiritud uni, kõrgenenud müratundlikkus, ärrituvus, rahutus, peavalu, halb enesetunne, kõrgenenud vererõhk, surve rinnus ja kõrvatrummidel, paised, paanikahood, sumin kõrvades, väsimus, iiveldus, peapööritus, silmade pinge ja alanenud elukvaliteet. Märgitakse, et kui tuulikud seiskusid, siis sümptomeid ei ilmnenud (Thorne, 2012). Sarnaseid teateid on paljudest maadest ja isegi kuni 8 kilomeetri kaugusel tuulikutest. Kanadas uuriti perekondi, kes elasid 10 kilomeetri raadiuses tuulikutest. 67 perekonnast, kes kurtsid tervisehädasid, 32 jätsid oma kodud maha ja lahkusid, 31 plaanisid seda teha ja vaid neli jäid oma majja paigale (Dunbrille et al, 2021).
Majanduslikku tasuvust on palju rehkendatud ja tulemus on alati negatiivne. Odav elekter on müüt, või lausa pettus, elekter on kallis ja jääb kalliks. Ökoloogiline katastroof on vältimatu. See on meie ainus valik. Tuulikud mitte kuidagi ei aita seda vältida või edasi lükata.
Siiamaani ei ole julgetud uurida, kui suur on meie kaitsetahe. Kaitsta riiki, kus elada ei ole võimalik ja inimesed on sunnitud põgenema, ei ole just paljude eelistus. Keda või mida kaitsta? Tuleb küsida ka iseendalt, millist rõõmu pakub niisugune hävitustöö ja millist esteetilist naudingut pakuvad loodusele võõrad vehklevad ja mürisevad hiiglaslikud tehisobjektid. Ka vallajuhid peaksid mõtlema, mis on õige: kas hoida tugevat valda, kus elanike hulk ei kahane, või sundida elanikud põgenema ja oma kodud maha jätma.###
Sealt viimasele väitele kirjutan aga kohe vastulause, et paljud KOV-id viljelevad sellist poliitikat just sellepärast, et juurtega põliselanikud ära koliksid, kuna tegemist on võimu jaoks ebamugavalt tugeva kogukonnaga. Peale nende lahkumist jäävad kõik majad-talukohad ju alles. Need ostetakse sageli üldse ainult suvitamiseks ja neid ei mõjuta nii palju ka erinevat tüüpi keskkonnahäiringud. Sellised paraadnainimesed pole võimelised organiseeruma ega moodustama ühisrindeid ka siis, kui nad seal püsivalt elavad, sest see pole nende eluviis, neil pole sajandite taha ulatuvat ühist ajalugu, nad ei käi igapäevaselt naabritega (naaberkülade inimestega) läbi, neid on lihtsam manipuleerida ja neist ka üle sõita. Seda "vaikset küüditamist" (sisuliselt genotsiidi) teostatakse uskumatult paljudes kohtades, avalikkuse ette jõuavad vaid üksikud (Metsküla kool, Nursipalu jt) ja sageli tehakse seda seal, kus polekski enam midagi päästa (Ida-Virumaa tühjaks jäänud külad). Inetu lugu aga sellepärast, et loodus on meie ühine rahvuslik rikkus ja selle abil rikastuvad rahaliselt vaid kõige nahhaalsemad, kelle jaoks peale raha ja võimu teisi väärtusi polegi – rohepesu on andnud neile head töövahendid.
CATL liitub naatriumakude masstootmisega. Lubavad 175kW/h ehk BYD viimasele versioonile teeb ära. Donut on kuidagi ära vajunud, ei saa kuidagi masstootmisesse veel enda kraami aetud. Uudis on aga mitmeti hea, see tähendab, et kodusalvestus paraneb ohutumaks ja odavamaks, praegu on veel naatriumi ja LiFePo4 hinnavahe kahekordne.
