Tere!
Ehk on keegi kursis- kas põllul olevat kivihunnikut tohib katta pinnasega või kust leiaks mingit seadust selle kohta? Olen igasugu määruseid lugenud/otsinud aga ei miskit.
Tohib, aga üks kivi tuleb tipus välja jätta, et keskkonnaametnikel ja naabritel oleks selge, mis hunnikuga tegu. Võib ka sõnnikuga katta, aga kivi peab ikka tipus olema. Üldiselt olen ammu mõelnud, et riigikogu peaks hunnikute katmise seadustama, muidu tulevased põlved jäävadki foorumites selliseid küsimusi esitama, eriti kui emmed-issid pole kodus sellest kunagi rääkinud.
Teed lastele kelgumäge? :) Kuidas saab omal maal paiknevat pinnase liigutamist üldse keelata, kui pole tegu just mingi looduskaitse eritingimustega, vee erikasutusloaga seotud tegevuse vms-ga? Ma muretseks vaid selle pärast, et seal kivide all ja vahel talvituvad praegu loomad ja kellegi elusalt matmine tekitaks sellise karmavõla, mida teenid pärast kogu elu tagasi. St seda oleks kõige mõistlikum teha peale pesitsusaegasid ja enne seda, kui esimesed tegelased talvituma hakkavad ja sealt kivide vahelt maasse ronivad.
Selles asi ongi- kas ja kes keelab? Parem karta, kui kahetseda!
Tean, et ostetakse põllukive kokku. Jama selles, et hunnikus hakkavad väiksemad kivid suurusega 50x50cm +. Ka purustamine on meeletult kallis. Kuna Viljandimaal on kivihunnikuid hulgim ja asukoht nendest kes tahaksid on kaugel.
Millises määruses on kirjas, et tohib katta ja peab jätma kivi märgistuseks? Seadustamine oleks ehk liiga suur ressursi sööja.
Loomade talvitumine on hea tähelepanek. Vaevalt seal kivide vahel peale tigude muud leiaks. Usse ja sisalikke ei ole nende aastakümnete jooksul veel kohanud, kui just mõni linnuke ei ole omale pesa kuhugi meisterdanud. Üldiselt on kivide vahed nii suured, et karu mahuks ka sealt läbi pugema.
Egas ma otseselt katta tahagi. Leiutan, kuhu saaks ülearuse savi panna mis tekib kaevamisel. 300m3 olen rakenduse leidnud, teine sama kogus ootab oma kohta.
Asi lahendatud!
1) Keskkonnaamet- Tegemist on ehitusliku jäätmekäitlusega. Oma krundi piires pinnase teisaldamine enda tarbeks luba ei nõua (kui ei ole krundil keskkonnapiiranguid). Pinnase kaevamine või selle ümbertöötlemine müügiks on jäätmekäitlus ja läheb jäätmekäitluse seadusega sätestatud korra alla.
2)Looduskaitse- Alates Aprillist võiks asja vältida, kuna hakkab vaikselt pesaks sobivate kohtade otsimine.
3)Pria- Kui kivihunnik, mullahunnik või muu objekt ei ole katastri/põllumassiivis märgitud maastikuelemendiks (selle eest ei ole saadud toetusi) siis tee mis tahad.
# A sellest, et üks kivi tuleb tippu välja jätta... Sellest juttu polnud?
Kust selline legend üldse alguse on saanud? Milleks see vajalik võiks olla? On keegi midagi sellist oma silmaga kusagil näinud? Äkki mingi ajalooline traditsioon mingitel puhkudel, aga omal maal toimetades nõuab sellest absurdsema kohustuse väljamõtlemine juba väga elavat fantaasiat.
