Lääne- Virumaal müüakse ühte korterit isegi 3300 euroga aga see on kahtlaselt väike hind ja parem mitte riskida. Müüakse ka 12 000 euroga kortermaja, mille katus on vaja ära vahetada ja mis läheb maksma 17 000 eurot+ vesi ja elekter vaja korrastada, mis samuti maksab+ korterid korda teha, kuna on majakarp.
Minu tehetes on vead aga ma nii täpselt ei tahtnudki kirjutada. Tean, et kui tulumaksu riigile maksta, siis kasum pole nii suur aga miinusesse ka ei jää ja teenin ikka. Ma ei tahagi miljonäriks saada ja lõpuks odavaid kortereid kuhjaga kokku osta ja välja üürida, vaid lihtsalt väikest lisasissetulekut oleks vaja. Ise elaksin eramajas ja korterit üüriks välja...sellest mulle täitsa piisaks. Tegus korteriühistu peab muidugi olema ja maja peaks aegajalt korrastama.
No ära nüüd üle pinguta- esmalt osta see maamaja ja akugeneraator ja traktor lume lükkamiseks ja akusaag ja muruniitja ning siis vaata kas kinnisvarabossiks hakkamiseks veel raha üle jääb.
Indrek Neivelt :
Kirjutasin jutukese selle suure investeerimispropaganda tasakaalustamiseks.
Kujutagem ette ühiskonda, kus mitte kellegil ei ole enam lapsi. Ja kõik muudkui investeerivad. Ja mida maksavad need investeeringud kui ei ole enam piisavalt inimesi? Sinnasuunas me täna liigume. Ning 20+ aasta pärast valivad kusagil Kesk-Aafrikas elavad inimesed, kuhu nad elama lähevad. Valida on 100 erineva riigi vahel, kes kõik enda juurde töötajaid ja tarbijaid meelitavad. Kõik "investorid" võiksid ka selle peale mõtelda.
Mõni inimene ei tahagi lapsi saada. Mõnel on neid lausa mitu tükki. Meie riigis elavad alaliselt erinevatest rahvusest inimesed ja neid tekib juurde. Eri rahvusest inimesed segunevad üle maailma üha rohkem ja see ongi meie uus maailm, millega tuleb kohaneda. Kui keegi ei taha lapsi saada, siis sellest maailm seisma ei jää. Võibolla kauges tulevikus saab tõesti inimsugu otsa, kui elatakse valesti ja järeltulevatele põlvedele midagi head ei jäeta. Me tarbime rohkem, kui on vajalik! Igaühel on elamiseks oma isiklik aeg ja millal see aeg läbi saab, ei tea mitte keegi. Selleks tulebki oma elu elada iga päev nagu see oleks viimane ja üksteisest võiksime rohkem hoolida. Kuhu keegi oma aega investeerib on igaühe enda asi ja igaüks elagu enda elu, mitte teiste omi. Elu on ebaõiglane kahjuks! Loodan, et siiski vaesemad inimesed saavad ka omale tulevikus kinnisvara ostmist lubada aga ega üürikorteriski elada pole katastroof. Lihtsalt kui kogu riigi kinnisvara oleks näiteks ainult jõukamate inimeste oma, siis sellest oleks kahju. Vaesemale elanikkonnale tuleb luua rohkem võimalusi.
