Alustaks sellest 5000'st autoomanikust Saksamaal, kelle on kogu vaba maailma info käes ja ikka käituvad nii. Kui Mutin Punn on nii äge, mingu elagu siis tema käe all seal maal, mitte sellises ahistavas kapitalistlikus *****majas nagu EU. EU, sest Küprosel oli samalaadne sõiduüritus.

Keegi, kelle FB olemas, äkki küsite Kalmuse käest seda kulla sidumise triki kohta kommentaari?

Muudetud 05.04.22 15:56

Need 5000 on täpselt samasugune kontingent nagu näiteks allahikummardajad- ega sa nende jumalat nagunii ei muuda ükskõik kus riigis nad ka elaksid. See, et keegi naudib lääne hüvesid kodust kaugel, ei tähenda seda, et ta kodumaa või lausa impeeriumi ja tsaari unustaks. Eks ka meie lehvitame ksukil mujal riigis tasahilju oma sinimustvalget ja elame kaasa kodustele sündmustele. Elvad ka ida virumaal need tegelased rahulikult edasi kuigi oleks võinud ju ammu oma paradiisi tagasi kolida.

Vot seepärast tulebki need ahv.id saata neile sobivasse kohta, kus saab piisavalt lehvitada mōrtsukate lipuga. Kōik kes on segase poolt, tuleb nah..ui saata siit. Rongile ja kogu lugu, nautigu oma tsetti seal piiri taga. Peab ikka jultumust olema, riik tapab inimesi keset euroopat ja siis veel sellega esineda välisriigis ilusat elu nautides.
Rongile ja nahh.ui. Kes on normaalne, ja neid on enamus, ei peaks end halvasti tundma, kuigi tunnevad. Minu mōned sōbrad samuti..

Aktuaalses kaameras oli lõik, kus narva rahvas kurtis vene diplomaatide väljasaatmise pärast- nüüd peab ta oma 80a emale minema uut passi tallinnasse tegema ja nemad ei saa aru, miks nad selliste asjade tõttu kannatama peavad. Mõtlesin, et venemaa on sinul ja su mammal siiski lähemal kui tallinn. Sellised ei saagi kunagi aru saama ja sellised ei muutugi kunagi eesti kodanikeks. Eestlasteks nad nagunii ei muutu, seda ei saa tahtagi, aga mingit sisetunnet, et elad eestimaal ja oled nii ka osake eestist, neil ei teki. Aga ega tegelikult meie sellistest suurrahvustest aru ei saagi, me oleme harjunud väikese riigi ja rahvaga.

Vales suunas uluvad. Saatku oma pretensioonid Uuralite urruauku, kus see pervar end varjab ja laamendab. Las tuleb ja kannab muti kätel moskvasse, kui siin ei meeldi olla. Kōik rikkus ära ju putler ise. Minu meelest oleks üldse aeg viimaste sündmuste valguses anda ukrainlastele relvastust, mis paneb kremli müüridel varesed vōpatama, kui paugud käivad. Miks end tagasi hoida, kui raibe ründab, samaga tuleb vastata ja valusalt. Nii valusalt et putinistide mokk jääbki töllakile saades aru, et neile tuli kohe alla köetakse.

Mul on samad emotsioonid aga ratsionaalne inimene minus näeb seda, et seda see Mutler Punn seal ootabki, et saaks üldmobilisatsiooni välja kuulutada ja õigustusega tuumapea lendu lasta sõnadega: Kaitsen oma kodumaad.

Muudetud 06.04.22 10:57

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 5.04: kogu Donbassi rinde ulatuses alates Popasnast kuni Volnovahhani on olnud arvukalt vene okupantide suurtükituld ja raketirünnakuid, aktiivne lahingutegevus on Izjumist lõunas ja edelas. Venemaa jätkab oma jõhkrat kallaletungi Ukrainale maa peal Harkivist idas, kuni Mõkolaivini lõunas ning pommitab riigi läänepiirkondi, sealhulgas Valgevene õhuruumist.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommikuse seisuga järgnevad - ründajaid 18500 (+200), tanke 676 (+29), soomusmasinaid 1858 (+14), suurtükke 332 (+2), raketiheitjaid 107, õhutõrjesüsteeme 55 (+1), lennukeid 150 (+3), helikoptereid 134. Kuna Venemaa sõjatehnika investeeringud kaotavad iga päevaga oma likviidsust, siis laenaks Heiki Raudla mõtet, et järgmine paraad Punasel Väljakul toimub hoopis kodutehnikaga. Loomulikult nii roosiline see seis pole, sest lisaks on Venemaal ka hulk täispuhutavat sõjatehnikat. Aga võrreldes neid mastaape, siis ukrainlased on suutnud 40 päevaga enda territooriumil juba ära hävitada keskmise Euroopa riigi armee jagu relvastust. Ja ega maailmaski pole just palju riike, kellel oleks üle 150 sõjalennuki. Seega toimub demilitariseerimisprotsess Putini soovitule vastupidises suunas - Ukraina saab kaotuste kompensatsiooniks juurde, Venemaa väljavaated kaotatud võimekuse tühimikke täita pole nii roosilised. Kuid siiski on seal veel piisavalt varu, et jätkata kuude viisi ning tekitada veelgi rohkem purustusi ja külvata veelgi enam surma.

1) Harkivi piironnas oli 45 tulelööki, nende mõned Harkivi linna põhja ja ida piirkondadele. Samuti hiljuti vabastatud aladele Harkivist idas ning kagus Tšugujevi piironnas. Nende tulelöökide tulemusena on hukkunud kümneid tsiviilisikuid ning veelgi rohkem saanud vigastada. 15% Harkivi elamufondi on hävinud. Vähem kui Mariupolis ja vähem kui Tšernigivis, kuid siiski märkimisväärne hulk.
Spekulatsioonid Venemaa võimalike soovide kohta hakata Harkivit vallutama tuleb diskonteerida nende võimalustega koguda kallaletungi algusega võrreldavat ründevõimekust. Võib arvata, et hetkeseisuga on Harkivi kaitseliinid tugevamad kui 24. veebruari hommikul. Samuti õhutkaitse võimekus. Belgorodis ning sellest ida pool on märgitud kummalisi plahvatusi, kuid kohalikud võimud eitavad seosuseid Ukraina ja sõjategevusega.
Okupeeritud Harkivi oblasti osadest käib elanike küüditamine Venemaale läbi "filtratsioonikoridoride". Küllap on see peen nimetus selle kohta, kui on vaja inimesi peksta ja röövida.

2) Barvenkovo kandis Izjumist edelas lasi Ukraina vägi alla Kalibr tiibraketi. Kui see polnud tomatipurk, siis ilmselt on ukrainlastel kasutuses mingi parem õhutõrjevõimekus. Eile oli sealsamas teade Venemaa moodsaima lennuki Su-35s allatulistamisest, mis otsis õhutõrjet. Ju on Izjumi piirkonnas seoses lahingute intensiivistumisega taevas paremini kaitstud.
Vene okupantidel õnnestus edeneda Izjumist edelasse Barvenkovo suunal umbes 7 km Bražkivka külani. Samas on nende edasised rünnakud ning edenemine muudes suundades seisatud. Stugna tankitõrje raketikompleksid teevad oma töö.

3) Rubižnes on vene okupandid püüdnud taas tulutult otserünnakuid teha. Tuletegevuses sai pihta lämmastikhappe tsistern.
Rubižne ohta ilmus veel teade, et Ukraina prokuratuur algatas kriminaalasja sealse linnapea osas, keda kahtlustatakse riigireetmises. Mees on sügavate tiblakalduvustega, demonstreeris neid juba 2014. aastal, kuid miskipärast sai veel hiljem valismistel kandideerida ja osutus valituks. Prokuratuuri teatel on teinud koostööd okupantidega ja kutsunud rahvast üles koostööle venelastega. Sama probleemi on sõjategevuse jooksul täheldatud veel mõnedes asulates, neid polnud palju, aga ühine joon oli see, et alati oli okupantide kergem edenemine seotud just selliste reeturitega, kes ei osutunud vastupanu, andsid infot ukraina vägede kaitsepositsioonide kohta, juhendasid kalleltungijaid kaitsmata teedele. Näiteks Mariuopoli kohta on prokuratuur avaldanud terve pisikese nimekirja kohaliku seadusandliku kogu saadikutest, kes kõik aitasid Venemaa kallaletungile kaasa - määrates linnas olulised infrastruktuuri objektid, mille rivist väljalöömine tekitas linnas humanitaarkatastroofi.

4) Popasna osas on samuti järjekordne info, et venelased ründavad forntaali s.t otse ja saavad ka vastulöögid otse.
Kogu rinde ulatuses on päeva jooksul olnud kaudtule lööke. Donetski kandis sealhulgas Njuujorgi asula pihta, kus sai tabamuse fenoolitehas.
Ulatuslikud purustused on Marjinka külas, sealhulgas on venelaste suurtükitulest saanud kannatada Moskva õigeusu kirik.
5) Mariupolis pole linnalahingutest erilisi teateid olnud, aga vene okupandid pommitasid miskipärast sadamas lõksus olevadi välisriikide kaubalaevu - üks on Dominikani Vabariigi lipu all, teisel on meeskonnaliikmed Türgi kodanikud. Laevad süttisid põlema ning kustustöid ei saa tuletegevuse tõttu teha. Kannatada saanud meremeestele andsid esmaabi Azovi pataljoni võitlejad, kes kontrollivad endiselt enamikku Mariupoli linnast.
Minult on küsitud Mariupolis väidetavalt vangi võetud 300 Ukraina meredessandiväelase kohta - on juba olemas mitmeid analüüse selle venelaste video kohta, mis toovad välja kummalisi detaile. Peamine järeldus analüüsis on see, et videos olevad mehed ei paista ukraina sõjaväelaste moodi ning ka sõjavangide moodi.
Enda mätta otsast vaadatuna saan lisada, et nii suure üksuse vangi langemisele pidanuks tekkima mingid eeldused - ümberpiiramine vastase poolt, oluliste tugipunktide hõivamine linnas või midagi säärast. Hetkeseisuga paistab, et vene okupatsioonijõud ei ole raatsinud linna kahte peamisesse tööstusalasse sisenedagi. Sõeluvad seal lähedal, aga sisse sõita ei julge. Ilma demineerijateta ongi kahtlane ja kuidas sa neid pioneere seal surma saadad, neid peaks hakkama julgestama, aga julgeolekuolukord vastase poolt kontrollitavas linnas pole ju üldsegi turvaline.
Pean tunnistama, et uusi droonivideosid Mariupolist vaadates võtab ikka kõhedaks küll. Venemaa kallaletungi alguses kõlanud ennusused, et tehakse sama, mis Groznõi ja Aleppoga, ei jõudnud Ikka toona kohale. See on kole pilt. 90% linnast varemetes.

6) Lahingutegevus Staromlõnivkas - ukrainlased on hävitanud rühmajagu vene soldateid (24 kastist väljas ja 5 puudega), 6 soomustatud masinat ja 5 sõidukit. Selle teate järgi tuli Mariupoli-Zaporižžja vahel rindejoont tõsta mõnevõrra põhja poole. Seal on tegelikult olnud mõnda aega ebamäärasus, kust see täpselt jookseb. Staromlõnivka lähedal on läänest osad külad vabastatud mõned päevad tagasi, Ljubimovkast alates käivad ilmselt lahingud edasi.
Ukrainlased tõesti töötlevad seda rinnet Zaporižžja oblastis Küla Küla haaval, kuid hetkel pole seal näha mingeid eeldusi järsu läbimurde tegemiseks Melitopolisse või veel vähem Berdjanskisse.
Melitopolis proovitakse kohalikke värvata okupantide "rahvamiilitsasse", varem püüti koostööle sundida õpetajaid ja koolidirektoreid, nüüd ka meedikuid. Tundub, et Krimmi poolsaarel läbiproovitud taktika ei lähe Ukraina mandriosas 8 aastat hiljem läbi ja inimesed pole valmis oma kodumaad reetma vene puurublade nimel.

7) Hersoni ümbruses on raporteeritud tugevatest plahvatustest, kuid märkimisväärsetest arengutest pole põhjust kõnelda. Vene okupantide väljasurumine Mõkolaivi oblastist on juba enam kui nädala tagune saavutus ning umbes nädala eest pressis ukraina vägi okupante pisut eemale Hersoni oblasti põhja piirist. Hetkeseisuga ongi kõik. Arestovitši levitatud tsitaadis venelaste väidetava kavatsuse kohta Hersoni linna loovutamiseks on ka teine pool - nad arvestavad selle võimalusega, kuid seda ei pruugi lähitulevikus juhtuda. Selles mõttes on mõistlik lähtuda reaalselt aset leidnud sündmustest või eelduste tekkimisest eelnevate sündmuste najal. Hetkel sellistest arengutest märki pole, kuigi välistada ei saa tõesti - vene okupantide edasitung pandi ju ammu seisma. Nemad edasi ei liigu. Järelikult pole jõudu. Ukrainlastel pole ka mõtet pikalt ühe koha peal tammuda, kuid tekib soodne olukord alade tagasivõtmiseks ja ressurssi jagub.
Mõkolaivi linn sai mõned tabamused kaudtulega, milles hukkus taas tsiviilisikuid, kuid suurt taristut ja laiaulatuslikku kahju need ei toonud.

Lisaks mõni sõna raketilöökidest üle Ukraina, mis jäid põhilahingutandrilt eemale:
Poltava oblasti põhjaosas lasid ukrainlased alla 2 raketti, mille allakukkumine elektriliinidele põhjustas piirkonna asulates elektrikatkestuse
Ternopoli oblastis tulistas ukraina õhutõrje alla venelaste raketi, kuid see kukkus väetisehoidlale, mille mahutid said kannatada. Tulemusena ei tohi Ikva jõe piirkonnas allavoolu elavad inimesed võtta oma kaevudest vett joogiks ning keelatud on kalapüük. Lisaks taristu hävitamisele jätab Venemaa kallaletung oma musta jälje ka Ukraina loodusele.

Venemaa on pidanud oma stsenaariume kõvasti kohendama ning hetkeseisuga on näha, et esialgse ambitsioonikusega võrreldes 24. veebruaril on nende võimalused kõvasti kahanenud. Samal ajal on kasvanud Ukraina kaitsjate enesekindlus ja lääneliitlaste valmidus nende võimekust kasvatada. Lähiajal toimuvad Euroopa Komisjoni tippude visiidid Kiievisse. Kes oleks võinud arvata kuu aega tagasi? Leedu toob oma saadiku tagasi. Need on olulised sammud, et toetada Ukraina riiki. Venemaa diplomaate saadetakse päevas erinevatest maadest kümnete kaupa välja. Samas on nüüd aeg Ukrainas esindatust demonstratiivselt taastada, et sõnum oleks selge - see on suveräänne riik, kellelel on suur rahvusvaheline tugi taga. Ja kui keegi arvab või loodab, et saab pikaajalise kurnava sõjaga Ukrainat kägistades midagi saavutada, siis arvaku uuesti. Praegu on seal rahvusvahelistel esindajatel palju tegemist - sõjakuritegude dokumenteerimine, taastamiskava väljatöötamine ja rahvusvahelise sõjatribunali ettevalmistamine vene sõjaroimaritele.

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (06.04.22). Rinnetel toimuvast annavad väga hea ülevaate oma tänastes postitustes Igor Taro ja Rainer Saks, seega selles osas ma väga sügavuti ei lähe, aga mõne sõnaga ikka.
Mäletan, kuidas ma veebruari lõpus ei tahtnud hommikuti arvutit lahtigi teha, sest kartsin uudiseid eeskätt Kiievist. Nüüd on kogu riigi põhjaosa sisuliselt okupantidest vaba. See on suur edu ja Venemaa armee kuritegelikud üksused (võib julgelt neid nii nimetada) olid sunnitud taanduma, et vältida seal täielikku hävingut. Tõsi, see edu tuli suurte kaotusre hinnaga, eeskätt tsiviilelanikkonna jaoks, aga tänasel päeval on oht pealinna langemisele muutunud väga väikeseks ja nüüd saavad ukrainlased rohkem keskenduda teistele rinnetele.
Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis tänasel päeval on teada, et päris palju Venemaa armee sõdurid said tugevalt kiiritust, kui nad tegid Tšernobõli tuumajaama ümbritsevas kõrge kiirguse piirkonnas, nn Punases metsas, vahelaod koos kontrollipunktide ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Raske soomustehnika suurendas veelgi kiirgustaset, kui nad roomikutega pinnast liigutasid. Ekspertide sõnul võis seal olla kiirgusfoon, kus inimene saab päevaga terve aasta lubatud maksimaalse kiiritusdoosi, aga kui lisada juurde füüsiline tegevus ja õhkupaisatud tolm, siis võis see isegi olla kaks-kolm korda suurem. Valgevenest tulnud info kohaselt on juba kiirituse läbi surnud sõdureid, osad on väga raskes seisundis. Sajad, kui mitte tuhanded sõdurid said kiiritusdoosi, mis kiirelt ei tapa, aga mille mõju avaldub spetsialistide sõnul alles aastate pärast, nii vereloomehäirete kui ka onkoloogiliste haigustena.
Eestis on levinud anekdoot Kaali meteoriidist ja koolimajast, tõsi, selle isiku nimi on erinev, kes siis giidi juttu kuulates ütleb, et jumal tänatud, et see meteoriit koolimaja peale ei kukkunud. Aga üks Venemaa armee erusõjaväelane rääkis Tšernobõliga seotud sündmuste kontekstis, et kogu see jutt Venemaa armee sõdurite kiiritusest on jama, sest teise maailmasõja ajal olid seal Nõukogude armee sõdurid ja nende tervisega ei juhtunud küll midagi. Sellised erusõjaväelased siis Venemaa armeel.
Izjumi all pressib vaenlane peale massiga ning ukrainlastel võtab aega, et kogu seda massi ära jahvatada, sest tehnika hävitamine lihtsalt võtab aega ja eks see saabki olema suurimaks väljakutseks, kuidas peatada vaenlast juhul, kui nad ründavad korraga väga suurte jõududega, aga eks Ukraina armee juhtkond on probleemiga kursis ning üritab tegutseda nii, et vaenlane ei saaks eriti hingetõmbeaega.
Mariupoliga seoses on palju segadust, sest Venemaa pool näitab videot, mille järgi justkui Mariupolit kaitsvad merejalaväelased olevat alla andnud, sest neil olevat lõppenud lahingumoon. Seda ei kinnita Ukraina poolelt keegi, lisaks tõid neli helikopterit mõned päevad tagasi sinna lahingumoona lisaks. "Kuulsusrikkad" kadõrovlased rünnata ei julge, Venemaa armee üksused rünnata ei julge, kuidas sa nii linna ära suudad võtta?
Täielikult on oma lahingutaktikat muutud Venemaa armee õhujõud, kus lennukid teevad väljalende nüüd peamiselt ainult öösiti, sest päeval nad lennata enam ei julge, sest suure tõenäosusega lastakse siis alla. Samas valgel ajal nad oma üksusi õhust ei toeta ning helikopteritel on seis veelgi nukram, sest neid on palju lihtsam alla lasta. Helikopteritega seoses veel üks huvitav lugu, sest väidetavalt oli täna üks Venemaa armee helikopter lennanud Ukrainasse, et helikopteri meeskond saaks Ukraina riigilt pool miljonit dollarit selle eest, kui nad toovad helikopteri tervena ukrainlaste käsutusse.
Khersoni kohta on täna liikvel infot, et ukrainlased on linnale lähenenud mitmest küljest ning käivat tõsised lahingud linna ümber. Kas see ka linna võimaliku vabastamiseni viib, on hetkel raske öelda, minu enda arvates pigem mitte, aga olukorda rinnetel arvestades on initsiatiivi ülesnäitamine seal piirkonnas väga oluline, et sundida Venemaa armeed tegema valikuid oma resursside kohta Khersonis - kui nende väeüksused peaksid seal kotti jääma, mõjutaks see väga negatiivselt nende võimekust lõuna poolt peale tungida Donbassi suunal.
Raskerelvastus. Nüüd võib öelda, et peale Butša sündmusi on jää lõplikult sulanud selles osas ning Ukraina saab erinevat raskerelvastust. Kõigest muidugi ei räägita ja polegi vaja, aga näiteks on tšehhid juba kuuldavasti teele saatnud esimesed 12 tanki T-72, lisaks on nii tšehhid kui slovakid lubanud hakata remontima Ukraina armee sõjatehnikat, sest nende enda vastavad tehased on Venemaa raketirünnakute tagajärjest rivist väljas. Tuleb anult loota, et kõik tarned oleksid võimalikult kiirelt teostatud, sest Ukraina armee nõuniku Arestovitši sõnul on kasu ainult sellisest tehnikast, mis on rindel olemas ja mida saab lahingutes kasutada.
Sanktsioonid. Omajagu on inimesi, kes ei ole viimaste sanktsioonide ulatusega rahul, aga see on samas suur samm õiges suunas ning kuuldavasti käivad tõsised arutelud toornafta osas edasi, kus täielik toornafta embargo on raskesti teostatav, aga imporditava naftakoguse kiire vähendamine tulevat kõne alla küll. Kui Balti riigid suleksid maismaatranspordi Venemaaga, oleks see valus löök, sest Poola on juba sisuliselt sulgenud selles osas piiri Valgevenega ning läbi Ukraina nagunii miskit toimuda ei saa.
Omajagu on olnud irooniat sanktsioonide tulemuslikkuse osas, et näete, kui palju Venemaal nüüd valuutat on ja kui tugev olevat rubla. Sellega seoses meenus mu enda lapsepõlv kaheksakümnendatel. Mu isa teenis Kirovi nimelises kalurikolhoosis väga hästi. Meil ei olnud rahapuudust, vanematel oli pangaarvetel kümneid tuhandeid rublasid. Ja siis ei saanud ma vahepeal minna trenni, sest mul ei olnud kuskilt võimalik osta spordijalatseid. Kõige lihtsamaid, kasvõi nn hiina ketse. Raha oli, aga polnud, mida selle eest osta. Ja nüüd on Venemaal täpselt sama seis, sest Venemaal võib ju raha olla, aga kui sa ei saa selle eest vajalikke kaupasid osta, siis pole sellest mingit kasu.
Ootamatult suureks probleemiks on kerkinud niivõrd spetsiifilised asjad nagu kuullaagrid, sest ilma nendeta transport lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Neid ei ole võimalik ise teha, vähemalt lähima paari aasta perspektiivis, neid pole võimalik Hiinast tuua, aga neid on hädasti vaja nii vagunitele kui veoautodele. Suureks defitsiidiks on muutunud kontoripaber ning Venemaal põhjustas omajagu elevust juhtum, kus üks inimene jäi vargusel vahele ning varastatud kaubaks osutus neli pakki kontoripaberit, mille hind on tõusnud neli korda ning ka sellise hinnag on see poodidest kadumas. Kusjuures varas põhjendas, et tegi seda ülemuse käsul.
Eile lugesin postitust, kus oli ettevõtete nimekiri, kes ka peale Butša veresauna jätkavad tegevust Venemaal. Mulle jäid seal nimekirjas silma näiteks Ecco, Lenovo, Mitsubishi. Ehk on nad täna oma seisukohti muutund, aga veel mõned päevad tagasi nad plaanisid tegutseda edasi Venemaal. Teenides minu jaoks verist raha ja rõõmustades turuolukorra üle, kus paljud konkurendid on turult lahkunud. Minu isikliku arvamuse kohaselt tuleks lääne pool seda kõike oma tarbimisotsuste arvesse võtta, sest tänasel päeval ei erine Venemaa enam suurt millegi poolest omaaegsest hitlerlikust Saksamaast.
Au Ukrainale!

Rainer Saks kirjutab:
6. aprilli hommikul ei ole olukord liiga palju muutunud. Üldistada võib järgmiselt:
- Harkivist ida pool üritavad vene üksused taastada eelnevatel nädalatel kaotatud positisoone. Peamiselt suudavad küll ainult kõva suurtüki tuld anda.
_ Harkivist kagus, Izjumi ümber käivad vahest kõige suuremad lahingud. Eile-üleeile olid ukrainlased siin kohati hädas ja vene soomusrühm suutis vähemalt ühes suunas edasi liikuda. Päris kindel ei ole, aga teated ühe vene kõige moodsama ründekopteri ja hulga tankide ja soomukite hävitamisest on ilmselt seotud selle probleemi likvideerimisega. Kindel võib olla, et läbimurret vene väed ei saavutanud, aga praegu ei saa ka aru, kas ukrainlased suutsid varasemad positsioonid taastada.
- Kogu Donbassi rinde ulatuses annab vene pool valdavalt suurtükituld ja üritab aeg-ajalt lokaalseid rünnakudi. Tundub, et nende kaotused on päevast-päeva stabiilsed - ca 6-7 tanki ja kümmenkond soomukit ning muud tehnikat otsa. Ei kujuta ette, kui suureks need paisuvad, kui see oodatud suur rünnak peaks algama.
- Mariupoliga seoses on märgata, et vene üksuste ründevõime on oluliselt kahanenud. Samas üritatakse lavastada uudiseid, nagu oleks Mariupol juba langenud. Väga suure tõenäosusega võib lugeda ka eile levinud video alla andnud Ukraina merejalaväelaste kohta venelaste infooperatsiooniks. Kuna Ukraina merejalaväelaste juhatus lükkas selle ka ise lakoonilislet ümber, siis arvan, et võib joone alla tõmmata. Mariupoli evakueerimisega tegeleb praegu Türgi, kelle kodanikke siiani seal linnas viibib. Evakueerimine toimuks siis laevadega. Aga esialgu tulemusi ei ole.
- Lõunarindel on vene üksustel olnud kohati lokaalset edu, ilmselt Zaprozzija oblastis, kus Ukraina üksused sooviks ilmsesti jõuda Melitopolisse ja Aasovile võimalikult lähedale. See oleks venelaste jaoks võrreldev Põhja-Ukraina katastroofiga. Eelneva kahe nädala jooksul on ukraina postsioonid küll palju paranenud, aga tundub, et praegu edeneda ei ole suudetud, on väiksemaid tagasilööke, Eile hakkasid aga tulema teated, et Ukraina üksused on edenenud pisut lääne pool Hersoni suunas. Esialgu on kindel, et seal käivad lahingud, aga tulemusi ei julge praegu prognoosida.
- Järjest rohkem saab kinnitatud infot selle kohta, et Põhja-Ukrainast välja tõmbunud vene üksuste kaotused on olnud väga suured ja võitlusvõime kahtlasevõitu. Või et selle taastamisega läheb rohkem aega, kui seni eeldati. Lisaks tundub, et Tšernobõli kandis viibinud üksustega ei ole venemaal enam mitte midagi teha. Need mehed võib juba praegu langenute hulka arvata.
- Tšernigovi ja Sumõ suunalt minema viidud üksused pääsesid natuke kergemalt, aga ka nende seisund vajab korrastamist. Kõigilt suundadelt lahkuti just väga suurte sõjatehnika kaotustega.
- Kuna vene üksused on tegelenud massiliselt sõjakuritegude sooritamisega, siis üldiselt on teada, et sellised üksused rindesõjaks enamasti ei kõlba.
- Välja tõmmatud vägede ja Valgevenesse paigutatud vägede ümberpaiknemist alustati koheselt. Seni on neid siiratud peamiselt Harkivi suunale. Mujale Ida-Ukrainasse paigutamine võtab palju rohkem aega.
- Vene õhuvägi väldib kaotusi ja Ukraina rindest kaugemal paiknevaid linnu lennukitega enam rünnanud ei ole. Ukrainlased tulistavad alla ka järjest rohkem tiibrakette, kuid osa lipsab ikkagi läbi. Vene pool üritab jätkuvalt tabada ukaraina vägede logistikat. Tundub, et sellega on hiljaks jäänud, kuid probleeme suudetakse ikka veel tekitada. Käib võidujooks Donbassi ümberpaiknemise nimel ja Ukrainal peaks selles olema väike eelis.
- Vaenlase kavatsust veel hinnata ei oska. Praegu tundub, et suurema rünnaku korraldamine Donbassis võtab venelastel ikka veel aega. Ja kuna Ukraina ka niisama ei vahi, siis võib olla sellist üle kogu rinde suurt pealetungi ei tulegi. Ja vene pool on sunnitud keskenduma kitsamatele lõikudele Harkivi ja Luganski piirkonnas ning üritama kindlustada oma maismaa koridori Aasovi põhjarannikul. (mis esialgu ei ole veel täielikult kättegi saadud)
Aga ilmselt saab nädala lõpu poole natuke rohkem infot.

Kalmuse tekstid on alla käinud. Kordab teisi sisuliselt ega räägi enam majanduslikust küljest nagu alguses tal plaan oli.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 6.04: Ukraina väed olid eelneval päeval edukamad Hersoni oblasti põhjaosas - vaikselt, kuid kindlalt liigutakse Dnepropetrovski oblasti piiri äärest lõuna poole ning pikemat aega käivad lahingud Aleksandrovka külas Hersonist paarikümne kilomeetri kaugusel põhjas.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil on järgmised - ründajaid 18600 (+100), tanke 684 (+8), soomukeid 1861 (+3), suurtükke 332, raketiheitjaid 107, õhutõrjesüsteeme 55, lennukeid 150, helikoptereid 135 (+1).

1) Harkiv ja selle ümbrus saavad kümneid tulelööke suurtükkidest ja raketiheitjatest. Kas just keegi üritab linna suunas läbi murda, aga pigem käib selline tegevus, et suruda linnast idapoole edenenud ukraina üksusi võimalikult maha. Oblasti sügavustes on vene okupatsioonijõud alustanud raudtee rakendamist logistikaks - veavad tehnikat Valuiki jaamast Venemaal Kupjanski jaama okupeeritud territooriumil. Sealt on mugav otsetee Izjumi peale.

2) Izjumis mingit läbimurret ei toimunud. Pärast eilset väikest edenemist u. 7 km jagu said ukrainlased asja pidama. Pataljon Vostok kirjutab, et on hävitanud 60 ründajat ja 4 tanki, kuid ei ole päris selge, kuskohas. Võimalik, et just sealkandis, sest ida suunal Vostok tegutseb ja mingeid muid eriliselt aktiivseid piirkondi lahingutegevuse mõttes seal hetkel pole.

3) Severodonetski linn on saanud intensiivse pommitamise osaks - päeval põles seal korraga 10 paneelelamut. Venelaste pealetungid seal ja mujalgi Donbassi piirkonnas edu pole toonud. Lugesin üht intervjuud ukraina tankiüksuse ülemaga, kes tegutses Izjumis - ta mainis, et ukrainlased vahetavad pidevalt taktikat ning see on venelastele suureks probleemiks. Nad vist üritavad iga kord eelmist rünnakut läbi mängida, kuid ukraina poolel on siis juba teised võtted.
Ukrainlased avaldasid ka kena droonivideo, mis demonstreerib, kuidas üksainus küla aiamaade vahele peidetud tank võib terve suure kolonni jaoks olla paras pind ühes kohas. Loo moraal on vast selles, et ka väga piiratud vahenditega saab ülekaalukale vastasele kaitses tekitada hulgaliselt probleeme ja vähemalt tema hoogu kõvasti vähendada. Venelastele õudsalt meeldib soomustehnikaga kihutada ja kui nad seda ei saa teha, siis algab suur hämming ja "mähkimine".

4) Korralik kogus suurtükimoona lasid vene okupandid lendu kogu Donbassi rinde ulatuses, kattes kõiki sealseid piiriäärseid külasid ja asulaid. Vugledaris tuli tulelöök humanitaarabi oodanud järjekorra pihta - 4 surnut ja 4 haavatut, lisaks Otšeretini piirkonnas purustasid venelaste mürsud 6 elumaja ning lasteaia. Paar hukkunut oli Marjinkas. Tulistavad nad ühtesid ja samu külasid Donetski linnapiirist loetud kilomeetrite kaugusel. See rindejoon on samas kohas püsinud aastast 2015. Praeguseks on vene okupandid suutnud edeneda ainult läbi Volnovahha, mis pani Mariupoli ligipääsu kinni, aga oluline osa Donetski ja Luganski oblastist on endiselt ukrainlaste käes ning Venemaa pole suutnud seda eesmärki saavutada.

5) Mariupolis ei paista viimase 5 päeva jooksul vene okupantidel mingit edenemist. 1. aprillil sisenesid nad Berdjanski poolt kesklinna piirkonda ning liikusid kitsas koridoris kümmekond kvartalit põhja poole. Sellest alates pole nende kohalolu laienemisest teateid tulnud. Kalmiuse idakaldal on seevastu pikemat aega seisak. Sealkandis käisid ka tšetšeenia tiktokerid, kes tegid oma videod ära ja suundusid turvalisse kohta.

6) Tihe suurtükituli on käinud lõunarindel Zaporižžja piirkonnas. Seal on viie päeva eest olnud kõvemad lahingud Guljaipole kandis, kui ukrainlased vabastasid osad külad ning ka eile. Nüüd on venelased asunud kõvasti pommitama külasid oletataval rindejoonel ja ukrainlaste positsioonide sügavuses. Mõned sihtmärgid on sellised, mida olen oletanud vene kontroli all olevateks. Ei saa välistada, et vene okupantide positsioonid on seal kõikuma löönud. Samas pole päris alust selliseks soovmõtlemiseks, nagu viibiksid ukraina väed juba Berdjanski linnapiiril. Arvatavasti on Berdjanskist rindeni kõige optimistlikumal juhul ikka kümneid külomeetreid - 50 või enam. Muud informatsiooni hetkel usaldusväärsemates avalikes allikates pole.

7) Hersoni oblastis on vabastatud Dobrjanka, Novovoznessenskoje, Trudoljubovka ja Osokorivka külad. Ukraina vägi liigub seal ilmselt kahes koridoris - üks Dnepri kaldal ja teine 15 km lääne pool. See edenemine on seal Hersoni oblasti põhjaosas olnud kümmekond kilomeetrit. Hersoni endani on umbes pea paarsada kilomeetrit minna.
Samas käisid eile jätkuvalt lahingud Aleksandrovka külas, mis on samuti Hersonist põhja pool, aga ainult 20 km kaugusel. See oblast on lihtsalt pikaks venitatud lõunast põhja. Aleksandrovka asub Inhuletsi jõe kaldal ja sealt Dneprini on küllalt kitsas lõik, ka kuni paarkümmend kilomeetrit. Seega ohustavad ukrainlased sealt mitte ainult Hersoni linna, vaid ka neid põhjapoolsemaid okupante 150 km kaugusel, kellega teised ukraina üksused edukalt pealetungilahinguid peavad. See on koht, mida tuleb tähelepanu all hoida.

Diplomaatilisel rindel on olud muutunud soodsamaks. Muidu neutraalsemat joont hoidnud riigid, nagu India või Iisrael, on hakanud Butša valguses kasutama sõna "sõjakuritegu" ning Venemaal on sõpru kõvasti vähemaks jäänud. Lääneliitlastel on seevastu kergem kõnelda raskerelvade tarnetest. Varsti peaksid USA-st tagasi rindele jõudma tapjadroonide väljaõppe saanud ukraina kaitseväelased, kes saavad anda panuse vene okupantide soomustehnika hävitamisel. Ukraina peastaap andis teada, et nende hinnangul valmistub Venemaa oma kallaletungi raames suurpealetungiks Ida ja Donbassi suunalt. Lisaks on Ukraina peastaabil andmeid ka Tiraspoli lennuvälja ettevalmistamise kohta Transnistrias. Moldova on seni kinnitanud, sealt pole mingit ohtu. Kindlasti Ukraina jaoks Odessa piirkonnas on see oluline risk ning selle realiseerumisel satub Moldova keerulisse olukorda, kui mitte öelda sõtta. Selline see "rahvavabariikide" saatus kord on, et isegi pikalt külmunud konflikti korral võib vene okupantide soovil igal ajahetkel taas sõjategevus vallanduda.
Ukraina põhjaosas Kiievi ja Tšernigovi ümbruses käib sõjakahjude koristamine. Butša taguses Borodjanka asulas on palju segipommitatud paneelelamuid, mille rusude all on arvatavasti samuti massihauad. Butša oli maailmale jõhker vaatepilt, kuid see on alles jäämäe tipp, kui vaadata, millist ala on vene okupatsioon kuu ajaga katnud. Demineerijate hinnangul vajab puhastust kahe Eesti suurune territoorium. Ja kogu selle ulatuses võib veel palju koledaid asju välja tulla. Viimaseks mainin ära, et Tšernobõli piirkonna nn. Punane mets ehk maailma kõige saastatuim piirkond ongi vene okupantide poolt üleskaevatud. Nad ehitasid endale tõsimeeli seal mulla alla kaevikuid ja varjendeid, mis aga neid ei kaitsnud, vaid vastupidi - tekitasid mulla all peidus olnud isotoopidega korraliku kiirituse. Nende kaevajate saatuse kohta hetkel täpsem info puudub, sest pärast teadet, et nad viidi Gostomeli radiatsiooniuuringute meditsiinikeskusesse, on Valgevene asutused radioaktiivsete vene sõdurite olemasolu eitanud.

Teet Kalmus kirjutab:
Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (07.04.22).
Lahingutegevusest kirjutan täna vähem. Kõige ärevam on olukord Izjumist lõunas, kus Venemaa armeel õnnestus 7 kilomeetrit edasi liikuda, enne kui nad peatati. Praegusel hetkel on neil seal suur ülekaal nii elavjõus kui tehnikas, Ukraina positisoonide pihta antakse tuld nii suurtükkidest kui mitmitraketiheitjatest. Juba täna oleks seal vaja tapjadroone, mis võimaldaksid kaudtuld andvaid relvi efektiivselt neutraliseerida. Tänase teadmise kohaselt on USA-st naasmas Ukraina sõjaväelased, kes läbisid seal Switchblade tapjadroonide kasutamise kursused ning USA on valmis oluliselt suurendama tapjadroonide tarnimist, kusjuures mõlemat mudelit, millest suurem varustatud lõhkepeaga, mis on ka Javelinil, aga ka väiksem suudab kahjutuks teha nii suurtükke kui mitmikraketiheitjaid.
Mariupolis nn rahvavabariigi võitlejate ind rauges ning ei kadõrovlased ega Venemaa armeeüksused ei soovi tänavalahinguid eriti pidada, sest nende kaotused oleksid selles suured - nad lihtsalt ei oska linnalahinguid pidada. Kui Venemaa armeel suudetakse tapjadroonidega ära neutraliseerida kaudtuld andvad relvasüsteemid, siis on neil mõistus otsas, sest kontaktlahingutes on nad ebakindlad, nad ei soovi neid pidada.
Surnukehad. Ukraina on Venemaa sõdurite surnukehadega hädas, sest Venemaa ei tunne nende vastu mingit huvi, samas on ilmad muutunud soojemaks ning nii suures koguses surnukehade säilitamine madalal temperatuuril on Ukraina jaoks suureks probleemiks. Läbirääkimistel on seda teemat korduvalt tõstatud, aga Venemaa pool ei soovi sellel teemal suhelda. Ja eks vedelesid ka Kiievi lähedasel õudustemaal sisuliselt kuu aega Venemaa enda sõdurite surnukehad, mille vastu oma kaasvõitlejad ei tundnud vähimatki huvi. Kuidas riigi juhtkond, nii ka sõdurid.
Valgevene linnas Mozõris leidis aset juhtum, kus grupp Venemaa purjus sõjaväelasi üritas tutvuste teha 24-aastase tudengineiuga, kes aga polnud sellest huvitatud. Selle peale võeti naine kinni ja hiljem toimus grupivägistamine. Nii et käituvad need sõdurid samamoodi ka Valgevenes ja pole vist vaja lisada, mis tundeid tekitab see kohalikes. Kui varem sai ka kirjutatud Ukrainast varastatud asjade turgudest Valgevenes, siis tuleb välja, et selliseid kohti on omajagu ning ka pakutav nn kaup on seinast seina. Nii müüakse ka varastatud veoautosid, kuni suurte Scania'teni välja, mille eest tahetakse saada 16000 dollarit.
Omajagu elevust tekitasid juhtumid, kus ukrainlased leidsid purukslastud sõjaväetehnikast varastatud kaupa ning selle kauba sees oli ka naiste hügieenisidemeid. Tegelikult ei ole need mõeldud oma naiste-elukaaslaste jaoks Venemaal, vaid sõdurid kasutavad neid saabaste seest niiskuse eemaldamiseks, kuna neil ei ole ei enam sokke ja pole ka võimalust saabaste kuivatamiseks. Ja naiste hügieenitooted on muuseas väga oluline komponent meie kaitseliitlaste nö tööriistakastis, sest just tampoonide abil saab tikkude puudumisel lõket teha, võludes sädemetest leegi välja.
Venemaa meedias armastatakse palju rääkida, et vastukaaluks nn kollektiivsele läänele tekkivat nüüd võimas kolmik Venemaa, India ja Hiina. Kui siiani oli India Venemaa agressiooni osas vait, siis Butša veresaun muutis olukorda ning nad mõistavad selle hukka ja nõuavad rahvusvahelist sõjakuritegude uurimist. Oot-oot, Venemaa enda sõnul olevat see kõik ju feik!!!
Hiina pidi veel suurem sõber olema, aga ometi loobus Hiina ettevõte Sinopec poole miljardi dollari suurusest investeeringust Venemaa gaasitööstusesse. Selle otsuse mõistmiseks toon mõned arvud. Hiina eksport-import 2021.
Venemaa, eksport 73 miljardit dollarit, import 68 miljardit dollarit, peamiselt energiakandjad ja metallid.
USA, eksport 755 miljardit dollarit, kaubavahetuse bilanss plussis USA-ga 396,5 miljardit dollatit!
EL. Eksport 522 miljardit eurot, kaubavahetuse bilanss plussis 249 miljardit eurot!
Ehk siis Hiina võib hinges kuipalju tahes Venemaa poolt olla, aga majanduslikud realiteedid näitavad, et Venemaad toetades on neil väga palju kaotada, sest lisaks kõigele soovivad nii USA kui EL seda bilanssi muuta endale soodsamas suunas. Kusjuures tootmise Hiinast Ukrainasse osaline ületoomine oleks selles kontekstis väga mõistlik ja EL-i jaoks makromajanduslikult hea käik, muidugi eeldusel, et Ukraina liigub EL-i kursil edasi (seal on siiski omajagu ka negatiivsemaid asju, millest sõja ajal pole sobilik rääkida, aga olematuks seda ei tee, eeskätt korruptsioon).
Nii Venemaa kui Eesti majandusekspertide sõnul oleks Balti riikide poolne maismaatranspordi sulgemine Venemaa suunal efektiivne ja valus Venemaa jaoks. Venemaa naftatootmine on viimaste sündmuste valguses vähenenud 25%, seegi on küllaltki märkimisväärne muutus, aga saab veel paremini.
Au Ukrainale!

Rainer Saksa kommentaar olukorrale Ukraina Vabadussõja rinnetel 7. aprilli hommikuse seisuga..
7. aprilli hommikul on olukord jätkuvalt suuremas plaanis sama, mis välja kujunenud alates aprilli algusest saadik. Suurelt üldistades - käib mitmes piirkonnas äge võitlus paremate positsioonide pärast ning Venemaa jätkab vägede liigutamist Ida-Ukrainasse. Sellega läheb vähamalt selle nädala lõpuni. Koondatakse üle venemaa reserve ja lapitakse Põhja-Ukrainast välja toodud üksuseid. Osa koondatud reserve aga leiab juba kasutamist Izjumi piirkonnas ja Donbassis. Suurimad probleemid on isikkoosseisuga. Üritatakse värvata või kordusõppustele kutsuda viimase 10 aasta jooksul kaitsejõududest lahkunud isikuid. Esialgu arvestatakse 3 kuulise teenistusega, aga see ei tähenda, et venemaa ei plaani vajadusel pikemalt sõda pidada. Ja samuti ei tähenda see seda, nagu ei võiks venemaa ressursid varem otsa lõppeda. Lihtsalt sellise horisondiga praegu planeeritakse.
- Harkivi ümbruses töötab valdavalt vene suurtükivägi, ukrainlased püsivad varem hõivatud aladel
- Izjumi piirkonnas käivad jätkuvalt suuremad lahingud ja vene üksused üritavad manööverdada Ukraina tagalasse ja avad ligipääse Slovjanski suunas. Üritatakse ka Harkivit lõunas ära lõigata. Ilmselt mitte veel Harkivi vallutamiseks, vaid et häirida ukraina võimet varustada Donbassi rinnet, ähvardada Donbassi rinnet selja tagant jne. Kohati jääb siin segaseks, kus parasjagu mõlema poole üksused paiknevad, sest liikumist on palju. Läbimurret või suurt edu veel venelastel ei ole, aga siinkandis nad kindlasti keskendavad oma jõupingutused, et saavutada maksimaalselt hea lähtepositsioon suurema Donbassi pealetungi alguseks. Kui selline üldse peaks algama. Nende vaates on oht muidugi selles, et võivad oma üksused siin enne pealetungi hoopis välja kurnata.
- Täiesti loogiliselt on vene üksused väga aktiivsed Donbassi rinde Luganski oblasti osas Severodonetsi ümbruses. Siingi üritatakse maksimaalselt Ukraina positsioone nõrgestada enne suurema pealetungi algust, aga peale kaotuste ja linnade purustamise suurtükitulega, midagi saavutatud ei ole. Kuid intensiivsed tulevahetused on siin igapäevased.
- Ülejäänud Donbassi osas on vene üksused valdavalt piirdunud suurtkitule löökidega. Selles piirkonnas üritab ka vene lennuvägi veel opereerida, aga tundub, et väga ettevaatlikult.
- Mariupoli juures ei ole ründajad edu saavutanud. Kohe kui üritatakse rünnata, on kaotused suured.
- Hersoni ja tundub, et ka Zaporizzja oblasi aladel üritab Ukraina vaikselt ja visalt põhjast lõuna suunas peale pressida. See on hetkel venemaa jaoks kõige valusam teema ja siin üritatakse kaartulelöökide ja vasturünnakutega ukrainlasi peatada. Siia piirkonda on venemaal ka kõige raskem reserve kohale toimetada. Ukrainlased on väga kidakeelsed oma edust ja tagasiöökidest raporteerima, aga kindel on see, et kerge initsiatiiv on siin Ukraina poolel
Relvaabi lubadused on suurenenud ja võib loota mõnede ouliste tarnete kohale jõudmist sellel nädalal. Käib üsna piiri peal võidujooks ajaga. Enamus relvaabi otsuseid oleks võinud teha paar nädalat tagasi, kuna juba hiljemalt märtsi algusest peaks venemaa tegelik kavatatsus kõigile täiesti selge olema.
Ja lisaksin veel, et diplomaatide või suursaadikute välja saatmine venemaad ei heiduta. Suhtumise näitamisena võib seda teha, aga keskenduma peaks hoopis venemaa sõjapidamise võime pärssimisele. Selleks on kaks põhilist hooba, nagu korduvalt öeldud - ukraina kiire relvastamine ja venemaa põhiliste rahavoogude kinni keeramine. Kui seda ei tehta, on kõik muu lihtsalt asendustegevus.

Mida päev edasi, seda rohkem Kalmus võssa kirjutab... Pole vist ise kaitsevärvides olnud ennem, vähemalt tundub nii. Kurb :(

Võiks ikka jätkata seda joont, millega alustas elik majandusteema.

Muudetud 07.04.22 21:33

Raskesse aega natuke muigamist. Mordori propa väitis mõni aeg tagasi, et ukrainlased on valmistanud ette hanesid, kes justkui peaks Belgorodi oblastisse mürkaineid transportima. Ukrainlased trollivad vastu. esimene lahinguhanede rühm on Lvivis juba ette valmistatud, vande andnud ning valmis lahinguülesanet täitma. Enne lahingusse lendamist kulgetakse paraadmarsil piki Lvivi tänavat:

https://www.youtube.com/watch?v=HiVNX9CChQM

Tegelikult on orkid tõsimeeli propat uskuma jäänud ning eile ilmusid sotsvõrgustikus pildid sellest, kuidas Belgorodis hävitatakse linde. Muide eelmise sajandi keskel tehti midagi analoogset Mao juhitud Hiinas.

Võiks ikka jätkata seda joont, millega alustas elik majandusteema.


Seda pead siis talle ise ütlema, mul pole ühtegi kontot kusagil, need tekstid saadetakse mulle tuttava poolt. Kuna Delfi ja teised küsivad pappi siis lihtsalt ise ei näe neid. Ukraina põhimõtteliselt sõdib ka meie eest ja sõjaoht ei ole meie jaoks kuhugi kadunud siis peaks inimesed teadma niipalju kui võimalik mis tegelikult toimub.

kui mu mälu ei peta, siis käis hanedega lendamas ikka,, moskoovia suurvürst puutin esimine´´Ju siis on need väited tema isiklikest dresserimiskatsetest.

Kusjuures kaks punkti, alguses sa edastasid ainult facebookis avalikult rippunud tekste, kui ma ei eksi? Panid ilusti viite juurde veel ja värki. Nüüd, kus Kalmus on Delfi palgal, siis on tema intelektuaalne omand Delfi oma ja selle täismahus edasi kopeerimisega sa tegelikult rikud autoriõigusseadust. Edaspidi, kui miski tasuline artikkel on, siis palun mitte seda foorumisse postitada.

Edit: Kalmuse koha pealt vist eksisin siiski aga pagan seda teab. Üldjoontes jääb kehtima siin see, et tsitaate võib esitada tasulistest asjadest, kuid mitte kogu teksti.

Muudetud 08.04.22 08:29

siin ongi vastus sellele kahtlusele, et mees pole enam nii terav?!? Ehk et raha eest vorbitud tekst on lihtsalt veidi devalveerunud...?

Facebookis on need tekstid avalikult jagatud aga kui siia ei tohi panna siis olgu nii.

Võib võib, ma sain sinu tekstist aru lihtsalt, et need on kuskil Delfis tegelt kirjas ja sa tuttavate kaudu pasted siia. Minu arusaamatus oli see puhtal kujul.

Me pole väitnud, et ei tohi, on kahtlus, et võib olla konflikt või siis nö halli ala teema. Hinnangu andmiseks on praegu ainult hr Kalmuse tekst:
"Alates tänasest päevast on Delfil ainuõigus neid ülevaateid meediaväljaannetes
avaldada."

EDIT: tänase Delfi raporti lõpus on lause - Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebooki postitusel.

Muudetud 08.04.22 12:18

Üritan siis jätkata aga kui miski ei sobi, kustutage lihtsalt ära.


Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 7.04: hoolimata vene okupantide survest on ukraina eriväelastel õnnestunud läbi viia mõned edukad operatsioonid. Kõige keerulisem olukord on Mariupolis, kus vene ründajad on suurendanud kontrollitavaid alasid märkimisväärselt, kuid sama kandnud ka kaotusi.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel - ründajaid 18900 (+300), tanke 698 (+14), soomukeid 1891 (+30), suurtükke 332, raketiheitjaid 108 (+1), õhutõrjesüsteeme 55, lennukeid 150, helikoptereid 135.
1) Harkivi piirkonnas üle 45 tulelöögi peamisels raketiheitjast. Üks naisterahvas on saanud surma ja mõned inimesed veel haavata. Tulelöögid tulid Harkivi linna traktoritehase ning kirde ja ida piirkondade pihta. Ukraina eriüksus võttis seepeale ette reidi okupantide positsioonidele ning hävitas ühe raketiheitja koos seda turvanud ja teenindanud okupantidega.
2) Izjumi kandis tegeleb Ukraina armee aktiivselt vene okupantide tehnika hävitamisega. Vene sõjaroimade õigustamise agentuur RT näitas eile üht pontoonsilda Kamjanka küla kandis, mille peale ja mahasõitude kõrval oli hulk mustaks värvunud vene sõjatehnikat ning mõned ühikud ka vee all. See tähendab, et hoolimata ukrainlaste tulelöökidest pandi sild püsti ikkagi samasse kohta, mis on ukraina suurtükiüksuste poolt sisse lastud. Ilmselt laekub selle ületuskoha kohta peagi uudiseid, kuid juba teistest allikatest.
Vene okupandid ründavad Barvinkove ja Slovjanski poole. Barvinkove on oluline transpordisõlm Slovjanski-Kramatorski linnastu ühendamisel ülejäänud Ukrainaga. Eile pidid kolm evakuatsioonirongi seal mitu tundi seisma, sest orkid suutsid tabada raudteerööpaid ning õhtupoole pääsesid rongid evakueeritavate elanikega turvalisse kaugusse.
Hinnanguliselt suutsid idarindel tegutsevad ukraina väed hävitada selles lõigus 90 ründajat, 4 tanki, 5 soomukit, 9 suurtükki, ühe lennuki ja kolm drooni.
3) Rubižne kandis võttis ukraina mäestikes võitlemisele spetsialiseerunud üksus ette reidi Kreminna küla piirkonnas, mis asub Rubižnest loodes, kus avastati drooniga end positsioonidele sisseseadvad värsket okupantide üksused. Kiire pealelend ja orkid jätsid paanikas oma positsioonid maha, koos granaadiheitjate ja katelokkidega. Kolm said lisaks haavata. See väike manööver lükkas okupatsioonivägede positsioonid 6-10 km kaugusele eemale sellest suunast. Peamine pealetung Rubižnele on käinud seni kirde suunalt Varvarivka poolt.
Lõssõtšanskist lõunas suutsid ukrainlased okupante eemale paisata Novotoškovske külast.
Sel ajal sai Severodonetsk taas kaudtulega pihta, sealhulgas haiglahoone. Kohalike võimude teatel pole Luganski oblastis enam ühtki haigemaja, mis poleks venelaste pommidest tabatud.
4) Loomulikult käib piirkonnast mitu päeva aktiivne evakuatsioon. Eilse seisuga palusid võimud tsiviilelanikel tungivalt nii Luganski oblasti kui Donetski ümbruse piirkondadest lahkuda. Kuigi sunniviisiliselt kedagi kodudest välja aeta, pannakse inimestele südamele, et kaitsjate tegevus on tsiviilelanike kohaloleku tõttu raskendatud. See annab märku olukorra peatsest eskaleerumisest.
Ukraina peastaab peab Vene okupatsioonijõudude peamisteks läbimurde katsete kohtadeks jätkuvalt Rubižne, Popasna, Avdiivka ja Kreminetsi piirkondi.
5) Mariupolis näitasid Azovi pataljoni võitlejad ilusat rünnakut kahele T-72 moderniseeritud tankile, mille viis ellu ukrainlaste BTR-4 30 mm kahuriga, lastes kahele tankile tulejugasid tagant otse pehmesse tagumikualusesse. Droonivideost võis järeldada, et mõlemad tankid said korralikke kahjustusi, kuna tabatud piirkond tankil pole ka kõige paremini kaitstud. Lahing toimus oletatavasti Primorski ehk mereäärses rajoonis, mis on ukraina vägede kontrolli all.
Mariupolis üldiselt on okupandid suutnud edeneda kesklinna piirkonnas. Lenin prospekti ümbrus on suuresti vene okupatsioonivägede kontrolli all, kuid lisaks Primosrski piirkonnale hoiavad ukraina kaitsjad enda käes veel Iljitši metallurgiatehase ja Azovstali ning vasakkalda piirkondi, mis moodustavad kokku suurema osa linna territooriumist.
Ukraina ajakirjaniku Juri Butusovi hinnangul on Mariupolis hõivatud okupantide 6 BTG-d ehk pataljoni-taktikalist lahingugruppi, mis on hästi varustatud ja tugevdatud. Seega on Mariupoli kaitsjate üheks ülesandeks hoida neid üksusi seotuks nii kaua kui võimalik, et neil poleks võimalik rünnata lõunast põhja Volnovahhast edasi Izjumi suunal Donbassi rinde kaitsjate selja taha.
Mariupoli deblokeerimist peetakse keeruliseks, kuigi mitte võimatuks. Azovil ei õnnestuks sealt omade jõududega välja tulla, sest vahemaa on liiga pikk. Mingil põhjusel ei võta Ukraina väejuhatus seda sammu ette ning küllap on selleks hea põhjendus.
6) Melitopoli kohta on kõige olulisem info, et okupandid on röövinud seal üle 100 inimese - põhiliselt ukraina võimuaparaadiga seotud ja ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Varem olen välja toonud, et venelased võtsid pantvangi üle 10 omavalitsusjuhi, kellest mitmed ei elanud seda üle. Mõned Zaporižžja omavalitsustegelased on ka põgenenud ning püüavad võimustruktuuride tegevust koordineerida distantsilt. Igal juhul pole NKVD meetodid okupeeritud aladel märkimisväärselt muutunud.
7) Hersoni piirkonnast on vene okupandid andnud tuld pealetungivate ukrainlaste suunal nii põhjas kui lõunas. Täiendavaid asulaid pole kumbki osapool hõivanud. Võib oletada, et intensiivse tuletegevusega üritavad okupandid vabastajaid maha suruda. Mõkolaivi oblasti juhi sõnul asuvad vene okupandid endiselt sellisel distantsil, mis võimaldab raketiheitjatega mõjutada ka Mõkolaivi linna, kuigi oblasti territooriumilt on nad kadunud. Meenutan siis, et kõige lahjema raketiheitja Grad maksimaalne laskeulatus on 20 kilomeetrit ning võimsamatel ka 35 ja kuni 120 km.
8 ) Ukraina õhujõudude esindaja on eilsele infole lisaks täpsustanud, et Transnistriale lähenevad vene sõja- või transpordilennukid lastakse Ukraina õhukaitse poolt alla. Moldova president arvas, et neil pole mingit teadmist Tiraspoli lennuvälja ettevalmistuste osas vene sõjalennukite vastuvõtmiseks, kuid ta ei saa väita, et oht puudub. Nagu eile kirjutasin, on Moldova jaoks tegu keerulise olukorraga, Transnistriasa asuvad vene väed on tõsiseks pingeallikaks Ukrainale, sest need ohustavad sadamalinna Odessat.
Mõned kommentaarid rubriigist "Lugeja küsib": kui suure osa vene okupantidest on ukrainlased jõudnud juba hävitada? Loomulikult pole Vene kaitseministeerium meile väljastanud täpsed andmeid Ukrainas rakendatud üksuste arvukuse kohta, kuid hinnanguliselt (Ukraina peastaap, briti luure, Pentagon) võis neid tippajal olla Ukraina territooriumil 100 tuhat ja natuke peale. Mingisuguse vastuse pakkumiseks sellele küsimusele peab natuke teoretiseerima. Täpsema võitlusvõimetuks muudetud kontingendi osakaalu saamiseks peame surnud ründajatele lisama ka haavatud, kelle kohta täpsem statistika puudub, kuid eri infokildudest on aimata, et nende suhe on üpris kehvakene ehk kusagil 1:3. See tähendab, et Kiievi rinde kokkuvarisemise eel suutis Ukraina vägi muuta võitlusvõimetuks suurusjärgus kuni pooled nende vastu rakendatud jõud. See kõik on muidugi väga laia pintsliga visandatud olukord ja nende andmete põhjalt, mis on kättesaadavad ja kättesaadavate pealt oletatavad.
Nüüd järgmine probleem on see, et algne 100% vene okupatsioonijõudusid pole lõplik n arv, vaid on n+x, kus x tähistab täiendava mobiliseerimise käigus juurde suunatavat ressrussi. Algselt 24. veebruariks Ukraina piiride äärde paigutatud n-arvu saamiseks tegi Venemaa ettevalmistusi mitu kuud ja nende varustamiseks-relvastamiseks omakorda mitu aastat. Seetõttu x-arv juurdevoolavat massi ei saa ühes ajahetkes olla märkimisväärselt suur, kuna nende kokkuajamine mööda Venemaad võtab aega (t) ning teatud põhjustel võib see olla endisest keerulisem suremisfaktori (s) kasvamise tõttu. Kogu selle pika jutu võiks väga lihtsustatult kokku võtta valemiga, kus okupantide koguväärtus (V) väljendub järgmiselt: V= n+(x*t)/s.
Seega, võidu saavutamiseks peab ukrainlaste poolt tekitatav kaotuste koguhulk (k) olema järgmises suhtes k > (x*t)/s.
Järgneb loogiline küsimus: kas näiteks 300 mättasse löödud orki on palju või vähe? Võttes aluseks tingliku 100 tuhat ning jagades 365 päevaga saame ümmarguselt 274. Ehk antud juhul ületaks kaotuste hulk 24.02 eelnenud okupantide keskmise juurdekasvu. Nüüd võtame arvesse, et rahuajal võrdus suremisfaktor (s) ühega ehk see ei mõjutanud juurdekasvu, kuid pärast orkide märkimisväärseid kaotusi on s > 1. Seega peaks positiivne k alati omakorda mõjutama s kasvamist ning siis oleks ööpäeva jooksul 300 mättasse löödud orki negatiivse taastootluse saavutamiseks pikas perspektiivis täiesti piisav, aga see kõik nõuaks empiirilist uuringut ja tõestamist, millega Ukraina vägi oma kaudtuleüksuste arvestajate, sihturite ja tulejuhtide abiga praktikas aktiivselt tegeleb.
Palun mitte võtta eelnevat juttu absoluutse tõe pähe - ma pole jõudnud rindeuudiste kõrvalt tutvuda retsenseeritud teoreetiliste materjalidega, kuidas valdkonna päristeadlased on neid arvutusi varem teinud.

Hannes Rumm kirjutab:
VAATAN NÜÜD SÕDA UKRAINAS TEISITI, sest kolonelleitnant Raivo Tamme 12 tähelepanekut Venemaa sõjaväelaste varustuse kohta Ukraina sõjas tegi mind palju targemaks:
(NB! Kuna see on multimeedialugu, millest pool on visuaalsed detailid, soovitan seda lugeda Ekspressi koduleheküljel, muidu jääte poolest infost sõdurite isikliku varustuse kohta ilma. HR)
Kogu maailma sõjanduses ei saa alahinnata moodi, sõjandus on väga moetundlik ala! See joon on sarnane nii Vene Föderatsiooni, Ukraina kui lääne sõjavägede puhul. Kogenumad, ilmselt elukutselised sõjaväelased on endale hankinud edevama, kallimate firmade ja parema varustuse. Kuigi venelased sõimavad läänt, üritavad nad välja näha võimalikult läänelikud ja kopeerivad selgelt NATO sõjaväelasi.
Tänapäeva sõjas on mundrid muutunud peaaegu täiesti eristamatuteks, vastaspooled eristavad üksteist distantsilt ainult käe või jala ümbes seotud värvilindi järgi. Munder on sageli sarnase kamuflaažiga mõlemal võitleval poolel ning käevarrele õmmeldud roheline eraldusmärk ei paista kaugele.
Kui vaadata fotodel kadõrovlasi, siis eristuvad kogenud sõjaväelased lähemal vaatlusel väikeste detailide kaudu. Kogenematel on mundreid korduvalt pestud ning nende automaatidel ja sihikutel on värv nurkadelt maha kulunud. Teisest reast leiame aga laost või Alibaba interneti poest värskelt saabunud varustusega uustulnukad.
Üldiselt on palgasõjaväelastel hea kvaliteediga kallid aktiiv-kõrvaklapid, mis kaitsevad kuulmist kõrgemate detsibellide eest nagu seda tekitavad lasud ja plahvatused, kuid samas on läbi klappide kuulda raadioside ja kaassõdurite kõne.
Oluliselt on muutunud sõduri ballistiline kaitse – praegu moes olevad plaadikandjad kaitsevad eelkõige otse või selja tagant tulevate kuulide eest. Need võeti kasutusele Iraagis ja Afganistanis omandatud eriüksuslaste kogemuste põhjal, kus kõige suurem oht oli automaadituli. Loogika oli selles, et väga tugeva kaitse tagav varustus muutus sedavõrd raskeks, et aeglustas oluliselt sõduri liikuvust. Liikuvus on aga isiku kaitstuse jaoks olulisem kui pealaest jalatallani soomusesse pakitus.
Praeguses konventsionaalses sõjas Ukrainas erineb ohupilt oluliselt. Massiliselt kasutatakse raskerelvade kaartuld ja õhus lendab nii palju kilde, et plaadikandjad ei kaitse nende eest külgi ning alakeha. Sõdurid ei armasta eriti alakeha kaitsvaid lisajubinaid ja viskavad need sageli minema, sest need segavad liikumist. Samas näitas juba UK-Argentina vahelise Falklandi sõja kogemus 1982. aastal, et kõige rohkem UK sõdureid sai surma just kubeme või reite piirkonda tabamuse saamise järel, kuna tekkis suur verekaotus.
Vanemat tüüpi vene kuulivestid kaalusid umbes 14 kilo ning kui lisada neile automaadi salved jm varustuse raskus, siis on sõdur pärast kahetunnist aktiivset liikumist sellise koormaga täiesti ära väsinud ning tema võitlusvõime langeb järsult.
Varem liikus sõdur jalgsi ning enamus varustusest oli paigutatud seljale või vööle, selja taha. Nüüd liigutakse valdavalt sõidukitel ning seetõttu on enamus varustust kolinud ette, et ta saaks sõidukis istuda. See tähendab aga, et jalgsi liikudes on sõdur tasakaalust väljas ning ette kuhjatud varustus takistab klassikalise jalaväelase moodi sõdimist, kus peab roomama ja end vaenlase tule eest varjumiseks võimalikult maad ligi suruma. Viimane trend on taas tagasi vana juurde ehk varustuse paigutamisel üritatakse keha ühtlasemalt koormata ning varustus jaotatakse kaaluliselt võrdselt nii keha ette kui taha.
Olulise tehnilise arenguna tuleb esile tuua automaatidel punatäpp-sihikute kasutamist, mis võimaldab kiiremat ja täpsemat tulealustust: tulevahetuses ei taha keegi teisele kohale jääda. Vaenlase tabamiseks tulistatakse ikkagi üksiklaskudega, videotest automaate täristavate kadõrovlased tegevus on sõjaliselt täiesti jabur tegevus, aga relvadega täristamine on nende kultuuri osa. Valangutega suudetakse küll vastane maha suruda, kuid vastast niimoodi efektiivselt ei hävitata.
Side osas on olukord mõlemal poolel üsna kesine. Taktikalisel tasandil kasutatakse vabalevis olevatel sagedustel töötavaid Walkie-Talkie jaamu, mida vastaspoolel on lihtne pealt kuulata. On esinenud juhtumeid, kus vastaspooled kasutavad sama kanalit ning suhtlus toimub koodsõnade kasutamise abil. Paremini varustatud võitlejatel võib leida lihtsamid Motorola jaamu, aga lahinguvälja vaieldamatud domineerijad on Hiina päritolu Walkie-Talkie jaamad, mida enamasti tuntakse nime Baofeng all. Ukrainlastel on seni õnnestunud oma side nõrkust paremini varjata kui vene vägedel, mis tänu puudulikule sõjaväe sidele on sageli tuginenud mobiiltelefonidele või Baofeng jaamadele.
Kuna esmaabis ei tugineta niivõrd palju enam jao või rühma sanitarile, vaid pigem oma lähimale võitluskaaslasele, on oluliselt kasvanud isikliku esmaabi varustuse tähtsus. Sõdur peab suutma teatud piirini ise ennast aidata ja olema abiks lähimale võitluskaaslasele. Esmaabi pakk sisaldab vähemalt žgutti ja mitut sidet ning sellele peab ligi pääsema mõlema käega juhuks, kui üks käsi on haavatud.
Toitu kannab sõdur tänapäeval kaasas minimaalselt. Kuivtoidupakk on kaasas tavaliselt seljakotis või transpordivahendis, sest enamasti liigutakse transpordivahendi lähedal ning seal asub ka laskemoona tagavara ja muu suurem varustus.
Kokkuvõtteks: varustuse osas on pilt Ukraina lahinguväljal ja reklaampiltidel üsna erinev. Erinev on ka palgasõdurite-eriväelaste ja tavalise jalaväe varustatus. Üksusi varustades on ilmselgelt raha kokku hoitud ja palju varustust on Hiinast, piltlikult öeldes Alibaba netipoest tellitud. Selle põhjusena ei saa välistada asjaolu, et laost antav kodumaine varustus on oluliselt kehvema kvaliteediga või sobimatu.

Eerik N Kross kirjutab:

Neljakümne kolmanda päeva õhtu. Need päevad, mis algasid hommikuti silmade avamise järel kiirkontrolliga kas Kiiev ikka püsib, on nüüd möödas. Selles sõjas vist lõplikult. Venelased on välja löödud ja välja tõmbunud ja põgenenud Kiievi, Tšernigivi ja Sumi oblastitest. Mõnes paigas leiduvat veel üksikuid maha- jäänud gruppe, aga põhimõtteliselt on kogu Põhja-Ukraina vaenlasest puhas.
Suure taandumise esimestel päevadel arvasid mitmed Lääne pealinnad, et oht Kiievile pole siiski möödas, et küllap tullakse üksuste turgutamise järel uuesti katsetama või vähemalt hoitakse üksusi piiri lähedal, et Ukraina vägesid mingil määral kinni hoida. Praeguseks on nii palju teateid vene üksuste liikumisest nii rongidel kui jalgsi ümber Ukraina Donbassi suunas, et üsna ilmselt paneb venelane põhirõhu nüüd tõesti idaoblastitele.
Arvestuslikult on itta saadetavat lisajõudu ligi 20 pataljoni lahingugruppi. ON ebaselge kui võitlusvõimelised need üksused on, ilma mehitamata ja ilma uue relvastuseta vaevalt eriti. Arvestades, et enne 24 veebruari võttis Moskval ligi pool aastat, et 200 000 meest piiri äärde kokku saada, peaks regrupeerimine võtma mitu nädalat. Arvestades aga, et Moskval on ilmselgelt kiire, sunnitakse komandöre ilmselt hirmsasti tagant ja uut suurema massiga rünnakut võib arvatavasti näha lähipäevil, mitte hiljem kui 10 päeva pärast.
See paneb arvama, et kvaliteet pole sel jõul kindlasti parem kui seni, aga tõenäoliselt ikkagi halvem. Meenub Narva rinne 1944 aasta suvel kui peale saadeti uued ja uued üksused, kõik üsna väsinud. Elusid ei hoita, aga edu ka suurt pole. Või vähemalt nii oli Narvas.
Venelane on viimased päevad ka olemasolevate jõududega idas kõvasti punnitanud, aga seni erilist tulemust pole. Endiselt on kõige ohtlikum olukord Mariupolis ja Izjumi all. Mariupolis tunduvad orgid küll olema pisut plindrisse jäänud. Ei kuulsad kadõrovlased ega vene regulaarüksused ei julgevat eriti linna tungida, sest ukraina kaitse on endiselt visa (uskumatu, 43 päeva!), peale saadetakse idaoblastitest sundmobitud poisse, kes jälle pole erilised sõdijad. Venelaste poolt hiljuti levitatud video, mis väidetavalt näitas ukraina üksuste suurt allaandmist Mariupolis osutus mõistagi võltsinguks. Levib ka väide, et ukrainlased on suutnud Mariupoli kaitsjaid üsna regulaarselt moona ja relvadega varustada, tehes seda helikopetrietga! See kõlab üsna uskumatult, aga vähemasti selgitaks mingil määral asjaolu, et kaitsjatel pole ikka veel moon otsa saanud.
lIzjumis suutsid venelased mõne päeva eest ukraina vägedest mööda minnes 7 km lõuna poole tungida, aga on nüüd vähemalt 48 tundi umbes sama koha peal ja edasi neid pole lastud. Venelaste plaan tundub olevat idas umbes 30 000 mehe suurune Ukraina üksuste ala kotti võtta tungides Izjumist alla ja Melitopoli juurest üles. Ilmselt nii põhja kui ka itta tuuaksegi uusi üksusi. Seni seal edu pole olnud ja küllap on ka Ukrainlastel üsna selge, millised ohud hetkel kõige suuremad, vastavalt kindlasti ka planeeritakse ja tegutsetakse.
Lõunas on ukrainlased Hersoni suunal mõningat edu saavutanud, aga suurt venelaste taandumist seni siiski ei ole. Kaardi järgi tundub, et ukrainlaste kaugtuli peaks hakkama ulatama Meliopoli lennuväljale, kus on venelaste SU-de ja helikopterite baas. Sealt võiks varsti loota samasuguseid uudiseid nagu paar nädalat tagasi Tshernoboaivka lennuväljalt, mida ukrainlased koguni 10 korda edukalt ründasid. Igatahes võiks see olla ukrainlaste aerorozvidka plaan. Kui nii läheb, võiks hakata lunas kaalukausid meie meeste kasuks kalduma.
Kõige suurem küsimus on hetkel, nagu on olnud ju pea kogu sõja vältel: kas ukrainlastel jätkub reserve, nii moona, ründerelvastust kui värskeid mehi, et tõmmata käima suurem vastupealetung idas või vähemasti venelaste peagi algav üsna desperaatne pealetung seisma panna. Mõnes mõttes toimub praegu ilmselt ajaga võidujooks, et kumb pool jõuab kiiremini ja strateegilisemalt suuremad jõud itta kontentreerida, kuidas aimatakse ära vastase põhilöögisuunad ja millised on vastusammud.
Läänest, tundub, on hakanud Ukrainasse jõudma sõja selleks faasiks n.ö. õigeid asju. Tšehhist on saabunud esimesed tankid T-72, saabuvad lahingumasinad, kohe on jõudmas või juba jõudnud meeskonnad kes käisid USA-s switchblade droonide kasutamist õppimas, ameeriklased on saatmas neid droone veel ja suuremal hulgal.Butša veretöö ilmsikstulek on ukrainlaste kiire relvastamise valmidust oluliselt tõstnud. Üle pika aja rõhutas Ukraina edasirelvastumise plaani ka Biden.
Erinevatel hinnangutel oleks Ukrainlastel idas edukas olemiseks vaja umbes 20 lisa lahingugruppi. Mehed on neil iseenesest selleks olemas, milline on tegelik väljaõppe, varustuse jne. tase, on ebaselge. Moraal ja tahtmine on igatahes vägevad. Kuigi sellest otseselt teateid peaaegu ei ole, võib arvata, et praegu toimub ukraina üksuste liigutamine itta.
Oodata on raskeid lahinguid ja venelaste jätkuvaid rünnakuid ni linnade kui ukraina ladude, sõjaväebaaside ja muu infra vastu. Kuulda on, et mõningat logistikat viib Ukraina ka Poola ja võib-olla ka teiste naabrite territooriumile, nii kütust ladudesse kui tehnikat remonti. Loodetavasti saab see kena hoo sisse ja pakub hädavajalikku kaitset. Venelased on teinud õhurünnakutes mõningaid muutusi. Tundub, et lennatakse nüüd põhiliselt öösel, ilmselt kardetakse päeval õhutõrjet rohkem. Helikopterid lendavad väga vähe. Lennukitelt lastakse põhiliselt rakette kaugemate sihtmärkide suunas, sageli lennukid ise Ukraina õhuruumi ei tulegi. Venelased on ka viinud hulga lennumasinaid Valgevenest Vene territooriumile, ilmselt idarünnaku ettevalmistuseks.
Hoidkem siis idaoblastitel silma peal ja lootkem, et kõik mis abi osas võimalik ja rohkem veel jõuab õigeks ajaks kohale. Aeg mängib nüüd eriti suurt rolli. Siin võib hilinemine saada saatuslikuks.

Rahvsuvaheliselt on Ukraina olukord täna vaatamata krooniliseks muutuvale murele, et kohe-kohe saabub kõigil sõjaväsimus, pigem paranenud. Venelased visati välja ÜRO Inimõiguste Nõukogust. Vastu hääletas rohkem riike kui eelmiste ÜRO resolutsioonide poolt, Aafrika oli suurel määral erapooletu (kahjuks), aga Serbia ja Ungari häälestasid poolt. Igatahes oluline asi. Kõik lääne suurriikide juhid on nõudnud sõjakuritegude uurimist, Euroopa Liit saadab selleks oma meeskonna Ukrainasse. Relvaabi, nagu öeldud, pigem , intensiivistub ja üha vähem kõlab hääli, et teeks vaherahu. Pigem hakkab tekkima ülivajalik konsensus, mis esialgu küll veel vaikimisi, ent tuntavalt leiab, et Ukrainat peab aitama võiduni.

Teet Kalmus kirjutab:
Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (08.04). Lahingutega seotud sündmustest saate väga hea ülevaate Igor Taro FB-i postitusest. Suures plaanis on olukord sarnene eilsele ehk siis rasked lahingud käivad eeskätt idaosas ning ka Mariupolis, lõuna pool on vaiksem.
Omajagu segadust tekitas Venemaa poole näidatud video Ukraina armee sõduritest, kes olevat väidetavalt Mariupolis alla andnud. Tänase päeva teadmiste kohaselt ei ole tegu Mariupoli kaitsjatega, vaid videos olevad inimesed on varem vangilangenud Ukraina sõjaväelasted. Vähemalt on selle asjaga selgus majas.
Relvastus. Tänasel päeval saab öelda, et Ukraina saab relvi sisuliselt niipalju, kui soovib. Antony Blinkeni sõnul iga Venemaa tanki kohta 10 Javelini, lisaks tapjadroonid, Stingerid jne. Oluline on USA poolt tarnitav tehnoloogia, mis võimaldab väga kiirelt kindlaks määrata vastaste suurtükkide ja mitmikraketiheitjate asukohad nende kasutamisel ning siis saab sinna anda kiire vastulöögi. See on väga oluline, et just kaudtuld andvaid ükskusi oleks võimalik kiirelt kahjutuks teha.
Britid annavad näiteks soomusautosid Mastiff, lisaks muule relvastusele. Sakslased on kuuldavasti oma panust oluliselt suurendanud, aga nad ei soovi mingeid arve välja öelda. Kõik see kokkuvõttes tähendab seda, et Ukrainal on võimalik oma reservüksused korralikult relvastada ning kui praegu on nende armee suurus suurusjärgus 300000 inimest, siis õige varsti juba pool miljonit ja seal edasi isegi kuni 700000. Armeesse minna soovijaid on väga palju, aga siiani piiras vastuvõttu relvastuse vähesus.
Mida oleks Venemaal vastu panna? Ega neil muud varianti ei oleks, kui kuulutada välja üleriiklik üldmobilisatsioon, aga see eeldaks ka õiguslikku muutust ehk siis nn erioperatsiooni asemel tuleks toimuvat nimetada sõjaks. Kuuldavasti kukkus varjatud mobilisatsioon läbi, isegi Pihkvast keeldus 60 dessantväelast sõtta minemast. Sa võid küll propagandamasina panna täistuuridel tööle, aga sa ei saa mitte midagi selle vastu, kui tulevad teated sõdurite surmadest ning see info levib omi kanaleid pidi kiirelt üle riigi. Ja siis ongi küsimus, et kuidas õigustada neid surmasid ja tulevasi surmasid olukorras, kus Kiievi alt lahkuti, saba jalge vahel. Venemaa üritab uut kampaaniat sõnumiga "Za patsanov!", mida võiks tõlkida kui "Kuttide eest!" ehk siis tuleks minna Ukrainasse kätte maksma suurte inimkaotuste eest. Selle nn kampaania avapauguna rünnati Nobeli preemia saajat Muratovit rongis punase värviga, sama tekst on ilmunud ka Venemaa sõjatehnika peale. Küll aga on kahtlane, et keegi suure hurraga surma tahab minna. Telekast muinasjutte analooge mitteomavast Venemaa armeest vaadata on tore, aga sellega peakski asi piirduma enamuse jaoks, sõdida nad ei taha.
Valgevenega seoses on huvitavad arengud, sest hirmunud Lukašenko nõuab nüüd, et tema peaks ka olema rahuläbirääkimistel üheks osapooleks. Tal on hirm, ta näeb, kuhu poole see kõik liikumas on, lisaks on sanktsioonide tõttu kiirelt halvenemas Valgevene majanduslik olukord. Ukraina armees on lähimas tulevikus reaalne moodustada juba terve polk Valgevene võitlejatest ning Lukašenko kardab, et sõja lõppedes tullakse Valgevenet vabastama ning suure tõenäosusega Valgevene enda armee nende vastu võidelda ei sooviks, pigem vastupidi.
Lukoil andis teada, et on sunnitud peatama osade oma naftatöötlemisettevõtete tegevuse, sest masuuti pole kellegile müüa. Britte eestvedamisel kuulutati Venemaa laevade jaoks nii Läänemeri kui Must meri sõjapiirkonnaks, mis tähendab seda, et nende laevade kindlustused on oluliselt kõrgemad ning väheneb ka laevaomanike entusiasm Venemaa nafta vedada. Kasastani juht Tokajev andis teada, et nad toetavad UKraina territoriaalset terviklikkust ning Venemaa karistus järgnes kiirelt - nimelt ei luba nad enam Kasahstani eksportida oma naftat läbi Novorossiiski sadama Mustal merel. Millegipärast on tunne, et nende riikide vahel võib minna lähimas tulevikus tõsisemaks tüliks, kus kasahhid loodavad küll Hiina toele, aga lõpuni ei saa selles kindel küll olla.
Melitopolist (Kagu-Ukrainas) tuli infot, et Venemaa armee sõdurid röövisid ettevõtetest Tehnotorg ja Agro-Tech Invest põllumajandustehnikat kokku 1,5 miljoni euro eest. Kombainidel olevate gps-saatjate abil sai määrata nende asukohad ning selgus, et masinad asuvad Krimmis ja Tšetšeenias. "Tõelised vabastajad" vabastavad sind kõigest - alguses varast ja siis elust. Kuulsusrikas Venemaa armee (sarkasm).
Lõpulõik tuleb Lvivist. Venemaa armee esindaja rääkis omal ajal teleuudistes, et Ukraina olevat teinud bioloogilise relva, millega nakatatud haned pidavat lendama Venemaale ja seal siis inimesi nakatama. Selle auks korraldati Lvivis paraad, kus saadeti sellised haned pidulikult rindele, seda muidugi täielikus huumorivõtmes. Raskel ja traagilisel ajal kulub huumor alati ära, see aitab edasi elada.
Au Ukrainale!

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 8.04: Kramatorski raudteejaama pihta toime pandud raketirünnak kinnitas tsiviliseeritud maailmale taas Venemaa isoleerimise ja neutraliseerimise vajalikkust, ühtlasi demonstreerisid teadaolevad faktid Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi madalat taset valeinfo operatsioonide elluviimisel. Mariupolist avaldatud soomustehnika hävitamise video annab aimu vene okupantide kontrolli tegelikust ulatusest ning üsna väikesest ründevõimekusest linna piires.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommikuse seisuga järgmised - ligi 19000 (+100) ründajat, 700 (+2) tanki, 1891 soomukit, 333 (+1) suurtükki, 108 raketiheitjat, 55 õhutõrjesüsteemi, 150 lennukit, 135 helikopterit. Eilsed rindeteated andsid eraldi võttes suuremat kasvu, kui siinses kokkuvõttes, aga alati on seal ka märkus juures, et andmed täpsustuvad, kuna sündmuste intensiivsus on suur.

1) Harkivi suunas toimub kaudtulega mõjutamine ning ühtlasi on info, et vene okupatsioonijõud on hakanud rajama ukrainlaste poolt vabastatud alade suunas miinitõkkeid. Ju kardavad vasturünnakuid ning soovivad Izjumi-suunalist transpordikoridori hoida paremini kaitstuna.

2) Izjumi kandis peaksid toimuma intensiivsemad lahingud, kuid kohapõhiseid teateid koos täpsemate kirjeldustega pole avaldatud. Vaid üldine kirjeldus tagasi löödud nelja pealetungi kohta, milles on ukrainlased suutnud hävitada 50 ründajat, 4 tanki, 3 suurtükki ja ühe helikopteri.

3) Severodonetski linnastu jääb kogu sõja kestuse ajaks vene okupatsioonijõudude üheks peamiseks huvipunktiks, kuna see on seni okupeerimata Luganksi oblasti osa peamine väärtus. 300 tuhat elanikku, tööstus ja muidugi põhimõtteline probleem Kremli jaoks, et nad pole siiani suutnud isegi Luganski oblastit täielikult haarata, ning on pidanud piirduma Kiievi ümbruse kodumasinate, vaipade ja varastatud alkoholiga. Ja Luganski oblastis on neil territooriumi sügavuse mõttes kõige vähem jäänud, kuid kolmest suurest asulast koosnev linnastu pakub kindlasti oluliselt rohkem väljakutseid, nagu ka Mariupoli näitel näeme. Lõunast on vene okupandid püüdnud tulutult ära võtta Novotoškovske asulat, mis eraldab neid linnastu lõunapoolsemast osast - Lõssõtšanskist. Kirdes ollakse Rubižnes suutnud jala "ukse vahele" pista, kuid ukrainlased on seda jalga seal korralikult pigistanud uksega. Loodes alles anti vene okupantidele vastu näppe. Seega seal pole olulist edasiliikumist, küll aga saab selle linnastu infra iga päevaga rohkem kannatada, sest tulelöögid on pidevad. Kaudtulega proovitakse kaitsvate üksuste tegevust maha suruda ja tekitada probleeme, mis vajaksid pidevalt tähelepanu ja tegelemist.

4) Donbassi rinde osas oli märkimisväärseim sündmus oluliste raudteesõlmede ründamine ballistiliste rakettidega, millest jõhkraim muidugi Kramatorski raudteejaama tabamine kahe pooletonnise kassettmoonaga lõhkepeaga Tochka-U raketiga. Ohvrite arv kasvas õhtuks 52ni, haavatuid sadakond. Kramatorski haiglale käisid kõik raskestihaavatud lihtsalt üle jõu, sest kannatada saanud inimeste vigastused olid samuti räiged - ohvrid jäid ilma kätest või jalgadest. Rünnak ei saanud toimuda ekslikult, kuna mitme päeva eest kutsusid Donetski oblasti võimud ja valitsuse esindajad rahvast Donbassi rinde piirkonnast ja lähimast tagalast rongiga evakueeruma. Juba päev varem oli kolme rongi seisak, kuna Barvenkove kandis Izjumist edelas toimus raketilöök raudteerööbastele. Rongid olid samas oma mahutavuselt ja ligipääsetavuse mõttes kõige tõhusamaks evakuatsioonitranspordiks, sest ega bussidega majandamine kuidagi palju turvalisem ega tõhusam poleks.
Päeva jooksul on seda rünnakut teravalt hukka mõistetud ning samuti lisaks rünnakule ka Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi katset süüdistada selles sõjalise agressiooni ohvriks langenud Ukrainat.
Puhtalt mänguilu mõttes toon lihtsustatud näite, kuidas säärast desionformatsiooni analüüsida triangulatsiooni meetodil ja millise tulemuse see annab. Triangulatsioon tähendab seda, et peaksime mingi info või nähtuse hindamiseks võtma kolm teine-teisest sõltumatut vaatepunkti. Valime nendeks antud juhul sündmusele eelnenud kommunikatsiooni, vahetult sündmusele järgnenud sõnumid ning võimekuse. Eelnenud kommunkatsioonis ilmus rünnaku eelsel päeval Vene okupatsioonijõudude kaastöötaja, endise Ukraina parlamendi liikme Oleg Tsarjovi üleskutse anda Donbassi rindele suunduvale raudteetranspordi võrgustikule täppislöögid. Tsarjovi hinnangul piisanuks kolme punkti ründamisest, et muuta Donbassi ukraina üksuste varustamine raudteed pidi võimatuks. Vahetu sündmusele järgnenud kommunikatsioon sisaldas Šahtarskist Donetski oblasti okupeeritud alalt rünnaku hommikul avaldatud raketistardi videot ning samuti vahetult rünnaku järel DNR-i sotsiaalmeediakontodel ilmunud parastavat teadet, et Kramatorski raudteejaamas on maandunud rakett, mille sihtmärgiks oli Ukraina vägede koondumispunkt. Ja selle kolmnurga sulgeb Vene okupatsioonivägedel vastava võimekuse olemasolu - Venemaa sõja vältel Ukrainas on see vähemalt kolmas dokumenteeritud Tochka-U kasutus, see tähendab, et vene okupandid on sedasamas relva kasutanud kahel korral veebruaris ning lisaks samal päeval Valgevene poolt Ukraina territooriumi pihta, kuid seal kukkus rakett lihtsalt põllu peale. Selliselt ongi võimalik hinnata Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi avaldusi täielikuks jampsiks - Ukraina poolt oma tsiviilelanike ründamise versioon ei kannataks sarnasel meetodil tõestamist, kuna peale võimekuse olemasolu pole kahte toetavat elementi (versiooni kinnitavat eelnevat ega vahetut sellejärgset kinnitavat materjali) ning ühel jalal ükski taburett ei seisa. Umbes samamoodi on võimalik hinnata ka kõiksugu muud "vastuolulist" teavet, mille kohta ilmuvad vastandlikud versioonid. Triangulatsioon on ka teaduses kasutatud meetod, mille alused on küll mõnevõrra erinevad, kuid põhimõte sarnane, mis teabe valideerimisel.
Donbassi rinde ulatuses oli kokku 7 rünnakut, milles okupandid kaotasid ukrainalste teatel 9 tanki, 7 soomukit, 5 sõidukit ning 2 helikopterit. Üks helikopteritest ründas Vugledari tsiviilsektorit.

5) Mariupoli osas võib tekkida küsimus, et kui kaua võib ühe linna hõivamine kesta ning kuidas Azovi pataljoni ja teiste linna kaitsjate üksused vastu peavad. Eilse seisuga suurendasid okupatsiooniväed küll kontrollitavat ala Mariupoli kesklinna linnaosas. Nad on veel märtsi lõpu seisuga jõudnud purukspommitatud Mariupoli teatrihoone ja mõnede oluliste valitsushooneteni.
Valdav osa linnast on siiski ukraina kaitsjate kontrolli all (sh. Primorski linnaosa läänes mere ääres, Kalmiuse ja Iljitši tehase linnaosad põhjas ning Vasakkalda linnaosa ida pool teisel pool Kalmiuse jõge). Äsja avaldatud Azovi lahinguvideo paotab pisut ka asjade seisu vasakkalda linnaosas, mis asub linna idaservas. Pooleminutilises videos võib näha, kuidas ukraina võitleja laseb ühe maja katuselt korstna tagant vene okupantide soomukit, mis saab tabamuse. Hetk hiljem on näha ka soomuki ümbruses igaveseks pikali visanud okupantide rümbad.
Kuna videos paistis vilksamisi kirikuhoone, oli võimalik teha videole ka geolokatsioon, mis pärast kümnete Mariupoli kirikutega võrdlemist andis vasteks Püha Jumalaema uinumise kiriku aadressil Surykova 36 vasakkalda linnaosa M-14 Mariupoli Taganrogi maantee vahetuses läheduses (ca 200 m). See tähendab, et video filmimise hetkel pidi Vasakkalda linnaosa ning linna läbiv Odessa-Taganrogi maantee M-14 olema valdavas osas Ukraina vägede kontrolli või olulise mõju all. Kuna Mariupolist mööda ringteed ei kulge, siis sellega hoiavad ukrainlased siiani Venemaa-Krimmi poolsaare maismaaühendust kinni. Vene okupandid liiguvad küll linnas Liveuamap kaardil punaseks märgitud aladelt väljaspool, kuid see lõpeb neile alati fataalselt. Ka teised eelnevad tankide hävitamise videod olid sarnaselt filmitud neil aladel, mida ei loeta okupantide poolt hõivatuks.
Paistab, et need vene okupantide patrullid toimuvad suurusjärgus 1-2 rühma (30-50 ründajat) pluss 1-2 ühikut soomustehnikat. Vene okupantidel pole kas julgust või võimekust, et suuremalt seal rünnata või siis mõlemat.
Samal ajal andsid nad kaudtuld merelt. Peale linna said tabamusi taas Mariupoli sadamas seisvad tsiviillaevad.

6) Kuna Hersoni ja Zaporižžja piirkondadest oluline info kirjeldatud ööpäeva kohta puudub peale valju plahvatuse heli õhtul Hersonis ning vigastada saanud gaasitrassi Guljaipole kandis, siis tuleb minna kohe Odessa juurde. Odessa on saanud taas raketirünnaku osaliseks. Odessa piirkonnas tõsiseid purustusi ja ohvreid polnud. Linnast kirdes asuvas Krasnosilka asulas oli aga nii hukkunuid kui haavatuid. Rünnakud toimusid Krimmi poolsaare pinnalt laevatõrje raketikompleksist Bastion.
Raketirünnakutel võib olla nii psühholoogiline eesmärk, kui ka vajadus hävitada füüsiliselt taristut, kaitserajatisi ja valmistada ette otsest sissetungi või ründamist. Odessa puhul on selle tõenäosus alates kallaletungioperatsiooni algusest siiani pidevalt vähenenud, kuid eelnevad uudised Tiraspoli lennuvälja ning nüüd nende raketirünnakutega seoses on Odessa tõusnud taas rindeuudistes esile. Võimalik, et seda tehakse selleks, et ukrainalaste tähelepanu ja ressrussi mujalt ära tõmmata - ilmselgelt on seal piirakonnas probleemiks okupantidele Hersoni ümbruses toimuv ja Melitopolist põhjas oleva rinde püsimine, mille najal püsib ka Mariupoli blokaad.
Siiani pole me näinud tegevuses väidetavalt Ukrainasse ja Odessa piirkonda jõundu laevatõrjerakette, aga võimalik, et Odessa ründamise plaanid ongi maha tõmmatud just tänu nende olemasolule ning seetõttu peab okupant piirduma pika maa tagant rakettide laskmisega.

Slovakkia teada S-300 õhukaitse komplekside üleandmisest ei tule enam üllatusena. Ilmselt on nad jõudnud Ukrainasse juba varem ning sellega saab selgitada ka paremat võimekust oma õhuruumi kaitsta ja vene okupatsioonijõudude küllalt tagasihoidlikku esinemist õhus.
Samuti tuleb ära märkida Euroopa Komisjoni kõrgete esindajate visiiti Kiievisse ning mitmete riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste taasavamist Ukraina pealinnas. Need on kindlasti olulised sammud nii sümboolselt kui sisuliselt, kuna meie kontinendi rahvusvaheliste suhete kese on väga tugevasti nihkunud Ukraina suunal.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (09.04).

Rinnetel on olukord suhteliselt rahulik, Venemaa armee pole suutnud viimase ööpäeva jooksul kuskil eriti edeneda. Kuuldavasti olla neil suuri probleeme tankistide motiveerimisega, sest Javelinid tabavad lagedal pika maa tagant ning sisuliselt on tankiga rünnakule minek võrdne surmaminekuga. Kui Ukraina ametlikel andmetel räägitakse 700 Venemaa tankist, mis on kas purustatud või üle võetud, siis sõltumatute organisatsioonide koondhinnangul on selliste tankide arv suurusjärgus 430, mida on ka väga palju ehk siis sõja varasemas faasis nii 11-12 tanki päevas, nüüd natuke vähem. Ja kui tankid ei julge rünnakule minna, siis jalavägi ilma tankide toetuseta ei saa ka hakkama. Jääb kaudtuli, aga kui nüüd ka selle vastu saab abi, siis läheb Venemaa armeel keeruliseks, sest sõdurite motivatsioon kontaktlahingusse minna on pehmelt öeldes madal. Kiievi alt väljaviidud üksuski viiakse kiirelt Donbassi lähistele, ilma neile puhkust andmata ja vaevalt seal ka tulevikus nende puhul võitlusvõimega hõisata eriti saab.

Kramatorsk ja rünnak raudteevaksalile. Ukraina sõjaväelise eksperdi Oleg Ždanovi sõnul oli sellel rünnakul kaks eesmärki. Esiteks, tekitada paanikat elanikkonna hulgas ning hirmutada laiemas plaanis riigijuhte, et tekiks soov nö rahu järele iga hinnaga. Teiseks ja see on peamine, takistada elanikkonna evakuatsiooni, sest tsiviilelanikest tühja linna on Ukraina armeel palju lihtsam kaitsta. On olemas videotõendid kahe Totška-U raketi väljatulistamisest Šahtarski rajoonist, mis on nn rahvavabariikide territoorium, see oli teadlikult etteplaneeritud rünnak, et tekitada võimalikult palju kahju tsiviilelanikkonna hulgas. Varem oli Venemaa armee rünnanud ka raudteed ennast, mistõttu evakuatsioon venis ja seetõttu oli korraga raudteejaamas koos väga palju inimesi. Halb on ka see, et neid Totška-U rakette on Venemaa armeel seal piirkonnas palju ning need raketid on küllaltki täpsed, kaldudes sihtmärgis mõnedkümned meetrit (Oleg Ždanovi andmetel). Ühe raketi korpusele oli kirjutatud "Laste eest!", seega on see ühene sõnum just rahvavabariigist endast. Ka saab selle korpuse järgi kindlaks teha kõik üksikasjad, kuni selleni välja, missuguse Venemaa sõjaväeosa relvastuses nad olid omal ajal.

Lõuna pool on rahulikum, Ukraina pool on natuke aktiivsem, aga hetkel veel suuremat pealetungi ei toimu, aga läbipäevil võib seal piirkonnas huvitavamaks minna. Mariupolis on Venemaa armee entusiasm selgelt langustrendis, lisaks on nad teinud vigu linnalahingus, kus näiteks kaks tanki võimaldasid ennast Ukraina armee soomukil selja tagnt rünnata ning mõlemad tankid said tõsiseid kahjustusi. Sarnaseid olukordi on seal tihti ja Venemaa armee mõistus kipub otsa saama - jalavägi ei julge rünnata, soomustehnika saab kiirelt pihta, suurtükituli enam suuremat efekti ei anna, sest nagunii on enamus majasid rusudes, aga rusudes majad on kaitsjate jaoks linnalahingutes väga suureks eeliseks, sest nemad teavad rusudes võimalikke liikumistrajektoore, samas kui ründajatel see info puudub.

Majandusest natuke. Nüüd on sõja algusest möödas poolteist kuud ja mul oli huvitav kuulata kahe majandusteadlase, Sergei Gurijevi ja Maksim Mironovi mõtteid praeguse olukorra kohta. Mõlemad teadlased on ühel meelel selles osas, et sõltumata edasistest uutest sanktsioonidest, jääb Putini soov sõdida pühaks ning majandus selles osas takistuseks ei saa. Sergei Gurijevi sõnul on iga päev Euroopas saadav raha energiakandjate müügist nii suur, et sellest piisab riigi äramajandamisest tänastes oludes. Maksim Moronovi sõnul ei muudaks ka embargo energiakandjatele müügile sõjalises plaanis midagi, sest olemas on Põhja-Korea näide - sõjavägi saaks ikka kõike, mida soovib, kannataksid siis esmajärjekorras kõik teised - õpetajad, arstid, teenistujad jne. Mistahes diktatuur hoolitseb alati esmajoones jõustruktuuride ja armee eest, kes aitavad diktatuuril püsida. Selles kontkstis on hea näide Valgevene - kui armeel tehnika piltlikult öeldes kiviaegne, siis julgeolekujõududel, kes halastamatult meeleavaldajaid piinasid-peksid, on parim võimalik varustus ning garanteeritud korralik sissetulek. Täna näeme, et Venemaal on seis samasugune.

Mõlema teadlase hinnangul avaldavad sanktsioonid oma mõju ja see saab pikaajaliselt olema Venemaa jaoks valus, aga need sanktsioonid ei muuda Putini suhtumist Ukraina nö erioperatsiooni suhtes ning seal saab määravaks eelseisev suur lahing Donbassi pärast. Paari sõnaga ka rublast ja selle kursist. Sergei Gurijevi sõnul ei ole rubla enam vabalt konvereeritav, seega see nö ametlik kurss ei näita asjade tõelist seisu. Mingi ettekujutuse tegelikust kursist andavat see, kui osta kaupa Alibabast ning seal pidi olema kurss 125 rubla ühe dollari eest (ametlik kurss on suurusjärgus 80 rubla dollari eest). Kuna sularahadollareid Venemaale enam ei lubata viia, siis on sularahadollarite kurss veelgi kõrgem, kõikudes seal 160-200 vahel, mõnel pool isegi kuni 250 rubla sularahadollari eest.

Sergei Gurijevi sõnul oli inflatsioon 2% nädalat kolme nädala jookul sõja algusest, hiljem langes see 1% peale nädalas ehk siis viie nädala jooksul on see olnud 8%. Importkaubad kallinevad ja valik muutub kiirelt väiksemaks, aga mingil kujul turumajandus jääb ning poodide täielikult tühjaksjäämist karta pole, lihtsalt pakutav saab olema madalama kvaliteediga. Kui EL pikemas perspektiivis suudab täielikult loobuda energiakandjate ostmisest Venemaalt, siis saab see olema juba mõnekuulises perspektiivis Venemaa jaoks väga valus, aga sõjategevusele Ukrainas paarikuulises perspektiivis erilist mõju ei avalda.

Viimaste andmete kohaselt on FSB kindral Beseda, kes vastutas Ukraina eest ja kellelt saadud info põhjal otsustas Putin Ukrainat rünnata, viidud koduarestist üle Lefortovo vanglasse. Asi on tõsine ja Venemaa praktika puhul sellises olukorras nii kõrgel positsioonil elavad inimesed üldjuhul kaua ei ela. Tavaliselt ütleb siis süda lihtsalt üles.

Eile kirjutasin hanede paraadist Lvivis, aga Venemaa linnas Belgorodis, mis asub Ukraina piiri lähedal, on tänavad täis mürgitatud tuvisid, sest kohalikud inimesed on hoolega Venemaa telekanalitest uudiseid vaadanud ja seetõttu kardavad, et need linnud on Ukraina armee bioloogiline relv. Ahjaa, Venemaa televisioonis oli lõik, kus näidati, kuidas ukrainalsed väidetavalt lavastavad inimeste surmasid Butšas ja selles kontekstis nad seal ühte mannekeeni mudisid-murisid. HIljem selgus, et tegemist oli hoopis ühe Venemaa filmi võtetega, aga rahva lollitamiseks sobib kõik.

Igor Taro kirjutab:

UKRAINA PÄEVIK 9.04: Venemaa okupatsiooniarmee suunab täiendavat tehnikat Harkivi oblastis Izjumi suunal ning Luganski oblastis Severodonetski peale. Samal ajal valmistavad vene okupantidele ikka veel tõsist meelehärmi Mariuopoli kaitsjad, mistõttu on sellest saamas ilmselt üks okupantide põhijõupingutuse koht Izjumist läbimurdmise katsete kõrval.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seiguga olid järgmised - ründajate isikoosseisu 19100 (+100), tanke 705 (+5), soomukeid 1895 (+4), suurtükke 335 (+2), raketiheitjaid 108, õhutõrjesüsteeme 55, lennukeid 151 (+1), helikoptereid 136 (+1). Selle statistika kohaselt on eelnevalt olnud tegu pigem vaikse päevaga. Eilsete rindeuudiste järgi pidanuks tanke olema vähemalt 13 ja helikoptereid 3, aga võib-olla olen millestki valesti aru saanud ja Ida-suund on lihtsalt osa Donbassi rinde statistikast. Sellisel juhul läheksid numbrid enam-vähem kokku.

1) Harkivis taas poolsada tulelööki ning erilist tähelepanu saab millegipärast eeslinn Dergatši. Harkigist idas Olhovka kandis on ukraina väed avastanud okupantide massihaua. Õigupoolest lihtsalt ühe augu, kuhu kaasründajate laibad olid kokku tassitud. Lahkumine oli ilmselt nii kiire, et mulda ei jõutud peale visata. Omasid ei jäta hätta on leidnud okupantide tegudes korduvalt ümberükkamist. Jätavad küll. Juba Kiievi oblastis eelistati omade laibad jätta ning vedada selle asemel kaas mõni pesumasin.
Samuti sai raketitabamuse Poltavast läänes asuva Mirgorodi taristu - olen ka sinna märkinud ühe punase viisnurga.

2) Izjumi suunal Ševtšenkove asula kanti on Belgorodist liigutatud kahe pataljoni taktikalise lahingugrupi jagu tehnikat ja koosseisu. Seega 1000-1500 orki ja 100-150 masinat koos saba ja sarvedega. Pikki tankikolonne on filminud Komsomolskaja pravda propagandistid kusagil, arvatavasti Harkivi oblasti võsas, kuid ülesvõtte täpset aega pole teada. Orkide ordu liigub rinde suunas. Tähelepanu, valmis olla.Okupandid püüdsid murda Izjumist Bražkivka ja Sulõgivka külade poole edelasse, kust neid on esialgu tagasi pekstud. Bražkivkasse olid nädala algul mõned tankid isegi jõudnud. Ilma suurema läbimurdeta üksikud tankid ega soomusmasinad liiga kaugel omade positsioonide ees pikalt ei püsi. Perspektiiv on sealt minna Barvinkove peale.
Ukraina võimud evakueerivad aktiivselt inimesi Kramatorski-Slovjanski piirkonnast - nüüd ka bussidega ja üritatakse reisijatevoogusid hajutada raketilöökide hirmus. Lisaks evakueeritakse inimesi Barvinkove ja Lozova joonelt - need on järgmised suured raudteesõlmed pärast Slovjanskit.
Barvinkove on oluline paik Slovjanski tagalas ja Lozova suunalt saab minna Ukraina sügavusse. Seetõttu pakuvad need Izjumist pealepressivatele vene orkidele huvi.

3) Severodonetskis juhtus taas selline paha asi, et okupandid lasid kaudtulega õhku ühe lämmastikhappe tsisterni, millest tõusis oranž mürgine suitsupilv. Põhimõtteliselt nagu keemiarünnak. Aga millega nad ei arvestanud, oli tuulesuund. Kogu see keemia kandus otse nende positsioonidele Varvarivka kandis kirdes. Kohalikud võimud hoiatasid inimesi, et hoiaksid aknad kinni ja valmistaksid ette soodalahusega kaitsemaske. Lämmasikhappe aur ja udu on äärmiselt kahjulik nii hingamisteedele kui silmadele.
Muus osas okupatsioonijõud selles lõigus midagi erilist ei saavutanud, kuigi peale tungida üritati jätkuvalt ka Novotoškovkas. Võimalik, et üks osa täiendusest saabu ka just Severodonetski suunal Luganski oblastisse Venemaalt.

4) Donbassi rinne tiksub tavapärases rütmis - Popasna, Avdiivka suund, Marjinka. Vahekokkuvõte ütleb, et oli kokku 8 rünnakut, milles ukrainlased suutsid hävitada 4 tanki, 8 soomukit, 1 lennuki ja ühe helikopteri. Lisaks lasti alla üks kõige uuem venelaste mehitamata lennumasin Orion, mis kannab ka lahingumoona. Lihtsamaid Orlan-10 ja 30 seeria omasid lastakse tegelikult iga päev alla.
Šahtarski kandist oli filmitud taas ballistiliste rakettide starte ning kolme raketi allatulistamisest kõnelevad ka ukrainlaste teated.

5) Mariupoli lääneosas mererannas õnnestus linna kaitsevatel ukraina üksustel hävitada üks miinipildujapositsioon, kus lasti õhku kaks veomasinat koos moonaga.
Vene allikad näitasid tankide varustuspunkti Mairupoli servas, kus oli vigases vene keeles tankile mingeid kirju kritseldatud ja moonale.
Vene okupantide laevastik ründas samal ajal Malta lipu all seilavat kaubalaeva ning sundis selle Vene Jeiski sadamasse. Vene kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium ning valeinfo agentuur Rianovosti valetasid, et laev olla üritanud kedagi evakueerida, aga see polnud Mariupoli sadamasse isegi jõudnud.

6) Hersoni osas on olnud ainult teateid, et linna lähistel käib raketiheitjate turmtuli. Võib oletada, et vene okupatsioonijõud üritavad ukraina vabastajate pealetungi eemale peletada. Raketilöök oli ka Tšornomorski piirkonnas Odessast lõunapool, aga vist ohvriteta.
Hersoni ja Melitopoli probleemideks on kodanike röövimine ning vene okupantide katsed mobiliseerida kohalikke mehi oma orkide sekka. Donetski ja Luganski okupeeritud aladel on nad seda jõudsalt juba teinud ja sealsed mobiliseeritud andsid end heal meelel ukrainlastele vangi, sest motivatsiooni sõdida pole neil üldse. Lisaks on varustus äärmiselt kehv - vanad vintpüssid, antiikaegne vorm ja olematu toit. Lisaks ei taha keegi DNR-i nimelise terrorimoodustise nimel surra.
Ukraina eriteenistused nopivad välja ka kõnekaid telefonijutuajamisi, kuidas sõjaväelinnakutest helistavad naised-emad halavad, et kõigi sõbrannade mehed on juba surnud, naabrimehed surnud ja andku noorsant oma ülemusele teada relva mahapanekust ja sõdimisest loobumise kohta. Pole muidugi realistlik, et vene sõjaroimaülemad lepinguliste lahkumist kergeks teevad. Eriti nüüd, kus lääne luureallikate põhjalt üritab Venemaa kokku kraapida täiendavalt 60 000 meest, et täita kaotuste lünkasid.
Need üksused, mida Kiievi kandist välja viidi, pole ju enam täiskomplektsed. Uuesti rindele saatmiseks tuleb mitmest BTG-st (pataljoni taktikaliset lahingugrupist) panna kokku üks enam-vähem toimiv. Või siis määrata täitmata ametikohtadele värsked tulijad. Igal juhul pole need enam kokkuharjutanud üksused. Rindele saab saata, aga koordinatsioon ja koostöö poleks ilmselt päris see, mis pikalt koostööd teinute vahel.

Panen siia lõppu juurde ka ülevaate territoriaalsest olukorrast, millega täiendasid eilset sissekannet päeva jooksul kommentaaridesse. Võib-olla kõik ei jälgi jooksvalt neid kommentaare, aga iseenesest suure pildi mõistmiseks tuleb ehk kasuks ülevaade, kui palju Ukraina territooriumist Venemaa hetkel okupeerib ja kuidas see on muutunud võrreldes 24.02 eelse seisuga.

Administratriivüksus; okupeeritud osakaal; okup. osakaal ruutkilomeetrites
Hersoni oblast; 95%; 27038 km2
Zaporižžja oblast; 70%; 19028 km2
Donetski oblast; 60%; 15910 km2
Luganski oblast; 95%; 25348 km2
Harkivi oblast; 30%; 9425 km2
Krimm; 100%; 27000 km2
Ukraina kokku 603548 km2 (hetkel sellest okupeeritud kokku u. 20%, enne 24.02 oli u. 6% ehk Venemaa on kolmekordistanud enda hõivatud maa-ala rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi suhtes)
Aluskaart: liveuamap

Andmed pole kindlasti protsendi ega ruutkilomeetri täpsusega, mingit eritarkvara pole ma kasutanud. Väga palju täpsemalt ilmselt polegi mõtet arvutada, sest olukord muutub pidevalt.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest. Olukorrast rinnetel kirjutavad põhjalikult Igor Taro ja Rainer Saks, ma siis täiendan seda ja ehk lisan mõne uue infokillu ka.

Olukord idas. Ei ole kunagi tark vaenlast alahinnata, aga teisalt pole ka mõtet paanikasse sattuda ja rääkida Venemaa armee hirmuäratavast suurusest seal piirkonnas. Alljärgnevas jutus toetun peamiselt Ukraiana armee nõuniku Arestovitši ja sõjaväelise eksperdi Oleg Ždanovi intervjuudest saadud infole.

Venemaa armee probleemid Donbassis:

1. Mida suurem väeüksus, seda keerukam on seda koondada ühtseks löögirusikaks. Venemaa armee väeüksusi Izjumi all kutsutakse "vinegretiks" ehk siis seal on koos väga erineva oskustepagasi ja lahingukogemusega üksused. Arestovitši sõnul käitub Venemaa armee Izjumi juures nagu Punaarmee II maailmasõjas - järjest ja järjest toimuvad rünnakud, kus kaitsjad lihtsalt ründajad maha lasevad. Järjest ja järjest. Igasugune mõtestatus puudub, püüakse lüüa massiga.
2. Ajaline surve. Ilmselgelt on Venemaa soov midagi saavutada 9. maiks, aga neil on probleemid vägede koondamisega, sest Venemaa kõige-kõige viimane reserv, 5. armee üksused on alles teel ning Kiievi alt väljaviidud üksuste tulevane võitlusvõime saab olema küsitav, eriti lühiajalises perspektiivis, aga nende panust oleks vaja piltlikult öeldes juba täna.
3. Ukraina armee tugevnemine. See on otseselt seotud teise punktiga - mida aeg edasi, seda rohkem saab Ukraina läänest raskerelvastust, mis vähendab Venemaa ülekaalu selles osas.
4. Puude lehteminemine. Kurikuulus Girkin peab seda Venemaa armee jaoks suureks probleemiks ka seal piirkonnas.

Tänasel päeval on Venemaa armeel Izjumi piirkonnas Arestovitši andmetel väegrupeering, mille suurus on 30000-40000 meest, mida on palju, aga see ei ole 100000. Lahingud kurnavad olemasolevaid väeüksusi ning nende rünnakupotentsiaal ajas ju ei suurene. Nii et kui siis peaks ükskord see kauaoodatud teine ründeešelon kohale jõudma, ei pruugi see kõik efekti anda, lisaks on küsitav nende väeüksuste võitlusvõimelisus. Kaitselahingute pidamiseks Ukrainal relvi jagub, aga lähimad paar nädalat tuleb just sellega tegeleda. Ehk siis ees on väga rasked paar nädalat, aga Ukrainal on head võimalused vastase rünnakupotentsiaali ammendumise äraootamiseks põhja pool.

Lõuna pool on Venemaa armeel olukord keerulisem, sest jõudu tuleb korraga jagada nii Hersoni, Krivoi Rogi kui Mariupoli suunal, lisaks siis veel planeeritav pealetung põhja suunas. Ukraina armee peamine eesmärk ongi olla aktiivne kõikjal seal piirkonnas ning see on õnnestunud - lõuna poolt puuduvad Venemaa armeel igasugused edusammud ja tänasel päeval on ka raske näha, kuskohast need tulla võiksid. Mariupoli langemisel vabaneks küll arvestatav kogus väeüksusi, aga nende rünnakupotentsiaal on juba suures osas ära kulutatud.

Kui kohale jõuavad Venemaa 5. armee üksused, tähendab see seda, et sisuliselt on terve Venemaa nüüd sõjalise kaitseta, sest pea kõik võitlusvõimelised üksused on kas Ukrainas või sinna teel. Neil ei jää mingit reservi. Ükski terve mõistusega armee nii ei käituks, aga antud sõjas on poliitilised eesmärgid seatud kõrgemateks armee võimalustest seda kõike nii lühikese aja jooksul saavutada. Pokkeris saaks öelda, et Venemaa läheb küllaltki viletsate kaartidega all-in, aga seda olukorras, kus vastane teab, mis kaardid tal käes on.

Tänasel päeval on Venemaa armeel ülekaal suurtükkide, mitmikraketiheitjate ja ka täppisrakettide osas, aga see vahe on vähenemas. Britid annavad iseliikuvaid suurtükke AS-90, mis lasevad kuni 30 kilomeetri kaugusele. Neile lisaks annavad slovakid veelgi võimsamad süsteemid ZUZANA 2, mida võib vist tõlkida kui iseliikuvad haubitsad, mis tulistavad kuni 40 kilomeetri kaugusele. Nii AS-90 kui ZUZANA 2 kasutavad 155 mm lahingumoona, mis erineb ukrainlaste poolt kasutatatavst 152 mm lahingumoonast, nii et nende relvasüsteemide puhul on lahingumoona logistika oluline komponent. Venemaa armee jaoks on need suurtükid hirmuäratav jõud, sest nad tulistavad kiirelt, täpselt ja kaugele.

Venemaa on püstihädas Mariupoli vallutamisega ning kaitsjate käes olevat Azovstali tehast peetakse vaat et vallutamatuks kindluseks. Nüüd tuleb infot, et Venemaa on Smolenskis ladudest välja otsinud roostes lemmukipommid FAB-3000, mida on toodetud aastast 1946. Pommi kaal 3 tonni, lõhkeainet on sellest 1,4 tonni. Viimati kasutas nõukogude armee neid Afganistanis. Samas ei ole nende pommidega täpselt pommitamine lihtne, sest suure kaalu tõttu peaksid need kohale viima strateegilised pommitajad Tu-22 ning tegema seda nii madalal, et neid oleks võimalik tabada Stingeritest, mis nüüd on kuuldavasti ka Mariupoli kaitsjateni jõudnud. Aga nende pommidega toimetamine näitab Venemaa armee meeleheidet.

Lõppu ka üks lõbusam fakt. Nimelt pakkus Venemaa, et lisaks temale võiks Ukraina tulevaseks nö julgeolekugarandiks olla ka Valgevene. Paralleelreaalsus. Häkkerirühmitus Anonymos sai enda valdusesse Venemaa suuremate riiklike telekanalite kogu meilivahetuse ja seal on huvitavat infot omajagu.

Au Ukrainale!

10. Aprilli ülevaade arengutest Ukraina Vabadussõja rinnetel Rainer Saksalt. Suur tänu, Rainer!

10. aprilli hommikul arvab taas, et suures plaanis kõik endine. Jätkub mõlema poole ettevalmistus järgnevateks lahinguteks. Samas ei ole see kaugeltki täieliku vaikuse periood ja üksikutes lõikudes võib välja tuua järgmist
- Harkivit üritab vene pool hoida pideva kaugtule all. Ukrainlased omakorda üritavad pisitasa oma positsioone parandada, mis aga ei ole märkimisväärses ulatuses õnnestunud.
- Izjumi kandis õnnestus ukrainlastel viimase kahe päeva jooksul venelaste edasiliikunud üksused hävitada, osaliselt tagasi sundida, Positsioonid on paranenud, aga siin on olukord kindlasti kõige keerulisem ukrainlaste jaoks
- Donetski rinde kogu ulatuses venelaste suurtükituli ja mõningased rünnakukatsed ukraina positsioonidele. Kaotused stabiilsed - umbes 1 PTG 3-4 päeva jooksul. Mariupol võitleb endiselt.
- Lõunarindel initsiatiiv ukrainlaste käes, pressivad vaikselt peale. Käib kõva suurtükitule vahetus. Raske aru saada, kus konkreetne rindejoon paikneb, kuid vähekese haaval liiguvad ukrainlased edasi. Ilmselgelt soovitakse jõuda võimalikult kiiresti Melitopolini, Hersonil on rohkem sümboolne tähendus.
Vene pool on koondanud suuremal hulgal vägesid Harkivi- Izjumi suunale. Ilmselt üritatakse siin lõigus suuremat läbimurret Ukraina kaitsest lähemate päevade jooksul. Millega võib ka lugeda Donbassi lahingu alanuks. Lisaks läbimurdele Izjumi kandis, võib eeldada, et soovitakse ikkagi tungida Harkivisse või see ümber piirata. Lõuna pool, Donbassi rindel on lisavägesid märgatud valdavalt põhjaosas - Severodonetsi piirkonnas. Mujal ilmsesti siis piirdutakse esialgu sarnase skeemiga, nagu seni- valdavalt suurtükiväe kaugtuli ja kohaliku tähtusega kokkupõrked.
Lõunarindel piirdutakse lähipäevadel ukrainlaste pidurdamisega.
Izjumi ja Severodonetsi piirkonnas tulevad rasked lahingud. Ukraina on valinud selgelt kaitsetaktika, sest senine relvastus ei luba laiemalt rünnata. Vene pool aga ei näi olevat koondanud mujale Donbassi suuremaid ründevõimekusi. Vähemalt seni veel mitte.
Mõlema poole suurimaks väljakutseks saab olema reservide õigeaegne koondamine ja uute reservide loomine. Lähimad päevad näitavad, kui tugevaks on Ukraina oma õhukaitse suutnud korraldada. See omakorda määrab ära Ukraina võime uut relvastust vastu võtta ja rindele toimetada. Ning reserve sobivatesse kohtadesse rindel ümber paigutada. Vägede ümberpaiknemise teed on Ukrainas pikad, aga ukrainlaste jaoks on need siiski palju lühemad, kui venelaste jaoks. Venemaa on viimase nädala jooksul teinud palju pingutusi, et parandada raudteid ja muid logistika ja toetusvõimeid eriti just Harikivi oblasti hõivatud aladel. Kui neid asju korda ei saa, ei ole mõtet ka kiirele edenemisele rindel loota.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 10.04: Ukraina kaitse on seni olnud tulemuslik nii Izjumi, Hersoni kui muudel suundadel. Mariupol peab veel vastu, kuigi okupatsiooniväed liiguvad metoodiliselt kvartali kaupa. Ukraina allikad kordavad, et lähiajal on Izjumi ja Donbassi rindel oodata venelaste suurpealetungi. Hetkel pole rindel kül mingit vaikust, kuid tajutakse ettevalmistusi suurema läbimurde proovimiseks. Alanud nädal kujuneb arvatavasti pingeliseks.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil hommikuse seisuga olid järgnevad - ründajaid 19300, tanke 722 (+17), soomukeid 1911 (+16), suurtükke 342 (+7), raketiheitjaid 108, õhutõrjesüsteeme 55, lennukeid 152 (+1), helikoptereid 137 (+1).

1) Harkiv on osaliselt blokeeritud põhja suunalt ning idast pisut kaugemalt. Kümneid tulelööke tsiviilsektorile, samuti ukraina kaitseväe positsioonidele Tšugujevi piirkonnas. Harkivi linnapea ei pea elanikkonna massilist evakueerimist siiski vajalikuks, kuna linn on korralikult kaitstud. Massilist evakuatsiooni viiakse läbi lõunapoolsemates piirkondades, mille suunas vene okupatsiooniarmee arendab oma pealetunge.

2) Izjumi operatiivsuunale jõudnud tankikolonnidest üks on saanud ukrainlaste poolt tabatud. Detailsemaid kirjeldusi ega videomaterjale selle kohta veel pole. Ainult niipalju, et tegu oli Izjumi suunal liikunud kolonniga. Seega võib eeldada, et mitte rünnaku käigus ja tõenäoliselt Izjumile üsna lähedal, kui arvestada ukrainlaste positsioonide asukohta ning suurtükiväe löögiulatust.

3) Rubižne linnas toimuvad positsioonilahingud. Okupandid on proovinud arendada pealetungi Severodonetskisse läbimurdmiseks, samuti taas Novotoškovske poolt. Seal on tõenäoline pealetungide intensiivistamine ning suuremate jõudude rakendamise võimalus.
Üks rindel sõdiv endine naisparlamendiliige, kes tegutseb Stugna tankitõrjekompleksi operaatorina, rääkis, et tanke ukrainlased enam ei karda ning tt-meeskondade vahel on piinlik tunnistada, kui keegi on ainult ühe hävitanud. Vene okupantidel olevat teatud rutiin välja kujunenud, mis seisneb samadel teedel ründamises ajavahemikul kella 10-st hommikul 15-ni päeval. Muidugi võib sellise rutiiniga harjumine toimida ka uinutavalt, kui eeldatakse, et vastane tegutseb täpselt samas mustris.
Luganski oblasti sõjaadministratsiooni juhi hinnangul hakkab vene okupatsioonivägede suurpealetung tõenäoliselt hommikul kella 3-4 ajal massiivse tulelöögiga ning seejärel tullakse peale kõigega, mis olemas on.

4) Donbassi rindel proovisid vene okupandid tiivata ukrainlaste positsioone Popasna piirkonnas, ründasid Novobahmutka ning Kurahhovo suundades Donetskist põhjas ja lõunas. Sellega kaasnesid arvukad tulelöögid. Vugledaris sai taas üks inimene selle tagajärjel surma.

5) Zaporižžja oblastis lõi välk sitamajja ehk tegelikult suutsid venelased lasta Guljaipole küla ühte välikäimlasse X-29 õhk-maa tüüpi kõrgtehnoloogilise raketi. Eks selle kohta on juba nalja tehtud, et küllap aeti biolabor segi biopeldikuga. Vaatasin siis kemmergu hävitamiseks rakendatud raketi taktikalis-tehnilisi andmeid. Tegu pole küll pikamaa raketiga, kuid lõhkepea kaalub üle 300 kilo ja sellest üle 100 kilo on puhast lõhkeainet. Mõeldud on ta hästikindlustatud rajatiste hävitamiseks, nagu sillad ja punkrid. Suudab läbistada meetripaksust betooni, mis on kaetud kolme meetri paksuse pinnasekihiga. Jätab endast 15-meetrise läbimõõduga ja 6-meetrise sügavuse kraatri. Seega välikäimla lammutamiseks pisut ülepakutud vahend ja peale pisikeste pilbaste ei jäänud sellest midagi muud järele, kui suur auk.
Viiendat korda andis Ukraina vägi tulelöögi Melitopoli lennuvälja pihta, kus sai tabamuse okupantide juhtimispunkt ning tulevärki olevat jätkunud kauemakski.

6) Dnipropetrovksi oblastis oli tõeliselt must päev, kuna sinna langes ööpäeva jooksul kümmekond raketti, millest üks lasti alla. Osad olid mõeldud Hersoni oblasti põhjaosas ukrainlaste poolt vabastatud küladesse, korduvalt sai pihta Dnipro rahvusvaheline lennuväli. Eriti küüniline oli muidugi lennuvälja kordusrünnak. Pärast hommikust raketilöögi oodati ära päästjate saabumine, kes alustasid inimeste otsinguid varemetes ning siis tuli uus raketilöök. Teiste hulgas sai kannatada kohaliku päästeteenistuse pressiteenistuse juht, kes oli objektil päästetöid fikseerimas.

7) Hersoni kõrval Aleksandrovka külas suutis Ukraina vägi saata Žirinovskile järgi ühe roodutäie okupante koos tehnikaga. Pean pisut muutunud kaarditähistust selgitama. Asi on selles, et Hersoni ümbruses on kaks Aleksandrovka nimelist asulat - üks otse põhjasuunas ca 20 km kaugusel ja teine sama kaugel, aga lääne pool mererannikul. Ukraina peastaabi teated üldiselt ei täpsusta alati, millega tegu ega lisa ka skeeme. Teatud põhjustel olen seni arvanud, et vene okupandid ründavad seda Aleksandrovkat, mis on Hersonist põhjapool, kuid täna kahte alternatiivset situatsioonikaarti kontrollides vaatasin, et neil on märgitud lahingutegevuseks hoopis merepoolne ning allikana viidatud uudisteleht sisaldas kaarti, kus oli märgitud mereäärne küla. Kuigi Ukrainas on väga palju identsete nimedega külasid, siis tavaliselt sellist segadust ei teki erineva taktikalise olukorra ja rohkem eristuva asukoha tõttu - need kaks on aga mõlemad täpselt rindejoonel ja sama linna vahetus läheduses, kuigi pisut eri suundades.

Vahetult rindel toimunud sündmustele lisan mõned tähelepanuväärsed faktid. Venelased paigutasid Mariupolist ida suunas Venemaa territooriumil Taganrogi linna kanti S-350 õhutõrjesüsteemi - tegu on keskmaa õhutõrjega, mille toimekaugus on 120 km ja võime õhusihtmärke tabada 5-30 000 m kõrgusel. Taganrogi kaugus Mariupolist on ligi 120 km kilomeetrit, nii et sealses asukohas pole süsteemist Mariupoli õhuruumi katmisel palju abi, kuna see on maksimumulatuse lähedal. Võimalik, et seal on vahepeatus ning kavatsus on tugevdada õhukaitset kuskil Donetski oblasti piirkonnas.
Samuti on Voroneži lennuväljal satelliidi abil fikseeritud üle 30 hävitaja ning IL-36 transpordilennuk. Ilmselt kasutatakse seda lennuvälja Ukraina pihta õhulöökide andmiseks.
Voroneži kohta on ammusest ajast käibel selline nali, et kui Venemaa peab andma taktikalise tuumalöögi, siis tuleb see tingimata Voroneži pihta, kuna selles linnas pole kindlasti Kremli valitsejate pereliikmeid, erinevalt Londonist või Washingtonist. Meile on ta jällegi oluline, sest seal paiknevad varastatud Tartu Üliikooli varad.

Rainer Saksa hinnang 11. aprilli hommikul. Aitäh, Rainer!

11 arprilli hommikul on ilmsesti kõik venelaste suurema pealetungi ootuses. Eile sai kirjutatud, millistesse suundadesse venemaa vägesid koondab ning siin muutust ei ole. Ei maksa aga arvata, et venemaa sellise pealetungi alguse kuidagi välja kuulutab - see on juba alanud. Jätkuvalt üritatakse raketilöökidega kahjustada Ukraina logistikat ja tagalat. Raketilööke on võrreldes sõja esimese nelja nädalaga oluliselt vähem. Lääne-Ukrainasse ei ole enam üle nädala jagu päevi ühtegi raketti jõudnud.
Ukaraina pool üritab häirida vene üksuste koondumist. Väga oluline oli ühe kolonni hävitamine Izjumi piirkonnas pühapäeva alguses. Erinevate allikate põhjal võib järeldada, et tegemist oli 2 PTG suuruse kolonniga. Kui suur osa sellest hävines ei ole selge, aga kindlasti ei ole need üksused enam võitlusvõimelised. Aga kindlasti ei olnud see ainuke väeüksus, mida Izjumi piirkonda liigutati. Kui täna-homme siinkandis suuremat vene vägede edasitungimist ei alga, võib öelda, et tegemist oli väga suurte kaotustega.
Ühe Harkivi suunas liikuva kolonni hävitamisest on teateid veel lisaks, aga need ei ole veel muudest allikatest kinnitamist leidnud.
Mariupolis võitlused käivad, kaitsjate olukord kergemaks läinud ei ole, aga vara ka väita, et nende vastupanu hakkab lõppema
Donetski rindel liin püsib ja vene poole kaotused on stabiilsed.
Lõunarindel on Hersoni kandis kõvad lahingud käimas. Vene pool üritab jätkuvalt Ukrainlasi meeleheitlikult suurtükitulega pidurdada, aga kannab ikkagi arvestatavaid kaotuseid. Vara öelda, aga ukraina ikkagi liigub pisistasa edasi ja ahistab ka järjest rohkem Melitopoli lennuvälja.
Lähipäevil toimuvast on ka oluline homne Lukašenka ja Putini kohtumine. Oodata ei ole Valgevene sõtta astumist, pigem kahe riigi integreerumise kohta tulevaid sõnumeid. Kindlasti arutatakse ka Ukraina sõda.
Austria kantsleri visiiti ei oska mitte kuidagi oluliseks pidada.
Vaataks veel tänasele päevale otsa ja siis võiks proovida ka midagi prognoosida lähinädalate kohta.

Teet Kalmus kirjutab

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (11.04.22).
Rinnetel väga suuri muutusi ei ole ööpäeva jooksul toimunud, ukrainlased on hävitanud mõned Venemaa armee kolonnid ja vähemalt ühe lahingumoonalao, Venemaa armee omakorda tegi raketirünnakuid, millest kõige suuremat edu saatis rünnak Zaporižžja oblastis, kus nad hävitasid Guljaipole välikäimla õhk-maa tüüpi raketiga Kh-29, kus on lõhkeainet üle 100 kilogrammi. Eks nüüd saab oma propagandasaadetes uhkelt teatada, et hävitati võimas biolabor. Eestlasena oskan asja kohta öelda ainult kaks sõna - s..tt lugu.
Märkimisväärne sündmus leidis aset Mariupolis, kus tiktokkeritest kadõrovlased tegid uhke reportaaži Ukraina armee luuraja tabamisest. Paraku selgus pärast klipi meediassepaiskamist, et tegemist on üle Mariupoli tuntud alkoholi armastava inimesega, kelle kohta on vene keeles ka olemas sõna "bomž". Sellega kadõrovlaste mured seal ei piirdunud - nad jäid linnas väga tugeva omade suurtükitule alla ja kandsid seetõttu ka kaotusi. Irooniline, sest siiani pole nad lahingusse kippunud ja tegelevad rohkem klippide valmistamisega. Samas on Mariupoli kaitsjate seis jätkuvalt ülimalt keeruline ning tänane olukord rinnetel nende jaoks niipea mingit muutust paremuse poole ei luba. Helikopterid lendasid niikaua, kui Venemaa armee nad avastas ja peale seda ei saa neid enam kasutada.
Ilm. Eelmisel nädalal kirjutasin, et võib juhtuda, et ilm hakkab mängima Donbassi lahingutes olulist rolli ja paistab, et nii ka läheb. Homme-ülehomme peaks seal tulema sademeid kokku 40 mm ja siis veel jätkuvad vihmad terve nädala jooksul ehk põllud muutuvad liiga pehmeks arvestava osa Venemaa sõjatehnika jaoks ning nad peavad sõitma ja ka peatuma teedel, kus nad on heaks sihtmärgiks. Lisaks aeg mängib ilmselgelt nende kahjuks. Venemaa armee loodab palju nö teisest ründeešelonist, mille peaksid Izjumi juures moodustama 5. armee ja Kiievi alt väljaviidud üksused, aga nende Kiievi alt lahkunud üksustega on seis keeruline. Nimelt olid nende hulgas Pihkva dessantväelased, aga nüüd on infot, et rohkem kui 100 dessantväelast ei ole nõus tagasi sõdima tulema ja see on suur probleem Venemaa armee jaoks.
Raske on selle baasilt arvata, et teiste marodööritsenud sõdurite asjad paremini on. Ahjaa, sellest ma varem ei kirjutanud, et peale Kiievi alt lahkumist otsisid Pihkva dessantväelased Valgevenes meeleheitlikult taksojuhte, kes oleksid olnud nõus 200 dollari eest varastatud kraami Pihkvasse vedama, nii et ei erinenud nemad oma käitumisega suurt midagi teistest. Kurikuulus Girkin oli oma viimases esinemises äärmiselt pessimistlik Venemaa armee võimaliku edu osas Donbassis, loodetavasti mees ei eksi.
Relvastus. Nii Ukrainas kui ka laiemalt. Tänase info kohaselt on 200 Switchblade tapjadrooni jõudnud rinnetele. Raskema ründetehnika osas on vaikus ja see on ainult hea. Kiievit külastas UK peaminister Johnson ning ta on ukrainlaste jaoks nii lugupeetud inimene, et kombinatsioonist Johnson + UK anti talle ukrainapärane nimi Johnsonjuk. Saksamaa teatas talle omaselt, et nad on aastal 2024 valmis Ukrainasse tarnima 100 suurepärast liikursuurtükki Panzerhaubitze 2000. Vot nii. Aastal 2024. Oma armee käsutuses olevatest 120-s sellisest liikursuurtükist pole nad nõus midagi ära andma, samas kui slovakkidel on ZUZANA 2 liikursuurtükid laos olemas ja nad võivad need tarnida Ukrainale loetud päevade jooksul. Loodame, et nii ka läheb. Nagu ka hävitajatega Mig-29, mis neil ka olemas on.
Relvastusest ka globaalsemast vaatest lähtuvalt. Paljudes riikides on tähelepanelikult jälgitud lahinguid Ukrainas ning pole vist vaja kellelgi üle seletada, et suur osa Venemaa sõjatehnikast on ajale jalgu jäänud, samas on omajagu riike, kus sellist tehnikat on palju, näiteks Indias, aga ka Ida-Euroopas ja Küprosel. Kui need EL-i riigid asendavad oma sõjatehnika USA omaga, siis on USA EL-i riikide puhul tabanud korraga kahte kärbest - Ukraina saab abi ja nemad saavad oma sõjatehnikat müüa. Teadaolevalt tegi USA ka sõjatehnika osas Indiale pakkumise, millest on viimasel raske keelduda, aga just sõltuvus olemasolevast Venemaa sõjatehnikast sundis Indiat tihtipeale nö äraootavale positsioonile Venemaa tegevuse suhtes.
Ukraina sõja osas on juba lähimas perspektiivis selge, et varsti saavad EL-st otsa ka Venemaalt või selle eellaselt ostetud relvad, seega tuleks ukrainlasi juba täna õpetada kasutama nii moodsaid lennukeid kui tanke (liikursuurtükkidega muret pole, nad kasutavad juba praegu tšehhide vastavat tehnikat, nädalaga õpivad ka teiste kasutamise ära).
Venemaa enda sõjatööstuse tulevik saab olema tumedamast tumedam, sest näiteks tankitootja Uralvagonzavod suudab Ukraina armee nõuniku Arestovitši andmetel toota praegustes oludes aastas 35-40 tanki ja analooge mitteomava Armata tanki tootmisega pole nad kuskile jõudnud ning uute sanktsioonide valguses on nende võimalik tootmine lähimas tulevikus praktiliselt välistatud. Paljukiidetud kõige uuemaid ründelennukeid pole taevas nähtud Ukraina kohal, Venemaa soomusmasinad on erinevate moodsate tankitõrjevahendite ees sisuliselt kaitsetud. Ballistiliste ja tiibrakettide tootmisel sõltuvad nad kõrgtehnoloogilistest komponentidest, mida enam neile ei müüda. Ja ka enne sõda suutsid nad aastas toota Kalibr tiibrakette vahemikus 60-120 aastas, rohkemaks nad lihtsalt polnud võimelised. Nüüd ei suuda sedagi. Mis siis järgi jääb - eks ikka vana hea kalašnikov. See sõda saab Venemaa relvaekspordi jaoks (ja ka relvatööstuse jaoks laiemalt) olema katastroofilise mõjuga ning see tekitab minus ainult heameelt. Aga kindlasti jätkavad nad multikate tegemist analooge mitteomavatest relvadest siseturu tarbeks ja selles on nad head.
Au Ukrainale!

Mnjah, kahjuks ei ole see asi nii tumeda tulevikuga. Nimelt on ikka päris hulk riike, kes althõlma tassivad VF'i sisse nii kiipe kui optikat, just neid komponente, mida nad endiselt pole suutelised koha peal tootma.
AMD, Intel, nVidia, Qualcom, Samsung, Apple, MediaTek jne kiipide tootjad ühinesid kõik sellega, et kiipe enam Venemaale ei müü. Kõik on tore aga esimeste hulgas on tegu tegelastega, kes teevad personaalarvuti südameid ja teised on tegelased, kes teevad moblade südameid. Esimeste turuosa sai natukene kannatada, teiste oma praktiliselt mitte, sest moblad pannakse endiselt mujal kokku ehk siis tegelt reaalsuses oleks tähtis, et valmistoodangu tootjad panevad blokaadi, mitte üksikute komponentide omad. OK, Intelil ja Samsal ja AMD'l on ka valmistükke ja ka neid ei tarnita nagu näiteks Lenovo, suur Hiina firma ütles, et vabandust sõber Putja, tõmbame piiri siin, uusi läpakaid sa ei saa, vanad võid maha müüa, mis sinu territooriumil on. Üldiselt kogu selle asja hoomamiseks on vaja üles joonistada tahvli peale kogu krempel, et kes mida toodab ja kes mida kasutab ja kes mida kokku paneb ning skeem näeb välja umbes nagu Game of Thrones sugulussidemed ja kes keda seetõttu vihkab ehk päris keeruline.
Nüüd vaadates kogu maailma kiibitootjate vastasseisu, võiks öelda, et nüüd on elu lill, VF börs kukub kokku, sest uut ruuteit ei saa ei Juniperilt ega Ciscolt ega ka Huaweilt ega ka Alcatelilt, uut arvutit ei saa ei Intelilt ega AMD'lt ja siis vananeva tehnikaga ei saa ju rallit sõita, kuid nii must jällegi see stsenaarium pole, leitakse viis, venemaal on hetkel täiesti lubatud igasugune import, vaja on mööda saada kõigest EU ekspordi tollist, peale seda on vabad käed kuni Alaskani.
Autotootjatest peale Yotota on ka Mitsu peatanud igasugused suhtlused VF'ga, Komatsu ja Catepilar ei tarni ka sinna tehnikat enam. Mõned teised autotootjad nagu VAG ja PSA on samuti oma tehased venemaal peatanud ja ei müü ühtegi oma toodangut sinna alates märtsi algusest. Üks tootja aga ütles, et tema ei pane venemaa tehast kinni, sest vastutab sealse 2500 töötaja perede eest. Kahe otsaga asi, minu silmis on see samasugune emm vabandus nagu IKEA ütles, et nemad ei müü enam edasi mööblit, mis on peale 24 veebruari toodetud UA's, sest nad ei taha vastutada sealsete tehasetöötajate perede eest nende töötajate verega. Ühelt poolt mõistlik tegevus aga teiselt poolt jällegi võtad ära selle vaesekese sissetuleku allika, kes niigi on juba löögi all. Venemaa puhul võtad ära sissetuleku allika agressori käest ja tema saab süüdistada kurja läänt omakorda ja kinnistada enda ajusse, et lääs ongi halb, võttis viimasegi palga nüüd ära, kõik on nii nagu Putja ütles!
Pöördudes tagasi interneeduse juurde, siis see on vähemalt minu jaoks selline huvitavam vaatenurk. Esiteks panid kinni Apple ja Google oma äppi-poed kinni ehk siis Google play ja Apple Store. Põnev selle koha pealt on see, et kuidas on võimalik keelustada ainult venemaa telefonid? Võtame nüüd klaasikese kangemat ja üritame süveneda sellesse tumedasse maailma, mida me tunneme interneti all.
Internetis on olemas IP'd ja saladuskatte all võin öelda, et juba disainimise faasis ei pandud ei IPv4 aadressitele ega ka IPv6 aadressitele kaasa sellist välja, mis seoks seda aadressi füüsilise aadressiga siin maakera peal. Seega ei saa piirata näiteks "tervet eestit" ega ka "tervet venemaad". Nüüd teadjamad vennad tulevad kohe siia vasta hambaid lajatama sõnadega "aga ma kasutan xxxxxxxxx.xxx lehekülge ja saan sealt kõik kätte, tean, mis maal mis IP'd on". Jah, mu noor ja kogenematu algaja võrgukasutaja, saad AGA tegu on kolmanda parteiga, kes on andmeid kogunud juba ammu ammu ja loonud oma andmebaasi selle kohta. Pange tähele, KOLMAS osapool, kes on üritanud sellist asja teha ja kes oma teenust müüb edasi ja kelle idiootset teenust hakkasid kodanikud algajad veebitreialid ka kokku ostma ning olles sealjuures nii ihnsad, et paljud omavad andmebaase aastast 201x ehk siis kus isegi paljud Eesti IP'd on markeeritud endiselt kas Ukrainaks või Hollandiks või Soomeks jne jne jne. Rohkem ma ei viitsi sel teemal peatuda ja pöördun tagasi Apple ja Google juurde.
VF nimelt omab mingit oma "app poodi", nimi ei tule praegu meelde aga seal hetkel 600 kuni 700 toodet, enamus selle ideega, et siseriiklik pangandus, parkimine, yandex jne asjad edasi toimiksid, pood ise on mõeldud ainult Androidi platvormile, sest ilmselgelt Apple kinnisest ökosüsteemist nii lihtsalt läbi ei murra, Android on palju lahtisem ja "administraatorisõbralikum". Tänu sellele eelnevale infole, mida ma IP'de kohta ütlesin, võib kodanik väheteadja kohe öelda, et aga kui IP päriselt ei omagi füüsilist lokatsiooni, siis ei saa Apple ega Google ju reaalsuses seda kinni keerata. Siinkohal aga, mu noor lugeja, võin öelda, et Apple ja Googel teavad juba väga väga ammu, kus kohas see telefon asub, seda saab vaadata puhtal kujul telefoni kasutuskohast, ei ole vaja olla raketi GPS'i täpsusega, et aru saada, et enamus uuendused sikutati näiteks keset Siberit või et näiteks selline iMEI kood müüdi seal territooriumil. See ühtlasi ka välistab igasuguse VPN teema ära.
VPN on kuum sõna hetkel nii Venemaal, kui ka seal teenuseid pakkuvatel tegelastel. Kes ei tahaks haugata endale seda majanduse sektorit, et kui Venemaal nüüd virtuaalset rubilnikut tõmmatakse, siis saaks neile ikkagi teenust pakkuda raske raha eest, et nad saaks endiselt välisilmaga suhelda. Õnneks see turuosa reguleerib end ise. Venemaal nimelt on seadusega paigas, et kui kommunikatsioon toimub Moskva-Peterburg näiteks ehk on mõeldud venemaa kliendilt venemaa kliendile, siis ei tohi see kommunikatsioon lahkuda venkude territooriumilt. See seadus on seal juba väga mitmeid aastaid olnud ja kõik, kes seda rikuvad, näiteks kogemata marsruudivad läbi eesti kas siis mingi kaabli katkestuse tõttu või konfiguratsioonivea tõttu, saavad sealt kohe regulaatori poolt hoiatuse, eelnevatel aastatel, ja nüüdseks koheselt kinga elik kaotavad tegevusloa VF territooriumil, kuidas nad teavad? Väga lihtne, selleks, et opereerida venemaal, pead sa FSB'le edastama oma venemaa klientide andmed ja peegeldama kogu liikluse, mida need kliendid genereerivad, ei kehti näiteks Mastercardi kohta, kes pole venemaa firma ja kes ostab miski teenuse Hollandi kontorist ja kelle liiklus ainult läbib venemaad suunaga Kasahhide maale. Nüüd noorem lugeja võib kohe oma sotsialismist pakatava hingega lajatada, et nahh seda venemaad üldse vaja on, peabki ära lõikama internetist aga interneeduse puhul see riigi piiride teema on õrn teema juba interneti algusest saati. Kui nüüd me kõik paneks venemaale mineva kaablimajanduse kinni, siis ei saaks näiteks enam anonymous grupp seal tegutsega ega Kremli siseseid kaameraid vahtida, siis poleks meil käes ka sealsete telejaamade ja kremli vahelist e-maili vahetust jne jne ehk siis kahe otsaga asi, kahe teraga mõõk jne ütlused. Emotsionaalselt paneks kohe pidurit ja saadaks kõik putinlased prsse aga sellega lõikaks ära koheselt ka võimaluse nende ümberkasvatamiseks. Tegu ei ole ka just Põhja-Koreaga, kellele läheb kolm maismaa kaablit sisse ja tegelikult raamatu järgi on ka Internetis isegi olemas, üks nendest muide läheb venemaalt sinna. Venemaa on siiski ookeane ja ka riike ühendav pind ehk sealt läheb läbi seda optilist kaablit omajagu. Pöördun tagasi VPN'i juurde.
VPN ei ole mingi maagiline kuul, mis lendab läbi kõikidest tulemüüridest ja kaitsevahenditest ja teeb inimese nähtamatuks kogu internetile. See pole miski virtuaalselt eksisteeriv kaitse, seal taga on ikakgi füüsilised kehad.
Alustuseks on vaja VPN'i lüüsi (jah, eestikeelne sõna gateway kohta) ehk siis kuskil riigis peab olema esiteks sissehelistamise koht ja teiseks kuskil riigis peab olema ka väljasaamise koht, antud olukorras peab sissehelistamine olema vene territooriumil, sest venemaa üritab mingi hetk ikkagi virtuaalse rubilnikuga kogu väliskommunikatsiooni kinni keerata. Näiteks võtame skeemi, et teen VF's oma teenuse, et panen kasti püsti keset Moskva Marta8 tänavat ja pakun kõikidele, et helistage siia, saate teeselda, et olete näiteks Saksamaalt, sest selle Märtsi tänava 8 kasti teine ots on Saksamaal. No lihtsalt teoreetiliselt ütleme, et see ongi mu ärimudel nii teha ja teenida teiste kannatuste pealt nagu USA sõjatööstus praegu teeb, kõik annavad oma varud UA'le, mis nii kui nii hakkasid juba vananema ja saavad US'lt osta soodushinnaga uue kraami.
Esiteks on selline tegevus ILLEGAALNE venemaa seaduste kohaselt, küll mitte selles mõttes illegaalne nagu Hiinas, kus VPN on lihtsalt keelatud kuid illegaalne selle poole pealt, et kui inimene nüüd näiteks tahab lehitseda mingit venemaa lehekülge või uudistekanalit ja sina oled teenusepakkujana ignoreerinud EU ja riikide ettekirjutusi kinni keerata ligipääs vene propaganda lehtedele, siis käiks venemaalt venemaale mõeldud liiklus korraks VF territooriumilt välja ja koheselt oled sa seaduserikkuja ja FSB paneb su vangi, küll virtuaalselt, sest sa istud kuskil Aafrikas ja jood mojitosid aga välja teenuse osutamise nad peatavad ja raiuvad kirvega ka su kasti pooleks ning kaablid läbi.
Teiseks on selline tegevus lihtsalt ebaeetiline. Müügi osakond ei tunne eetikat ja on agressiivne, nemad näevad võimalust pappi taskusse suruda, tehniline osakond on natukene lollim tegelane ja viivitab müügi poolt välja mõeldud fantaasiatega kaasa minemast põhjustega näiteks, et sellise asja püsti panek võtab aega, väga kaua aega ja tehnilised takistused on ja juriidiline keha peab venemaal selleks olema jne jne jne jne. Ja seda kõike juhul, kui ettevõtte suur juht ja õpetaja üldse seda asja lubab teha, mõnes firmas lubab aga tehnikud on õnneks sel hetkel viskiklaasi sisse unustanud kogu oma ajutegevuse ja sealt selle kätte saamine võtab mõned kuud aega vähemalt. Tegevust ei tee ka lihtsaks ülal nimetatud tootjate boikott ehk siis tarkvara litsentside peatamised nii arvutitele kui ka võrguseadmetele ja sisse tarnimise keelud ehk peaks kohapealse turu pealt rämeda juurdehindlusega kasti leidma, näiteks kohalikust ebayst, mille nime ma hetkel ei mäleta aga tegu pole selle päris-eBay grupiga, miski venemaa enda tehtud värk nagu ka androidile äppipood. Võtan kokku kogu selle pika ja segase teksti

VPN pole maagiline kuul.
Google ja Apple ei blokeeri miski IP geolokatsiooni järgi nagu Netflix.
Tubli tegevus UA poolt, kelle kangelased ei ole ainult sõdurid rindel vaid ka suvalised kaablikeevitajad, kes keset pommikraatrit, sõna otseses mõttes, lapivad optikat kokku, et internet seal edasi püsiks.
Kui mõni VPN teenusepakkuja pole venemaal enda biznjakki peatanud, siis peaks nende käest nüüd ülejäänud kuumaksude jagu raha tagasi küsima ja ütlema, et lähete kellegi teise juurde, kes ei toeta sellist tegevust.
Kui kellelgi tekkis küsimusi, siis kirjutage need ülesse, mõelge, kas tahate ikka vastust ja siis postitage siia, vastan, kui oskan ja kui ei oska, vastab keegi teine, kes oskab, nii nagu foorum ikka toimib :)

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 11.04: Venemaa on ületanud veel ühe punase joone, kasutades Mariupolis Azovstali territooriumi kohal ukraina kaitsjate vastu tõenäoliselt keemiarelva. Uudis tuli loetud tunnid pärast Austria kantsleri visiiti Venemaale. See pole esimene kord, kui sõjaroimar Putini korralekutsumine toob kaasa vastupidise tulemuse.
Venemaa kaotused Ukraina peastaabi andmetel on järgmised: okupante 19 500, tanke 725, soomukeid 1923, suurtükke 347, raketiheitjaid 111, õhutõrjesüsteeme 55, lennukeid 154, helikoptereid 137.
Vahel on siin-seal esitatud küsimus, miks pole siin kõrvuti numbreid Ukraina kaotustest ja vastus on lihtne: meil pole usaldusväärsetele ligilähedasi andmeid selle kohta. Ukraina võimud on võtnud seisukoha, et pärast 2. sõjapäeva kaotuste statistikat ei avaldata.
Vene poole avaldatavad andmed pole ka ligilähedaselt realistlikud, kuna neid on 45 päeva jooksul korduvalt ümber lükanud faktiliselt kinnitatud sündmused - kui Vene statistikast lähtuda, siis ei saaks aru, kes ja millega Ukrainas okupantide vastu üldse sõdib ja miks nad Kiievi lähistelt lahkusid. Vene sõdurid on näiteks näidanud oma põlenud tehnikat ja esitlenud seda hävitatud Ukraina vägede tehnika pähe.
Ukraina peastaabi andmetele sarnaseid (samas suurusjärgus) numbreid on avaldanud Briti ja Ameerika luure ning pikaajalise jälgimise tulemusena võib öelda, et nad on sündmuste kulgedes ka kinnitust leidnud. Ukraina kaitseväe juhataja selle nädala motoks on «Varsti tuleb 20 000.»
1) Harkivi linn on endiselt osalise blokaadi all põhjas, idast ja kagu suunast. Harkivist 50 kilomeetri kaugusel loodes asuv Zolotšivi asula on saanud tulelööke. Harkivile põhja poolt suure kolonni lähenemise ja hävitamise kohta ringelnud teated ei leidnud seni kinnitust. On ainult ametiisikute hinnangud, et uut pealetungi ei välistata.
Peastaabi ülevaates oli mõnevõrra kindlam nending, et Vene okupandid tegelevad Belgorodi oblastis üksuste formeerimisega tõenäolise plaaniga alustada taas pealetungi.
2) Izjumist lõuna pool on okupandid rünnanud kahe pataljoni taktikalise grupiga Barvinkove suunal. Üks üritas tõenäoliselt mööduda Bražkivkast idas Dovhenke küla kaudu ja teine läänes Dmõtrivkast. Kummastki külast on nad ukrainlaste teatel tagasi löödud.
See üldiselt kinnitab, et Bražkivka, mis asub Izjumist 7-10 kilomeetri kaugusel on Ukraina jõudude kontrolli all. Ja esimene Vene tank, mis Barvinkovesse saabus oli piloteeritud Ukraina tankistide poolt - tegu oli siis trofeena kätte võidetud T-72 modifikatsiooniga.
3) Pikaajaline suurtüki- ja raketituli on põhjustanud Severodonetski ümbruses olukorra, kus Luhanski oblasti Ukraina kontrollitaval territooriumil pole enam alles ühtki kriitilise tähtsusega taristuobjekti. Kõik on puruks pommitatud.
Vene okupandid on lisanud jõudu Rubižne kirde rünnakusuunale ja põhja suunale Kremennaja poolt. Traditsiooniliselt üritavad na lõuna poolt peale pressida ka Novotoškovka suunalt.
Ukraina vägedel õnnestus omalt poolt üks kaudtule löök Novoaidari piirkonnas okupantide moonalao pihta, kus toimus ladustatud moona detonatsioon (plahvatamine) ja tulevärki jagus mitmeks tunniks.
4) Donbassi rinne Popasnast Volnovahhani on ilmselt üks parimaid Vene sõjapropaganda valelikkuse indikaatoreid. Kui veebruaris alanud kallaletungi esimestel päevadel raporteeriti jõudsast edasitungimisest iga päev 10-12 kilomeetri kaupa, siis nüüd ei saa enam varjata fakti, et rinne püsib Donetski ümber samal joonel, kus see oli veebruariski ja nüüd kirjutatakse kindlast ja vääramatust meetri kaupa liikumiseks. No kui meetri kaupa, siis meetri kaupa. 45 päevaga tuleb kokku 45 meetrit.
Et see pole niisama praalimine, siis võin lihtsalt meenutada, et 2014-2016 aastatel tegelesid «DNR-i rahvamiilitsa» üksused ikka samade asulate pommitamisega, millega senisest kattevarjust loobunud Vene okupandid neil päevilgi - Popasna, Niu-York, Novobahmutivka, Avdiivka, Marjinka ja teised.
Popasna suunas kasutasid okupandid Tochka-U rakette nagu Kramatorski rahumeelsete reisijate massimõrvas. Seal on ohvrite arv vahepeal jõudnud pea 60-ni. Ainult Kramatorski rünnakupäeval polnud Tochka-U süsteemi Vene okupatsioonivägedes juba 30 aastat kasutuses, kuid enne ja pärast seda sündmust on nad aktiivselt neid rakendatud.
5) Mariupolis on olukord s-tt ja pole sugugi kindel, kas tulevikuväetis. Viimased sündmused maailvad võimaliku sünge perspektiivi. Loomulikult on blokeeritud linna kaitsjate vastupidamine 45 päeva vältel väike ime ja Azovi pataljoni võitlejad on näidanud suurt meisterlikkust ja vaprust. Vene sõdurid liiguvad metoodilised kvartali kaupa, aeglaselt ja kindlalt.
Viimastel päevadel kaks põhilahingute suunda Mariupoli linnas on olnud Azovstali tehas ida poolt pressivatele okupantidele ning Mariupoli kaubasadam lääne poolt. Azovstal on hiiglaslik tööstuskompleks, kuhu Azovi pataljon on rajanud oma kindlustused ning ilmselt kasutab seda hea kaitstuse tõttu baasina, millest käiakse linna rüüstavaid Vene sõdureid kimbutamas ja kottimas. Sõditakse naaberkvartalites ja okupandid ei raatsi Azovstali siseneda.
Seetõttu teatas Donetski terroristlike jõukude propagandapealik Eduard Basurin eile meediale, et Ukraina kaitsjad tuleks tehasest «välja suitsetada» ning sellega saaksid kõige paremini hakkama keemiaüksused. Hästikindlustatud rajatiste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada suurekaliibrilisi suurtükke, raskeid miinipildujaid ja lennukipomme.
Suure hulga betooni purustamine suurtükiväe või raskemiinipildujatega võtaks ilmselt okupantide meelest üüratu aja. Lennukipommide heitmine oleks seotud teatud riskidega, kui soovitakse neid visata enam-vähem täpselt ja madalalt.
Palju lihtsam on kasutada aineid, mis gaasilises olekus tungivad pragude vahelt alla keldritesse ja lämmatavaid kõik, kes end betoonkindlustuste all varjavad. Süürias see ju toimis. Samuti Saddam Husseinil ja paljudel sõjakurjategijatel enne teda. Ega Putin ei saa kehvem olla ja nii katsetatigi eile droonilt mingi substantsi heitmist tehasekompleksile. Kannatada saanutel olid hingamis- ja tasakaaluhäired - seega polnud tegu konventsionaalse moonaga.
Nii on antud juhul olnud eelnev kommunikatsioon kavatsuse kohta Bassurinilt, varasem muster Süürias ning toetavad asjaolud Azovstali kaitse pidamise näol. Kindlasti saab järgneval päeval kuulda igasugu fantastilisi versioone Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumilt ning Venemaa välispropaganda teenistuselt. Ja tavapäraselt saavad need olema vastukäivad ja loogikavabad.
Mariupoli osas on olnud ka vastuolulist informatsiooni selles osas, kuidas peab Ukraina sõjaväeline juhtkond sidet linna kaitsjatega. Viimane teadaolev katse füüsiliseks sidepidamiseks ilmnes 31. märtsil medevaki kopteri allalaskmisega.
Rinne Mariupolist lõunas pole tõenäoliselt kuigi tihe, kuid sügavus on suur - kümneid kilomeetreid eraldab linna Ukraina muudest üksustest praegu. Oluliste jõudude kõrvalejuhtimiseks peaks Ukraina väejuhatus suunama märkimisväärseid ressursse, kas Melitopoli, Hersoni või mõlema ohustamiseks, perspektiiviga võtta suund Berdjanskile.
Küllap ongi Mariupoli pikalt püsimine seotud sellega, et mujal on Ukraina vägi okupante ohustamas ning ka Donbassis ja lõunarindel okupantide edasitungi pidurdab Mariupoli kaitsjate võitlemine. Kes julgeb riskida ning saavutada selle tulemusel vajalikus punktis määrav ülekaal, selles on küsimus.
Rahvusvahelises plaanis on Venemaa oma maine Butša tapatalgutega juba piisavalt täis teinud, nii et keemiarünnakute korraldamine Vene sõjaroimarite kuvandit ilmselt oluliselt ei riku. Küll võib see lisada teatud lääneliitlastele motivatsiooni Ukraina abistamiseks.
USA president Biden on keemiarünnakut käsitlenud punase joonena, millest Venemaale saabuvad tõsised tagajärjed, kuid paraku oli seal ka lisaklausel keemiarünnaku olemusele vastava reaktsiooni kohta. Seega jälgime edaspidi huviga mitte retoorilisi hinnanguid toimunule, vaid relvatarne ja sanktsioonide otsuseid.
6) Hersoni lõigu kohta on Ukraina peastaap teatanud, et Vene okupandid ei jäta katseid taastada positsioone Hersoni oblasti administratiivsetes piirides. See tähendab ilmselt rohket tuletegevust oblasti põhjasuunas Krivõi Rigi lähistel ning lõunaosas, kus Vene okupantidel pealetungid pole olnud tulemuslikud.
Ukrainaga piirnevate Belgorodi, Kurski, Voroneži, Rostovi oblastite, Kranodari krai võimud ning Krimmi poolsaare kollaborandid on teavitanud terroriohu tõstmisest kollasele tasemele (märkisin kaardile kollaste ringidega). Samal ajal teavitas Vene üks seni vaadatumaid sõjablogijaid Podoljaka, et ukrainlased olla koondanud märkimisväärseid sõjajõudusid nende oblastite piiridele ja valmistuvad ründama Venemaa territooriumi.
See kõik oli täielikus vastuolus sellele, mida seltsimees Podoljaka kõneles alles eelmisel päeval, et ukrainlastel pole mingit tõsiseltvõetavat võimekust kedagi rünnata, peale mõne üksiku miinipilduja piirivalve käes (mäletate neid kummalisi teateid Vene ametiisikute poolt Venemaa territooriumi pihta tuleavamisest Ukraina piirilt). Saa siis neist Vene muinasjutuvestjatest aru.
Siiski on ametlik terroriohu taseme tõstmine kahtlemata märk, kas hilinenud reaktsioonist Valgevene raudteepartisanide tegevusele või Belgorodi tulevärgile. Niisama nad ühtki sõnumit lendu ei lase. Ukraina eriteenistused lisasid õli tulle väitega, et Venemaa kardab partisanisõja algust enda territooriumil.
Muidugi ei saa näiteks Podoljaka-blogija avaldusi Ukraina vägede koondumisest Vene piiride äärde tõsiselt võtta kasvõi seetõttu, et Ukrainal oleks neid vägesid hädasti mujal vaja. Näiteks Vene armee kujutledatava eduka pealetungi tõrjumiseks. Aga selles propagandas pole kunagi olnud loogikat ning see ei hiilga järjekindluse poolest.
Mis aga sündmusi palju selgemini ja täiesti faktipõhiselt konteksti asetab, on numbrid. Ukraina poolt on võrreldud Vene okupatsiooniarmee helikopterite kadusid. Kui Venemaa kaotas kõigis eelnevates sõdades alates Nõukogude Liidu lagunemisest 83 helikopterit ja rahvusvaheline koalitsioon Afganistanis 19 aastaga pisut üle 100, siis Venemaa sõjas Ukraina vastu on ukrainlased hävitanud 45 päevaga 137 venelaste helikopterit.
Veel 45 päeva samas tempos ning Venemaa saaks end kuulutada sõjakopterivabaks. Ja need on ühed hirmsad ja kallid masinad.

Teet Kalmus kirjutab:

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (12.04.22).
Lahingutegevuse osas saab öelda, et olukord on sarnane eelmise päevaga ehk mingil kujul toimub lahingutegevus kõikjal rinnetel, aga kumbki osapool pole suuremat edu saavutanud.
Põhja pool sõidavad Venemaalt Izjumi poole pikad kolonnid, mis on ilma igasuguse julgestuseta ning neid saab soovi korral rünnata küll. Ukraina poole andmetel on seda ka tehtud, nagu ka antud lööke rakettidega Totška-U, et takistada Venemaa armeel põhja pool vägede koondumist. On märgatud, et ühes kolonnis liiguvad koos tankid, mis on pärit erinevatest väeosadest (ühed on diiselmootoriga, teised kasutavad lennukikütust) ning nende jaoks on kütuse organiseerimise logistika osas topeltkoormus.
Ekspertide sõnul on kohale jõudnud 5. armee üksuste (Kaug-Ida) väljaõppe tase ja võitlusvõime kaugel nendest üksustest, kes saadeti Kiievi alla. Kiievi alt lahkuvad väed varastasid-röövisid palju mobiiltelefone ning Ukraina poole jaoks on seetõttu nende asukohad teada. Kui nad peaksid liikuma uuesti Ukrainasse, siis on löökide andmiseks koordinaadid olemas.
Eile näitas üles suuremat aktiivsust üles Venemaa propagandamasin, kes levitas aktiivselt infot, justkui oleksid nad hävitanud Slovakkiast toodud õhukaitsesüsteemi S-300, aga neile omaselt pingutati üle, sest erinevates uudisnuppudes erines hävitamise koht - räägiti nii Mykolaivist kui Dniprost ning need uudisnupud korjati üles ka Euroopas ning nägin seda isegi meie meedias. Rusikareegel selliste uudiste juures peaks olema pildiline tõestusmaterjal, aga ka see võib vähemkogenud meediatöötajad ära petta, sest sõja esimesel päeval reaalselt hävitatud S-300 pilti Venemaa pool pidevalt taaskasutab, väites, et on hävitanud jälle järgmise süsteemi. Sõjaväelased ise nimetavad selliseid infolõike "konservideks" ning kasutavad neid aktiivselt mõlemad pooled.
Nüüd reaalses elus on S-300 rindejoonest küllaltki kaugel ja väga hästi lisaks kaitstud teiste õhutõrjevahenditega. Vähemalt 12.04 hommikul oli veel slovakkide saadetud süsteem terve, aga sõjas võivad olukorrad kiirelt muutuda.
Eile põhjustas omajagu elevust Venemaa armee täppislöök välikäimla pihta ning see sai palju vastukaja kõikjal maailmas. Samas koorus sellest rünnakust välja järgmine teema - miks üldse Venemaa armee kasutas raketti H-29? Sõjandusekpert Oleg Ždanov selgitas tagamaid.
Venemaa armee taktikalistest täppisrelvadest lendavad kõige kaugemale tiibraketid - 1500 kilomeetrit ja see katab terve Ukraina. Neid aga on järgi vähe, lisaks on tiibrakette suhteliselt lihtsam maha võtta õhukaitsel, nii et sihtmärgini jõuab neist nüüd suurusjärgus 10%.
Ballistilised raketid Iskander, mille tegevusraadius on 480 kilomeetrit. Mitu korda suurema lendamiskiiruse tõttu on neid palju raskem tabada lihtsamate õhutõrjevahenditega, aga ka need raketid on Venemaal otsakorral.
Siis tulevad Iskanderide eellased Totška-U ballistilised raketid, mille tegevusraadius on kuni 120 kilomeetrit, aga sellega rindejoonest kaugemal sisemaal asuvate sihtmärkideni ei ulatu.
Ja siis tulevadki mängu raketid, mille nö perekonna liige on ka H-29 ehk siis nõukogudeaegsed raketid. H-29 ise on küllalki väikese laskeulatusega, aga seda juhitavat raketti saab välja lasta kõrgusel, kuhu Stinger ja Starstreak ei ulatu (küll aga S-300). Lisaks kasutab Venemaa armee rakette H-35 ning H-59, mille osad mudelid lendavad maksimaalselt 280 kilomeetri kaugusele. Nii vanade rakettide kasutamine näitab, et muu kraam on otsakorral, aga rindejoone lähedal teevad need raketid omajagu pahandust.
Probleemid ei ole ainult rakettidega, nii tuuakse ladudest soomusmasinate BTR-80 puudusel eelmisi versioone BTR-70 ja BTR-60, aga need on bensiinimootoritega ja bensiin peab olema A-76, aga selles osas on problemid nii tarnete kui logistikaga.
Mariupolis on seis jätkuvalt keeruline linna kaitsjate jaoks. Ukraina armee nõuniku Arestovitši sõnul kontrollivad kaitsjad veel arvestatavat osa linnast ja eileõhtuse seisuga kaitse püsis. Mis seal päris täpselt toimub, on raske öelda, sest ilmselgelt ei soovi ka Ukraina pool kõigest rääkida. AZOV-i polk andis teada Venemaa poolsest keemiarelva kasutamisest, aga ka sellel osas hetkel infot napib.
Hirmunud Venemaa armee sõdurid otsustasid omal käel parandada militaarsõidukite Tigr kaitseomadusi, paigutades autode katustele ja külgedele lisaks tankidelt võetud nö telliseid (lõhkereaktiivsoomus ehk Explosive Reactive Armour ehk ERA), mis oma olemuselt on lõhkekeha, mis tanki ründamisel plahvatab ja seetõttu vähendab oluliselt ründerelva poolt tekitatatvat kahju. Küll aga eeldab see väga paksu soomuse olemasolu, autode puhul tekitaksid need "tellised" plahvatuse, mis hävitaksid autot veelgi enam. Sellised nupumehed siis Venemaa armees.
Valgevenes selgitati välja kõige suurem varastatud-röövitud kauba kogus, mis saadeti postkontorist Venemaa avarustele. Ei rohkem ega vähem kui 150 kilo. Kõige rohkem pakke saadetit Barnauli lähedale (Altai krais).
Au Ukrainale!

Noneh, enam ei tohi 76 peal töötavasse mootorisse 95 kallata? Pigem võib miski pliivabadus ikka takistuseks saada? Kes 76 mäletavad, oli see pliivaba kütus? Tegelt on selle oktaanarvu kohta foorumis juba hunnik teemasid a pliivabadust ri leidnud kiiresti otsides ülesse...

Vene ajal oli 76 ikka pliiga. Aga kütusesse võib ka soovi korral lisandit panna...

tundub, et 76 asemel neil nüüd 80 ja see levib rohkem ida pool, pihkvas näiteks seda ei olnud.
https://goo.gl/maps/WoUfnED64NwdnHZQ8

Ennemuiste oli väidetavalt pliivaba 72 92 95 pliiga 66 76 93. Mingit 80nelistliikus ka lühikest aega , aga pliiga või ilma ei mäleta.
Tegelikkuses pole see number seal üldsegi nii oluline, valasin oma sapikasse hämaral ajal mida iganes ja polnud mingeid probleeme, 40hp mootor töötas probleemideta 93000 km kuni müümiseni. Vaid küünlaid tuli tihedamalt vahetada. Hoiduma peab vaid alkoholisisaldusega segudest, tapab vana mootori tundidega.
Pealegi sõjamasin polnud vähemalt vanasti ette nähtud pikaks kasutamiseks

Igor Taro kirjutab

Vene okupandid ei saa Ida-Ukrainas kuidagi hoogu üles, osalt ilmselt seetõttu, et Ukraina väed on hävitanud nende kolonne, kütusevarusid ja moonaladusid. Lähipäevil võtab Vene armee hoogu maha ka lausvihm, mis on muutnud Luhanski oblasti lahinguvälja suureks ja sügavaks porimülkaks, kirjutas Igor Taro oma iga päev avaldatavas Ukraina sõja ülevaates
Ainult Mariupoli väljavaated on praegu kehvapoolsed, muus osas on olukord endiselt Ukraina jaoks lootustandev.
Viimase päevaga ei tekitanud Ukraina armee Vene vägedele ei inimjõu ega tehnika osas erilisi kaotusi, mis tähendab, et mingite kümnete kilomeetrite pikkuste hiigelkolonnide hävitamist ei saanud eelneval paaril päeval toimuda, nagu kohati on väidetud.
Isikkoosseisu osas on lisanduv kaotuste hulk jäänud üsna kiduraks, millest võib oletada, et Vene okupandid väga suure hurraaga enam peale ei pressi. Rood päevas kogu rinde kohta on olnud selle perioodi miinimumtase. Ka võib siit järeldada, et kahe pataljoni taktikalise grupi tagasilöömine Izjumi piirkonnas eile pole neid ilmselt hävitanud.
Harkivi piirkonnas võib täheldada süstemaatilisi raketilööke elamute pihta nii äärelinnades kui ka keset linna. Mirgorodi linn on saanud Poltavast läänes samuti kaks raketitabamust, seal on lennuväli.
Korduvalt on saanud pihta Harkivi füüsikainstituudi õppereaktor. Kiirgus on seal normi piires ning kannatada on saanud välistoide. Kui väga lihtsalt selgitada, siis tegu on seadmega, millel tehakse katseid tuumaenergeetika ja kiirgusmeditsiini uurimistööde jaoks. Seadmes kasutatakse tuumakütust, kuid seadme konstruktsioon peaks välistama ahelreaktsiooni tekkimise, mis on omane tuumalõhkepeadele.
Seega on tegu küll kiirgusohtliku, kuid mitte plahvatusohtliku seadmega. Selle pidev pommitamine annab muidugi tunnistust debiilsuse tasemest, kus raketiteaduse saavutuste kuritarvitamiseks pole tarvis tuumafüüsikast aru saada.
Veidrad asjad toimuvad Belgorodi oblastis teisel poole Ukraina-Vene riigipiiri. Vovtšanskist põhja poole Šebekino kandis on rööpad rikki läinud raudteesillal. Võimalik, et seda raudteed saaks kasutada Ukrainasse tehnika vedamiseks. Võimalik ka, et enne rikke avastamist käis sealkandis mingi pauk.
Venemaa uurib muidugi asja, aga eelmisel päeval väljakuulutatud terroriohu kollane tase pole kindlasti mööda külgi maha jooksnud. See aitab neil ka «mitteteadlikku» elanikkonda takistada igasugu pilte saatmast ja üleslaadimast.
Ühtlasi kutsuvad võimud tsiviilelanikke üles astuma rahvamalevatesse, mis võiks patrullida tänavatel. Ütleme nii, et kogu selle sõjategevuse taustal hakkab Venemaal võimust võtma korralik stalinism.
Izjumi piirkonnas oli ukrainlastel edukas päev, sest pealetunginud Vene tankiüksusest jäi neile kätte üks täiesti paraadi- ja lahingukõlblik moderniseeritud T-80 juhtimistank ning veel üks tank. Mitu tanki hävitati ning ülejäänud pagesid. Rohkem Izjumi piirkonnas pealetunge ei proovitud.
Teated plahvatustest Borova kandis tunduvad imelikud, kuna see on ligi 50 kilomeetri kaugusel Izjumist kirdes ja ajutiselt okupeeritud territooriumil. Kui see just pole välimoonalao õnnetus, mida Ukraina allikad mainisid ilma kohatäpsustuseta – Totška-U lendaks sinna ära küll.
Sjeverodonetski kandis üritavad okupantide pioneeriüksused taastada raudteesilda. Kirdest on proovitud tulla, kuid mitte tulemuslikult, ning Luhanski oblasti ilmastikuolud tõenäoliselt takistavad Vene soomustehnika liikumist. Nad saaks seda teha ainult suurtes kolonnides maanteedel, aga seda ukrainlased ootavadki.
Ühes videos demonstreeriti ka uudset soomustehnika hävitamise viisi väiksema drooniga, kuhu oli võimalik külge panna miinidetaolist moona, mida siis ühekaupa ülevalt alla heideti. Tegu pidi ilmselt olema mingi kontakttüüpi detonatsiooniga moonaga, mis plahvatab maapinna või mõne objektiga kokku puutudes.
Väga väike see droon ei saanud muidugi olla, kuna tehnikale kahju tegev moon peab olema tunduvalt raskem, kui pildi- või videokaamera. Ja seal oli muidugi ka kaamera lisaks.
Donbassi rindel on põhilöögisuunad Novotoškovske-Nõžne, Popasna, Avdijivka, Marjinka-Kurahove ja Stepne. Kogu selle kaare ulatuses oli ka tihe kaudtuli. Luhanski ja Donetski oblastite veel okupeerimata alade hõivamiseks keskenduvad Vene ründajad tõenäoliselt Popasna, Kurahove ja Mariupoli äravõtmisele. Kui Mariupol välja arvata, siis mujal rinne peab ning 48-tunnise plaaniga alustatud Vladimir Putini välksõda kestab Venemaa jaoks hävitavate tulemustega juba 48 päeva.
Ilovaiski kandis olevat tugevdatud õhukaitset. Vahest siis need Taganrogi S-350 seadmed läksid liikvele.
Mariupoli olukord on seni kõige raskem, kuna see on olnud praktiliselt kallaletungi algusest täiesti ümber piiratud ning puuduvad varustusvõimalused.
Tsiviilelanikke on sealt mingi osa evakueerunud – peamiselt õnnestub evakuatsioon isiklike autodega, kellel need on terved ja käigus, mis on siiski ka seotud suure riskiga, sest kunagi ei tea, millal okupandil tekib tuju tsiviilauto pihta tuli avada.
Kiievi oblastist leitakse siiani sõelapõhjaks lastud masinaid tsiviilelanike surnukehadega. Kohaliku administratsiooni teatel on Mariupolis ohvrite arv juba kümnetes tuhandetes. On ta siis 10 000 ja peale või koguni 20 000, kes seda praegu teab. Rusude ja tule all keegi surnukehi kokku ei loe ja matta pole neid enam ka võimalik. Maeti märtsi alguses, aga mitu viimast nädalat on seal olukord nii hull, et surnukehad ei pälvi enam tähelepanu.
On ilmunud mõned videopöördumised, mis kõnelevad linna kaitsmisest sisuliselt viimse veretilgani ja ka sellest, et moon on otsakorral. Kaitse peab vastu ainult siis, kui on moona, süüa ja võimalik varjuda. Vene okupandid on edenenud sadama piirkonnas. Kesklinnas ja vasakkaldal püsib hetkel sama joon, mis mõne päeva eest.
Keemiarünnaku asja uuritakse, kuigi, mida sa uurid, kui linn on blokaadis ja keegi ei saa laboriteste teha. Täiendavatel andmetel sai kannatada ainult kolm inimest, kellel olid tõsised sümptomid, kuna moon langes sellises kohas, kus inimesi eriti pole. Ukraina peastaap ei välista ka, et tegu oli fosformoonaga ja seda on Vene väed kasutanud laialdaselt nii Kiievi kandis, Sjeverodonetskis kui ka Popasnas.
Melitopoli piirkonnast on samuti info õhukaitsevõimekuse suurendamisest Vene okupantide poolt. Samuti okupatsioonivõimude katsetest värvata ja sundida kohalikke mehi rahvamiilitsa ridadesse.
Hersoni rindel on olukord selline, et Vene väed on püüdnud raketiheitjatega ukrainlasi kimbutada nii rindejoonel kui Mõkolajivi linnas. Oleksandrovka külas prooviti lisaks tulelöögile sõita ukrainlaste positsioonidele, maskeerituna tsiviilelanikeks-sõjapõgenikeks. Kontrollpunkti sõites avati tuli, kuid Ukraina sõjaväelased suutsid vastutulega viis ründajat lõplikult kahjutuks teha ning ülejäänud pagesid.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et mereväe õhukaitse lasi alla Krimmi poolsaare kõrval Bayraktari drooni, mis pidid olema kõik juba nädalate eest ammu hävitatud. See on müstika, kuidas Ukraina kohale ilmuvad pidevalt mingit tundmatud lendavad objektid, kuna Ukraina õhuvägi oli ju Vene propaganda teatel täiesti hävitatud sõjategevuse kolmandaks päevaks.
Ukrainas algas kevadkülv. 30 kilomeetri kaugusel rindejoonest peavad traktoristid enda kaitseks kandma kiivrit ja kuulivesti. Kui nad vaid teaksid, et neid tuleb ka õigesti kanda, korralikult kinnitades, et kasu oleks.
Eriteenistusel SBU oli aga varajane lõikuse hooaeg pihta hakanud, kuna nad esitlesid eile õhtul koduarestist sõja esimesel päeval pagenud Viktor Medvedtšukki, kes saadi kätte Ukraina sõjaväevormis.
Putin on Medvedtšuki tütre ristiisa, sisuliselt pereliige. Medvedtšuk oli Ukraina kõige rõvedama venemeelse partei asutaja ja juht. See partei on muidugi praeguseks keelatud ja sõja alguses hakkas ise jõudsalt lagunema, kuna omakasupüüdlikud karjeristid ei tahtnud koos selle parteiga põhja minna ning teatasid nii Vene kallaletungi kui oma endise erakonna hukkamõistmisest.
Medvedtšuki tabamine on muidugi mainekujunduslikult Ukrainale suur lisapunkt – riik ja eriteenistused toimivad ning isegi Putini lähikondlane ei pääse nende käest minema. Praktilise poole pealt võib ainus kasu olla tema väljavahetamine mingi suurema hulga pantvangide vastu. Tema vara on nagunii juba arestitud ja töötab Ukraina kaitseväe heaks.
Tšernihivis on demineeritud jalgpalliväljak. See sai ka pommitabamusi, aga kõik lõhkekehad on sealt ära korjatud ning peagi saab palli mängima hakata. Pooled koolid-lasteaiad selles linnas on hävinud.
Kiievi oblasti okupatsiooni all olnud aladele lubavad Ukraina võimud inimestel tagasi pöörduda mitte enne mai lõppu. Ja ega see ei tähenda, et seal selleks ajaks kõik korda saab. Lihtsalt eemaldatakse ohtlikud lõhkekehad ning seejärel saab alles koristama hakata.
Vene piiri taga toimub lennukite ümberpaigutamine. Lipetski sõjaväelennuväljal on lennukite arv kahekordistunud. See asub nüüd Voroněžist kaugemal, kus oli ka lennukite lisandumist nädala eest märgatud. Võimalik, et ümberpaiknemine oli tehtud eesmärgiga tuua need Valgevenest ära Ida-Ukrainale lähemale. Kummaski asukohas oli neid loendatud 30 kanti. Kui viimased kaotused aluseks võtta, siis peaks sellest 20 päevaks piisama, aga enne 9. maid tuleb kindlasti kusagilt lennukeid juurde tuua.
Lõpetuseks üks hea nali Austria kantslerilt Karl Nehammerilt, kes käis Moskvas sõjaroimariga kohtumas: Putin peab Ukrainas toimuvat tragöödiaks ja soovib võimalikult kiiret sõja lõpetamist. Austria kantsler nentis, et ei saa täpselt aru, mida need sõnad Putini suust tähendada võiksid.

Rainer Saksa ülevaade sõjast Ukrainas.

12 aprilli hommikuks väga suuri muudatusi vägede vastasseisus toimunud ei ole. Välja kujunenud rutiinid on jätkunud
- vene pool üritab massivse suurtükiväe ja juhuslikumate õhurünnakutega suruda maha Ukraina positsioone alates Harkivist lõpetades Hersonini.
- Igapäevaselt üritatakse koondada üksuseid tuima järjekindlusega kindlates lõikudes pealetungiks. Seni on need rünnakukatsed ebaõnnestunud
- Koondatakse jätkuvalt reserve Harkivi ümbrusesse, nüüdseks on märgatud vägede siiramist ka Donbassi lõunaosas. Üritatakse täiendada ka Hersoni piirkonna üksuseid.
- Ukraina pool üritab likvdeerida või häirida vene üksuste koondumist, eriti Izjumi ja Severodonetsi piirkonnas, samuti häirida vene üksuste tegutsemist Harkivi ümbrsuses. Hersoni kandis on ukraina üksused taktikalise initsiatiivi säilitanud.
Donbassi lahing käib ja vene pool üritab temopt tõsta, Ukraina soovib pärssida vene üksuste koondumise ründeformatsiooniks. Kiievi juures tõi see ukrainlastele lõpuks edu. Jääb segaseks, kui palju ja kus kohas on ukrainlased viimastel päevadel venelaste kolonne ja positsioone hävitanud. Kindel võib olla selles, et vene üksused on korralikult pihta saanud koondumisel Izjumi piirkonda ning kaotanud suurel hulgal varustust Luganski oblasti aladel. Sellega on ilmselt vähemalt mõneks ajaks likvideeritud vene üksuste võime alustada suurt pealetungi Izjumi ja Severdonotse piirkonnas, aga eks nad koonda nüüd sinna uusi üksuseid. Samas piirkonnas alla lastud lennukid ja ründekopterid annavad ka tunnistust, et vene üksuste katse suuremat pealtungi üles võtta ei õnnestunud.
Vene üksused on kandnud kaotusi ka Harkviv ümbruses ja mujal Donbassis. Samuti ei ole suudetud võtta initsiatiivi Hersoni juures. Seega on Ukraina viimased paar päeva edukalt vene üksuseid tõrjunud. Aga kõige raskem on ikkagi alles ees.
Teated Mariupolis keemiarelva kasutamisest võiks hinnata, kui vene poole demonstratsioon esinemiseks. On usutav, et väikeses koguses mingit paralüseerivat ainet kasutati ja et see ei ole ukrainlaste infoops. Eesmärk on testida lääne reaktsioone ja motiveerida kaitsjaid alla andma. Kõik edasine sõltub nüüd lääne reaktsioonidest. Kui need on ühemõtteliselt kindlad ja osatakse vene poolt heidutada, siis võib olla edaspidi keemiarelva ei kasutata. Kui jäädakse kõhklevale seisukohale, siis pigem võtab venemaa need piiratud ulatuses Mariupolis ja edaspdi ka mujal kasutusele. Nii et väga otsustav hetk ja väljakutse.
Täna tasub jälgida ja Lukašenka ja Putini kohtumist, kuigi selge on see, et Valgevene sõtta ei astu. Austria kantselri visiidi järgnev kommunikatsioon on tegelikult päris hea Austria vaates. Ei jätnud sugugi päris mõttetu tühikäigu muljet. Loodame et ka vene pool mõistis, et Ausrtia käis ikkagi ühtset sõnumit edastamas. Praegu selline mulje vähemalt jääb.
Ja Soome ning Rootsi NATO raportite koostamine ja esitlemine lähiajal sunnib venemaad pöörama sellele piirkonnale rohkem tähelepanu ning kindlasti ei soodusta see vägede koondamist Ukraina vastu. Väike abi ikkagi.

"Putin peab Ukrainas toimuvat tragöödiaks ja soovib võimalikult kiiret sõja lõpetamist. Austria kantsler nentis, et ei saa täpselt aru, mida need sõnad Putini suust tähendada võiksid."

kas see peaks nüüd tähendama seda, et putja sai aru kokkukeedetud supi kõlbmatusest, aga ei oska viisakalt laua tagant lahkuda? vaevalt.
pigem ehk seda, et püüab vägisi asjaga ühele poole saada ja lajatab veel nii kuis jaksab ja eks siis näeb, kuidas asi lõpeb. aga pepus on ta omadega niikuinii ja ilmselt ükski normaalne riik temaga enam endistviisi suhtlema ei hakka ja lisaks tekitas ta juurde nelikümmend miljonit venelasi vihkavat inimest.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (13.04). Olukorrast rinnetel kirjutab põhjalikult Igor Taro, aga mul on ka üht-teist lisada.
Lahinguväljadel on olukord eilsega sarnane. Ajal, kui Venemaa suurpeatungi oodatav suund on pigem põhjast, siis Ukraina on toimetamas päris aktiivselt lõunas. Huvitav sündmus leidis aset Venemaal piiri lähedal Belgorodi juures, kus tõsiselt sai kahjustada üks raudteesild ja tegemist on Venemaa jaoks üliolulise raudteelõiguga, sest sealtkaudu liigub nende sõjatehnika Ukrainasse. Ukraina poolt tuli kommentaar, et nemad ei ole selle asjaga seotud ja et suure tõenäosusega on selle taga Belgorodi Rahvavabariigi võitlejad. Nauditav sarkasm.
Juhtusin eile õhtul FB-s lugema ühte arutelu, kus ka varasemast minu jaoks tuttavad küllaltki konservatiivse maailmavaatega eestlased õigustasid Putini käitumist sõjas. Et Kiievis juures toimunu olevat olnud vaat et geniaalne pettemanööver ja nüüd siis Putin Donbassis alles lajatab! Nojah, ainult tõeline geenius saadab Kiievi alla oma parimad väeosad, kes saavad seal nii valusalt peksa, et nüüd keelduvad kuni 40% sealt väljaviidud väeosade sõduritest edasi võitlemast. Ja juriidiliselt on nende keeldumine täiesti korrektne, sest ei ole sõda, on erioperatsioon. Nüüd on Venemaal Donbassi põhjaosas kokku pea poole vähem sõjaväge kui oli neil Kiievi all ja isikukooseisu suhe kaitsjatega on kui mitte ukrainlaste kasuks, siis viigis ikka, samas vähemalt teoorias peaks pealetungiva väe suurus olema kolm korda suurem. Edasi võite ise mõelda. Geenius mis geenius. Üks inimene kirjutas, et minu postitused olla liiga optimistlikud, vaat et roosad, aga selline see asjade seis hetkel on.
Relvastuse rindel tulevad huvitavad uudised. Nimelt "avastati" Poolas, et müstilisel kombel on ladudest kadunud 100 tanki T-72, mida oli just moderniseeritud, eeskätt uue optikaga. Kadunud ja keegi ei tea, kuhu. Ma ei hakka teid rohkemate relvastuse uudistega vaevama, niipalju võib öelda, et nirisevad ojad on muutumas mäslevateks jõgedeks. Hüva, niipalju siis võib lisada, et UK-st saadud laevadevastased raketid Harpoon on muutunud Odessa olukorda suurte sammudega paremuse poole ning võimaliku dessandi oht on sellega sisuliselt likvideeritud. USA lubas Ukrainaga jagada reaalaja luureinfot satelliitidelt, mis pidi olema väga-väga erakordne sündmus (ehk oskab seda fakti keegi põhjalikumalt kommenteerida).
Mitmed inimesed imestasid Austria kantsleri visiidi üle, et milleks see kõik. Aga see oli ülimalt oluline, sest Euroopas ja maailmas laiemalt oli levinud mõtlemine, et Putin ei ole asjadega kursis, et talle ei kanta kõike ette. Nüüd oli kantsleril privaatne vestlus Putiniga saksa keeles ning Putini vastusest selgus, et tegemist on lootusetu juhtumiga ning just peale seda kohtumist anti Ukraina relvastamise osas täiskäik edasi. Isegi Ungari on nüüd selles paadis.
Minu jaoks huvitava infona selgus, et 2021. aasta novembris leiti Ukraina idaosast Euroopa ühed suurimad liitiumivarud ning et liitium on akude ülitähtis osas, siis muudab see teadmine Donbassi piirkonna veelgi väärtuslikumaks. Hiina juba jõudis ka selles vallas Ukraianaga hakata koostööd tegema, aga eks siis nüüd olema näha, mis juhtuma hakkab. Venemaa meedias kõlavad uljad hõiked, et Venemaa ei hakka Hiina vasalliks, aga selles kontekstis on huvitav näha, et mis variant neil siis üldse üle jääb.
Ukrainal õnnestus arreteerida Moskva-meelse oligarhi Viktor Medvetšuki. Tegemist on siis inimesega, kes oli otseselt seotud FSB 5. osakonnaga ning just tema pidi kandma kandvat rolli Ukraina venemeelsete meeleolude kasvatamisel. Väidetavalt oli ta kokku saanud selleks vahendeid miljardi dollari ulatuses, aga igasugused tulemused sellel kõigel puudusid. Tegelikult on asi veel nutusem nii FSB kui Medvetšuki jaoks - kuuldavasti on Ukrainal olemas kogu nimekiri inimestest, kes said FSB-st raha ja kui palju nad seda said. FSB lekkis kõvasti ja kõrvalmärkusena võin lisada, et minu teada kureeris sama osakond ka Balti riike ning infolekete valguses võite ise edasi mõelda...
Venemaal on järjest tihenenud juhtumid, kus õpilased salvestavad telefonidega õpetajate nö erioperatsiooni vastaseid jutte ja viivad need õiguskaitseorganitesse, mille tulemusel õpetajad kaotavad töö. Kuulasin ühte sellist intervjuud, õpetaja rääkis 100% õigeid asju sõja kohta ja loomulikult ei saa diktatuur sellist asja endale lubada.
Yota uuringu andmetel on Venemaal viimase kuu aja jooksul kasvanud VPN-i kasutamine tervelt 53,5 korda (VPN aitab mööda hiilida interneti kasutamise piirangutest antud regioonis). VPN-i kasutamist propageeris muuseas oma välismeediale antud intervjuus ka kodanik nimega Peskov.
Lugege tänast Eesti Ekspressi ja vabandused rohkem kui tuhande sõbrakutse saatnud inimese ees - niipea ma sellega tegelema veel ei hakka.
Au Ukrainale!

Eerik N Kross kirjutab

Neljakümne kaheksas päev. Pärast vene vägede väljatõrjumist ja taandumist Kiievi, Tšernigivi ja Sumi oblastitest on sõjas saabunud teatav vaheperiood, mil nii venelased kui ukrainlased valmistuvad suuremaks kokkupõrkeks Ukraina idaosas. Venelaste liikumisest on teada Kiievi ja üksuste viimisest Belgorodi ja Voronezi piirkonda kogunemisaladele ja järkjärgulist liikumist Ukrainasse. Uutest või ümbergrupeeritud vanadest üksustest on põhilised liikumised toimunud Izjumi piirkonda, kus venelased üritavad tungida lõuna suunas. Mõne päeva eest oli neil seal teatav edu, aga viimastel päevadel on rünnakukatsed olnud ebaedukad.
Venelaste plaan tundub olevat esiteks, okupeerida kogu Luhanski ja Donetski oblastite territoorium. Senised igapäevased rünnakukatsed, päevas teatatakse viimase nädala jooksul neljast kuni seitsmest, on Ukraina üksuste poolt kõik tagasi löödud, kusjuures venelased võtavad seal keskmiselt kaotusi nii tehnikas kui elavjõus. Teiseks, haarata idas paiknev ukrainlaste suhteliselt suur kontingent kotti, rünnates Izjumi juurest lõunasse ja
Donetkdsi juurest põhja.
Väga rakse on olukord jätkuvalt Mariupolis, kus Azvi pataljoni võitlejate vastupanu siiski seni pole suudetud murda. Viimase päeva jooksul on tulnud teateid, et Azovi laskemon on lõpukorral, ent venelased ei kontrolli endiselt linna, vene jalavägi ei julge ilmselt ka eriti linna tungida ning jatkub põhiliselt terroristlik kahurituli. Suur osa linnast on purustatud, seal valitseb tõeline teise ilmasõja olukord. Mariupoli linnavalitsuse teatel on neil nimelised andmed 33 000 kodanikust, kes on sunniviisil Venemaale või Donetski oblasti okupeeritud alale küüditatud. Väga raske on hinnata kui kaua Mariupoli kaitsjad suudavad veel võidelda. Seni on kõik teated nende allaandmisest osutunud venelaste valeks ja kõik ennustused linna kohesest langemisest jäänud täitumata. Zelenski teatas eile, et kui Ukraina saaks sobivad rakserelvad, suudaks ta Mariupoli blokaadi lõpetada. Kas need õigel ajal kohale jõuavad on ebaselge. Mariupoli langemisega vabaneks venelastel teatav hulk jõude idaoblastite ründamiseks ent kõige kriitilisema perioodi on linn suutnud juba neid siduda.
Võiks öelda, et praegu toimub teatav võidujooks itta, kus nii venelased kui ukrainalsed valmistuvad suuremaks lahinguks ja liigutavad, võidu sõjateatrisse võimalikult palju jõude.
Rohkelt on teateid venelaste halvast meeleolust, sõdurite soovimatusest sõdida ja värskelt värvatute puudulikust ettevalmistusest. Pea kõik analüüsid leiavad, et venelaste relvastuse ja isikkooseisu tase sõja teises faasis ei saa olla parem kui eelmises. Paremaks võib aga osutuda juhtimine. Vene uueks komandöriks on määratud Vene Föderatsioni Lõuna sõjaväeringkonna ülem armeekindral Aleksandr Dvornikov, kes on tuntud jõhkrate sõjapidamismeetodite poolest Tsetseenias ja Süürias. Varem venelastel selles sõjas üldkomandöri ei olnudki, kui Putinit ja Shoigut mitte arvestada. Eri operatsoonialasid juhtisid erinevate sõjaväeringkondade ülemad ja nende omavaheline koordinatsioon oli ilmselgelt nõrk.
Kas Dvornikov suudab tuua venelaste sõjapidamisse ka operatiiv-taktikaliselt uue kvaliteedi, näitab aeg. Et sõjapidamine muutub veel jõhkramaks, seda näitab kasvõi äsjane raketirünnak tsiviilisikute vastu Kramatorski raudteejaamas, kus hukkus 57 ja haavata sai 109 sõja jalust lahkuda proovinud inimest. Rünnakukäsu olevat Ukraina andemtel andnud nimelt Dvonikov. Samuti teatati eile keemiarelva kasutamisest Azovi pataljoni vastu Mariupolis. Kinnitust neile teadetele ei ole, ent saranast käekirja teame Dvornikovi puhul Süüriast, kus ta olevat korduvalt kasutanud suhteliselt nõrka keemiarelva sõjalise sihtmärgi vastu luues niimoodi olukorra, kus otsest reaktsiooni sellele Läänest ei järgnenud.
Venelased jätkavad Ukraina vägede sidumist Harkivi juures ja linna pommitamist suurtükiväe ja raketiheitjatega, ent varustusteed lõunast on linna lahti ja elu taastatakse.
Oodatakse venelaste suuremat pealetungi Donbassis, ent võimalik, et pigem kujuneb välja järkjärguline eskalatsioon ja kurnamine. Üllatuseks ei saa ka suurem rünnak tulla, sest rünnaku kavatsus on kogu maailmale teada. Võib eeldada, et ukrainlstel on erinevateks stsenaariumideks plaanid valmis ja vägesid tugevdatakse. Vene maavägede rünnakut Kiievile ei oleks lähikuudel realistlik taaskorraldada. Selleks on nad saanud liiga suuri kaotusi ja hetkel vajatakse kõiki jõude idas. Kindlasti jätkuvad keskmise intensiivsusega õhurünnakud, ent vähemasti maavägede põhijõud on ukrainlased ilmselt Kiievi alt vabaks saanud ja küllap liiguvad nad või on juba liikunud itta.
Milline on Ukraina reservide seis, on täpselt teadmata. Kiiev küsib juurde rakserelavstust ja moona.Et seda napib on tõsi igal juhul, ent kui palju napib on võimatu öelda. Meeste suhtes tuleb teateid, et Ukraina üksused on pea 100% mehitatud, ka idas, puudu on aga kogemusega ohvitseridest, eriti kompanii ja pataljoniülemate tasemel.
Üha suuremas tempos antakse lääneriikidest relvastust. Britid on teatanud nii lahingmasinate kui laevavastaste rakettide Harpoon saatmist. Viimased on tipptasemel moodne relvasüsteem, mis võiks olukorda Mustal merel oluliselt Ukrainale soodsamaks pöörata. Kohale on jõudnud esimesed partiid ameeriklaste switchblade droone koos USA-s väljaõppel käinud ukrainlastest meeskondadega. Nende lahingutnadril kasutamist ootame pikisilmi. Poola ja Tshehhi on andnud vene tanke, kokku vähemalt 120, Slovakkia n andnud õhutõrjesüsteeme S-300. Poola on andnud ka rohkelt soomukeid. Kohale on jõudnud isegi esimene partii lahingmasinaid Austraaliast.
Ukrainalsed on saavutanud teatavat edu Hersoni piirkonnas, kus üks ja teine küla on tagasi võetud ja sooritatud mõningaid edukaid suurtükiväerünnakuid. Suurt läbimurret ka ses suunas seni siiski ei ole. Hersoni vabastamine võiks olla üks saavutatav eesmärk, mis olukorda lõunas oluliselt parandaks.
Kes jääb Donbassi lahingus peale, see otsustab suurel määral selle sõja edasise kulu. Hetkel ei ole võitja ilmne, ent keskmise ettevaatusega võiks ennustada pigem ukrainlase edu. Kodukeskonna tugi, reservide kõrge moraal, läänest saabuv ehk mitte veel piisav ent oluliselt parema kvaliteediga relvastus ja komandöride nutikus räägivad nende kasuks. Venelastel jätkub muidugi lolli relvastust ja üsna piiramatult kesise kvaliteediga kahuriliha. Samuti puuduvad neil moraalsed tõrked rünnata linnu, tsiviilisikuid, elutähtsat infrastruktuuri ja kõike sellist, mis otseselt sõjalist tähendust ei ma, ent rusuvad ukrainlasi. Ennustaksin, et kahe-kolme nädala jooksul hakkab selguma, kes selles suures tapatalgus peale jääb.

Kui juba Austria kantsler nii ütles...
Tegu ju NSVL'i poolt kaitstud isikuga, huvitav, kas ta ei karda, et tema saladused VF poolt nüüd avaldatakse, kui julgeb vastu öelda midagi?

Kas Ukrainal(või kellelgi teisel) pole mitte ühtegi võimalust saata üks rakett Kremlisse või Uuralis Puutja punkri kohale? Usun, et sõda lõpeks päris kiiresti.

See annaks aind ettekäände üldmobilisatsiokniks ja veel rohkem tuumanuiaga vehkimiseks. Omal ajal oli ju VF täis tšetšeenide terroriste. Vist notiti kõik maha, praegu nagu on vaikus.

.. mulle on jäänud mulje, et peale suure Hiina juhi näpuviibutust mõned nädalad tagasi, pole puutin enam tuumateemat lauale pannud? Karupoeg ainult rögiseb aeg-ajalt vene piiride nihutamisest Atlandi äärde...

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 13.04: Mariupolis on ukrainlased taandunud sadama piirkonnast ning 36. brigaadi merejalaväelased arvatavasti murdsid läbi Azovi polgu kaitsekeskuse juurde Azovstali tehases.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga olid järgmised - ründajaid okupante 19800 (+200), tanke 739 (+7), soomukeid 1964 (+18), suurtükke 358 (+9), raketiheitjaid 115 (+4), õhutõrjesüsteeme 64 (+1), lennukeid 158 (+1), helikoptereid 143 (+3).
1) Täna tuleb alustada Mariupolist, kuna sealsed uudised on eelneva päeva jooksul olnud kõige ärevamad. Mariupoli kaitse jätkub, seda esiteks. Ukraina merejalavägi on taandunud Mariupoli sadamast ning venelased on tänu sellele saanud selle okupeerida. Sadama loovutamist dikteeris tõenäoliselt kaks asjaolu - moonapuudus ning vene okupantide järjekindel edenemine kesklinnas, mis oleks lähiajal lõiganud linna kaitsevad üksused üksteisest ära. Seejärel oleks neid lihtsam hävitada. Sadama ja Primorski piirkonda ühendas ülejäänud hõivamata linna osadega veel kitsas riba ning seetõttu oli tarvis läbimurdmise otsus teha kohe. Okupeerimata kitsas riba ei tähenda ka seda, et seal pole vastase tuletegevust. Sel alal, kust merejalavägi taandus, on okupandid liikunud korduvalt ning seal on hävitatud nende tanke ja alles mõne päeva eest kirjutasin ka miinipildujapositsiooni hävitamisest. Olukorras, kus moon saab otsa, pole sõjaväel midagi enam teha. Tõsi küll, kõik merejalaväelased Azovstali ei suundunud ning osad andsid end vene okupantidele vangi - kui palju täpselt, eks see selgub hiljem. Venelaste juttu 1000-1500 ukrainlase vangistamisest ma väga tõsiselt ei võtaks. Nemad võivad igasugu numbreid kirjutada - seal puuduvad kontrollimehhanismid ning on pikk valetamise ajalugu. Ukrainlaste pool tuleks vale koheselt välja, kuna alternatiivseid allikaid on palju ja demokraatliku ühiskonna tingimustes kõike kontrollitakse ja seatakse kahtluse alla isegi sõja ajal. Ei ole põhjust uskuda, et president Zelenski oponendid laseksid peastaabil pikalt jama ajada - kohe nõutaks poliitilist vastutust. Selles ongi vahe demokraatia ja valeliku diktatuuri vahel.
Nüüd kui Mariupoli skeemi vaadata, siis Azovstali valimine kaitsekeskuseks pole kindlasti juhuslik. Sellel on kahel pool looduslikud tõkked ees - Kalmiuse jõgi ja meri. Oma sadam. Linna peamine transpordi tuiksoon M-14 ehk niinimetatud maismaakoridor Krimmi läheb otse Azovstali kõrvalt ning mujalt pole seal võimalik jõge ületada. Kaart näitab, et põhja pool on lai soine ja vesine ala. Seega, nii kaua kui püsivad Azovstali kaitsjad, püsib vene okupandi jaoks suletuna ka maismaavärav Krimmi poolsaare ja lõunarinde suunal. Miks see on oluline? Venemaal puudub operatiivne võimalus liigutada jõudusid näiteks Donetski alt Melitopolisse või edasi Hersoni, Odessa suunda. Tuleb teha pikk tiir lõunasse üle Krimmi silla ja siis jälle põhja suunal.
Kuidas vene propaganda seda sündmust ära kasutas - esimene küsimus vangistatud ukraina sõjaväelastele oli "Kas teie suhtes oli kasutatud keemiarelva?" Loomulikult vastasid nad, et ei ole ja rääkisid ka õigust, sest nemad olid ju linna teisest otsast pärit. Hingamisraskusi põhjustava moona osas tuli info hoopis Azovstali vahetust lähedusest. Aga kes siis tahaks faktidega head lugu rikkuda. Vene okupandid kindlasti mitte.
2) Teine suur uudis päeval oli Ukraina kaitsjatele positiivsem ja puudutas raketikandja Moskva tabamist kahe ukraina laevatõrjeraketiga Neptun. Tegu on Venemaa musta mere laevastiku pealaevaga, nii et päris piinlik ja kole lugu okupantide mereväe jaoks kindlasti.
Tegelikult vaevas mind juba ammu küsimus, miks ukrainlased oma laevatõrjerakette pole kasutanud, sest Neptunid võeti Ukraina armee relvastusse alles 2020. a. Need olid üsna värskelt konstrueeritud 2014. aastal Krimmi okupeerimise järel venelaste kätte langenud raketikomplekside Rubež asemele. Tegu on nõukogudeaegse X-35 allahelikiiruse tiibraketi edasiarendusega. Ukraina ei jõudnud neid ilmselt väga palju toota, edukad katsetused tehti alles 2019. aastal ning aasta hiljem võttis armee relvastusse ühe divisjoni jagu neid süsteeme. Ühe divisjoni varudes on 72 raketti, kuid pole teada kas need kõik säilisid ning kui palju neist võisid vene okupatsiooniväed oma raketilöökidega hävitada kallaletungi esimestel päevadel. Toona sihiti ju just selliseid süsteeme - õhutrõjekomplekse, radareid ja kindlasti raketiseadeldisi, mille laskeulatuseks on 280 km. Venelased ise on Neptunitesse suhtunud üleolevalt - pidavat olema vana tehnoloogia (selles on neil muidugi õigus), mis ei kannaks vene lasevastikule mingit ohtu (see sai just ümber lükatud). Teoorias olid venelased arvutanud, et ka 10-12 raketi samaaegselt tulistamisel suudaks 2-3 laevast koosnev grupp neid edukalt neutraliseerida minimaalsete kadudega. Seekord läks nii, et lasti ainult 2 Neptunit - igaks juhuks topelt - ning Moskva raketikandja kaistesüsteemid ei rakendunud mingil põhjusel ja mõlemad raketid tabasid laeva.
Moskva raketikandja on olnud üks peamisi raketilöökide allikaid üle Ukraina territooriumi. Kahtlemata kehastab ta seda "vene sõjalaeva", mis Ussisaare kaitsjate poolt ühte kohta saadeti, aga too konkreetne alus sai ilmselt tabatud juba siis, kui ukrainlased suht esimesel nädalal ühe Gradi rünnaku maismaa pealt korraldasid.
Üks võimalik seletus rünnaku õnnestumisele võiks olla ka sobiv ilm. Võimalik, et seni jäi Neptuni kasutamine sobivate olude ootamise taha. Kallis ressurss, mida ei raatsitud raisata. Eelneval päeval oli Must meri tormine, õhuvägi ei lennanud (polnud karta kohest vastulööki õhust) ja kehv ilm võis soodustada kehvemat valmisolekut raketirünnaku tõrjumiseks.
Ilmselgelt on Ukraina kohal turvalise taeva tagamiseks tarvis nii vene okupantide sõjalennukite kui ka laevastiku eemaldamist Ukraina ja Musta mere piirkonnast. Esimene samm on tehtud ja see annab taas lootust.
3) Hersoni piirkonnas oli plahvatusi nii ukrainlaste positsioonide suunal - ilmselt jälle Aleksandrovka mere ääres ning ka Hersoni lennuväljal, kuulsas Tšernobajevkas.
4) Zaporižžja rindel kasutasid okupandid Novodanilõvka külas fosformoona, millega süüdati elumaju. Koht on kaardil viisnurgaga märgitud.
5) Donbassi rindel olid aktuaalsed ikka samad suunad. Päeva jooksul 8 erinevat rünnakut või pealetungikatset - Donetskist põhja suunal ja läände, Luganski oblastis Popasna piirkonda ja Novotoškovske suunal Lõssõtšanskisse.
6) Severodonetski lõigus nendivad ukraina kaitsjad samuti, et muutus on vast see, et käib pidev turmtuli ehitiste ja taristu pihta. Vene okupandid proovisid peale tungida Rubižnes jälle Kremennaja ja Varvarivka poolt, kuid midagi ei saavutanud. Ukraina kaitsjad nendivad, et päevas tuleb neile peale 30-50 meheline üksus, mille eesliinil on värskeltmobiliseeritud ja kahurilihana kasutuses reservistid Donetski-Luganski oblastite okupeeritud aladelt. Ukraina eriteenistus SBU levitas ka telefonikõne salvestust, milles vene okupant kõneles pereliikmele, et nad ei ürita enam eriti Lõssõtšanskit võtta, sest kui maikuu alguseks edasiminekut ei toimu, siis on käsk kõik lihtsalt maatasa teha. Nii et tehaksegi maatasa.
Põhimõtteliselt asetub see jutt kenasti Vene propaganda programmiliste artiklite ja Putini kõnede mustrisse, milles lubatakse kõige ukrainapärase hävitamist. Ukraina kui rahvuse maa pealt minemapühkimist koos kõigi materiaalsete tunnustega. See ongi siis põhimõtteliselt genotsiid, mida Venemaa viib Ukraina pinnal ellu ja mille ilmingutena on seni kajastust leidnud Butšja-Borodjanka-Irpeni veresaun.
7) Izjumi piirkonnas on lahinguid peetud. Barvinkove kanti on vene okupandid pommitanud, lisaks Slovjanski kõrval Tšerkaske küla. Grušuvaha piirkonas lasi ukrainalaste õhutõrje alla 2 lennukit ning Seredne kõrval oli tulemuslik varitsus vene soomusmasinatele. Võimalik, et Switchblade, aga ei tea täpselt. Pentagoni teatel on Switchblade'i tapjadroonid juba rindel ja tegutsemas.
Borovaja kandist, mis on rindest 50 km sügavusel Izjumist kirdes on tulnud video suure soomuskolonni pilbasteks laskmisest Bayraktari poolt. Vahepeal siin küsiti, mis on neist Bayraktaridest saanud ja miks pole neist ammu juttu - nüüd siis on pildil tagasi. Ilmselt pole neid mõtet raisata ka väheväärtuslikele sihtmärkidele ja kui tuleb juba selline priskem tankikolonn, siis on mõtet riskida. Teine teema on ilmastik - mida kehvem ilm, seda parem Ukraina kaitsjatele. Lennukid pilves ilmaga eriti ei lenda ja need on Bayraktarile ainus oht. Maapealne õhutõrje neid ei näe.
8 ) Harkivi piirkonnas on üle 50 raketilöögi ja 7 tsiviilisikut hukkunud, mitukümmend taas vigastatud. Harkivist läänes on Ukraina vägi esmakordselt katsetanud neile humanitaarabina jõudnud 152mm iseliikuvaid suurtükke DANA. Võib-olla sellega seondub ka teade ukrainlaste edenemisest Dergatši piirkonnast põhja suunal koos rindejoone nihutamisega Vene piirile lähemale. Samuti on ukrainlased teinud vastupealetunge Rogani piirkonnas ehk Harkivist ida poole.
Teisel pool piiri jätkub okupantide vägede koondumine. Lisaks Belgorodile on suurem välilaager püsti pandud Valuiki piirkonnas ida pool vastu Ukraina piiri - panin selle tähistamiseks kaardile mõned kuusnurgad.
Eesti kohta oli Ukraina uudistes palju häid sõnu lugeda. Nii seoses presidentide ühisviisiidi kui Riigikogule peetud kõnega. Lisaks sattus pildile ka meie Ruslan oma kuulsa trombooniga seoses NATO küberkaitsekeskuse ette Ukraina lipu heiskamise tseremooniaga. Eile oli uudistes ka Matti Maasikas EL-i esinduse avamisega. See kõik meenutas natuke ka 2008. a. Gruusia Tbilisi ärevaid päevi, kui Eesti oli Venemaa rünnaku alla sattunud ohvri kaitsjate eesliinil - tervitan siinkohal kõiki asjaosalisi. Toona oli muidugi ka Ukraina president kohal, aga seekord teatud põhjustel Gruusia presidenti pole.
Pingeid on lisanud ka Steinmeieri väidetav blokkimine ja Macroni retooriline äpardus. Eks need kahetsusväärsed seigad ole, kuid samas ei tohiks kalduda liialt kõrvale sellelt, kes on tsiviliseeritud maailma tegelik vaenlane - Putini Venemaa. Omavahel purelemist võiks niisuguses olukorras vähem olla ning keskenduda oleks mõistlik, kuidas see sõda lõplikult võita. Veel vähem aitab muidugi Eesti asjale antud olukorras kaasa ukraina põgenike kohta mingite rõveduste rääkimine ja ukraina lippude üle ilkumine, mis on veidral kombel kandumas Venemaa ja Putini fännide foorumitest laiali.

Teet Kalmus kirjutab:

Tänane ülevaade Ukraina sõjaga seotud sündmustest (14.04).
Ülekaalukalt kõige märkimisväärsem sündmus leidis aset Mustal merel, kus Ukraina ründas laevavastaste rakettidega "Neptun" venelaste Musta mere laevastiku lipulaeva, raketikandjat "Moskva" ning tegi seda edukalt. Tegemist on suure laevaga, mis on ehitatud sealsamas lähedal Mykolaivis, laeva meeskond oli 500 sõjaväelast ning sellelt laevalt oleks olnud võimalik tekitada rakettidega Ukrainale palju pahandust. Sai see see laev kurikuulsaks läbi Ussisaare kaitsja, kes ütles legendaarsed sõnad Venemaa sõjalaeva kohta, soovitades sellel minna heasse kohta. Rakett tabas praeguste andmete kohaselt vasakut külge, laeval olnud lahingumoon plahvatas ja laeva kahjustused on nii suured, et mingist lahinguvalmidusest pole enam niipea juttugi. Kas ta on uppumas või mitte, selle kohta hetkel täpseid andmeid ei ole, aga suures plaanis pole vahet, igatahes väga suur ja märgiline edu Ukraina jaoks.
Kui need Neptunid on suhteliselt aeglased, aga ikkagi teevad paksu pahandust, siis lähipäevil ülesseatavad Harpoonid on veelgi valusamad laevavastased raketid, aga nendega saab lasta ka muid sihtmärke maismaal. Et neid oleks võimalik kasutada, on Türgist kohale toodud spetsiaalsed veoautod platvormidega, millele saab need süsteemid paigaldada. Venemaa jaoks lähevad asjad Mustal merel veel keerukamaks. Venemaa armeel jääb veel võimalus tulistada tiibrakette Kaspia merelt, aga ega seal ka nende rakettide varud ei ole lõpmatud.
Olulised sündmused leidsid aset Mariupolis, kus suurem osa lahingumoona puudusesse jäänud merejalaväelastest murdis läbi ja jõudis Azovstali territooriumile, kus nad ühinesid Azovi polguga. Väiksem osa mereväelasi läks aga teises suunas ja andis ennast vangi. Täna hommikul lugesin suurusjärgust 30-40 inimest, aga see võib ka natuke suurem olla. Mariupoli kaitse aga püsib, loodetavasti veel pikalt.
Brittide ajaleht The Times kirjutab eelseisvast lahingust Donbassis, kus Venemaa armee koguvat lausa viis korda suurema armee kui ukrainlastel on vastu panna. See info on tõstnud Ukraina sõjaväeekspertide kulmud kõrgele, sest Ukraina väeüksuse suuruseks hinnatakse sealkandis 90000 sõjaväelast + väeüksused nii Hersoni lähistel kui Harkivi lähistel + mujal + ka reservid. Ei tule mitte mingi variandiga arvutades suurt ülekaalu kokku. Tõsi, mingil kitsal lõigul võivad Venemaa armee üksused rünnata suurte jõududega, aga suures pildis ei ole asi nende jaoks ligilähedaseltki nii soodne. Lisaks olid suured vihmad, nüüd tulevad mõned kuivemad päevad, aga siis jälle suurte vihmadega pikem periood, nii et see asjaolu ka kindlasti takistab Venemaa armeel edenemist. Aga loomulikult on Venemaa armee üksused seal piirkonnas suured, neil on palju tehnikat ning mitte midagi kerget ei ei saa Ukraina armee jaoks olema, samas nad on kaitses ja see on lihtsam kui rünnata.
Kui võiks arvata, et lõunaosas on partisanitegevus suurte metsamassiivide puudumise tõttu piiratud, siis andmed Melitopolist räägivad teist keelt. Ajavahemikul 20. märts - 12. aprill kaotas Venemaa armee seal komandanditunni ajal patrullides 70 meest, surma põhjustena on välja toodud nii kuuli- kui noahaavad.
Relvastus Ukrainale. Meedias on olemas videod, kus on näha raskerelvastuse liikumist Ukraina poole nii Saksamaalt kui Poolast - jalaväe soomusmasinad, tankid, iseliikuvad suurtükid. USA andis teada relvastusest, mida nad tarnivad, sh 10 suurtükiradarit, 10 haubitsat, 200 jalaväe soomusmasinat M-113, lisaks Javelinid, tapjadroonid jne. Mingi aeg tagasi arutlesin saadetud tapjadroonide arvu kommenteerides, et arvatavasti on tegemist komplektidega, kus niimitu laskeseadet, millele lisaks on igas komplektis 6-10 tapjadrooni ning selgus, et nii see ka on. USA-s on tõsised arutelud ka selle üle, et anda ukrainlastele raketid MGM-140, mis tabavad täpselt kuni 310 kilomeetri kaugusele ja nendega saaks Ukraina rünnata näiteks Venemaal asuvaid sõjaväelennuväljasid ja muud sõjaväega seotud infrastruktuuri. Kokkuvõtvalt võib öelda, et raskerelvastuse osas töö käib, aga lähimad kaks nädalat peab Ukraina suures osas veel hakkama saama sellega, mis olemas on Donbassis.
Venemaalt tuleb infot, et riigi lääneosas on kevadine ajateenistusse kutsumine täielikult läbi kukkumas, ka ei tule pea keegi kohale nn vestlustele teemal, et kas ei oleks ehk soovi sõtta minna. Diivanilt on zombikasti tore vaadata, aga surma minna ei soovi eriti keegi. Ja siis tulevadki sõdurid riigi kõige vaesematest piirkondadest - Burjaatiast, Dagestanist jne ning osadele nende jaoks on vesitualett tõeline ilmaime ja siis pole imestada, et nad vetsupotte majadest eemaldasid ja endaga Valgevenesse kaasa võtsid.
Homme kirjutan rohkem majandusest.
Au Ukrainale!

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 14.04: Moskva raketikandja uppumine Ukraina laevatõrje rakettidega eduka põkkumise ja "laskemoona põrutuse" tagajärjel tähendab Venemaa laevastikule suurt mainekahju ning ühe olulise võimekuse vähenemist Musta mere akvatooriumis. Samal ajal kultiveerib vene propaganda Ukrainaga piirnevates Venemaa oblastites sõnumeid, justkui tegeleks ukrainlased piiriäärsete vene külade tulistamisega.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommiku seisuga olid järgmised - ründajaid-okupante 19 900 (+100), tanke 753 (+14), soomukeid 1968 (+4), suurtükke 366 (+8), raketiheitjaid 122 (+7), õhutõrjesüsteeme 64, lennukeid 160 (+2), helikoptereid 144 (+1), Musta mere laevastiku lipulaevu (NB! uus artikkel!) 1 (+1).
Kahtlemata on pealkirjad "Moskva põleb" ja "Moskva on hävitatud" väga tugeva demoraliseeriva alatooniga vene laevastikule. Kuigi Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium püüdis oma teadetes igati vältida nende põhjuste mainimist, mis tõid kaasa "laskemoona põrutuse", selle ühtlase hajumise laevakorpuses ning sellele järgneva relokatsiooni vertikaalteljel negatiivse tõusuga. Ukraina rakettide tabamust nad ei tunnista, kuid alternatiivne versioon ametialasest lohakusest tähendaks ju vene mereväe totaalset ebakompetentsust.
Mida siis antud samm on toonud kaasa peale reputatsioonikahju analooge mitteomavale laevastikule. Kõigepealt on vähenenud Musta mere laevastiku tiibrakettide kogupaugu maht - 72 raketilt 56-le. Sellest olulisem oli Moskva võime tekitada operatsioonipiirkonnas tõhusat õhukaitset - see oli antud laeva peaülesanne. Põhimõtteliselt kattis see laev kogu piirkonda Krimmi poolsaare ümbruses ning võimaldas tõrjuda näiteks Ukraina õhulööke meredessandi operatsioonile Odessa või Mõkolaivi kandis. Kuigi teoreetiliselt võib mingisugune õhukaitse eksisteerida ka Krimmi poolsaarel, ei peeta seda sama tõhusaks. Tulemusena ei julge Vene laevastiku alused ilmselt enam nii karistamatult Ussisaare piirkonnas hulpida ega kimbutada Odessa piirkonnas tsiviillaevu. Jõudude tasakaal lõunarindel on märkimisväärselt muutunud.
Laev ise polnud muidugi uus, kuid samaväärse laeva ehitamine võiks Venemaale maksta hinnanguliselt 1,5-2 miljardit dollarit. Uppunud laeva remont, eriti sõjatingimustes, ei tule kõne alla, kuna ainuüksi selle veepinnale tagasi sikutamine vajaks suurt pingutust.
Eraldi teema on veel isikkoosseis, mis laeval teenis. Kui peab paika väide, et päästeti ca 50 meremeest, siis kogu meekond on ju ligi 500. See võib olla ka valus laks.
Neptuni rannakaitse raketikompleksi saatuse kohta on pisut infot juurde tilkunud. Venemaa tõesti sihtis seda süsteemi kallaletungi esimestel päevadel. Ukrainlastel polnud neid rakette meeletutes kogustes valmis - ükskud eksemplarid tervikuna ning käputäis rakette erinevates valmidusastmetes. Pärast Venemaa kallaletungi algust suudeti need rusude alt kätte saada ning alustati kokkupaneku lõpetamisega. Terviklikud raketid toimetati Odessa piirkonda ootama prisket sihtmärki. Edasine on juba lähiajalugu.
1) Taas teemaks põhja ja kirde oblastid - Tšernigivi ja Sumõ, mille naabruses väidab Venemaa aset leidnud piiriäärsete asulate ja piiripunktide tulistamist ukrainlaste poolt. Mõned kohad märkisin roosade viisnurkadega. Need teated algasid tegelikult paar päeva tagasi. Sellele eelnes Ukrainaga piirnevates oblastites terroriohu taseme tõstmine kollasele. Seejärel vene propagandistide väited, et Ukraina on koondanud olulisi jõudusid Venemaa piiri äärde, mis ohustavad piiriäärseid külasid. Mingit sõjalist loogikat Ukraina jaoks sellisel tegevusel poleks. Esiteks, kindlasti pole Ukrainal praegu vakantseid võimekusi, mida põhja ja kirde oblastite piiride äärde "koondada". Nende eluliselt tähtis piirkond algab praegu Harkivi linnaga ja lõpeb Hersoni ja Mõkolaivi vahel. On täiesti selge, et Ukraina suunab kogu vaba ressursi neisse operatsioonipiirkondadesse, kus neil king kõige rohkem pigistab, mitte ei jäta midagi üleliigset sinna, kust vene okupandid on plehku pannud. Ja millist taktikalist võitu toob ühe piiriäärse küla tulistamine? Mis ajas on piirivalvurite käsutuses raskerelvad? Ratsionaalse loogikaga oleks Ukraina sellist käitumist keeruline selgitada. Küll on võimalik selgitada, kuidas lõikab sellistest uudistest kasu Venemaa: tööportaalidesse ja Moskva metroosse kolinud lepinguliste sõjaväelaste värbamine võiks saada hoogu, kui rohkem venelasi suudetakse veenda, et Ukraina ründab Venemaa asulaid. Praegune on Vene kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi kahuriliha hankeosakond sattunud omaenda propaganda lõksu - kui tegu on piiratud ulatusega erioperatsiooniga ukraina natsikeste vastu, siis suur osa tugitoolivõitlejaid ei taha end liigutada. Lihtsam on teha propagandat mitteliigutamiseks kui akvtiivseks osavõtuks. Tšernigivist põhja pool näiteks jääb mulje, et tulelöögid anti kusagilt piiri äärest mõlemas suunas - nii Ukrainasse kui Venemaale, aga see on puhas spekulatsioon. Teine oluline mõju, kuidas Venemaa võiks sellisest infoopist kasu lõigata, on mingi järjekordse sigaduse põhjendamine piiriäärsete külade rünnakutega. Alles ähvardati Kiievi võimukeskuste ründamist. Ilmselt see plaan jäi raketikandja Moskva uputamise tõttu toppama, kuna ajastus oli ilmselt täpselt samale ööle, kui Moskva sattus merehätta ning teised pidid teda SOS-signaali peale päästma minema. Nüüd tekib muidugi veel lisaaargument sigaduse läbiviimiseks kättemaksuks Moskva hävitamise eest.
2) Harkivi piirkonnas taas rohkelt tulelööke, ligi 50 tabamust linnas ja ümbruses. Kõige aktiivsem olevat olnud Zolochivi piirkonnas Harkivist kirdes. See on sama Dergatši suund, millest eile kirjutasin, et ukrainlased olid seal vastupealetungi osas edukat. Belgorodi oblasti võimude väitel toimus tuletegevus Žuravlevka küla pihta, mis asub otse piiril Harkivist põhja pool. Kui linnast põhja suunal liigub vene okupantide sõjatehnika kolonne, siis täiesti võimalik. Seal on selleks sõjaline loogika olemas ning ilmselgelt on ründavate kolonnide neutraliseerimine end kaitsva riigi seisukohast ka täiesti legitiimne tegevus.
3) Izjumi operatsioonipiirkonnas on teatatud kahest edukast venelaste kolonni hävitamisest. Üks Balaklija suunast Izjumi poole ning teine Borova kandis. Tundub, et rinne on siiski kulgenud Borova külje alt, miite kaugemal. Borovast tegid ukraina erioperatsioonide väed eduka miinivaritsuse ühel sillal ja ühekorraga lasti õhku nii sild kui ka seda ületanud tehnika. Vene okupandid pommitasid Velyka Komišuvahha asulat ning Kramatorskit.
4) Rubižne piirkonnas jätkavad vene okupandid pealetungi ning see on nende üks huvipunktidest, tulenevalt soovist võtta kontrolli alla kogu Luganski oblast Ukraina haldusjaotuse järgsetes administratiivpiirides. Iseenesest on see tunnustus Luganski oblasti kuuluvusest Ukrainale, sest need administratiivpiirid on seatud Ukraina põhiseaduses. Ja kummalisel kombel soovib Venemaa seda seadust täita niinimetatud LNR-i iseseisvuse tunnustamise järel. Aga ei maksaks Putini Venemaa tegevusest ka liiga palju loogikat ja ratsionaalset uba otsida.
5) Donbassi rindel ikka sama jama - okupandid muudkui ründavad ja ründavad muudkui samu suundi ja külasid. No kaua võib? Poolsada päeva aktiivset sõjategevust ja rinne seal ei murdu - Alates Volnovahhast kuni Popasnani välja püsib seis sama. Popasna püsib, vene okupandid ründavad Avdiivka piirkonnast ja Marjinka kaudu. Jääb tõesti mulje, et soovivad üleliigsest tehnikast ja inimestest lahti saada.
6) Mariupoli osas pole hetkel värskemaid uudiseid. Liveuamap situatsioonikaart ei tähelda vene okupantide kontrolli all olevate alade olulist muutust. Seni pole Venemaa allikatest olnud veenvaid tõendeid ka selle kohta, et ukraina merejalaväelastest oleks end vangi andnud rohkem kui 40 meest. Tõtt öelda, pole ka mitte mingisugust arusaama sellest, kui palju neid võiks seal veel alles olla. Selge see, et antud numbrit keegi ei avalda - Azovi enda pöördumised on alati filmitud vastu mittemidagiütlevat telliseseina, et vastasel poleks aru saada - kus see on tehtud, milline olukord ja kaitse on positsioonidel, kui palju on isikkoosseisu jne.
7) Hersoni osas on ainus info praegu Tšernobajevkale langenud uuest tulelöögist. Võib-olla on keegi midagi kordusvalimise peale pannud. Eelmise korra tulemuste kokkuvõte pole veel saabunud. Mõkolaivi linn on 3 päeva ilma veevarustuseta olnud, lubatakse peagi parandada. Odessa on seoses viimaste sündmustega Musta mere laevastikus küll ehk dessandi osas rohkem kaitstud, kuid valmistub võimalikeks raketirünnakuteks sellest hoolimata.
Seega järgmiste päevade põhiküsimusteks on, kuidas mõjutab lõunarinnet Musta mere laevastikule antud valus löök, kuhu suunab Ukraina liitlastelt saabunud relvastuse põhifookuse ja kuidas peavad vastu Mariupoli kaitsjad, kes hoiavad Venemaa jaoks lukus Krimmi maismaaväravat.

Teet Kalmus kirjutab:

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (15.04).

Enne kui sõjaga seotus sündmuste juurde jõuan, kirjeldan natuke, kui rasketes tingimustes pean ma neid kokkuvõtteid tegema. Elu Lõuna-Eestis maagiliselt ilusa järve kaldal ei ole lihtne - hetkel majandavad mul aias neli metskitse, järve ääres on hõbehaigur, järve äärest on lahti sulanud piisavalt palju kaldaäärset vett, et seal saavad toimetada kaks laululuike. Natuke aega tagasi jooksis seal jää piiril pikalt mink (seda näeb harva). Lisaks lindude laul, mis on vali. Nagu aru saate, ei ole kerge sellistes olukordades kirjatööd teha, aga tuleb hakkama saada, sest ise ma valisin sellise elukoha. Kanepi vald, väga ilusa loodusega paik Eestimaal.

Sõjaga seoses on muidugi ülekaalukalt kõige olulisem see, et raketiristleja "Moskva" uppus, kui teda üritati pukseerida sadamasse. Üks asi on see, et tegemist oli lipulaevaga, mille õhutõrjevõimekus pidi olema selline, et naljalt maailmas analooge ei leia, alates S-300F ja lõpetades erinevate lühimaa õhutõrjesüsteemidega. Laev, mis teoorias pidi kindlustama nö turvalise õhukupli sadade kilomeetrite raadiuses. Teine asi on see, et see laev oli venemaalaste jaoks rohkem kui lihtsalt laev, see oli sümbol.

Ja siis on ukrainlaste laevavastased raketid "Neptune". Tehnoloogiliselt mitte kõige tänasem päev, sest nad on sisuliselt modifitseeritud nõukogudeaegsed laevavastased raketid H-35. Venemaa sõjaväelised eksperdid kirjutasid järjest üleolevaid artikleid, kus seati suure kahtluse alla nende rakettide juhtimissüsteemi võimekus, lisaks olevad need aeglased ja kandvat vähe lõhkeainet. Et Venemaa Musta mere laevastikul poleks mingit probleemi neid maha võtta ka siis, kui neid lendaks korraga näiteks kümme raketti.

Ukraina poole andmetel olevat nad tulistanud sõja alguses ka sellise raketi välja, aga see oli efektiivselt hävitatud Venemaa armee poolt. Teoorias ei oleks tohtinud Neptune rakettidel olla mitte mingisugust võimalust "Moskva" vastu, aga ometi lendasid nad kohale ja tegid oma töö ära. Keegi räägib, et Bayraktrarid (mida on Venemaa propaganda andmetel hävitatud rohkem kui neid Ukraina üldse ostnud on Türgist) olid abiks olnud, keegi räägib, et kasutati teistsugust abi õhutõrjevõimekuse mahasurumisel, aga kokkuvõttes vahet pole - "Moskva" on nüüd merepõhjas. See oli Venemaa propaganda kroonijuveel, seda kasutati kõikvõimalikel propagandaüritustel koos Sevastoopoli ja Krimmiga. "Krõm naš!". Paljudele venemaalastele ei mahu see hinge, et seda tegid ukrainlased, sest pole vaja poliitkorrektne olla - nende jaoks oli ja on Ukraina armee alaväärtuslik igas mõttes. Odessa saab kergemalt hingata. Ukraina lasi välja ka margi selle sündmuse tähistamiseks, tahaks ise ka selle osta, aga ei tea, kuidas.

Venemaa üritab ja üritab jätkuvalt suurt löögirusikat kokku koguda Donbassi ründamiseks, aga asjad ei taha kohe kuidagi sujuda. Lõuna suunal takistab pealetungi Mariupoli kaitse püsimine, ka olla kuuldavasti just lõuna pool saanud hoo sisse tapjadroonide kasutamine. Põhja pool on Kiievi alt väljaviidud vägedest kuni 40% neid, kes keelduvad edasi sõdimast. Küüniliselt võib öelda, et nad teavad, et idaosas enam ei ole selliseid jõukaid eeslinnasid, mida saaks tulemuslikult röövida. Aga eks nad ka teavad, et nende peale ollakse eriti verised ning nende hävitamine on ukrainlaste jaoks auküsimus. Nüüd võib tekkida küsimus, et kellega täidetakse need puudujäävad 40%? Selle jaoks tehti nn rahvavabariikides täiemahuline mobilisatsioon, kus vanusepiir tõsteti 65-eluaasta peale. Saadi kokku kuuldavasti 40000 meest, kelle oskus sõdida on olematu. Olematu. Kujutame nüüd siis sellist väeosa lahinguväljal, kus koos on marodöörid ja tsiviilisikud, kes isegi automaatidest lasta ei oska. Ahjaa, nn rahvavabariikide sõdurite tasemest annab päris hästi ettekujutuse hiljuti avaldatud andmed märtsikuust, mille järgi selgus, et nendes nn rahvavabariikides toodi haiglatesse kümneid ja kümneid mehi, kes olid endale jalga tulistanud, et pääseda kahuriliha staatusest.

Jätkuvad vihmad sunnivad Venemaa armeed sõitma pikkades kolonnides kitsastel teedel ning et neil on suur puudus inimestest, siis on need kolonnid sisuliselt kaitseta ja Ukraina pool rapib neid kõvasti. Kui nüüd jõuavad kohale slovakkide liikuvsuurtükid ZUZANA 2, siis saab Harkivist tulistada täpselt varustusteid, sest nende suurtükkide laskeulatus on 40 kilomeetrit. Relvastusest veel. USA lubab ukrainlastele näiteks droone MQ-9 Reaper, mis on juba väga tõsised relvad, lennates rohkem kui 13 kilomeetri kõrgusel ja suutes kanda 1,7 tonni relvastust. See ei ole Bayraktar, see on tõeliselt võimas sõjaline ründejõud.

Teised huvitavad ukrainlastele antavad relvad on allveedroonid, mis pidavat olema nn stealth-tehnoloogiaga ehk siis vastase jaoks väga raskesti avastatavad. Tegu on uute relvadega ka USA enda jaoks ning Mustas meres saaksid nad esimesed tõsised sõjalised nö ristsed. Ei kõla hästi Moskva jaoks.

USA president Biden pidi varsti külastama Kiievit ja eks ole ka see sündmus väga tugev poliitiline avaldus. Kui isegi kunagine Putini talendi austaja Trump nimetab Ukrainas toimuvat genotsiidiks, siis on asjad Putini jaoks halvasti. Ja Trumpi selline seisukoht võiks jõuda ka meie alternatiivmaailma esindajateni - sõnum on selge - Putinile on USA-s peale tõmmatud suur rasvane rist.

Plaan oli pikemalt kirjutada majandusest, aga las see jääda siis homseks. Materjali on kogunenud omajagu ja ehk koguneb tänasel päeval veel juurde.

Au Ukrainale!

Selle suure rasvase risti võiksid ka kõik euroopa riigid tõmmata, aga ikka veel leidub putjaga flirtijaid. Kas nad tõesti arvavad, et tulevikus saab kõik jälle endine olema ning ei hakka praegu veel häid suhteid ennetlikult rikkuma? Ungari vist loodab, et ka edaspidi voolab neile soodne vene energia, aga makroonist ei saa üldse aru- mõnda aega tagasi tõmbas ju venema šampusele vee peale- kas makroonil tõesti mingit rahvuslikku uhkust ei ole? Mida see makroon putjast noolib? Ja ega teisedki presidendikandidaadid paremad ole.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/93916701/venemaa-poliitiku
d-sampust-toodetakse-ainult-venemaal-prantsusmaal-toodetu-on
-lihtsalt-mullivein

Raske on jah kirjutada siit vabalt maalt neid kokkuvõtteid, eriti kui nende eest veel raha ka saab ja mitte kinni pidada oma lubadusest puudutada enamuse majanduslikku osa sellest sõjast. Õnneks pole vaja enam Kalmuse peale loota, militaar.net foorumist saab parema ülevaate sanktsioonidest ja nende mõjust.
Eriti äge iroonia on selle Moskva nimelise ristleja põhja minekuga. Sellise ühe laeva saab ühe oligarhi, ainult ühe oligarhi luksusjahtide raha eest, muid varasid ei pea puutumagi :D

Igaks juhuks mainin, et mul pole Kalmuse vastu mitte midagi, lihtsalt pettunud olen inimestes, kes oma sõnadest kinni ei pea.

Muudetud 15.04.22 13:36

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 15.04: Venemaa sõjalised "toimetamised" enda territooriumil Ukraina piiri ääres ning telepropaganda valmistavad ette meeleheitlikke aktsioone ühiskonna mobiliseerimiseks, kuna arvatavasti kulgeb senine mobilisatsioon üsna loiult. Seni suudavad Venemaa okupatsioonijõud edasi liikuda ainult ümberpiiratud Mariupolis ja sealgi vaevaliselt, mujal proovivad tekitada lihtsalt maksimaalset kahju suurtükitule, raketiheitjate ja õhulöökide abil.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeid hommikuse seisuga olid järgmised - ründajaid-okupante ligi 20 000 (+100), tanke 756 (+3), soomukeid 1976 (+8), suurtükke 366, raketiheitjaid 122, õhutõrjesüsteeme 66 (+2), lennukeid 163 (+3), helikoptereid 144. Orkidel oli siis sõja 50. päeva möödumisel Jossif Kobzoni põrguesinemise kuulajaskonna normatiivide täitmisel juubel. Neid kaotuste arve pole mõtet enam mingite muude lähiajaloo sõdadega mõtet võrrelda, sest kõik võrdlusandmed on ületatud. Venemaa pole osalenud võrreldavas konfliktis Teisest Maailmasõjast saadik. Ukraina Isamaasõda on 80 aasta jooksul sisuliselt esimene konflikt, kus vene armee seisab silmitsi võimekuselt sarnase jõuga.
Silma jääb ka see, et kui vene okupantide õhuvägi teeb mõne väljalennu, siis ukraina õhukaitse ei jää enam kunagi tühjade kätega. Ja Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi ametlik esindaja kinnitas juba ammu, et Ukraina õhujõud ja kaitsevõimekus on täielikult alla surutud.
1) Tšernigivist põhja pool toimus taas tuletegevus ja vene poolelt lendasid ukraina piirivalvurite pihta 122 ja 82 mm miinid. Sumõ oblasti piiriäärsetes asulates langesid ka kassettmürsud. Veider tegevus leiab aset Belgorodi piirkonnas, Ukraina piiri poole jääval alal. Seal on fikseeritud ballistiliste rakettide start, sõjalennuki tiirutamine ning Krasnõi Oktjabri piirkonnas tõusis musta suitsu. Krasnõi Oktjabr on muidu see koht, kus on üks suurem raudeejaam või raudteesõlm ja lisaks läks seal kunagi üks suurem moonaladu põlema. Ukraina uudised neid teemasid palju põhjalikumalt ei käsitlenud, küll aga vene telepropaganda, kus peamine sõnum oli, et tegu on casus belliga Ukrainale päris sõja kuulutamiseks. Mõeldi siis enda poolt kommunikeeritud kõiki rünnakuid Venemaa territooriumi pihta. Ilmselt on seal endiselt mingi arusaamine, et Ukrainas toimuv sõda pole päris. Raketikandja Moskva sattus raskustesse justkui teadmata põhjustel, kuid selle eest tuleks Ukrainale samuti kätte maksta. Sellega põhjendati ka raketilööki Kiievi Žuljanõ masinatööstusettevõtte tsehhi pihta, mis kuulub Ukraina kaitsetööstuse kompleksisse. Saa siis aru sellest loogiliselt konstruktsioonist.
2) Harkivi oblastis on olukord jätkuvalt niisugune, et Harkivi linn saab suurtükiväe ja raketiheitjate lööke, milles hukkub ja saab vigastada iga päev tsiviilisikuid. Balaklija piirkonnas lasi ukraina õhukaitse alla analooge mitteomava ja tabamatu ründekopteri Ka-52. Borova piirkonnas avasid venelased tule evakuatsioonibusside pihta - oli hukkunuid ja haavatuid. Oblasti sõjaadministratsiooni juhi sõnul olevat Ukraina väel piisavalt jõudu, et alustada vastupealetungi ning oodatakse käsku. Muidugi taktikalise üllatuse loogika ütleks, et selliste avaldustega meedias ei esineta. Ju oli tarvis inimesi rahustada, sest kuulata iga päev, et venelased valmistuvad suurpealetungiks, võib olla ka üsna frustreeriv. Pakun, et kui enne esmaspäeva seal midagi erilist ei juhtu, siis olemasolevate jõududega Vene okupatsiooniväed ei suuda saavutada mingit eepilist pööret. Sellest ka hüsteeriline piiriäärne tegevus, sõjakuulutuse ähvardused ja kümned tuhanded kuulutused tööportaalides lühiajaliseks lepinguliseks töösuhteks armees.
Balaklija ja Kupjanski endised linnapead on Venemaale põgenenud - need tagasid okupatsiooniarmeele vaba läbipaasu ja soovisid nendega koostööd teha. Küllap suundusid kuhugi Kaug-Itta kohalikku majandust arendama.
3) Rubižne lõigul proovis vene okupatsioonivägi läbi murda, kuid jäi siiski linna piires lahingusse kinni. Pidev turmtuli Severodonetski ja Lõssõtšanski pihta hävitab elumaju ja taristut.
4) Läbimurdekatse ka Popasna kandis ei toonud vene okupantidele edu, peavad lahinguid asula sees, edasitung on endiselt seisatud.
5) Taas on üritatud turmiga võtta Marjinka asulat Donetskist edelas. Selles lõigus rinne ka märkimisväärselt ei liigu ja ilmselt antud asjaolu tekitab kõige enam imestust inimestest, kes eeldasid Putini armeelt suutlikkust võtta kontrolli alla vähemalt Donetski ja Luganski oblastid nende Ukraina halduspiirides. Möödunud on 50 päeva, mitte 50 tundi, eks ole.
6) Mariupolis käivad lahingud Iljitši metallitehase ja sadama piirkonnas, lisaks olid õhulöögid Azovstali tehasele. Liveuamap-i situatsioonikaart ei näita muutusi vene kontrollitava territooriumi osas, kuigi venelased ise väitsid, et on Iljitši tehase kontrolli alla võtnud. Eks need mõisted ongi üsna venivad ja "kontrolli" all võib mõista erinevaid asju. Kindlasti pole seal asi roosiline. Olemasoleva koosseisu võimekus ja vastupidamise aeg on piiratud. Hetkel seisneb nende töö vene okuptasioonijõudude märkimisväärse osa sidumises lõunarindel ning maismaaühenduse blokeerimises otse Venemaalt Krimmi poolsaare ja Hersoni poole. Mariupoli kaitsjad proovivad poliitilisele juhtkonnale ka survet avaldada linna deblokeerimise operatsiooni läbiviimiseks ja seda tehakse osalt avalikult, läbi üleskutsete, dramaatilise olukorrakirjelduse ja ka sugulaste.
Okupandid olevat Mariupolis kehtestanud mingite lubatähtede korra, et proovida eraldada usaldusväärseid tsiviilisikuid kahtlastest. Ühtlasi oli teade, et kaevatakse välja mahamaetud inimesi, et hävitada oma sõjaroimade jälgi mobiilsete krematooriumide abiga. Surnuid matta ei lubata.
7) Mingil põhjusel avasid venelased suurtükitule Vassõlivka asulale, mis on okupeeritud ja kust kulgevad humanitaarkoridorid Zaporižžja suunal Mariupolist ja Hersoni poolt.
Oleški ja Skadovski administratsiooni hoonetele heisati vene trikoloorid ning Ukraina lipud võeti maha. Selline tegevus ei käi muidugi absoluutselt kokku Kremli ametliku retoorikaga, et nad ei võta eesmärgiks Ukraina riikluse hävitamist ning sõda peetakse mitte riigi ja rahva, vaid mingite üksikute natsidega poliitilises juhtkonnas. Tegelikkuses käib ikkagi kättevõidetud territooriumide nii-öelda liitmine. Mingit entusiasmi kohalike elanike poolt ei paista olevat, et korralikku telepilti pole neil seni toota õnnestunud. Ei Harkivi oblastist, Melitopolist ega Hersonist. Kahovkas nädala algul katsetatud venemeelne miiting osutus täilikuks farsiks, kus lippe lehvitasid väljakule hõredalt paigutatud kümmekond meest, keda turvasid täisvarustuses okupatsiooniväelased.
8 ) Odessa lähipiirkond sai raketitabamuse ning Odessa linna kohtalt tulistas õhukaitse alla Orlan-10 drooni. Raketitabamused said ka Mõkolaivi elurajoonid, linn on jäänud ilma kesksest veevarustusest ja seda määramata ajaks.
USA poolelt tuleb sõja kestvuse kohta juba üsna pikale ulatuvaid prognoose - koguni aasta lõpuni. Ühtlasi on üleval tuumaohuga ähvardamise teema ning see, kui meeleheitel võiks Putin olla selle sammu astumiseks. Ukraina probleemiks paistab hetkel olevat see, et nende vastane ei suuda teha strateegiliselt mõistlikke otsuseid ning tehes mastaapset kahju endale, suurendab seda ka teiste jaoks. Ükskõik millise hinnaga võidu taotlemine vene sõjakas retoorikas kipub maad võtma ja see on ohtlik. Üpris erinev on sellise retoorika kasutamine sellest olukorrast, kui kaitstakse enda maad sissetungija eest. Hetkel on nad kallaletungija rollis ning see motivatsioon pole samaväärne. Mult on küsitud, kas Ukrainal on võimekust Vene rünnakule vastu pidada ning okupandid oma maalt minema kihutada. Ma ei ole erialalt ega hariduselt sõjaväelane ning saan vastata ainult selle põhjalt, mida olen enam kui 50 päeva jooksul järjepidevalt kirja pannud - kui neil on olnud võimekus seni 50 päeva vastu pidada, kihutades okupandid minema Kiievi, Tšernigivi ja Sumõ alt ning mitte alla anda veel Mariupolis, siis vastavate materiaalsete vahendite olemasolul suudavad nad ükskõik milliseid eesmärke ellu viia. Asjakohasena mõjub ka Ukraina sõjalendurite kampaania "Osta mulle lennuk", millega kutsutakse vastavate rahaliste võimalustega inimesi panustama kaitsesse, andes ukrainlastele võimalus tegutseda.
Võimalikud probleemid võivad muidugi tekkida oluliste raudteesõlmede ründamisel, kuid selle vastu peab aitama tõhusam raketikaitse. Ukraina on Dnepri jõega poolitatud riik ning ületuskohtade arv on piiratud. Vene propagandas on juba kõlanud sõnumeid, et kui kõik sillad/ületuskohad õhku lasta, siis ei suuda Ukraina oma sõjaväe operatiivselt varustada ja kogu läänepoolne logistika halvatakse. Ju on sellele mõeldud nii Ukraina peastaabis kui lääneliitlaste pool. Ja ka korralik laevatõrjerakettide laadung saab abiks olema, kuna mere poolt tuleb lõviosa tiibrakettidest.
Eesti põhijõupingutus võiks ilmselt lähiajal olla Saksamaa, mille kaitsetööstusettevõtted on väljendanud valmidust Ukrainale väga mitmesugust tehnikat tarnida ning asi seisab vaid Saksa valitsuse loa taga.

Teet Kalmus kirjutab

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (16.04). Täpsustan veelkord üle, et tegemist on FB-i postitusega, mida vastavalt kokkuleppele avaldatakse ka Delfis. See on FB-i postitus ja sellisena tuleks seda ka võtta.
Eile oli ärevusse sattunud üks inimene, kellele Trump vist eriti ei sümpatiseeri ja ta ei uskunud, et Trump nimetas Ukrainas toimuvat genotsiidiks. Panen kommentaaridesse lõigu Fox Newsi eetris olnud intervjuust, kus ta seda ütles. Nüüd see protsent, mis räägib Kiievi alt välja viidud lepinguliste sõdurite keeldumisest minna Donbassi, on hinnanguline ja kõigub seal 25%-40% vahel ehk siis on olemas omajagu luureinfot, sõjaväelaste kõnede salvestusi. Sellest protsendist räägivad mitmed eksperdid, kes on nö teemas sügaval sees, aga 100% kindlusega ei saa ka väita, et see protsent just selline on, samas ilmselged probleemid seal olemas on Venemaa armee jaoks.
Ja sõja ajal on infoga üldse nagu ta on. Võtame raketiristleja "Moskva", mis ühtede andmete kohaselt uppus sealsamas, kus ta tabamuse sai, Venemaa enda andmete kohaselt uppus laev teel pukseemisel sadamasse. Ühtede andmete kohaselt õnnestus Türgi laeval päästa ainult 54 meremeest, aga Venemaa väidab, et meeskond evakueeriti ning neist 24 viidi Sevastoopolisse haiglasse. Ainuke, mida antud olukorras teha saab, on vaadata ajalukku, kus sarnastes oludes on laevas plahvatanud lõhkekeha ning reeglina on see kaasa toonud suure ohvrite arvu. Antud hetkel on kindel laeva uppumine ja eelpoolöeldud päästetute arvud, aga võib eeldada, et see plahvatus põhjustas suurt kahju laeva isikkooseisule.
Väidetavad FSB töötajate ja sõjaväelaste arreteerimised Moskvas. Ka siin ei ole midagi kindlat, rahvusvaheline meedia toetub peamiselt ajakirjanik Andrei Soldatovi ning uurimisgrupi Bellingcat andmetele, aga nemad omakorda on need andmed saanud ainult neile teadaolevaid teid pidi. Mina isiklikult näiteks suhtun suure skepsisega juttu 20 kindrali vahistamist Moskvas, mis on liikvel mitmel pool maailmas. Aga ülimalt raske on selle jutu paikapidavust kinnitada, sest mitte ükski ametlik isik Venemaal seda ei kinnita.
Eile õhtul vaatasin korra ühe Eesti meediaväljaande sõjakajastust ja silmad läksid vaat et neljakandilisteks, sest Mariupoli kohta vahendati Venemaa infopunkte ja tsiteeritud isik oli kurikuulus Venemaa sõjaväelane, kes teleuudistes rääkis pikalt, et Venemaa pole kaotanud nn erioperatsioonis ühtegi sõdurit ning et Ukraina kasutab linde bioloogilise relvana Venemaa vastu. Ja siis on jutt Mariupoli kohta, mille usaldusväärsus on sisuliselt olematu, ometi saab ajakirjanik öelda, et kõik on korrektne, sest ta edastas ametlikku Venemaa poolset infot.
Olukorrast rinnetel. The Times kirjutas, et Venemaal on Donbassis viiekordne ülekaal elavjõus ja see arv hakkas elama oma elu. Mida ütlevad selle kohta Ukraina sõjandusekspert Oleg Ždanov ja presidendi nõunik Arestovitš? Nende andmetel on Izjumi all hetkel 15000 meheline Venemaa väegrupeering, kokku on Ukrainas hetkel sõdimas 45000 Venemaa sõjaväelast, kellele tahetakse nö teise lainena juurde tuua kokku 30000 meest, peamiselt siis neid, kes viidi välja Kiievi alt. Kokku 75000. Sõjandusekspert Ruslav Levijev pakub, et kõik Venemaa võitlusvõimelised väeüksused on kokku 80000 meest. Seda ei ole vähe, aga Ukraina väeüksuse suuruseks Luganski-Donetski oblastites, mida Venemaa soovib sisse piirata, on ekspertide hinnangul suurusjärgus 80000-90000 meest, lisaks väeosad kõikjal mujal rinnetel. Ja siis ongi küsimus - keda usaldada, kas ajalehte The Times või hoopis kohapeal reaalse olukorraga kursis olevad eksperte? Siiani on ekspertide info olnud võrratult täpsem ja ma seetõttu sisuliselt ingliskeelset meediat sõja kontekstis enam eriti ei loegi, va USA-ga seotud poliitilised sündmused, mis on olulised sõja kontekstis. Samas kui 15000 meheline väeüksus pressib peale kitsas lõigus, siis on see suur sõjaline jõud, mida ei ole kerge kinni pidada. Pigem on Ukraina armee kontekstis peamine probleem puudujääkides raskerelvastuse osas, mis takistavad neil suurematele pealetungidele minemist.
Ja eks neid probleeme on mõlemal poolel. Nii on Venemaa armees suur puudus autojuhtidest, sest seda tööd on palju, aga autojuhi amet on selles sõjas üks kõige ohtlikumaid. Tehnika osas on Venemaa armee relvastuses nähtud näiteks kuuekümnendatest pärit mitmikraketiheitjaid Grad 1. Mida rohkem erinevaid modifikatsioone, seda raskem armeel. Ja sama probleem hakkab tekkima Ukraina armeel, kus juurde tuuakse väga erinevat relvastust, mille võimalik remont saab olema äärmiselt problemaatiline. Kui sul on näiteks neli erinevat tüüpi iseliikuvaid suurtükke. Samas on tänaste teadmiste kohaselt Ukraina armeel paranenud lahingumoonaga varustatus ning sellest puudust pole va ümberpiiratud Mariupolis.
Majandusest ka. Kohe sõja alguses kehtestati sanktsioonid ja eks väike lootus ikka oli, et ehk need sunnivad Venemaa tagasi tõmbuma, aga kui selgusid arvud, kui palju teenib Venemaa Euroopast nafta ja gaasi müügist, siis sai selgeks, et Venemaa teenib eeskätt tänu maagaasi kõrgetele hindadele niipalju raha, et sõjapidamist ei takista need sanktsioonid veel kuigivõrd.
Edaspidises jutus kasutan peamiselt majandusekspert Mihhail Krutihhiniga tehtud intervjuust saadud infot. Kui varem andis naftamüük 4/5 energiakandjate müügitulust, siis nüüd on kõige tulusam hoopis maagaasi müük. Kui märtsis toodeti Venemaal keskmiselt 11 miljonit barrelit naftat päevas, siis Reutersi järgi langes see selle nädala alguses juba alla 10 miljoni barreli päevas. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Venemaa on suur riik nii territooriumilt kui rahvaarvult ning suurusjärgus 5 miljonit barrelit päevas läheb sisenõudluse rahuldamisele, seega kiirelt väheneb just toornafta eksport ning sellel on ka omad põhjused. Eeskätt on probleemid urals-tüüpi nafta müümisel nö spot-hindadega, sest sellise nafta ostmiseks on huvi sisuliselt olematu, vaatamata Venemaa poolt pakutavatele ülisuurtele allahindlustele, mis on isegi suuremad kui 30 dollarit barreli kohta. Venemaa suur lootus oli India, aga nüüd teatas Indian Oil, et nad loobuvad Venemaa toornafta ostmisest, mis tegelikult nende naftatöötlemisettevõtete tehnoloogiatele hästi ka ei sobinud. Vitol Group lõpetab aasta jooksul kõik tehingud Venemaa nafta ja naftatoodetega. Praeguste hinnangute kohaselt võib seetõttu juba maikuuks väheneda Venemaa naftaeksport veel miljoni barreli võrra päevas.
Järgi jääb eksport Euroopasse, kus olukord on keerulisem. Nimelt on paljud naftatöötlemisettevõtted spetsialiseerunud Venemaa naftale ning selle ümberseadistamine näiteks Saudi Araabiast toodavale naftale on nii kulukas kui tehnoloogiliselt keerukas. Lisaks on 25% Saksamaa naftatöötlemisettevõtetest Venemaa ettevõtete kontrolli all ja nemad tahavad ka edaspidi kasutada Venemaa naftat. Ja ei ole kokkuvõttes ka lihtne leida asendust korraga nii suurele kogusele naftale, sest selles maailmas on enamus tootmisvõimsusi lepingutega kaetud pikema perioodi peale kindlate partneritega.
Ometi on praeguste protsesside jätkumisel võimalik olukord, kus tänavuse aasta lõpuks väheneb Venemaa naftatoodang suurusjärgus 25% ja järgmisel aastal Venemaa enam ei oleks võimeline naftat eksportima. Ehk siis nafta osas on võimalik Venemaa välisturult välja suruda, aga vähemalt alguses tähendab see ka tarbijate jaoks kõrgemiad hindasid. Gaasiga on seis palju keerukam. Osad riigid saavad täielikult asendada Venemaa gaasi (näiteks Eesti, Soome), aga Ungaril on see ülimalt problemaatiline lähiaastate jooksul. Saksamaal on sõlmitud pikaajalised lepingud turuhinnast kordades madalamal tasemel ning ühepoolsel lepingu lõpetamisel tuleks ikkagi Venemaale maksta kogu lepingus oleva mahu eest. Lisaks muud probleemid, nii et hoolimata entusiastlikest väljaütlemistest on Venemaa gaasi täielik asendamine lähiaastatel terves EL-s ülimalt keeruline, aga päris arvestatav vähendamine on siiski võimalik.
Au Ukrainale!

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 16.04: Donbassi rindel intensiivistunud tule- ja ründetegevus pole eelneval ööpäeval vene okupantidele märkimisväärset edu toonud. Ukrainlased eeldavad suuremat pealetungi Izjumi kaudu, kuhu on koondatud Belgorodi oblastist ümberpaigutatud lisajõud. Taas on mitmeid raketilööke üle kogu Ukraina territooriumi.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeid olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 20100 (+100), tanke 762 (+6), soomukeid 1982 (+6), suurtükke 371 (+5), raketiheitjaid 125 (+3), õhutõrjesüsteeme 66, lennukeid 163, helikoptereid 145 (+1). Nagu märgata võib, siis rakendikandja meeskonda pole siin arvestatud.
1) Harkivi suunal ei suuda vene okupatsiooniväed saavutada muud, kui kaudtulega hoonete hävitamist linna idapoolsetes osades. Paraku on ukrainlased kandnud seal kaotusi, kui hukkus 3 ja sai vigastada üks demineerija. Hukkunute hulgas oli demineerijate ülem. Plahvatas kassettmoona element. Need on tekitanud palju kahju tsiviilelanikkonna seas. Kassettmoon on selline, mis puistab ühest suuremast mürsust laiali kümneid pisemaid granaate ja siis need plahvatavad viitega. Mõned enam-vähem kohe ja osad jäävad vedelema - võivad plahvatada ööpäev hiljem või füüsilised kontakti tõttu. Kassettmoona kasutamine tsiviilelanikkonna paiknemise aladel on keelatud ning vene okupandid pole sellest kunagi hoolinud, kuna see toob kaasa suuremaid inimkaotusi.
Lisaks oli raketilööke Poltaava all, kus hukkus põllumajandusettevõtte valvur ning farm sai majanduslikku kahju, Aleksandrija lennuvälja pihta Krivõi Rigi kandis, Dnipro lähistel, Kiievi Darnitsa rajoonis ja Valgevene poolt õhku tõusnud Su-35 lasi Lvivi oblasti suunas neli tiibraketti, mis õnnestus õhukaitsel alla tulistada - tõenäoliselt sihiti mingit väärtuslikku saadetist lääne poolt ja seal oli õhukaitse töös. Vene meedias läks muidugi eelsalvestatud pressiteade automaatselt teele, et vene okupantide raketisüsteem olevat Odessa kandis alla tulistanud suure transpordilennuki koos suure hulga varustusega, kuid see tundub olevat väga vähetõenäoline, et Ukraina hakkaks sellist varustust rinde lähedal transpordilennukitega liigutama - liiga palju on neil samalaadseid kogemusi varasemast ajast.
2) Izjumist oli pealetung lõunasse Slovjanskisse suunduvast M-03 maanteest pisut lääned Dovgenke külale, kuid seal pidas ukrainlaste kaitse vastu. Hetkel liigub seal rindejoon Andriivka, Bražkivka ja Suhha-Kamjanka kaudu, mis on 5-10 km Izjumi piirist. Ukraina peastaabi teatel on vene okupantide põhihuvi rünnata Barvinkove-Lozova suunal ning lõunasse Slovjanski poole - olen need suunal punktiirnooltena peale kandnud, tegu on hetkel vene okupantide võimaliku soovi, mitte reaalse manöövriga. Lozova kandis oli palju tulelööke ning linnapea on kutsunud inimesi üles evakueeruma. Õhtul oli sealt kavandatud evakuatsioonirong. Sama sõnumit on võimud edasi andnud Luganski oblasti elanikele, kuna seal olukord halveneb iga päevaga.
3) Rubižnes oodatakse läbimurdekatset, kuna Svatove poole on liigunud vene okupatsioonivägede lisaüksused Svatove poole. Hetkel käib seal aktiivne tuletegevus ning Lõssõtšanskis tabasid vene raketid kütusemahuteid - seal polnud küll enam märkimisväärseid koguseid hoiul, kuid siiski tekkis tõsine põleng.
4) Popasna, Avdiivka, Marjinka ja Vugledari suundades jätkus tule- ja pealetungitegevus kõikides tavapärastest vene okupantide löögisuundades. Seal oli seekord 10 rünnakut, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelnevatel päevadel. 15 hävitatud tanki, 3 suurtükki, 24 soomukit ja 4 drooni kõnelevad aktiivsemast ründamisest. Varasematel päevadel oli seal tabamusi saanud tanke üksikuid, nüüd 15.
5) Mariupoli piirkonnas ei ole näha väga olulist muutust, kuigi perspektiiv pole seal roosiline. Venemaa ei ole suutnud demonstreerida neid tuhandeid alistunud ukraina sõjaväelasi, kelle vangistamisest nende propaganda kõneles. Kümneid küll, aga mitte 1000-1500.
6) Zaporižžja piirkonnas on ukraina õhukaitse tulistanud alla mitu tiibraketti, mille rusud on tekitanud väiksemat kahju.
7) Hersoni oblastis püüavad vene okupandid taastada oma vallutusi põhjapiiril, kust ukrainlased on neid eemale surunud. Hersonis endas kõnelevad luureandmed ulatuslikest matmispaikade laienemisest kohaliku kalmistu territooriumil - okupatsiooni järgselt on kaevatud tuhatkond uut hauda. Seal on kindlasti olnud okupantide kaotusi, aga ka tsiviilelanike kadumisi. Kuna seal tehti palju miitinguid Ukraina toetuseks, siis okupandid on juba tükk aega jahtinud aktiviste ja vene võimu vastaseid. Muidugi on see elanikkond seal lõviosas vastane, kuid vastutegevuse mahasurumiseks otsitakse välja kas kaitsejõudude või riiklike/valitsusstruktuuridega seotud ja ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Eks ta natuke sellise omaaegse küüditamise moodi ongi - targemad ja võimekamad koristatakse kõigepealt ära.
8 ) Mõkolaivi tsiviiltaristu pihta on taas raketiheitjatega lastud. Tabamuse sai suletud lasteaed. Samuti käib aktiivne drooniluure Odessa kohal ning neid droone laseb õhukaitse edukalt alla. Venelaste teateid suure transpordilennuki allatulistamisest ei saa tõsiselt võtta, sest Twitteri ja nutitelefonide ajastul oleksime selle kohta näinud juba hulgaliselt pildi- ja videomaterjale.
Venelased on püüdnud pisendada raketikandja Moskva uputamisega tekitatud kahju. Videokaadrites on näidatud väidetavalt laeva meeskonda, kellega kohtunud keegi Vene mereväe kõrgetest ülematest. Videol polnud heli. Samas tehti saatetekstis üks mõtlematu tähelepanek selle kohta, et kõik lepingulised meremehed jätkavad teenistust mereväes, kuid AJATEENIJAD saadetakse lähikuudel oma põhielukohtadesse reservi. Ajateenijad, eks ole. Putin väitis oma kallaletungi algusest, et mingeid ajateenijaid pole ja hiljem, et mõned üksikud sattusid sinna ekslikult. Nüüd selgub, et ajateenijad olid kogu aeg mereväe alustel samas operatsioonis osalised lõunarindel ja pole võimalik, et ükski neist ei läinud laevaga põhja.
Ukraina uudistes on ära märgitud on Musta mere laevastiku ülema tagandamine Moskvaga juhtunu põhjuste väljaselgitamiseks. Varem kirjutati, et ta oli isiklikult veendunud möödunud aastal laeva kaitsesüsteemide korrasolekus.
Donetksi piirkonnas olevat kadundud ka tähtis kindral Basurin, kes vahetult enne Azovstali intsidenti kõneles mõtlematult vajadusest kasutada keemiarelva.
Peterburis toimusid kindral Frolovi matused. Minu päevikufailides otsing Frolovi nime ei tuvasta, seega on Ukrainas hävitatud kindralite nimekiri täienenud ühe võrra

Teet Kalmus kirjutab:

Ülevaade Ukraina seotud sündmustest (17.04). Tegemist on FB-i postitusega, mida vastavalt kokkuleppele avaldatakse ka Delfis.
Jätkuvalt põhjustab palju kõneainet raketiristleja "Moskva" ning eriti selle meeskonna võimalik saatus, millest on versioone seinast seina. Selle laeva uppumise mõju laiaulatuslik, ulatudes kaugele sõjalisest mõõtmest.
Poliitiline mõõde. Venemaa telekanalite propagandistid on hakanud looma pinnast kaotuse tunnistamiseks, andes mõista, et "Moskva" uppumine oli eeskätt NATO operatsioon, aga NATO, teadagi, see pole Ukraina armee. Venemaa sõjaseriaali vaatamisest lummatud publik ei suudaks kunagi leppida sellega, et seriaali lõpus võidaksid neid mingid mõttetud hohollid, aga kui koletuslik NATO, siis saaks seda võtta kui esimese hooaja lõppu, millele järgneks teine, kus see koletis oma lõpu leiaks.
Majanduslik mõõde. See sõda on näidanud, et analooge mitteomav Venemaa sõjatehnika ei ole lahingutes midagi erilist korda saatnud, kui ehk ballistilised raketid Iskander välja arvata. Varasemast ajast oli sõjatehnika eksport oluline nii majanduslikult kui poliitiliselt, aga nüüd viimasena tuli teade Egiptusest, kes loobus lennukite SU-35 ostmisest, eelistades USA omasid. Nagu oli varem teinud ka Indoneesia. Ka Indial on tõsine soov moderniseerida oma armee tehnika eeskätt USA omaga. Õhutõrjekonplekside müük on samuti ülimalt keeruline, sest "Moskval" oli peal jutu järgi läbitungimatu kolmekihiline õhutõrje. Kui isegi droon väidetavalt oleks rikkunud S-300F radari, oleksid pidanud teised süsteemid rakettide lähenedes tööle hakkama, aga seda ei juhtunud. Ei taheta lennukeid, ei taheta õhutõrjevahendeid, Venemaa tanke Armata ei suudetud toota enne sõda ja sanktsioonide valguses on nende tegemise täiesti välistatud. Hinna meedias levivad lisaks kahtlused, et Venemaa pole võimeline sanktsioonide tingimustes täitma ka kehtivaid relvamüügilepinguid, sest kuigi väidetavalt on Venemaa relvatööstuses importkomponentide osakaal 10%, on need relvade toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Putin rääkis rõõmsalt, et Venemaa viljaeksport ületas relvade ekspordi mahu, ma lisaksin, et varsti on see vahe mitmekordselt vilja kasuks ja põllumajandus edeneb peamiselt tänu läänest toodud põllumajandustehnikale.
Pean tegema ühe täpsustuse eile postituse osas, kus kirjutasin, et Grad 1 on pärit kuuekümnendatest (edastasin Ukraina armee nõuniku Arestovitši poolt saadud infot). Nimelt on Venemaa otsinud ladudest välja tõesti kuuekümnendatest pärit mitmikraketiheitjad Gradid, aga need on Uralide peale. Grad 1 oli selle modifikatsioon ehk siis laskeseade tehti väiksemaks, et see mahuks Zil-131 peale ning toimus see aastal 1978. Efekt on selles, et kui selleaegne bensiinimootoriga Ural 375 võttis kütust liiter kilomeetri peale, siis Zil 131 sai poole vähemaga hakkama. Sellega seoses meenus enda teenistus okupatsiooniarmees, kus meil oli üks elektri tootmiseks kohandatud bensiinimootoriga Ural 375 ja see käis pidevalt mingitel pisiõppustel. Põhjus - roodukomandör oli mingi ime läbi ostnud endale Žiguli ja sealt võite juba ise tuletada. Selline auto oli ohvitseride kullatera-silmatera.
USA-st saadava relvastuse osa on palju kihinaid-kahinaid ja arvatavasti edastab Ukraina pool mingis osas ka soove reaalsuse pähe, aga mine sa tea, asjad arenevad nii kiirelt, et see, mis oli paar nädalat tagasi raskelt teostatav, juba toimub. Eeskätt on kahtlused USA droonide MQ-9 Reaper osas, ka on see merega seotud droonide osa natuke hägune. Küll aga peaksid juba täna Ukraina piirile jõudma USA poolt lubatud haubitsad ja suurtükiradarid, sest neid on vaja rindele nii kiiresti kui võimalik. Siinkohal võiks meenutada, et Eesti oli sisuliselt esimene, kes Ukrainale haubitsaid soovis anda ja kuidas siis see protsess pidurdus Saksamaa tõttu.
Minuni jõudnud info kohaselt on Ukraina suurtükivägi viimastel päevadel oluliselt tõstnud oma aktiivsust ning nad teevad päevas rohkem laske kui Venemaa armee. Veel mõned nädalad tagasi oli Ukrainal laskemoonaga kitsas käes, paljuski seetõttu said Kiievi alt taganevad väed teha seda küllaltki väikeste kaotustega. Slovakkide liikursuurtükk Zuzana 2 pidi juba lahingutes osalema, tšehhid saatsid omaltpoolt ka liikuvsuurtükke Dana, mis kasutavad 152 mm laskemoona, mis ei ole NATO standard. Raskerelvastus tuleb, aga võiks seda teha veel kiiremini. Aga parem hilja, kui mitte kunagi. Juba tänasel päeval on uutest relvadest niipalju kasu, et Arestovitši sõnul võimaldab see vastase pealetungi vastu pidada, aga kontrarünnakuteks on raskerelvastuses osas lisajõudu vaja, aga küll see ka kohale jõuab lõpuks.
MIngi aeg tagasi põhjustas omajagu kõneainet Ukraina poolt avaldatud kõne Venemaa sõduri ja tema abikaasa vahel, kus naine ergutas oma meest Ukrainas naisi vägistama.
– Так, ты давай там, украинских баб насилуй, да? И мне ничего не говори. Понятно? (смеется).
– Насиловать и тебе ничего не говорить?
– Да, чтобы я ничего не знала. А что? (смеется).
– Можно, да?
– Да, разрешаю. Только предохраняйся!
– Хорошо.
Radio Svoboda ajakirjanikud tegid kindlaks (artikli link on kommentaarides), et omavahel rääkisid Roman Bõkovski ja Olga Bõkovskaja. Roman oli Hersoni oblastis ja Olga Sevastoopolis. Nüüd on nende nimed kogu maailmale teadmiseks, aga näitab see kõne, et osad venemaalased peavad ukrainlasi sisuliselt väärtusetuteks olenditeks, kellega võib kõike teha.
Venemaa hirmutas Soomet NATO-sse astumise puhul ning meedias näidati videoklippi, kus Iskander sõidab justkui Soome suunas. Soomlased omakorda tegid vastuaktsiooni, kus viis traktorit sõitsid justkui Peterburgi poole. Kes on Ukraina sõja temaatikaga kursis, see saab aru, millest jutt.
Ukrainas on hoo sisse saanud Venemaaga seotud tänavanimede asendamine päevakajalisematega, nii nimetati Dnipris tänav nimega "Belomorsk" ümber "Tsernobajevkaks". Loodame ainult, et see tänav sõja ajal oma nime vääriliseks ei saa.
Au Ukrainale!

UA kasutab ühte erafirma tehnikat telefonides hetkel, et omakestele teavitada, et nende poeg on surnud. Kõrvutatakse sisuliselt näotuvastus ja sotsplatvormi pildid, olgu siis facebook või venkude oma vk ja tuld. Paarikesest pilti ei saanud teha ja järelikult UA luure või sõjaväe luure kõrvutas siht- ja lähetenumbrit miski vk või fb kontoga ja sai sealt kätte, poogen, võimalusi palju ja kindlat infot pole.
Pilt paarikesest siin:
https://pbs.twimg.com/media/FQZXJHjXwAkg9hW?format=jpg&n
ame=small
Lasteaia kasvataja ja rahvuskaardi eriüksuslane. Võiks ju oletada lastega tegelevalt inimeselt, olgu siis mees või naine, natukene rohkem empaatiat või nii aga võta näpust. Veel enam, ma küll ei kujuta ette, et mõne mu sõbra abikaasa ütleks, et oh, mine pane võõraid naisi nii palju kui jaksad. MÜSTIKA!

Eerik N Kross kirjutab

Häid pühi!
Viiekümne teine päev. Suurim sündmus viimastel päevadel on Vene Musta Mere laevastiku lipulaeva, miiniristleja Moskva põhjalaskmine Ukraina vägede poolt. Vene laevastikus oli üldse 3 seda mõõtu ristlejat. Lisaks Moskvale Marssal Ustinov Põhjameres ja Varjaag Vaikses ookeanis. 186 meetrine laev tegutses raketiplatvormi, komandokeskuse ja õhutõrjealusena. Venemaa ei ole seda mõõtu lahinglaeva sõjas kaotanud Teisest maailmasõjast saadik. See on suurim kaotus 1941 aasta sügisest, mil saksa lennukid lasid Kroonlinna sadamas põhja lahinglaeva Marat (Petropavlovsk)
Moskva (pealinn siis) väidab ametlikult, et laev uppus pardal puhkenud tulekahjust põhjustatud laskemoona plahvatuses saadud vigastuste tõttu pukseerimisel Sevastoopolisse ja kogu meeskond evakueeriti. Nagu enamasti, on suurem osa sellest jutust vale. Lääne luured on nüüdseks kinnitanud algusest peale usutavana paistnud tõsiasja, et laeva tabas kaks Ukraina raketti. Arvatavasti hukkus suur osa meeskonnast tekkinud plahvatuses. Millal täpselt laev uppus ei ole selge. Raketid tabasid laeva 13. aprilli hilisõhtul. Venelased kinnitasid uppumist 14. aprilli pärastlõunal. Türgi ja Rumeenia allikad teatasid uppumisest juba kella 2 ja 3 vahel 14. aprilli hommikul. Kus on 53 meeskonnaliiget, keda väidetavalt päästsid Türgi alused, pole samuti selge. Laeva meeskond on umbes 500, mõningatel andmetel paiknes laevas veel lisaks üksus dessantnikke. Igatahes ei ole seni ringlusse jõudnud mitte ühtegi intervjuud laevalt väidetavalt pääsenutega.
Kremli reaktsioon lipulaeva põhjalaskmisele on üsna skisofreeniline, nagu kogu selle sõja vene poolne propaganda. Ühest küljest öeldakse, et süüdi on halb ilm ja tulekahju ja hukkunuid pole. Samas tulistati järgmisel ööl Kiievi juures Kalibritega Ukraina tehast, mis toodab Neptun rakette, neid mis väidetavalt Moskva uputasid. Medvedjev olevat teatanud, et Venemaa alustab Elon Muski sidesatelliitide hävitamist, sest nende abil olevat Moskvat sihitud ja Kremli kanalid kuulutavad, et nüüd algab kolmas maailmasõda. FSB poolt on arreteeritud Musta Mere laevastiku komandör viitseadmiral Igor Ossipov ja arreteerimise käigus vigaseks pekstud tema adjutant. Üsna usutav on ka teade, et laeva komandör, esimese järgu kapten (s.o. maaväe polkovnik) Anton Kuprin hukkus koos laevaga.
Moskva põhjalaskmine, mille kohta on internetis muidugi levimas kümneid nalju, on lisaks moraalsele matsule oluline pauk ka Venemaa sõjalisele võimekusele Mustal merel. Ballistiliste rakettide tulistamise võimekus vähenes viiendiku võrra, side- ja õhutõrje võimekus sai korraliku matsu ja laevastiku juhtimises valitseb kaos. On rohkelt teateid, et ülejäänud vene laevad tõmbusid Moskva pihtasaamise järel Ukraina rannikust kaugemale.
Arvestades, et Ukrainal peaks nüüd käes olema ka brittidelt saadud laevavastased raketisüsteemid Harpoon, võiks oodata Moskvale jätkusündmusi. Ukraina Kaitseministeerium tviitis, et sõbrad venelased, Bosporus on Mustalt merelt väljumiseks lahti, ainult sisse ei pääse sõjalaevaga, ja need teie laevad, mis veel pinnal püsivad, võivad lahkuda.
Muudel rinnetel on olukord püsinud enam-vähem senine. Ukraina peastaabi teatel jätkab venelane vägede koondamist Izjumi juures, kuhu on koondunud umbes 22 lahingugruppi. Aktiivsemad on venelased olnud Slobozhanski ja Donetski suundadelt.
Oodatav venelaste "suurrünnak" idas seni igatahes alanud ei ole. Mariupoli äravõtmiskatsed jätkuvad, tundub, et põhirõhk on pigem pommitamisele õhust kui jalaväele. Donetski oblasti okupeeritud aladelt jätkuvad igapäevased rünnakud, mis on seni kõik tagasi löödud. Pigem on tegemist ukrainlaste positsioonide tuvastamise ehk nn jõulise luurega kui otsustavate läbimurdekatsetega.
Harkivi juures jätkub linna osaline blokaad, pommirünnakud ja vastavalt Ukraina mõnede väeosade seotus.
Kokkuvõttes on mõlema poole põhitegevus olnud jätkuv vägede ümberpaigutamine ja koondamine. Ukrainlased on jätkanud ka vene konvoide ja logistikaoperatsioonide häirimist ja ründamist. Venelased omakorda proovivad tabada Ukraina ladusid, veevärki ja muud taristut. Praeguseks on Ukrainas ilma jooksva veeta üle miljoni inimese. Veevarustus võib varsti osutuda suureks probleemiks.
Tundub, et Lääs on relvaabis muutunud oluliselt otsustavamaks. Kuigi seda otse ei öelda, paistab olevat Lääne pealinnades võitnud arusaam, et Ukrainal tuleb aidata sees sõda võita, mitte ainult ellu jääda. Ameeriklased teatasid uuest 800 miljoni dollarisest relvasaadetisest. Saadetava kraami valik on oluliselt parem ja mitmekesisem kui seni. Rohkem Switchblade droone, ka Reaer droonid, mis on drooninduse viimane sõna, lõpuks ometi korralikke kaudtule suurtükke, hulgaliselt moona. Esimene saadetis selles paketis on juba Ukrainas kohal. Sakslased teatasid, et annavad relvaabiks miljard eurot. Selle eest hakatakse saksa enda ladudes nappivat kraami kiirkorras kokku ostma ja Ukrainasse saatma. Britid on saatnud Ukrainasse väljaõppeohvitsere ja jätkavad ülitõhusalt moodsa relvastuse saatmist. Hetkel tundub, et kui kõik lubatud kraam nüüd tõesti kohale jõuab, hakkab Ukrainlaste relvastuse seis juba päris tõsiseltvõetav välja paistma.
Venelased saatsid ka ameeriklastele ähvardava diplomaatilise noodi ja nõudsid relvaabi lõpetamist, tuues eriti esile kaudtule võimekuse, mida eriti ei tohtivat anda. Ameeriklased vastasid, et mitte miski ei väära neid Ukraina abistamisel. See noot on hea spikker Ukraina abistamiseks, et mida eriti juurde anda.
Kuigi lahingtandril viimase paari nädalaga suurt muutust pole toimunud on mitu asjaolu Ukrainale positiivsemad kui nädal paar tagasi.
Venelased on küll algusest peale sõjapidamise abc vastu eksinud, kiirustanud ja pange pannud, nii et oodata, et nüüd teevad paremini, väga põhjust ei ole. Kui nad aga tahavad sõjaliselt idas tegelikku edu saavutada, peaksid nad veel vähemalt kaks nädalat oma haavu lakkuma, üksusi mehitama, tehnikat remontima ja mehi relvastama. Kindlasti on poliitiline surve, eriti Moskva katastroofi järel, pigem kiirustamisele sundiv. Vastavalt võib eeldada, et nad proovivad varem ja vastavalt halvemas konditsioonis. ON ka päris kindel, et ukrainlased ei maga ja kui neil peaks piisav hulk kraami enne kohale jõudma, võib oodata üllatusi ka nende poolt.
Igatahes, sõda pole veel võidetud, hädaohtu on lähiajal palju, ent tähtede seis on täna ehk jälle pisut parem kui eile.
Slava Ukraini!
Eerik N Kross

"Tehase juhtkonna katse sanktsioonidest mööda hiilida ja tarneid korraldada läbi kolmandate riikide, näiteks Kasahstani, ei ole edukas, sest sellised tarned toovad kaasa oluliste komponentide hinnatõusu, kuna on vaja maksta teenuste eest vahendajariikidele. Ja seda eelarve ette ei näe ja seda on võimatu suurendada."

Ehk siis see minu enne öeldud althõlma sisse tassimine ikkagi ei taha õnnestuda. Muidugi on kahtlane ka tootja jaoks, et kuidas järsku näiteks mongoolia vajab kõiki juppe, et ehitada mõned radarid ja raketid ja võib-olla ka midagi tuumarelva laadset. Siinkohal muidugi oleneb tootjast, mõnda vb lihtsalt ei huvita, ta tahab müüa, nagu rohelised mõnda aega tagasi tõmbasid vee peale tankerist tankerisse kütuse pumpamisele.

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 17.04: Mariupoli kaitsjad lükkasid tagasi vene okupantide ultimaatumi hoolimata nende poolt suure osa linna hõivamisest ning pole veel alla andnud. Harkivi ja Rubižne kandis on ukrainlased viinud läbi mõned tulemuslikud vasturünnakud.
Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 20300, tanke 773 (+11), soomukeid 2002 (+20), suurtükke 376 (+5), raketiheitjaid 127 (+2), õhutõrjesüsteeme 66, lennukeid 165 (+2), helikoptereid 146 (+1). Endiselt ei arvestata inimkaotuste hulga Muste mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaläinud meeskonda, kuigi venelaste poolt avaldatud helitul videol kohtumisest meeskonnaliikmetega on tuvastatud võltsingu tunnuseid.
1) Kiievis oli taas rahutu ning linnavõimude teatel viitasid kostvad pahvatused õhukaitsesüsteemida tegevusele. Siiski üks rakett jõudis Brovarõ eeslinna ning on kahjustanud olulist taristut, mis on seotud elektri ja veevarustusega. Raketirünnakute ja õhukaitsega on juba nii, et kobarrünnaku puhul võib isegi 10%-line tabavus tuua kaasa olulist kahju.
Tšernigivi ja Sumõ oblastit nimetavad võimud samuti rünnakuohtlikeks aladeks, kuigi tegelikult on Kalibr raketid võimelised lendama igale poole Ukraina territooriumil. Võimalik, et teatud raskusi valmistab Musta mere sulgemine operatsioonideks Ukraina mereväe eduka löögi tõttu "Moskvale". Seetõttu on vene sõjalaevu avamerel ainult Aasovi akvatooriumis ning Musta mere laevastik on väidetavalt Sevastopolis varjul.
2) Harkivi linn ja ümbrus on taas kannatanud kümneid rünnakuid suurtüki, raketiheitjate ja miinipildujate tulelöökidest. Otsesed ohvrid - 5 hukkunut ja 13 haavatut. Neist tulelöökidest on süttinud 11 tulekahju, millest ühes on hukkunud veel Lisaks 2 inimest. Ukraina väe pealetungi tulemusena on Harkivist idas vabastatud Bazalijevka, Lebjaže ning osa Kutuzovka asulast. Malaja Rogani kandis liikusid ukrainlased samuti edasi itta. Sellega on nad mõnevõrra surunud vene okupatsioonijõudusid linnast kaugemale, et vähendada suurlinna pihta antavaid tulelööke. Edasitung Itta Kupjanski suunal annaks võimaluse blokeerida Izjumi piirkonna varustamist - ei saa välistada, et just sellisel viisil plaanitakse Harkivi oblasti piirkonnas vene okupantide suurpealetungi nurjamist. Varustusteede blokeerimine ei Eelda isegi nende hõivamist, vaid piisaks efektiivse laskekauguse distantsile jõudmisest.
3) Ilmselt juhtus Balaklija kandis vene okupantidel taas "kopteriõnnetus". Järjekordne analooge mitteomav Ka-52 maandus planeerimatult põllul mitmes tükis ja tulejutiga. Ukrainlaste teatel ei raatsitud seekord Stingerit raisata ning käiku läks vana veneaegne Igla. Õigupoolest lasti neid kohe kaks tükki, sest ühe suutis kopteri kaitse peibutusraketiga ära petta, kuid teine sooritas eduka põkkumise lennumasinaga otse õhus.
Izjumist kirdes on okupandid liikunud Borova pealt Lozove poole. Lozove oli hommikust peale väga tugeva kaudtule all. Lozove asulat ei tohi segi ajada Lozova asulaga, mis asub mõnevõrra eemal Barvinkove taga. Borova-Lozove suund on punase noole ja selle otsas viisnurgaga märgitud.
4) Ukraina vägi tegi tulemusliku vasturünnaku ka Kremennaja piirkonnas Rubižnest loodes ja kirdes ning saatis vene okupandid mõned kilomeeetrid tahapoole. Muidugi ei vähendanud see kaudtulelööke Rubižne, Severodonetski ja Lõssõtšanki suunal. Vene okupandid on lähenenud Severodonetskile.
5) Donbassi rinde ulatuses alates Popasnast kuni Vugledarini, kuhu jääb vahele ka Avdiivka, Donetski äärne Marjinka, Niu-York jt. saatsid vene okupatsioonijõud tulelööke 13 asulale. Avdiivka piirkonnas lasid ukrainlased alla Orlan-10 drooni. Hartžõski piirkonnas on märgatud õhutõrjeraketi lasku, mis viitaks justkui ukraina õhuväe tegevusele .
6) Olukorras Mariupolis. Linna kaitsjad on vene okupantide ultimaatumid tagasi lükanud ja hoiavad hetkel veel positsiooni Azovstali tehases ning umbes 6 kilomeetri pikkusel ribal sadama alal. Tänu sellele on linna läbiv liiklus endiselt ukrainlaste tulekontrolli all ehk sisuliselt takistatud. Kõik muu peale selles kahe lokatsiooni on ilmselt vene okupatsiooniarmee kontrolli all, kui ida- ja lääne ehk parem- ja vasakkalda linnajagude vahel kommunikatsioon ei toimi, sest Azovstal ongi seal vahel. Venemaa saatis sinna pommitama oma strateegilise pommitaja Tu-22M. Ju oli tarvis suuremaid pomme kohale viia. Muuhulgas võtab see pardale ka tuumarelva.
7) Zaporižžja rindel on vene okupandid proovinud Guljaipolest idas ukraina positsioone rünnata, kuid tulemusteta. Vassiljivka kandis olevat venelased proovinud oma Z-tähti üle värvida soomukitel. Eks näis, kas peagi ilmuva välja kusagil jõledusi tegevad "ukrainlased".
Sealsamas Vassiljivka kandis kontrollpunktis röövisid venelased oblasti administratsioonijuhi 16-aastase poja. Sealt kulgeb nimelt koridor, mille kaudu ukrainlased lahkuvad okupeeritud aladelt.
8 ) Hersoni piirkonnas oli taas plahvatusi Tšornobajevka lennuvälja piirkonas. Muus osas seal uudiseid pole. Mõkolaivit on ikka lastud raketiheitjatega ning linnavõimud teevad pingutusi veevarustuse taastamiseks - ilmselt oli üks eelmisi rünnakuid mingi väga olulise varustussõlme pihta.
Ühtlasi liigub info Hersoni rahvavabariigi loomise referendumi ettevalmistamisest. Olevat lisaks hääletussedelitele juba ka protokollid trükikojast tellitud. Referendumil osalejate nimekirju koostatakse nõudse humanitaarabi saajate isikuandmeid.
Röövitud ja teadmata kadunud ukraina kodanike nimekiri täieneb seal iga päevaga.
Kaks mõtet lõpetuseks veel. Ajateenijate viide, mida tõin eile välja seoses Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva hävitamisega, on osutunud tõeks. Esimesed lapsevanemad on saanud teavituse oma ajateenistuses olnud poegade teadmata kadumise kohta Mustal merel. Putini kursi toetajad nõuavad nüüd tõde.
Ukrainast Venemaale küüditatud ukrainlasi ärgitatakse Venemaalt Euroopasse lahkuma läbi Narva piiripunkti. Väidetavalt oli hea kogemus Eesti kaudu lahkumisel ühel Mariupolist väljaviidud grupil, keda üritati põgenikelaagris marineerida kusagil Pensa oblastis.
Kuna vahel on kuulda suurest Putini korra imetlejate hulgast Narvas, siis võib teha mõlemapoolselt kasuliku tehingu ning lubada Putini armastajatest Venemaa patriootidel lahkuda vastassuunas sinna, kuhu muidu oleks saadetud ukraina põgenikke - maalilise Kaug-Ida arendamise talgutele.

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (18.04).
Rinnetel sai eile vaiksem periood läbi ning toimusid mitmed märkimisväärsed protsessid. Ukraina presidendi nõuniku Arestovitši sõnul läksid lõuna pool liikvele Venemaa väeüksused ning Ukraina pool oli seda pikalt oodanud. Seal takistas ja takistab siiani edasiliikumist suur peavalu - Mariupol, mis sidus tipphetkedel 10000 Venemaa armee sõdurit, kes oleksid pealetungil põhja poole olnud Ukraina jaoks suureks peavaluks. Nüüd on aga need väeosad rasketes linnalahingutes kaotanud olulise osa oma rünnakupotentsiaalist ja see on linna kaitsjate teene. Venemaa poole meeleheitest annab tunnistust ultimaatum - kas võitlejad lahkuvad linnast läbi nn allaandmiskoridori või tapab Venemaa armee kõik Ukraina armee võitlejad, kes linna kaitsevad. Just selle ultimaatumi kontekstis tuleb vaadelda Zelenski avaldust, et kui Venemaa viib selle täide, siis on läbirääkimistel kriips peal.
Nüüd Mariupoli osas väitis eile sõjandusekspert Oleg Ždanov, et Ukraina kontrollib veel kolmandikku linna. Linna kaitsjad täiendavad oma laskemoonavarusid ka surnud või vangivõetud Venemaa armee sõduritelt saadava laskemoona ja relvastusega. Arestovitši sõnul on kahvlis Venemaa armee siiski viinud juba linnast omajagu üksusi ära, et liikuda nendega põhja poole, samas vähendab see survet linna kaitsjatele. Strateegiline pommitaja suudab korraga palju pomme heita Azovstalile, aga ka sellest ei pruugi piisata. Kaitsjate olukord on väga keeruline, aga kaitse seisab ja võib seista veel pikalt, samas võib ka teisiti minna, aga kaitsjad lubasid seista lõpuni. Tõelised kangelased.
Põhja pool läks Ukraina kontrarünnakule mitmes kohas ning eesmärk on selge - jõuda Izjumile nii lähedale, et oleks võimalik suurtükkidega tulistada Venemaa armee vägede koondusmispunktidele, mis on magusad sihtmärgid. Eriti ootamatu ja ebameeldiv oli venelaste jaoks kontrarünnak lõuna suunalt. Arestovitši sõnul jätkab Ukraina armee seal piirkonnas seni edutoonud taktikat - mobiilne kaitse koos vasturünnakutega. Seal piirkonnas pikalt kestnud vihmad on oluliselt vähendanud Venemaa armee soomusüksuste manööverdamise võimekust ning Ukraina peab seda asjaolu ära kasutama ning seda nad ka teevad.
Kuuldavasti planeerib Venemaa ajavahemikus 01.05-10.05 läbi viia Hersoni oblastis nn referendumi, et seal uus rahvavabariik välja kuulutada. Ilmselgelt on Venemaal juba tulemused ette teada ja protsent ka valmis kirjutatud ehk siis demokraatia Venemaa moodi. Eks paistab, Ukraina on lõuna pool pikalt oodanud Venemaa rünnakute algust, nüüd saavad nad oma vastutegevustega aktiivsemalt peale hakata, lisaks on iga päev lisanduv rasketehnika abiks jõudude tasakaalu muutmisel Ukraina kasuks. Protsessid on käivitunud, sest Venemaal lihtsalt pole võimalik pikalt oodata - aeg töötab nende kahjuks ja Ukraina kasuks.
Nn Donetski Rahvavabariigist tuli info, et nad on mobilisatsiooniga nii hädas, et kasutavad juba ka pettust oma eesmärkide elluviimisel. Nii kutsuti Donetski Filarmoonia muusikud tv-salvestusele, aga kohapeal selgus, et neil tuli esinemise asemel hoopis sõtta minna ja veel kuhu - Mariupoli linnalahingutesse, kus enne neid oli surma saanud kümneid ja kümneid Venemaa armee eliitüksuste sõdurid. Kahuriliha. Juba tuli teade ühe pianisti hukkumisest, aga ega neil muusikutel pole mitte mingisugust võimalust ukrainlaste vastu. Mitte mingisugust.
Sanktsioonide osas on olnud rahulolematust, et need ei mõju piisavalt kiiresti. Samas on valdkondi, kus mõju on kiire ja Venemaa jaoks ülivalus - nimelt sõjatööstus. Et tankitootja Uralvagonzavod importkomponentide puudumisel seiseb, oli teada ka varem. Nüüd tuli info, et seisab ka Uljanovskis asuv Uljanovski Mehhanititšeski Zavod, mis toodab Venemaa armee jaoks õhutõrjesüsteeme. Seal on vaja palju komponente, mida Venemaa ise ei suuda toota (siiani imporditi peamiselt Saksamaalt) ning praeguste protsesside jätkudes pole ka ette näha, et lähiaastatel midagi muutuks selles vallas.
Eelnevat arvesse võttes pole vaja imestada, et India loobus ostmast Venemaalt helikoptereid, sest ka seal on importkomponentidel oluline roll ja Venemaa lihtsalt polekski võimeline lepinguid täitma. Ja mis me räägime kõrgtehnoloogiliste kaupade tootmisest, selgus, et Venemaa pole tänasel päeval võimeline tootma isegi naelasid koguses, mis kataks riigi vajaduse. Selgus, et linnades küpsetatakse leivatooteid 95% ulatuses välismaalt pärit seadmetega ning on suur oht, et paari kuu pärast tekib nende töös probleeme, mida pole võimalik kõrvaldada ilma importvaruosadeta, mida aga ei ole ja ei tule. Nii et sanktsioonid siiski töötavad ja iga päevaga järjest valusamalt. Lisaks on kuuldavasti ettevalmistamisel EL-i kuues sanktsioonide pakett, kus võib leida kasutust meie peaministri ettepanek energiakandjate müügist saadavate rahaliste vahendite külmutamise kohta. Elame-näeme.
Viha okupantide vastu on Ukrinas nii suur, et Harkivis võeti maha mälestusmärk Georgi Žukovile ning otse loomulikult ajas see Venemaa marru, aga see sündmus lihtsalt näitab seda mõõtmatut viha, mis Ukrainas valitseb okupantide vastu.
Lõpulõik tuleb Moskvast, kus palju meediakära teeb Ukrainas arreteeritud Moskva-meelse oligarhi Medvetšuki abikaasa, kes nõuab oma abikaasa vabastamist. Seda sõnumit edastama nõustus ka selline inimene nagu Filipp Kirkorov, kes pidi lähimas tulevikus ka Eestis esinema. Tõeline Venemaa patrioot. Aga mis puudutab Medvitšukki, siis temal on asjad halvemad - ukrainlastel on teada, kellele ta jagas FSB poolt saadud vahendeid riigisisese õõestustegevuse läbiviimiseks ning kuuldavasti on need inimesed vägagi jutukad, sest neil ei ole midagi enam kaotada, on ainult võita, kui nad räägivad asjadest, kuidas nad olid.
Au Ukrainale!

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 18.04: Donbassi rindel algaski vene okupantide suurpealetung, mis väljendub kasvanud aktiivsuses pea kõigil operatiivsuundadel ning tihenenud tuletegevuses ja õhulöökides. Ukraina kaitseministeeriumi teatel on vene okupantide õhuvägi teinud 1,5 korda rohkem väljalende kui tavaliselt. Õhtu lõppes üleüldise õhuhäirega praktiliselt kogu Ukrainale. Samas oli selline sündmuste areng ukrainlaste jaoks teada ning pole kahtlust, et järgnev saab olema ka vene okupatsiooniarmeele järjekordne valus kogemus. Mariupol pole veel alla andnud.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeid olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 20600 (+300), tanke 790 (+17), soomukeid 2041 (+39), suurtükke 381 (+5), raketiheitjaid 130 (+3), õhtutõrjesüsteeme 67 (+1), lennukeid 167 (+2), helikoptereid 147 (+1), lipulaevu 1.

1) Harkivi ja Izjumi piirkond saavad lähipäevil olema arvatavasti põhifookuses. Eilne Ukraina väe liikumine Harkivist itta Kupjanski suunal ennetas mõnevõrra venelaste poolt väljakuulutatud suurpealetungi algust.
Mis annab alust kõnelda Ida-Ukraina lahingute järgmisest faasist või lahingu algusest Donbassi pärast, on okupantide aktiivsuse kasv enamikel tegevussuundadel. Siiani keskendusid nad palju oma üksuste ümberpaiknemisele ja reorganiseerimisele. Izjumi kanti koondati 22 PTG-d ehk pataljoni taktikalist lahingugruppi, millle pole küll kindlat arvulist vastet, kuid võib lähtuda suurusjärgust koosesisus 500-700 koos kaasneva tehnikaga.
Aktiivsust näitas Barvinkove suunal Suligivka, Dmõtrivka ja Zavodi peale tehtud rünnakud, mille ukrainlased suutsid tagasi paisata - kolm peenikest punktiirnoolt. Sellest pisut põhja pool on sinine viisnurk, mis tähistab Balaklija juures alla lastud lennukit Su-30. Grupeeritud kuusnurgad Izjumi piirkonnas tähistavad vene okupatsioonivägede koondumist.
Nüüd pisut seletust sellele aktiivsusele eelneva ukrainlaste manöövri kohta Kupjanski suunal. Kupjansk on asula ajutiselt okupeeritud Izjumist venelaste suhtes tagalas, mis on teede ristumiskoht ning ka jõe ületuskoht. Sinna koondub antud operatiivsuuna logistika Belgorodi oblastist vähemalt kahelt suunalt. See on nooltega kenasti märgitud, nagu ka Kupjanski asukoht kuusnurgaga. Ukrainlaste soov Kupjanskini välja jõuda oleks loogiline ja seetõttu lisasin sinna kaks sinist punktiirnoolt. Teoreetiline võimalus selleks on kahelt poolt - Harkivist itta liikudes ning Borova kaudu lõunast põhja. Ilmselt esimene variant on töös. Teise puhul pole praegu selge, kui palju rauda vastassuunas Lõmani poole liigub. Sellest võib ka lähipäevadel vene okupantide üks pealöögisuundadest kujuneda.
Nüüd ka selge, miks Izjumi jõudes lasid vene okupandid õhku Oskili veehoidla tammi. Veetaset alandades saab ilmselt teatud kohtades lihtsamini jõge ületada. Eks see oli ukrainlaste jaoks algusest peale selge, lihtsalt nüüd on sündmused arenenud nii kaugele, kus see hakkab mängima tähtsamat rolli.

2) Samuti päev varem tehtud vasturünnak Kremennaja suunal Severodonetskist-Rubižnest loodesse ennetas ka tänast pealetungi ja võimaldas ajutiselt venelasi eemale peksta. Enam pole Kremennajast võimalik kedagi evakueerida, sest lahingud käisid asulas sees. Päeva lõpu seisuga olid ukrainlased taandunud linna serva ja hoidsid positsioone vaid selleks, et laste oma üksustel eemalduda Rubiže poole. Seal on Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski linnastus ukrainlastel piisavalt varusid ja moona, et panna kasvõi kuu aega ümberpiiratuna vastu. Valdav osa tsiviilelanikke on evakueeritud, kuid siiski eelistas umbes 50 tuhat inimest koju jääda. Teateid Kremennajast edelasse Zaretšje kanti jõudnud vene üksustest ei saanud veenvalt kinnitada ning seetõttu jätsin selle nooleotsa üsna pisikeseks. Suure tõenäosusega pole seal veel midagi.
Lähipäevil ei ole välistatud, et ukrainlased lasevad vene üksustel enda kontrollitavale territooriumile edasi tungida, kuna nende kaitsetaktika ei eelda paigalseisu viimase meheni, vaid viivituslahinguid ning mobiilset kaitset reidide näol ning tulelöökidega vaenlased kolonnide ja kogunemispaikade pihta. Hetkeline ülekaal võib olla ka väga kõvasti vene okupantide poole kaldu - sealsamas Kremennajas oli kirjeldatud olukorda, kus ühe rühma (ca 30 meest) vastu tuli 49 ühikut erinevat soomustatud tehnikat.
Siin hakkab mängima rolli ka see, millist relvaabi on nad jõudnud läänest kohale tirida - kas suudetakse püsti panna õhukaitse, mis on seni Donbassi rinde piirkonnas ilusti toiminud, kas uutel suundadel hakkavad tegutsema suurtükipatareid ja raketiheitjad, kui palju vastase tanke ja soomukeid pannakse põlema edukate tt-varitsuste tulemusel.
Vene okupandid pole vast aru saanud, et nüüd pole nad Kiievi eeslinnas, kus on hea röövida ja mugav vägistada.

3) Veerevate tankide hulga järgi võiks eeldada, et Popasna suunale on saadetud märkimisväärne hulk tehnkat. Eelneval päeval oli näiteks kogu Popasna-Vugledari lõigu peale 7 rünnakut, kus ukrainlased hävitasid 1 tanki, 1 suurtüki, 18 soomukit, 1 lennuki ja 4 drooni.
Nüüd on vene okupantide õhuvägi suurendanud väljalendude arvu poole võrra ning hakanud intensiivsemalt edasi tungima - eks ühe-kahe päeva möödudes saab numbritele otsa vaadata, kui suur muutus saab olema.

4) Mariupolis käis lahingutegevus sadama piirkonnas - see tähendab paremkaldal ja Azovstali tehasest väljaspool. Ilmus ka video Mariupoli kaitsjate taktikast. Linnas sees võivad nad liikuda ka jalgsi, okupandid sõitsid samas eri masti tsiviilautodega, millel oli Z-täht peale kantud. Nii see mobiilne grupikene jahtis autokolonni, mida põletati granaadiheitjatega. Tundub mõnevõrra veider, miks vene okupandid soomustehnikat ei kasutanud. Kas tõesti on mõlemad pooled seal varsti nii "kuival", et hakatakse üksteist kividega pilduma? Vene eelis hetkel on muidugi lennukid, mis linna igapäevaselt pommitavad ja suur hooneid purustavad.
Azovstali kompleksis võib olla varjul ka palju tsiviilelanikke, eelkõige ukraina kaitsjate pered, kellele okupandid linnas jahti peavad ning kõik need, kes soovisid õhulöökide ja suurtükitule eest parema kaitse alla.
Patriootilisemalt meelestatud Ukraina kõneisikud väidavad, et Mariupoli osas pole kõik veel kadunud ning linna kaitse peab deblokeerimiseni vastu. Tunnistan, et hetkel ei näe otseseid katseid linna deblokeerida kusagilt suunast, kuigi kaudselt muidugi selleks töö käib. Ja isegi Moskva raketiheitja uputamine on mingis mõttes mingisuguse mõjuga Mariupoli väljavaadetele, kuna sellega muutus jõudude vaherkord lõunarindel. Igasugu mere ja desandioperatsioonid on ilmselt edasi lükatud asjaolude väljaselgitamiseni.

5) Lõunarindel on seis selline, et Guljaipole piirkonnas tuli kõvasti tuletegevust - elumajade purustusi ja fosformoona kasutust. Samuti kaks tulelööki Žaporižžja ümbruse asulatele ning veel kaks Dnipro lähiastel, neist Pavlogradi oma selgelt seotud raudteeinfrastruktuuriga. Eks üritatakse neid relva- ja moonatarneid Ida-Ukrainasse pidurdada, mida Ukraina vägi niiväga vajab Donbassis vastu pidamiseks. Raudteetaristut rünnatakse juba ja arvatavasti ka edaspidi kõikjal üle terve riigi.

6) Hersoni piirkonnas olid fikseeritud katset liigutada rinned Hersoni oblasti halduspiirideni - nii lõunas kui põhja suunas. Need katsed polnud edukad. Ukraina vägi peksab vastu. Kättemaksuks lasevad venelased Mõkolaivi linna pihta, kuhu nad ei saanudki sõja algusest siseneda. Ja mis on Odessat ihalevale Putinile kondiks kurgus.
Mõkolaiv tegeleb oma veevarustusprobleemi lahendamisega. Sain aru, et varem said nad oma joogivee otse Dnepris, kuid nüüd puuritakse kiiruga uusi puurauke linnas, et hakata kasutama põhjavett.

7) Raketilööke said ka rindest kaugemad piirkonnad - Kiievi eeslinn Vassilkovi kandis, kuhu vene okupandid üritasid sõja esimestel tundidel maandada dessanti. Ja suurem häving oli muidugi Lvivis, kus plahvatas koguni 4 tiibraketti. Üks neist autoteeninduse territooriumil, kus sai hukka 7 ja haavata üle 10 inimese. Muud raketid ei toonud kaasa inimkaotusi - midagi kukkus kasutusest väljas kaitseväe objektidele ja midagi ka raudtee ligi.
Livivi raketirünnak demonstreerib kogu oma koleduses Venemaa väljakuulutatud eesmärkide mõttetust. Teiste seas sai kõvasti pihta pere, mis põgenes sõja eest Harkivist Lääne-Ukrainasse. Nii võiks sisuliselt öelda, et need venekeelsed Ukraina elanikud, keda Vene okupant kodunt ei leidnud, "päästetakse" ära ka siis, kui nad on kaugemal läänes.
Musta mere laevastiku vastu läbiviidud operatsioonid on nii palju tulemust andnud, et viimased raketirünnakud viidi ellu Kaspia merelt. Kardavad Ukraina ranniku lähistel edaspidi oma nina välja pista.

Igal juhul on need sündmused õpetuseks ja hoiatuseks, et kõigi õhuhäirete korral tuleb ka Kiievis olles varju pugeda. Üle 10 välissaatkonna on Kiievis töö taastanud ja Eesti lipp oli nende seas välja toodud. Väga hea sõnum maailmale ja ka Venemaale. Tegelikult oleks pidanud sõjaeelsel perioodil algusest peale sulgema esindusi Venemaal, mitte Ukrainas.
Rubriigist mitmesugust veel, mis jäi eile kirjutamata. Ukraina riik on oluliselt lõdvendanud abiellumisega seotud reeglistikku ning nüüd saab paari panna lisaks ametnikule ka jõustruktuuride esindaja - sõjaväelane näiteks. Lisaks sellele võib abielluda ka nii, et üks või mõlemad osapooled on telesilla vahendusel. Füüsiliselt kohal ei pea enam viibima. Selline e-riik.

Teet Kalmus kirjutab:

Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (19.04). Olukorrast rinnetel kirjutab väga põhjalikult Igor Taro oma FB-i postituses.
Täna võib öelda, et Venemaa sõjamasin läks Donbassis liikvele ning midagi originaalset nad ei ole siiani teinud - eelnevalt massiivne kaudtuli ja siis soomustehnikaga peale ning siis tekib kohati probleem ukrainlastel, et nad lihtsalt ei jõua Venemaa armee soomustehnikat nii kiiresti vanametalliks muuta kui vaja oleks ning teatud olukordades on mõistlik taanduda. Mitte midagi kerget ukrainlastel ees ei ole, aga kaks nädalat on vaja vastu pidada. Manööverdades kaitses, tehes väiksemaid kontrarünnakuid, hävitades külgede pealt kiiluna edasi liikunud Venemaa armee üksusi ehk siis kõik see, mida kasutati varem ka Kiievi suunal. Loodetavasti see ka õnnestub. Sõjandusekspert Oleg Ždanovi hinnangul on Venemaa armee üksuste rünnakupotentsiaal ammendunud kahe nädala pärast ja selleks hetkeks peab kohale olema saabunud niipalju raskerelvastust lääne poolt, et Venemaa armee üksused oleks võimalik riigist välja ajada. Ždanovi sõnul tõi Venemaa armee Ukrainasse kogu oma vägede operatiivreservi ehk siis hetkel on muu Venemaa sisuliselt kaitseta.
Relvad. USA armeel on suhteliselt vähe suurtükke ja seetõttu on Ukraina aitamine nende relvadega küllaltki komplitseeritud. Ukrainasse jõudsid kohale 18 USA haubitsat M777, mille paljud osad on titaanist, seega on selline haubits 40% kergem kui nö tavaline haubits ja kaalub 4,2 tonni. Haubitsa lahinguvalmidusse seadmiseks kulub 6 minutit, samapalju aega kulub ka transpordiasendidisse tagasi viimiseks. Täppismoonaga lastes on tabamistäpsus 20 kilomeetri kaugusel suurusjärgus 5 meetrit. Tõsine tööloom, aga Ukrainal oleks vaja neid kordades rohkem.
Raketiristleja "Moskva" osas on ilmunud järjest uusi infokilde, aga siiski on omajagu veel ka segast. Fotodelt ja videotest selgub, et peale rakettide tabamusi laev püsis vee peal veel pikalt, aga hommikul ei olnud seal piirkonnas mingit tormi ning nii tõsiselt viga saanud laeva pukseerimine ei ole ülemäära tõsiselt võetav jutt. Ühe lapsevanema sõnul, kes käis haiglas oma last vaatamas, on seal kümneid sõdureid, kes on jäsemeid kaotanud. Kui laevas plahvatab lõhkekeha, siis on selle tagajärg kohutav. Hetkel on segadust veel palju, aga pakutakse, et on olemas suurusjärgus 50 surnukeha, 200 erineva raskusastmega vigastustega sõdurit haiglates ja siis ka omajagu sõdureid, kelle kohta saab öelda "teadmata kadunud". Lisaks on laev merepõhjas.
Venemaa raketirünnakud Lvivile on põhjustanud spetsialistides omajagu peamurdmist. Raketid tulistati välja Kaspia merelt, suunaga alguses Ivano-Frankvski peale, aga siis muutsid suunda ja lendasid Lvivi poole. Mingi loogika oleks olnud tabada raudteed, sest tegemist on väga kalliste rakettidega, mille varud kahanevad ja juurde neid sanktsioonide tingimustes ei suudeta toota. Ja siis tabada rehvivahetuspunkti, sööklat, mittekasutatavaid sõjaväelisi objekte? Pigem kipun uskuma seda, et raketid lihtsalt ei suutnud etteantud sihtmärke tabada, aga see on minu arvamus, ei muud.
Putini suhtumist Butša sündmustesse ilmestab fakt, et ta andis seal inimsusevastaseid kuritegusid korda saatnud 64. brigaadile austava tiitli "kaardiväeline". Sõjalist edu ei saavutatud, aga ju siis viidi "edukalt" ellu kõrgemalt poolt antud suuniseid, sest need tapmised ja vägistamised on küllaltki sarnase mustriga olnud kõikjal okupeeritud territooriumitel.
Lõuna pool on okupeeritud territooriumitel hakatud ellu viima oma nägemust nn Russki Mir'ist. Hersonis avati propagandistlik telekanal Herson24, kõik koolid viiakse üle venekeelsele õppele, üritatakse läbi viia mobilisatsiooni. Hersoni oblastis asuvas Henitšeskis seati üles Lenini kuju. Melitopolis varastasid Venemaa sõjaväelased pensioniteks mõeldud 3 miljont grivnat. See on selline Russki Mir, mida ka mina tunnen ja tean.
Ukrainas arreteeritud Moskva-meelne oligarh Medvetšuk tegi pöördumise, kus ta palus vahetada ennast välja Mariupoli kaitsjate ja elanike vastu. Moskva omakorda pakkus alguses tema eest kahte Mariupolis arreteeritud välisvõitlejat. Pakkumiste vahe on märgatav.
Huvitavad arengud paistavad Hiinas, kus sõja alguses edastas meedia Venemaa seisukohti, aga nüüd on see muutunud ning Venemaa kaotuste osas kasutatakse Ukraina poole andmeid. Hiina ei ühine sanktsioonidega, aga sellega ka asi piirdub, mingit suurt abi ei ole Venemaal loota.
Google Mapsis on nüüd kõik Venemaa sõjalised objektid nähtavad maksimaalselt hea kvaliteediga, nii et soovi korral võivad kõik inimesed kaeda, et mis ja kus ja mismoodi. Militaarhuvilistel avastamisrõõmu jagub.
Lõpetuseks ka grammike huumorit.
Mis on kommunism?
Kommunism – see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine. (Lenin)
Mis on putinism?
Putinism - see on nafta ja gaas pluss kogu maa debiliseerimine.
Au Ukrainale!

Rainer Saksa hinnang olukorrale Ukraina Vabadussõja rinnetel 19. aprilli hommikul.

19. aprilli hommikul võime eilse kohta ühe lausega väita, et venemaa üritab eskaleerida oma survet Ukraina positsioonidele kogu olemasoleva rinde ulatuses. Nii, et pealetung kogu aeg hoogustub. Vene armee üritab praegu tegutseda märksa ettevaatlikumalt ja palju pööratakse tähelepanu logistika korraldamisele ja õhutõrje loomisele oma vägede edasliikumise katmiseks.
- Harkivi juures on senini olukord sama. Vene pool jätkab suurtükituld
- Izjumi kandis on Ukraina üksused viimastel päevadel olnud mõnedes punktides edukamad, näis,kas venemaa suudab siin alustada suurt pealetungi, või peab vägesid ümber paigutama, et ukrainalasi tagasi suruda
- Luganski oblasti piirkonnas, on vene üksused ühes punktis Rubežne linna juures suutnud hõivata ühe väikelinna. Esialgu ei saa aru, kas nad on suutnud siit ka edasi liikuda. Tundub, et ukrainlased ei kaitsnud seda linna, kuna suur osa elanikkonnast oli linna paigale jäänud.
- Donbassi osas esialgu on teateid ainult vene üksuste ägenenud suurtükitulest
- Mariupoli kaitsjad jätkavad vastupanu
- Lõunarindel üritab vene pool jätkuvalt initsiatiivi tagasi saada. Käib kõva suurtükitule andmine ja üksikud rünnakukatsed.
On kindel, et järgmised kolm-neli päeva saavad olema ukrainlastele kõige raskemad. Vene üksused üritavad edasi liikuda ning lennuväe ja suurtükiväe aktiivsus tõuseb märgatavalt. Nagu ka raketirünnakud Ukraina linnade pihta. Praegu võib hinnata, et vene üksustel on võhma rünnata ca 2 nädalat, kui väga hästi sõdivad, siis isegi pisut kauem. Kui ukrainlased on väga hästi ette valimistunud, tuleb üllatusi. Aga väga ei tasu lasta end häirida ka ukraina üksuste taganemisest, sest nad on ka varem harrastanud sellist mobiilset kaitset, mis vene üksuste varustusteed pikemaks ja haavatavamaks venitab.

Riho Terras

Massiivsed pealetungid Ida-Ukrainas on alanud ja lipulaeva Moskva uputamine ei ole võimude vahekorda Mustal merel muutnud. Ukrainlaste kaitsetahe ning nutikus pannakse nüüd tõsiselt proovile. Tänases „Ukraina stuudios“ arutlesin Anna Pihli juhtimisel koos Mereväe staabiülema mereväekapteni Indrek Hansoniga uute alanud pealetungide ja Musta mere laevastiku teemal.
Lühidalt ja pikalt – vaadake ka täispikka saadet postituse lõpus!
1 Väga verised lahingud Ida-Ukrainas juba käivad, sest Putin tahab propagandavõitu.
2 Mariupol on kriitilise tähtsusega logistiline sõlmpunkt, mille kaudu luua maismaaühendus Krimmiga.
3 Ukrainlased ei anna alla, kuid see tähendab, et vene loomalikkuse tulemusena hukkub rohkem tsiviile.
4 Ukrainlaste viivituslahingud toimivad hästi – rünnatakse venelast logistikat ja staape.
5 Lipulaeva Moskva uputamine oli ukrainlastele moraalne võit, venelastele moraalne kaotus. Jõudude vahekorda see eriliselt ei muutnud.
6 Vene laevastiku mereblokaad on Ukraina majandusele tohutult kahjulik, sest mere kaudu käib kogu vilja eksport.
Ukrainal tuleb väga veristeks lahinguteks valmis olla, sest tundub, et venelased on eelmisest faasist õppinud ja oma vägesid kontsentreerinud. Vene sõjaväe kõige esimene eesmärk on Mariupol maatasa teha ning selle kaitsjad hävitada. Omaette küsimus on, kas see õnnestub, sest kõik on üllatunud, kui kaua on Mariupoli kaitsjad vastu pidanud 55 päeva ühes kohas ja seda ka siis, kui varustusteed puuduvad – erakordsed inimesed. Kuidas? Ei tea, kuid sellest loeme ajalooraamatutest.
Ukraina ongi viimastel nädalatel infojulgeolekut edukalt taganud, sest tegelikult me ei tea, kus, mida ja kuidas ukrainlased teevad. Rünnak idarindel algas juba mõni päev tagasi, kuid üldsus saab sellest alles nüüd teada. Oma tuttavatelt kuulsin, et intensiivsed rünnakud juba käisid Izjumi kandis.
Mariupoli piirkond on strateegiliselt erakordselt tähtis. See on ainukene koht, mille kaudu saab tagada Krimmi maismaa kaudu varustamise. Samuti oleks Mariupoli alistamisel sümboolne tähendus, sest Putini jaoks on II maailmasõja märgid – nagu 9. mai – tema koloniaalsõja olulisi narratiive. Räägitakse sellest, et venelased tahavad seal maiparaadi pidada. Võimalusel nad kindlasti teevad seda, kuid see sõltub linna kaitsjatest ja ma väga loodan, et seda paraadi seal pidada ei saa. Vähemalt ei ole mõjuvat põhjust arvata, et venelased korraldavad linna äravõtmiseks dessandi, sest see on riskantne ja keeruline ettevõtmine.
Teine esmane eesmärk on kindlasti ka Donetskis ja Luhanskis edasi liikuda, et seal need „rahvavabariigid“ tekitada. Ma eeldan, et idapealetungi esmane piir võib olla Dnepri jõe kaldal. Küll aga ei näe ma, et venelased oleksid praegu võimelised selle läänekaldale minema. Ukrainlasi ei tasu alahinnata, kuid kõik sõltub sellest, kui palju neile lubatud relvastusest kohale on jõudnud, kuidas on logistilised juurdepääsuteed, kui palju on Vene armees enam entusiasmi edasi sõdida.
Ukrainlased on otsustanud kasutada viivitamis- ja kurnamistaktikat, rünnates venelaste logistikat ning staape. Toimub klassikaline viivituslahing ja ukrainlased on selles väga head ning edukad olnud – ma loodan, et nad suudavad oma kaitset sama tulemuslikult jätkata. Kahjuks on seejuures kindel, et kui kaitse peab, siis tapavad venelased rohkem tsiviilisikuid.
Rääkides Vene Musta mere laevastikust, siis on aktuaalne lipulaev Moskva, mis põhja saadeti. Kusjuures, kui ma ise Põhjamere laevastikus teenisin, siis 1986. aastal käisin sama klassi laeval ekskursioonil ja teenisin sisuliselt sarnasel laeval – esimesel on kõik lihtsalt n-ö suurem. Moskva ise on oma klassi üks kolmest liikmest ja *oli* Musta mere laevastiku eesotsas. Teenistuses *oli* kuskil 40 aastat ning ülesandeks *oli* põhiliselt tegeleda õhutõrjega ehk kaitsta ning toetada teisi domeene.
Seal oli ka juhtimine ehk on tõenäoline, et Musta mere laevastiku juhtkond oli samuti peal. Kõik pardal viibinud kindlasti ellu ei jäänud nagu väidab Vene propaganda. Kuigi nii suured alused upuvad kaua, siis inimkahjud olid kindlasti. Suurem löök oli moraalne, sest kui panna laevale nimeks Moskva, siis sa eeldad, et see ei upu. See näitab, et ukrainlased on võimelised ka suuri objekte maha niitma. Neptune raketid, mida selleks kasutati, liiguvad merepinnale üpris lähedal ehk Moskva õhutõrjesüsteemid selle vastu ei saanud. Kasutati õiget taktikat, õiget relva – kaks raketti suure laeva uputamiseks ehk hinna ja kvaliteedi suhe on ukrainlastel paigas.
Laevastikkude jõuvahekorda see aga ei muutnud, sest venelastel on ses osas väga suur ülekaal. Venemaal on Mustal merel laevu piisavalt ja kõike, mis nad Moskvaga kaotasid, on võimalik ümber korraldada. Sama võimekaid aluseid on seal teisigi. Lipulaeva staatus lihtsalt läks üle järgmisele.
Arvestada tuleb aga sellega, et Vene laevastiku mereblokaad on Ukrainale tohutu majanduslik kahju. Kogu Ukraina põllumajandustoodang ja muu käis läbi enda sadamate ehk mereühendus on Ukraina majandusele ülioluline. Kui muid asju saab mööda maad vedada, siis vilja eksport on seotud laevandusega – suured mahud, väikesed kulud. Tegelikult ongi Odessa viimane koht, mille kaudu Ukraina mereühendust hoida saab ja selle hoidmiseks on ukrainlased väga põhjalikult valmistunud ning võitlusvalmid.

https://etv.err.ee/1608558259/ukraina-stuudio

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 19.04: läbirääkimiste aeg on vist kõigi osapoolte jaoks otsa saanud ja nüüd surutakse hambad ristis võidu suunas. Dramaatilised avaldused Mariupolis Azovstali maatasa pommitamisest olid mõeldud ilmselt mõjutamaks otsuseid abivägede saatmiseks. Tehase korstnad seisavad veel püsti, nagu ka kaitsjad kusagil nende vahel.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommiku seisuga järgmised - ründajaid 20800 (+200), tanke 802 (+12), soomusmasinaid 2063 (+22), suurtükke 386 (+5), raketiheitjaid 132 (+2), õhutõrjesüsteeme 67, lennukeid 169 (+2), helikoptereid 150 (+3). Statistika ei näita veel mingit suurt hüpet, tegevus püsib paarinädalase tsükli enam-vähem keskmises tempos.

1) Mariupolist peaks taas alustama, sest uudised olid dramaatilised ja olukord seal kõige kriitilisem. Sellepärast panen taas ka olukorra skeemi juurde, et oleks mastaap paremini arusaadav.
Nagu Liveuamapi kaardilt näha, siis on ukraina kaitsjate päralt ainult Azovstali tehase territoorium ning ülejäänud linn on juba okupantide kontrolli all. See ei pruugi tähendada, et ukraina võitlejad punasele alale üldse ei liiguks. Tehas ise on küllalt suur - kuni paarkümmend ruutkilomeetrit. Kuna seal töötas kümneid tuhandeid inimesi, kelle kaitsmiseks oli ette nähtud varjendite süsteem, siis võib seda kaitstud taristut olla seal omajagu, kuhu end pommide eest peita. Kas nad just 6-8 korrust maa all on ja kõigi mugavustega, aga Tartus on näiteks üks tuumavarjend olemas, kuhu saab ekskursioonile minna. Selline veidi sügavam kelder ühe suure saali ja paari abiruumiga, kus oli veepaak, õhukanalid ja võimsad uksed.
Hetkel on keeruline ennustada, milline on Azovstali territooriumile koondunud üksuste vastupanuvõime varu - kas moona, vett ja konserve jagub veel kauaks. Kui palju on tehase territooriumi varjendites tsiviilisikuid, kelle seisukord võib olukorda mõjutada. Donetski lennujaama kaitsjad pidasid näiteks vastu kuni selle hetkeni, kui venelased hoone õhku lasid. Kaudtulega ei saadudki seal hakkama ja lennukid toona ei lennanud.

2) Harkivit pommitati seekord juba Uragani raketisüsteemiga, mis on suurema laskeulatusega kui Grad. 7 hukkunut ja üle 10 vigastatu. Põhjuseks okupantide positsioonide eemale lükkamine linnast. Belgorodi oblasti piiri taga olevat püsti pandud S-300 ja S-400 õhukaitse divisjonid, mille eesmärgiks on katta pealetungivate okupatsioonivägede logistikat ja juhtimist. Võimalik, et millestki on venelased eelnevatel nädalatel õppinud, kuigi nende kallaletungi ja sõjaroimade minister ajas üle pika aja taga suust täielikku pläusti välja kangelaslike vabastajate kangelastegudest Ukraina rahva vabastamisel.
Izjumi operatsioonisuuna ründekoridoride osas mingit üllatust ei tulnud - okupandid jätkasid ründamist sama kolme asula suunal, mis neil olid eelnevatel päevadel katsetatud - Zavodõ, Dmõtrovka ja Suligovka. Kõik Barvenkovo poole. Kokku kolm rünnakut ja ukrainlaste hävitussaldo nende endi teatel - 30 ründajat, 2 tanki, 8 soomukit, 24 sõidukit ja 1 helikopter.

3) Severodonetski operatiivsuunal on ukraina üksused taandunud Kremennajast, kuid hoiavad positsioone selle lähistel ning läände suunduval liinil Ternõ külani Žerebetsi jõe kaldal. Ka Severodonetskisse pole okupatsioonijõud sisse murdnud. Lahingud käivad Rubižnes, põhapool. Rohkelt okupante suunati kilekottidesse pakkimiseks.

4) Popasna oli jätkuvalt okupatsioonivägede huviorbiidis, kuid seal ei muutunud eriti midagi. Vene üksused proovisid rünnada Avdiivka-Otšeretine suunal, pommitasid Toretskit. Ukraina vägi tegi eduka vasturünnaku ning hõivas tagasi Marjinka asula Dontski linna piiril. Ehk seal on jälle taastatud mingi 7 aasta tagune olukord, kus ukrainlased seisavad sisuliselt Petrovski linnaosa serval. Võimalik, et vene okupantide huvi on edeneda Staromlõnivkast põhja poole.
Ukrainlased lugesid kokku 10 rünnakut, 12 hävitatud tanki, 28 soomukit, 2 autot, Su-34 lennuki ja Ka-52 helikopteri. Ei vähe ega ka üüratult palju.

5) Zaporižžja kandis võib küll täheldada suuremat aktiivsust, mis väljendub vene okupantide pealetungikatsetes Guljaipole piirkonnas. Pologõ ümbruses käis kõva tuletegevus ja venelaste pealetungikatsed. Guljaipolest on neil kindlasti huvi liikude põhja poole, et piirata sisse Donbassi rinde üksused selja tagant. Hetkel pole nad selles veel kuigi edukad.
Sealsamast pisut idas Rozovka asulas toimus mingi pseudoreferendum selleks, et ühineda "donetski rahvavabariigiga". Inimesed kutsuti kultuurimajja, et väidetavalt anda infot mingite toetuste maksmise kohta ja siis tehtigi kohapeal "küsiltuse", kes tahaks Rozovka rajooniga liikuda DNR-i alla.
Üldiselt liigub juba mitu päeva infot, et analoogseid "referendumeid" soovivad vene okupandid korraldada kõikjal rajoonides, mida nad okupeerivad. Tegelikkuses muidugi ei kavanda keegi päriselt hääli kokku lugeda. Inimeste passiandmed korjati nn. Humanitaarabi jagamisel ja sealt moodustunud nimekirju näidatakse ilmselt vene telekanalitele, et demoda suurt valimisaktiivsust. Vastajanumbrid ilmselt võetakse laest sobivad.

6) Hersoni kandis valmistuvad vene okupandid ilmselt samamoodi libareferendumiks, sest neil hakkas ühtaäkki maru kiire okupeeritud ala laiendamisega oblasti piirideni. Seda neil muidugi niisama lihtsalt ei lasta teha. Okupandid tungisid lõunas peale Aleksandrovkale, lisaks Velika-Aleksandrovka kandis loodes ja Zelenodolski ümbruses põhjas. Zelenodolskit ka pommitati jõhkralt.

7) Suure laskeulatusega raketiheitjatest Uragan on pommitatud Mõkolaivit ning sellest lõunaas asuvaid Halitsõnovet ja Lõmanit. Oli ka inimohvreid ja purustati elumaju. Mõkolaivis sai tabamuse kohalik loomaaed. Odessa kandis lasid ukraina kaitsjad alla taas mingi taktikalise drooni.

Moskva uppumine tekitab muidugi Venemaal pingeid juurde, sest ajateenijate osalemine hakkab laiemalt ilmsiks tulema, kui vanemad oma lapsukesi otsivad.
Lisaks on Saranski lähistel Mordva vabariigis keegi rünnanud sõjakomissariaadi hoonet, kuhu visati molotovi kokteiilid. Põlesid maha ruumid ajateenistusse kutsutavate andmetega. Ju ei lähe see kahuriliha komplekteerimine seal ka lihtsalt.
Ukraina peastaap on öelnud, et nende territooriumil sõdib ca 80 PTG-d (pataljoni-taktikalist gruppi) ning USA Pentagoni hinnangul 76. Seega suurusjärk on teada. Sõja eel koodnati Ukraina piiri äärde 160 üksust ning neist lahingusse saadeti 120. 30-40 gruppi viisid ukrainlased rivist välja esimeses faasis. Viimaste nädalate töötempo juures hävitavad ukrainlased umbes 0,5 PTG koosseisu ööpäevas, väga jämedalt võttes. Seega teeme väikese arvutuse aktiivse lahingutegevuse kestvusprognoosiks, võttes aluseks lahinguvõime säilimise kuni 30% PTG-de puhul kuni 50% kaotuste juures. 80/3*0,5=13,3 ehk venelastel on olemasoleva ressursi juures umbes kaks nädalat ründamiseks ja siis on taas toss väljas, nagu Kiievi-Tšernigivi suunal. Kas murravad läbi või roomavad tagasi oma kodukanti, kus iga kuues naaseb kilekotis. Lootust on, et ei murra.

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (20.04).
Proovisin veel täna hommikul leida värsket infot olukorra kohta Donbassis, aga suures plaanis võib öelda, et muudatused on olnud minimaalsed - Venemaa on aktiivsem pool, kaudtuli on aktiivne, aga samas tegi Ukraina näiteks paar edukat kontrarünnakut ja võttis tagasi Marjinka küla ning ka terrotooriumi Kremennaja linna lähedal. Seega tänasel päeval seisab Ukraina kaitses kenasti kõikjal rinnete ulatuses.
Viimastel päevadel on palju räägitud Venemaa võitlusvõimelise armee isikukoosseisu suurusest ja varsti teab iga eestlane seda, et selles osas loetakse pataljon-taktikaliste gruppide (PTG) arvu ja ühe PTG suurus võiks olla 800 sõdurit. Paraku on Venemaal selles osas suured probleemid, sest väidetavalt on suures osas PTG-des keskmiselt puudu 200 meest ja nii on pealetungivatel vägedele eriti suur probleem jalaväe toetusega. See teeb Ukraina vastutegevuse palju kergemaks.
Probleem on nii tõsine, et nn Luganski ja Donetski rahvavabariikides üritatakse mobiliseerida sisuliselt kõiki mehi, kuni vanuses 65-eluaastat. Nii viiakse lisaks muusikutele lahingutesse ka näiteks õppejõude. Kurikuulsa Girkini andmetel on olukord selline, et sealt mobiliseeritutest pooled ei oska automaadist tulistada. Hüva, keegi peab ka laskemoona tassima, aga reaalses lahingutegevuses on nende kasutegur olematu. See sõda pidi ju Venemaa propaganda järgi olema selleks, et kaitsta neid nn vabariike, aga samas teeb Venemaa pool kõik endastoleneva, et sinna varsti enam eriti kedagi ei jäägi, kes peale sõda suudaks majandust mingilgi kujul arendada. Käib kiire nende piirkondade inimressursi hävitamine ja kui eriti küüniline olla, siis võiks ju väita, et see ongi Venemaa eesmärk - kui need piirkonnad on tulevikus inimtühjad, siis pole vaja hakata selle piirkonna ülesehitamiseks eriti raha kulutama ning rahaga saab Venemaal üldse keeruline olema.
Mariupol. Mulle meeldis eilne AK uudiste lõik, mis oli hästi tehtud. Nimelt, Azovstali näol on tegemist kümne ruutkilomeetri suuruse territooriumiga, mis on täis maa-aluseid ehitisi. Seda territooriumi on sisuliselt võimatu maatasa pommitada, Venemaal lihtsalt ei ole niipalju suuri pomme ladudes. Kaitsjatel on seal kolossaalne eelis (selle sõna kasutamine on antud kontekstis täiesti omal kohal), ründajatel täpselt vastupidi. Kuuldavasti pidavat seal 10 PTG-i pealetungil olema, aga sellesama Girkini sõnul kannavad nad nii suuri kaotusi, et kaotavad juba õige pea võitlusvõime ning rääkida nende üksuste edasisaatmisest Donbassi on fantastika valdkonnast, sest isegi Azovstali vallutamise korral ei oleks neist enam võitlejaid, aga vallutamisest on asi enam kui kaugel, paljuski sõltub olukord sellest, kui palju on varutud vett ja toiduaineid. Kuna seal on varjul ka palju tsiviilisikuid, siis just need kaks komponenti on kriitilise tähtusega, sõjalises mõttes suudaksid ukrainlased veel omajagu aega vastu panna.
Nende nn rahvavabariikidega seoses kerkis Venemaal üles veel üks skandaal - nimelt selgus, et nn rahvavabariikide relvaüksustes (mida rahastas Venemaa) olid pea pooled nimekirjas olevetast sõduritest nö surnud hinged - raha võeti nende eest rõõmuga vastu, aga kui sõjaks läks, siis selgus, et Venemaalt oli lihtsalt nii raha välja lüpstud. Võib arvata, et see paaniline sundmobilisatsioon on ka sellega seotud.
Butšaga seoses on ka selgumas järjest uued andmed. Nimelt tapeti Venemaa armee sõdurite poolt iga viies seal olnud inimestest, lisaks massilised vägistamised. Tänaste teadmiste kohaselt olid kõige suuremad tapjad hoopis dessantväelased, kes viidi esimeses järjekorras sealt välja ja nende asemele toodud sõjaväelased tapsid vähem, aga vägistasid-röövisid rohkem. Töö käib nii tunnistuste kui tõendite kogumisega, teada on seal kuritegusid korda saatnud väeüksuste isikukoosseisud. Midagi ei unustata, midagi ei andestata.
Relvastus. Ukraina saatuse jaoks üliolulised lahingud on alanud, aga mitmed lääneriigid alles kemplevad omavahel sõnades, et kellest saab suurem Ukraina toetaja, sest selline jutt toob priskeid poliitilisi dividende, aga paraku see ukrainlasi ei aita. Ukrainlastel on vaja relvastust, et venelaste massiivne kaudtuli maha suruda, mitte aga jutte, jutte ja veelkord jutte. Selles kontekstis paistab Eesti väga positiivses valguses - me oleme kiirelt andnud abi, mis meie riigi väiksust arvestades on vägagi märkimisväärse suurusega. Slovakkide iseliikuvad haubitsad Zuzanna on tööd tegemas ja osutunud efektiivseks relvaks ning sellega seoses laudakse kuuldavasti kaheksakümnendatest pärit laulu "Susanna (mida esitas The Art Company), nüüd muidugi oma sõnadega. Näis, kas see versioon millalgi ka youtube jõuab.
Britid lubasid anda mobiilseid õhutõrjekomplekse Stormer HVM, mis oma olemuselt on soomustatud liikuvvahendile paigaldatud Starstreak komplektid. Tõsised tööloomad, aga oleks vaja lisaks veel suurema tööraadiusega õhukaitsevahendeid.
Lõpulõik nimede maailmast. Nimelt on Ukrainas hakatud lastele panema relvade nimesid, nii olevat juba omajagu lapsi, kellel on nimi Bayraktar, Javelin või Javelina (Tarvi, tänud info eest!). Nüüd nimede valik laieneb ja poistele saab panna ka näiteks Switchblade või Stormer ja tüdrukutele Zuzanna. Hoolimata sõjast läheb elu edasi ja sündivad lapsed saavad loodetavasti tulevikus elada vabas Ukrainas. Koos nimedega, milles on talletatud eelkäijate kangelaslikkus.
Au Ukrainale!

Mnjah.... Kõik kordub taas, kordub uuesti.
https://www.delfi.ee/artikkel/96452929/venemaa-haridusminist
er-teatas-et-koolides-hakkavad-toimuma-spetsiaalsed-ajupesut
unnid

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 20.04: Vene okupatsiooniväed on suutnud hõivata ühe uue küla Izjumist edelas, pisut edeneda Popasna serval paneelmajade kvartalis ning aktiveerida lahingutegevust Donetski-Zaporižžja oblastite piiril. Mujal pole pealetungitegevus olnud tulemuslik, kuigi katseid oli palju. Veel rohkem oli tulelööke rindejoone asulatele Donbassis, Harkivis ja Hersoni oblastis. Mariupoli kaitsjate nimel on taas ilmunud meeleheitlik palve korraldada tsiviilelanike ja võitlejate evakuatsioon, võimalusel kolmanda osapoole kaasabil - hetkel ei paista seal selgimisi, taevas on pilvine nii kaudses kui otseses mõttes. Tänu kehvale lennuilmale oli ka õhulööke minimaalselt.

Vene okupantide kaotustest Ukraina peastaabi andmeil hommikuse seisuga - ründajaid 20900 (+100), tanke 815 (+13) , soomukeid 2087 (+24), suurtükke 391 (+5), raketiheitjaid 136 (+4), õhutõrjesüsteeme 67, lennukeid 171 (+2), helikoptereid 150. Puhtalt selle statistika baasilt, mida annab Ukraina peastaap, on tegu mingisuguse Schrödingeri suurpealetungiga. Kummagi poole avaldused justkui kõnelevad sellest, kuid konkreetselt mõõdetavat tõestust ei ole. Kahtlemata näeme sündmuste kirjeldustest rohkem okupantide katseid edasi liikuda, kuid nad teevad seda küllaltki piiratud ressursiga. Vastasel juhul pidanuks märku andma kaks indikaatorit - kas rindest ulatuslik läbimurre või hüppeliselt kasvanud kaotused. Kumbagi praegu pole.

1) Harkivi linn on saanud raketiheitjate tabamusi eri piirkondadesse. Neis on hukkunuid ja tekkinud tulekahjusid. Stara Gnõlõtsija küla kandis proovisid vene okupantid lõunast tiivata Tšugujevi asulat, kuid arvatavasti ukraina suurtükiväelased lasid õigel ajal õigesse kohta ning sundisid nad taganema.
Vene okupandid on suutnud pisut edeneda Izjumist Barvinkove suunal, sisenedes Dibrovne külasse, mis on Bražkivkast järgmine. Edenemine on 4 kilomeetrit võrreledes varasemaga. Dibrovnest kirdes asuva Dovgenke küla ei õnnestunud okupantidel hõivata, kuigi nad rakendasid Haagi konventsiooni vastast võtet, riietudes ukraina vormi. Dovgenket on nad üritanud vallutada juba pikalt. Peastaabi teadetes on ka viiteid luuretegevusele Lõmani poole, mis asub Slovjanskist kirdes, kuid mingit tõsisemat lahingu- või tuletegevust polnud ei seal ega Borova külast lõunas, mis jääb Oskili veehoidla põhjaossa. Ja sellega ongi Izjumi operatiivsuunaga kõik. Ühe PTG pidid venelased juba Belgorodi oblastisse tagasi saatma lahinguvõime taastamiseks.

2) Severodonetski operatiivsuunal on olukord selline, et vene okupandid hõivasid juba varem Kreminna asula Rubižnest loodes, kust ukrainalsed taandusid. Kuid venelaste edenemist Zaritšnesse, mida kaks päeva tagasi kahtluse alla seadsin, polegi toiumunud. Rubižnes on okupandid kirdeosas sees ja proovinud tulutult linna sügavusse edeneda. Samuti on üritanud taas peale tungida lõunas Novotoškovka kandis - ukrainlaste kaitse peab ka seal. Kõrval asuva Girske ja Novodruževski linnad on saanud suurtükitule või raketiheitjate tabamusi. Organiseeritud elanike evakueerimist sealtkandist enam ei toimu. Ainult juhuslikud omaalgatuslikud pääsemised.

3) Donbassi rindel on aeglane okupantide edenemine toimunud ainult Popasnas, kus venelastel on õnnestunud linnaäärsetesse paneelelamutesse pääseda. Aga sealt on nad üritanud samuti tulemuseta jõuda sügavamale linna.
Huvitav fakt selle kohta, et üks hävitatud ründegrupp koosnes eranditult Liibüa palgasõduritest, kes on jõudnud rindele läbi nn. wagneri agentuuri. Kümmekond liibüalast seal oli - tuvastati välimuse ja taskutest leitud paberraha järgi. Nende varustus oli oluliselt parem, kui vene mobiliseeritutel, aga selle pole muidugi enam mingit tähtsust. Ühtlasi viitab liibüalaste kasutamine, et kohalik inimressurss hakkab ilmselt otsa lõppema.
Osad reisihimulised okupandid tahtsid jõuda Niu-Yorki, kuid neist kõige edukam heitis maha 150 m kaugusel selle piirist ja rohkem püsti ei tõusnud. Osadel kaartidel nimetatakse seda asulat ka Novgorodskeks. Selle lahingu piirkonnas lasid ukrainlased Stingeri ja Starstreaki abil kaks venelaste drooni alla.
Tihe tuletegevus käis Avdiivka ja Marjinka kandis, ning kümnekonnas asulas veel Donbassi piirkonnas, mille tulemusena oli mitmeid tsiviilelanikest haavatuid.
Donbassi rindel oli päeva jookusl 9 pealetungi. Hävitatud üks õhutõrjesüsteem, üks tank, üks suurtükk, 10 soomukit ja veel pisut tehnikat ja moona. Harju keskmine või pisut alla selle.
Mida me igapäevasest sündmuste kirjeldustest näeme on pidevad tsiviilohvrid pealetungiva okupatsiooniarmee tuletegevuse tulemusel. Samas on seda kallaletungi põhjendatud vajadusega kedagi kaitsta mingite pommitamiste eest, mille olemasolust polnud ühtki tõendit. Reaalselt käib verine võitlus territooriumi hõivamise pärast sadade ja tuhandete süüta inimeste elude hinnaga.

4) Mariupolis püsib ainult Azovstali piirkond. Avaldatud droonivideotelt, kui need muidugi on äsjased, võib näha, et tehasehooned on siiski püsti, kuigi saanud rohkelt tabamusi. Terveid katuseid sealkandist vast eriti pole. Ühtlasi võis näha ka suurtüki või miinipildujatuld tehase territooriumi pihta. Selle tõttu ei ole olnud võimalik seal varjuvaid tsiviilisikuid suunata humanitaarkoridori poole Mariupolist lahkumiseks. Ukraina pool on süüdistanud okupante, et seda tehakse nimelt - rivistatakse vene propagandistid linnas evakuatsioonipunktide juurde ning siis väidetakse, et ukraina sõjaväelased hoiavad tsiviilisikuid pantvangis. Kuid miinipildujatule all ei hakka ju keegi varjenditest välja liikuma.
Mariupoli viimase kindluse päästmiseks oleks teoreetiliselt kaks varianti - jõuline ja kiire edasitung suure üksuse poolt, mida peaks toetama õhulöökide ja kaudtulega, või siis mingisugune kokkuleppeline väljumine sealt kolmanda osapoole laevale või läbi garanteeritud koridori. Jõuga deblokeerimine nõuaks paarisaja kilomeetri läbimist vastase poolt hõivatud alal. Samuti peaks olema samaaegselt õhutoetus tee peale jäävate okupantide positsioonide mahasurumiseks. Ukraina esindajate sõnul on teoreeritliselt sellise ükssuse kokkupanek võimalik, kuid see võtab veel aega, kuna mobiliseeritud reservistid harjutavad ning neist alles komplekteeritakse lahinguvõimelisi üksusi. Ajaga on ainult maru kitsas.

5) Lõunarinde paremal tiival on venelased aktiveerinud pealetunge Staromlõnivkast Temirivka suunal. Seal on toimunud lahingutegevust ümberkaudsetes külades ning eesmärgiks liikuda põhja poole - Donbassi rinde taha ja sealt edasi põhjast liikuvatele üksustele vastu. Ainus häda, et sealt põhja poolt keegi ei liigu, kui mitte arvestada toda nelja kilomeetrit Izjumist lõunasse. Aga see vahemaa on paarsada kilomeetrit kokku. Eks need vene propagandistid lubasid selle märtsi alguses 3-4 päevaga läbi sõita. Nüüd käib jälle mingi mähkimine suurpealetungi sildi all. Võimalik, et Mariupoli "vabastamise" järel, tekiks kümmekond PTG suurust üksust, mida annaks rakendada. Väga teoreetiliselt. Aga nagu Mariupoli videotest aeg-ajalt näha võib, siis need PTG-d ei julge linnas eriti ühekaupa liikuda, kuna Azovstalist käiakse aeg-ajalt ka jalgu sirutamas. Seega ei oska keegi sealsete piirajate lahinguvõimet hinnata.
Tokmaki lähedal lasid ukrainlased mingi vene okupantide antenni või radari puruks. Või siis läks tugeva tuulega ümber, nagu raketikandja Moskva oma kangelaslikul viimasel merereisil.

6) Hersoni oblasti piirkonnas on okupandid pingutanud kõigest väest, et mõjutada tuletegevusega oblasti territooriumi vabastatud külades olevaid ukraina sõjaväelasi. Tulelööke oli nii Zelenodolski ümbrusesse Krõvõi Rigi suunal, kui ka piki oblasti piiri ja lõunasse Aleksandrovka piirkonda. Viimases külas leidis aset vene okupantide poolt sissepiiratud ukraina üksuse väljamurdmine, mida tehti suurtükitule katte all. Mingid "Talveretke rüütlid" oli selle üksuse nimi, mis seal Aleksandrovka kandis rinnet hoiab.
Vene okupandid on muidugi sellepärast väga närvis, et neil Hersoni oblastist kogu territooriumi käes pole. Mai alguseks olevat planeeritud järjekordne pseudoreferendum, mille kõik sedelid-protokollid on Novaja-Kahovka trükikojas valmis prinditud. Tulemused juba kokku lepitud, kuid ainus häda - Hersoni rahvavabariiki ei saaks oblasti piirides välja kuulutada.
Üks veider episood leidis veel aset Hersoni linnas. Ukraina agentuurid teatasid Hersonis blogija Valeri Kulešovi tapmisest, kes lasti maha automaadivalanguga autos enda maja trepikoja ees. Imelik on see, et teda nimetati venemeelseks blogijaks - miks peaksid vene okupandid laskma omameelset? Eriti levitasid seda venemeelse blogija narratiivi vene allikad, kes panid tapmise süü ukrainlastele. Uurisin siis Kulešovi videosid ja mida ma nägin - mehe avataril oli ukraina lipp; kuigi enamikes videotes kõneles ta argistest ja olmeasjadest (kuidas töötab turg, mis meeleolu on linnatänavatel, millega tegeleb linnapea), siis vähemalt korra võis tajuda ka heameelt selle üle, et Tšornobajevkast tuleb musta suitsu kuna seal pekstakse venelasi. Mehe tausta kohta on kirjas, et töötas varem politseis, oli Donbassi terrorismivastse operatsiooni veteran ning ühtegi selget viidet tema kollaboratsionismile vene okupantidega enne eilset ma ei leidnud. Seetõttu tundub kummaline, et mitu ukraina usaldusväärset agentuuri selle uudise sõnastasid sisuliselt sama narratiiviga, mis venelasedki. Selle väikese uurimise pealt ei tulnud küll välja, et tegu oleks olnud kollaborandiga.

7) Mõkolaivi oblastis on saanud raketilöökide tabamusi oblastikeskus Mõkolaivi linn ja Baštanka haigla. Haigla asub enam kui 30 kilomeetri kaugusel okupantide kontrolli all olevast Snigurivkast ehk selle pommitamiseks pidid venelased kasutama mingit eriti pika ulatusega raketiheitjat või tehti seda lennukiga.

Olukorrast mujal nii palju, et Ukraina on küll suunanud Kiievi, Tšernigivi ja Sumõ oblastites piirivalvurid tagasi piirilõikudele, kuid klassikaline teenistus pole seal hetkel võimalik. Ukraina piirivalve on tuvastanud, et vene poole peal kaevutakse ja luuakse pioneeritõkkeid ja -rajatisi. Samuti oli ju kahel korral juhus, kus Ukraina piirivalve positsioone lasti Gradide ja miinipildujatega. Seetõttu panevad ka ukraina piirivalvurid hetkel välja pigem vaatlusposte ning tekitavad endale mõned kindlustatud positsioonid. On olnud juhuseid, kus tundmatud isikud üritasid tulla üle riigipiiri Ukrainasse, aga neile tõmmati käsirelvadest tuli peale ja põgenesid tagasi.

Riigikogu keelustas välisriigi agressiooniakti toetavate sümbolite kasutamise
https://www.delfi.ee/artikkel/96460141/riigikogu-keelustas-v
alisriigi-agressiooniakti-toetavate-sumbolite-kasutamise
Tsitaat artiklist:"Seadusega sätestatakse ka, et pole lubatud avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil"
Siit küsimus: kas auto salong on avalik? Kas auto välispind on avalik?
Et kui sümboolika ripub tahavaatepeegli küljes - avalik?
A kui sümboolika on auto välispinnal - avalik?
Et vat, ma ei ole nii punktuaalselt sellisel teemal juriidikas väga kodus ja küllap on ka neid sümboolika eksponeerijaid, kes sellistes punktides hakkavad võimuorganitega vaidlema.

Vaidle mis sa vaidled, peasi et kohaldataks nulltorelantsi ja ka mõni elamisluba tühistatakse teiste hirmuks

No kui ümbritsev inimkond seda sümboolikat kuskil näeb, kasvõi peegli küljes rippimas, siis ju ta avalik on. Avalik huvi nagu öeldakse. Aga eks meie seadused ongi sellised häguse poollollaka sõnastusega ja võimaldavad advokaatidel kõike vaidlustada. Lihtne oleks ju kirja panna, et kui varastad, käsi maha, kui vägistad, till maha, kui tapad, pea maha.

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (21.04).
Et juttu mitte liiga keerukaks ajada, siis võib öelda, et suures plaanis ööpäevaga (seisuga 21.04 hommikul) olulisi muutusi rinnetel ei toimunud ja Ukraina kaitse püsib. Ja teisalt ei pressi ka Venemaa väga suurte jõududega peale, pigem on kujunemas olukord, mida nimetatakse suurtükiduelliks ning mis oli iseloomulik ka aastale 2014. Putin oli palunud säästa tehnikat (aga mitte inimesi) ja nii on Venemaa edasiliikumine ettevaatlik ning pigem üritatakse maksma panna oma ülekaalu kaudtule andmise võimaluste osas. Iseenesest mõistetav lähenemine, kui poleks ühte probleemi - nii tegutsedes on edasiliikumine nii vaevaline, et 9. maiks on raske suurvõitu saavutada.
Ukraina armee nõuniku Arestovitši sõnul on Venemaa kõige aktiivsem olnud Hersoni oblastes, et proovida nn referendumi läbiviimiseks saada oma kontrolli alla kogu oblasti territooriumi. Arestovitši sõnul nägi asi välja nii, et Venemaa armee sõdurid jooksid lainetena nende kuulipildujatule alla. Ei midagi uut ja originaalset. Palju pileteid Kobzoni taevasele kontserdile.
Donbassi lahingu mõistmiseks tuleb kõigepealt vaadata Ukraina terriooriumi suurust, mis on ka põhjast lõunasse 500 kilomeetrit ja päris suurel osal sellest territooriumist on kahe riigi väed vastakuti. USA luure andmetel oli 24. veebruaril Venemaal piiride äärde koondatud suurusjärgus 150 pataljon-taktikalist gruppi (PTG), millest igaühe suurus oli suurusjärgus 800-900 meest. Kiievi suunal sisenesid Ukrainasse Venemaa eliitüksused, 35 PTG-d, kes said seal kõvasti rappida.
Nüüd on USA luure andmetel Venemaal alles vähem kui 100 PTG-d, kelledest 76 on Ukrainas ja 22 üritavad oma võitlusvõimet taastada, aga see on vägagi küsitav, arvestades sõdurite meeleolusid pärast Kiievi alt väljaviimist. Ukrainlased ise pakuvad, et Ukrainas on hetkel suurusjärgus 85 Venemaa armee PTG-d, aga suures plaanis see olukorda eriti enam ei muuda. Ehk siis Venemaa armeel on nüüd kolmandiku võrra vähem võitlusvõimelisi lahinguüksusi võrreldes sõja algusega. Kui me jagame aga need üksused ära kogu pika rinde ulatuses, siis on selge, et suurt territooriumi lihtsalt pole võimalik nende jõududega korralikult kaitsta. Ehk siis kui isegi läbisuurte inimkaotuste suudetakse Donbassis Ukrainalt midagi ära võtta, siis arvestades Ukrainale pidevalt saabuvat relvaabi , on neil pikemas perspektiivis raske oma positsioone hoida, seda enam, et kurikuulsa Girkini hinnangul Venemaa armee üksused ei taha eriti asustatud punkte kaitsta ja linnalahinguid pidada. Sinna saadetakse Girkini sõnul nn rahvavavabariikide üksused, palgasõdurid, aga ka neid ei ole üleliia palju ning nad kannavad suuri kaotusi.
Venemaa tugevused - eeskätt ülekaal rasketehnikas, mis võimaldab anda massiivset kaudtuld. Venemaa armeel on palju suurtükke, aga ukrainlaste õnneks on neil luureinfoga halvasti, sest nende tulejuhtimise droonid lastakse kiirelt alla. Nii annavad nad marulist kaudtuld, mis on aga ukrainlaste õnneks ebatäpne, samas eks miski ikka pihta ka läheb ja põhjustab ukrainlastele kaotusi. Venemaa nõrkuseks on ikka needsamad asjad mis ka esimeses faasis - eeskätt kõik logistikaga seotud asjad ehk siis mida kaugemal ollakse Venemaa või nn rahvavabariikide territooriumist, seda suuremad probleemid. PTG-d on alamehitatud ja sõdurite motivatsioon madal. Tankistid ei taha lahingusse minna, sest kaitsjatel on neid kaasaegsete tankitõrjevahenditega kerge maha võtta. Ja nii siis kujunebki pilt, et antakse massiivset kaudtuld, aga erilist entusiami edasiliikumiseks ka ei ole.
Ukraina tugevused. Nad on pikalt kaitseks valmistunud ning varutud on korralikud varud, nii laskemoona kui kõike muud vajalikku. Neil on palju parem õhuluurevõimekus, mis võimaldab oluliselt väiksema koguse ründerelvastusega anda palju täpsemat kaudtuld. Võitlejad on motiveeritud, paljudel neist on olemas lahingkogemus. Miinuspoolel on väiksem kogus rasketehnikat.
Ometi ei saa see olukord lõpmatult kesta, kus Ukraina on kaitses ja Venemaa armee annab massiivset kaudtuld. Võitmiseks on vaja see ülekaal elimineerida. Kõige efektiivsem oleks suuremate tapjadroonide Switchblade 600 kasutamine, mis suudavad kuni 40 kilomeetri kaugusel probleemideta hävitada nii tanke kui sisuliselt ka kõike muud rasketehnikat. Aga neid oleks vaja tuhandeid, samas tänasel päeval räägitakse selle suurema mudeli kontekstis maksimaalselt sajast ühikust. Nende tapjadroonide tootja hakkas nüüd tootma neid kiirendatud korras ja ehk muudab see seisu paremaks. Suuremate tapjadroonide eelis on veel selles, et nad võtavad vähe ruumi, neid on palju kergem logistika abil toimetada Ukraina läänepiirilt 1000 kilomeetri kaugusele riigi teise otsa ning neid on ka lihtne kasutada.
Ukraina ise loodab pigem läänest saadavatele suurtükkidele, mis lasevad kaugemale ja täpsemalt. Täpsuse osas on Ukraina suurtükiväelased juba praegu absoluutne tippklass ja tippklassi haubitsatega teeksid nad imesid, imedes kiirelt välja Venemaa armee elumahlad. Kui juba praegu kaotab Venemaa armee Arestovitši sõnul keskmiselt pool PTG-d päevas, siis kui Venemaa kaotaks ülekaalu raskerelvastuse osas, siis halveneks nende seis kiirelt, sest kontaktlahingutes jäävad nad ukrainlastele selgelt alla. Samas on ka nende lääne haubitsatega muret - nende tranport annab Venemaa võimaluse konvoide ründamiseks, lääne haubitsed kasutavad teistsugust laskemoona (155 mm), Holland on nõus andma väga häid sakslaste liikuvsuurtükke PzH 2000, aga nende kasutamaõppimine võtab aega, mis on väga vähe. Ja neid suurtükke on vaja palju, samas USA-l neid on vähe, sest nende armee kasutab suurtükke küllaltki vähe. Ja mida rohkem erinevaid suurtükkide mudeleid ja lisaks veel kaks erinevat lahingumoone standardit - selle kõige logistikaga saab UKrainal olema palju peamurdmist.
Ehk siis kokkuvõtvalt - sõjandusekspertide küllaltki ükskmeelsel hinnangul tekivad Ukraina armeel head võimalused edu saavutamiseks alles siis, kui nad suudavad tänu uutele relvadele nö duellis hävitada suurema osa Venemaa suurtükiväest. Seega haubitsate ja suurte tapjadroonide kiire tarnimine on tänasel päeval üks kõige olulisemaid küsimusi sõja lõpptulemuse osas, sest kaitses suudab Ukraina ka praeguses seisus hästi seista, aga sellest sõja võitmiseks ei piisa.
Au Ukrainale!

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 21.04: Putini avaldus Azovstali ründamise peatamisest on tekitanud kõneainet, kuid reaalselt sündmusi Mariupolis ilmselt ei mõjuta. Venemaa jätkas tehnika ja üksuste kaotamist kogu rinde ulatuses, saavutamata olulisi edasiminekuid. Toimusid raketirünnakud raudteetaristule.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga - ründajaid 21000 (+100), tanke 829 (+14), soomukeid 2118 (+31), suurtükke 393 (+2), raketiheitjaid 136, õhutõrjesüsteeme 67, lennukeid 172 (+1), helikoptereid 151 (+1).

1) Harkivi linn saab endiselt raketiheitjate tabamusi ning see tähendab igapäevaselt ohvreid ja haavatuid. Okupatsiooniarmee on linnale veel liiga lähedal ning viimastel päevadel pole Ukraina vägi seal pealetunge järgmiste asulate vabastamiseks korraldanud. Linn on osalises blokaadis põhjast, kirdest ja idast. Eilsele pealetungikatsele Stara Gnõlõtsia kandis Tšugujevist lõunas järge ei tulnud. Balaklias olla välihospidaliks ümberkujundatud laste muusikakool haavatud okupantidest täis saanud ning nüüd paigutatakse nad ka tsiviilhaiglassse.

2) Izjumist lõunas on teadete kohaselt ägedad lahingud, kuid täpsemaid kirjeldusi seostest asulate või maastikuga pole. Hetkel võib eeldada, et rinne püsib paigal. Dovgenke, mis üle-eile okupantidel võtmata jäi, oli ka eile jäänud kättesaamatuks.
Fikseeritud on 3 pealetungi. Ukrainlased sõdisid peamiselt suurtükkidega. Isikkoosseisu saadeti Jossif Kobzoni kontserdile 200 ühiku kanti, tanke läks vanarauda 5, lahingumasinaid 2 ja üks soomuk, lisaks suurtükk.
Nii palju oli veel arengut, et ukrainlased lasid seal rinde lähedal 2 lennukit alla 6 km kõrguselt. Su-34 ja Su-35. Need on uuemat tüüpi ja vene mõistes edevad lennukid. Üks Mi-8 kopter kukkus ka maha pärast põkkumist tundmatu lendava objektiga. Ju oli Putinil niimoodi plaanis, sest "erioperatsioon kulgeb vastavalt plaanile". Plaanikohaselt maandus ukrainlaste kätte ka Orlan-10 taktikaline droon, mille abil okupandid teevad luuret ja korrigeerivad kaudtuld. Borova poolt Oskili veehoidla teisel kaldal on vene okupandid otsustanud samuti lõunasse rohkem mitte edeneda, Lozove asula paistab ukrainlaste kontrolli all. Kagus olev Lõman sai endale suure pommi langemise tagajärjel sügava lehtri, aga jäi hetkel arusaamatuks, mis tolle eesmärk oli.

3) Vene okupandid proovisid Rubižne loode ja lääneosas positsioone kinnistada, kuid saatusel olid taas teised plaanid. Rubižnes käib äge võitlus linnas sees. Severodentsk on tule all. Lisaks taristule ja hoonetele on hävitatud kõik toidulaod, nii et süüa saavad inimesed ainult humanitaarabi pakikestest.
Lõssõtšanskist lõunas proovisid vene okupandid tungida peale Novotoškovkas. See on traditsiooniks kujunenud, kuid ei õnnestunud.

4) Donbassi põhirindel jätkasid ukraina väed Popasna kandis Süüria ja Liibüa kodanike hävitamist. Nende lühiajalised lepingud tühistati. Novodruževski ja Hirske asulat pommitati kirdes. Popasnas käib pealetung pikka aega ning põhiline idee on ilmselt Severodonetski operatiivsuuna tagalasse murdmine, aga ukrainlased paistavad oma tiivad hästi kindlustanud. Pealegi, Popasnat on juba Donbassi sõja mõttes aegade algusest rünnatud. Peale mõne elamukvartali ja politseijaoskonna hõivamise pole vene okupantide pealetung seal midagi saavutanud.
Nagu ka Avdiivkat, kust vene okupandid taas midagi ei saavutanud, peale selle, et üks Su-25 lennuk kukkus venelastel alla kohtumisel Stingeriga.
Marjinkat pommitati ka kõvasti, mille ukrainlased paari päeva eest tagasi vallutasid.
Ei saa öelda, et midagi ei toimunud. Töö käib. 10 rünnakut vene okupantide poolt - hävitatud 6 tanki, 4 suurtükki, 8 soomukit ja 8 taktikalist drooni. Korralik rood ikkagi lännu.
Ameeriklased muidugi hindasid, et üle Ukraina piiri on Venemaa poolt taas mitu PTG-d juurde tulnud, aga see kvaliteet ei liigu ilmselt tõusvas joones.

5) Mariupolis on Putin kehtestanud Schrödingeri kontrolli - on ja ei ole ka. Kui on tarvis kõnelda võidukast pealetungist, siis on Mariupol kontroli all, aga Azovstali tehast peab ikkagi piirama, et ükski kärbes ei lendaks. Ju siis kärbsed varem lendasid. Või "kärbsed" ja "herilased", sest vene keelest tõlkides tähistavad need jalaväe raskerelvi.
Loomulikult polnud Putini-Šoigu jutuajamine telekaamera ees improviseeritud, vaid sellega oli tarvis anda mingi sõnum. Ja sõnum Azovstali ründamise väidetavast peatamisest kannab kahte eesmärki - sõjaline ja propagandistlik. Sõjalise osas on asi nii, et eelneva kahe päevaga hävitasid ukraina kaitsjad seal kolm tanki ühe lahingumasina ja kaks soomukit. Üheks sellist päeva ja üks PTG täies koosseisus ongi läinud. Ukrainlased sõdivad loomulikult ka Azovstalist väljaspool - see Tehas on tugipunkt ja tagalatoetuse koht, kus varjuda. Selles mõttes ei kujuta ette, kuidas saab selle otsusega sõjalises plaanis võita.
Teine eesmärk oli propagandistlik, et jõuda maailma meediasse pealkirjadega, kuidas Putin hoolib tsiviilisikutest ja kellegi eludest. Selle puhul peaks arvestama kahte asja.
Mariupol on kümme korda suurem ja õudsam, kui Butšja ja Borodjanka sõjakuritegu.
Äsja avaldati ka satelliitluure fotosid, millelt on linna lähistel tuvastatud hiiglaslik massihaud, mida muudkui laiendatakse. Sõjaroimar, kes pärast 90% tapatöö täide viimist otsustab 5-10% säästa, ei muutu sellest vähem roimariks. Teine asi on see, et suure tõenäosusega ta üldse lihtsalt valetas. 2014. a. Oli ukrainlastel sarnane olukord Donetski linnast lõuna pool, mida Ukraina vägi üritas sisse piirata, kuid jäi ise piiramisrõngasse. Kuna mõlemad osapooled said aru, et taplemine ei too kummalegi poolelel soovitud tulemust, lubati ukrainlastele lahkumiseks koridori. Kokkulepest hoolimata avati ukraina üksuste pihta varitsustest tuli.
Putin esindab seda poliitikute voolu, kelle meelest on valetamine eesmärgi saavutamiseks täiesti okei. Tema sõna ei maksa midagi, nagu ka iga teise diktaatori sõna. Absoluutset võimu nautiv inimene ei pea olema sõnapidaja - sõna kuulub talle ja ta saab selle tagasi võtta, millal iganes soovib ning keegi ei sea seda kahtluse alla.
Ka president Zelenski tegi Mariupoli osas oma käigu ja teatas, et Ukraina valmistab ette sõjalist deblokeerimise operatsiooni. Me ei tea tegelikult, kas päriselt valmistab. Mõnikord sellistest asjadest ette ei räägita. Samas on sõnum see, et hoidku vene okupandid oma vägesid Mariupoli lähedal ja ärgu kuhugi neid eemale liigutagu. Kui ei liiguta, siis hästi - muudel lõikudel on ukrainlastel lihtsam, kui liigutavad, siis ka hästi ja Mariupol saab vabaks.
Loomulikult on seal ka inimelud taga. Tuhatkond tsiviilisikut ja viissada haavatud sõjaväelast tehase territooriumil pole selline hulk, mida saaks ignoreerida. Selles mõttes aeg tiksub.

6) Lõuna rindel hävitasid ukrainlased kaks helikopterit. Pommitamist oli Guljaipole piirkonnas ja sellest idas on venelased hiljuti mõnevõrra edenenud. Eks seegi manööver on mõeldud Donbassi põhirindejoont tagant ära lõikama.
Teine mõju on see, et venelaste edenedes jääb Mariupol sügavamale nende tagasse. Ühelt poolt suureneb vahemaa, teisalt pole seal rinne enam nii tihe. Kusagilt sealtkandist saaks see Mariupoli deblokeerimine toimuda, sest vaevalt ukrainlased läbi Venemaa ringiga idast jõuavad peale tulla.
Dnipro lähistel toimus raketirünnak raudteesõlmele, hävitati rööpaid ning rongid pidid seisma jääma. Raudteeinfrastruktuuri ründamisega sai kannatada ka üks evakuatsioonirongidest.

7) Hersoni operatiivsuunal käis äge raketiheitjatega pommitamine Zelenodolski piirkonnas, kus inimesed kannatada ei saanud, ainult taristu. Seal on muide soojuselektrijaam. Ega see järveke sinna niisama ei tekkinud. Pommitatakse Uraganidega, mis on suurema kaliibri ja pikema laskekaugusega.
Sama lugu on tulelöökidega Mõkolaivi pihta - ka suurem kaliiber, sest lasta saab ainult kaugemalt. Mõkolaivist kasutatakse kassettmoona. Pihta saavad tsiviilobjektid - kaubanduskeskused, lasteasutused,
Seal on vene okupantidel suureks pinnuks silmas see, et nad ei suuda saavutada kontrolli Hersoni oblasti kogu territooriumi üle. Pseudoreferendumi aega on juba liigutatud mai algusesse ja ehk edaspidigi. Järjekordse pseudovabariigi väljakuulutamiseks soovitakse ju seda teha mingites halduspiirides, aga need jäävad hetkel kättesaamatuks ja sellest on Ukraina vägede selge panus. Tuleb tunnistada, et venelastel edenes see asi lõunarindel kiiresti ainult siis, kui polnud vastupanu. Tühja tee peal kiiresti sõita oskavad, aga raskused löövad nad rivist välja.

Venemaal põlesid suur keemiatehas ja raketisüsteemide väljatöötamisega tegelenud uurimisasutus. Küllap on see kokkusattumus, aga ainult venemaal võib ilmselt niimoodi juhtuda, et keset päeva toimuvas tulekahjus riigikaitselisel objektil saab 7 inimest surra.
Kahe oligarhi ja nende perede surmade üle ma väga ei rõõmustaks. See võib tähendada kahte asja - Putin sai oligarhhide mingist vandenõust haisu ninna või tegelevad jõustruktuurid preventiiselt. Oligahhhidest ei saa Putini kõrvaldamisel otsustavat jõudu, nagu sõja alguspäevil loodeti. Diktaatorlikkus režiimis saavad hukka ka rikkurid, sest diktaator ei ole valmis jagama oma võimu ja rikkust kellegagi teisega.

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (22.04).
Möödus järjekordne päev, mille kohta võib öelda, et Venemaa armee üritab mis ta üritab, aga kasu sellest eriti ei tõuse. Venemaa armee otsustas suurendada õhust antavaid lööke ja tulemus sai ka vastav - alla lasti Su-35, Su-34, kaks Su-25 ja kaks helikopterit. Ühe päeva kohta rohkem kui korralik loomus, lisaks tankid ja teised soomustatud masinad.
Ilm on olnud ukrainlaste sõber ning nii on just põhjast Venemaa armee pealetung olnud piiratud nende väheste teedega, mis seda teha võimaldavad. Loomulikult ollakse nii suurepäraseks märklauaks ning ukrainlased ei jäta seda võimalust kasutamata. Kui venelased kannavad iga päev nii suuri kaotusi nii tehnikas kui elavjõus, siis kauaks seda pealetungi indu ei jätku.
Maailma leidis eile kõige rohkem meediakajastust Putini kohtumine Šoiguga, kus oli niivõrd palju uusi detaile, et analüütikutel mõtlemisainest jagus. Imposantse ülipika laua asemel oli tilluke lauake, mille taga kössitasid kaks õnnetut meest, kellest üks hoidis kramplikult lauast kinni ja teine oli sõjaväe vormi asemel riietatud ülikonda. Ja see Venemaa sõdurite säästmise jutt Azovstali kontekstis on nagu ta on, nad lihtsalt pole võimelised seda ära võtma. Lisaks on neil Donbassi lahingutes lausa karjuv inimressursi puudus ja kui nad jahvataksid Mariupolis veel mõned pataljon-taktikalised grupid ära, oleks see nende jaoks korvamatu kaotus. Iseasi, palju nendest Mariupolis rapitud üksustest Donbassis üldse kasu on, aga eks natuke ole ikka parem kui mitte midagi.
Samas on Azovstalis suured probleemid tsiviilisikutega, kes on sügaval maa alla peidus, aga üleval on spetsiaalsete teras-betoonehitiste hävitamiseks mõeldud lennukipommidega tekitatud nende kohale rusuhunnik, millest läbi ei pääse. Hetkel pole nende inimeste elu ohus, aga ilmselgelt on vaja olukorrale mingit lahendust ning hea ei ole see seis ka Venemaa jaoks, sest elusalt maa all lõksus olevad inimesed muutuvad kiiresti maailma meedias üheks kandvaks teemaks ning sinna lisanduvad kohe juurde juba seal linnas juba kordasaadetud õudused. Ja Maripoli ohvrite arvu kõrval kahvatuvad kõik senised ohvrite arvud. Omaette teema on kohalejäävate väheste Venemaa armeeüksuste (kes kuuldavasti on peamiselt nn rahvavabariikide üksused) võimega linna kontrollida, sest Azovstalis on alles veel hinnanguliselt 2000 võitlejat, kes kindlasti kasutavad olukorra enda kasuks ära.
Taktikalise tuumarelva kasutamise võimalus. On arutletud, et Putin võib meeleheites selle kasuks otsustada, aga ka selles vallas on arenguid, mis Putini väga sügavalt mõtlema panevad. Nimelt ilmus Hiina (sic!) meedias pikk analüütiline artikkel (seal ei ilmu sellised tekstid kunagi juhuslikult), kus modelleeriti USA uute, spetsiaalselt punkrite hävitamiseks mõeldud tuumarelvade efektiivsust. Saadi tulemus, et need tuumarelvad hävitavad punkrites kõik elava kuni kahe kilomeetri sügavusele, samas kui Putini punkrid asuvad teadaolevalt "ainult" 300 meetri sügavusel. Samasse konteksti tuleb panna UK peaministri ähvarduse, et kui Putin peaks taktikalist tuumarelva kasutama, siis UK tegutseb kiirelt, ootamata ära kõigi NATO liikmete heakskiitu. Ja see ei saa minu arvates tähendada muud kui just nende punkrivastaste tuumapommide teelesaatmist. Nii et Venemaa juhile edastati sõnum, millest ka arvatavasti aru sai.
Relvastus. USA president teatas uuest saadetisest ja nüüd on haubitsaid juba soliidne kogus, 72 koos veoautodega, mis neid veavad + täiendavalt 144000 mürsku. Väidetavalt on 50 ukrainlast juba lõpetanud USA haubitsate tundmaõppimise ja valmis neid ka lahingutes kasutama. Ukrainlased kommenteerisid seda ise nii, et ei ole keeruline manuaalkastiga Ladast ümber istuda automaatkastiga mersusse, aga vastupidine on palju keerulisem. Need haubitsad tulistavad palju kaugemale kui Venemaa armee omad, lisame hea õhuluure ja tasemel sõdurid ning tulemus peaks kena tulema. Ukrainlastel on mitme brigaadi jagu väljaõpetatud sõdureid ootel, sest siiani polnud võimalik nende üksusi raskerelvastusega varustada, aga nüüd asjad muutuvad.
Minu jaoks pakkus suurt huvi seal paketis olev teine artikkel - tapjadroonid "Phoenix Ghost", mis olevat spetsiaalselt ukrainlaste soovide kohaselt tehtud. Mingisugust lisainfot ma ei leidnud, aga tuletasin oma peaga võimaliku arendussuuna (see ei pruugi olla tõsi, aga vähemalt on selles mõttekäigus minu jaoks loogika). Nimelt oleks Ukraina armeel vaja droone, millel on omadused nii Switchblade 300 kui selle suuremalt vennalt. Suurtüki hävitamiseks ei ole vaja suure tandemlõhkepeaga kallist Switchblade 600, piisaks ka pisemast Switchblade 300-st, aga selle lennuulatus on ainult 10 kilomeetrit. Seega võiks vähemalt teoorias Phoenix Ghost olla Switchblade 300, millel on kordades pikendatud lennuulatust (soovitavalt 40 kilomeetrit), et oleks võimalik kaugelt maha võtta vastase suurtükke droonidega, mille omahind jääb siiski küllaltki madalaks.
Ja USA paketi kolmas osa tõi muige suunurka, sest jutt on erinevatest varuosadest. Sellega seoses meenus kohe jutt, kuidas Ukraina armee võlurid suutsid läänest saadud varuosadest teha kiirelt 20 lahingukõlbulikku hävitajat. Ja kuna nad on nii andekad, siis pole probleemi ka teatud varuosade olemasolulul teha juurde ka näiteks 20 hävitajat F-16 (nali).
Bellingcati uurimisrühma liikme Hristo Grozevi sõnul on Ukraina sõjas kokku osalenud 8000 nn wagnerlast, kellest tänaseks päevaks on 3000 oma maise eksistentsi lõpetanud. Lisaks kõigele muule halvale olid nad tänaste teadmiste kohaselt osalised ka Butša inimsusevastastes kuritegudes ning nüüd on neid omajagu surma saanud Popasna linnalahingutes, kus nad eristuvad Venemaa armee sõduritest (seal on nn rahvavabariikidest päris sõdurid) tänu väga heale varustusele, aga nagu näha, pole ka sellest ukrainlaste vastu erilist abi.
Au Ukrainale!

Rainer Saksa hinnang olukorrale Ukraina rinnetel 22. Aprilli hommikul.

22 aprilli kokkuvõte eilse kohta ühe lausega oleks, et vene pool üritas veelgi aktiivsemalt peale tungida, kuid läbi murda ei õnnestunud. Küll peab tõdema, et vähemalt eile olid vene üksused kogu rinde ulatuses aktiivsem pool. Vene väed üritavad koralldada ka raketirünnakuid Ukraina raudteetaristule Denpri piirkonnas, et katkestada relvastuse ja uute vägede Donbassi saaramist. Arvan, et sellega on hiljaks jäädud. Samuti on see kindel indikaator, et vene väejuhatus hetkel ei plaani mitte kuidagi Dnepri jõe ületamist.
- Harkivi juures ukrainlased ei ole rohkem pealetungi suutnud üritada. Ma ei ole küll päriselt veel kindel, aga tundub, et venemaa on toonud siia piirkonda täiendavaid vägesid. Mille arvelt konkreetselt ei oska arvata, aga ukrainlaste taktika on seega olnud edukas.
- Izjumi juures õnnestus vene üksustel väga suurte kaotuste hinnaga õige pisut edasi liikuda. Aga seda ei saa veel eduks lugeda
- Severodonetsi juures sama - vene üksused kui on üldse edenenud, siis mõne kvartali ulatuses mõnes üksikus asulas. Kaotused kipuvad suured olema
- Donbassi ulatused ka kohaliku tähtsusega positsiooni lahingud.
- Lõunarindel on vene pool muutunud suruvamaks pooleks aga suuremalt pealetungida ei ole neil õnnestunud. Kaotused on märgatavad.
Vene poole üldist aktiivsuse tõusu markeerib kõige paremini vene üksuste suurenenud kaotused, eriti õhuväe osas. Eile kaotati kolm ründelennukit ja kolm kopterit, mis on ühe päeva kohta väga valus, arvestades vene üksuste üldiselt ettevaatlikku hoiakut.
Mariupolis toimuva kohta esitaks järgmise spekutaltsiooni eilse teleklipi taustaks.
- vene kaitseministril õnnestus ülemjuhatale selgeks teha, et Azovstali tehase vallutamine võtab väga kaua aega ja sellega kaasnevad väga suured kaotused. Need väed oleks vaja rakendada pealetungiks teistes suundades, sest vägesid napib.
- Sellise koti olemasolu annab võimaluse ka ukrainlasi manipuleerida ning läbirääkimistel ühe vahetuskaubana kasutada.
- Ülemjuhataja omalt poolt andis selgelt ja ühemõtteliselt mõista, et kui neid ukrainlasi õnnestub hoida isoleeritult tehases, siis on ok. Kui nad aga hakkavad mööda linna ringi tulistama, siis ei ole ok.
- Seda võib pidada kaitseministri väikeseks punktivõiduks ja näitab, et tema positsioon juhtkonnas on jätkuvalt tugev.
- Kõik see ei tähenda, et Azovstali juures lahingud lõpevad. Vaid seda, et vene sõjavägi sai loa loobuda otserünnakutest. Edaspidi piirdutakse valdavalt suurtükiväe ja õhurünnakutega. Ehk kaitsjaid ahistatakse edasi. Nüüd on aga põhjust ka arvata, et kuidagi moodi on võimalik need kaitsjad sealt mingil hetkel välja tuua.
Valgevene suunalt on vene üksused lahkunud, välja veetakse ka katki läinud sõjatehnika. Tundub, et ka lennuvägi on Valgevenest länud või minemas. Ka venemaa territooriumi osas, kust varem rünnati Kiievit, Tšernigovit ja Sumõt, ei ole koondumist märgata. Jääb diversioogruppide sissetungimise oht.
Seega võime väita, et vähemalt põhja poolt Kiievit enam ei plaanita selle sõja jooksul rünnata ja Valgevene sõtta astumise oht minimaalne, ehk puhtalt hüpoteetiline.
Prognoos jääb samaks. Ukrainal tuleb vene survele vastu pidada sel nädalal ja ilmselt ka järgmisel. Siis avanevad vasturünnaku võimalused, kui jõudu on.

Kas keegi selle Boris Jonsoni ütleluse kohta tõest infot omab anda tänase päeva seisuga?
Eilse seisuga tegelt tuli välja, et see UK jutt on hoopis sellisel teel levima hakanud:
Venemaa kosmosejuht Dmitry Rogozin kukkus sousti ajama (see pole esimene kord temalt) twitteris ja sealt siis läks laiali see jutt, et UK ei konsulteeri oma liitlastega jne jne jne, mida siis üks ja teine meedia on avaldanud.

Ehk siis siin vaikselt hakkavad ka inimesed kuulujutte juba levitama vaikselt.

EDIT: Otsisin kõik asjad läbi ja endiselt ei leia kinnitust, et UK oleks midagi sellist öelnud. Parimal juhul on käinud läbi tekst, et kui Putin peaks tuumaotsa UK poole sihtima, siis laseb UK kohe enda omad välja ja ei küsi kellegi käest luba selleks aga see on ka kõik. Enamus artiklied, kaasaarvatud 2 -3 h vanad ütlevad, et briti peaminister pole sellist asja öelnud ja puhas scam. Hiinlaste sõbralik vihje, et mõne riigi taktikalised ulatuvad 2km sügavusele ja Putini punker on kõigest 300m sügavusel maa sees pani vist ka natukene ringi mõtlema seda tuumanupu sügelust.

Muudetud 23.04.22 16:52

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 22.04: olukord Mariupolis viitab Putini poolt taktikalise vale kasutamisele - õhurünnakud ja raketiheitjate löögid Azovstalile jätkusid ning tehase varjendites olevaid tsiviilisikuid polnud võimalik evakueerida. Mujal jätkasid vene okupatsiooniüksused Ukraina kaitse proovilepanekut. Sündmusi oli palju ning valdavalt jäi rinne püsima samades piirides, mis mõne viimase päeva jooksul.
Vene okupatsiooniarmee kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommiku seisuga järgnevad - ründajaid 21200 (+200), tanke 838 (+9), soomukeid 2162 (+43), suurtükke 397, raketiheitjaid 138, õhutõrjesüsteeme 69 (+2), lennukeid 176 (+4), helikoptereid 153 (+2). Silma torkab väga suur kaotatud soomukite arv, kuus lennumasinat päevas on ka üle mitme nädala keskmise.
1) Märkimisväärne raketilöökide tihedus Harkivi linna pihta. Üle 50 tabamuse päevas ning osad neist ka linnast välja edelasse ja loodesse. Ilmselt sellega karistatakse Harkivit allumatuse eest, kuna vene okupandi saabas pole linnas alates käesoleva kallaletungifaasi algusest suutnud kanda kinnitada ning ukrainlased suutsid okupatsiooniväed ka eemale tõrjuda. Põhjast ja kirdest on nad siiski veel liiga lähedal linna osaliselt blokeerimas. Selleks, et suurtükitule eest pääseda, peaks distants olema vähemalt 50 km, ja siis jääksid ainult suurema laskeulatusega raketid.
Ukrainlased on Harkivi kandis piirivalvurite infot kasutades korraldanud tulelöögi okupantide õhukaitse ja raketiheitjate süsteemidele.
2) Izjumi operatiivsuunal jätkas vene okupatsiooniarmee üritamist kolmes koridoris - Izjum-Zavodõ, Bražkivka-Dibrovne ja Borova-Lozove. Viimase puhul neil edasiliikumine ka õnnestus ja okupatsiooniväed jõudsid Lozove asulasse, mida on eelnevatel päevadel väga kõvasti pommitatud. Dibrovne piirkonnas hävitasid ukrainlased 3 tanki ning seal on okupandid seisatud. Sama lugu on Zavodõ suunaga, seal lasti alla mehitamata lennuaparaat Orlan-10. Viimast kasutatakse suurtükitule korrigeerimiseks ja õhuluure tegemiseks.
3) Severodonetski ümbruses jätkasid vene okupandid Kreminnas oma positsioonid kindlustamist ning Zaritšne piirkonda on lastud fosformoonaga. Fosfor põhjustab põlenguid. Sellega on hea tekitada valgust, aga ka süüdata hooneid ja tehnikat. Tsiviilsektoris fosfori kasutamine on jõhkrus, kuna inimesele langedes pole seda võimalik kustutada, sest tegu on keemilise põlemisega.
Rubižne asulas okupatsiooniväed edasi tungida ei suutnud. Lõunas oli traditsiooniliselt ründeüritused Novotoškovka piirkonnas, kuid edutult.
Mida sellest kõigest võib järeldada on see, et vene okupatsioonijõud muudkui katsetavad ja torgivad, et tuvastada võimalikke lünki ukraina kaitses. Niipea kui leitaks koht, mis paistab piisavalt hästi katmata, korraldatakse sinna suurem löök. Võimalik, et lähipäevil selliseid lööke üritatakse neis paigus, mida okupantide väejuhatus leiab olevat nõrgad lülid.
4) Donbasssi rindejoon alates Popasnast oli tihedalt tulelöökidest üle külvatud ning pealetungisuunad olid traditsioonilised. Popasnas nad taas edasi ei saanud. See on oluline suund, sest sealt on võimalik liikuda Severodonetski tagalasse ja ühendada piiramisrõngas Izjumi poolt Slovjanskisse suruvate üksustega. Nii et seal kindlasti surve jätkub.
Toretski, Avdiivka ja Marjinka piirkond olid samuti tugeva tuletegevuse mõju all, aga seal on tugev kaitseliin ning ka siis, kui okupatsioonijõud on vahel ka edasi tungenud, on neid üsna pea tagasi pekstud. Ainus pisike edasiliikumine oli Stepne piirkonnas Marjinka ja Vugledari vahel.
5) Mariupolis jätkasid vene okupandid Azovstali tehase taristu hävitamist õhust ning raketiheitjatega. Samas sõjaväelased on lubanud veel pikalt vastu pidada. Mariupoli kaitsjad tõestasid, et on suutnud pikka aega siduda suurt vene okupatsioonivägede grupeeringut ning tõenäoliselt jääb osa sellest seotuks veel mõneks ajaks
Mariupoli lähistel on eile ja täna satelliidipiltide abil fikseeritud massihauad. Varem on kõneldud suurest matmispaigast Manguži küla lähistel Mariupolist läänes. Nüüd on tulnud juurde infot, et ka Vinogradoves, ida pool, paistab surnuaia kõrvalt üks pikk kaevik, mis paistab laienevat. Nagu varasemalt märkisin, siis Mariupol on vähemalt kümnekordne sõjaroim võrreldes vene okupantide kordasaadetu koledustega Butšas ja Borodjankas. Nad küll üritavad tõendeid varjata ja peita, kuid tänapäeval leitakse kõik üles. Ilmselt nad ei jõua nii palju põletada oma mobiilsetes krematooriumides, kui palju on nad jõudnud tappa.
President Zelenski on kinnitanud taas, et Mariupoli vabastamise operatsiooni planeeritakse. Saab olema kindlasti keeruline, kuna läbi okupeeritud ala on tarvis läbida vähemalt 100 km. Ukraina enda asjatundjad viitavad, et Mariupoli kiire langemine piiramisrõngasse sai võimalikuks tänu teatud tegematajätmistele sõja esimestel tundidel ja päevadel. Näiteks ei lastud õhku Krimmi poolsaarelt Ukrainasse suunduvaid sildu ja võimaldati okupantidel üsna takistamatult jõuda Melitopolisse, kust käib nüüd kogu lõunarinde varustamine. Teine faktor oli venemeelse partei mitmete saadikute kollaboratsionism, mille hulgas oli nii oluliste sihtmärkide osutamine venelastele, tee juhatamine ning mitmesuguse tundliku info jagamine. Need inimesed on saanud Ukraina poolt kahtlustuse riigireetmises.
6) Zaporižžja piirkonnas on lõunarinne tugeva tule all. Pea kogu rindejoone ulatuses on külasid ja aleveid tulistatud. Läbimurret on üritatud Staromlinivka suunast põhja poole Zelene Pole asula suunas, kuid see ei õnnestunud. Tollest punktist kuni praktiliselt Zaporižžjeni välja korraldasid venelased tulelööke pea kõikidele küladele. Dnipro kandis sai raketilöögi ka üks põllumajandusettevõte, mille tehnikaangaar hävitati - kuna seal olid põllumasinad, siis majanduslik kahju on märkimisväärne.
Zaporižžja kandis juhtus hommikul lennuõnnetus, kus transpordilennuk An-26 kukkus alla, kuna oli uduse ilmaga lennanud liiga madalalt ning tabanud kõrgepingeliini, millest süttis mootor. Tegu pidavat olema tehnilise lennuga Lääne-Ukrainasse.
Sellel rindelõigul olevat vene okupandid pidantud ühe PTG lahinguvõime kaotamise pärast välja viima ning asendama selle värskete üksustega.
7) Hersonis on siis analoogne olukord. Vene okupandid proovivad rünnata ja lasta kõike, mis jääb nende hetke kokkupuute liinile ukrainlastega. Peamiseks sihiks on vallutada Hersoni oblasti maa-alad, mille ukrainlased hiljuti tagasi võtsid. Ja suunad on seal traditsioonilised - põhjapool Krõvõi Rigi poole ja lõunas ranniku ääres Aleksandrovka kandis.
Mõkolaivi linn on saanud taas raketitabamusi, kuigi okupantide üksuseid tolle linna lähedal enam pole.
Lääne poolt paistavad relvatarned Ukrainale jõudnud enam-vähem sellele kvaliteedile, mis on Putini avantüüri lõpetamiseks vajalik. Koguste osas ei saa veel hinannguid anda, kuna need muutuvad, aga põhimõttelised kaubaartiklid vastavad ukrainlaste vajadustele - iseliikuvad suurtükid, soomustehnika, lennupargi täiustamiseks vajalikud varuosad, rääkimata rohketest õhutõrje ja tt-trelvadest. Selles mõttes on Putini poolt Ukraina militaariseerimise eesmärk ju kenasti täidetud. Ja karta on, et läheb veel paremaks.
Vene propaganda narratiiv on ajalukku pööratud ning nüüd 9. mai eel üritatakse konstrueerida minevikku, milles ka nn. Suure Isamaasõja ajal olevat Venemaa võidelnud üksi terve maailma vastu. Muidugi tegelikult võitles üksi kogu maailma vastu oma kurjuseteljega Adolf Hitler ja see lõpp polnud väga õnnelik. Üksi on Venemaa kogu maailma vastu võidelnud 19. sajandi keskel Krimmi sõjas, olles selle häbiväärselt kaotanud. Parem ajalooõppimine aitab teha paremaid otuseid tulevikus. Ebaadekvaatsed minevikukäsitlused toovad aga kaasa suuri probleeme tulevikuga.

Teet Kalmus kirjutab:
Lühiülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (23.04).
Venemaa armee on aktiivne kõikides rindelõikudes ja natuke on nad edasi suutnud liikuda põhja pool Izjumi piirkonnas Lozoveni ja natuke ka lõuna suunal Zaporižža suunal, kus Venemaa armee täienes osade väeüksustega, kes viidi sinna Mariupoli alt. Mujal jäi sisuliselt kõik samaks, Ukraina üksused on tugeva kaudtule all, aga kaitse püsib. Samas tegutseb ka Venemaa armee külllatki ettevaatlikult, vältides suuremaid kontaktlahinguid ja liikudes edasi seal, kus kaitses manööverdavad Ukraina üksused selleks võimaluse annavad.
Vaatasin eile õhtul Esimest stuudiot, paraku jätsid saates osalejad palju eeldustest rääkimata, et mis tingimustel oleks üldse Venemaal võimalik kogu Lõuna-Ukraina okupeerida. Seda osutuks võimalikuks ainult siis, kui Venemaal kuulutataks välja üldmobilisatsioon, aga kui see isegi välja kuulutataks, läheks mitmeid kuid, kui enne mingilgi kujul võitlusvõimelised väeüksused suudetakse lahingusse saata, aga tänasel päeval ei ole mobilisatsioon Venemaal päevakorral. Vahepeal oli õhus võimalus, et Ukrainaga piirnevates oblastites kuulutatakse välja sõjaseisukord ja see võimaldaks seal mobilisatsiooni läbi viia, aga tänasel päeval on ka see laualt maas. Ja lisaks on küsimus, et mis tehnikaga need sõdurid sõdima hakkaks, sest Venemaa sõjatööstus sisuliselt seisab ja vanarauaga midagi suurt korda ei saada olukorras, kus Ukraina saab kiirelt ja palju kaasaegset raskerelvastust juurde.
Saatest jäi kõlama, justkui olevad Ukraina idas võitlevad väeüksused kurnatumad kui viis kuud rasketes tingimustes viibinud Venemaa väeüksused. Ukrainlastel oli soe söök, normaalsetes oludes magamine, ka ei olnud sõja alguses lahingute raskuspunkt idas. Nüüd Venemaa üksustel oli puudus kõigest, vahepeal olid väga külmad ilmad, Kiievi suunal olid rasked lahingud ja nüüd rääkida, et peale Kiievi alt väljaviimist on need üksused mõne nädalaga võitlusvõime taastanud - ma jään eriarvamusele selles osas. Selle kinnituseks tänahommikune uudis, et Butšas kurikuulsaks saanud 64. brigaad, kes sai ka aunimetuse "kaardiväeline", sai eile kõvasti rappida Harkivi lähistel. Ei olnud mitte mingisugust märki suurepärasest võitlusvõimest, pigem vastupidi.
Kui edukaks pealetungiks peaks ründajal olema teoorias kolmekordne ülekaal elavjõus, siis seda Venemaal ei ole Donbassis, kohe kaugel sellest, seetõttu nad väldivad kontaktlahinguid ja kasutavad oma ülekaalu kaudtule andmise võimalustes. Aga selles osas on olukord muutumas. Ukraina presidendi nõuniku Arestovitši sõnul annavad ainuüksi USA haubitsad võimaluse relvastada 3-4 suurtükibrigaadi ning eriti stepis lõuna pool on sõna otseses mõttes tappev eelis sellel, kes suudab kaugemalt täpselt tulistada. Arestovitši sõnul on juba ainuüksi USA haubitsad mängumuutjad, aga lisaks nendele annab Holland liikursuurtükke PzH 2000, prantslased annavad liikursuurtükke Ceasar. Lisame juurde tšehhide ja slovakkide panuse samas vallas ning õige pea on Ukrainal ka kogu maailma mõistes üks parimaid suurtükivägesid ka tehnoloogilises mõttes. Selles sõjas ja nendes oludes on see oluline muutus, sest stepis ei ole mitte kuskile peitu pugeda, saab ainult taganeda, seega vähemalt teoorias saaks Ukraina oma tulevase paremuse kõige paremini maksma panna just Ukraina lõunaosas. Lisame juurde tapjadroonid ja ka teadmise, et erinevalt Venemaast ei ole Ukrainal probleemi inimestega, vastupidi, inimesi jagub, puudus oli rasketehnikast. Kui kõik läheb plaanide järgi, siis juba nädala-kahe pärast olukord rinnetel muutub oluliselt. Seniks tuleb aga vastu pidada, kõige raskemad sõjapäevad on veel ees.
Sõdimiseks on vaja palju relvi ja neid tuleb toota. Venemaale eksportisid kõrgtehnoloogilisi komponente peamiselt Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa ettevõtted ja tänu sellele sai Venemaa oma relvastust täiendada uute ballistiliste ja tiibrakettidega, tankidega, lennukitega, helikopteritega, õhukaitsesüsteemidega jne. Lepingute mahud ei olnud rahaliselt väga suured, aga ilma importkomponentideta kõik need relvad ei toimiks. Nüüd suudeti ka see nö auk kinni panna, komponentide import lõppes ja Venemaa relvatööstus seisab suures osas. Hävitatud tankidele saab asendust sisuliselt ainult ladudest, kus on aastakümneid konserveerituna seisnud tehnika suures osas halvas olukorras. Muuseas, USA ekspertide andmetel on juba tänasel päeva Ukraina territooriumil Ukraina armeel rohkem tanke kui Venemaa armeel. Ei välista, et õige pea selgub Poolas, et on järjekordselt on kuskile haihtunud järgmised 100 tanki T-72.
Majandussanktsioonidest ka. Visa, Mastercard ja teised piirasid Venemaal välja antud kaartide kehtivuse ainult Venemaaga, väljaspool riiki need ei toiminud. Venemaalaste jaoks oli sisuliselt ainukesks nö õlekõrreks hiinlaste UnionPay maksekaart, millega sai suuremate probleemideta välismaal maksta (tõsi, probleemid esinesid Euroopas ja USA-s, Israel ei tunnista ühtegi Venemaal väljaantud makstekaarti). Kuni eilseni, kui Hiina väidetavalt blokeeris nende kaartide kasutamise, kartes USA sanktsioone Venemaa pankade vastu. Ei ole kerge olla agressorriigi elanik, kes tahab piiri taga elust rõõmu tunda. Kannatavad ukrainlased, peate teie ka kannatama. Tõsi, see valu ja vaev on tühine sellega võrreldes, mida põhjustab nende riik ukrainlastele.
Au Ukrainale!

Igor Taro kirjutab:
UKRAINA PÄEVIK 23.04: Venemaa okupatsioonijõudude suurtüki- ja raketituli ukrainlaste kaitsepositsioonidele on tugevnenud läbimurdeks kavandatud suundades. Hetkel on enam-vähem selge, millistes koridorides sooviksid okupandid edeneda, kuid viimasel ööpäeval pole see neil sugugi õnnestunud.
Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgnevad - ründajaid 21600 (+400), tanke 854 (+16), soomukid 2205 (+43), suurtükke 403 (+6), raketiheitjaid 143 (+5), õhutõrjesüsteeme 69, lennukeid 177 (+1), helikoptereid 154 (+1), Musta mere laevastiku lipulaevu 1, kindraleid (kiire kasvu tõttu pole täpne arv teada). Inimkaotusi on viimase 7 päeva lõikes üle keskmise ning kaotatud/hävitatud soomukite arv on teist päeva järjest umbes kahekordistunud. Täiesti teoreetiline pakkumine - efektiivne suurtükituli või tapjadroonid jõudsid kohale (s.t sihtmärgini).
1) Harkivi pidev pommitamine hakkab ka Ukraina poolt vastust saama. Eelneva päeva märkimisväärne näide oli see juhtum, kus päästjad läksid haavata saanud naisele abi osutama ning said kaela korduslöögi. Kui eesmärgiks oleks hävitada militaarbojekte ja taristut, nagu väidab Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium, siis selliseid sigadusi ju ei tehtaks. Järeldus - Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeerum on oma nime vääriline.
Ukraina vägi vabastas okupatsioonijõudude rämpsust Bezruki, Slatine ja Prudjanka külad, mis asuvad Harkivi-Belgorodi raudtee vahetus läheduses, mis kulgeb paralleelselt maanteega, kuid pisut läänes. Maantee jääb samas ulatuses hetkel veel vene okupantide kontrolli alla, moodustades Harkivist põhjapool hamba. Sellised hambad ei püsi tavaliselt pikalt, aga eks tulevik näitab.
Põhjapool Tšernigivist kirdes oli ka üks intsident, kus ukraina piirivalvurite pihta avati tuli automaatgranaadiheitjast, ilmselt AGS.
2) Izjumi operatiivsuunal üritasid okupandid edeneda Zavodõ asula poole - see oli eelneva päeva põhilöögisuund. Kusagil sealkandis on ukraina raadioluure ja võitluse üksus suutnud täiesti tervena maandada venelaste Orlan-10 drooni.
Kuulates viimaseid kommentaare Donetski rahvavabariigi ristiisa Igor Girkini suust, siis tema hinnangul on sõdivad ukrainlased mitmekordse droonide ülekaaluga. Tema loomulikult ei tee Ukraina propagandat, vaid vastupidi kõneleb "niinimetatud ukrainast". Seega vaevalt, et ta vastaspoole võimekuse osas midagi liialdab. Ja igapäevaselt ilmub ju tõesti palju igasuguseid droonikaadreid - need tulevad ainult teatud viivitusega ja ilma kohaviiteta tihtipeale, mis teevad neist sellise meelelahutusliku materjali, millel päevaülevaadete koostamisel pole midagi teha. Lihtsalt teevad tuju heaks need põlevad vene tankid. Eks nad loovad mingit üldist fooni, et vene tehnikat hävitatakse.
Ja kõigis muudes kohtades Izjumi piirkonnas on rinne seisnud, mis ei tähenda, et seal pole tuletegevust olnud. Barvinkove sai kindlasti tulelööke, kui üks edenemise sihtmärk. Ja Aleksandrovka küla Lõmani rajoonis, mis jääb samuti okupantide perspektiivsele löögisuunale Slovjanski poole.
Seega käib suurtükitulega ukrainlaste väljapeksmise katsetamine ning seda tegelikult suures ulatuses kogu rindel Harkivist Hersonini.
3) Severodonetski linnastule hakkab terendama Mariupoli saatus, kuid siiski veel mitte piiramise mõttes, vaid humanitaarolukorra osas. Privillja, Novodruševski ja Lõssõtšanski piirkond on ilma veevarustusest, kuna okupandid suutsid hävitada veetöötlusjaama. Lõssõtšansk on vast Tartu suurune ja koos ülejäänud kahega võis see olla ligi 150 tuhande elanikuga piirkond. Kui näiteks Mõkolaivis suutsid võimud hakata veevarustust taastama puuraukude puurimisega, siis sealses piirkonnas on igasugune infra taastamine pideva tuletegevusega võimatu. Joogivett hakatakse sellises olukorras võtma wc-pottide loputuskastidest ja soojaveeboileritest, kus neid on. Ilma veeta kaua ei kesta.
Vene okupatsiooniarmee prioriteediks on viimasel ajal Rubižnes edenemine - hetkeseisuga on nende päralt vaid põhja ja kirdeosa. Samuti püüavad venelased moodustada ründegruppi Severodonetski pealetungi suunal.
Lõunast oli traditsiooniliselt pealetung Novotoškovkale. Kogu see lõik jäi Kreminna loovutamise järel paigale, kuna suures osas on seal korralik looduslik tõke jõe näol ning ukrainlaste raudte kaitseliin. Läbimurded Popasna ja Lõmani poole Slovjanski suunal hakkaksid seda piirkonda ohustama sissepiiramisega.
Nr. 3 juures punane nool kirdest märkib Rubižne rünnakusuunda ning lõunas paralleelsetest nooltest ülemine on Novotoškovka. Punktiirnoolena on tähistatud tegevus ründegrupi moodustamiseks vene okupantide lähitagalas.
4) Donbassi rindel on väljakujunenud 3 pealöögisuunda. Alustame ülevalt - Popasna, Avdiivka ja Marjinka. Popasna põhjast, nagu ennist mainitud, on tee Slovjanski poole ja lõikab ära Severodonetski tagala. Ukraina kaitse on seal tugev. Sinna saadetakse vene okupantide poolt välisvõitlejaid - Liibüa ja Süüria kodanikke on juba kilekottides tagasi saadetud. Surve seal jätkub ja võibolla isegi tugevneb.
Avdiivka suunal tegutseb wagnerlaste grupeering - sinna on moodustatud 200-meheline üksus. Ukrainlaste kaitse on seal väga heal tasemel.
Marjinka püsib pärast tagasivallutamist ukrainlaste kätes.
Donbassi rinde kaitsejõud on selle päeva jooksul löönud tagasi 12 pealetungi, hävitanud 4 tanki, 15 soomukit ja 5 suurtükki. Õhukaitse on toonud alla ühe Su-25 lennuki, tiibraketi ja kolm Orlan-10 drooni. On märgitud, et pealetungite arv on suurenenud ning peasuundades proovitakse neid nüüd teha suisa mitu korda päevas. Varem piirduti ühega.
5) Mariupol. Seal jätkub Azovstali pommitamine. Venelaste lubadus tagada humanitaarkoridor ei pidanud, nad lihtsalt petsid. Inimesed aeti kokkulepitud kohast mujale ning seejärel viidi hoopis teiste bussidega vene okupeeritud aladele Dokutšajevskisse Zaporižžja asemel. Inimestel ei lubatud bussidest lahkuda ning teatati, et nüüd sõidate Venemaale. Küüditamise käigus on Venemaale viidud hinnanguliselt pool miljonit ukrainlast, seda arvu on öelnud välja ka president Zelenski.
Venemaa tegeleb aktiivselt sõjakuritegude jälgede hävitamisega. Pealtkuulatud raadioside põhjalt veetakse traktorite abil Mariupoli draamateatri rusude alt surnukegi ilma tuvastamata Manguši massihauda, kus aetakse lihtsalt auku. Võrdluseks - ukrainlased tegelevad siiamaani Kiievi oblastis sadade matmispaikade avamisega, et tuvastada maetute isikuid ja surma põhjuseid. Ukrainale on tähtis teada tõde iga inimese saatuse kohta, vene barbarite jaoks on inimesed lihtsalt biomass.
6) Zaporižžja suuna rindel pole liikumist. Ainult suurtükituli rinde ulatuses.
7) Hersoni piirkonnas on selgunud tugeva plahvatuse sisu - selleks oli järjekordne vene okupantide eesmise juhtimispunkti hävitamine. JuPu oli muidugi mitte roodu tasemel, vaid ikka kogu sealse rinde ning ukrainlaste teatel läks ühe pauguga teise ilma kaks kindralipagunitega tegelast ning kolmas ei lahkunud ränkade vigastustega ka omal jõul. Sellised täppislöögid võitavad vene okupantide rünnakuplaanidel muidugi hoo maha. Kui eelmisel korral oli selleks Moskva raketikandja mahavõtmine, mis olevat olnud ajastatud ka ründajate aktiivse sammu ennetamiseks, siis nüüd on sarnane mõju saavutatud maismaal. Hersoni piirkonnas on okupantidel oblasti halduspiiridele jõudmisega kiire, kuna neil küpses referendumi plaan ja ilma terve oblasti territooriumita pole plaan täiuslik. Seega surve seal jätkub.
8 ) Päeva jooksul oli mitu raketilöögi Mõkolaivi pihta - algul öösel, mis ei tabanud midagi olulist ning hiljem lasti Krimmi poolsaare territooriumilt elurajooni pihta laevatõrjeraketiga. Arvatavasti X-35 maismaa laskeseadeldisest BAL. Lisaks teatase Ukraina peastaap vene allveelaevade väljumisest Sevastopoli sadamast Musta mere akvatooriumisse - need suudavad Kalibr rakette välja tulistada ka 50 m sügavuselt vee alt, jäädes samal ajal radaritele märkamatuks.
Odessa sai taas rakettidega pihta ning seekord oli raketilöök teostatud strateegiliselt pommitajalt Tu-95 Kaspia mere piirkonnast. Neli raketti oli lastud ja neist kaks tabasid - üks militaarobjekti ja teine elumaja, kus hukkus kaheksa inimest, sealhulgas 3-kuune tüdruk ja vigastada sai paarkümmend inimest. See intsident leidis ukraina võimuesindajate poolt väga teravat vastukaja. Nii Odessa linnapea kui ka president Zelenski nimetasid Vene okupatsiooniarmeed värdjateks. Odessa linnapea ütles: "Värdjad põlegu põrgus" ning Zelenski nimetas neid "haisvateks värdjateks". Ei saa neid kuidagi hukka mõista ebadiplomaatilise ja mittepoliitkorrektse keelekasutuse pärast. Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi värdjad teatasid omarkorda täppisrünnaku korraldamisest sõjaväeobjektile. Värdjad jäävad värdjateks.
Ukraina riigipea on metroojaamas peetud pressikonverentsil öelnud mõned märkimisväärsed mõtted lisaks. Esiteks hoiatas ta Venemaad, et pseudoreferendumite korraldamine okupeeritud aladel või Mariupoli kaitsjate mõrvamine lõpetab igasugused läbirääkimised. Aga läbirääkimiste katkemist kardavad venelased samavõrd, kui sakslased tuumarelva. Läbirääkimised on nimelt ainus teoreetiline tee sanktsioonide leevendamiseks. Ja kuigi nad praalivad, et need ei mõju, siis täieulatuslik mõju pole lihtsalt veel kohale jõudnud, kui uus pakett on juba teel.
Teine oluline mõte puudutas Mariupolit ja Zelenski tunnistas, et Ukrainal puudub hetkel sõjaline võimekus sinna läbi murda. Tema sõnul saavad sellest aru ka Azovstali kaitsjad. Samas on ta alati toonitanud, et selle võimekuse loomisega tegeletakse. Peamiseks puuduseks tema sõnul on raskerelvastuse puudumine. Ilmselt peab ta silmas suure laskeulatusega suurtükke ja raketiheitjaid, mis võimaldaksid vene okupante tõhusalt maha suruda. Teine puudus, mida ta pole küll nimetanud, aga on ilmselge - strateegilise reservi loomine mobiliseeritud reservväelastest. Sellega tegeletakse väljaspool rinnet ning sõltub, kui kiiresti suudab Ukraina 100 tuhat meest-naist töötavateks üksusteks välja õpetada.
Eesti tuntuimast välispoliitika- ja õllepoest tuli päring, kas okupeeritud territooriumi protsendi osas peaks pöial olema püsti või pikali. Hetkel ei näe vajadust seda pindala arvutust ümber teha, kuna sisuliselt on seis muutumatu - niipalju kui vene okupandid on siit-sealt edenenud, suutsid ukrainlased teistest kohtadest (peamiselt Harkivi ümbrusest ja pisut Hersoni oblasti põhja suunast) tagasi võtta. Nii et okupeeritud territooriumi protsent jääb 20 juurde ja nii täpseid arvutusi ei saa teha, et komakoha järgi saaks edenemist hinnata. Tegelikult on see Ukraina kui terviku jaoks hetkel väga hea tulemus. Meenutame, et uue kallaletungi esimestel nädalatel jõudis see umbes 25% peale ning märtsi lõpust alates on hakanud jõudsalt vähenema, jäädes nüüd Donbassi nn. teise faasi ajal paigale. Ehk kogu see "suurpealetung" pole vene okupandile siiani territooriumi osas ära tasunud, aga see on ainus kategooria, millega nad oma edu hinnata oskavad. Tundkem siis õigustatult heameelt, et neil hästi ei lähe ja ootame, millal Ukraina hakkab uute abisaadetiste potentsiaali täiel määral realiseerima.
Välispoliitka mõtlejate heietused sellest, kuidas Venemaa sõda Ukrainas lõpetada, peaksid keskenduma soovitud eesmärgile. Kui Butša lihuniku peatamise osas konsensus saavutatakse, siis edasine peaks olema tehnilist laadi - strateegia, vajalikud tegevused, vahendid. Milleks asetada tänaseida toimetusi homse varna, hoides ja kogudes ladudesse asju, mis neid toimetusi suudaks kohe täita. Selles on küsimus.

Teet Kalmus kirjutab:
Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (24.04).
Kuidagi märkamatult on kaks kuud sõjategevust Ukrainas täis saanud ja endalegi üllatuseks olen suutnud iga päev postituse valmis meisterdada ning mingil kummalisel kombel on nad viraalseteks läinud. Samas on see väga väsitav, sest inimesed ootavad postitust iga päev, neil võtab selle läbilugemine mõned minutid, aga minul kulub iga päev tunde ja tunde info leidmisele ja selle analüüsimisele. Delfist ma mingit raha saan ja ma olen hästi kursis ka Eesti meediamaastiku rahaliste realiteetidega, aga rahalises plaanis on see heategevus. Mul ei ole olnud mitte ühtegi puhkepäeva, samas kui tahad nö rea peal olla, pead iga päev infot otsima ja sündmustega kursis olema, ei ole võimalik nö ratta pealt maha hüpata. Teisalt võib see sõda kesta veel kaua ja ilmselgelt sellisel kujul jätkamine ei ole jätkusuutlik. Ehk hakkan harvimini kirjutama, näis. See poleks ka ju tore, kui postitus meenutaks tele spordiuudiseid hapukurgihooajast, kus tehakse uudislugu suvel grilli ümber vormi koguvatest talisuplejatest (nali).
Viraalsuse tegelik põhjus võib peituda asjaolus, et selle sõja tingimustes on tegemist info üleküllusega ning inimesed vajavad hästi läbimõtestatud ja suhteliselt lühidalt kokkuvõetud infot. Paljud tuttavad on öelnud, et nad loevad sõjaga seoses ainult minu ja Igor Taro tekste ja sellest piisab. Professor Peeter Vihalemm armastas ikka rääkida, et meediatekstides on oluline see, et mõtestav aine tiheneks, mis lahtiseletatuna tähendab seda, et sisulises plaanis öeldaks rohkem vähemate sõnadega. Inimene tunneb ennast hästi, kui ta saab teksti sõnumist aru, ka seda tuleb alati meeles pidada, oskus kirjutada keerulistest asjadest lihtsalt ei tule lihtsalt, eruditsioon ja analüüsioskus on aastakümnete pikkuse vaimse arengu tulemus, nii need asjad kord juba on.
Nüüd sõja juurde. Nende 60. päevaga on olukord sõjatandril tundmatuseni muutunud. Kui veel kuu aega tagasi ei tahtnud lääneriikidest eriti keegi midagi kuulda ründerelvastuse tarnimisest, siis nüüd on asjad vastupidi - kui sa ei tarni, siis ei võeta sind tõsiselt. Lisandub ka äriline mõõde - selles sõjas mängitakse ümber oluliselt maailma relvamüügiturgu, sest esiteks on Venemaa nüüd sisuliselt väljas ja teiseks muutub ka arusaamine kaasaegsest sõjapidamisest kui sellisest. Muutub suunas, mis sobib ka meiesugustele väikeriikidele. Sõda muutub kõrgtehnoloogiliste relvade mängumaaks, kus 6000 dollarit maksev tapjadroon suudab hävitada võrratult kallimaid õhukaitsevahendeid ja mitmikraketiheitjaid. Kus järjest väheneb tankide osatähtsus. Jne jne jne.
Kogu suure pealetungiga Donbassis on Venemaa väeüksuste edenemine olnud sõjalises mõttes mitteoluline, nii lõunast kui põhjast. Kui mõned inimesed armastavad võrrelda Donbassi lahingute nö eepilisust Kurski kaare lahinguga II maailmasõjas, siis Kurski all oli Venemaa poolt lahingutes miljon sõdurit ja reservis 600000, aga Donbassi all on Venemaa armee kõik üksused kokku (k.a reserv piiri taga) suurusjärgus 80000, reaalses elus vast isegi vähem. Ei ole võrreldavad suurused. Kui isegi Venemaa armee peaks jõudma Slovjanskini, siis senine sõja käik on näidanud, et linnalahingutes nad ei saa hakkama, lisaks on ukrainlased valmistunud neid piirkondi kaitsma aastaid. Kaitses on ukrainlasi suurusjärgus 50000-60000 ning sellistes oludes on kaitses olla suur eelis. Vähemalt minul on väga raske ette kujutada, kuidas Venemaa seal piirkonnas 9. maiks midagi suuremat suudaks korda saata. Samal ajal kaotavad nad iga päev nii relvastust kui sõdureid, aga väärilist asendust võtta ei ole.
Venemaa analooge mitteomavad relvad. Venemaa meedia kiitis enne sõda rakette H-101, mis pidavat olema tehnoloogia viimane sõna. Tegemist siis lennukitelt heidetavate suurte nö täppispommidega, millel pikkust 7,45 meetrit, lõhkepea kaalub 450 kilogrammi, lennukaugus kuni 2800 kilomeetrit, väidetavalt stealth-tehnoloogia jne. Ja kukkus siis üks selline alla ja ei plahvatanud. Ukrainalaste suureks üllatuseks oli raketi juhtplokk sõna otses mõttes kuuekümnendate aastate tehnoloogia. Made in USSR. See on tase, milleks nad on võimelised tänasel päeval ja needsamad "imeraketid" H-101 on osutunud selles sõja õnnetuteks igas mõttes. Eile tabasid Odessas kaks tiibraketti elumaja. Ilmselgelt sihtmärgist möödalainud raketid, sest kolmekuuse lapse tapmine ei saa ju ometi olla Venemaa armee täppisrünnak ja suursaavutus.
Ukraina saab juurde niipalju tipptasemel ründetehnikat (rohkem kui 250 haubitsat ja iseliikuvat suurtükki, mitmikraketiheitjad jne), et juba mai keskel võivad nad hakata suuremaid kontrarünnakuid korraldama. Sinnamaani on ees palju raskeid päevi, aga on olemas lootus ja see on kõige tähtsam. Ukraina on juba teinud imet, nad on suutnud muuta maailma üksi rohkem kui paljud teised riigid pikema aja jooksul kokku. Loodetavasti lüüakse okupandid riigist lõpuks välja, võtab see siis aega kaua ta võtab.
Au Ukrainale!
PS Panen kommentaaridesse lingi, kus seletatakse lahti mõiste "kaudtuli" tähendust. See ei ole minu poolt välja mõeldud, vaid see mõiste on laialdaselt kasutusel. Minuga pole mõtet polemiseerida teemal, justkui oleks sõna "kaugtuli" parem, sõja kontekstis on "kaudtuli" (vastand on otsetuli) laialdaselt kasutusel.

Sõda on kestnud nüüdseks 2 kuud. Siin on Rainer Saksa ülevaade olukorrast Ukraina Vabadussõja rinnetel 24. aprilli hommikuse seisuga.
Suur tänu, Rainer!
24 aprilli kokkuvõte eelneva päeva kohta kõlab - vene üksused edu ei saavutnud, mõnes punktis olid ukrainlased edukamad.
Üle mitme päeva toimusid eile raketilöögid Ukraina pihta. Odessa ründamine oli ilmsesti kättemaks kõigi kannatuste eest, mida Ukraina on põhjustanud. Dnepro ümbruses üritati taaskord hävitada raudtee taristut, et pärssida relvade, varustuse ja täiendavate üksuste transporti Donbassi. Raskusi kindlasti suudetakse ukrainlastele põhjustada, kuid katkestada ühendusi vaevalt. Sellega on lootusetult hiljaks jäädud. Teisalt kinnitab toimuv ka seda, et venelased isegi ei unista praegu enam Kiievi vallutamisest.
- Harkivi juures võtsid ukrainlased tagasi mõned asulad Harkivist põhja suunas, Harkivi ja vene piiri vahel. Tegemist on kohaliku tähtsusega taktikalise eduga. Kuid see näitab, et ukrainlased suudavad praegu juba palju kindlamalt peale tungida, luua kitsamates lõikudes korralikku ülekaalu ehk manööverdavad paremini kui venelased. Nende külade vabastamine kinnitab veelkord vene positsioonide ebakindlust Harkivi ümbruses. Ukrainlaste tegevus on siinkandis suunatud venelaste Izjumi grupeeringu tagala ja Harkivist idas asuvate vene üksuste varustuse blokeerimisele. See olukord meenutab jätkuvalt olukorda Kiievi lahingu viimases faasi eel. Et olukord on venelaste jaoks ebamugav, näitab ka Iskanderi laskeseadeltiste koondamine siia piirkonda venemaa territooriumile.
- Izjumi juures üritavad vene üksused edeneda, aga ilma erilise isuta. On jälgitav, et nad üritavad vältida kontaklahinguid ja mõjutavad pigem suurtükitulega. Kaotused on neil siiski olulised
- Donbassi rindel on märke, et venelased on koondamas suuremaid üksuseid Severdonetsi piirkonnas peale tungimiseks. Natukene spekulatiivne minu poolt, aga oleks nagu viide, et vene pool on loobunud plaanist ümber haarata kogu Ukraina Donbassi grupeering kotti. Ilmsesti keskendutakse Luganski oblasti Ukraina kontrolli alla jäänud alade hõivamisele. Võib olla unistatakse veel ka Kramatorski ja Slavjanski piirkonna Ukraina vägede ümber piiramisest.
Ülejäänud Donbassi rinde ulatused käisid tavapärased suurtüki rünnakud koos vene üksuste edasitungimise katsetega. Nende kaotused on jätkuvalt suured
-- Mariupolis muudatusi ei ole, jätkub suurtükituli tehasele.'
- Lõunarindel oli olulisem sündmus vene poole komandpunkti hävitamine Hersoni kandis, mille käigus sai surma kaks kindralit ja üks veel haavata. Lisaks väga suur hulk kõrgemaid ohvitsere. Esmapilgul tundub, et tegemist oli Hersoni piirkonda juhtiva vene staabiga. Samas on kolm kindralit sellise suht väikese piirkonna staabis nagu liiga palju, aga eks hiljem saa täpsemat infot. Nii nagu eeldada võiski, langes selle peale koheselt vene üksuste aktiivsus (vene üksuste aktiivsus langes eile ka Zaporizzija oblastis). On andmeid, et Ukraina pool kasutas seda ära uueks edasi tungiks Hersoni oblastis, kuid kinnitust veel ei ole. Lähemad kaks päeva näitavad, kas ukrainlased said vähemasti Hersoni oblastis initsiatiivi tagasi. Igatahes on see kõik väga suur tagasilöök vene vägedele sellisel otsustaval hetkel.
Hersoni juures on käinud ca kuu aega lahingud Alksendrijevka küla pärast, mis asub Hersoni linnast lõunal asuval poolsaarel Musta mere kaldal. See piirkond on sõja alguses saati ukrainlaste käes ja seal on väga kõvasti võideldud. Selle piirkonna kaitsmine on täiesti võrreldav Mariupoli kaitsmisega. Vene üksused ründavad pidevalt, kuid kannavad kogu aeg suuri kaotusi.
Kokkuvõttes võib öelda, et vene üksused ei ole suutnud edeneda sellises tempos, et suudetakse reaalselt ähvardada Ukraina üksuseid Donbassis suurde kotti võtta. Lisaks on kaotused väga suured - ka eilse päeva jooksul kaotati vähemati 1PTG jagu elavjõudu ja tehnikat. Ja seda olukorras, kus vene pool üritab oma vägesid palju paremini hoida ja julgestada, kui sõja esimeses faasis. Sellisel kujul, jaksavad nad aktiivselt peale tungida ainult järgmise nädala lõpuni.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 24.04: Vene okupatsioonijõududel on õnnestunud Izjumi poolt kahes kohas edasi liikuda. Hoolimata kahe päeva eest kõlanud bravuurikatest avaldustest Mariupoli äravõtmisest, käib seal endiselt kõva pommitamine, mis segab tsiviilelanike evakueerimist. Võimalik, et peagi katsetavad vene okupandid Hersoni oblastis uut pealetungisuunda.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgnevad - ründajaid 21800 (+200), tanke 873 (+19), soomusmasinaid 2238 (+33), suurtükke 408 (+5), raketiheitjaid 147 (+4), õhutõrjesüsteeme 69, lennukeid 179 (+2), helikoptereid 154. Tehnikat on läinud taas rohkem kui poole PTG jagu, kuid elavjõudu töödeldud vähem - võimalik, et tehnika oligi alamehitatud, kuna jalaväe defitsiidist on ka varem räägitud.

1) Harkivi pihta on taas palju raketilööke ning lisaks linnasisestele tulelöökidele on lastud ka linnast välja kirde ja kagu eeslinnadele. Maastikul pole olukord muutunud, Harkiv on osalises blokaadis põhja ja ida suunalt. Põhjast Belgorodi maanteed pidi on vene okupantide üksused kõige lähemal. Belgorodi poole on väidetavalt liikumas Kurskist täiendavad üksused, sealhulgas õhukaitse suunitlusega. Tundub, et Ukraina territooriumil kulub neid Vene okupante ikka rohkem, kui ühe väikese erioperatsioonikese jagu. Samas muidugi annab see pidev üha uute üksuste juurdetoomine aimu, millise massi ja lolli kahuriliha ülekaaluga peab Ukraina vägi silmitsi seisma. Jaguks ainult moona ja torusid selle ümbertöötlemiseks.
Venemaal Brjanskis öösel vastu tänast lahvatanud tulekahju naftabaasis tekitab huvitavaid mõtteid - tegu on Ukraina naaberoblastiga, kus hiljuti tõsteti terroriohu taset kollasele. Ei tea, miks need naftabaasid Ukraina naabruses järjest süttivad.

2) Izjumi operatiivsuund oli aktiivse pealetungi kohaks. Ukraina peastaabi teadetest võis välja lugeda, et vene okupandid on Izjumist lääne suunal Velyka Komišuvaha poole edenenud ca 4-6 km Andriivka poolt. Lihtsalt eelmisel päeval oli juttu Zavody ründamisest ning nüüd juba ülejärgmisest külast - järelikult on seal muutused, kuigi neist nii otseselt ei kirjutata.
Sama lugu on Izjumist otse lõunasse välja ulatuva Dibrovne "hambaga", mis on pikenenud arvatavasti Kurulka küla kanti, sest rindeülevaates mainiti juba pealetungi Paškoe küla suunas - okupandi edenemine seal võib olla 4 km jagu. Sealt oleks edasi vaid 10 km Barvinkove Slovjanski maanteeni.
Lootust annab see, et Dovgenkove asulasse okupandid sisse ei murdnud ja see asub eelnevalt kirjeldatu koridori suhtes idas, otse selle külje all. Kas järgmisena langeb Dovgenkove või hakkavad ukrainlased sealt Dibrovne koridoris liikujaid halastamatult demilitariseerima.
Samal operatiivsuunal käib liikumine veel ühes koridoris Izjumist idas Oskili veehoidla kallast pidi ning varasemalt hõivatud Lozovest üritas okupatsiooniüksus rünnata Yatskivka asulat 4 km lõunas, kuid ebaõnnestus.
Kuna kogu see liikumine paistab suunduvat Lõmani poole, siis tuleks siinsamas ära märkida ka naaberpiirkonnast läände liikuvad jõud. Muidu Rubižne-Severodonetskiga seotud piirkonnast Kreminnast on okupandid nüüd kanda kinnitanud Zaritšnes, mida on varasemalt pikalt pommitatud ja see on Lõmanist ainult 5-7 km.
Kui nüüd sealset kaarti tähelepanelikult vaadata, siis pole välistatud, et vene okupatsioonijõud suudavad seal veel edasi liikuda. Ja võimalik, et ukrainlased lasevadki neil seda teha. Venelaste praegust pealetungisihtide ja Slovjanski linnastu vahele jääb tõhusa loodusliku takistusena Donetsi jõgi. See võib olla piiriks, kus orkide pealetung lõpuks seisatakse. Ja samas pole välistatud ka teistsugune areng, kus ukrainlased ei lasegi neil kogu seda territooriumi ära võtta. Sõltub sellest, millised on venelaste pealetungijõud, kui suur on kaitsjate võimsusvaru ja millised otsused võetakse vastu Severodonetski osas.

3) Nagu eelnevast punktist võis lugeda, siis Kreminna poolt hakkasid okupandid lõuna asemel liikuma läände kuna ees on Donetsi jõgi. See veekogu teeb seal Kreminna ees järsu haagi ning suundub kagusse. Slovjanskiga samale kaldale jääb Privillya, Novodruževsk ja Lõssõtšansk, aga teisele kaldale Rubižne ja Severodonetsk. Hetkel on vene okupandid hõivanud Rubižne kirdeosa ning proovivad murda sügavamale, Severodonetsk on ukrainlaste kontrolli all tervikuna. Tuleb veel arvestada lõunast Luganski poolt Novotoškova suunal jätkuva pealetungiga. Jällegi, lugedes Ukraina peastaabi teadete ridade vahelt, võib oletada, et pärast pikaaegseit vastupidamist on ukrainlased Novotoškovkast taandunud - kirjas oli, et vene okupandid ründavad sealt järgmisi asulaid Orihhovet ja Nižniet. Ja see on juba Donetsi läänekallas, kust tee Lõssõtsanski peale pole nii märkimisväärse loodusliku takistusega.
Kui vaadata eelnevaid sündmusi, siis soodsate kaitsepositsioonide korral on ukraina vägi suutnud vene orkide peatunge vajadusel hoida ka nädalaid. Kui võetakse järgmine soodne kaitseliin, siis kestab see taas mõnda aega.
Sealt mitte kaugel edelas asuvad sellised asulad nagu Zolote ja Girske, mida on halastamatult pommitatud ja selles osas on neid võrreldud ka maatasa tehtud Mariupoliga. Kogu selle piirkonna pommitamise tagajärjel on juhtunud kahetsusväärselt selline lugu, et vene okupantide raketilöökidest said pihta ka veetõste sõlmed, mille abil suunati Donetski jõe vesi paljudesse suurasulatesse. Lisaks Privillya, Novodruževski ja Lõssõtšanski veeta jätmisele, on kannatada saanud ka veevarustus Gorlivka ja Donetski suunal, mis on ju venelaste poolt ammu okupeeritud alad. Kes võinuks arvata, et ukrainlased on kõik need aastad varustanud joogiveega okupantide kontrolli all olevaid linnasid. Parandusi teha ei saa, sest tuletegevus on sedavõrd tugev. Ei tea täpselt, milline mõju võiks Donetskile olla, aga ainuüksi ukrainlaste poolt kontrollitavatel aladel on veevarustusest ilma kümneid tuhandeid inimesi. Kui venelased endale niimoodi jalga tulistavad, siis raske uskuda, et kogu selle operatsiooni juhtimine saaks jätkuda tõhusalt ja professionaalselt.

4) Popasna jääb Donbassi rinde operatiivsuuna üheks kolmest oluliselt koridorist, kuhu Vene okupatsioonijõud on suunanud hetkel põhijõupingutuse. Suurt edenemist hetkel küll pole, kuid sinna lüüakse jätkuvalt.
Ülejäänud kaks on Avdiivka ja Marjinka. Mõlemad teineteisel pool Donetskit otse selle külje all. Üks loodes ja teine edelas. Avdiivka keemiatehast pommitati taas, aga seda on tehtud vast viimased 8 aastat regulaarselt.
Hetkeseisuga saab öelda, et seal pole edenemist toimunud, kuigi kõik asulad Donbassi rindel on saanud rohkelt pommi- ja raketitabamusi.
Päeva jooksul oli sellel suunal 7 pealetungi, hävitatud 13 tanki, 3 suurtükki, 17 soomukit ja 3 drooni.

5) Mariupoli osas on Ukraina valitsus pakkunud Putinile vahetada kõik ukrainlaste käes olevad vene sõjavangid Mariupoli kaitsjate vastu. See Putinile ei sobi. Putin noolib sealt ikkagi täielikku võitu, kuid mis Schrödingeri võiduna pole hoolimata väljakuulutamisest tal ikkagi käes.
Azovstali kaitsjate kahjuks suhtleb venelastega aktiivselt vähemalt üks hea tehase taristu tundja, kelle võtsid videosse vene propagandakanalite esindajad. Seal selgitas endine vahetusevanem, kust kulgevad tunnelid ja millistes tsehhides tõenäoliselt peidavad end Azovi polgu võitlejad ja tsiviilisikud.
Reeturid on olnud kogu selle kallaletungi üheks suureks probleemiks ning aidanud vene okupantidel korduvalt edeneda seal, kus nad isegi pole orienteerunud. Sõnaga - muutnud vene ründajate elu kergemaks. Paljudel juhtudel võis muidugi olla ka seda, et vaesuses elavad inimesed nõustusid väikese raha eest andma mingit infot, mille mõjust ja edastamise sihtkohast ei saanud nad isegi aru. Samas on ka ideelisi russkij miri toetajaid ning Ukrainas olid nad ühte teatud erakonda koondunud. Erakonna endine juhi Viktor Medvedtšuki, kelle tütre ristiisaks on Vladimir Putin, võtsid Ukraina eriteenistused hiljuti kinni pärast koduarestist põgenemist FSB abil välismaale pagemise katsel.

6) Zaporižžja rindel on küll suuremate muutusteta, aga sealt ukrainlaste tagalas on toimunud arvukad raketilöögid raudtee-taristule - Pavlogradis ja Krementšugis. Esimeses sihtkohas maandus vähemalt 2 raketti ja teises 9. Suure tõenäosusega püüab Venemaa nurjata Donbassi rinde varustamist.

7) Hersoni piirkonnas (vist jälle Tšornobajevka lennuvälja kandis) kuuldi taas suurt pauku. Võidetavalt maandus seal 3 Ka-52 ründekopterit ning nendega ühinesid raketiheitjad. Nii kui maandumine teoks sai, tõmbas Ukraina suurtükivägi sinna tule peale.
Lõuna pool muutusi pole, kuid oblasti põhjasuunal oletavad ukrainalsed, et orkid formeerivad rünnakugruppe Krivõi Rigi poole kahes koridoris Dnepri kõrvalt Novovorontsovka suunal ja läänepool Velika Aleksandrovka poolt. Andku jumal neile Bayraktari või midagi kangemat.
Mõkolaivi poolt olid teated plahvatustest õhtul, kuid hetkeseisuga täpsem info puudub.

Paar asukohtadega mitte seotud mõtet veel. Bellingcati juhtivspetsialist Hristo Grozev on avaldanud arvamust, et ukrainlased suunavad oma tähelepanu mitte ainult tiibrakettide laskeseadmetele, nagu näiteks sõjalaevad, vaid ka neile inimestele, kes suudavad nendega opereerida või programmeerida. Rakettide jääk olevat juba 30% kanti ning tootmine võtab aega umbes kuu. Ja varsti võib Venemaal olla otsakorral mitte ainult riistvara neile rakettidele, vaid ka tarkvara. Ja see viimane lause pani mõtlema äsjasele tulekahjule Tveris, kus asus just raketiteaduse ja uuringutega seotud instituut, mille ägedas põlengus hukkus terve hulk inimesi.
Teine mõte puudutab seda, et okupandid viivad hõivatud aladel läbi mobilisatsiooni. Sunnivad Ukraina kodanikke oma riigi vastu sõtta astuma. See on muidugi kõigi konventsioonide jäme rikkumine ning venelaste sellekohane käitumine paistab täiesti konventsionaalsena. Millele see veel viitab, on inimressursi kohutav puudus, mida üritatakse korvata ükskõik mis hinnaga ja ükskõik millisel moel. Kui need mobiliseeritud nii palju targad on, siis katsuvad nad ju kogu seda tegevust saboteerida ja esimesel võimalusel vangi langeda. Seega pole Venemaa väljavaade niisuguse armeega sõdida kuigi perspektiivikas.

-----
Ukraina Päeviku kirjutiste sarjal on pikk plaan. Selle eesmärgiks on adekvaatse olukorrakirjeldusega aidata vähendada Putini kallaletungi tagajärgi ning panna Eesti inimesi mõtlema riigikaitsesse panustamise vajalikkusele ka rahuajal.
Annan oma panuse vabatahtlikuna iga päev nelja tunni vältel, et sina saaksid hommikul kiire ülevaate ja seejärel pühenduda kokkuhoitud ajal oma igapäevatööle ja ülesannete täitmisele. Kui tunned, et sooviksid ka midagi omalt poolt tagasi anda, siis selleks on kaks võimalust:

1) Anna kommentaarides teada oma ühinemisest Kaitseliidu/Naiskodukaitsega ning kutsu üles ka oma sõpru-tuttavaid sama tegema. Vajame inimesi, kes suudavad keerulises olukorras käituda, teisi abistada ning toetada ühiskonda endale jõukohaste ülesannete täitmisel (panustada saab igaüks oma võimete ja pädevuse piires).

2) Anna kommentaarides teada, kui oled saanud aidata laevas või hotellides olema pidanud Ukraina sõjapõgenikel leida püsivam elukoht ja kutsu üles tuttavaid-sõpru sama tegema. Tihtipeale pole asi rahas, sest paljud korteriomanikud kardavad põgenikele pinda üürida. Kui leiad oma tutvuskonnast üüripinna, saad omanikku veenda, olla käendajaks või lihtsalt heaks teejuhiks abivajajale meie tundmatutes süsteemides.
Anname hoogu vabatahtlike abiliste masinavärgile, et Putin ei võidaks enam kunagi!
Kasutaja Igor Taro foto.

Teet Kalmus kirjutab:
Tänane ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (25.04).
Venemaa armee on edenenud Izjumist lõunasse mitmel suunal suurusjärgus 5 kilomeetrit, aga eks ole ukrainlased ka selgelt väljendanud, et nende jaoks on kõige olulisem oma väeüksuste võitlusvõime säilitamine ning nad käituvad sarnaselt kaitselahingutega Kiievi suunal, kus oli oluliseks märksõnaks kaitses manööverdamine ehk olukorras, kus vastasel on palju suurem võimekus anda lööke suurtükkidest ja mitmikraketiheitjatest, ei saa nad tihtipeale jääda mingitele positsioonidele pikemaks ajaks. Nüüd on aga Venemaa armee üksustel põhja poolt tulles ees looduslikud takistused ning see annab Ukraina armeele head kaitsepositsioonid, mida on kergem hoida pikema aja vältel.
Lõuna pool, Hersoni oblastis, suutis Ukraina väidetavalt hävitada ühe Venemaa armee juhtimispunkti ja ka laskemoonalao ning tekkinud segadust ärakasutades võtsid nad kaheksa asustatud punkti tagasi. Tänasel päeval olevat ülekaalu relvastuse osas arvesse võttes (Ukraina armee nõuniku Arestovitši sõnul on Venemaal hetkel 5x ülekaal suurtükkide osas, lisaks mitmikraketiheitjad) võiks eeldada Venemaa katseid edasi liikuda seal piirkonnas lähimal ajal, sest neil pole palju aega jäänud oma rasketehnika alase ülekaalu realiseerimiseks. Arestovitši sõnul kuluvad Venemaa päritolu suurtükkide torud lahingutes kiiresti, neid kasutavad ka ukrainlased, aga neil ei ole varuosasid kuskilt võtta, sest neid toodetakse Venemaal. Seega ei ole Ukraina poolel mitte ainult vähem suurtükke, vaid ka nende ressurss on otsakorral ja seetõttu kannatab lasketäpsus. Sellest kõigest hoolimata suudab Ukraina eeskätt tänu paremale luureinfole lasta täpsemini ka väsinud suurtükkidest ja nii hoida seisu lahinguväljal enam-vähem tasakaalus.
Kirjutasin sellest nii pikalt just seetõttu, et kõik mõistaksid, kui hädasti on ukrainlastel vaja haubitsaid ja iseliikuvsuurtükke ning just lõuna pool muudaksid läänest saabunud haubitsad jõudude tasakaalu kiirelt, sest siis oleks ülekaal juba Ukraina poolel - nad suudaksid tabada palju kaugemalt ja palju täpsemalt. Iga päev on selles võidujooksus ajaga kulla hinnaga. Kõige reaalsem on haubitsate M777 kiire kasutuselevõtt, sest nende jaoks on Ukraina sõjaväelasi juba treenitud ja Ukraina sõjaväelaste hinnangul ei ole neil mitte mingeid probleeme kaasaegsete haubitsate kiireks kasutusevõtuks. Kanada annab lisaks nendele haubitsatele ka juhitavaid mürske M982 Excalibur, mis tabamistäpsus on 38 kilomeetrit kaugusel 4 meetrit ning neid mürske saab kasutada ka mitmetes teistes liikuvsuurtükkides, mis Ukrainasse jõuavad, näiteks AC-90, PzH 2000. Ukrainlaste endi hinnangul muudavad enam kui 250 läänest tulevat moodsat haubitsat olukorda rinnetel kiirelt nende kasuks.
Lisaks on USA lubanud anda mitmikraketiheitjaid, milliseid täpselt, veel pole välja öeldud, aga suure tõenäosusega on jutt mitmikraketiheitjast M142 HIMARS, millel võib korraga olla kuus juhitamatut raketti M-26 või üks suur juhitav rakett MGM-140 ATACMS, mille laskekaugus on kuni 310 kilomeetrit ja just see viimane variant on Venemaa sõjaväelased ärevusse ajanud, sest nii tekiks ukrainlastel võimalus anda täppislööke Venemaal asuvate sõjaväeobjektide vastu, eeskätt lennuväljadele. USA annab lisaks veel erinevat relvastust, aga osa sellest jääb ka saladuseks, vähemalt esialgu. Loodetavasti jõuavad relvad kohale kiirelt ja siis on nendest palju abi.
Venemaal on suured probleemid meeste leidmisega, kes oleksid nõus Ukrainasse sõdima minema. Üleriiklikud reklaamikampaaniad ei ole eriti edukatest osutunud. Sellises olukorras lubas Tšetšeenia juht Kadõrov, et nad annavad 300000 rubla + palk + muud hüved, kusjuures lepingu sõlminud inimesel ei pea olema mitte mingisugust varasemat kokkupuudet armeega ning vanus on kuni 50 eluaastat. Juurde tehti ka reklaamvideo, millest nähtus, et enamik sõttaminejatest on hoopis venelased ja üks neist seletas õhinal, et nende eesmärk on Stepan Bandera kinnivõtmine Ukrainas, kuigi viimatinimetatu suri aastal 1959. Eks seegi näitab hästi, missuguse kontingendiga on tegemist. Kahuriliha, aga raskel ajal abiks ikka.
Venemaa teatas, et nad saatsid Kuubale viis laeva viljaga, aga selle jätsid ütlemta, et tegu on Ukraina viljaga, mille nad omastasid Berdjanskis. Venemaa üritab Ukraina põllumajandust võimalikult palju kahjustada, nii ilmusid kolm Kiievi oblastist varastatud kombaini GPS andmete põhjal välja Tšetešeenias, lisaks on omajagu teateid moodsate traktorite varastamisest. Ruskii Mir kogu tema eheduses. Arestovitši sõnul on andmeid, et okupeeritud Zaporižžja külades on on toimunud kuritegusid, mis on võrreldavad Butšas toimunuga - tapmised, vägistamised, marodööritsemised ehk siis Venemaa armee omas elemendis.
Järgmise ülevaate teen kolmapäeval.
Au Ukrainale!

https://www.bloomberg.com/news/articles/2022-04-23/u-s-to-re
spond-accordingly-if-china-sets-up-base-in-solomons

“If steps are taken to establish a de facto permanent military presence, power-projection capabilities, or a military installation, the delegation noted that the United States would then have significant concerns and respond accordingly,” the White House said in the statement.

Veits kahepalgeline, kui ise võin igale poole oma baase püsti ajada , aga kui keegi teine seda teeb, siis on kohe valuline reageering.
Mainiks ära, et see kommentaar pole Putja õigustamiseks. Putja jutt suurest ohust, denatsifitseerimisest jms on jamps, eesmärgiks on kogu aeg olnud lihtsalt maad kokku krabada.
Eesti tulevik tundub üsna tume olevat. Kui juba preagu on meil ainult ca 64% eesti keelt kõnelevat rahvast, siis on ainult aja küsimus, mil see langeb alla 50%. Tallinnas juba juhivad riiki venelased. Kui keegi arvab, et eestlastel siin riigis veel mingit elu on, kui venelased on terves Eestis võimu kaaperdanud, siis on ta väga sinisilmne.

Eesti saatuse otsustavad saabuvad valimised, kui sedag enam!

Oh sind huai dan.
Mis seal ikka, pead iina keelt õppima hakkama.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 25.04: Donbassi "suurpealetung" on alates väljakuulutamisest kulgenud maastikul küllaltki loiult, kuigi Venemaa okupatsioonijõud avaldavad survet kogu rinde ulatuses. Sellest võib järeldada, et peale 8 aasta jooksul üles ehitatud kaitse on ukrainlased suutnud hästi korraldada ka manööverkaitse uutel suundadel, kus venelased kannavad lihtsalt liiga palju kaotusi, et edeneda suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Venemaa lääneoblasteid kimbutavad "tundmatud lendavad objektid" või diversandid, Ukraina peastaap traditsiooniliselt ei kommenteeri teisel pool Vene piiri Brjanski, Kurski ja Belgorodi rahvavabariikides toimuvat.

Vene okupatsioonijõudude kaotused olid Ukraina peastaabi andmeid hommikuse seisuga järgnevad - ründajaid 21900, tanke 884 (+11), soomukeid 2258 (+20), suurtükke 411 (+3), raketiheitjaid 149 (+2), õhutõrjesüsteeme 69, lennukeid 181 (+2) ja helikoptereid 154. Nagu numbrid näitavad, paistab justkui vaibumise märke, aga samas ei saa ühe päeva numbritest teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning rajada pikaajalisi prognoose.

1) Harkivi ümbrusele lisaks kõneleks kohe alguses ära ka kõikjal mujal toimunu. Harkivis olid massiivsed raketilöögid Dergatši piirkonnale - just see suund Harkivi põhjaosas, kust ukrainlased hiljuti mitu küla vabastasid. Aga nagu märkisin, jäi põhja veel pikalt väljaulatuv vene okupantide kontrollitav "hammas", mis mädaneb hirmsasti. Kirdes on vene okupandid vabastanud ühe tehase kogu sisustusest ja tehnikast, mis viidi ilmselt Venemaale. Asemele on korraldatud midagi koonduslaagri tüüpi, kus hoitakse "kahtlaseid" kohalikke elanikke ning veendakse neid tegema koostööd ja mobiliseeruma russkij miri kaitsele. Eks ta natuke vene tsivilisatsiooni olemust kirjelda - kõik ühingudi muutuvad neil komparteideks ning uued vallutatud territooriumid Gulagi filiaalideks.
Seda Gulagi-sõnumit tõid okupantide raketid viide kohta üle Lääne- ja Kesk-Ukraina. Tegu oli raudteejaamade ja oluliste raudteesõlmedega. Rünnati elektrialajaamasid, mis annavad kontaktvõrgule toidet ning muud olulist taristut. Paistab, et Lenin on muutunud Putinile nii vastumeelseks, et ta on võtnud nõuks korraldada kogu maa deelektrifitseerimist.
Mingi provokatsioon toimus ka Sumõ oblastis, mis on okupantidest muidu tühi, kuid ukraina piiriküla pihta oli lastud - piltide järgi otsustades - pigem suurekaliibrilise miinipilduja kui suurtükiga.

2) Izjumi operatiivsuund nägi välja sarnane eelmistele päevadele, selle vahega, et Zavodõ külast anti vene okupandile korralikult koslepit. Kapten Kapusta (tõlkes Kapsas - toim.) andis põleva venelaste lahingumasina kõrvalt teada, et mingit au ja kuulsust neile Ukrainast ei tule, ainult häving ja surm. Võib oletada, et okupantide indu on Andriivka - Velika-Komišuvaha koridoris see tuline seik pisut jahutanud.
Proovisid ka otse lõunasse Barvinkove poole roomata eilse Dibrovne-Kurulka suuna kõrvalt läbi Novo-Dmõtrovka, kuid seal anti ka vastu näppe. Tuli tagasi roomata.
Põhjapool Balaklija piirkonnas on alla tulistatud Su-34 lennuk, mis sütitas omakorda lendurite patriotsimi, kes maandusid okupeeritud aladel. Seega neid kätte ei saadud, aga mainiti, et tulekera järgi otsustades ei pea nad Venemaa kehva teenustekvaliteedi pärast pikalt kannatama.
Oskili veehoidlast teisel pool oli eilse Yatskivka ebaõnnestumise järel okupandid võtnud suuna Korovij Jari peale, aga seal varitses ka seekord ebaõnn.
Kokkuvõttes sellel operatiivsuunal 160 okupanti, 3 tanki, 4 lahingumasinat, 2 suurtükki ja 2 drooni jätkavad oma võitlust põrgus.

3) Severodonetski operatiivsuunal proovisid okupandid pidada nõu Kreminna linnavalitsuse hoones, kuid juhtumisi toimus seal pauk. Urkraina pool pakub sellisteks puhkudeks alati ulmelisi versioone, nagu gaasiplahvatus või hooletu tulega ümberkäimine. Pauk olevat nii kõva olnud, et kilekottidesse pole midagi pakkida. Lisaks okupantidele olevat seal osalenud ka mõned kohalikud kollaborandid ja neid ikka leiab venemeelse "opositsioonibloki" ridadest. Igas suuremas asulas on olnud 1-2 jopskit, kes on kallaletungijatele teed näidanud, mõnikord kaudtuld korrigeerinud ja soovinud koostööd teha. Varem oli Ukraina selliste jopskite suhtes üsna jõuetu ja nii suutsid nad valimistel osaledes siiani iga kord kohalikul tasandil võimule trügida. Nüüd kehtivad sõjaaja seadused ning kollaborandid jäävad samamoodi tule alla, nagu ka okupatsiooniarmees sõdijad.

4) Popasna lähistel tegi ukraina suurtükivägi kevadkülvi vene okupantide poolt väljakaevatud vagudesse. Ukraina kahurid puistasid neile ka mulda peale. Nii sai igast tulelöögi mõjupiirkonda sattunud vene okupandist hea olkupant.
Ega seda ei maksa muidugi arvata, et vene okupandid muudkui väetavad Ukraina mulda oma lühikeseks kujunenud lepingusuhtega ning ukrainlased samal ajal ei sure. Klassikaline suhe ründava/kaitsva poole osas on 3/1, kuigi see võib muutuda. Isegi kui suhe on teistsugune, langeb ka ukrainlasi neis võitlustes igapäevaselt.
Donbassi rindel, mis ulatub Popasnast kuni Vugledarini oli endisest loium päev. 6 okupantide pealetungi, hävitatud 4 tanki, 5 suurtükki, 13 ühikut soomustehnikat. Väidavad, et alla tulistatid kaks lennukit koku ja kolm Orlan-10 drooni.

5) Mariupoli kandist on satelliitluure abiga avastatud kolmas massihaud Staryi Krimmi asula piirkonnas linnast põhjapool. See on mitmesajameetrine kaevik.
Venelased väitsid, et nad pakuvad humanitaarkoridori Azovstalist väljuvatele tsiviilisikutele, kuid kokkulepet selleks Ukraina poolega ei tehtud. Pealegi, venelased on siiani selles osas pidevalt petnud. Ka nüüd käis samal ajal suurtüki ja lennukipommide rahe.
Ukraina poolel on ajakirjanik Jui Butussov pakkunud välja hullumeelse idee Mariupoli kaitsjate ja tsiviilsikute väljakauplemiseks. Tema hinnangul tuleks Ukrainal hõivata Transnistria ning võtta sealne vene sõjaväekontingent sõjavangi. Arvata võib, et Transnistrias asuv kontingent poleks mingi eliitväeosa, vaid pigem salakaubanduse katusepakkumisest elav seltskond. Samas olevat seal korralikud moonalaod. Selleks peaks muidugi mingi kokkuleppe Moldovaga tegema ja neile oleks see ajaloolise akna võimalus - saada lahti Vene armee jäänukitest.

6) Zaporižžja operatiivsuunal on vene okupantsiooniüksused edenenud Novomlõnivka poolt Velika Novosilka poole ja koondavad sinna märkimisväärseid jõudusid edasiseks rünnakuks. Seal on samuti tekkinud väljaulatuv hammas Guljaipolest paarkümne kilomeetri kaugusel. Tavaliselt muidugi lõpeb vene soomustehnika üksuste koondumine sellega, et nad kõik satuvad Tšornobajevkasse, kus nad pilbasteks pommistatakse, aga hetkel ei maksa veel hõisata, sest hommik on alles noor.
Sama operatiivsuuna lääne tiival käis vene okupantidel rutiinne tegevus ukraina lippude mahavõtmise ja punalippude ülesriputamisega, marionett-juhtide määramisega kollaborantide hulgast ning katsetega kehtestada seal oma rubladega punavõimu. Üsna kindlalt harrastatkse seal ka kõiki Butša-stiilis jälkusi, selle kohta tuleb praegu vaid üksikuid tunnistusi, kuid piirkonna vabastamine avab ilmselt koleda vaatepildi.

7) Hersonis on kaks märkimisväärset edasiminekut. Pärast 5 piiriasula vabastamist Mõkolaivi oblastis ning lisaks 7 asula vabastamise järel Hersoni oblastis otseteel Mõkolaivist Hersonisse, võivad raketirünnakud Mõkolaivi linnale harvemaks osutuda. Seni jõudis Ukraina vägi orkide üksused nii kaugele eemale lükata, et iga Grad enam suurde linna ei ulatuks. Nüüd peaks olema ka Uraganide 35-40 km distants kättesaamatu. Paistab, et ukraina vägi keskendubki oma vasturünnakutes eelkõige neile piirkondadele, kus on võimalik perspektiivis hoida ära tsiviilelanikkonna tapmist.
Eile osutatud kahe rünnakukoridori osas Krõvõi Rigi suunal käivad ettevalmistused edasi ning päeva jooksul oli ka mitmeid tulelööke, sealhulgas isegi Krõvõi Rigi eeslinnade lähistele.
Ukraina kipub seal sõdima asümmetriliselt, tekitades vastasele probleeme "tootmisahelas" nii, et ei peaks tingimata otsekontakti asuma.

8 ) Transnistria küsimus on ühtäkki muutunud akuutseks, kuna seal on ööpäeva jooksul juba kaks plahvatust. Ei ole päris selge, mis nende deterroriseerimise aktidega on soovitud saavutada, kui mitte suuremat tähelepanu piirkonnale Venemaalt. Eespool juba pisut kirjutasin sellest ideest, kuidas Transnistria Mariupoli vastu vahetada, kuid ilmselt pole Venemaal huvi kaupa teha. Arvavad, et võtavad nagunii kõik, sest kõik on nende oma.

Kõik tahavad muidugi teada, mis juhtus Brjanskis naftamahutitega, millest üks oli sõjaväeosas ja teine tsiviilettevõtte territooriumil. Keeruline arvata, kuid 10-minutilise vahega need teineteisest kilomeetrite kauguesl asuvad objektid plahvatasid. Ei paista tõenäoline, et mõlemas kohas juhtub samaaegselt kõige tõsisemate tagajärgedega riski realiseerumine. Ukrainal pole hoolimata mittekommenteerimisest põhjust kurvastada. Suurema põlengu kohta vahendati infot ka Ussurisski sõjaväebaasist Kaug-idas. Brjanskis hakkas aga eile hommikul kiiruga lagunema raudtee.
Samal ajal teatas FSB kurigtegeliku natsijõugu tabamisest, kes olevat Ukraina eriteenistuste käsul kavatsenud tappa Venemaa tuntud telesaatejuhti Vladimir Solovjovi. Eks ta selline paha märk igatepidi ole - FSB raporteerib õnnestumisest mingite noornatsidega, kes näevad välja nagu külateatri näitlemispraktikandid odavate rekvisiitidega. Ja samal ajal põlevad neil tagahoovis naftahoidlad ja sõjaväeosad. Kas on FSB nii loll või Uraina nii tark. Putini jaoks on mõlemad variandid halvad.

Eerik N Kross kirjutab

Kuuekümne teine päev. Alanud on sõja kolmas kuu. Peagi saab täis kuu aega venelaste lüüasaamisest Kiievi all ja väljatõmbumisest Kiievi ja Tshernigivi oblastitest. Maailm on murelikult oodanud "suurpealetungi" idas.
Vene kindralstaap sõnastas sõja uue faasi eesmärgiks "Donetski ja Luhanski täieliku vabastamise" aprilli alguses. Venelased hakkasid Kiievi alt välja toodud üksusi, mis vajasid suurel määral taasmehitamist, -relvastamist ja eriti puhkust samal ajal kiiruga siirma Ida Ukrainasse uutesse lahingutesse. Asjatundjate üsna üksmeelsel hinnangul vajanuks suurpealetung Donbassis aruka sõjapidamise puhul umbes kahekuist ettevalmistust.
Aprilli alul sai ka teatavaks, et sõja teises faasis on venelane saanud üldkomandöri, kelleks on Lõuna sõjaväeringkonna ülem ja Süüria sõjakäigu esimene juht armeekindral Aleksandr Dvornikov. Jutud, et Dvornikov on hullem ja julmem ja tsiviilelanikest veel vähem hooliv kui muud vene kindralid tugineb asjaolul, et Süürias sai ta neid omadusi maailmale laialdaselt demonstreerida, olles vastutav süstemaatiliste haiglate pommitamise, keemiarelva kasutamise ja linnade lauspommitamise eest. Kogu Ukraina sõda ei ole tegelikult andnud mingit põhjust arvata, et ta teistest ses plaanis oluliselt erineks. Näiteks Butshas silma paistnud mõrtsukad olid suures osas pärit hoopis Ida sõjaväeringkonnast, mille komandör on kindralleitnant Jevgeni Nikiforov. Üsna sarnase käekirjaga mees, tuntud juba Tshetsheeniast, 2014 ja hiljem Donbassist jne.
Nagu olen siin ülevaadetes juba korduvalt tõdenud, algas pärast Kiievi lahingut suur ümberkorraldamine, kus nii venelased kui ukrainlased on viinud vägesid itta. Venelased on ähvardanud ja Lääs ennustanud kohe algavat hirmsat Ukraina kaitsest ülerullimist ja veel hullemat verevalamist kui seni. Nädal aega tagasi ütles välisminister Lavrov, et sõja "teine faas on alanud."
Viimased paar nädalat on venelaste surve idas tõepoolest märkimisväärselt kasvanud. Kui varasematel nädalatel lõid ukrainlased joonel Harkivist mööda Donbassi rinnet alla kuni Mariupoli jooneni tagasi viis kuus venelaste rünnakut eri paigus, siis viimase nädala jooksul on neid kümme kuni kaksteist.
Nädal tagasi oli Ukraina teadete järgi venelastel langenuid umbes 100 päevas, viimasel nädalal 200-400. Suureneb ka hävitatud tankide ja allalastud lennukite arv.
Olulist edu ühelgi suunal venelased saavutanud ei ole. Ära on võetud üksikuid külasid, siin-seal mõni kilomeeter edasi tungitud, samas on Ukrainlased mujal vähemalt samavõrd territooriumi tagasi võtnud. Venelaste kaotused on taas muutunud üsna suureks ja praegu kaotavad nad suurusjärgus 1 pataljoni lahingugrupp päevas.
Ukrainlaste reservi osas on endiselt nähtavus puudulik, et üksikutest rinnetelt läbi tulnud teadetest kõlab, et üksused on praktiliselt täielikult mehitatud.
Oluline, võib-olla määravalt oluline, on kardinaalne kvaliteedihüpe relvaabis. Viimased USA saadetised, mis kasvavad ja sagenevad, sisaldavad nüüd võib öelda suurel hulgal suurtükke ja täppismoona. Ukraina on saanud juurde vähemalt 10, aga koos Hollandi ja teiste riikide abiga võimalik et 15 suurtükiväepataljoni. Meeskondi on nii USA-s kui NATO instruktorite abiga Poolas välja õpetatud. Saadud on hulgaliselt tanke, erinevaid droone, jätkub õhutõrje täiendamine. Kui märtsi keskel rääkisin Kiievi kirdesuuna õhutõrje eest vastutajatega, oli neil ainult üks S-300 kompleks, mida iga päev liigutati ja kogu pealinna õhukaitse oleks võinud ühe vene eduka raketilöögiga kokku kukkuda, siis praegu ütlevad nad üsna rahulikult, et "üht-teist meil on".
Endiselt pole selge, kas idas toimuvad venelaste igapäevas rünnakud ongi nende "suurpealetung" või on endiselt tegemist nn jõulise luurega, kus proovitakse erinevates lõikudes kaitsjate tugevust, kaardistatakse, kus on kaitse nõrgem, kus on ukrainlaste suurtükituli hõredam ja suunatakse siis sinna millalgi suurem surve. Üha enam hakkab aga aeg mängima venelaste kahjuks. Mida rohkem uusi relvi rindele jõuab, mida paremini suudavad ukrainlased järelveo korraldada, nii et nüüd juba olemasolev vajalik relvastus ja moon jõuaks õigel hetkel õigesse kohta, seda võimatumaks venelaste missioon muutub. On selge, et igale poole ühtlaselt piisavalt kaitset luua pole võimalik. Sõjateater on selleks liiga suur. Käib operatiivtasandil tants, kus otsitakse õiget rünnakusuunda, aimatakse vastase käike ja proovitakse ootamatust suunast edu saavutada. See kõik meenutab paljus tõepoolest teist maailmasõda ja lahinguid samas kandis 80 aastat tagasi.
Päris võimatuks seda veel pidada ei saa, et venelased suudavad kuidagi raugema kippuva energia kontsentreerida, näidata tuima järelejätmatust, kasutada neil üsna lõputuna olemasolevat moona, panna magama veel tuhandeid mehi ja ikkagi suurema territooriumi juurde võtta, aga pigem muutub see neil iga päeva raskemaks. Sõja esimeses faasis vaibus nende hoog 2-3 nädalaga. Täna on sõjateater väiksem, aga mehed väsinumad ja kulunumad. Unustada muidugi ei tohi, et vene sõjatraditsioonis on esialgsed hiigelsuured kaotused ja ebaõnnestumised suudetud mitmel korral lõpuks ikkagi võiduks pöörata. Nii et rõõmustada on vara, aga ülemäära muretsemine ei aita.
Ukrainlased on neile iseloomulikult läbi viinud mitu uljast ettevõtmist. Mõne päeva eest saadi Hersoni juures pihta vene 49. armee juhtimispunktile ja löödi mättasse kaks ja rivist välja kolmas kindral. Kogu venelaste sõjategevus lõunas on viimased päevad olnud vastavalt üsna kaootiline. 49 armee on muide Lõuna sõjaväeringkonna ehk Dvornikovi ringkonna armee. Ta on käinud seal mitmel korral viimastel aastatel kõnet pidamas ja ilmselt tunneb neid mehi isiklikumalt kui muude ringkondade komandöre. Näiteks oktoobris 2020 ütles ta 49. armee juhtkonnale kõneledes: “Kõik eelmiste põlvkondade poolt loodud kuulsusrikkad võitlustraditsioonid, kõik hea, on armee praegune meeskond täielikult omaks võtnud. Täna on see armee kaasaegne, tugev ja tõhus kilp Venemaa lõunapiiril." Sel taustal on huvitav mõelda, kuidas märtsis armeekomandöri ja nüüd suurema osa juhtivkoosseisust kaotanud armee käekäik Dvornikovile täna tundub.
Suhtelise ebaedu taustal on Moskva hakanud taas tõsisemaid ähvardusi loopima. Kindral Rustam Minnekajev, Kesk sõjaväeringkonna ülem teatas, et Venemaa kavatseb hõivata kogu Ukraina musta mere rannikud ja luua koridori Transnistriani. See tähendaks nii Odessa kui mitme vahepeale jääva linna kättesaamist ja kuigi kõlab halvaendeliselt ei kõla ülemäära tõsiseltvõetavalt. Jälle räägitakse tuumarelvast, NATO provokatsioonidest, nõutakse USA-lt ja teistelt Ukrainat abistavatelt riikidelt relvaabi lõpetamist jne.
Olulise psühholoogilise barjääri ületamist Washingtonis, kus on sõja ette kaotatuks pidamisest jõutud selle võidetavaks pidamiseni, tähistab eilne USA välis- ja kaitseministri ühisvisiit Kiievisse. Seni on erinevalt Euroopa riigijuhtidest ameeriklased Ukrainat mitte külastanud. Nüüd saabus koguni kaks tippmeest korraga.
Zelenski on nüüd ka esimest korda öelnud, et lõpuks ometi saab Ukraina neid relvi, mida tal vaja on.
Viimastel päevadel on Venemaal maha põlenud mitu sõjaväelist objekti, kütuselaod Brjanskis, õhukaitse uurimisinstituut Tveris, keemiatehas Kineshmas, raketitehas Korolevis, õhubaas Kaug-Idas, Ussuigurskis. Viimane on muide Dvornikovi sünnilinn, kus ta ka sõjakooli lõpetas. Täna põleb ostukeskus Moskvas ja mingi tehas Omskis. Võimalik muidugi, et kõik on juhus, aga sel juhul on Jumal ukrainlane.
Kokkuvõttes. Kuigi ei saa lõplikult välistada, et venelased leiavad kuskilt jõu ja saavad oma rünnakuga uuesti hoo üles, on see iga päevaga keerulisem. Praegu võiks arvata, et nädal-kaks püsib suhteline paigalseis, lahingud jätkuvad ja võivad intensiivistuda, mõnel poole võivad venelased läbi murda. Üha enam hakkab aga põhiküsimuseks muutuma, mitte millal venelased vaid millal ukrainlased suurema hooga peale tungi alustavad.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 26.04: Transnistrias paistavad asjad käest ära minema. Sealt produtseeritavate uudiste hulk raadiomastide ja sõjaväeosa plahvatuste kohta viitab üsna tõenäolisele eskaleerumisele juba lähipäevil. Moldova on keerulises olukorras, kuna soovimata siiani Venemaa sõjas Ukraina vastu liiga tugevat positsiooni võtta, võib ka nende territoorium langeda peagi laieneva Putini "erioperatsiooni" tandriks. Venemaa perspektiivid paistavad siiski iga päevaga vähem roosilised ning sellest kõnelevad sündmused kogu rinde ulatuses.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga olid järgnevad - ründajaid 22100 (+200), tanke 918 (+34), soomusmasinaid 2308 (+50), suurtükke 416 (+5), raketiheitjaid 149, õhutõrjesüsteeme 69, lennukeid 184 (+3), helikoptereid 154. Hävitatud tankide ja soomustehnika hulk viitab edukatele suurtükiväe löökidele koondumisaladel või kolonnidele, kuna mingeid eepilisi rünnakuid eelmisel päeval pole kirjeldatud. Jalaväe hulk on selle kõrval pigem tagasihoidlik.

1) Harkivi Saltõvka rajoonis vene okupatsioonijõudude tulelöögi tulemusel kolm surnut ja 7 haavatut. Harkiv on endiselt osaliselt blokeeritud põhjast ja kirdest ning tuleb meenutada, et vene okupatsioonivägede eesmised üksused asuvad Harkivi linnapiirist Ruska Lozova asulas kõigest paari kilomeetri kaugusel ning Momotove asulas 3-4 km kaugusel. Hetkel pole Harkivi piirkonnas uutest ukraina vägede edasiminekutest teateid.
Küll on Harkiviga piirnevast Belgorodi oblastist kaebusi, et ukrainlased olevat avanud tule nende piiriküladele Golovtšino ja Žuravljovka. Ei oska seda kuidagi täpsemalt seletada. Viimane on otse Belgorodi-Harkivi maantee ääres piiri peal. Esimene pigem eemal. Tavaliselt, kui seal midagi olulist plahvatab, siis levib selle kohta palju pilte. Samas võib olla ka nii, et midagi ei plahvatanud ja on lihtsalt venelaste tühi jaur. On küll olnud ka teateid, et Belgorodi oblastis jätkatakse Ukraina piiride lähistel välilaagrite püstipanekut uute vene okupatsiooniüksuste toomisel. Hinnanguliselt on piiri ääres 5 uut PTG-d, mida valmistatakse ilmselt Ukraina territooriumile suunama.

2) Izjumi operatiivsuunal käivad arvatavasti ägedad lahingud, kuna vene okupantidel on suur himu jõuda Barvenkovoni, kuid nad on toppama jäänud. Läänesuunalisel koridoril käib võitlus Zavodõ asula pärast, kus ukrainlased alles korraldasid neile korraliku koslepi ja kapten Kapusta soovitas kõigil venelastel minna tagasi koju. Lõunakoridoris on nad kaks päeva Kurulka küla piirkonnas. Dovgenkovo on ikka ukrainlaste käes. Ühes videos oli Stugna tt-üksus hävitanud järjest neli okupantide soomusühikut ning võimalik, et see toimus just seal lõunakoridori kandis. Üldiselt paistavad ukrainlased mõningaid konventsioone ümber lükkama, millest oleme õppustel varem lähtunud - kui tankitõrje hakkab laskma, siis ei vahetada pärast esimest lasku kohe positsiooni, vaid pannakse vastasele puid alla nii palju, kui annab. Stugna võimaldab sihturil end varjata ca 50 m kaugusel mõnes süvendis ning sealt raketti juhtida puldi ja monitori abil. Ainult laadur peab korraks relva juures käima uut raketti sisse lükkamas.

3) Severodonetski operatiivsuunal käib äge lahingutegevus Rubižne asulas. Ausalt öeldes, ei mäletagi enam, mitu nädalat tagasi venelased teatasid, et Rubižne on neil "praktiliselt käes" ja selleset ajast alates on nad seal kirdenurgast üritanud peale tulla, aga suurem osa asulat kontrollib ikka veel ukraina vägi.
Selles piirkonnas järgmine ohustatud paik on Lõman, kuhu vene okupandid valmistuvad liikuma kahest suunast. Oskili veehoidla poolt Korovij Jari suunast ja Kreminna poolt läbi Zaritšne. Hetkel on nad seal peatatud, kuid Kreminnasse on väidetavalt suunatud üks tankipataljon ja sillamasinatega pioneeriüksus. Kreminna ja Rubižne vahel on Donetsi jõgi, mis moodustab seal kaitsjate jaoks tõhusa loodusliku takistuse ning sama mure võib olla Zaritšne kandis, kuigi vene okupandid paistavad olema Žerebetsi jõe ületanud. Donetsi jõgi on seal umbes sama lai kui Emajõgi Tartus. Eilne pauk Kreminna linnvalitsuses osutus fataalseks okupantide poolt ametisse määratud kollaborant-linnapeale ja tema 30 kaitsjale. Ukrainlased ajavad ikka oma gaasiplahvatuse juttu, aga saavad vast isegi ka aru, et keegi ei usu sellist pada. Eks näis, mis sellest tankipataljonist saama hakkab. Ukrainlased ei jäta tavaliselt ühtki tehnika suurkoondumist omalt poolt karistamata.

4) Popasna paistab ka siiani olevat vene okupatsiooniüksustele ületamatu takistus. Peavad seal linnalahinguid ja kui põllult üritavad tiivata, siis jäävad kaudtule alla. 10-15 km Popasna eesliinilt Irminos plahvatas venelaste laskemoonaladu. Ei õpi need inimesed ka ohutus kohas suitsetamist ära, ei õpi. Popasna ja selle naaberasulate Zolote ja Girske saatus on ilmselt saada täielikult rusudeks. Vähemasti Novotoškovkaga toimunud viitab sellele. Suurte alevite ja väikelinnade asemele jäävad püstiste põlenud müüridega ilma katuseta pooleldi varisenud majakarbid. Mida kavatses russkij mir selliste asulatega pärast oma "vabastusoperatsiooni" peale hakata, jääb tsiviliseeritud inimesel ilmselt alatiseks mõistmatuks.
Popasnast lõuna pool on tulelööke saanud kogu rindejoon, sealhulgas kurikuulsaks saanud Niu-Jork, Avdiivka ja Marjinka ja nendega piirnevad asulad. Ma ei hakka neid kõiki siin loetlema, sest kaardi pealt vaadates ei anna see infole palju juurde. Kui vene okupatsiooniarmee kusagil pealt tungib, siis võimalusel lastakse suurtükitulega kõik ümberringi pilbasteks ja need on põhikoridorid, kust need orkide hordid läbi murda üritavad.
Numbriliste näitajate mõttes võiks öelda, et asi on võtnud suuna pigem allapoole - 9 pealetungi sellel lõigul, 9 hävitatud tanki, 11 suurtükki ja 14 soomukit, samuti kolm Orlan-10 tüüpi drooni. Ukrainlased on seal tõesti korraliku kaitse 8 aasta jooksul püsti pannud ja see pole ilmselt koht, kust vene okupandid läbi murravad. Lihtsalt lasevad ukrainlastel oma ressurssi iga päevaga ümber töödelda. Üks tankirood päevas tähendab ju seda, et 3-4 päevaga on kastis terve tankipolk.
Ukraina presidendi nõunik Arestovitš ongi toonud välja selle kogu rinde ulatuses ühtlase ründamise venelaste suurima rumalusena. Katsetavad iga päev 30-50 meheliste üksustega, lootuses, et ukrainlased mingis lõigus ära väsivad ja siis saab suurema jõu peale saata. Nii oli see ka Mariupolis ja Severodonetski piirkonnas siiani. Pikk vorst, mida muudkui lõigatakse viilude kaupa.

5) Mariupoli kandis on nii, et venelaste propagandas "täiesti vabastatud" linnale tuleb teha päevas 35 pommitamist. Ikka veel. Azovstali varjendites on inimesed pead-jalad koos. Üritavad mingisugust meditsiiniabi seal korraldada. Edastatud piltidel oli väga erinevate vigastustega inimesi - ühel oli jalg amputeeritud, kas tõesti suudeti selline operatsioon seal läbi viia? Igatahes on see ime, et seal inimesed siiani vastu peavad. Venelased valmistuvad jagama medaleid Mariupoli võtmise eest. Tahaks loota, et Azovstali sügavustes peavad inimesed vastu kuni selle hetkeni, kui ukrainlased sinna maismaakoridori suudavad rajada. ÜRO ilmselt diplomaatiliste vahenditega seda ei suuda - peasekretär sai Putinilt pika laua tagant kuulata järjekordset pläusti sellisest rahu eest võitlusest, kus ei jää enam kivi kivi peale.

6) Zaporižžja operatiivsuunal on kogu rinde ulatuses venelaste tulelööke ja äge lahingutegevus Guliaipolest kagus. Ainuüksi see fakt, et Guliaipole on pikalt rindejooneks, annab aimu ukrainlaste tõhusast vastupanust. Vene okupandid on idas pisut edenenud, kuid Velika Novosilka kandis ka korralikult tappa saanud.
Varem olen ära märkinud ukrainlaste info, et sellel lõigul käis löögiüksuse formeerimine vene okupatsioonivägede poolt, ilmselt mingi osa sellest on leidnud oma maise tee lõpu.

7) Hersoni kandis on olukord keeruline, kuigi mitte lootusetu. Tihe suurtükituli oblasti põhjaosas viitab vene okupantide jätkuvale soovile korraldada pealetungi Krivõi Rigi poole. Strateegiliselt arusaamatu manööver, kui arvestada väljaöeldud eesmärki liikuda Odessa ja Transnistria poole. Sinna pannakse korralik ressruss. Venelased on proovinud rünnata Trudoliubivka kandis põhja ning samal ajal tegid ukrainlased neile Velika Aleksandrovka piirkonnas järjerkodse "laskemoona põrutuse". Sellised sammud aitavad ründajate plaane märkimisväärselt segada, kui enne pealetungi algust tuleb suurem löök koondumisalale või varustuspunktile. Kontaktlahinguid saab sellisel moel isegi vältida.
Hersoni lähistel on ukrainlased jõudnud 10 km kaugusele Tšornobajevkast. Oleksanrivka küla rannikul paistab ukrainlaste poolt ajutiselt loovutatud olema, kuid rinne püsib sealsamas. Seega kogu Hersoni operatiivsuunal on ukrainlased viimase nädala jooksul territooriumi juurde võtnud ning pigem surunud vene okupante tagasi. Põhjasuunas kavandatud rünnakuplaanid pole venelastel samas täide läinud erinevate ukrainlaste vastumeetmete tõttu.

8 ) Transnistria osas paistab siis venelaste poolt analoogse hüsteeria üleskütmine, nagu iga nende sõjalise operatsiooni alguses. Kõigepealt olid mingid kummalised rünnakud nn. Transnistria jõuaametkondade sissepääsude suhtes, seejärel plahvatused Mayaki külas, mis lõhkusid kaks raadiomasti ning väidetavalt veel kolmas plahvatus kusagil sõjaväeosas. Transnistria kujutab endast ette ca 4000 ruutkilomeetri suurust ala, mis on Dnestri jõe vasakalda ja Ukraina riigipiiri vaheline kitsas riba Moldova idaosas. Nn. Tunnustamata rahvavabariik tekkis seal 1991. aastal kohaliku interrinde tulemusena, mida hakkasid toetama piironnas asunud nõukogude sõjaväelased ning sai Venemaa poolt tsementeeritud sõjalise sekkumisega 1992. a. augustis. Sellest ajast peale on olnud tegu külmutatud konfliktiga, mis paistab nüüd olema üles sulanud. Kuna kogu see olukord seal on püsinud puhtalt Venemaa garantiidel, siis praeguseks kujunendu olukorras ongi nn. Transnistria hakanud võbelema. Piirkonna suurima linna Tiraspoli ja Odessa vahel on sada kilomeetrit, Tiraspoli kõrval Benderõ linnas asuvad vene "rahuvalvajad". Isikkooseisu peaks olema alla 2000, kaks motolaskurpataljoni, mille relvastuses pole tõsiseks rünnakoperatsiooniks vajalikke vahendeid ehk tanke, õhutõrjet jne. Tegu peaks olema sümboolse sõjalise kohaloluga, mis samas on takistanud Moldoval võtta rahvusvahelises poliitikas suveräänseid otsuseid.
Samal ajal selle Transnistria probleemi aktualiseerumisega andsid venelased raketilöögi Bilhorod-Dnistrovski sillale, mis ühendab Odessat oblasti lõunaosaga, ning liiklus sillal on hetkel suletud. Raske uskuda, et see on puhas juhus.
Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud kaasa selle, et Moldova Dnestri jõe vasakkalda piirkond on tunnsutatud rahvusvaheliselt venelaste poolt okupeeritud alaks selle aasta 15. märstil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt, kust Venemaa eelnevalt välja visati.

Suure rahvusvahelise koalitsiooni moodustumine, mille sümboolseks väljenduseks oli äsjane 40 riigi kohtumine Saksamaal USA Rammsteini õhuväebaasis, kinnitab Venemaa jätkuva rünnaku perspektiivitust. Siit edasi muutub Ukriana positsioon kindlamaks ning Venemaa nõrgemaks. Kuigi selle vormistamine füüsilises ruumis võib veel pikka aega võtta.

Aqil Rustamzade - ekspert.
https://www.youtube.com/watch?v=GOtNyaa_NG4

Teet Kalmus kirjutab:
Ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (27.04).
Venemaa üritab. Kõvasti üritab. Kohe nii kõvasti üritab, et eilse päeva jooksul kaotasid nad rohkm kui 30 tanki. Ühest videost võis näha, kuidas ukrainlased hävitasid oma Stugnaga ühelt positsioonilt järjest neli Venemaa armee tanki, mis olid hargnenud metsa vahel. Et selline asi üldse võimalikuks sai, näitabki asümmeetrilise sõjapidamise uut reaalsust - ei ole alati vaja soomustehnikat, manööverkaitses on tegijateks osutunud neljarattaveolised nn kastikad, kuhu saab panna moodsad tankitõrjevahendid ja nii ollakse mobiilsed, lisaks kohalike olude tundmine ja ka puude lehteminek - nii on võimalik vastasele palju kahju tekitada küllaltki vähesega.
Kuidas sellised asjad võimalikuks saavad? Aga eks ikka seetõttu, et erinevalt kõikjal meedias näidatavatest kaartidest ei kontrolli Venemaa okupeeritud territooriume, neil lihtsalt ei ole selleks inimjõudu. Samas on nad teatud suundadel koondanud suuremad löögirusikad ning seal võib olla just ülekaal rasketehnikas isegi kuni viis korda, eeskätt suurtükid ja mitmitraketiheitjad. Kui siis pannakse sealt Ukraina positsioonidele tuli peale, on ukrainlastel väga raske. Mingites kohtades õnnestub manööverdada kaitses, aga on ka strateegiliselt olulisi punkte, mille hoidmine on tähtis. Nendes rasketes kaitselahingutes hukkub ka omajagu ukrainlasi. Suures plaanis kaitse peab tänasel päeval kogu rinnete ulatuses, aga lahingud on vihased ning pole ka välistatud, et Donbassis mõnes kohas peavad ukrainlased tulevikus natuke taanduma, sest kõige olulisem on siiski väeüksuste võitlusvõimeline hoidmine.
Kui selle sõja nn teise faasi alguses kostus ka Eestist Venemaa suunal tunnustavaid sõnu, et seekord tegevat nad kõike paremini ja õigesti, siis Ukraina väejuhatus vaatab rinnetel kujunevat olukorda muhelusega, sest taas on poliitilised otsused võitmas sõjalisi. Kui esialgu paistis, et Venemaa armee üritab kogu oma jõud kontsentreerida kahele suunale, siis nüüd jõudis meediasse nende suur eesmärk - vallutada lisaks Donbassile kogu Kagu-Ukraina koos Odessaga. Tähendaks see siis Mykoliavi suunal lahingutegevuse hoogustamist. Lisaks otsustasid nad veel edasi liikuda Krivoi Rigi suunal. Aga ega mitte kuskilt ei ole neile vägesid juurde tulnud, saab see kõik tulla ainult teiste rinnete ja niigi väheste reservide arvelt. Kaitses on kordades lihtsam seista kui rünnata ning niimoodi käitudes jookseb Venemaa armee palju kiiremini nö verest tühjaks.
Just selles kontekstis on sobilik rääkida olukorrast, kus küsitakse, et kui Ukraina armee on Ukraina territooriumil isikukoosseisu poolest kaks ja pool korda suurem kui Venemaa väegrupeering, siis miks on venelastel Donbassis elavjõus ülekaal? Aga seetõttu, et Ukraina armee üksused on laiali kogu riigi ulatuses, sest nad peavad olema valmis kõikjal riiki kaitsma, samas on tegemist territooriumi mõistes suure riigiga, kus see 100000 sõdurit jaotub nii ära, et jääb veel puudugi. Mida vähem pealetungi suundasid, seda suurema lokaalse ülekaalu saab ründaja tekitada ja vastupidi, mida rohkem pealetungi suundasid, seda paremini saab kaitsja oma eeliseid ära kasutada. Lõuna steppides saavad lääne võimsad haubitsad ja liikuvsuurtükid olema mängumuutjateks kõige kiiremini ja mida rohkem killustunud on Venemaa jõud, seda parem Ukraina jaoks.
Transnistria. Suurepärane näide Venemaa välispoliitikast, kus tekitatakse nn külmutatud konflik teise riigi territooriumil, mis ei lase emamaal areneda soovitud kiirusega ja lisaks on need piirkonnad olulised sõjalised tugipunktid. Transnistria on sisuliselt Venemaa enklaav, seal on Venemaa nn rahuväed. Just see piirkond takistab Moldoval julgelt oma arengus edasi liikumast ja tänase päeva realiteetide valguses on piir selle piirkonnaga ka Ukraina jaoks tõsiseks peavaluks. Venemaa armee sõdureid seal palju pole, erinevatel hinnangutel 1000-1500 vahel, lisaks selle enkaavi enda üksused, kokku ehk seal 5000-6000 ringis, millega Ukraina vastu uut rinnet pole võimalik avada, küll aga on võimalik tekitada probleeme, mistõttu peab Ukraina ka seal piirkonnas hoidma vägesid, kes saaksid olla abiks muidu ida pool.
Nüüd need viimaste päevade provokatsioonid Transnistrias on paljude sõjaväeliste eskpertide hinnangul puhalt Venemaa eriteenistuste käekiri ja selle kõige eesmärgiks on hoida pinge all nii Ukrainat kui ka Moldovat ennast, et see ei hakkaks Ukrainaga rohkem koostööd tegema. See olevat varjatud ähvardus ning Transnistria jõududest võib piisata, et Moldova enda kontrolli alla võtta, seda enam, et Chişinăus (vene keeles Kišinjovis) on venemeelseid elanikke hinnanguliselt suurusjärgus 30% ja Moldova endal tõsiseltvõetav sõjavägi puudub. Ja Moldovat saaks selles olukorras aidata ainult .... Ukraina ja ukrainlaste sõnul on nad valmis seda ka kaaluma, kui Moldova abi palub. Kui sõda Venemaaga peaks lõppema Ukraina võiduga, siis on Ukraina poolelt tulnud selgeid signaale, et nende huvides on oma piiri äärest see sõjaliselt ohtlik moodustis likvideerida sellisel kujul ehk siis Transnistria demilitariseerida.
Relvastus. 40 riiki kogunesid Saksamaal USA eestvedamisel, et panna paika Ukraina edasis sõjalise varustamise küsimused. Kui nüüd rääkida kõige kiiremast abist, siis oleks selleks USA haubitsad M777, mille kasutamist õppis üks 50 meheline ukrainalastest grupp ja selle järel alustas uus grupp. Neid samasid haubitsaid annavad lisaks ameeriklastele ka Austraalia ja Kanada. Need on suhteliselt kerged (osa detailidest on titaanist ja seega kaal ainult 4100 kg) ning tänahommikuse info kohaselt olla kuuldavasti 9 sellist haubitsat ka rinnetel juba töös. Sellega olukorda ei muuda, aga abiks ikka, ka võtab mingi aja koostöö lihvimine reaalses lahingolukorras. Kui üheksa korrutame juba lähimal ajal kümnega, siis on tulemus ka rinnetel märgatavam. Eriti hästi võiksid nad koos töötada tapjadroonidega, kes alguses juhiksid tuld ja siis lõpus küpsetaksid selle ära, mis järgi jäi suurtükitulest.
Keerukam teema on liikuvsuurtükkidega, milliseid tuleb Ukrainasse nii palju erinevaid mudeleid, et juba läheb ka endal keerukaks järje pidamine - slovakkide Zuzanna, brittide AS-90, prantslaste Caesar, rootslaste Archer FH77BW L52, sakslaste PzH 2000 (annavad hollandlased, sakslastelt mürsud). Kui M777 ühiku hind oli mõned aastad tagasi 700000 dollarit, siis rootslaste Archer maksab 4 miljonit. Kaasaegsed liikuvsuurtükid on võimelised automaatselt droonidelt saadavate koordinaatide peale kiirelt tuld andma ja positsioonilt lahkuma, aga nende süsteemide tundmaõppimine võtab aega, lisaks on nad kõik omade eripäradega. Ühendab neid kõiki aga see, et laskemoon on sama - 155 mm. Need liikuvsuurtükid oleksid suur jõud, aga paraku läheb nende rindelejõudmisega palju aega. Omajagu nädalaid. Ja laskemoon on Ukraina jaoks suureks probleemiks, sest neil on ka veel palju relvastust, mis kasutavad teistsugust, NATO-standarditest erinevat laskemoona. Loomulikult on tänapäeval kõik toodetav, aga eritellimused võtavad omajagu aega. Loodame parimat.
On küsitud, et mis imeloom see sakslaste Gepard on, milliseid nad lubavad anda ukrainlastele 50 tükki. Ütleme siis nii, et kui brittide antav Stormer (koos Starstreak rakettidega) on selles vallas nö viimane sõna, siis Gepard on eelmine põlvkond koos kahe kiirtuld andva 35mm kahuriga ning Gepardi järglane on sarnane brittide Strormeriga, selle vahega, et nad kasutavad Stinger rakette. Kui sakslased oleksid raatsinud anda suurepäraseid liikuvsuurtükke PzH 2000, oleks see ukrainlasi rohkem aidanud, aga nagu öeldakse, et parem eelmise põlvkonna relv kui üldse mitte midagi ning eeskätt ründehelikopterite vastu võib neist ka kasu tõusta, aga oma olemuselt on see siiski kaitserelvastus, mitte ründerelvastus.
Huvitavaid sündmusi on järjest toimunud Venemaal, Ukraina piiri lähedal, kus näiteks täna öösel plahvatas Staraja Nelidovkas (40 km piirist) laskemoonaladu. Varem plahvatasid 100 km kaugusel Brjanskis kütusehoidlad. Kes seda küll teeb? Ukrainlased soovitavad Venemaa sõjaväelastel mitte suitsetada nii tuleohtlikkes kohtades, venelased ise mõtlevad erinevaid versioone välja. Nii pakuvad nad välja variandi, et Brjanskis tegutses Bayraktar. Samal ajal väidab Ukraina pool, et Harkivi lähedal on juba kohal USA mitmitraketiheitja M142 Himars, millelt on võimalik välja tulistada ka ühe ballistilise raketi MGM-140 ATACMS, mis tabab täpselt kuni 300 kilomeetri kaugusele ning neid rakette pidavat USA-l olema varus 4000. Jagub Venemaa armee rikkalikuks kostitamiseks.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!

Kanada tarnib Ukrainale kahuri laskemoona: GPS-i juhitavad Ekskaliburid, mille laskeulatus on kuni 60 kilomeetrit ja täpsus neli meetrit.
Laskemoona jäi üle Afganistanist.
Kanada ja USA teatasid, et tarnivad Ukrainale uute relvadena suurtükke ja nende laskemoona. Suure osa kahurist moodustavad uuemad haubitsad M777. Need on 155-millimeetrised relvasüsteemid, mida toodab Briti BAE Systems.
M777 suudab tulistada nii tavalisi granaate kui ka GPS-iga juhitud M982 Excalibur granaate. USA-st tulevad traditsioonilised granaadid haubitsatega, kuid Kanada teatas, et tarnib Ukrainale ka Excalibures rakette.
«Nende (ukraina) viimane soov oli hankida rasketehnika. Nüüd saadame selle, ”ütles Kanada peaminister Justin Trudeau riigi ringhäälingule CBC.
"Arusaadavatel turvakaalutlustel ei ütle me tarnitavate koguste kohta midagi," jätkas Trudeau.
Valgus. M777 haubits kaalub vaid 3175 naela, mis on umbes poole väiksem kui näiteks M198 haubitsas.
Kerguse aluseks on struktuur, mille materjaliks on kasutatud kerget titaani.
Kallis, kuid täpne.
Kanada kaitseministeeriumi allikad räägivad CBC-le, et Ukrainasse saadetakse ka Afganistanist järele jäänud laskemoona Excalibur.
Excalibur on tegelik suurtükivägi Rolls-Royce. Ühe mürsu hind on umbes 105 000 eurot. Kuid loomulikult saate raha eest väärtust.
Olenevalt versioonist on mürsu laskeulatus 40–65 kilomeetrit, kusjuures lisaulatus tuleb välja kokkupandavatest tiibadest. GPS-juhitava mürsu täpsus on väidetavalt neli meetrit.
Laserjuhitav versioon võimaldab tabada ka liikuvaid sihtmärke ja isegi sihtmärki muuta mürsu lennu ajal.
Excaliburit on kasutatud muuhulgas Iraagis lahingutes.
RAYTHEON
M982 Excalibur töötas välja Raytheon USA-s ja BAE Systems Bofors Rootsis.
Excaliburit kasutati esimest korda lahingutes Iraagis 2007. aasta suvel. 92 protsenti USA vägede lastud laskemoonast kukkus sihtmärgist mitte rohkem kui nelja meetri kaugusele.
Üks mürsu idee on see, et seda saab kasutada linnapiirkondades asuvate sihtmärkide jaoks, kuna see aitab vältida kõrvalseisjate ohvreid.
FAKTID:
M982 Excalibur
Kaliiber: 155 mm
Laskemoona kaal: 48 kg
Plahvatusohtlik: 22 kg
Vahemaa: 40-65 km
Juhtimine: häiretevaba GPS ja inertsiaalne juhtimine.

Igor Taro kirjutab

27.04 UKRAINA PÄEVIK: Vene väed on suutnud Izjumi operatiivsoonal pisut edasi liikuda, jäädes mujal jänni. Ukraina ei paista Transnistria teemal väga muretsevat, kuna löögivõimelist jõudu selles piirkonnas pole, kuid provokatsioonide jätkumine ka järgmisel päeval viitab kellegi tõsisele huvile tuua see piirkond pildile. Ukraina naaberoblastite elanikele hakkab Venemaa alustatud sõda koduakna vaatevälja jõudma suurte suitsusammaste ja kaugelt kõlavate plahvatustena. Mariupolis jätkub lahingutegevus.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommiku seisuga järgmised: ründajaid 22400 (+300), tanke 939 (+21), soomukeid 2342 (+34), suurtükke 421 (+5), raketiheitjaid 149, õhutõrjesüsteeme 71 (+2), lennukeid 185 (+1), helikoptereid 155 (+1). Paari päeva sees tuleb vene tankistidel juubel. Nivoo on üleval. Üritatakse tulla kiiresti ja hulgakaupa.

1) Harkivis oli suurtükituli põhjapoolsetele äärelinnadele - Dergatši ja Prudyanka küla, mille ukrainlased hiljuti vabastasid. Ju käivad lahingud Harkivi põhjakülje vabastamise pärast edasi.
10 km Belgorodist Harkivi poole Novaja Nelidovkas juhtus eelmisel ööl äpardus. Selline, et suitsusammas paistis kaugele. Kuigi piirkond elab juba mitmendat nädalat kollase terroriohu tasemel, mis peaks tähendama kõrget valvsust, jätkub riikliku julgeoleku osas olulisel taristul tüüpiline vene bardakk ja anarhhia, mille tulemusel sütivad moonalaoud ning tulekahju tõttu detoneeruvad seal hoiustatavad laengud. Vene propagandakanal Ria Novosti isegi ei nimetanud seda enam mingiks "laskemoona põrutuseks", vaid kõneles otsesõnu tugevatest plahvatustest. Kuberneril olid igal juhul põrutused edasi.
Varahommikul ärkasid enne tavapärast ka Kurski elanikud, kes kuulsid samuti pauke. Mis seal täpselt juhtus, ei tea. Kurski lähedal on sõjalennuväli, kust toimuvad Ukraina suunalised rünnakud. Samuti koonduvad seal ründeüksused enne rännakuid Belgorodi ja Ukraina piiri suunas.
Voroneži õhutõrje olevat maha võtnud luuredrooni. Ka seal on lennuväli, mida Venemaa kasutab Ukraina suunaliste õhurünnakute korraldamiseks. Neile lennuväljadele on koondunud Valgevenest äratoodud lennukid ning Briti valitsuse esindaja andis just mõista, et neil pole midagi selle vastu, kui Ukraina ründab piiriäärseid logistikakeskusi ja koondumisalasid, mida kasutatakse kallaletungi toetamiseks. Seega võib Voroneži pommitamine silmnähtavas tulevikus teoks saada - seda küll tõenäoliselt vaid sõjaväelennuvälja pihta nii-öelda demilitariseeimise eesmärgil, mida Putin viimasel ajal väga armastab.

2) Izjumi operatiivsuunal on vene okupatsioonivägedel siiski õnnestunud suruda ukrainlased välja Zavodõ külast ning liikuda Velika Komyshuvakha kirdeossa. Edenemine Izjumist läände täiendavalt umbes 5 kilomeetrit. Number 2 juures ülemine nool. Izjumist läänes Levkivka külas seadsid okupandid sisse tehnika remondiala. Tähistasin selle rohelisega ääristatud kuusnurgaga.
Lõuna suunal otse Barvinkove poole Nova Dmytrivka suunal vene okupantide pealetung ebaõnnetus. See on siis number 2 juures alumine nool. Ehk oli negatiivne edasitung, kui kasutada vene okupandi võidukat retoorikat. Dovgenkove küla endiselt ukrainlaste käes ning venelased toppavad Kurulka-Paškove vahel.
Oskili veehoidla kandis toimuvast mingeid erilisi uudiseid polnud.
Izjumi operatiivsuunale tõid vene okupandid sisse kaks uut PTG-d ning Iskander-M rakettide kaks divisjoni, mis jäid Belgorodi oblastis Ukraina piiri äärde.

3) Severodonetski operatiivsuunal on arengud lääne osas. Kreminnast Zaritšnesse jõudnud vene okupatsiooniväed on alustanud pealetungiga Jampili peale, mis on ca 5 km otse lõunas. Tundub, et sellega saab blokeeritud otsem tee Slovjanskist Severodonetski peale. Nagu ennegi kirjutasin, siis selles piirkonnas võidakse ukrainlaste poolt Donetsi jõe põhjakallas isegi loovutada, et võtta soodsamad kaitsepositsioonid Slovjanski ees. Arvestades vene okupantide liikumise tempot, läheb neil sellega veel aega.
Rubižnes käib madin juba nädalaid, aga seal on isegi ilma jõeta riinne püsinud linnas nii, et vene okupandid kirdes ja kõikjale mujale ei ulatu. Edasiliikumist seal ei toimunud, ainult lauspommitamised kõigi asulate pihta. Sealhulgas viimased hingitsevad haiglad, kuhu jäid veel evakueerimata haavatud. Nüüd lasti need ka Severodonetskis ja Lõssõtšanskis puruks.
Lõuna sektoris suruvad vene okupandid pärast Novotoškovka vallutamist Orehhovo ja Nižne peale. Ka tulemuseta. Ukrainlased väidavad, et venelased võtavad okupeeritud aladel mobiliseeritutelt dokumendid käest, et neid ei saaks identifitseerida. Iga päev püsinud ukraina kaitset tähendab seda, et iga pealetungi järel on kümneid okupante ja mõned soomustehnika ühikud vähem.

4) Jätkub Popasna ründamine. Okupandid on edenenud ja hoiavad umbes kolmandikku linnast, idapoolset osa. Suurem jagu on veel võtmata. Lisaks Popasnale saavad seal kõvasti tuld ümberkaudsed asulad - seesama Girske, millest eilegi kirjutasin. Popasna vallutamisega loodavad vene okupandid jõuda Debaltseve-Slovjanski maanteele. Kas ka jõuavad, on eraldi teema. Vastase kurnamine õnnestub ukrainlastel praegu päris hästi. Aeglaselt liikuvad okupatsiooniüksused kannavad raskeid kaotusi, nende logistikaahelad pikenevad ja moraal langeb.
Ukraina vägi laseb praegu oma spetsialistidel harjutada uute NATO standardile vastavate kaudtule relvade kasutamist. Kui need relvad ükskord rindele hakkavad jõudma koos õppinud meeskondadega, siis alustavad vene okupandid selg ees tagasi liikumist. Ukraina ametiisikud on progrnoosinud oma reservide käivitamise kusagil mai lõpu-juuni alguse poole. Seniks lastakse venelastel end hajaasustatud maarajoonides lolliks rünnata.
Popasnast lõuna poole olid kogu ründe ulatuses tulelööke - Niu-Jork ja ümbrus, Avdiivka ja ümbrus, Marjinka ja Kurahovo suund - seal proovisid ka okupandid peale tulla, kuid pidid tühjade kätega tagasi pöörduma.
Donetski linna ringteel juhtus äpardus moonaautoga, mis algul jäi pauguga seisma ja läks põlema ning seejärel plahvatas kohe võimsalt ja korduvalt. See sündmus polnud rindel, kuigi rindejoon jookseb muidugi Donetski linnnal üsna külje alt juba kõik need 8 aastat, mil Venemaa on Ukraina territooriumit vallutada proovinud.

5) Mariupolis kestavad lahingud, mis ei võimalda tsiviilisikuid Azovstalist välja tuua. Täiesti selge, et Putin valetab siis, kui ta avab suu või kirjutab alla mõnele dokumendile. Kõik need avaldused Azovstali ründamise lõpetamisest polnud seda õhku väärt, mis ta suust välja ajas.
Muuhulgas on avaldatud kaadreid ka Mariupolis laskvast V-tähisega tankist. Need tähised jõudsid sina alles hiljem ning ilma järgi otsustades toimus lahing viimase paari päeva jooksul. Eile olid venelased Mariupoli vasakkalda linnaosa sulgenud - ju siis toimus see ilmselt sealsamas.

6) Zaporižžja joonel on suuremate muutusteta. Guljaipole kandis võtsid Azovi pataljoni võitlejad vene okupante vangi. Azov võitleb mitte ainult Mariupolis, vaid ka mujal ja neid kardavad venelased kohe eriti. Nad on ise loonud mingi müüdi koledatest Azovi natsidest ja nüüd kardavad elu eest nende kätte langeda. Aga Ukraina pool vajab praegu vahetuseks vange ning nad kutsuvad venelasi lausa üles seda tegema, et säästa enda elu ja minna koju tagasi.

7) Hersoni piirkonnas on vene okupandid üritanud pärast Aleksandrovka hõivamist mere ääres tungida edasi põhja poole, kuid enam ei saanud. Selle ühe küla loovutamise kõrval on ukrainlased viimase kuu aja jooksul vabastanud seal paarkümmend küla.
Mingil põhjusel suruvad venelased ikka edasi Krivõi Rigi poole - seda hetkel ainult kaudtulega, sest nende liikumiskatsed eile ebaõnnestusid ja koondumisala sai ka ukrainlaste tulelöögi.
Ukraina vägi survestab neid ka Snigurivka piirkonnas läänest.
Hersoni oblastis käib kõva pseudoreferendumi ettevalmistus. Seda soovitakse läbi viia ilmselt mai esimestel päevadel. Aravatavasti on plaan välja kuulutada mingi rahvavabariik, Kuigi täiesti selge, kuhu see asi tüürib.
Juba praegu vahetatakse seal välja kooliõpetajaid, kes peaksid hakkama õpetama koolides vene keeles ja vene programmi järele. Survestatakse ettevõtjaid minema üle vene rubladele.
Venemaa Krasnojarski krai oblasti duuma võttis aga vastu otsuse leevendada toiduainete puudust Ukrainast rekvireeritud "põllumajandussaaduste ülejääkidega". Seda peetakse efektiivseks majandusmeetmeks ja avaldatakse lootust, et naaberpiirkonnad saavad seda suurepärast kogemust samuti rakendada. Eks selles peitub kogu Vene maailma praegune idee - vallutada ja varastada. Ja ähvardada neid, kes hakkavad vastu.

8 ) Odessa kohal lasi õhutõrje alla raketi ning venelaste luuredrooni. Hommikul vara tuli veel üks tulelöök Bilhorod-Dnistrovskyi silla pihta Dnestri jõe suudmes. Lisaks kõlasid lasud Transnistria Kolbasna küla piirkonnas, kus asuvad venelaste moonalaod. Samuti olevat seal nähtud drooni.
Ukrainlased suhtuvad Transnistria teemasse üsna rahulikult, kuna sealne vene kontingent on väike ja ilma tõsise relvastuseta. Transnistria enda jõud pole arvatavasti ise huvitatud mingist tõsisest eskalatsioonist, kuna elavad peamiselt EL-i suunalisest ekspordist. Need on muidugi Moldova keskvalitsuse inimeste hinnangud.
Meenutame, et Transnistria teema tuli päevakorrale pärast kõrge Venemaa sõjaväelase väljaütlemist, et Putini eriopratsiooni eesmärkideks on hõivata Donetski ja Luganski oblastid, Lõuna-Ukraina ning lõigata Ukraina ära merest, luues Odessa kaudu koridor Transnistriasse.
Seejärel väljendas Donbassi sõja kunagi lahti päästnud aktivist Igor Girkin suurt nördimust sel teemal, et Transnistria langeb peagi, kuna seal pole arvestatavaid jõude ning Rumeenia ja Ukraina olevat kõiges selles süüdi.
Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Arestovitš teatas eile, et nad ootavad Moldova pöördumist ja ise midagi ette ei võta. Aga kui peaks, siis paari tunniga saaks Transnistria teema lahendatud. Venemaa käitumine ongi muidugi tekitanud küsimuse, kui pikalt saab selles piirkonnas taluda üht haldusüksust, mis ei allu Moldova keskvalitsusele ning mille julgeolekut tagavad ebaseaduslikult riigis viibivad vene väeüksused.
Ukrainlased hävitasid Ussisaarel vene okupantide õhukaitseüksuse.

Uuringufirma CREA (Centre for Research on Energy and Clean Air) andmetel on seejuures Euroopasse müüdud kahe kuu jooksul ligi 44 miljardi euro väärtuses naftat, gaasi ja kivisütt, ehk keskmiselt 22 miljardi eest kuus. Eelmisel aastal eksportis Venemaa fossiilseid kütuseid umbes 140 miljardi euro eest ehk ligikaudu 12 miljardi euro väärtuses kuus, seega on agressori tulud mullusega võrreldes peaaegu kahekordistunud.

Tõsi on, et ELi riigid on vähendanud energia ostmist Venemaalt, kuid järsk turuhindade tõus kasvatab endiselt idanaabri eksporditulusid.

CREA laevaliikluse ja lasti analüüside kohaselt on Venemaa kahe kuu jooksul pärast invasiooni algust saanud maailmas kokku nafta, gaasi ja söe ekspordist ligikaudu 63 miljardit eurot. Samuti näitab analüüs, kuidas Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma ülemvõimust Euroopa energiavarustuse üle, isegi kui valitsused on püüdnud takistada Putinit kasutamast naftat ja gaasi majandusrelvana.

----

Vahepeal aga on Elon Musk saanud kõvasti testida enda Starlink süsteemi igasugustes oludes, mis vähegi võimalik, kaasaarvatud ka venelaste üritusi seda internetikanalit maha murda, mis neil ka õnnestus suisa päevakeseks.

Meie riigi vastu korraldatud DDoS oli aga lihtsalt naeruväärne üritus, mis ei vajaks rohkem kommenteerimist, kui üks uudis ERR's, et mingi virvendus oli. Ma olen näinud suuremaid lammutusi ausalt öeldes kahe konsoolimänguri vahel, kes üksteise peale vihaseks said, kui see aevastus.

Igor Taro kirjutab

UKRAINA PÄEVIK 28.04: Vene okupandid on lasknud suuremas koguses rakette Donbassi rindest eemal asuvasse Kiievisse, selle lähistel Fastovisse ja Zaporižžjasse ning avanud tule Tšernigivi oblasti piirikordoni pihta. Võimalik, et sellega elavad okupandid välja oma frustratsiooni üliaeglaselt edeneva pealetungi tõttu Donbassis ning hirmust Transnistria kaotamise ees. Seekord saab anda mõned seletused, miks ei suuda vene okupandid edeneda Rubižne linnas.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 22800 (+400), tanke 970 (+31), soomukeid 2389 (+47), suurtükke 431 (+10), raketiheitjaid 72 (+1), lennukeid 187 (+2), helikoptereid 155. Neid kaotuste numbreid vaadates selgub, et vene okupantide toppamine Donbassis pole mitte loiu pealetungi taga, vaid ukrainlaste tõhusa tõrje tulemus. Üks tankipataljon päevas maha võtta vähendab ründajate hoogi päris kõvasti.

1) Harkivit pommitati taas ning nüüd võtsid ukrainlased ka need okupantide piiramisrõngast väljaulatuvad "hambad" ette, millest eile kirjutasin. Ukrainlased sisenesid Rus'ka Lozova asulasse, mis on täpselt Harkivist põhjas ning asus linnapiirile kõige lähemal. Samuti võtsid nad täieliku kontrolli alla Kutuzivka 3-4 km kaugusel ringteest ida suunal. Seega surutakse okupante suurest linnast tasapisi eemale, kuigi suurt vastse ümberpiiramist hetkel veel ette näha pole.

2) Izjumi operatiivsuunal on vene okupandid pärast väikest edenemist eelmisel päeval seisma jäetud. Kui eelnevalt õnnestus neil siseneda Velika Komyšuvahasse, siis seal sees edeneda enam mitta - olulisemate objektideni nad ei jõudnud ning asulat poolitab samanimeline jõgi, mis tõotab saada neile oluliseks takistuseks. Kuna sama jõgi piirab rünnakukoridori maanteed ka lõunast, siis sealt ei ole okupandid samuti suutnud edeneda, kuigi üritasid.
Ebaõnnestunud pealetungikatsed olid ka lõunasuunalisel koridoril Novo-Dmytrivka kandis, katsega liikuda koridorist kõrvale läände või itta Dovgenkovo poole. Kummaski suunas ei saanud. Püsivad Oma kitsa raja peal ja, arvata võib, et mitte eriti mugavas poosis.
Ukraina uudistest käis läbi teade, et Izjumi olevat külastanud Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade peastaabi ülem kindral Gerassimov. Selle poolt võib kõnelda pealetungi toppamine juba mitmendat nädalat. Vastu räägib mitmete teiste kindralite saatus, kes on eesliinilt naasnud koju hermeetilises pakendis. Ega see midagi väga ei muuda - sündmuste arenemise põhjalt on niigi kõik näha.

3) Severodonetski piirkonnas pole eilsega võrreldes territoriaalseid võite ega kaotusi, mis ei tähenda, et rindel valitseks vaikus. Lihtsalt need pealetungid ei vii tulemuseni. Zaritšja poolt käib ründamine kahes suunas otse Lõmani ja lõunasse Jampoli poole.
Luganski poolt surutakse endiselt Novotoškovka poole Orihhove peale. See on 2 km edasi asuv asula.
Lõssõtšanski, Severodonetski ja Rubižne veevarustust ei õnnestu enne sõjategevuse lõppu enam taastada, teatas kohalik võimuesindaja. Piirkonna mõnedes asulas on veevarustus veel säilinud, aga neid ei nimetata avalikult, et okupandid ei saaks ideesid.
Rubižnes ründab vene okupatsioonijõud 3-4 korda päevas, aga edasiliikumist ei toimu ja nüüd peaks pisut selgitama, miks see niimoodi on. Allikaks on üks seal sõdinud tegelinski Luganskist, keda ei saa süüdistada propagandategevuses ukraina kasuks. Rubižnes on kahte tüüpi asustus - kõrged paneelmajad kirdes, mille vene okupandid hõivasid üsna alguses ning madal eramajade asustus kõikjal mujal. See madal asustus tähendab seda, et kogu ala on aedadega sisse piiratud ja nähtavus on ainult ühe tänava ulatuses. Ukrainlased olid ette valmistatud head tulepositsioonid kindlustatud punkrides ning võimalus sõlmpunkte risttule all hoida. Nad on seal positsioone juba vahetanud, kuid tundub, et ukraina kaitsjad manööverdavad seal väga edukalt ja omavad head ettekujutust vastase liikumisest, samal ajal kui vene okupandid liiguvad seal nagu pimedad kassipojad, keda saadetakse järjest merekooli. Esimesed demoraliseerivad kaotused olid neil juba enne Rubižnesse sisenemist, kui ukraina suurtükid purustasid umbes poole nende pataljonist. Nüüd on esialgsetest roodudest (100 in.) alles mõned üksikud ründajad. Sinna saadetakse peale Luganski "rahvavabariigis" püütud reservistidest kahuriliha, mis ei ole võimeline rünnakuid tegema ega motiveeritud. Kevade algul pärast ukrainlaste tulelööke ei lubatud neil ka lõkkeid teha, mis tõi kaasa ulatuslikke külmakahjustusi. Arvata võib, et Rubižne põrgukatla õuduslugusid räägivad üksikud ellujäänud Ivanid veel oma lastelastelegi. Kuna viimati saadeti suurem täiendus ühe tankipataljoni näol hoopis Kreminnasse, siis ilmselt muid täiendusi mujalt neil hetkel võtta pole ja kogu aur läheb Izjumi ja Zaporižžja suundadele, kus vene sõjamasina rattad käivad kohapeal ringi.

4) Popasna on samuti veevarustusest ilma ja midagi ei taastu enne sõjategevuse lõppu. Vene okupandid on linnas sees ja sama seis, mis eelneval päeval. Sisenesid kolmandiku jagu, kuid nüüd pole juba paar päeva edenenud. Sinna läheb korralik ressurss elavjõu näol. Ilmselt on see seisak põhjustatud ka sellest, et ukrainlased on hävitanud seal moonaladu nende lähitagalas, mis teenindas ilmselt suurtükiüksust. Kui kahuritel moona pole, siis jääb vene okupant seisma.
Muu Donbassi rinde olukord püsib analoogsena eelmistele päevadele - kõva tuletegevus Niu-Jorki , Avdiivka ja Marjinka suunal. Kahes viimases ka pealetungitegevused, kuid seal on ukrainalste müür vastas ja midagi ei saa üle ega ümber. Kummaline eks, kuidas maailmas 2. armee tiitlit taotlenud jõud oma puuplätudega seal tammub.

5) Mariupolis on väga kriitiline Azovstali välihaigla olukord, mida on hakatud just sihilikult kõige rohkem pommitama. Ilmselt on vene okupandid saanud tehase tundjate käest siseinfot, kus võivad olla haavatud ja tänu sellele on seal varinguid toimunud. Kõik see pommitamine ja ründamine toimus samaaegselt ÜRO peasekretäri visiidiga Kiievisse, kelle sihiks on korraldada sealt tsiviilisikute koridor. Näha on, et venelased seda sugugi ei sooviks, kuigi Putin olevat peasekretärile midagi lubanud.

6) Zaporižžja rindelõigul Lõuna-Ukrainas on toimunud ägedam lahingutegevus Staromlõnivka-Velika Novosilka joonel lõunas põhja. Vene okupandid ründavad seal mitmendat päeva, soovides liikuda Donetski oblastis põhjapoole ümber Marjinka ja Vugledari, kust nad otse läbi ei pääse kuidagi. Aga sealgi juhtus täna nii, et selles rünnakukoridoris kaotasid venelased 8 tanki ja veel muud soomustehnikat peale. Ehk siis terve tankirood läks ühe päevaga hingusele - see pidi olema ilmselgelt see löögirusikas, mis läbi murrab sel väikesel lõigul. Arvatavasti on sinna suunatud jõudusid just Mariupoli alt.
Guljaipole pisut lääne pool on vene okupantide jaoks siiani olnud ületamatu takistus ning sealkandis on käinud ka aktiivne tuletegevus piiriasulate pihta.
Lisaks teatas Ukraina erioperatsioonide keskus ühe olulise silla õhkimisest Melitopolist lõunas ehk okupantide kontrollitaval alal. See peaks nende logistikat raskendama.

7) Hersonis on venelased proovinud rünnata kahes suunas üks on Aleksandrovka pealt Tavriiske suunal ehk siis mere ääres lõunast põhja poole Mõkolaivi peale. Kahel viimasel päeval pole nad seal eriti õnnestunud. Võimalik, et said Tavriiske kõrval positsioonidele asuda, aga see pole päris täpselt kindel.
Teinse rünnakusuund oli põhjas Krivõi Rigi poole Ivanivka ja Zagradivka peale Velika Aleksandrovkast, aga seal on ukrainlased jälle mingit pahandust teinud oma suurtükkidega ja sädemeid lendas igas suunas. Kuigi seda Krivõi Rigi pealetungi on nimetatud arusaamatuks manöövriks, võib kaarti vaadates oletada, et selle mõte on muuta keerulisemaks Ukraina üksuste liigutamine näiteks Donbassi rinde piirkonnast Odessa kaitsele. Krivõi Rigi hõivamiselt peaks tegema kauge haagi. Aga vene okupandid pole Krivõi Rigile isegi lähedale jõudnud. Distants on hetkel 50 km, sealt eest on ukrainlased vaheapel külasid tagasi võtnud ning tõenäoliselt on üsna mitu kaitseliini ette valmistatud. Lähimas tulevikus ei ole selle ülesande täitumist ette näha.

8 ) Transnistrias on välja kuulutatud mingi mobilisatsioonilaadne asi, kuigi päris mobilisatsiooniga pole tegu. 1. juunist on välja kuuluatud õppused, milleks kogutakse osalejaid vabatahtlike reservistide seast ning töötutele pakutakse ka rahalist kompensatsiooni. Eesmärgiks on õppuste kutse järgi komplekteerida täielikult Transnistria kaitsejõud ja seda 90 päevaks.
Moldova on samal ajal teatanud Ukrainsse pioneeriüksuse saatmisest. Mitte küll rindele, vaid ilmselt Kiievi oblastisse demineerimist tegema. Aga sisuliselt on Moldova nüüd ka selle tegevusega liitunud ning seda abipakkumist Ukrainale võib tõlgendada omamoodi garantii taotlemisena, et vajadusel aitab Ukraina ka vastu keskvalitsuse kontrolli alt väljas olevas piirkonnas põhiseadusliku korra taastamisel.

Väljaspool lahingutegevuste kirjeldust võib märkida järgmist. Venemaa jaoks on mängureeglid kõvasti muutunud. USA välisminister Blinken on öelnud avalikult, et Ukraina võib edaspidi ise otsustada, kas ta soovib viia oma kaitsetegevust ka Venemaa territooriumile. Teisisõnu, USA ei ole vastu enda poolt tarnitud relvastuse kasutamisele ka väljaspool Ukraina piire. Varem on selle sõnumi andnud britid. Moskva reaktsioon oli muidugi hüsteeriline. Nad on kogu aeg lootnud sellele, et saavad oma erioperatsioonide retoorikaga hoida kogu lahingutegevust teise riigi territooriumil, kuid nüüd on lääneriigid suures rahvuvahelises koalitsioonis kokku leppinud, Ukrainale vajalikud tarned lubanud ja andnud rohelise tule olukorra lahendamiseks. See tähendab suure tõenäosusega konsensust selles osas, et Ukraina võib oma rahvusvaheliset tunnustatud piiridesse naasta ning keegi ei nõua neilt mingite kompromisside tegemist, kui nad ise seda ei taha.
See on siiski tulevik ja tuleb aru saada, et veel lähimad nädalad saavad olema Ukraina jaoks ülikeerulised. Relvatarned pole veel täiel määral kohal, reservüksusi valmistatakse ette ja üldpealetungi alguseni läheb veel aega.
Teine teema on vene okupantide tegevus okupeeritud aladel ja Hersoni oblastis pseudoreferendumi edasilükkumine. Väidetavalt ei suutnud nad seda allu viia, sest puduub kohapealen materjal massistseenideks, mis võimaldaks näidata kasvõi enda riigi kodanikele, kui legitiimne ja rahva poolt soovitud see kõik on. Hersonis toimusid ka viimastel päevadel veel ukraina lippudega meeleavaldused, kuigi mitte eriti suurearvulised. Aga vene lippudega lehvitamist pole okupandid suutnud ka usutavalt organiseerida. Enamgi veel, kui siiani oleme igalt poolt kuulnud, kuidas vene okupatsioonivägi üritab kõigest jõuast saavutada tulemusi 9. maiks, siis viimane uudist Donetskist ütleb, et seal jäävad kõik 9. mai väliüritused ära - ei surematut polku ega paraadi. Nii et võidukate piltide saamisega saab keeruline olema. Ilmselt viis eile Donetski ringteel plahvatanud veomasin sõnumi kohale.