Raha kogumine ,,sukasäärde" tähendab kaotamist inflatsioonis. Plaan on 3aasta jooksul palgast kõrvale panna 10 000€, ehk siis ühes kuus umbes 300€. Kuhu oleks mõistlik koguda, et oleks pärast ka reaalselt võimalik see raha tagasi saada ja kaotada võimalikult vähe? Swed rahakoguja pakub 1% hoiusest, pisut vähe. Puuduvad investeerimis oskused. Millised oleks võimalikud lahendused? Kodu ja auto on enda omad, pole laene ega muid võlgasid. Pangalaenuga maksaksin selle aja peale päris suure intressi, sellepärast eelistan ise koguda.
Tähtajalisi hoiuseid saab teha mitu. paned näiteks iga kolme kuu tagant 1000 eur kaupa eraldi 1 aasta pikkustele tähtajalistele hoiustele. võimalik, et saab panga ka kokku leppida, et lõppkuupäev on 3 aasta pärast ja raha lisandub iga kuu.
Aga kui seda raha on 3 aasta pärast kindlasti vaja, siis peale tähtajalise hoiuse või siis lihtsalt pangaarvel hoidmisele alternatiivi väga ei ole.
Sulle sobib ilmselt mingi selline teenus: https://www.cooppank.ee/kogumishoius aga võib-olla on ka teistel pankadel sarnased tooted olemas.
Võrreldes tähtajalisega on intress madalam, aga samuti tagatisfondiga tagatud erinevalt igasugustest H/L ühistutest..
Ka kõige parema intressiga tähtajaline hoius on täna väiksema tootlikkusega kui on inflatsioon - seega igal juhul hävid (küsimus on ainult kui vähe sa hävid) :-)
Pange ikka jah raha panka. Palju see inflatsiooni number nüüd oligi? Palju pangad pakuvad? Suur nali eks.
Teemaalgataja ei jõua sellist summat kokku kogudagi, enne tuleb digiraha ning enne seda loomulikult rahareform. Parem mõtle kuidas ennast lähiajal kaitsma hakata. Maailm hullub kiirenevas tempos.
Jutt algas võimalikult vähe kaotamisest. Selle võtame aluseks ja jätame aktsiaturu ja fondid kõrvale.
Alles jäävad hoiused ja võlakirjad.
Hoiustest juba räägiti. Rallisõitja Jaan pakkus üsna mõistliku variandi tähtajaliste hoiuste tegemiseks, seal tuleb arvestada, et hetkel pakuvad pangad 3% intressi. See number võib tõusta või langeda (lähiajal pigem tõusta, pikemas perspektiivis langeda).
Suvaline hoius, tähtajaline või mitte, on tagatisfondi seadusega kaitstud. Seega selle summa saad igal juhul tagasi, kui Eesti riik püsib.
Alternatiiv on võlakirjad, mis enam-vähem kindlalt raha tagasi toovad (kui emitent just pankrotti ei lähe). Aga neid on 300€ kaupa keeruline osta ja need ei ole tagatud.
Ja igasugustest (rõhk sõnal absoluutselt igasugustest!) hoiu-laenuühistutest hoia oma raha heaga eemal, kui need kolm aastat rahulikult magada tahad. Nende pakutav intress ei ületa paremaid võlakirju, aga risk on kosmoses.
Teemaalgatajale: kui korralikult arvutad võib laenamine olla tegelikkuses summaarsena kõige soodsam. Sõltub, mida Sa selle kogutava rahaga teed. Ostes täna laenuga, maksad tagasi summa+ X%. Kogudes % eimillelegi annab eimidagi (0, ga korrutamine), alles summa kasvades hakkab midagi kogunema. Nagu juba vihjati, siis inflatsioon teeb oma töö ja sööb kogutut. Sinu kogumise põhjuse hind on samuti muutumises inflatsiooniga. Mida lühem on laenu aeg, seda väiksem on juurdemakstav osa, kuigi pank ütleb, et see on kahjulik laen ja ainult pikaajaline panga nuumamine on see õige tegu. Need 1.- eur,i investeerivad "rahavabad" on enamusele tundmatud.
... Ja igasugustest (rõhk sõnal absoluutselt igasugustest!) hoiu-laenuühistutest hoia oma raha heaga eemal, kui need kolm aastat rahulikult magada tahad. Nende pakutav intress ei ületa paremaid võlakirju, aga risk on kosmoses ...
See, kui palju ühistud intressi maksavad, saab iga huviline ise uurida aga väide, et neist kõigist eemale peaks hoidma ei päde, sest korralikus ühistus hoiavad liikmed oma ühistu käekäigul ise silma peal. Päris suur hulk neist tegutseb edukalt juba 90-test. Probleemsed on viimase 10 aasta jooksul vene omanike-juhatajatega seotud ühistud. Ja need on kogu sektori renomee ära rikkunud.
... aga samuti tagatisfondiga tagatud erinevalt igasugustest H/L ühistutest ...
Alustuseks:
"Probleemsed on viimase 10 aasta jooksul vene omanike-juhatajatega seotud ühistud. Ja need on kogu sektori renomee ära rikkunud."
Pätt on pätt, rahvusest sõltumata. Selline rahvustevahelise vaenu õhutamine viib kiirelt bännini.
Edasi tsiteerin siis viidatud dokustaati:
"Hoiuste Tagamise Fond (HTF) on loodud HLÜ Liidu liikmete poolt. HTF tagab fondiga liitunud HLÜ Liidu ühistute liikmete hoiused kuni 20 000 euro ulatuses. Tagatakse hoiuseid ainult nendes liikmesühistutes, mis on HT Fondiga lepingu sõlminud ja teevad sellesse regulaarseid makseid. Fondiga liitumiseks peab HLÜ tõendama, et tema tegevus on HLÜ seadusega kooskõlas ning finantsseis on stabiilselt usaldusväärne.
SA HTF poolt on praegu tagatud viie HLÜ hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ liikmete omad."
Juhin tähelepanu, et ainult 20 000, see tagamine ei ole sätestatud seadusega ehk iga ühistu võib sellest lahkuda ja seal on AINULT 5 ühistu hoiused. Kahtlemata on see parem, kui üldse mitte midagi.
Full disclsosure: ma ise olen ka ühe HLÜ liige, mis eelpoolmainitud 5 ühistu hulka ei kuulu. Aga ega ma seepärast oma raha nende kätte ei vii :)
Sellega nõus. Vaadates, millised HLÜ-d viimasel ajal põhja on läinud ja kes-mis nende juhatuses on olnud räägib siiski enda eest. Olgu vaenuõhutamine või mitte, fakt on fakt.
... Juhin tähelepanu, et ainult 20 000 ...
Kuna teemaalgataja summa mahub tagatava summa sisse, seepärast valiku välja tõin. Ja juhin omakorda tähelepanu, et need 7 (mitte 5!!!) ühistut on kõik vanad tegijad, kes on enda eksistentsi pikalt õigustanud. Kõike võib juhtuda, maksejõuetus saabuda vms. Samamoodi võid aktsiate väärtuse kaotada. Aga väita, et KÕIK ühistud pole usaldusväärsed, see pole korrektne.
Lisan juurde: Saaremaa HLÜ ühineb (ühines) ME HLÜ-ga.
Teemaalgataja posti tsitaat:
"Pangalaenuga maksaksin selle aja peale päris suure intressi, sellepärast eelistan ise koguda"
Ok, ei uuri, mille jaoks seda 10K on vaja 3a koguda...
Kuid, lastes summa läbi erinevate kalkulaatorite (teadmata vanust - on teatud laenude juures oluline), siis 10K laenamisel 3 aastaks oleks ilma kindlustuseta ja tänaste prossade juures kuumakse u 310€. Koos 100% kindlustusega u 330€.
Ise olen nii mõnegi oma tehingu juures läinud seda teed, et võtan kohe laenu peale ja saan vajaliku kohe kasutama hakata. Üks selliseid teenuseid on ka mul autoliising.
"Probleemsed on viimase 10 aasta jooksul vene omanike-juhatajatega seotud ühistud. Ja need on kogu sektori renomee ära rikkunud."
Pätt on pätt, rahvusest sõltumata. Selline rahvustevahelise vaenu õhutamine viib kiirelt bännini.
Marita, tõsiselt või ? Meil on kõigil kogemusi antud teemal just selle rahvusega. Nüüd pead küll veenvalt tõestama vastupidist.
Raha maksab, ükskõik millisel hoiusel või kontol teda hoida, täpselt niipalju kui usaldus raha emiteerija vastu. Koroonaaegse idiootse rahatrüki tingimustes oli õigem oma säästud kasvõi telliskividesse panna. Kullakangide ja telliskivide vahe on ainult selles et tellised ei ole likviidsed (igaühele ja lihtsa vaevaga mahamüüdavad). Ma ise ostsin hulgim tööriistasid, leiba nad ei küsi ja vahel ikka vaja läheb. Uute masinategagi on niimoodi et selline ekskavaator mis 2018 a maksis 200 000 on täna 300 000. Laiatarbekaubal - sõiduautodele virutati samuti midagi küsimata 25-30 % otsa.
Lehtkulda on 300 EUR plaatidena ka, iga kuu ostad ühe ja nii ta koguneb. Kui mälunõrkuse alla ei kannata ja salasilma ei karda siis võid teda ükskõik kus korstnajalas hoida. Aga muidu pakuvad pangad seifiteenust samuti (mida teoreetiliselt küll riigipööre ja natsionaliseerimine ohustavad)
inimesed vist kavatsevad 200-300 aastaseks elada.praegu ostate kokku.pensionile jäädes ei raatsi müüa.healjuhul saavad sugulased omale,kui üles leiavad.halvemaljuhul suvalised võõrad
Kinnisvara, mikrokorter (u 30ruutu) nt Paldiskis, saab kätte u 40000, kuumakse u 250-300€ 10a. Rendist saad osa tagasi, muidugi võib jant tekkida, kui saad puugi sisse, aga eks investeermine ongi risk.
Kinnisvara ost eeldab siiski olemasolevat summat ja/või likviidse vara olemasolu. Palju Paldiskisse üldse laenu antakse? 0 sissemaksega kindlasti mitte kui sa ei pane 3x väärtusega vara panti. Noh, eeldan et Paldiski puhul tuleb 30% ikka sisse maksta. see teeb 12 k. Teemaalgataja tahab 3 aastaga sellist summat koguda, seega pole praegu riiulist sellist summat võtta.
mille jaoks seda kümmet tonni kogutakse?
praeguses kiirelt muuutuvas maailmas kas oskad raha kasvatada teda kuskil keerutades või investeerides või siis lihtsalt hakkad panga orjaks. kogumine mingi asja ostmise nimel on suht eilne päev kui kõrvalepandavad summad just keskmise kuupalga mõõtu ei ole.
aga raha kõrvalepanek on loomulikult vajalik kasvõi võimaliku töökaotuse korral, et kahe töökoha vahel millestki elada oleks.
Miks laenamist pahatihti orjandusega võrreldakse?
Paljuski on (ikka veel) levinud arusaam, et laen on paha paha ja laenates annad oma hinge saadanale, kehastunud pangahärra olemuses...
Tegelikult peab laenu ja laenamise omale juureni selgeks tegema, tehes mõned suht lihtsad matemaatilised tehted ning lisama sinna kõrvale riskianalüüsi...
Kui võtta laintsi, et mõni soodureis soojale maale osta, siis jah, see on küll jabur...
ma ei saa ka aru sellest laenamise võrdlemisest orjusega.
mul on hetkel 5 aktiivset laenu. sh õppelaen, mille võtsin nüüd keskeas uue eriala õppimise käigus. Mul on alati põhimõte, et kõik asjad tuleb finantseerida mõistliku intressiga laenuga. nii ettevõtluses, kui ka isiklikus elus. Enda kinnisvara peab olema ka kogu aeg nö teenistuses. Kui tekib vaba kinnisvara väärtus, mille peale saab laenu võtta, siis miks mitte seda teha?
no eks riske tuleb ikka hallata:
- Eluaseme tagatisel on ainult eluasemega ostu ja renoveerimisega seotud laenud (2 laenu) ja seal on laenujääk langev. vara väärtus ületab täna kordades laenujääki. neid laene jõuab ka naine üksi teenindada.
- Ülejäänud laenud on moel või teisel seotud investeerimisega (kinnisvarasse, aktsiatesse jne).
- intressiga tarbimislaene ei ole.
üks koht, kuhu olen palju investeerinud, on haridus. nii enda kui ka laste haridus.
lahe kui kommenteerivad materiaalselt kindlustatud isikud, kes omavad veel kinnisvara- ja aktsiaportfelle. teiesugustele pole vist probleemiks iga kuu ka 2x300 eurikut kõrvale panna? aga inimesed, kelle ainus võimalus isklikku eluaset soetada on laenu abil, inimesed, kes vajavad autot kohe, mitte peale viieaastast palgast näpistamist, ongi needsamad pangaorjad, sest ainult tänu panga vastutulelikkusele on mõningad elementaarsed asjad elus võimalikud ja kui maksetega jänni jääd, tuleb pank ja võtab need asjad ära, sest sisuliselt on need panga omand.
niiet äkki vaataks elu ka vähe teistsuguse nurga alt, mitte oma rahamätta otsast läbi aktsiakursside piiludes? tülgastav on selline ennastupitav netis kommenteerimine.
Ära unusta, et auto ja oma isikliku elamise omamine pole inimõigus ja kõigile jõukohane. Kuskil pole öeldud, et mingid asjad on ette nähtud, ka laenuraha eest mitte. Kapitalism, mis miskipärast viimasel ajal sinna kommunismi poole tüürib, kuna nii on ju tore, mugav ja ma ju vajan seda. Küll keegi jälle kõrvupidi august välja tirib.
Ma niipalju täpsustaks et "ainus võimalus isiklikku eluaset soetada" on liiga kastis mõtlemine. Eluase ei pea tingimata enda oma olema. Ma olen elus kolm - neli korda täitsa nullist alustanud. Noorena olude sunnil, hiljem Soome kolides puhtalt oma laiskust sest lihtsalt ei viitsinud Eestist kola kaasa vedama hakata. Üürikas, esimene mööblitükk oli üks tool mille 25 EUR eest täikalt ostsin ja nüüd pole enam vigagi. Ainuke asi -pole mingit kavatsustki Soome eluaset osta sest sellega on ainult tüli. Kui Eestis mingeid positsioone (Tallinna korter, isatalu) üldse poleks siis äärmisel juhul ostaks metsaonni, sellest on nädalavahetuseks küll ja veel
Eestipärane isikliku korteri omamine on Euroopa kontekstis suht ainulaadne ja selle eest peab tänama omandireformi. USAs on asi veel hullem. Kui uus töökoht 50 km eemal leitakse, visatakse maja võtmed pangajuudile laua peale ja võetakse töökohale lähemal uus.
Seda muidugi ka et kui eluase pole just kasutusrendis siis on ta ikka laenuvõtja oma ja kui võlgu ollakse siis pank ei saa seda endale võtta. Panga kasuks on hüpoteek ja ta saab nõuda müüki. Kui müügisumma on suurem kui laenujääk siis ülejäägi saab võlgnik endale. "Pank võttis maja ära" on 2008 kriisi ajast jäänud stereotüüp. Kinnisvara väärtus langes siis oluliselt ja müügist ei saanud nii palju kui headel aegadel selle tagatisel laenu oli võetud.
See on majanduskriisile iseloomulik. Üksikisiku tasemel, kui keegi jääb tööst ilma või jalaluu puruks kukub pole see eriti oluline.
"Kohe vaja olev auto" mille tarvis laenu tuleb võtta on samuti laialivalguv mõiste. Viimase auto ostsin 500 euro eest, tegin rämekalli 700 eurose remondi ja läks ülevaatuselt ühegi märkuseta läbi. Kui uute rehvide ostmiseks ka aega saan lükkan viimasegi uuemapoolse Audi garaaži ära ja hakkangi 1997 a Passatiga sõitma. Kellelegi, kõige vähem veel naabritele pole mul midagi tõestada ja Kliima Greta hüsteeritsemine ei huvita.
Ärge ajage igasuguste müügimeeste pakutud stiili taga, võtke pohhuilt ja elu on palju ilusam.
See on õige, et isiklikke asju ei pea palju olema. Eluaset omama ei pea ja kindlasti ei ole vaja autot omada.
Mul eluase on olemas, aga autot ei ole.
teemaalgatajale igal juhul jõudu raha kõrvale panemisel. 300 eur kuus on korralik summa tegelikult ja enamus inimesed oma elu nii korraldada ei oska, et 300 eur kõrvale kuus panna.
Kisub põnevaks... Isiklik eluase on pohh ja võtmed võib visata pangajuudile ja järgmine paremast kohast võtta, see on mall?
Ma murdsin mõni aasta tagasi "jalaluu" ja kuna elan omas kodus, siis on mul täiesti savi, mis üüriturul toimub. Igasuguste punktikeste arvamus on täiesti ükskõik, kes keelas oma elu õigesti elada? Praegune sapiloopimine paremal järjel kodanike pihta on lihtsalt hale vaadata.
Siberia ka suht kelgib, omal Eestis mõis ja katusekorter ootamas :)
Selles olukorras ei soetaks minagi teise riiki omale midagi.
PS me ei tea siiani, mille jaoks koguda tahetakse, vaevalt et poolemillise "kohevaja" maja sissemaksuks.
"Eesti mõis ja katusekorter" on pigem mure sest need tahavad hooldamist. Korter võib-olla vähem ja sellist asja võib veel niiöelda eelpaigutuseks kasutada kuid maamajaga on palju rohkem probleeme. Juba alates sellest et nagu korra selja pöörad varastatakse see veerand tunniga lagedaks. Mõnel pool. Üks tuttav soomlane ostis Brasiiliasse rantsho, paar korda viitsis käia ja nüüd kurtis et dzungel on vist ta ära neelanud ja nagunii elavad mingid hipid juba sees.
Kui vaba raha muidugi on võib igalepoole majahooldajad palgata ja nii edasi aga aeg ise on üks selline väärtus mida ei saa raha eest osta. Ja kui ei ole aega kõigi nende asjadega tegeleda pole neid olemuslikult vajagi.
Selleks et aru saada et 300 ruudust maja, viimase mudeli autot ja muud sellist pole vaja peab neid kas korraks omama või vähemalt olema nii palju raha et võiks nad soovi korral osta. Tegelikult on inimesele üldse väga vähe vaj .
Ostke kulda ja kalleid kiva. :)
(Mul on Eesti maja lihtsalt põhimõtteline küsimus sest isatalu maha ei müüda)
Seda mis siin hoolega säästeti, nüüd ju põletatakse. Suur osa uuskorterite omanikke käivad supiköögis söömas, sest ootamatult tuli inflatsioon ja euribor tõusis. Mul on peaaegu kahju neist, kui steiki malmpannile viskan.
kogu see aeg, kui euribor alla nulli oli, anti laenuvõtjale laenulepingu sõlmimisel pangast mõista, et euribor ei jää alla nulli. samuti tehti laenuvõtjale stressitest kus mängiti läbi, et kas laenu suudetakse teenindada ka siis kui euribor on 4-5%.
inflatsioon ajab üles küll laenu intressi, aga kui hinnad kallinevad rohkem, kui on laenu intress ning palk tõuseb väikese viivitusega hindade kasvule järgi, siis on see laenuvõtjale kokkuvõttes kasulik. mõne aasta möödudes ollakse olukorras, kus laenumakse moodustab palgast väiksema % kui enne euribori tõusu.
näide: inimene võttis aasta tagasi 100k 30 aastaks laenu, intress 2% (euribor 0%), hakkas maksma kuus 370 eur,
kui euribor jõuab 4%, siis on tal intress 6% ja laenumakse tõuseb 600 eur peale kuus (ehk 230 eur otsa kuus).
Samal ajal on hinnad tõusnud 18% Eestis ja keskmine palk 10%.
Ehk kui sellel inimesel oli aasta tagasi palk näiteks 1500 eur kätte (laenu makse moodustas 25% palgast), siis nüüd on 1650 eur kätte (laenumakse 36% palgast). Kui palk jätkab paar aastat samamoodi tõusmist, siis on isik sama euribori taseme korral tagasi olukorras, kus laenu makse moodustab jälle ca 25% palgast. kui infatsioon alaneb, siis ronib euribor näiteks 2 peale, laenumakse langeb 475 eur peale ja kui majandus kasvab, siis palk tõuseb mingi sammuga ikka edasi.
Pangajuute tuleb väänata kui nad euribori tõustes liiga jäigad on. Skandinaavias suht tavapärane et nn maksepuhkust ei võeta siis mitte üheks kuuks , kuueks kuuks aga isegi mitte aastaks vaid sisuliselt kogu eluks. Mõni maksab juba aastaid pangale ainult intressi ja viskab samuti steigi malmpannile. Ma ei teagi mis sellest laenujäägist neil pärast saab. Kui on mingi atraktiivne objekt siis järeltulevad põlved võtavad vast üle, tavaline "mustamäe paneelikas" jääb vist pangale ja kui see ka ei taha siis kingib kirikule ära.
Iseenesest on see samuti üürikas elamine aga selle vahega et kui üleüldiselt on kommunaalkulud juba üüri hinna sees siis niimoodi pangalt üürides tuleb kütte ja muu mudru eest ise maksta.
Kui Swedbank Rootsis niimoodi teeb siis arumaeisaa mis seda Eestis takistab?
Rootsis on vist järelvalve parem/karmim?
Aga jäikusest - vaatasin siin mõni päev tagasi ühe inimese swed kontol ringi, tema teadmisel mõistagi. Pikaajalise hoiuse intress on võluväel taastunud ja oli hetkel 3 protsenti, seega väga hull asi ei olegi.
Rootsis on need eluaegsed laenud seepärast, et teisiti enam ei saa, kinnisvara on kohati nii kallis, et keskklassi kuuluv inimene lihtsalt ei jõuaks muudmoodi omale midagi osta.
Meil veel päris nii hull ei ole.
Stockholmis kuumenes kinnisvaraturg mõne aja eest korralikult üle, nüüd on vist midagi alla tulnud.
aga kui inimene võtab näiteks 25 aastaselt 200000 eur laenu, ostab eluase ning elab seal sees ja maksab eluaeg ainult intressi, siis 40 aasta pärast pensionile minnes on kinnivara väärtus numbriliselt tänu inflatsioonile mitu korda tõusnud, samamoodi sissetulek ning ka pensionieas pensionist intresse edasi taguda ei ole mingi probleem. ja lõpuks saavad pärijad vara, mis on tõenäoliselt ikka mitu korda kallim, kui see võibolla 60 aastat tagasi võetud laen. Samuti ei ole mingi probleem pensionile minne vara müüa, maksta laen ära ja ülejääva raha eest osta kohe välja väiksem/odavam elamispind.
Mina elan poliitikaga, et laen on võõra vara. Skeemitage ja üritage mulle selgitada kuidas tahate aga laen on LAEN! See tuleb tagasi maksta kas sinu või pärijate poolt. Kuibostan auto, siis ostan oma raha eest, kui elamise, siis oma raha eest, ei tegele PETTUSEGA nagu OÜ värk ja ei kujuta ette, et asi kuulub mulle. Kui midagi soetan, siis oma vahenditega. Laen on viimane võimalus. Võin jala pealt surra ja ükski mu sugulane ei pea minu kokku keeratud staga tegelema nagu siin muude laenumeestega tegelikkuses juhtub.
Mina elan poliitikaga, et laen ei ole saadanast, vaid laenates pead teadma oma kohta ja võimalusi. Ja laenuga saab ka tekitada omi vahendeid.
Ise olen oma lühikese elu jooksul 26 korda erinevaid laene võtt - kõige lühem ajaliselt on olnud 5 päeva, kõige pikem 7a. Tihti on tegemist nö boost-investeeringuga, või siis olemasoleva investeeringu väärindamisega enne võimaliku müüki.
Oma igapäeva masin-liikurit olen liisinud vaat pea, et 20a, sest minu tegemiste juures on auto liisimine mulle soodsaim (hobimasinatest siinkohal ei räägi, too hoopes toine teema).
Hetkelgi on kaks kinnisvara teemat aktiivset, leidmaks rahastust. Nimetake seda siis kaasamiseks, v laenamiseks, v mis iganes.
Ja kõige selle juures on oma elamine, mets ja aas oma elamise ümmer, enda oma... ja oma elamisega ei seo ma kunagi ühtegi laenu.
Kui just Stockholmi kuningalossi kõrvale on nüüd ja kohe maja vaja siis on küll 300 aastast laenu vaja :)
Aga muidu mis ma olen vaadanud, elamisi vahetatakse aina parema vastu ja laenujääk on ikka sama. Üks tuttav pere elas 10 a tagasi kahetoalises korteris mis oli laenuga ostetud, see müüdi maha/vahetati parema vastu , nüüd on juba suur maja päris heas rajoonis. 10 aastat on laenu makstud ja minumeelest on see jääk ikka sama suur kui alguses oli. Ainult et korter on majaks muutunud.
Müügikuulutuses on tihtipeale kaks hinda - müügihind ja võlavaba hind. Ostetakse ikka müügihinnaga ja võlg läheb uuele omanikule edasi. Ma päris maja pole ostnud, on muid mõtteid : ) aga kui garaaži ostsin oli müügihind (see mida müüja tahab) 30 tuhat ja võlavaba hind 60 tuhat. Ma küsisin omanikult miks ta sellist võlga hoiab ? 30 tuhat on ka muidugi raha aga kui varjatud reserve leida ja malmpannidel küpsevatest steikidest loobuda saaksid ju võlast vabaks. Vana kukkus kohe kätega vehkima et ei kannata, ei kannata, siis on seda võimatu müüa. See tähendab et ostja peab kõik 60 tuhat korraga maksma või selleks laenu taotlema. Aga niimoodi maksa 30 ära ja võlga sealt edasi kust mul pooleli jäi. Intressi ei ole sest 15 a võla intress on juba algse müügihinna sisse arvestatud. Ega ehitaja või finantseerija seda nullkasumiga ei müünud. Ma uurisin veel võlausaldajalt et kas tema nõusolekut võlgniku vahetamiseks pole tõesti vaja ja ei pidavat olema. Ise tead kui suure võla endale koos hoonega ostsid.
Nojah, igal maal oma tavad.
Aga neid elu lõpuni kestvaid maksepuhkusi võetakse ka mingite raskuste tekkimisel. Ei pea olema kohe algset lepingut et alguses ainult intress ja lõpus põhiosa korraga.Töökaaslase ema, juba pea 90 aastane mutt, pikendas jälle 10 aastaks edasi. Kunagi oli neil laen võetud koos mehega, mees suri ammu ära, raha jäi vähemaks ja maksab juba ammu ainult intressi. Kui see töökaaslane pärandit ka vastu ei võta jääbki elamine pangale kätte ning vaadaku ise mis sellega teeb.
ConnorFlint tõi väga olulise argumendi välja kusjuures. Laen pole tõesti saatanast aga sa ei tohi iialgi, mitte ealeski laenata selleks, et teist laenu maksta ja/või tagatiseks enda pärisomandit panna. Laenata võib ideega, et kui läheb kõik prsse, siis las läheb ja sellest maatükist/korterist/majast või mis iganes, sul kahju ei ole ja midagi oluliselt ei muutu. Kasumi koha pealt, Ei skeemita te keegi nii hästi, et panka võidate, aind kujutate ette siin endale asju :) Kasiinos võidab alati maja.
Majandus üldiselt on nagu laenupõhine ja ise sellest süsteemist väljaspool elades võib paljust sellest ilma jääda, mida elul pakkuda on. Kui polegi ootused suured või on sissetulek nii suur, et saab laenu vältida, siis on kõik hästi, aga enamasti ikka pole nii.
Ma olen suht konservatiivne olnud laenude osas, aga mitmed tuttavad ostsid laenuga esimese korteri kohe kui töökoht võimaldas ehk millalgi seal kahekümnendate alguses või keskel. Kolmekümnendate alguseks võeti uus laen ja osteti suurem korter või maja ja esimene korter jäeti alles ning üüriti välja.
Praegu oleme neljakümnendate alguses ning rohkem reaalset vara on just nendel, kes omale laenuga mitu kinnisvara ostsid. Kui saaksin aega tagasi keerata, siis ilmselt teeksin ka nii ja oleksin praegu ning ka pensionile minnes palju rikkam kui ilma elu jooksul laenude võimalusi kasutamata.
Muidugi on ka neid, kes üle laenasid ja hätta sattusid. Jäid töötuks või läksid lahku vms, aga kokkuvõtteks on ikkagi nii, et raha abil on võimalik luua omale täiendavat rikkust, isegi kui see on laenuraha.
Lisaks veel see, et täna kahetoalist korterit ostes kujuneb laenumakse ilmselt sama suureks nagu on nendel, kes omale 15 aasta eest maja ostsid või ehitasid. Maju muidugi on erinevaid, aga ma pean silmas suurusjärke.
EDIT by Marko: Tõstsin kokku, seda saad ise ka teha!
Deus, pole see midagi nii et maja võidab alati. Ma olen kliendina vähemalt kolme panga huku üle elanud. Tallinna Pank, Sampo ja Danske. Või oli 90 - ndatel kui neid ridamisi pankrotti läks veel keegi?
Ega neis mul polegi midagi muud olnud kui ainult võlad :) Viimati ostis LHV Danske eraklientide portfelli ja sajatas et kesse raisk nii madala intressiga laenu on andnud.
Pangad on äriühingud nagu kõik teisedki, tuleb ette et lähevad ahneks ja laenavad end lõhki.
Mul võttis 10 aastat tagasi tollal 75 aastane ema eluasemelaenu 20 aastaks (vahetas vanas majas korteri paremas kohas tutika korteri vastu Tallinnas). Pank tahtis lihtsalt, et keegi lastest oleks käendaja ja omafinantseering vähemalt 30%. Nüüd on ema 85 ja kuna intressid olid madalad, siis ligi pool laenust on makstud ja ema on saanud elada korralikus korteris vanas eas. korteri väärtus on 2 x kindlasti tõusnud. "sundrenoveerimise" alla ka ei lähe, kuna on B energiaklass :). Seega miks mitte laenu võtta ka vanas eas ja tõsta seeläbi enda elukvaliteeti.
Tsitaat kris1189 postist :"...ja oleksin praegu ning ka pensionile minnes palju rikkam..."
Ja mida sa selle rikkusega teeksid?
Miks küsin? Sest ikka ja jälle leidub neid püstloodis rikkaid, kes elavad koonerdavat elu ja mitte ei mõista kasvõi vähekenegi tuulutada...
Enda selline pisike elamise loosung on, et teen tööd ja toimetusi selleks, et elada. Mitte vastupidi.
Ma oskan täiesti ennastunustavalt nautida laisklemise protsessi. A et seda maksimaalselt teha, peavad elamisele kuluvad sisendid ka kuskilt tulema. Päris selline E-R, 8-17 tüüp ma pole. Ja kui tuleb ikka tahtmine, siis panen planeedile sildi, et olege mõnusad ja järgmine kuu aega olen levist väljas...
A kuidas sa seda võimaldada saaksid, kui käid kellaaja palgatööl...? Nii, et kuidagi muudmoodu tuleb siis läheneda. Nii, et u 25a tagasi hakkasin selle poole liikuma, et mitte olla E-R, 8-17 inime...
Ja no.. Täna võin öelda, et teen mis tahan ja millal ja kellega :)))
-
Ja kui nüüd tulla tagasi päris algusesse, siis ...
"Plaan on 3aasta jooksul palgast kõrvale panna 10 000€, ehk siis ühes kuus umbes 300€. Kuhu oleks mõistlik koguda, et oleks pärast ka reaalselt võimalik see raha tagasi saada ja kaotada võimalikult vähe?" - on antud plaan minu silmis juba eos pire valesti püstitatud...
3a pärast peaks vähemalt miinimumis 10K välja võtma + 3a keskmine inflants. See oleks miinimum.
Tegelikult tuleks veelgi kõrgem latt seada.
Kõik on tore ja hea, et sul hästi läheb aga mõtle nüüd, kui kõik inimesed nii teeks. Koristaja ütleb sulle, et istu sisse endale see vars, tema tuleb koristama alles kuu pärast. Torumees teeb all suitsu, vaatab kella ja ütleb sulle, et täna ma ei viitsi selle ummistusega tegeleda. Huumorimehed OÜ olete, et sellist asja välja reklaamite.
---
ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head
ja on ju tore elada siin ime-imelises ilmas
kus lihtsalt ei saa teisiti kui rõõmustama peab
---
"aga mõtle nüüd, kui kõik inimesed nii teeks" - Ma võin ju nii mõelda, kuid väga suure tõenäosusega, valdav osa inimestest ei tee nii...
Ja vaatasin järgi, et Huumorimehed OÜ firmanime polegi veel kasutusel...
(Peab mõtlema, saab ehk kuskil kasutada :D)
Kõik võiks vabalt nii teha ja ei juhtuks midagi. elu võtaks lihtsalt rohkem sellise lõunamaise rütmi. Selge see, et mingid ametid on elutähtsad, aga enamus seda ei ole. Selge see, et kui rikas inimene räägib sellist juttu ja samas ise kasutab aktiivselt teiste töö vilju läbi toodete ja teenuste tarbimise, siis see ei töötaks, aga kui inimene teeks 30% vähem tööd, teeniks ja tarbiks samavõrra vähem, siis on ka väiksem nõudlus kellegi teise töö järgi. Aga kui elu kvaliteeti mõõdetakse asjade hulgas ja teenuste tarbimises, siis tulebki rabeleda.
Muidugi ei juhtuks... Elektrik helistab ja ütleb, et tuleb alles ülehomme, istu külmas senikaua! Tõsiselt ka, lõpetage sse enese ja ka sellise elustiili ülistamine ära.
PS! Ma töötan siis kui vaja, enamasti ei tee midagi ehk pole ka 8-17 töö peal aga ma ei hakka seda ülistama ja veel vähem ajaga töötajaid maha tegema.
Põhimõttelistel mittelaenajatel võib elukvaliteet üleüldse niruks jääda :) Üks tuttav tahtis osta Mitsu kastika. Sissetuleku põhjal oleks talle laenu ilmselt antud ja ma ütlesin et ära põe, võta vihiku peale. Ta ei tahtnud ja hakkas raha koguma. Raha vist oligi enam-vähem koos , siis tuli koroonaaeg ja mingi kiibipuudus või üldse tarneraskused. Kui need autod jälle vabalt saada olid olevat ta jutu järgi eluaeg 22 või midagi maksev kastikas maksnud 32. Niipalju raha ei olnud. Ei noh, intressiga oleks võib-olla 2-3 tuhat hävingusse läinud, nüüd läks 10 ja autot tal ikka ei ole.
See oli muidugi puhtalt rahatrükiga seotud näide kuid tavapärasemaid on samuti. Me ostsime töö juurde liisinguga järgmise põlvkonna ekskavaatori ja selle kütusekulu on 7 liitrit tunnis vanast väiksem. Kuskil 250 tundi töötab kuus ja intress on umbes 400 EUR kuus. See kes liisingut ei võta ja kogub 5 aastat raha läheb sirgelt pankrotti. Natuke teine asi on siis kui on raha olemas ja võib kaaluda et kas võtta pangast laenu ja enda rahaga proovida suuremat protsrnti teenida. Tavaliselt küll võetakse laenu siis kui endal raha pole.
Igasuguste majadega on sarnane dilemma sest vahel on õigem uus kõrvale ehitada ning vana seejärel lihtsalt maha lõhkuda.
Isegi puhkusereisi jaoks on vahel õigem laenu võtta. Esiteks , kui seda pakub reisikorraldaja, tänapäeval ka 0% intressiga. See tähendab et reisi hinna sisse juba kuulub intress ja kes ilma laenuta ostab maksab laenuga ostjate reisi kinni. Ja kui on laen kaelas siis on juba laenuvõtja jõupositsioonil :) Istutakse kuskil Smartlynxi lennukis kolm tundi kinni või keedab egiptlasest kokk hotelli restos asfalti - tuleb öelda et teenus ei vastanud lubatule ja ei maksa. . Neile aga kes oma reisi kohe kinni maksid teatab korraldaja et esitage avaldus üldmeilile me vaatame mis teha annab.
Kui me kõik teeks 30% vähem tööd, teeniks ja tarbiks samavõrra vähem, ei tähenda ei kõik kukub kokku ja elektrikku pead mitu päeva avarii korral ootama. kellel on parasjagu tööaeg, see teeb tööd. Mul tegi majas üks elektrik kogu uue elektrisüsteemi remondi ajal ja mõni aasta hiljem oli vaja uuesti meest paari asja tegema ja selgus, et enam mees talviti tööd ei tee ja elab juba mitu aastat talviti üldse Tenerifel mitu kuud. aga saatis poja :) minuarust väga õige suhtumine.
Ei, see elektrik ei tule, sest ta teeb tööd teie suhtumise järgi ehk siis kui tahab. Näiteks kell 01.00 öösel. Imelik et teile ei jõua kohale, et kui kogu maailm teeks tööd, millal tahavad, siis jääks paljud asjad tegemata. A ma rohkem ei ürita selgitada, kui kohale ei jõua, siis ei jõua.
tegelikult ei jää midagi tegemata. alati leidub keegi, kellel parajasti aega ja tahtmist teha ja alati on võimalik mõned tööd edasi lükata või teha varem. maailm ei jääks kunagi seisma, lihtsalt asjaolud ja olukorrad muutuksid hoopis teistsugusteks kui me siiani harjunud. ja kui ei taha harjuda, siis elu sunnib ikkagi harjuma.
seega kordan taas- ei ole vaja kõike kogu aeg oma mätta otsast vaadata.
Majavalitsuse ajad on ikka läbi kus oli terve linnaosa peale oli üks elektrik.
Töötegijad jagunevadki kaheks: palgatöölised ja iseenda peremehed.
Palgatööline teeb tööd kokkulepitud ajal ja palgamaksja ülesanne on talle töö ette ajada. Kokkulepitud aeg on isegi nii täpne et punkt kell tööpäeva lõpp jäävad kindad ja näpitsad õhku rippuma ja kojuminek. Kui midagi jääb tegemata on see tööandaja enda sitt organiseerimine või on töömees lohe ja tuleb lahti lasta. Kui keegi tellib neilt töö ja seda ei tehta kokkulepitud ajaks on kahjutasud jms.
Iseenda peremehed teevad siis kui õigeks peavad ja pigem projektitööd. Täpselt samuti - kui ei ole õigeks ajaks valmis siis tuleb viivitus kompenseerida ja need asjad lepitakse juba tellimuse vormistamisel kokku. Üldiselt on see oü-tamine mis Eestis on maksuameti mahitamisel põlu all kuid mitmel pool Euroopas igati au sees. Oü-tamine ei ole kuidagimoodi kellegi petmine ja mingid moraalsed hinnangud ei puutu asjasse.
Kuii iseenda peremees ainult kaks tundi nädalas viitsib teha võib talle nälg majja tulla. Ega keegi ei kohusta tellijal just temalt midagi ostma. Kui ei saa/ei viitsi teha võetakse telefoniraamatust järgmine ja seda niikaua kuni kellelgi on aega ja huvi teha.
