Tolle artikli kommentaarides keegi juba irvitas, et jääb ootama naisejagamisplatvormi.
Suhtumisest aga: need, kellega olen nõus autot jagama, teavad seda niigi ja helistavad mulle, kui peaks vajadus tekkima. Võõrastele... milleks? Raha pärast? :)) Kui ilma selleta sureks nälga, siis kaaluksin küll.
Sihtrühm on vist need inimesed, kes ostavad omale auto, sest neile meeldib autot omada, aga väga vaja seda ikkagi pole. Samuti on raske ette kujutada, et rentida välja autot, mida on lihtne oskamatul juhil ära lõhkuda. Jäävadki pigem ainult need lumehelbekeste põlvkonna kulgurid, millel päkapikud vahetavad käike juhi eest, rehvipõletamisega kaasnevat naastuvihma saab piirata elektrooniliselt, auto oskab ise pidurdada künniste-löökaukude ees jne. Vastasel korral jäävad riskid ja vajadus kontrollida rehvi sisekülgesid jms pisiasju peale iga rendikorda, käia võõraste jaoks ise tankimas... milleks?
Kuna liisingutingimustega kaasnevad ka läbisõidupiirangud, siis mõistlik oleks valida tingimused oma vajaduste järgi. Tavapärane ls piirang liisingupakkujatelt on max 30tkm/aastas, kuid nt mul pole mitte kordagi elu jooksul veel õnnestunud seda aasta jooksul mitte lõhki sõita - st läbisõidu ületamise trahvi vältimiseks olen sunnitud lõpuks välja ostma (mis on rahaliselt ikkagi soodsam sellest, kui poleks seda lõhki sõitnud, sest ka paljusõitnud auto tegelik turuväärtus on alati suurem liisingulepingu jääkväärtusest:), aga sellega kaob lihtsalt ära mugavus, et annad ühe ära ja võtad järgmise.
Sellise autojagamise point võiks olla selles, kui näiteks on läbisõidupiiriks 20tkm/aastas ja enda sõite on natukene vähem, et siis lasta võõrastel see kuni 20tkm-ni täis sõita, kasutades niiviisi maksimaalselt ära liisingupakkuja etteantud tingimusi. Mitteliisinguauto puhul aga - mida vähem sõita, seda vähem kulub, seda kauemaks see auto sõidurõõmu pakub.
Lihtsalt need võõraste kasutamisega seotud riskid on mõistetavad lühirendifirmade puhul (ettevõttel on pohhui sellest, kui kasvõi iga päev üks nende auto maha kantakse ja kindlustus selle välja maksab), kuid eraisikuna ei näe vajadust ega ka sellist kasumit kusagil, miks ma nende riskide haldamisega tegeleda peaksin tahtma.
minul juba mitmes liising järjest 40 000 km / aastase läbisõidu piirang kasutusrendil. See on läbirääkimiste küsimus ja veidi sõltub ilmselt ka liisingu pikkusest ja jääkväärtusest. Seega mingit kivisse raiutud 30tkm max aastas pole.
Eelmisele: loomulikult ei ole miski kivisse raiutud. Läbirääkimiste tulemusena pole mul lihtsalt mingit majanduslikku põhjendust nõustuda suuremat läbisõitu võimaldavate liisingutingimustega, sest teisiti on minu jaoks soodsam:) Selle teema kontekstis käib jutt tõenäoliselt ikka väiksematest numbritest.
Ise võõrastele oma autot ei anna/rendi ning lähiringkonna inimesed teavad, et kui vaja, ikka saab. Ja olen ka ise sõbralt autot küsinud ning alati tagastame teineteisele puhta auto täis paagiga - see põmsti ainuke tasu...
-
Liisingu igasugu punktid, sätted ja piirangud aktiveeruvad, kui need on vajalikud teisele poolele. Kui liisinguperioodi lõppedes masina ise välja ostad, ei huvite kedagi, palju sellega sõit oled, keda vedanud vms. Olen alati oma liisingmasinad ise välja ost ja müüki pand - on finantsiliselt mõtekam (kui tagasi anda).
Arvestades, et Bolt on päris tuntud eesti turul, siis ma isiklikult ei usu et uus tulija saavutab edu. Algselt olid ju bolti taksod ka mõeldud sõidujagamise teenuseks, et kui sa nagunii sõidad mingit maad siis võtad raha eest kellegi kaasa. Praegu saad ka anda oma auto ju bolti kulleritele rendiks.
Need kaubiku värgid pole vist autojagamine (need on Bolti enda ostetud, mitte inimeste omad) vaid klassikaline lühiajaline rent. Siin kohu idee vist selles, et inimene annab enda isikliku auto teisele inimesele kasutamiseks ja platvorm siis korraldab/vahendab seda ja võtab väikest vaheltkasu.
See on juba Eestis olemas(olnud), ainult ilma äpita.
Suurt midagi tast saanud pole, peale lugude, kuidas võhivõõrad auto täis lagastavad või romuks sõidavad, pärast püüa tuult väljal.
See on ette määratud läbikukkumisele. Lihtsalt jälle mingi idumõte. Kes koristab laga, hooldab, võtmed annab, rehve ostab?. Omanikule peavalu väikese raha eest, tänan, ei. Eriti arvestades asjaolu, et tänapäeva noored arvavad, et kokk ja koristaja anti sündides kaasa. Miks krt raha ei antud.
On inimesi, kes tahavad kõike omada. Autot, naisi jne. Ja siis on inimesed, kes neid omanike käest rendivad. Minule selle ettevõtte iva päriselt meeldib. See ei tekita autostumist juurde.
Sponsorreklaam :))
Kas see on nüüd raha, mille nimel tasub hakata haldama neid riske?
Kellegi jaoks järelikult on.
Just suuremate/võimsamate autode puhul tekib küsimus, et kui gaasijala raskus mõjutab kütusekulu kordades (maanteel püsikaga tiksumine vs põhjagaasiga foorist-foorini kiirendused), siis kuidas ma autoomanikuna neid kulusid prognoosima peaksin? Vastan ise - rendihinnaga. Rentijana: miks ma peaksin "kulgema", kui hind pannakse "peenestamise" järgi?
Aga tõsisemalt rääkides - kuidas on üldse võimalik võtta tõsiselt ettevõtet, kes oma sponsoreeritud reklaampostitusedki on tõlkinud vigaselt google translatori abiga? Kas nende pakutav teenus peaks tõesti olema kvaliteetsem sellisel tasemel turundusest?
Autolevi (nüüd teine nimi) inimeselt inimesele autorendi korral on rendiperioodil kõigil kasko. Paljud, kes rendivad pidevalt hoiavad võtmeid autos, uksed on lahti. Rentija võtab ja jätab auto samma kohta ja võtmete üleandmist ei toimu.
Kunagi oli selline firma nagu drivest , mis pakkus ka seadmed ise, et rentija sai auto äpist avada / sulgeda. Aga nad kadusid ära.
On palju inimesi, kellele on võõras ka oma kodu välja rentimine kui lähed pikemalt minema. Mõni teine teeb seda pidevalt. Sama on autoga. Mis erilisi riskide haldamist seal ikka on? Inimeselt inimesele rentimisel on vöibolla ka parem distsipliin ja anonüümsuse tunne rentijal väiksem. Sa tead, et autol on omanik, kes loeb kahjud kohe kokku. Autolevis läksid mingi aeg teatud autid väga hästi kaubaks. Isegi äriliselt oli asjal jumet. Mõni rentis seal 2000 eurist korras autot ja teenis aastas 3000-4000 sellega. Sellises 15 eur päevas autud läksid väga hästi ja võeti just pikemaks ajaks.
Kui kaskot pole ja maanteel näiteks õõtshoob otsustab ära murduda, isegi kasko olemasolul on omaette küsimus, et kas kasko haldab tehnilise vea tõttu tekkinud kahjusid. See oli küsimus.
# Sa tead, et autol on omanik, kes loeb kahjud kohe kokku.
Ma tean autot rentides, et kui mind/teed sõidu ajal ei filmita, ei ole kuidagi võimalik tuvastada, kui kiirelt jne ma löökaukudest läbi olen sõitnud. Autoomanikuna tean seda sama, et pole mõeldavgi kontrollida neid vigastusi, kui just midagi otseselt päris ära ei lagunenud.
Vaatasin vanadest mailidest, et drivest ei pakkunud kaskot rendisuhte ajaks, aga küsisin ise kindlustusest ja pakkumine tehti ja see oli ca 2 korda kallim kui tavakasko. Aga täpseid tingimusi ei täpsustanud sealt edasi.
Oma auto pooleks päevaks rendileandmine on üsna veider mõte. See ei pruugi isegi heade tuttavatega alati kokkusobitatav olla. Samas mingi kasutult seisva auto teenimapanek võiks kõne alla tulla küll. Trööpavad siis trööpavad, eks tuleb aegajalt ise ka sõitmas käia ja seisundit uurida. Kui on end tasa teeninud, siis müüki "as it is" ja ongi kogu lugu.
Tavaline liikluskindlustuski sõltub sellest et kas kasutad autot ainult ise või tavapärasest riskiohtlikumalt. See viimane on muuhulgas ka rendisõiduk.
Nimekiri on ka LKF lehel.
Ma võtsin sealt enda autole hinnapakkumised ja kõige tõsisema kirve lajatas Gjesidige. Tavakasutuse oleks 156 eur aastas , sellise rendikana 1228. Seevastu Seesamil oli tavakasutuse hind 133 ja riskiohtliku kasutamisega 123 :) . (peab meelde jätma ja järgmise kord ütlema et bensiini vean . Saab odavamalt ) Muidu ikka 150-200 EUR pannakse juurde ja 200 EUR kuuteenistus on täiesti nullkasumiga äri.
Kasko on eraldi hinnakiri. Mul on ühel autol juba tingimustes et ei saa ilma omanikuta rentida ja tänu sellele aastamaks hästi odav.
