Teen eraldi uue teema, et see otsinguga lihtsalt välja tuleks. Ehk säästab see kedagi enda kogetud jamadest. Endal siis juba teine kord samasse ämbrisse astuda...
Esimesel juhul oli tegu kuu vanade Barumi lamellidega. Esiveolisel olid rattad jäätunud maa külge kinni. Soliidse väändega commonrail diislil käis jõud mõistagi sidurikettast üle, mis pilbasteks lendas. Seejärel, kui hakkasin uurima igapäevaselt autoremondiga leiba teenitavate tuttavate käest, sain teada, et väheste bensukate ja paljude diislitega on selline siduriketaste lammutamine üsnagi levinud. Kõik kardavad, et kast puru, aga rõõmustavad peale lahti võtmist. St remont tüütu aga odav, sellepärast avalikult väga ei kurdeta.
Nüüd siis järgmine ämber, Olukord sama, rehvideks uued GoodYear UG Arctic2 naastud. Seekord olid ööga jäätunud maa külge (vist) ainult tagarattad. Esirattad käisid ringi, auto kuhugi ei liigu, abikaasa tagurdada ei julgenud (auto tagumikuga ca 20cm seinast) ja kutsus appi. Kuna ettesuunaga ei liikunud üldse (tõus), hakkasin siis inertsiga loksutama tagurpidi, kuni sain (ilma vastu seina sõitmata:) tagarattad lahti. Rehvimustri ülemine kiht jäi ühel rattal sinna maha... Õnneks ratas balansist väljas pole (st minimaalselt), sõita kannatab, rehvidefekt on tunda pigem alla 40km/h kiirustel. Küsisin rehvide maaletoomisega tegeleva sõbra käest ja tema kommentaar oli, et teab probleemist ja see on täiesti usutav mistahes pehmete "testivõitjate" puhul, sest kui mitte lamellide pehmuse arvelt, siis kust see pidamine veel tulema peaks...
Ega rohkem kommenteerida ei oskagi. Mõnel autol on siiski vaja hoida all ka uusi rehve. Alles mõtlen, kuidas seda tulevikus ennetada, et mitte järgmisi rehve (või siduriketast) ära rikkuda. Ära hoida ei oskagi, sest kodus on praegu ca 10cm+ paksune jääväli, õhtused temperatuurid on "pool kraadi" plussis, hommikuti -5 kandis, rehvide maa külge jäätumist sisuliselt välistada ei õnnestugi. Ainult kohalt liikuma hakkamist katsume nüüd tulevikus alustada veidi ettevaatlikumalt ja kui ikka nii korralikult kinni on jäänud, siis kastekannuga kuuma vett abiks võttes. Olge hoiatatud;)
Siis tuleb auto parkimiskoht võimalikult lumevaba hoida ning lumevabal ajal on see koht kaetud kas killustiku, kergkruusa või kasvõi mururestidega. Mul on ka vist kord või paar juhtunud, et mulla peal külmub kumm kergelt kinni, aga mitte nii tugevalt, et autot lõhub. Vahel lörtsisel ajal öise külmaga ka õrnalt tunda andnud. https://www.k-rauta.ee/p/mururest-garden-center-47-x-47-cm-r
oheline/kmj3
esimest korda näen sellist probleemi, et rehvid nii kinni külmuvad, et paigalt võttes sidur pooleks läheb ja rehvidel tükid väljas (?). Odavam oleks autot varju all hoida ja kallim variant oleks põrandaküte (või maaküte?) parkimiskohale.
Ju see sidur juba väsinud oli või rapsiti liiga tugevalt. Mul kunagi ammu ligi 30 kraadise külmaga murdusid mõned ketta lamellvedrud ära. Ju olid väsimuspraod sees ja külmaga läks lõplikult rabedaks.
Kui seesugused mured kimbutavad (lisaks nendele kõikidele teistele lugematutele, mida Kärss siin vahetpidamata ja aega säästmate ka meile esitleb), siis aitab tükk kilet (iga)ratta alla :-)
Ma lihaviilusid pakin sügavkülma alati kile vahel - saab kohe lahutada kui tarbimiseks läheb.
Mis pinnase peal parkima peab, et nii juhtuks? Korduvalt lompi seisma jäänud, mis hommikuks jäätunud ja pole kuhugi kinni veel niimoodi jäänud. Kooli ajal seisis auto vahest kuu aega ja pärast andis sealt jää kausist ikka välja meelitada autot. Aga et lausa rehv maha jääks, ei saa aru, mis selleks teha tuleb.
Ei ole ka mina ainus, kes sattunud "uude olukorda" seetõttu, et keegi on kusagil puid likvideerinud, mis lagedate põldude pinnatuisu seejärel küla peale kannab. Loomulikult tegelen lume lükkamisega, tulen koju, panen traktori käima jne. Abikaasa on enne mitu korda juba autoga lapsi koju toonud ja lume kinni sõitnud. Musta maad ei näe praegu kusagil, suurimad hanged siiani rinnuni, aga enne ulatusid räästas kokku katusel oleva lumega. Ehk annab aimduse ka mahu kohta, mida mul taluhoovis lume rookimine tähendab ja miks abikaasalt seda enne hoovi sõitmist liig nõuda oleks.
Teemasse kah, pragmaatiliselt:
1. Ainult 2 probleemi viimase 36 legaalselt sõidetud aasta kohta, ei tundu nii oluline, et otseselt üldse midagi tegema peaks (kile ratta alla on jummalast hea pakkumine, kui vaid sellega tegeleda viitsiks!).
2. Hetke on hoovis 11 stardivalmis autot (ülejäänud autod garaazhides või katuste all), millest probleem sel talvel ühega (matemaatiliselt mitte 1 vaid 1/4;), eelmise (siduriketas pilbasteks) probleemi ajal oli autovalikuid veel rohkem... vist samuti kõigile arusaadav, miks 1-2 auto omanikul on veelgi väiksem tõenäosus sellist probleemi kohata, kuigi risk on kõigil olemas.
3. Kuna probleemid pigem hiljutised, siis mis on vahepeal muutunud? Jah, uued rehvid on nüüd parema pidamisega kui uued rehvid varem (vanade rehvidega asjatu hirm).
4. See foorum pole ainus koht, kus pilti/lugu jagasin. Teises foorumis eile kellelgi kokkupuude sarnase (ebameedivamad nüansid) juhtumiga. Pole ime, et rehvitöökojadki probleemist teadlikud. Süüdistada pole kedagi peale enda, sest kuna risk ise on madal, siis eelistan ka tulevikus vähemalt mõnel autol ikkagi uusi rehve ja kannan kulud, kui riskid realiseeruvad. Teise uute rehvidega auto parkisin eile koju tulles igaks juhuks lumehunniku otsa, kus ratta all midagi jäätumas ei ole:))
PS: lisasin ka pildi tuisujärgsest olukorrast (suht tavapärane, selle ukse taga on küttepuud, st see uks käib lahti igapäevaselt). Sellepärast on mul kah mure pigem selles, et lund rookides aknaklaase ära ei lõhuks ja need hoov-autod on selle kõrval teisejärgulised. St pean end tuulekoridoris elades lumevõitluses vaatamata 10cm+ jääväljale ikkagi võitjaks;)
Kiletükke on tuulega rataste alla tüütu sättida ja pole neid hoida ka eriti kuskil ilma et lendu läheks. Lisaks on nad libedad ja kui hang on ette tuisanud tõmbab ratta pikema jututa koha peal ringi.
Ma olen maakodus talveks murule seisma jäävatele autodele veorataste alla raudrestid visanud. Tavaliselt tehakse sellistest tööstushoonete trepiastmeid ja vahepõrandaid. Nii 30x50 cm ja 5 cm kõrged. Kaaluvad vast maksimum 5 kg tk.
Sellist asja pole juhtunud et auto lompi kinni sulaks. Olen neid ikka vähe kõrgemale kohale proovinud jätta et vesi ära voolaks. Aga varemalt oli vahel kevadeks muru sisse küll vajunud ja muidu kätte ei saanudki kui tuli serv kõigepealt tungrauaga üles tõsta ja kuurist lauajupid alla visata.
Kinni jäätumise probleem on üldiselt teada.... nõukaajal oli vist autojuhi õpikuski erelid peatükk sest rehvid olid kallid. Tänapäeval võib vastavaid manitsusi lugeda pigem roomiktehnikaga seoses. Uue masina kasutusjuhendis on nagunii joonised et porilompi ei tohi masinat jätta ja kui on oht külmumiseks tuleb ööseks prusside peale sõita. Ma küll ei tea kedagi kes neid juhendeid nii punktuaalselt jälgiks :) . Kui külmuski poriloiku kinni siis tõstetakse end masti või buldooseriga maast lahti ja küll minema saab.
Et siit nüüd mingit vale tõlgendust ei tekiks, siis need autod ei seisnud mudas ega veeloikudes. Kogu hoovi autode poolt kasutatav osa on killustikuga kaetud, kerge kalle, drenaazh äravooluga jne, sellepärast kusagile mingeid loikusid ei kogune. Jutt käib killustikku katva jää ebatasustesse kogunevast sulamisveest, millel paksust max mõned sentimeetrid. Ehk siis samas suurusjärgus rehvi mustriga.
Tahtsin lisada, et see paistab välja ka pildilt, kui väike osa rehvist jääga otseses kokkupuutes oli (viga sai), aga alles seda kommentaari kirjutades tabasin ära, et mõlemal juhul on tegemist suhteliselt kõrge rehvirõhuga autodega. Ei ole spekuleerimiseks teoorias piisavalt tugev, aga ka rehvirõhul võib olla mingi seos teemaga.
Kas need rehvid imavad vett ehk? Test on lihtne. Plusskraadide juures kuivale horisontaalsele kohale tilk vett. Kas tulem meenutab veetilka kilel või paberil?
Lombis või mitte ei ole väga oluline tegelikult. Sõidust tulnud soe rehv nagunii sulatab enda all olevat jääd natuke, küsimus vaid kontaktpinna suuruses.
On ikka mured inimestel moodsate asjadega....
Ei ime vett endasse:) Ei ole seal ka väga seda sulatamise teemat, sest ebatasasel jääpinnal on nagunii pidevalt kuni paar cm sügavad loigud, mis millalgi öösel ära jäätuvad. Eks kapillaarsusjõuga tõuseb vesi ikka mööda lamelle ülesse (ja jäätub), aga selleks, et see neljast rehvil ühel niiviisi kulmineeruks, peab ikka kärsa õnn mängus olema ja juhtub ainult kärsa hoovis:)
Sama asi peaaegu nagu Kärsal. Tagaveoline MB seisis 2 päeva seal kus ta koguaeg seisnud oli, kolmandal päeval oli järsku 10 kraadi külma, enne sulatas. Autot kätte ei saanud, kartsin midagi ära lõhkuda. Vähemalt 4 cm olid tagarattad jää all. Tõin garaažist raudkandi ja lõin ümbert lahti. Auto sain liikuma kuid koos alumise jääkamakaga... mis küll varsti küljest pudenes.
Aga siinsed valvekommentaatorid- no kuidas küll sul selline asi juhtuda sai, minul pole seda olnud... No kuidas sul käsipidur kinni külmus, minul pole seda juhtunud... Samuti siit läbi käinud- jää ja lumi külmus kinni velje külge. Pole võimalik, minul pole kunagi seda juhtunud... vms.
Nad on lihtsalt targutajad. Ma ei pea soolatatud Tln tänavatel sõitjaid sõidumeesteks. Aga kogemusi on neil kapaga jagada.
Siin just oli öö, kus oli paariks tunniks +2, piisab, et jama keerata. Ca 20 aastat tagasi sai Haapsalus auto maja ette jäetud õhtul, hommikul rõdu peale suitsu tehes sai imestatud, et masin velgede kodarateni jää sees. Jäigi sinna päris pikaks ajaks kuniks uuesti sulale läks. Kõik 4 velge ilusti nii jää sees, et jää sai üle velje ilusti kokku. Head ajad olid.
Tegelikult juba kirjutasin, aga mul on hoovis ca 10cm paksune jääväli (siiani, sest midagi pole sulada jõudnud, temperatuurid "miinusest nullini") ja rehv oli pigem 1-2cm sügavuselt jääs kinni. Ehk teiste sõnadega see kinni hoidev 1-2cm oli saanud üheks selle all oleva 10cm+-ga ja oleks osanud karta, oleks läinud samamoodi kangiga ratta alt jääd lõhkuma. Oleks sõitmata jätnud (st mõne teise madalama mustrisügavusega auto võtnud), oleksin praegu ise imestajate hulgas, et kuidas see küll võimalik on. Ikkagi on ja selline pehme seguga (kolme mäetipuga) uus rehv evib selliseid pidamisomadusi, mis tundusid kunagi võimatud:)
Google jälgib mind ja pakub ka mujal sarnaseid teemasid. Ehk siis inimesed mujalgi tunnevad huvi, mis üldse selliseid rehvijamasid põhjustab, mida varem nähtud pole. Üha rohkem läheb mõte sellele, et rehvide endi tehnoloogias on midagi muutunud, et nakkuksid paremini ja segu ise hapram. Sellelt mujalt foorumist rotitud pildilt on paremini näha, milline näeb välja irdunud pindmise osaga rehv ka minu autol.
Lamellrehv, mida kirjeldati nii, et kontaktpinnal on tuhandeid iminappasid, oli tegelikult juba paarkend aastat tagasi turul. Küllap on see tehnoloogia arenenud ja tulemuseks on toode, mis ei tohi jäätuda seistes.
Olin algul optimistlik, sest lopergustel rehvidel on kombeks tavaliselt ise ümmarguseks kuluda ja koos sellega peaks kaduma ära või vähemalt vähenema sellise rehvidefektiga kaasnev (vaevu)tuntav vibratsioon. Tunnetuslikult pole midagi paremaks läinud, pigem vastupidi. Vahepeal on sõidetud üle 5tkm ja vaatan, et see protektor hakkab ühtlasemaks kulumise asemel hoopis lagunema. St sügisel tuleb osta uus rehvipaar.
Mul on mikroskoop kodulaboris olemas, aga ei kujuta hästi ettegi, mida ma seal uuriksin või millega võrdleks. Ei oska, pole kogemust ja ennast koolitades poleks ka tulemusega midagi peale hakata. Nagunii tuleks seda rehvi siis veel ka lõikuma hakata. Plaan on jätta see "koolituskuludesse kantav" rehvipaar metsakärule vms kasutusse, kus rehv enam ei kulu, ainult vananeb.
Võrdleks lõikepinda mingi suvalise kummitükiga, millel pole reklaamitud nakkuda libedaima jääga maailmas :D
Peale hakata saadud infoga ei olegi midagi kui ei plaani sõjakäiku tootja vastu. Kui plaanid, siis on info hindamatu, kuuldavasti on kaaskannatajad olemas.
Ma ei taha midagi lõikuma hakata, vaid neid (käru all) edasi kasutada:) Nii optimeerin oma kahjud kõige efektiivsemalt.
Tegelikult ei näe sellel protsessimisel eriti perspektiivi, sest tootjal on alati võimalus nõuda minult tõendeid, et ma ise neid väliseid vigastusi kuidagi ei tekitanud. See juba välistab teadliku lõikumise. Inimlikult on muidugi arusaadav, et talverehv ei peaks niiviisi jäässe kinni jäädes lagunema hakkama, aga kui tellitakse ekspertiis, mille tulemusena väidab tootja, et sõitsin ise rattad käsipiduriga blokeerituna, siis mul puuduvad igasugused võimalused tõestada vastupidist või nende ekspertiisi tulemus ümber lükata.
Sellepärast võtan seda kui õppetundi, teen omad järeldused ja hoiatan ka teisi. Mitte rehvitootja/mudeli eest, vaid just kasutusviisi eest, sest ega Eesti kliima pole tõesti see tüüpiline Põhjamaade turg, mille jaoks nende rehvide materjal on disainitud ja kus selliseid olusid pigem ei kohtagi.
IMHO kasutan ainult lamelle ja vaiksemad on Continentalid. Varem olid Nokiani lamellid ja nendega sõites oli tunne et kõik rattalaagrid on õhtal :)))
Suverehve ei kasuta, kuna need on kõik rohkem või vähem lärmakad.
