Tekkis küsimus, kui keeruliseks saab ökosõidu värki ajada.
Lihtsamat osa ma justkui tean - õige käigu ja mootori pöörete valik, võimalusel parim marsruut. Siis veel pisemad tegurid nagu auto välised lisad (katuseboks), lisaseadmed (konditsioneer), koormaga majandamine (et ei vea mõttetult liigset nodi). Ja siis tuleb kuskil see piir, millest edasi aitab kütust säästa vaid auto seismajätmine (liigutakse jala, jalgrattaga jne). Sissepritsemootorit on kasulik kasutada langustel pidurdamiseks, siis see mootor ei võta üldse kütust. Seda õpetati autokoolis.
Netist olen lugenud veel huvitavaid asju. Näiteks lahtiste akendega sõit suurendab õhutakistust ja seeläbi kütusekulu, eriti maanteel.
Üks tuttav langes kunagi võrkturunduse ohvriks ja proovis äritseda mingite kütuselisanditega, mis väidetavalt vähendasid kulu. Mõnel neist oli juures lausa jutt, et võimaldab näiteks 100 km sõita ilma õlita.
Mis reaalseid või veidraid meetodeid ja vahendeid veel kütuse säästmiseks välja pakutakse?
ökosõidu kohta on nett infot täis. https://www.google.com/search?client=firefox-b-d&channel
=entpr&q=eco+driving
Peamine on see, et väldid mõttetuid pidurdamisi ja kiirendusi ja seismajäämisi ning suudad sõita ühtlaselt ja peamine on võime ette näha liikluses toimuvat. Kehtib see linnade kohta, aga ka tihedama liiklusega maanteel. Alatihti näen, kuidas keset pikka sirget maanteed kellegi pidurituled süttivad- istutakse eessõitja perses kinni ja tehakse temaga kaasa kõik pidurdamised ja kiirendused. Seega ei mingit kütusesäästu kui plaanid nö tuules sõita.
1. vähenda sõitude arvu/ pikkust
2. vähenda massi (ämmale Elroni talong, mõttetu ballast välja, sh. paagis ainult vajalik kütus)
3. veeretakistus tuleks viia miinimumini (suurema läbimõõduga rehvid, rehvirõhud + poole, pidurid korda!)
4. sõites tuleb meeles pidada, et "Pidurid on kiiruse surm!"
"Ja kui hobune oli kõik selle ära teinud ..." ei olegi võib-olla vaja kaugemale minna.
Õige käigu/ RPM valimisel saab tegelikult väga peeneks minna :-) Esmalt pead leidma enda auto kasuteguri graafiku, nagu näiteks selle Toyota mootori kohta toodud graafik. https://bhtooefr.org/blog/2016/12/13/holy-shit-41-thermal-ef
ficiency-out-of-a-gasoline-engine/
EDIT: Toyota enda kiidulaul kah siis juba sellele mootorile https://global.toyota/en/mobility/tnga/powertrain2018/engine
/
Kunagi 80ndatel oli see väga lihtne teema. Need, kes sellega siis hakkama said ega ole oma harjumusi muutnud, kiruvad igal pool tänapäevaseid autosid, et need võtavad nii palju rohkem kütust, kui tootja on lubanud:)
Samu teemasid on arutatud ka foorumi algusaegadel. Praeguseks on nii bensiini- kui ka diiselmootoritel juba nii palju põlvkondasid, ülekannetega tegelevad nii paljud eri tüüpi käigukastid ja ka autod ise on niivõrd erineva suunitlusega, et midagi kokkuvõtvat on pea võimatu kirjutada, sest KÕIK need tehnilised lahendused nõuavad erinevat lähenemist ja nende lähenemiste omavahelist kombineerimise oskust. Tahaks kirjutada, et selleks on vaja palju kogemusi erinevate autodega, aga ega kogemusedki on vaid suunda andvad, sest selleks on vaja juba pikemat kogemust konkreetse autoga, et tabada ära loogika, kuidas tootja on auto ajusse kütusekaardid kirjutanud, kuidas juhitakse samal ajal klapiajastusi, turborõhku jne. Mul on tegemist isegi enda isiklikus suht suures autopargis nendes nüanssides orienteerumisel, kuigi kogemusi on kõigiga palju, aga ikka teed samu vigu, mis ei ole viga autode puhul, mida rohkem kasutan... inimene on harjumuste ohver:)
Sellepärast tulekski igasuguste üldistavate juhiste õppimise asemel õppida esmalt selgeks oma auto eripärad. Lihtsalt proovida ja katsetada ja mõõta mitte "ökonomeetri" numbreid, vaid reaalselt paaki valatavaid liitreid. Toon äärmusliku näite, et mul on ühe veidi alla 2a vanuse auto kellapeal juba üle 60tkm, aga ma pole siiani suutnud ära õppida selle auto "hingeelu" kõikides rezhiimides. Näiteks seda, kui palju mõjutab tuulesuund, eriti veel katuseboksiga sõites. Sest mõnel teisel (sh mõne teise põlvkonna) autol, millel "väänet tehakse" mingi muu lahenduse (või kütuse) abil, on selle mõju pea olematu (st ühel hakkab mõjutama 80km/h pealt, teisel alles 110 pealt jne). Ja kui isegi nii suur läbisõit pole piisav, siis vähemkogenud, vähem sõitva ja vähem huvitatud juhi jaoks oleks see kõik ju veel keerulisem... väärib üldse pead vaevata sellepärast?
Rebin vahelduseks kontekstist välja selle "aknad lahti" sõitmise ja kütusekulu kasvu. Keegi ei lase ju kõiki aknaid lõpuni alla välja, mis kulu kasvama paneks! Kusjuures linnas 30-ga sõites ei kasvata ka see kütusekulu, sest tuuletakistuse komponent on nii madalate kiiruste juures minimaalne. Minul on näiteks kõigil autodel ustel tuulesuunajad, katuseluugi või akende irvakile hoidmine ei suurenda kulu ka maanteel (tõenäoliselt suurendab alla 0,1L/100km, alla mõõtmisvea piiri), aga enamuse suvest meie kliimas võimaldab see konditsioneeri täiesti välja lülitada, millel (jällegi olenevalt autost!) on mõju kütusekulule juba vägagi märgatav. Ma nii armatangi suviti sõita, et autosse istudes jahutan kliimaga auto talutava temperatuurini ja sõidan edasi irvakil katuseluugiga ja sõidu ajal kasutan kliimat vaid kuumalaine ajal. Pigem maitseasi, mitte soovitus, sest mulle isiklikult ei meeldi jahe (kuivatatud) õhuvool, meeldib leivakombinaadist möödudes nuusutada leiva lõhna jms.
Kuidagi lühidalt ja üldistatuna kokkuvõttes:
1. Mõtle liikluses ette ja käitu vastavalt, linnas näed tavaliselt ette vähemalt 2-3 fooriga ristmikku, pigem rohkemgi, arvesta nende tsükleid ja väldi asjatuid kiirendamisi-tõmblemisi teadmisega, et pidur on kiiruse surm.
2. Iga auto muutub kiiruste juures ökonoomsemaks, kui kasutada kitsamaid ja kõrgemat survet võimaldavaid rehve (pidamise arvelt;). Ka põhjakatted peaks olema terved ja korretkselt kinnitatud (irvakil serv võib lisada maanteekulule rohkem kui liitri).
3. Loe uuesti punkt 1 (mõtle ette) ja pane see kokku oma auto eripäradega: mõni auto on ökonoomne sööstkiirendus+töristamine rezhiimil sõites, teine hoopis uimerdavat penskari sõidustiili harrastades, kolmas jällegi seal kusagil vahepeal.
4. Max lubatud kiirus ei ole kunagi kõige ökonoomsem kiirus. Auto eripäradest (ülekanded jne) lähtudes on mõistlikum sõita mõnikord aeglasemalt ja mõnikord kiiremini. Rekka tuules sõitmine oli hea näide, peale tuulekeerise kasutab see ära ka seda, et rekka liigub ühtlasemalt kui sõiduauto olenemata sellest, kas seda juhitakse inimese poolt või automaagiliselt elektroonika abil.
5. Edasijõudnutele: tunne oma auto mootori "magusaid pöördeid". Õigemini seda, kuidas auto talub koormust erinevate pöörete juures, sest juhil on võimalik mõjutada nii pöördeid kui ka koormust. Kuna ka automaatkast ei tähenda tänapäeval enam labast momendikonverterit, siis mõnel autol on suurema koormusega (pagas, haagis vm) sportrezhiimi kasutamine ökonoomsem "ökorezhiimist". Ka kepikasti ökorezhiimi ökopool tuleb välja vaid eeldusel, et samal ajal ei üritata töötada vastu auto ajutiselt kohitsetud võimsusnäitajatele;)
Inimesed õpivad vigu tehes. Mitte asju õigesti tehes.
Kõike pole kah oluline õppida, et siis varsti sama asi jälle ümberõppida.
Ma vaatasin kunagi ühte videot, kus üks sõiduõpetaja rääkis, et 5-ga 50 km/h on öko. Ma ei tea... autod on ka erinevad aga minu autole selline asi üldse ei meeldiks, kui just mäest alla ei sõida. Kütuse kokkuhoidmine debiilikuks kätte ära minemise asemel võiks leida kompromissi terve auto suhtes. Pealegi on uuema ja hästi hoitud auto puhul kütusekulu küll väike aga kui lähed selle asjaga lolliks siis on varsti oodata remonti minemist ja see on kallim, kui need kokku hoitud kütuse liitrid.
rekkatuules sõitmine on suurimaid lollusi,mis olla saab! ohtlikusest pole mõtet rääkida,kuid kõik see pask ja ,liiv ja kivid mis su auto rekkalt saab maksab kordades rohkem,kui mingisugune kütusesääst.huvitav oleks teada,kui palju tänapäeval manuaalkastiga autosid müüakse protsentuaalselt võrreldes automaatidega.mul nt. on viimased 20 aastat kõik automaadid,kuna selliseid mudeleid manuaale ei tehtagi
Mina sõidan siiani manuaaliga aga järgmine auto tuleb automaat kastiga. Ajaga tuleb mingilgi määral ikkagi kaasas käia, kuigi pole ka manuaal kastiga miskit häda..., pärast ei oskagi enam äkki manuaaliga sõita aga see polekski eesmärk.
Keegi siin mainis ac kasutamist pidevalt. Ma olen ka märganud suvel ca 20 kraadi juures, et autod alt tilguvad. Seega ac töötab. Päris hea kulu kui hoida kogu aeg auto peal süsteemi.
Etny, ka AC puhul erinevad autod teineteisest uskumatult palju. Mõne puhul lisandub kütusekulule paar liitrit, teisel isegi ei märka vahet kulus, aga märkad näiteks võimsuses. Tõenäoliselt suudetakse seda tänapäeval optimeerida ECU kaudu nii hästi, et varasemalt tähendas võimsusekadu otseselt mootori koormamist ja suuremat kulu, kuid tänapäeval kulutab vähendatud võimsusega auto vähem kütust, mille arvel süsteemi töös hoitakse. Igal juhul kogemused on niivõrd seinast seina, et omalgi teinekord raske uskuda, aga kui see kütusekulus ei kajastu, pole ka oluline.
Rekka tuules... pole elusees saanud ühtegi kivi klaasi kellegi tagant. Kõik klaasid on lõhutud vastutulevatelt autodelt saadud kividega (jm viisidel). See õhufiltri kiirem teetolmuga täitmine on piltlikult öeldes nagunii alles ülejärgmise omaniku probleem.
¤¤¤huvitav oleks teada,kui palju tänapäeval manuaalkastiga autosid müüakse protsentuaalselt võrreldes automaatidega¤¤¤
Oma tutvusringkonnas üllatavalt paljud. Mõni tahtis kindlasti kepikasti, teisel oli ükskõik milline, autoteadlikud inimesed on jällegi (põhjendatult) pirtsakad ja seda võrdselt nii pakutavate kepikastide kui ka automaatide osas. Ka enda alla 2a vanune masin on kepikastiga, aga mitte sellepärast, et pidi ilmtingimata olema, vaid neil ei ole valikus sellist tüüpi automaati, mida ise aktsepteeriksin ja kasutada tahaks. Praeguseks 5a vanune sai kunagi teadlikult valitud automaadiga. Lõpuks ostan nii uue kui vana auto puhul ikkagi konkreetseid sõiduomadusi ja käiguvahetamine on selle kõige juures vaid üks paljudest pisiasjadest. Paljude jaoks, kes liiklusummikutesse ei satu, üks väheolulistest pisiasjadest.
Sellepärast huvitaks mind palju rohkem, mitte et "kui paljud", vaid mis põhjustel (kas siis valides või välistades) need otsused tehti. See, et ajaga peab käima kaasas, ei kõla eriti tõsiseltvõetava argumendina, see oleks nagu pealesurutud tarbimiskultuuri juures orjastaatuse valimine. Tehnilised lahendused peaks ikkagi täitma minu seatud eesmärke, mugavusstandardeid, naudingut pakkuvaid adrenaliinilaksusid ja miks mitte ka ökotamiseesmärke. Neist viimaseid suudab moodne automaat täita juba ammu inimesest olulisest paremini... ja nõuab oma 1300 pöördega töristamisel omanikult lõivu tõenäoliselt muu remondi kaudu:))
Juba aastal 2000 või isegi enne olid AC'd lülitatava siduri peal ehk pumbad polnud kogu aeg järgi. Sealt see peamine kütusekulu erinevus tulebki Tänapäeval normaalse kondipumba olemasolul raiskad lahtiste akendega rohkem kütust läbi tuule takistuse kui AC'ga salongis külmetades. Tõestatud nii korduvalt ja kõrini, imelik, et ikka veel keegi seda eelmise sajandi linnalegendi räägib. Kondi pump on seal umbes 2 - 5kW võimsusega, kütusekulu saab sellest arvutada ja siis jagada tuimalt 2 kuni 5'ga, oleneb, kui kuum väljas on.
Kui lõpuks enam manuaal kastiga autosid saada pole, siis pole ju valikut. Kui sisepõlemismootoriga autod lõpuks üldse ära kaovad, siis hakkavad rallimehed ka elektikatega siristama.
VW grupi autode dsg-d lähevad vabakäigu peale, et kütust kokku hoida. See on mõnevõrra isegi tüütu, sest vaba hooga kipub auto teistele selga veerema. Seejuures ju kulub kütust mootori tühikäigu peale. Kui käik sees oleks, siis ei peaks mootorile kütust kulutama.
Karburaatoriga oli võis olla mõttekas vabakäiguga veeremine olla mõttekas, aga sissepritsega nagu ei tohiks olla.
Kõige suurem kokkuhoid tuleb 90-ga sõitmisest, seda muidugi paljud juhid ei taha endale tunnistada :)
Ac süsteem võib küll targem olla kui vanasti aga realsuus on see, et 20 kraadi juures paned auto ka 20 peale, siis elektroonika seal midagi kalkuleerib ikkagi ja kapotti all torud higistavad. See kõik muidugi on grammid aga hoopis hullem on see globaalne laristamine. Vaadake kas või linna pilti meil. 10 autost 4 on mingi maastur ja siis üle jäänud 6 osa on 4wd.
Ega ta kalkuleeri "midagi" vaid ikka kalkuleerib selle järgi, mis on temperatuuride erinevus. 4 kuupmeetri õhu soojendamine/jahutamine 10 kraadi võrra tunnis tahab siiski kindla arvu džaule ja sealt edasi juba tulevad vatid. Alguses rohkem, et kiiremini alla saaks ja pärast vähem, et hoida.
¤¤¤Juba aastal 2000 või isegi enne olid AC'd lülitatava siduri peal¤¤¤
Pigem hilised 80ndad enda autode pealt vaadatuna, võibolla veelgi varem, pole uurinud. Aga ma rääkisin hoopis millestki muust. Sel ajal osati kiirendamise ajaks visata lihtsalt pump tagant ära. Heitmevõidujooksu tingimustes (Euro6 jne), kui mootori tööd juhitakse mitmekümne sisendsignaali abil, on hästi tunda/kuulda, kuidas ka kliimat juhitakse umbes sekundi viitega olenevalt mootori koormusest, mitte enam lihtsalt ühe releeklõpsuga. Süsteem suudab ennetada ja "iseõppida" umbes sama hästi nagu paarkümmend aastat tagasi esimesed juhi sõidustiiliga kohanduvad iseõppivad automaatkastid. Mida odavam auto, seda paremini hoomatav, kõrgemas keskklassis nähtud juba nii palju vaeva, et enam ei märka, kui spetsiaalselt ei pööra tähelepanu ega käi autoga kusagil kõrgmäestikus vm raskemates oludes.
¤¤¤Tõestatud nii korduvalt ja kõrini, imelik, et ikka veel keegi seda eelmise sajandi linnalegendi räägib¤¤¤
Palun tõesta siis minu jaoks ühe korra veel ja näita kasvõi üksainus konkreetne auto, millel katuseluugi tagaserva üleskergitamine või TUULESUUNAJATEGA USTEL akende 3cm alla laskmine tõstab kütusekulu ROHKEM kui AC/kliima. Erandid kinnitavad reeglit - usun, et selliseid autosid on olemas, aga pole oma silmaga seni veel MITTE ÜHTEGI näinud. Ma nimelt olen seda kah kõriauguni ja eiteakuipalju tõestama pidanud selle igal pool levitatava linnalegendi ümberlükkamiseks. Nagu veel paljusid asju, sh ka mõnele adminnile;)
Linnalegendid on kerged levima, kui loetakse ja usutakse foorumijutte selle asemel, et teha ise need lihtsad katsed. Autod on siiski erinevad ja sellepärast tulebki (just nimelt praeguse teema kontekstis!) need katsed ISE ära teha, sest see, mida siin Deus või kärss ütleb, ei kehti kindlasti IGA auto puhul, ei pruugi kehtida ka küsija auto juures.
PS: et ei tekiks sissemurdmist lahtisest uksest, panen siia ka pildi, mida pean silmas uste tuulesuunajate all: olen need tellinud alati uusi autosid ostes ja tellinud juurde ka kõigile oma vanadele autodele, millele neid saada on. Mitte ökotamise, vaid eelkõige mugavuse pärast, sest katuseluuki (kui üldse on olemas) ei taha igas parklas lahti jätta, kuid tuulesuunajate varjus irvakile jäetud aknaid pole eemalt näha ja see on ainus võimalus suvisel ajal istuda kuumakskütmata autosse. Ka tuulesuunajatest on nii häid kui ka halbu näiteid, aga see on juba teise teema jutt. https://www.castrum.ee/wp-content/uploads/2024/01/tuulesuuna
ja-tuulesuunajad.jpg
Tuulesuunajad ustel pole tehasevarustus ja katuseluugi tagaserva üles tõstmine ei taga ka ikkagi jahedust. Siin hakkab pigem rolli mängima inimese taluvusepiir, mitte tehnoloogiline osa. 3cm tuule suunajaga masinal alla akna laskmine ei tee salongis minu jaoks üldse erinevust, kui siis nii palju, et "värskem" õhk tuleb peale ehk suvekuumaga 30 kraadi vs 50 kraadi. Minu taluvuspiir jookseb 22 juurest ülesse, peale seda on palav.
Kui nüüd ökosõidu juurde tagasi tulla siis tuulesuunajad ustel nüüd küll mingid aerodünaamikat parandavad detailid ei ole. Paljalt nende paigaldamisega oled juba mingi % hävinud ilma akent avamata ja iga km-ga häving aina kasvab.
Sama tegelikult ka katuseluugiga. Esmalt hävid €€€ ostes, siis hävid iga km-ga juurde € seda lisamassi kaasa vedades + lisa € häving kui (sõites) avad. :-)
Tuuletunnel annab kindlasti täpsema vastuse küsimusele, kas ja kui palju akende tuulesuunajad takistustegurit/kogutakistust mõjutavad.
Õhku suurel kiirusel läbivate küngaste/takistuste serva taha tekib reeglina hõrendus. Ka auto esiklaasile "langev" õhk surutakse kokku ning kui see üle katuseserva-postide voolab, siis tekib nende kohale-kõrvale hõrendus (sarnaselt lennuki tiivale). Seetõttu saavad ka suitsetajad esiukse klaasi esiservast muretult tuhka raputada ja see ei lenda salongi tagasi sest selle koha peal on klaasi taga negatiivne rõhk.
Samal põhjusel ei kaasne katuseluugi avamisega mingit raju tormi auto salongis, sest eesistujate pea kohal on piirkond, kus toimub eespool viidatud hõrenduse tasandumine ning luugist sisse üldjuhul tuul ei puhu ka suurte kiiruste juures.
Pikk jutt, ... jutt - tuulesuunajad suure tõenäosusega mõjutavad auto kütusekulu väga vähesel määral, kui üldse.
Mille üle me siin nüüd omast arust vaidleme? Nagu tahtlik teema trollimine, päriselt kah? Ei näe seal müüdimurdjate videos tuulesuunajaid ega ka 3cm avatud KÕIKI aknaid... nende veoauto on nagunii muu maailm kui see, millega meie ringi sõidame või mida praegu poest osta saab.
#Tuulesuunajad ustel pole tehasevarustus#
Kui on uut autot komplekteerides esinduse hinnakirjas ja pandud auto külge enne võtmete (st puldi:) üleandmist, siis järelikult on tehasevarustus. Samasugune allhankijate valmistatud toodang nagu pihusti või peegel päikesesirmis.
#suvekuumaga 30 kraadi vs 50 kraadi. Minu taluvuspiir jookseb 22 juurest#
Keegi pole kusagil üritanud tõestadagi, et aknast saaks tulla sisse jahedam õhk kui õues on. Eelmisel suvel oli vaid üksikutel päevadel 30 kraadi. Sinu taluvuspiir on individuaalne, nagu meil kõigil. Enamus aastast jääb kaugelt alla selle taluvuspiiri, ka arvestatav osa suvest meie kliimas. Küll aga on irvakil akende/luugiga vahe selles, kas istud sellisel päeval parklas 80 või 30 kraadisesse autosse.
#tuulesuunajad ustel nüüd küll mingid aerodünaamikat parandavad detailid ei ole.#
Keegi kusagil väitnud et parandab? Kindlasti ei paranda. Kohati tundub, et inimesed poleks nagu tuulesuunajaid lähedalt näinudki. Käisin praegu öösel ja tegin pildid kahest uksele lähemal seisvast autost. Ukseklaas ise on suurem “jõnks” autol kui see tuulesuunaja. St tuulesuunaja ei suurenda purjepinda, selle eesmine serv on täielikult peegli/klaasi poolt tekitatava jõnksu taga varjus, eestpoolt on näha vaid tuulesuunaja ülemine serv. Esimesel pildil on enda paigaldatud vuffeltuulesuunaja, sama pildi teine ja kolmas osa on tehases paigaldatud uulesuunajast. Sisuline erinevus puudub. Pöörake tähelepanu just sellele, kuidas paikneb tuulesuunaja alumine serv aknatihendi ja ukse välispinna suhtes.
#3cm tuule suunajaga masinal alla akna laskmine ei tee salongis minu jaoks üldse erinevust#
Mitte kellelgi ei tee ühe akna alla laskmine mingit erinevust. Minul pole hetkel kehtiva elu jooksul veel olnud ühe avatava aknaga autot, kõigil olnud rohkem avatavaid aknaid. Peaaegu pooltel mu autodel on mitte 4 vaid 6 avatavat akent (sest sõidan paljuski mahtuniversaalidega). Keerasin päeval spetsiaalselt Sharalaxil süüte sisse, vajutasin nuppu ja lasin ühe tagaakna küljepeale lahti (teine pilt). Pragu on pikk, st võiks lasta ka vaevu irvakile ja tuul puhub juba läbi auto "tormi" tekitamata. Olnud elu jooksul mitu autot, millel ka tagauste aknad avanevad samal viisil küljepeale, mitte ukse sisse. Kodus garaazhides on mul veel mitu samal viisil küljele avanevate akendega tavalist sõiduautot (mitte mahtuniversaalid), kastikal samuti avanevad tagumised autost eemale.
#Paljalt nende paigaldamisega oled juba mingi % hävinud ilma akent avamata ja iga km-ga häving aina kasvab.#
Tehasepaigaldatuna hävisin viimati vist 50e, vufleid ostnud ca poole odavamalt. Romulast olen ostnud 4x uste komplekti vanale autole nt kümpsi eest. Kui nüüd kütusekulust rääkida, siis iga auto puhul kehtibki erinev arvutus, kui kaua tuleb AC-d sisselülimata sõita, et see “häving” tagasi teenida. Enda teada juba kirjutasin, et ma ei osta neid kõigile autodele mitte kütusesäästu vaid mugavuse pärast: et suvel oleks autosse istudes auto alati jahedam (enamvähem välistemperatuuril) ega läheks talvel uduseks-jäässe. Pole ammu enam suitsetaja, muidu oleks üks lisaboonus veel juures (Soomes uut VW-d ostes oligi sel ajal tehasevarustuse nimekirjas suitsetajapaketina).
#Sama tegelikult ka katuseluugiga. Esmalt hävid €€€ ostes, siis hävid iga km-ga juurde € seda lisamassi kaasa vedades#
Hea teada, et AC antakse igale autole, ka kasutatule, kaasa tasuta ja kaalub vähem kui katuseluuk, võtan edaspidi arvesse:) Tuulesuunajate kaal... nojah.
Lisan veel ühe pildi Chevyst (enda omast ei taibanud teha selliselt avatud akendaga pilti). Purjepind puudub, mõju kütusekulule ei mõõtnud, aga autos püsis pidevalt välistemperatuur ka küljeaknaid alla laskmata ilma igasuguste tuulesuunajateta. Samasuguse Chevy puhul tekitas näiteks kliimaseadme igapäevane kasutamine täiesti märgatava lisakulu. Seda veidram, et samal ajal mõne moodsa liitrise mootoriga (kuid targemalt juhitud) kliimaseadmega võib ka AC seeshoidmine jääda just kulu osas mõnedes tingimustes allapoole mõõtmisvea piiri, kuigi oleme ju harjunud, et kliima väljalülimisega kaasneva ebamugavuse arvelt peaks saama ökotada...
Vot selle mootoriga pidurdamise kohta oleks mul küsimus. Jepp, räägitakse, et see aitab kütet säästa. Kui palju? On sel säästul üldse mõtet? Kui näiteks sõita linna vahel õhtu otsa ringi, nii umbes mõnikümmend km, teha 50 käiguga pidurdamist umbes 200meetristel lõikudel, siis palju sealt säästu tuleks? Võibolla on mootoriga hoo mahavõtmine hea ainult piduritele, aitab säästa klotse.
Tänapäeval automaadiga sõitmisel iganenud info. Mootoriga pidurdamine on eelkõige vajalik kontrolli mitte kaotamiseks. Kui oled enesekindel siis lükka käik välja ja veere tühikäigu pööretel. Eelkõige on kütuseröövel kiirendamine ja kohalt start. Olgem ausad, tänapäeval ei sõideta manuaaliga kütuse säästmise eesmärgil.
Alustame sellest, miks üldse on vaja pidurdada- loomulikult selleks, et kiirus alla tuua või üldse seisma jääda. Teatud olukordades oskab kogenud juht seismajäämist vältida, sest nagu mainitud, mõjub kütusekulule hukutavalt just seisva auto paigaltvõtt. Seega tark juht oskab seda vältida. Ka oskab tark juht pidureid säästa, sest ka see on pikas perspektiivis rahaline kulu. Juba kuulen vastuväiteid, sest pidurid jäävad ju "kinni". Aga see on laisa juhi jutt, sest tegelikkuses tuleb pidureid niiehknii aegajalt hooldada. Seega mootoripidurdus aitab hoida raha kokku. Küll mitte suurel hulgal, aga midagi siiski. Ja nätab ka juhi sõiduoskust. Kes on teinud rekaga ecodrivingut, see saab asjast aru, sõiduatojuhid on meil nagunii kamp diletante, kelle oskused piirduvad roolist kinnihoidmisega ja pedaalide tallamisega.
See on omaette dilemma kas sõita seisma jäämiseni pidurdades mootoriga või arvestada selliselt, et vaba käiguga sõita viimase peatumiseni? Vaba käiguga saab varem hakata aeglustama sest aeglustusteekond on siis pikem kui mootoriga pidurdades ja mootor peab siis selle osa vähem tööd ka tegema mis oleks vaja mootori jõuga sõita kui pidurdada mootoriga aga kütusesäästu eeelist ei teki vist kumbagi variandi puhul sest vaba käiguga sõites kulutab mootor ikka sama hulga kütust kui sõita mootori jõul ja siis mootoriga pidurdades. Kavalamad ökonomistid teevad üldse viimase peatumise selliselt, et võtavad juba aegsasti õigel kaugusel vaba käigu peale ja süüte keeravad ka välja nii, et mootor seisabki üldse viimased paarsada meetrit kuni mitu km sõltuvalt teeoludest ja peatumise asukohast. Aga sellega tuleb ka ettevaatlik olla sest kui võtit liiga palju keerata või süütelukust välja tõmmata siis võib sõidu aeg rool ka lukku minna ja sõit võib kraavis ka lõppeda või veel halvemal juhul kellegile otsa sõita.
