Seekord selline puhas maakate teema, kuhu ei oota linnainimeste kommentaare, nagu kärss jälle mingit jama välja mõtleks:) Maal levivad õhus igasugused huvitavad tegelased ja just sügiseti, kui on niiskem, kukub kõik sammalduma. Ikka kõik, nii puutüved kui ka kivimüürid, mitte ainult autod. Et seda täielikult ära hoida, peaks neid pesema umbes 2-3 nädala tagant... no ei ole mõistlik valik, kui autosid-traktoreid jne on palju.

Mida teha? Katustele on vahendid poest saada, mille mõju kestab aastaid ja vaevalt see autodelegi halvasti mõjuks, kuid katuseid ei pesta vahepeal mehhaaniliselt, sinna sajab ainult vihm peale. Autod tuleb mehhaaniliselt+keemiliselt puhastada iga kord pärast muda või savi sees sõitmist, et see sinna ei kivistuks. Nii peseks maha ka selle katustele mõeldud samblatõrjevahendi. Pooltel autodel on peal püsivaha, paaril ka keraamiline vaha, kõik sammalduvad. Äkki on olemas mõni vahapõhine vm vahend, mis kannatab ka kuigipalju ka shampooni+mehhaanilist puhastamist ja on samal ajal sambla-samblike kasvu tõrjuv?

See probleem võiks nagu olla tuttav paljudele, kes “keset metsa” elavad ja kes pidevalt autosid pesta ei viitsi. Julgeks loota, et kusagil troopikas vm, kus see probleem on palju suurem, on mingid püsivamad lahendused siiski välja mõeldud. Lisan äsja tehtud illustreerivad pildid erinevatest oktoobris pestud autodest. Sealt on hästi näha, kuidas see roheline elu algab just liistude-tihendite tagant ja kusagilt nurkadest või siis kohtadest, mida on raske hoolikalt pesta ja mida ei saa ega ole mõeldavgi terve auto puhul nii filigraanselt puhtaks saada, et kuhugi värvikriimu sisse vm ei jääks ühtki “nakkuse levitajat”. Viimasel pildil on iseenesest kõige vastikum probleem: algul on kivitäke (loe lakidefekt), sinna poeb kohe sammal sisse ja imeb niiskust nagu käsn, talvel jäätudes lükkab laki lahti juba kaugemalt, likvideerida tuleb mehhaaniliselt, lakidefekt läheb suuremaks, edasi poeb sammal laki ja värvi vahele juba igast küljest ja mõeldes, kui palju on kruusateedel liikleja autol kivitäkkeid, on sellise auto kapott jm 4-5 aastaga juba päris rikutud (see õnneks ei roosteta:).

Ootan juba pakaseperioodi algust, et saaks teha lõpuks ära selle aasta viimase suure autodepesupäeva:)

kui maal õues oma autosid hoian,siis viskan alati katted kõigile peale.kõige kiirem ja kõige lihtsam.kaitseb ka päikese eest.automaailmas maksid vist 20.- euri.euroopas katavad hotellide kliendid isegi hotelliparklas oma autod katetega.katet on kordades lihtsam pesta,kui autot

õnneks linnas sellist jama ei ole ja see on suur pluss.

Eriti suur probleem on okaspuude läheduses. Oli endalgi samblajama aastaid. Peale seda, kui masinad kuuride alla manööverdasin, muutus probleem teisejärguliseks. Salong, rool - need hallitavad veidi aga sammaldumist enam pole. Kuurid on n-ö hingavad ehk et tuul sõidab läbi. Igapäevaliikuril ei tähelda üldse enam silmaganähtavat elustikku.

Mis parsaanik seal pildil on?Tundub nagu oleks aastaid seal seisnud.

Kui vähegi ruumi hoia masinad puudest eemal ja ka räästasest, Sealt tuleb peale orgaanikad tublisti enam lagedast ja...hakkab elama. Kui massinad olulised,võta ette üks lihtne katusealune, kus neid hoida. Seda saab teha väga odavalt ja viisakalt sobitades. Katte all jama selles, et alt tulev niiskus jääbki sinna toimetama. Saan aru, et need aparaadid tihti ei liigu.

Minul kastikas millega liigun aastas 6000km ja seda siis aastaringselt kuna see on ainuke auto peres, sammalduvad aknatihendi alumised osad. Pesen vastavalt vajadusele, aga tõenäoliselt suudan seda hoida kontrolli all. Kasutan tekstiili ( markiisi ) vahendit. Samas olen arvamusel, et inimesel ei ole vaja nii palju asju, et kõigest jõud ei käiks üle ja on vajadus tegeleda mõttetute asjadega. Igaks elujuhtumiks vajaliku transpordivahendi omamine ja haldamine ei ole kõige nutikam. Võta elu kergemalt.

Sammalt saab hukata kuival ajal diiselkütust peale pihustades. Joob heameelega nahka ja laseb end pinnast lahti surres. Kehtib ka katustel. Loomulikult peab vaatama, et padurohelisi silmapiiril pole ja veidi uurima, et kas aluspind selle välja kannatab. Ujutada pole vaja.
Pikaajalise mehhaanilist töötlemist kannatava ennetuse kohta ei oska kahjuks soovitusi anda.

See katustele mõeldud samblatõrje on natuke happeline (ja seega samblale tappev), mingit kauakestvat kihti ta peale ei jäta (vähemasti see, mida ma maal bituumensindlitel kasutasin).
Auto puhul survepesu 2...3x aastas hoiab sambla eemal. "Aiapäkapikkude" puhul pole samblast ju häda - ongi huvitavam.

Maaksile: ma ei teinud seda teemat mitte oma elu lahkamiseks vaid sambla pärast. Olen palju kordi foorumis kirjutanud ja võin kirjutada ka uuesti, et mul pole kunagi olnud "aiapäkapikke", sest kui mõni auto peaks osutuma mittevajalikuks või on nii halb, et ma sellega sõita ei taha, läheb see alati pikemalt mõtlemata müüki. Pildid on autodest, mis on pidevas kasutuses, mitte päris igapäevaselt, aga kindlasti iganädalaselt. Puid ega räästaid läheduses pole, kõik on pargitud kaugele kõrghaljastusest, lagedale killustikuplatsile. Ega maal ringi sõites polegi väga lugu sellest, kui auto sammaldub, aga sammal kogub niiskust ja sellest kujuneb probleem pikapeale, aga mitte nii suur probleem, et ainult sellepärast veel garaagesid juurde ehitada pluss garaage (piiratud ruumiga) kaasnevaid ebamugavusi taluda tahaks.

##Igaks elujuhtumiks vajaliku transpordivahendi omamine ja haldamine ei ole kõige nutikam. Võta elu kergemalt##

Ei ole mõtet eeldama hakata. Mul on siin 3 igapäevaselt autot kasutavat täiskasvanut, lisaks veel mitmed nooremad. Ilmselgelt ei ole neist kellelgi mõistlik sõita kogu suvi nende suuremate ja janusematega, mis on talvel liikumiseks hädavajalikud ja ka suvel oleks pointless sõita ringi ainult kaubikutega lihtsalt sellepärast, et need peavad maal nagunii olema. Mitu autot juba kokku tuli? ;) Need ongi tarbeautod. Kollektsioneerimisväärtustega autode jaoks olen ehitanud päris mitmeid suuremaid ja väiksemaid garaagesid, suletud hoonete sees samblaga loomulikult probleeme ei teki.

Diiselkütus on päris huvitav pakkumine, sest diisel ise on hea orgaaniline sööde mitmesugustele tegelastele (eriti teaduskirjandust lugedes;) ja rekord, mille diisli paagist kunagi kätte olen saanud, on olnud umbes ämbritäis muda/sambla/vetikate segu. See pole vastuargument, mingit tüüpi sammalt ja mingites tingimustes võib see kindlasti ka tappa, aga diisliga immutatud puit sammaldub näiteks suht kiiresti. Panen kõrvataha ja proovin seda mitte auto aga mõne plekk-katusega.

Autokate on täiesti arvestatav pakkumine, kuid nendega tegeleda ei viitsi. Hoovis on tuulekoridor ja olen neid katteid tormide tõttu ka mõned kaotanud:)). Ühel kandilisemal uunikumil kraapis see tuulega pidevalt lopendav kile 2 aastaga “kandid” ära (kulutas ainult kantide kohalt laki/värvi õhukeseks), ühest õppetunnist (loe: ülevärvimisest) piisas. Tarbeauto puhul olnuks pohlad.

Osaliselt avatud katusealusega samuti proovisin, autod sammalduvad ikka, kuid (poole?) aeglasemalt. St sammaldub ka kogu katusealuse konstruktsioon, vundament, tugipalgid, kinnised seinaosad, katuseplekk jne. See, et looduses elades loodus omi reegleid meenutab, on paratamatus, seda muuta ei saa.

Maaks tõi välja selle, et samblatõrjevahendid on happelised. Igaks juhuks selgitan, et see on ainult pool tõde: happelised on näiteks äädikhappel, raudsulfaadil jm põhinevad vahendid, mis on mõeldud sambla kiireks hävitamiseks ja millel on väga lühike toimeaeg oma toimemehhanismi tõttu. Ei osanud küsides nende peale isegi mõelda, sest pikaajalist efekti omavad (biotsiidipõhised) samblatõrjevahendid on kõik kas neutraalsed või kergelt aluselised. Ehk siis need, mis püsivad ka katustel jm kauem. Murust on siin tõrjutud sammalt traditsiooniliselt lubjaveega (nii tugevalt aluseline, et millekski muuks vist ei kõlbagi). Autodele või üldse metallile mõeldud vahend (mingi biotsiidiga vahashampoon?) ei saa kindlasti happeline olla, aga poest suvalisi vahendeid ostma minnes on sellistele “pisiasjadele” kindlasti vajalik tähelepanu pöörata, nii et tänud tähelepanu juhtimast!

On võimalik, et kunagi väga ammu ise samblaga võideldes lisasin ka bensiini mingi koguse. Puhas bensiin oli kindlasti parem, aga see aurustub nii kiiresti, ek ,,kalla ja unusta" tehnoloogiat ei saa usaldada. Tol ajal oli see tegevus veidi laiem ja tegelesin ka umbrohuga, valikus oli lisaks kütustele ka pesuvahendi kontsentraat, mis võilillele hästi maitses ja väga hea tulemuse alati andis.
Aega on nii palju möödas, et ehk on mu eksperimentide käigus muteerunud ja karastunud sordid juba sinu õuele jõudnud
Autode puhul on muidugi selge, et survepesurit ei asenda miski.

Muudetud 22.12.25 17:06

Pesta ma oskan:) Probleem jääb aga alles, nii õhku kui ka liistude taha. Kusjuures survekaga liistud küljest lastes (kinnitused puruks) on osa samblajääkidest seal taga veel alles. St see pole lahendus.

Suured liistuvabad pinnad pole nagunii surveka teema, voolikuga autode vahel jalutamisest saab kiiremini isegi harja-kastekannuga, puhtalt viitsimise küsimus;) Pesemise vajaduse vähendamise huvides just teema tegingi.

Roundup on minuteada neutraalne ehk Ph7 ja teeb kogu rohelusele lõpu peale.
https://www.roundup.fi/wp-content/uploads/2020/04/Roundup_Sp
eed_kayttoturvallisuustiedote.pdf

Eestis saab vist allkirja vastu kui oled põllumajandustootja, Soomes on ta igas toidupoes vabamüügil.

Diiselkütusega on see nüanss et sinna segatakse tänapäeval igasugust sodi. Kui on puhas bioküte nagu vanasti siis võib terve toitesüsteem mõne kuuga dzungliks muutuda. Ükskord toodi meile Hollandist traktor mida enam käima ei saanudki sest kütusepaagis ja torustikes oli roheline sült. Tänapäeval on Eesti tanklates ilma biolisandita kütus. Mõnel muul maal küll biolisandiga aga koos hoiatusega et pole seda estímese põlvkonna rohepaska hulka segatud. Muidu ei julgeks keegi osta. Sellist juba sammalduma hakkavat rämpskütust on mõni hulgimüüja imeodavalt pakkunud.

https://espak.ee/epood/toode/herbitsiid-roundup-g-280ml/
https://www.bauhaus.ee/umbrohutorje-roundup-ultra-baltic-agr
o-250-ml

See on juba "loodussõbralik" toode, algsega ei anna võrreldagi!
Probleem on, et kahjukad harjusid sellega ära ja vajalikud kogused hakkasid kasvama.
Kel' tutvusi põllumajanduses, saavad efektiivsemaid tooteid.

Mille poolest need eespool viidatud vahendid ''algsetega'' (millistega täpsemalt?) võrreldes loodussõbralikumad on? Mõlemad viimatimainitud tooted on tegelikult Eesti registrist kustutatud ja neid ei tohi müüa. Ok, ühte veel tohib k.a. lõpuni. Ostetud varud on lubatud ära kasutada kuni 07.2026.

Ei ole seal PM-s mingeid efektiivsemaid tooteid enam järgi jäänud. Väga palju häid preparaate on juba listist välja läinud või on kohe minemas. Kui ka asendusi leitakse, on need päris vihaste hindadega. Lisaks kõigele - ükski endast lugupidav põllumees ei anna, laena ega müü keemilisi TKV-eid, olgu need vabamüügis või tunnistuse alusel saadaval. Paremal juhul saab koos töö teenusega.

Lõppu moraali ka. Eks julgemad ise katsetavad aga eespool märgitud preparaatide toimeaine mõjub vaid roheliste lehtede kaudu. Kui pakendil ei ole märgitud teisiti siis muudele kultuuridele, kui etiketil kirjas, vahendit kasutada ei tohi. Lisaks kõigele tuleb kinni pidada kaevude- ja veekogude kaitsevõõnditest. Loomulikult jälgida tuule suunda ja -tugevust. Isikukaitsevahendid on seejuures elementaarne asi. Aga andke teada, kas mõjus. Ahjaa, pritsimistööl on soovitatav kasutada happelisemat vett. Võimestab veidi vahendi mõju.

Tsiteerin siia vahepeal tekkinud ja siit kustutatud läbu. Paistab, et mõned kommenteerijad isegi ei loe, kuigi kirjutan selge sõnaga, et hoovis on tuulekoridor ja ilma selletagi oleks päris keeruline lasta nt lühemat kasvu naisterahval kõrgele mikrobussile igapäevaselt katet peale tõmmata, mis tuleb ka nii kinnitada, et tuul ära ei viiks ega hõõruks tulesid-nurkasid autol "karvaseks". See ei sobi tuulekoridorilahenduseks. Mitte võimalikult keeruliselt vaid just lihtsamalt tahaks hakkama saada ja sellepärast küsingi, et äkki on letilt võtta mõni ennetava toimega autoshampoon vms.

##autodele ei viitsi katet peale tõmmata,paar korda aastas ei viitsi pesta jne.saaks kuidagi asja võimalikult keeruliseks ajada##

Veelkord: samblast pesemine pole üldse probleem. Peale pooletunnist vihma tuleb see maha ühe harjatõmbega ja vihm peseb maha ülejäänu. Juba vooliku vedamine ükshaaval kõigi autode juurde oleks sellepärast ajuvabalt liigne töö. Probleem on AINULT selles, et sammal tuleb kohe tagasi ja seda pesemist on häirivalt palju, sest kuu ajaga kasvab autole selga juba selline "patina", mis liikluses, poeparklates jm ebameeldivalt tähelepanu hakkab tõmbama... kuigi mingi teise seltskonna hulgas on patina just popp värk:))

Tegin selle teema 20.12. Mõned päevad enne seda tegelesin osade autode pesuga. Vahepeal oli tüüpiline +5 "märg sügisilm". Täna on 30.12. Üleeile oli viimane soe päev ja pesin jälle kõik autod uuesti üle lootuses, et niiske periood sai selleks korraks läbi, kogu talv nagunii rohkem midagi ei sammaldu ja kevadel-suvel kuivaga on see probleem nagunii väike. Pilt on autost, mis oli ca 2 nädalat tagasi puhas ja hästi on näha, kuidas igalt poolt tihendite vahelt jm sammalt muudkui tuleb ja kerge roheline "vine" on märgata üle auto külje. See konkreetne auto ei liikunud selle aja jooksul üldse, seisab eemal metsast-majadest, täpselt keset tuulekoridori. Hea meelega kutsuks kõik need, kes teiste probleeme pisendades ennast upitada üritavad, mulle siia iga paari nädala tagant kõiki autosid pesema:))))

Juba vanarahvas teadis rääkida, et veerevale kivile sammal ei kasva.
Vaatasin oma haagist, mis juba kaheksa aastat enamuse ajast aianurgas vedeleb ning ei mingit sammalt, samas aed on 80% ulatuses sammaldunud. Olen seda aastaid püüdnud jokdest võetud puutuhaga hävitada, aga lootusetu. Kuuri katuse tõrvapapp sammaldub, osale valasin peale vana mootoriõli ja toimis kenasti. Autot muidugi õliga üle ei vala.
Sammal on ammu oma juured ajanud tihendite ja pleki vahele, kuhu pesuhari ligi ei pääse, seega see pinnaltpesemine ei muuda midagi, pigem pesuga lisatav vesi on heaks väetiseks. Võta katseks suunatuli lahti, puhasta plekk ja tihendid kõik korralikult ära ning siis näeb, kas tuleb tagasi.

jokdest= koldest.

nii huvi pärast- kas sammalduja on daewoo matiz?

##Võta katseks suunatuli lahti, puhasta plekk ja tihendid kõik korralikult ära ning siis näeb, kas tuleb tagasi.##

Proovitud, tuleb, aga mitte 2 nädala vaid 2 kuu pärast, sest uus "seeme" jõuab sinna tihendi vahele ka selle sileda plekipinna kaudu, kuhu algul see roheline vine peale tekib ja kust vihm selle allapoole tihendite vahele jälle peseb. St see pole lahendus, et KÕIGIL autodel hakata niiviisi kõiki tihendeid jne iga paari nädala tagant lahti võtma. Vene ajal mäkerdas mulle eelnev põlvkond siin kõik sellised kohad (st kõigi tulede ja liistude alused) mingi kahurimäärdetaolise pasaga kokku just roostetamise ennetamiseks, aga see muutus suviti kuumaga vedelaks ja kõik autode küljed olid siis sellised "kakatriibulised", kuhu ei tohi riidegagi vastu minna... nii saab, aga ei taha. Saab muidugi sõita ka koos "patinaga".

Lahenduse keemia on tegelikult ju olemas katuste jaoks, kus on sama probleem, et juurestik on eterniidi sees ja seal toimib ennetades igal juhul aastaid. Eelistaksin küll valmistoodet, aga eks vist järgmiseks hakkangi katsetama neid samu vahendeid autodel ja proovin, kas õnnestub ehk mõnda kontsentraati nt püsivahasse segada. Tegelik probleem on ikkagi need 3-4 kuud roppu õhuniiskust igal sügisel, kus ei saa ei tuulega ega tuuleta pesugi õues kuivaks, probleem ise ei kao kuhugi.

Viimasel pildil on jah Matiz, ootab piigihooaega. Ma neist sukimukidel põhinevatest putukatest foorumis üsna palju kirjutanud. Avastasin need ka ise alles paarkümmend aastat tagasi, kui Suomaalia jäärajafännid lollide küsimuste peale mind poolvägisi rooli panid ja nautinud neid ülevõlli talvesõiduomadusi sellest alates ka Eesti teedel. Soomest tuues ei maksa need "midagi" ja on eranditult "pigblocki" ning väga kõva varustusega;)

Tekkis mõte, et tuul ja vihm toovad selle seemne uuesti kohale. Õhuvoolud tulevad ilmselt kuskilt sealt, kus see asi elutseb.