Tere.
Teen ettepaneku üle 10a vanustele autodele teostada ülevaatust mitte iga aasta, vaid sõltuvalt läbisõidust iga nt 10000km takka.
Nii saab autoomanik ka ise arvestada, palju ta sõidab perioodi jooksul.
Mure tekkis seoses sellega, et sõidan iga päev rattaga tööle möödudes ühest tüv punktist ja enamus aega pole seal ühtki klienti. Kuigi autosid on teedel igal pool, siis sinna jõuab neid väga vähe. Varsti tõenäoliselt punkt suletakse.

Ausaid autoomanikke kiusava algatuse tegemiseks ei ole see siin just parim koht.
Otsivad su veel üles ja löövad tagumiku viilikirja, mis siis saab?

normaalsetes riikides on ülevaatus iga 2 aasta tagant ka vanematel autodel.ometigi elavad nad meist paremini ja tööd jätkub

Nendes normaalsetes riikides meie aastase ülevaatusega masinad läbi ei saa ka, ära jäta teist mündi poolt rääkimata nüüd :)
Meil vaadatakse, et ok, see puks kestab sul veel paar aastast, järgmine aasta sa sellega läbi ei saa. Seal saadetakse joonelt töökotta puksiiriga.

Igaks juhuks hoiatan, et tegemist on kasutajaga, kes võistleb erinevate kasutajanimede osas esikoha pärast siin foorumis mõne teise tuntud trolliga;) Neist paljud on seotud ka ÜV-teemadega, nii et paistab, nagu tal oleks ÜV punktidega mingi oma kana kitkuda. Aga see polegi praegu oluline, siin praegu foorumi reeglite rikkumist ei toimu.

Iga seadus peab täitma mingit selget eesmärki: esmalt tuleb sõnastada probleem, seejärel otsida probleemile rida võimalikke lahendusi ja valida neist parim, mille teostamiseks on võimalik leida vahendid. Kui probleemina on sõnastatud üks ÜV punkt, millest ta jalgrattaga mööda sõidab, et neil pole kliente... nõrk argument seaduse loomiseks:)))) Turumajanduses nii käibki, et kliendid on seal, kus pakutakse kvaliteetset teenust koos eeskujuliku kliendisuhtlusega. Kes hakkama ei saa, teevad ruumi teistele.

Mõttelend ise on suhteliselt vallatu, sest vaadates konnatiigist kaugemale, näeme isegi suure osa tsiviliseeritud maailma juures, et ÜV ei peeta üldse vajalikuks: see on omaniku risk ja vastutus, sellest sõltub kaudselt tema liikluskindlustuse hind (mis pole samuti igal pool isegi kohustuslik, st saab katta muude kindlustustoodete arvelt või üldse mitte teha, kui inimene hindab avariisse sattumise riski piisavalt madalaks). Nii võiks olla ka meil, sest igaüks teab ise, kus ja kui palju sõidab ning kas tasub maksta pigem suuremat kindlustust ja teha ise autole tehnilist kontrolli või käia ülevaatustel. Soomes näiteks registreerid oma sõidud (siirtolappu) ja saadki veits kallima kindlustusega sõita legaalselt ilma ÜV-ta igasuguse autoga. Seadus on tehtud just nii, et inimesed saaks käia nt oma hobiautodega mõnel suveüritusel, kusagil kruiisil vms, aga nii pole mõeldav/tasuv kasutada autot igapäevaselt. Ainus sisuline nõue ongi see, et autot oleks liikluses ohutu kasutada – olen ka ise Soomes sattunud pistelise (alla 5min) kontrolli otsa, kus politseinik tundis huvi juhitavuse ja pidama saamise vastu, aga mitte selle vastu, mitu ratast reaalselt pidurdavad või kas autol üldse põhi all on:))

Räägime siis numbritest lähemalt:

-- Kas aastas 150tkm sõitva autoga peaks siis käima aasta jooksul 15x ülevaatusel? :)) Minagi olen korduvalt sõitnud üle 100tkm aastas, isegi 10x aastas ÜV külastamine tundub põhjendamatult palju...

-- Väga paljudes riikides lähtutakse teadmisest, et vanad autod OLULISELT töökindlamad ja just vanadel autodel on ÜV kohustust pikendatud, mitte uutel. Näiteks Soomeski on kerghaagised, mootorrattad jm üldse ilma ÜV kohustuseta, vanadel autodel on ÜV kohustus 2a tagant, originaalina hoitavatel vanadel autodel (Soome uunikumiregister ei ole nõudmiste poolest võrreldav Eesti nn musta numbriga!) 4a, aga värsked masinad peavad käima igal aastal... põhjusega! Muu Euroopa astub sama sammu, aga tsiviliseeritud maailm ei lõpe Euroopaga.

-- Tähelepanek on ise õige, tutvusringkonnas on mitmeid ÜV-äriga seotud inimesi, räägivad sama, imestan isegi, kui kaua neil õnnestub veel otsotsaga kokku tulla (sest ka Transpordiamet tegeleb nende halduskiusamisega varasemast rohkem). Probleemi põhjuseks on paljuski majanduslangus, sest enne praegust majanduses korraldatud kaost jõudsin ka ise 20 autoni, mida igapäevaselt legaalselt käigus hoida, ÜV-de tõttu kulunud raha oli suuremgi kui liikluskindlustusele kuluv raha (sest hooajaliselt kasutatav nt talvemaastur ei vaja aastaringset kindlustamist ja maakate aastane liikluskindlustus on praegugi odavam ÜV-l kasseeritavast summast). Hetkel on mul kehtiv ÜV vaid 6 autol ja lisaks mõned veel, millel küll kindlustus, kuid kasutan (vähem) ilma ülevaatuseta. Kusjuures see, kui palju aastas kokku sõidan, ei sõltu absoluutselt autode koguhulgast, sest asjatuid/tühjasid sõite ei ole (autohobi, mitmed eurotripid koos perega igal aastal jne ei ole “igavusest kruiisimine” ja eelistan teha neid rendiautode asemel isiklike autodega).

-- Üks osa ÜV klientide kadumisest läheb kindlasti ka automaksu ämbrisse, sest mitte ainult mina, vaid päris paljud oma tutvusringkonnas viisid oma autod (pigem osa nendest) mõne teise riigi registrisse, maksavad nüüd seal kindlustusi jne. Mitte ainult Soome, vaid palju kaugemalegi, eks vihjeid leiab tänavail silmi lahti hoides piisavalt, need kõik pole turistid;). Ei saa ka kuidagi pahaks panna, et inimestel on põhimõtted (terroristidele ei maksta) ja värdseadustele tagasiside andmine on iga riigikodaniku kohus.

-- Kuna jutt käis vanematest autodest, kus odonäitu on ülilihtne manipuleerida ilma hirmuta, et sellega üldse vahele on võimalik jääda, siis riiklik surve seda tegema hakata on täiesti ajuvaba ka kasutatud autode turu läbipaistvuse osas. Näiteks teen perega paarinädalase eurotripi 10tkm, esimeses Läti tanklas kulutan paar minutit spidotrossi lahti võtmisele ja tagasiteel samas tanklas ühendan tagasi: 10tkm läbisõidust kadunud ainuüksi ühe tripiga, paari kuu pärast uuesti. Praegu pole selle tegemiseks mingit motivatsioonigi, sest nagu mul endal, pole ka kunagi autot müües mõistusega ostjate puhul erilist vahet, kas kella peal on 500tkm või 700tkm (500tkm läbisõiduni jõutakse 100tkm/aastas puhul uue autoga juba 5 aastaga!!), aga nii kui lisandub mingi läbisõiduga seotud püsikulu (ja see lisandub suure tõenäosusega varem või hiljem, iseasi, kas ka nii vanadele autodele), siis loll pole see, kes küsib, vaid see, kes maksab.

Kokkuvõtteks ma ei tahaks siiski naeruvääristada probleemipüstitust, sest probleem on päriselt olemas ja see on seotud paljuski majandusega. Riigi majandust ei saa juhtida nii, et seadusemuudatustega lahmides, kobarkäkkides ja teerullides tekitatakse olukordi, kus paljudes teenindus- ja tööstusharudes suurendatakse-vähendatakse pidevalt nõudlust, sest asi pole ainult maksulaekumistes, vaid sellega koos hävitatakse ka paljude (seni ausalt makse maksnud!) inimeste unistusi ja elutöid, nõudluse suurendamisega tuuakse asemele aga välisinvesteeringuid siia kohalike teenitud kopikate arvelt koort riisuma, mis kõik kasumina riigist välja viiakse. See on probleem, mis tuleb lahendada ja koos stabiilsusega majanduses tuleb tagasi ka investeerimisjulgus ning kaovad paljud kunstlikult tekitatud probleemid. Kui kõik sigadused tagasi suudetakse pöörata, peaks ka ÜV uste taga järjekorrad taastuma. Seejärel saame hakata rääkima jälle sellest, miks Eestis sisaldavad tehnoülevaatuse nõuded massiliselt lollusi muude riikidega võrreldes (üks põhjustest, miks mina ja paljud teised eelistavad hoida autosid mõne teise riigi registris ja nendega seal ülevaatustel käia), mille puhul tekib kahtlus, et need lollused on mõeldud välja ainult ÜV punktide kiusamiseks ja selle ajuvabalt pika nimekirja puhul millegi ununemisel nende trahvimiseks.