kas keegi seletaks(olen ise päris algaja ja ei jaga mitte kohe asja),kui velje offset on 42 ja autol 35..38 kas siis aitab flanside(5mm) vahele panekust,et siis ratas oma asendisse tuua.
mul sama kamm ja uurisin. On teatud grupp asjatundjaid kes peavad flantside -5mm ja siis lisaks poltide (+5mm pikemad) panemist/vahetamist mõttetuks kui muidugi kuskile vastu ei käi. Ja teine leer kes kindlalt midagi ei ütle kuid soovitavad jääda tehase poolt antud andmete piiresse seega teha 1'000.- väljaminek. Küsitud sai 6-te populaarsemat rehvide paigaldajat ja 2 velje müüjat.
Ise teen nii - kui laagrid hakkavad kiirelt kuluma siis teen järgmine kord selle lisaks laagrite vahetusele veel 1'000 väljamineku flantsidele ja poltidele, kui ei siis las olla.
Aitab küll! Ehk siis positiivne offset viitab sellele, et velje kinnituspind asub velje keskmest välja poole, veljed jääksid nö liiga sisse sinu auto all. Ehk siis 5mm vaheplaatide abil saaksid vähendada offseti õigesse vahemikku.
Lühend ET tuleb saksa keelest "einpresstiefe" ja tähendab siis sama asja, kuid otsetõlkes oleks "sissevajutuse sügavus".
Läbinämmutatud teema, aga ühtteist jäi ikka selgusetuks.
Ei loe kusagilt välja, et mis ühikutes seda "ET"-d mõõdetakse? Et kui on näiteks velg, mille "ET" on 10 ühikut väiksem tehase lubatust, siis nagu ma aru saan auto all asteseb ta liiga väljas e. koopas? Aga kui palju, kas 10mm? Kas see 1cm on ikka nii oluline erinevus, kui rehvi ülejäänud mõõdud jäävad tehase lubatusse ja ta vastu koobast kuskilt ei käi? Kas tõesti hakkavad silla- ja roolidetailid oluliselt kiiremini kuluma?
Tean, lugesin kõik vastavad veebilehed ja foorumi teemad läbi, et soovitate jääda tehase offset'i piiresse. Aga ikkagi, kas siis 5 ühiku erinevuse puhul juba võiks silma kinni pigistada?
Äkki keegi seletaks rumalale..
Offseti number on millimeetrites ja positiivne offset 35 mm tähendab lahtiseletatult, et velje keskkoht (laiupidi) jääb kinnituspinnast 35 mm sissepoole.
Näiteks on vanematel 3-estel BMW-del ja VW-del velje poldiaukude ja keskava mõõdud samad, kuid VW soovitatav velje offset on ca 35-45 (erinevate allikate põhjal, G3 kasutusjuhendis 45) ja BMW soovitatav offset on 20-25. Ehk siis BMW veljed jääksid VW all vähemalt 10 mm liiga välja, mis siis väjendub lisaks sõiduomaduste halvenemisele ja laagrite kiiremale kulumisele ka selles, et rehvid(veljed) hakkavad koopaäärte pihta käima.
Lubatust 5mm erinevus reeglina otseseid probleeme ei põhjusta, kuid sõlmede vastupidavusele mõjub kindlasti seegi. Konkreetseid numbreid on raske välja tuua, sest kui palju on neid, kes sama autoga sõidaksid läbi kahed laagrid, ühed õige offsetiga ja teised valega.
Minu autol (G3) olid all 7" laiad (tehas soovitab 6 1/2) ja offset 35 (tehas soov. 45). Vaaludes oli natuke rahutu, kuid see olenes rohkem rehvidest.
Nüüd ostsin uued veljed ja nendel on muud mõõdud samad, kuid offset on 37 ehk siis nö 2 mm parem, kuid ka rehvid on teised ja mingit erinevust sõiduomadustes ei täheldanud.
5 mm -muutub jõuõlg,laagrile mõjuvad koormused kasvavad lubamatult-eluiga lüheneb> kui see on ebaoluline laske käia. Põhiline-firmade arendusosakond näeb kurja vaeva sillageomeetria väljatöötamisel(superarvutitega),teie meelevaldne parameetritega mängimine...tagajärjed....näit sillapink ei pruugi isetegevusest midagi teada- tulemus> näidud on,aga kelle omad? Reguleerimine toimub aga...teile sobimatus suunas! Hilisem kurtmine teemal miks sööb rehvi/ei kuula rooli/raskem rool kuulub oma rumaluse/tahtliku lolluse alla.
Kodanikud! võtke mõistusega! 5 mm ei loe nt 200 mm laiuse rehvi kasutamise juures absoluutselt mitte midagi. Teoreetiliselt jah, olen nõus aga praktikas ei usu.
Mis puutub tehase sillageomeetriasse, siis vabandage väga, see on mingi keskmine kõigest võimalikust, tuunijad teavad väga hästi mida ja milleks teha. Ühesõnaga mida ma öelda tahan on see, et väikesed muutused jäävad kindlasti projekteeritud varu sisse ja neile ei ole vaja tähelepanu pöörata.
Enamusel autodel on lubatud ET mingis vahemikus, aga ideaalne on siiski tehase oma. 5mm sellesse vahemikku üldjuhul jääb. Asi läheb kurjaks siis kui erinevused sendimeetriga ja üle selle.
Endal näiteks tehase ET 55 (6 veljelaius). Kasutan aga ET 48 ja 7 veljelaius. Veljed on ka spetsiaalselt selle auto jaoks toodetud
(küll mitte autovalmistaja poolt). Kuna vedrustusetüüpe on erinevaid võib erinevalt mõjuda ka laagritele, puksidele erinevatel autodel. Väga tundlik veljeoffseti muutmise suhtes on näiteks eelmise kerega Honda Civic.
keskava on velje keskmine auk. kui sinu auto keskauk on 66 (arvan et tegemist on siis 66,1 Mersuga) ja näiteks velg 72,0 auguga, siis tuleb kasutada lihtsalt tsentreerimisrõngast mis toob 72,0-66,1 peale. tavalisetl on velge ostes need asjad kaasas - selleks tulebki öelda mis autole velge tahetakse - ei piisa ainult öelda et ma tahan 15 tolli saada oma opelile
Tere
Ei saa sellele pikale jutule pihta. Teeks asja lihtsaks minu jaoks kui ka mõnele teisele.
Kui spido lehel on näidatud minu auto mudeli taga offsetiks vahemik 35-45. Ja ma hakkan uusi velgi soetama, ja silma jääb 2 jooksu velge:
1. Esimesel offset 25
2. Teisel offset näiteks 60
Seega ka küsimus, et kas esimesel juhul liigub velg siis auto kerest väljapoole ja teisel juhul sissepoole (rohkem koopasse) või on asi vastupidi?
Tänud vastajatele.
On kaks erinevat asja OFFSET ehk velje keskel olev auk on ühe kindla mõõduga.
Muutuv on ET ehk siis sellest numbrist oleneb kuhu poole velg liigub, kas koopasse või koopast välja. Sellest numbrist olenevalt võib velje kilp (?) hakata käima vastu pidurisupordit või teisel juhul hakkab liialt rattalaagri peale.
Ehk siis kui ET jääb välja vahemikust 35-45. Kuigi tegelikult pole ka nt ET 47 mingi traagika see on siis 2mm.
Sõbrakesed, kui talvel on mul 215/60/16 ET50 ,siis suvel on 245/45/18 ET40, veljed/rehvid on ostetud uutena ja nõuetekohaste näitajatega.
Mingisuguseid anomaaliaid ei ole täheldanud, kui suverattad talvele või vastupidi olen vahetanud. Laagrid ka kestavad:D
No igatahes Vanemal A-6 mis on välja lastud enne 2004 maid olid sellised rattalaagrid mis eriti ei kannatanud laia rehvi. Ise olen olnud hädas selle eputmisega. 2004 maist hakati panema samu laagreid mis S versioonil(laagripukk nelja poldiga) ja nüüdon see jama kadunud.
See laagrite kulutamise jutt on ühe jaoks möga, teise jaoks reaalsus - sõltub autost. Ise olen sõitnud elu jooksul ikka sadu tuhandeid km totaalset vale offsetiga velgedega erinevate autode all ja pole kunagi täheldanud, et laager märgatavalt kiiremini kuluks, aga erinevaid laagrilahendusi nähes usun, et mõnel autol lüheneb nende eluiga ikka kordades. Laagrite hinnad algavad sealt 10 euro juurest... minul isiklikult on küll täiesti pohlad, kas laager kestab 400tkm või 300tkm või 200tkm, saan omale lubada neid mõnekümneeuroseid väljaminekuid sellise kilometraazhi juures:). Pigem lähtukski sellest, kuidas vale offset (sageli kombinatsioonis vale rehvilaiuse/kõrgusega) sõiduomadusi mõjutab ja kas see mulle omale meeldib või sobib. Reeglina on tehaselahendus ikka kõige parem, aga mitte alati ja mitte igas olukorras.
tehaseandmeid tuleks offseti osas tõesti kuulata.
Kuid vahel vaatad, et veljel sama laius, aga erinev suurus ja rehvimõõt ning teine offset, see paneb mõtlema, et miks?
Sellest võiks ju järelada, et 1cm offseti kõrvalekaldumist pole probleem, samas jälle väidetakse ,et see võib oluliselt auto juhitavust mõjutada.
Kärss, paljude, eriti uuemate autode kvaliteetsed rattalaagrid kipuvad maksma 100-200 eurot tükk ja on ka kallimaid.
