Kas on kellelgi kogemusi E61 + LPG? (M54 141 kw mootor). Haun mõtet teha investeering gaasiseadmesse. Läbisõit kuus u 1000 km ja 90% sellest linnas. Hetkel keskmine bensiinikulu ca 12 l sajale. Gaasiga sõites oleks kulu ca 15L? Ehk on siin keegi, kes võiks reaalseid kulunumbreid ja kogemusi M54+LPG-ga välja tuua? Oleksin tänulik igasuguse info eest.
Et mis gaasiseadme hooldust auto vajab? Sõitsin 10a LPG gaasiga, Honda Accord, 2.0 bensukas. Sellest esimesed 5a oli ok, peale seda hullem peavalu kui vana diisel ja olin üliõnnelik kui lõpuks raisast lahti sain. Ja seda auto juures, mille ostsin uuena, olin ainuke omanik ja käisin iga aasta hoolduses nii esinduses kui gaasiseadme paigaldaja juures.
Point selles, et segu läks valeks koguaeg, minek sitt, kulu suur. Vahel oli lahja, vahel rikas ja poos kinni. 2x aastas lasin seadistada aga asja ikka ei saanud. Ilmselt pihustid vms kulunud või kurat teab mis. Ei olnud odav gaasiseade, vastupidi, kõige parem ja kallim, mis tol ajal turul leida oli. Ja tõsi, esimesed 5a oli ok, kulu 30% suurem aga gaas odav. Peale 5a vahetati seal gaasiseadme erinevaid osi, maksin jälle iga asja eest. Sai pool aastat sõita, jälle mingi jama. 2.0 jaapani bensuka peal. Lõpuks mootor detoneeris lahja segu tõttu ja sellest tulenevalt tekkis ilmselt hulga väikseid metallitükke, mis mootoris ringlesid. Hakkas õli võtma, valge suits taga, jõud kadunud. Viisin 10a vanuse, 162 000km ls auto esindusse remonti, võeti klapikambrikaas lahti ja öeldi, et mootorivahetus, silindritel sooned peal, klappidel ja kolvil detoneerimisjäljed, nukkvõllil sooned sees jne Ja seda nii väikse läbisõidu ja igaaastase hoolduse juures... Odavam oleks olnud bensiiniga sõita.
Loo moraal, et kui gaas siis ainult CNG ja tehaseseades autoga. LPG on rämps.
kahtlane see gaasiasjandus ikkagi. kas hakkab tööle okilt või ei . ei tea. täielik loterii. kas klapid põlevad ära või ei. eraldi klapiõlitust vaja. isiklikult pean diislit palju töökindlamaks. vähem muret. samas jõudu rohkem ja minek muhedam. aga se juba maitse asi rohkem. kellele ämm kellele ämmatütar...
no näiteid suvaliste autode lagunemisest võib vist hulgim tuua- igal toojal on mõni nõrk lahendus, millega omanikud hiljem ajusid keberneerivad.
kui ühel gaas ei toimi, aga kümnel või sajal teisel toimib, siis kas tuleb kogu lpg värk surnult sündinud lahenduseks kuulutada? euroopa, eriti holland on täis lpg autosid ja kui ikka miskit mäda oleks, siis neid ka ei paigaldataks.
kui sel hondal ei suudetud asja korda teha, siis ilmselt probleemiks oskamatud mehed, mitte logu tehnika- tehnika väsib lõpuks igal alal ära, aga selleks ongi olemas oskajad mehed ning head riistad.
Ei ole suvaline näide mu endise Honda lagumine vaid vägagi konkreetne näide, kus gaasiseade on põhjustanud parandamatu mootorikahjustuse. Gaasiseadme seadistamisel tuli korduvalt ette, et gaasi/õhu segu liiga lahja ja seadistus muutus mis iganes põhjusel ise ajas. Lõpuks ka kahjud järgi.
Lahja segu ajab põlemiskambri korralikult kuumaks, kuid detoneerima hakkab eelkõige silindrisse sadestunud süsinikjäägid(tahm), läbi egr klapi sisselaskest tulenevad põlemisjäägid ja samuti karterituulutusest tulevad õliaurud(küll vähe aga ajapikku koguneb piisavalt). Kui süsinik-/ õlijäägid saavad silindris piisavalt kuuma, siis nad detoneerivatki ehk toimub keemiline reaktsioon ilma hapnikuta - plahvatus. Ja kuuma saavad nad eelkõige friktsioonipindade läheduses, ehk kolvi-silindriseina kontaktpinna läheduses jms. (Mikro-) plahvatused purustavad metalli, mis ringleb mootoris ja kahju on peagi ka kõikjal mujal.
Kuna on teada, et LPG põhjustab tahmamist, siis ongi ülisuur tõenäosus, et need kogunenud süsinikjäägid hakkavad ka korralikult kuuma saades detoneerima.
Hästi elavad gaasiseadet üle madala surveastmega vaand mootorid, nt zigull või vana ameeriklane. Mida kõrgem surveaste, seda täpsem peab segu olema, muidu ongi sealsamuses.
Mul oli Honda Civic 1.8 Vtec 2005a. sõitsin gaasiga alates läbisõidust 200 tuhat kuni 500 tuhat ja ei remontinud mootorit kordagi. Ükski klapp ei põlenud, ega midagie tahmad. Gaasimootoriga on oluline, et õigel ajal klappe regull, eriti hondal.
Minu luksepp ütles, et hondal on soovituslik 60'000 km klapi regull ja seda me tegime, see käib ka bensiiniga sõitva hinda kohta.
kust paganast taolised teadmised?
puhtamalt põlevat asja annab autokütuste hulgast leida- sumpsist tuleb välja sisuliselt veeaur.
kui sinu honda läks pekki, siis otsi viga asjatundmatute remondimeeste hulgast, mitte ära näita näpuga gaasiseadme poole.
Riskin üle pika aja jälle gaasi kiita, sammaljala hobi on minu jutust vigu otsida... Gaas põleb jah nii puhtalt, et olin ise kah hämmingus. Võtsin maha 60 000 sõitnud küünlad. Jah, kogu selle km hulga LPG gaasiga. Küünalde mootorisisene, ehk see väiksem isolaator oli lumivalge. Aga ei hakka ma siia pilti panema, nagunii keegi ei usu. Kui tahmab, siis tõmbab juba õli üles, ei oska kuidagi teisiti seletada. Ei oska ka kaasa rääkida nii tuksis mootorite kohta, kuna oma autodel veel ei pea õli vahetusvälpade vahel juurde valama. Ei põle ega tilgu järelikult.
Tõsi, vanad gaasiseadmed vanadel autodel töötavad siiani. Kui gaasimehed ei suutnud Hondal seadet korralikult tööle panna siis ei ole gaas iseenesest süüdi. Detonatsioon mootoris ei ole gaasi puhul sama mis bensiiniga. Gaasi põlemiskiirus on väiksem kui bensiinil, põlemistemperatuur aga suurem. See aga soodustab lahja segu järelpõlemist. Ilmselt sellega oligi tegemist, ehk mootoril oli kogu aeg "tuli sees". Põlevadki ära küünlad, klapid, pihustid (GDI) ja lõpuks ka kolvid. Gaasimootoritel soovitatakse tõsta surveastet, asendada väljalaskeklapid, paigaldada iriidiumküünlad.
mõned hondad tahavad nagunii vastavalt tehasenormidele klappide regulli, sest hüdrotõukureid pole. gaas aga põletab väljalaskeklappe rohkem ning seetõttu klapid ei pea ning hakkabki jama peale ning võibki muutuda segu koostis, sest osa jookseb juba väljalaskesse enne töötakti algust, segu on siis lahjem, detoneerib jne. selleks otstarbeks mõeldud ka õlitussüsteem, mis hüdrotõukuriteta mootori puhul klappe säästab. ehk siis teatud kohustuslikud mootorihooldused on vajalikud teha ja kui bensiini puhul võid mõne asjaga vaikselt ülejala lasta, siis gaasi puhul võivad tekkida teatud tagajärjed.
aga taas- see pole gaasi süü, see on rohkem laisa autoomaniku süü. eks ka diisli puhul on hoolsus oluline ja ainult loll laseb senikaua, kuni veel käivitub ja sõidab. pärast auto pesseminekut tuleb foorumisse hädaldama, et krdi psk diisel, lagunes ära.
Viimasele-- ei usu küll, et mersu on iga klapi vahele servomootori pannud, mis äpiga sekundiga asja ära teeb, aga mine sa tea.
Aga enne kui keegi küsib, kuidas Ziguli klappe reguleerida...Tundub kasulik info olema, kune eile näiteks tuli seltskond Selveri poodi kahe ziguliga. Mitte küll musta numbri väärilised, aga klappe peab ikka reguleerima. Vaja on 10 padrun, lapik kruvikeeraja, 13 lehtvõti ka plekitükk 0,15mm, nimetatakse mõnes kihelkonnas ka lehtkaliibriks. Mootorilt tuleb eemaldada see plekist ülemine kaas kõigepealt ja siis saabki klappe reguleerida. Soovitavalt külma mootoriga. Tööjärjekord 1243, esimese silindri ÜSP saab kätte nukkvõlli hammasratta märgiga.
Kui mitte midagi ei olnud pandi Long Drink purgist lõigatud plekitükiga (vist 0,18mm)
Kõige parem ikka kellaga panna.
+ 20* C juures:
Sisselase: 0,52 - 0,53
Väljalase: 0,57 - 0,6
Et miks? Kuna nukad, nookurid, klapiotsad kuluvad ebatasaseks on klapivahet kaliibriga raske täpselt mõõta. Vajab head kogemust.
Vanasti sai ikka kellaga tehtud. Seni kuni ostsin hüdrotõukuritega plokikaane. 80 - 90 tel olid sellised müügis. Vist Volga poes kui ei eksi.
loomulikult on ikka kõige parem mootor vana mootor.nüüd hakkate veel promoma vana head tõukurvarrastega fordi kent-i mootorit!konstrueeritud vist 50-datel.
Õige,
mis peaks ühel "vanal" mootoril häda olema kui korralikult hooldada ja õli õigeaegselt vahetada. Ehitati autod isalt - pojale. näiteks MB 123. Igavene masin. Subaru boxeril peale 300K olid silindril veel hoonimisjäljed näha. Küsisn, et kas värskelt hoonitud? Ei, tehase hoon! :)
vana mootor kestab, aga kere roostetab pealt ära. tänapäeva mootorid on kõik vaid keskkonnanormide sünnitised pluss kokkuhoid tootmiskuludelt. see kõik aga tähendab autoomanikele suuremat remondikulu. paarsada tuhat peab enamvähem normaalselt vastu, siis hakkad jebima. mõned tuntud saksa käkid aga juba sünnivad suure õlikuluga.
Olen lasknud Tallinnas Betooni tn. (gaasitankla taga) töökojas oma autole 1 ja 2 põlvkonna seadmeid peale panna ja väga rahul. Kas täna ka seal samad mehed töötavad ei tea. Suht ammu sai pandud. Autod on ju erinevad ja meistrid ka, need uuema põlvkonna seadmed ongi kapriissemad. Jälgi foorumit ehk leiad oma autole sobivat tagasisidet.
kui sa natukene mõtleksid, siis sellist soga suust välja ei ajaks. esimese asjana mõtle kasvõi tavakütuse ja gaasipaakide erinevusest- kui tugeva ehitusega on üks ja teine.
>to eksolep< Siinkohal tuletan meelde Raasiku vanasõna: kui tead siis räägi, kui ei siis kuula. Loe Wikipediat, ainuüksi Saksamaal on pool miljonit gaasiautot + ülejäänud Euroopa riigid. Asi pigem selles, et tanklaid on vähe. Need kuuluvad naftafirmadele ja neid ei huvita gaasi müük. Gaasi hoiustamine ja transport nõuab suuremaid kulusid.
Mul oma sugulane töötas ZIL gaasitsisteni peal. Üks auto peal ja teine käruga järel. Kokku pea 10 tonni vedelgaasi. Vaida kandis sõitis vastutulev MAZ talle vasakusse rattasse sisse. Auto viskas paremale kraavi ja järelkäru tsistern kukkus talle otsa. Bensiinipaak süttis põlema ja kõik autod panid eemale. Keegi ei julgenud ligi tulla. Mees haaras tulekustuti ja kustutas ise auto ära. Gaasitsisternidega ei juhtunud midagi. Ainult kattesoomusest lõi distantspuksid läbi kui külili lendas. Need tsisternid (ka sõiduauto omad) on ehitatud ikka väga heast terasest ja arvestatud võimalusega, et juhtub avarii.
97a Voyager 3.3 mootoriga. Pensuga sõites külmalt/soojalt käib nagu kell. Aga viimasel ajal gaasiga ei taha hästi töötada kui on just ümber lülitanud. Tühikäigu pöörded kõiguvad 400-1200 ja auto sureb peaaegu iga kord sõiduajal välja. Kui on rohkem sõitnud, siis kõikumine väheneb ja väljasuremist ei esine. Olen tõstnud ümber lülitamis temperatuuri ja muid seadistusi gaasi ajus aga midagi pole siiani aidanud.
No hollandis on proportsionaalselt ka väga palju LPGd, siin on mingi muu määraja.
Muuseas Lätis on meeldivalt palju LPG tanklaid ja hind 50 senti, meie 60 vastu...
Võib ka aurustiga midagi olla, et ei suuda korralikult gaasi üles soendada. Torud võivad umbes olla ja filtrid. Või on gaasile ümberlülitus liiga madalale temperatuurile seadistatud. Külmemal ajal annab see juba ilusti tunda. Küünalde vahetustest pole endal küll kunagi midagi paremaks läinud. Vahetatud neid mitmel autol, vead ikka kuskil mujal olnud. No mingi mikroparanemine ehk on, aga ei midagi tuntavat.
Gaasi ja muude kütuste hinda näidatakse siin. https://www.mylpg.eu/lpg-prices-across-europe
Selle tabeli järgi pole mingit mõtet gaasi poole vaadata ainult usas ja ehk veel paaris riigis. Tuleb veel aru saada sellest, mis maksab seadme paigaldus meil ja lähiriikides. Kui endal natuke käsi otsas on ja tahad veidi esteetilisemat tulemust saada, siis tasub vähemalt asjad sealt osta. Liigub ka kasutatud komplekte. Vanale autole paras panna.
Ei ütle midagi, kui on täiesti uus auto, tasub kindlasti ära ka spetskoha paigaldus, sest maksad niigi surnud hobust ja saad garantii. Odava puhul ei näe asjal erilist mõtet, kui just ise mõistliku hinnaga komponentidest asja kokku ei lao, või tutvusi pole.
Oli siin hiljaaegu asjatundjaga juttu, mis maksab seadme ümbertõstmine ja küsitud hind jäi praktiliselt samale tasemele, mis uue asja paigaldus. Saan ka temast aru, töötund maksab ikka mitukümmend eurot ja vana asja lahtikeeramine on ka juba mingi kulu.
Nõus, gaasi kasutamine on seotud elukallidusega. Mida vanem auto, seda rohkem on omanik gaasiseadme paigaldamisele valmis mõtlema. Poolas on gaasiautosid ca 15% kogu autopargist, üle 70% autodest on vanemad kui 10 aastat. Poolast parem näide on Türgi - ca 40% kogu riigi sõiduautodest käivitab gaas, ligi 70% autodest üle 10 aasta vanad.
Valdavalt jõuavad meieni autod ikkagi Lääne-Euroopast, kust tuuakse 4-10 aasta vanuseid sõidukeid. Need on valdavalt bensiini- või diiselmootoriga. Gaasiseadmetega (lpg) masinate massilist kasvu ei ole Eestis näha, kuid kindlasti jääb neile oma kasutajaskond.
Proovi selgeks teha, kas sul temperatuuri andur ikka õigeid numbreid edastab, kui täpsemad riistad puuduvad, siis katsu kasvõi käega aurustisse sisenevaid soojatorusi. Ja jälgi, mis ümberlülitusmomendil täpselt toimub, koha peal siis. Kui ikka kohutavalt puterdab, siis on arvatavasti probleemid gaasi kättesaamisega, ei aurustu, ei tule peale jne.
Tavaliselt hakatakse eestpoolt kontrollima, kus tõrge võib olla. Võtad lahti toruotsa peenfiltri juurest ja vaatad kas tuleb. Jne. lähed tagasi. Iga süsteem on erinev, seega ei oska mingeid täpsemaid juhiseid anda. Ise pead vaatama, kus on klapid, filtrid ja andurid. Yuutuubist leiad asja kohta kindlasti palju materjali.
Võid alustuseks veel pihustid ära puhastada. Märksõnadeks wd40 ja leotamine. Kallad altpoolt täis ja käid aegajalt loksutamas, või kallad vana välja ja paned uue täie sisse. Kui sest ka muidu abi pole, siis midagi hullemaks ei tohiks ka muutuda.
Jahutusvedeliku temp tundub õige olema. Aga kui palju mõjutab gaasi enda temp. mootori tööd. See on küll suht madal ( süsteem VERSUS mõõdab seda peale pihusteid ja enne MAP sensorit).
Ja muidugi seda pihusti puhastust võiks teha küll. Aga jäi selgusetuks kuidas teha ja kuhu wd40 valada.
PS. Äsja vahetatud üks filter mis enne pihusteid voolikute vahel ja teine lahti tehtud ja puhastatud.
Tegin ka gaasi MAP sensori lahti ja seal gaasi surve poole peal oli sellist paksemat möginat näha.
Kui plöga on torustikus, siis võiksid vaadata, kas tuleb enne reduktorit või pärast seda. Kui on julgust ja tahtmist, võta veel näiteks gaasi pealiin mõlemast otsast lahti ja proovi läbi puhuda. Tavalised sõrmusega ühendused, igaüks oskab lahti ja kinni keerata. Aga nagu öeldud, proovi kuskilt otsast pihta hakata, soovitavalt mootorist paagi poole. Vaatad, kust tuleb, kuhu on kinni jäänud, jne. Kui kardad, siis pole eriti põhjust, kui ise päris hooletu ei ole. Nagu juba eespool mainitud, siis gaas just väga vabatahtlikult ei sütti. Aga tee seda ikka sellise koha peal, kus on piisavalt tuulutust, soovitavalt õues. See kraam on suuremas kontsentratsioonis organismusele mürgine.
Võtsin pihustid lahti ja päris koledad olid seest. Mingi aeg tagasi sain töökaaslase käest kasutatud pihustid (või mis nende nimi on - miskine kolvi taoline vidin vedru sees) 5tk.
Panin need sisse ja ühe enda oma mille ära puhastasin. Halvemaks kindlasti ei läinud pigem parem. Eks hommikul külmalt käivitades ja sõites näeb täpsemalt, siis teeb uuesti autocallibration'i ja mapping'u.
Türgis on väga karmid autode impordimaksud. Sissesõidul pead auto deklareerima ja sama masinaga ka lahkuma. Elatustase madal ja autod on ka suht kallid. Avariilise vähesõitnud Golfi eest küsiti pea 6000!! dollarit. 70-ndate Ford Taunused näevad välja nagu eile tehasest tulnud. Neil soola teele ei panda ja autod kestavad. Seetõttu ka vanu (gaasi) autosid rohkem. Uuematest Škoda, Fiat Seat.
Oligi nende pihusti siseste magnetklappide viga - nüüd tühikäik ja muu korras.
Ja noh aju seaded olid ka nii paigast ära kui veel sai - need sai ka korda poola VERSUS`e kodulehelt saadud lahketele kontaktidele kes jagasid minuga viimast software ja seadistus nõkse.
Kas norm hinnaga neid pihusti klappe eestist ka saada on (vaja 6tk) ja tagavaraks üks filter ei teeks ka paha :)
Hea, kui nii vähesega asjad paremaks said. Ja tubli, et katsetada julgesid.
Eestist nüüd vaevalt midagi odavalt antakse, aga Leedust-Poolast leiab kindlasti. Ise olen filtreid ja muid väiksemaid jublakaid möödaminnes Suwalkis ühest töökojast ostnud. Aga kuskilt nagu meenub, et viimati kui väikest hinnavõrdlust tegin, oli erinevus meie hindadega vähemalt 5x jublakate osas. Vaata sealsetest kohalikest netipoodidest, saad vähemalt reaalsetest hindadest aimu. Esimene suvaline, mida otsing andis http://nagaz24.pl/en.html
Eks meie töökojadki osta enamuse tarvikuid sealtmaalt ja panevad enda tarbeks mõned vorstid numbritele vahele.
see vojageer on ilmne näide hooldamata ja amatööride näpitud seadmest. filtreid ei puhastata vaid vahetatakse UUTE vastu. programmis ei käida ehku peale muutusi tegemas.
Kas peale reduktorit olev filter on puhastatav või vahetatav ? Vähemalt viimati üks spetsialist keeras ta maha - pesa tegi metallipurust puhtaks ja filtri enda millel ka magnet küljes lasi suruõhuga puhtaks. Enne pihusteid olev filter läks vahetusse.
kui filter oleks pestav/ puhastatav, siis oleks ta tehtud metallist (võrk) või tekstiilist. tavaline paberfilter pole kunagi puhastatav, kuigi pealtnäha puhtamaks saab alati teha.
Aga kui sa oled pikal teel ja mingil põhjusel tõmbab puru paagis liikuma, mida seal siis nii käigu pealt vahetad, kui uusi asju pole? Ikka teed puhtaks ja sõidad edasi, kui õnnestub.
Hindan teoreetikute targutusi täpselt senikaua, kuni reaalne elu pihta hakkab :) Kui midagi ise ei proovi, siis jäädki vaid pappi pritsima ja lõppkokkuvõttes võib asi veel hullemaks osutuda.
Näiteks üks eluline õppetund hakkas pärast seda, kui sai käidud täiesti viisakas kohas multiklappi papraavitamas ja selle paaki tagasipanekul tuli imitoru otsast sõel ära. Inimlik eksitus või hoolimatus, mille kõrvaldamiseks kaugel maal olles läks omajagu närve. Mingi aja said ilusti sõita ja siis tõmbas uue portsu puru torustikku. Ei muud kui jälle võtmed pihku ja filtreid-klappe puhastama. Oleks muidugi võinud multiklapi uuesti välja võtta ja tagasi panna ka, kuid ei riskinud teel olles sihukest asja ette võtta. Tagantjärgi vaadates on see muidugi suht lihtne ettevõtmine, kui vähegi võtmeid käes suudad hoida. Kodus panin siis sõela otsa tagasi ja puhastasin paagi ka seest ära. Roostetas põhjast üsnagi mõnuga. Selle tarbeks ongi Poolas see kümne aasta järel mahuti ülevaatus, mis on kokkuvõttes umbes sama kallis, kui uus paak panna. Enamus paneb uue. Ja vanad lähevad leetu, kust vanadest komponentidest midagi gaasisüsteemimoodi kokku laotakse.
no kui arvata, et gaasisüsteem on nüüd midagi sellist, mida üldse hooldama ei pea, siis on arvaja ikka väga ekslikul seisukohal. mingi sõela pudenemine on hoopis teine teema. kui peab 10a tagant paaki kontrollima, siis ilmselt on selle aja jooksul gaasiga sõites piisavalt palju säästu tekkinud, et uus paak panna- maksab alla 100€.
"kui filter oleks pestav/ puhastatav, siis oleks ta tehtud metallist (võrk) või tekstiilist. tavaline paberfilter pole kunagi puhastatav"
Seda ma ju küsisingi milline filter seal käib - ise ei ole seda näpuvahel hoidnud ja lähedalt näinud ! Mälu järgi tavaline paber kül ei olnud vähemalt välimine osa tundus metallvõrk olema.
Sel hetkel kui see maha võeti öeldi, et seda ei pea vahetama - piisab puhastusest.
Kuna hetkel masin toimib ja rõhud/seaded on ka paigas, siis rohkem ei turgi hetkel (välja arvatud pihusti magnet klapid - need tellisin Spareto.ee kaudu ära 2.5eur tk.)
To: selgertnägija. Vale vastus ja ei lähe ka teemasse. Nii nagu selgertnägijaid nii ka jaan tatikaid. Ja peale selle kui vaja vaatan mootori silindrisse ka kui mootor töötab. Kohe on näha kui leek on vale. Raasiku vanasõna: kui tead siis räägi, kui ei siis kuula.
Terv.
siin üks metallvõrguga toestatud polüesterfilter, kuid see ei tähenda, et ta korduvkasutatav oleks. http://www.lpgshop.co.uk/czaja-blaster-autogas-filter-cartri
dge-insert/
paljud teevad kokkuhoiu eesmärgil ka mootoriõhu või salongifiltri suruõhu või tolmuimejaga puhtaks, aga kõik mikropoorid jäävad siiski saasta täis.
Vaatasin reduktori filtri üle. Krt oligi tavaline paber filter. Väliselt tundus suht puhas. Aga no vahetada oleks võinud ikkagi (praegu kolasin netis ringi hind vidinal kõigest 2-3eur).
Järjekordne tõestus sellest, et kui lähed kuhugi teenindusse (ükskõik mis alal - arst, ehitus/elektroonika pood, remondimehed ja paljud teised) ja teenindaja on sinust noorem, siis eriti usaldust ei teki - ainult sooja auru tuleb suust ja viimati ainult sosseppade otsa sattunud !
Aga Spareto`st tellitud jupid käes (tarne 1päev 6 pihusti klappi ja filter kokku 20eur) ja klapid pihustis. Vaikus - ei saa arugi, et gaasiga töötab (kes vähegi gaasiseadmetega kokku puutunud oleks pidanud juba klõbisevatest pihustitest aru saama et midagi nihu).
Ma muidugi tegin kõik auto peal. Ainult solenoidid pealt ära ja need klapi pesad kruvisin küljest ära, puhastasin wd40`ga ära ja uued klapid/vedrud sisse, uus tihend ja uuesti tagasi kinni. Ja noh uued/uus filter ka :)
Poisid ja tüdrukud, mul siin ka suht suur autoke,
mahtuniversaal Hyundai Trajet 2,7L V6 (kont, automaat jne, etc),
4-põlvkonna gaasi-seade juba 6 aastat ja sõitnud LPG-gaasiga kaugelt üle 150 000 km (odonäit üle 250 000 km),
samas on kõik mootori parameetrid stabiilselt suht ülemise otsa peal ja seni vähimagi muutusteta.
Koos regulaarse hooldusega (a`15 000 km) lasen teha ka gaasihoolduse.
95% hädade põhjustest tuleb kahest tihendist, nagu öeldakse - esimene on remondimehe ja auto vahel, ning teine on istme ja rooli vahel.
Igasugune kütusekulu saadakse auto ja selle juhi summaarsest tööst. Autokese paberites märgitud kulu saadakse vaid ja ainult siis, kui need liidetavad ideaalsed on (või selle lähedased).
Autojuhina ei pea ma ennast kaugeltki ideaalseks, aga maanteel gaasiga sõites saan hakkama 6-7 senti/km. (bensuga oleks see 10-12 vast kindlasti)
Jutt sellest, et gaas tapab mootorit on oopium kirjaoskamatule rahvale.
P.S. Minu autokese mootorit ei ole vähemalt seni mitte keegi näppinud, mistahes remondist rääkimata. :)
Ah loomulikult nad kestavad, meil on lihtsalt kombeks oma ebaõnnestumised ja oskamatus teiste kaela ajada, ise pole kunagi süüdi. Ei võta vastutust seadme oskamatu paigaldaja, sest nagunii on klient loll ja ise rikkus seadme ja ei vastuta ka omanik, sest pole viitsinud autot hooldada ning nüüd paigaldaja süüdi. Kui nad ei kestaks, siis välismaal neid ju ei paigaldataks. Aga loomulikult nad ei kesta pool milli ilma igasuguse hoolduseta nagu mõni ehk loodab.
Vabandust, pole ma mingi asjatundja, aga gaasiseadet tahaksin autole paigaldada. Kas oskab keegi öelda, millest tulenevad erinevate paigaldajate pea topeltkordsed hinnavahed ja kas või kuidas see seadme hilisemas töökindluses kajastub? Kas on odavamate pakkujate töö kehvem?
Kui on GDI siis täitsa võimalik. Usun, et mõni väike Volvo tõesti 5 - 6 võtab. Pajero 2,0 GDI keskmine 8,5 L/100-le. See tähendab, et mitte keegi ei sõida linnas 50-ga ega maanteel 90-ga. Kõiki liikluseeskirju jälgides linnas/maal 50/90 testides oli kompuutri järgi keskmine 7,6 kohati 7,3!! Kuna kõik möödatrügijad puurisid nimetissõrmega meelekota ja näitasid üht teatud näppu siis lõpetasin peale 40 km sõitu eksperimendi ära. ;)
Hinnaerinevuste kõige lihtsam näide tänases päevas: Gazneti hind üle 1100, Gazlandi pakkumine 550 või 700 eurot. Päringud LPG-le ja samale autole. Ja muidugi, need ei ole ainsad pakkujad. Kust võhik saaks infot, keda usaldada ja keda mitte, kus on rohkem "ebaõnnestumisi" või probleeme ja kus asjad sujuvad? Kas rahalises vahes väljendub reaalne kvaliteet või püütakse seda ainult näidata?
Ise ka mõtlen gaasi peale. Niipalju kui uurinud siis jupid iseenesest ei maksa eriti palju. Kui pakkumise hinna vahe on pool, siis ikkagist on see puhtalt tööraha arvelt, või siis tõesti üks pakub kõige odavamate juppidega komplekti ja teine kõige kallimatega. Ma saaks hästi aru kui hind erineks 100-200 eurot, siis oleks minule jupi hinna vahe arusaadav. Pigem jääb mulje, et meil gaasimehed müüvad hirmkalli raha eest oma tööd. Samas eks kliente vähe, siis ongi ainuke variant hakkama saamiseks hinna meeletu tõstmine. Seda kõige odavama jupi (loe kehva) teooriat väga ei usu, kuna mingit eos kehva asja vast keegi firmadest peale ei taha panna, kuna kliendid ei oleks rahul ja firma mainele mõjuks see laastavalt.
Kui keegi saab ja soovib gaasiseadmega halba kogemust siis 550 € seda peab saama (varem või hiljem) mis gaasiseadet saab kui keskmine gaasipaak (kompl.) maksab ca. 250 - 300 € ning keskmine paigalduse aeg 10 - 12 h - mis maksab tunni hind??? (pihustitest, aurustist ja elektroonikast ei ole veel juttugi), samuti ei sisalda see tõenäoliselt võimalusel ka ühtegi riigimaksu (maksud Lätti:) - mõelge oma peaga!
Mis puudutab tootjate pakutavat toote sisseostuhinda siis see võib mõne toote puhul, erinevate tootjate puhul, erineda kuni 1000%
Kas olen nii rikas, et osta odavad lahendust...? Kahjuks kaasneb odavate pakkujatega ka gaasiseadmete halb maine (mida ka siin vestluses võib lugeda) loodan, et riik vmt. institutsioon hakkab kärmelt reguleerima antud valdkonda enne kui see kontrolli alt väljub!
Ma oleks peaaegu saanud g.seadmega halva kogemuse, aga see jäi ära sest läksin Gaasiabisse mustamäel hooldusesse teine või kolmas kord kui hooldusele pidin minema ja seal tehti asi korda(gaasi voolikud enne mootorit olid ligia järsku pööratud + pihustid ei olnud head). Paigaldatud sai Gazland nimelises kohas lasnamäel ja maksin 700 eur. Lasin paigaldada aasta 2016 Detsembris.
Praeguseks juba sõitnud selle gaasiseadmega umbes 82000-83000 km ja kõi toimib hästi nüüd. Kusjuures mul auto võtab gaasi umbes 8,5l/100 km mis on minu arvates hea tulemus.
Kusjuures gaasi mul võtab auto linnas samapalju kui bensiini umbes!!
Gaasiabi paigaldas ka veel väga head sured pihustid millega saab sõita isegi 200000 km!
Soov ka paigaldada gaasiseade bensiinimootoriga Outlanderile. Kuna Tallinnas kolm paigaldust, siis kes oskab soovitada millisesse. Vastavad loomulikult need, kellel on gaasiga kogemusi. Tänan
# auto võtab gaasi umbes 8,5l/100 km mis on minu arvates hea tulemus.
# Kusjuures gaasi mul võtab auto linnas samapalju kui bensiini umbes
Olen varem sarnaseid väiteid kommenteerinud ja teen seda igaks juhuks veel, kuna väide ise tundub esmapilgul loogikavastane. Nimelt tuleks gaasiseadme ajusse suhtuda kui paralleelselt töötavasse progeajusse, millele on ise võimalik anda parameetreid ette vastavalt oskustele ja soovile (või kliendi soovile, kui ta oskab soovida). Paljud seda ei oska ja sealt algavadki probleemid (põhjused, miks nt Saksas paigaldatud gaasiseadmeid peetakse "paremateks" kui meil). Sellepärast on õigus ka neil, kes ütlevad, et gaasiga on mootor isegi võimsam (aga gaasi kulub palju:). Ja selleks, et saada sõita sama kuluga nagu bensiiniga, tuleb kas tingida mootori võimsuses (mis on heal juhul vaid vaevumärgatav) või minna segu lahjemaks tehes lähemale piirile, mis võib hakata mootorit (klappe) kahjustama. Viimase puhul on üheks levinumaks kõrvalnähtuseks "lääg", mis kepikastiga autol võib olla üsna häiriv, aga maanteel püsikaga kulgedes või automaadiga linnas rahulikult töristades jääb praktiliselt märkamatuks. Komponentide hinna/kvaliteedivahest oli juba eelnevalt piisavalt juttu. Kui see bensu/gaasi võimsusevahe häirib, on mõistlikum osta veidi võimsam auto ja kulgeda nii, et enamus aega seda võimsuse reservi ära ei kasuta;) Omal olnud 1 lpg-auto Saksas paigaldatud seadmega ja ülejäänud Eestis. Ise lasin panna gaznetis, sest hinnapakkumisi küsides torkas kohe silma, et osalt püüavad ühed saada hinda alla saasta müües ja teised värsked firmad oleks nagu ignorantide loodud, endised paigaldajad, kes mingil põhjusel kinga saanud:) Sel ajal jäigi sõelale ainult paar paigaldajat, kelle vahel valida. Praegu on olukord õnneks teine, seadmeid on arendatud, programmeerisvigu lihtsam ära hoida, ka need kunagised kobakäpad on vigu tehes (klientide rahakoti arvel) asjale pihta saanud, on kelle vahel valida... aga ma eelnevalt soovitaks end ikkagi kurssi viia sellega, mida ja mis raha eest pakutakse, mitte lihtsalt valida odavaimat pakkumist. St ma soovitaks minna vestlema paigaldajatega alles pärast seda, kui Valerka 5. jaanuari kommentaar on täiesti arusaadav. Loomulikult on turul variante rohkem kui tema näites.
PS: mul omal on selline kiiks, et gaasipaak ei tohiks paikneda salongis, vaid kindlasti väljaspool, nt põhja all (mis piirab autovalikut). Tahaks võimalusel vältida avarii korral autosse sissepõletamisteenust.
1,6 mootor
pihusteid ma ei tea, ei küsinud mis firma omad
gaznet-s peaaegu sama hind mis gaasiabil, asevad ka suht lähedal üksteisele
arvatava võib et siis sama teenuse kvaliteet, ehk hea siis
ainuke vahe on see et gaasiabi on kõige kauem tegutsenud nendest
Viimasele: hea onkokirurg on see, kes kasvaja välja suudab lõigata, mitte see, kes on lihtsalt kõva jutumees ja kasvajate kohta palju rääkida oskab. Enamus häid onkokirurge ei ole paraku jutumehed. Ei saa välistada, et see kehtib ka muudel erialadel ja kindlasi ei käinud mu kommentaar praegu Tartu Gazneti kohta, millega kogemused puuduvad.
Kui raske on ise googlis otsing teha?
Kiire näide: http://www.autogaz.lv/ee/cenas.html
Isegi eesti keeles, et ei oleks edasist hala, et ei oska keelt või ei oska lugeda.
Mul on gaasiseade Foresteril peal 2008 mudel, 2.0 bensiin. Sõitsin läbi gaasiseade peal 65000 km ja mõlemal pool klapid põlenud. Subaru esinduses öeldi et boxer mootor ei pea vastu gaasile. Nii et kindlasti kahjustab mootorit. Tühi jutt et välismaal kõik sõidavad gaasiga, mõned mootorid peavad paremini vastu, üldjuhul saklased, eurooplased. Mulle kiideti taevani et gaas ei tekita probleeme, tagajärjeks 2000 eurot remont. Seega olen kindel et gaas rikub mootorit varem või hiljem
Tulistan puusalt, et välismaal sõidetakse enamuselt tehase gaasimootoriga. Klapid roostevabast, terasest klapisäärepuksid, karbiid-klapipesad, lisaõlitus, madala tahmasisaldusega õli, pihustid, süütenurk on teine kui bensukal.
