kas keegi on proovinud vett läbi tüüsi vöi läbi mingi nõela
sisselaske kolleketorisse või eelnevasse õhu torusse juhtida
akna pesu mootorit kasutades ja mis tulemuseks oli.
no nii pesti vanasti karpasid suuremast stast puhtaks, mul endalgi vana laseb veel oma siksil vahel nii et mootor tööle, filter maha ja sisselaskesse õrnalt vett tilgutama ... pidavat puhtamaks tegema aga ei tea ... ise pole proovind.
Mida ta mootori tööle teeb ... ära lämmatab, mis ta ikka teeb :D
jutt õige, Nõukogude ajal ratsiti palju ja muu hulgas mõeldi välja ka vee sissepritse karburaatorisse. Pidada ökonoomsemaks muutuma, kütusekulu vähendama jms. Ühesõnaga TELETURG.
TO kaska: mis on Su küsimuse eesmärk, mis plaanis, miks? Ise kah sel moel vast paarkümmend korda karbussi "puhastanud", ja seda mitte ainult Vene autodel. Düüse soovitatakse puhastada ka nii, et lükkad tuurid põhja, ja katad käega ülevalt kinni, nii õhukindlalt kui võimalik. Nii teinud ainult Saabil ja efekt täiesti olemas. Need meetodid on tegelikult teel jamade lahendamiseks, mitte nn regulaarseks "hoolduseks". Kuna düüsidesse kipub sattuma karbussi põhjas statsionaarselt ujuv s*tt, tuleks aegajalt siiski kogu karbuss lahti kakkuda ja ära puhastada. Ja seejärel kasutada nende paarikümnekrooniste asemel korralikku peenfiltrit, et paagist enam sinna solki ei pääseks. Siiski jääb võimalus, et õhufiltriti serva vahelt või teinekord ka läbi vana filtri keegi sinna bensu sisse ujuma tahab minna...
Omal ajal sai proovitud. Ladal lasti vett karburaatori teljel asuva karterituulutuse kaudu sisselasketrakti. Kasutati reguleerimiseks nõelkraani ja düüse. Osad kasutasid ka nn. sääreväristaja karburaatorit vee jaoks.(tehti eraldi ots sisselaskekollektorisse). Mul üks tuttav kasutas seda väga pikka aega VAZ-2103-l. Tol ajal reklaamiti seda kui suurt kütusesäästjat. Oma kogemustest võin öelda, et sääst praktiliselt puudus, auto võis töötada ainult madalama oktaanarvuga bensiiniga (AI93 asemel A76). Ka tõmme oli veidi parem, nagu niiske ilmaga. Talvel ei kasutatud. Oli eraldi veenõu. Vett kulus võrreldes bensiiniga 10%. Liiga palju vett tähendas õli vahutamist-osa jõudis ilmselt karterisse.(solkis õli ja pani mootori roostetama). Tänapäeval pole küll sellel mõtet.
Karburaatorisse ei tohi küll vett lasta. Olen neid üle tuhande remontinud, vee-bensiinisegu rikub karburaatori täielikult.
Omal ajal puhastati põlemiskambreid- klappe valades vett täistuuridel karburaatorisse. Kui liiga palju mootoreid termolöögist ja liiga suurest veekogusest aia taha läks, siis loobuti.(võib lasta vaid pulverisaatorist, mitte pudelist valades nagu omal ajal).
mehed vesi [allikast] garbussi tähendab kütte segu rikastamist
hapnikuga edasi toimuvast saate vist ise aru.teiseks pidi klapid
ja ülejäänud majanduse saastast puhastama nii et tõõ mootoris
muutub rõõmsamaks.
Kas teist mõni vahel koolis ka käib või? Soovitan siiski vähemalt põhikooli eksamid ära sooritada, sest tegu pole klahvivääratusega. Eestlane ütleb karbuss ja düüs.
Mootor ei vaja enam tavaliselt vee lisamist põlemisprotsessi, müügilolevad bensiinid on piisavalt rikastatud lisanditest, mis aitavad põlemiskambri puhtana hoida. Õige meetodi on jack sulgudes oma jutu lõpus ära maininud.
Oli sõjaaegne Mercedes, millel tõesti pihustati vett küttesegusse.
Vesi täidab sama ülesannet kui naerugaas N2O2(paremat srifti ei osanud) või vesinikperoksiid. Põlemiskambeis lagunevad nad vesinikuks ja hapnikuks soodustades sellega põlemist. Üllatavalt hea tulemuse annab jahutusvedelik(vähemalt tosool) - kolvipea ja põlemiskamber on puhtad nagu oleks tegu tutikate detailidega! Kunagi keegi, vist AADY kirjutas sellest, kasutage otsingut.
Ma unustasin lisada, et omal ajal kasutati ikka destilleeritud või vähemalt vihmavett, allikavesi tekitab katlakivi. Kui õnnestub vesi hapnikuks ja vesinikuks lahutada, siis on küll bensiini lisamine tarbetu. Külmas vees on ka lahustunud hapnikku, sel juhul ei ole mõtet karburaatori või sissepritse tööl - nad nagunii üritavad tagada optimaalset segukoostist. Ainus tulemus on vaid lisajahutus, mis lubab kasutada madalama oktaanarvuga kütust.
veega peaks nagu kompressiooni juurde saama, seda naljalt kokku ei suru.Ma arvan et peaks hästi mõjuma, kui õigetes kogustes kasutada.Lühemate kepsudega pärast kemplema küll ei viitsiks hakata.
TO SILO
sorri viimasest lausest ei saanud aru.Ja veel kas hapnikuga tasuks
seda asja proovida vabanda mind Q peal küsimärki ei leidnud
üless algaja alls nende eksamitega sain ma muidu päris hästi
hakkama aga see oli nii ammmmu.
Vanasti kasutati hapniku igal pool õhulisandina, ohuks on see et kui balloon lekib, siis käib ainult sähvatus, klaasid tahmased ja söestunud sisu koos juhiga loomulikult. Olen ise sellist pilti näinud ... julm igatahes ja ei soovitaks ... KUI kuskilt lekib, siis on hambad ...
Ohutum viis lisahapniku andmiseks on vesinikperoksiidi H2O2 ehk rahvakeeles vesinikülihapendi pritsimine sisselasketrakti. Lagunedes eraldub hapnik. Kasutati edukalt näiteks Focke-Wulfi peakonstruktori Kurt Tanki loodud püüdurhävitajal Ta-152.
Kõike mis läheb mootorisse,s.o.bensiin,diiselkütus,õhk koos õhus
sisalduva veeauruga jne. annab teha paremaks nii,et suureneks kütuse ökonoomia ja mootori võimsus.Võimalusi on palju ja tekib alati juurde ka siis, kui alustada vastavasisuliste patentide läbiseedimisest selleks,et neist võimalikult lihtsalt ja odavalt mööda hiilida.Alustada võib kasvõi alljärgnevast: http://www.tinet.org/~sje/mag_fuel.htm
Mõned etoodud allikast leitud nipid on lihtsalt ja odavalt
teostatavad garaazinurgas nokitsedes.
Mis te selle vee pärast nii palju muretsete, bensiinijaamast võib ju ka valmis segu saada. Autol tuleb ainult kütusefilter eemaldada.
Talveks tuleks veidi piirituselõnalist asja jäätumise vastu paaki valada. Viimasel ajal destvee hind ka tõusnud...
TO VW
millega sa rahule jäid selle STP juures kas lõhna või maitsega aga
äkki on sinu autol klaasist klapikambri kaas ja sa nägid klappide
naeratavaid nägusid.
Ei tasu jantimist. Vee sissepritsimise testitulemusi olen näinud omal ajal Gorki autotehase mootori laboris. olid tehtud kuskil 40 nendate algul elik sõja ajal. erilist võimsuse kasvu ja kütuse kokkuhoidu ei täheldatud. Mõlemad jäid alla 2%. Siis üritati ju igasugusest s... saia teha ja prooviti kõik omal nahal järele.
Karbu puhastamiseks ka ei ole sellest meetodist tolku - vesi krbus ajab asja ainult hullemaks. Ainus mille vastu aitb on kolvi peade ja põlemiskambrite puhastamine tahmast. Termo shokiga lööb thma lahti ja sumpsist välja.
Kunagi tehti ka endises Järve autoservices katseid mingi imelisandiga, Ladadele pandi lisadoseersüsteem, mis pihustas sisselaskesse lisaainet, prooviti mingit spetslisaainet ja ka tavalist vett. Tulemused - võimsuse kasv koormusstendis oli minimaalne, ka kütuse kokkuhoidu ei olnud või oli minimaalselt, tõesti alla 2%. Seega suht mõttetu asi oli.
Unustasin mainimata et vesinikperoksiid/vesinikülihapendi kasutamisel tuleb silmas pidada ohutust - mitte kasutada kangemat kui 5% vesilahust! ja alla 3% ei anna erilisi tulemeid. Kontsentraadi puhtal kasutamisel meenutage KURSK-i allveelaeva traagilist lõppu. Meditsiinis kasutatav on nimelt 3% vesilahus! millega puhastatakse haavu. Ülevaatusel heitgaaitest annab ülihea tulemi - mootor justkui ei töötakski.
Ja ära unusta kui vett lased et see olex kuum.mõtle mis juhtub kui on soe mootor ja sa kallad külma vett.Mootori teeb puhtax küll.Düüside puhastamisel käe peale panekul ära enne kätt ära võta kui on täielik vaikus.On olnud juhuseid kus summutist jäid järgi vaid pilpad.
meestele kes kahtlevad võimsuse lisandumises selline jutt
vanamees mul autojuht{40 a}ja zil hakkas plokikaane
tihendi vahelt vett saama tunne oli selline et käru koormaga
mis oli taga kadus lihtsalt ära.
Tegelikult sattub igal ajal ja alati vett karbussi ja seda küllaltki märkimisväärsetes kogustes ja seda meil Eestis eriti,
sest õhuniiskus ehk veesisaldus on meil nii suvel kui talvel
küllaltki suur.Kes viitsib arvutada,see saab kätte väga suure veehulga mis jookseb mootorist läbi.
Selleks aga,et veel oleks ka mingisugunegi energeetiline effekt mootoris tuleb see enne silindrisse jõudmist lagundada: http://jlnlabs.imars.com/bingofuel/bingofuel2.htm http://www.wasserauto.de/html/daniel_dingel.html
See ei ole keeruline ja on teostav ka kõige primitiivsemates tingimustes ka kasvõi tühjaks joodud plastikust õllepudelis.
Nii tähelelepanu kui ka info hankimise peab suunama võimalikult odavate ja lihtsate trikkide väljapeilimiseks odava elektri saamiseks ja seda ükskõik millest.
omal ajal sai sapaka mootorit tahmast puhastatud küll täistuuridel vee sissetilgutamisega. pärast kaant maha võttes nägi asi viisakam välja küll. aga see oli sapakas, mille mootor niikuinii ei kestnud teab-mis kaua (eelmine omanik vahetas ca 40000 km tagant). vähegi mootori moodi asja puhul seda moodust vist ei kasutaks
Vee pöörduv lagunemine ehk termiline dissotsiatsioon algab temperatuuridel üle 1000C ja 2700C juures laguneb ainult ca 11% vee molekulidest vesinikuks ja hapnikuks. Reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vee suunas. Vesi alandab silindris temperatuuri.
BMW valmistas ja katsetas ca 300km/h kiirusel vesinikul töötavat autot.(vesinik on üldse kõige plahvatusohtlikum gaas, sobib väga lai vahekord õhuga). Võib olla on üks tulevikukütus vesinik.
