Aga oleks soov osta pisut kõrgem auto, näiteks universaal või midagi taolist, tean et hakkate mulle soovitama kohe linnamaastureid, aga on ka teisi variante ehk.
liigun igapäevaselt linnas ja maanteel. kuid vahest suvel ja ka talvel läheb vaja kõrgema kliirentsiga masinat, millega liikuda kõrgemas lumes, heinamaal v metsateedel.
seega ootan teie arvamust.
ning mida olete ise teinud olles sama probleemi ees, kui ei taha päris maasturit (ka linnamaastur) ega sõiduatod.
Vaata ntx berlingot, selline kõrge kits ja ronib kui kurat :), kust üherattaveoga auto vähegi läheb, seal berlinks esimene. Ja kui kinni jäädki, saad üksi kätte ka tungraua ja lauajupiga.
Sellise raha eest ei saa ei subaru foresteri, volvo cross countryt ega ka audi allroadi mitte, mis oleksid just sulle ideaalne lahendus.
Osta tavaline universaal (või mis iganes) ja lase paigaldada kõrgemad vedrud, mis suurendavad auto kliirensit. Esimese hooga ei oskagi rohkemat välja pakkuda.
Ma ostsin Passat Syncro ja lasin 4 cm vahele keevitada (see oli max mis sai teha nii, et midagi pooma ei jäänud), lisaks on all kõrge profiiliga rehvid. Päris hea tuli, pole 10K km jooksul ära lagunenud.
Kuhu täpselt ja millise tüki peab keevitama, oleneb konkreetsest masinast ja muidugi peab olema pädev mehaanik. Minu auto puhul jäid vedru ja amorti käigud kah samaks.
Ei kipu küll siinkohal soovitama aga kas uuematest golfidest ka cross countri variante on? See golf 2 baasil tehtu on üsna naljakas asjapulk igal juhul
Pidev 4WD on oluliselt mugavam igal pool, nii maanteel kui linnas, ka siis, kui kunagi mudasse või lumme ei roni. Ehk korrates siit foorumitest sadakond korda läbikäinud mõtet: kes on korra 4wd autot omanud, sõidab kogu järgneva elu ainult neliveolisega ega taha "poolikuveolistest" autodest enam kuuldagi. Loomulikult kaasnevad 4wd-ga ivake kõrgemad hoolduskulud, aga kui auto hind jääb ülespoole paarikümnest tuhandest, siis liigitaksin autoostja juba "rikkaks", kellel on võimalik maksta lisaks auto omadustele ka aastaarvu, nime, välimuse jm "ebapraktilise" eest. Libaneliveolised linnamaasturid on teine teema, ja nende mõttest pole tegelikult ise tänaseni veel aru saanud. Kuna Sa otseselt 4-vedu EI VAJA, siis odavaim lahendus oleks tõsta kliirensit mõnel esi- või tagaveolisel autol - nii saad suht lihtsate ja odavate vahenditega masina kuni 10cm kõrgemaks. Tõelise maasturi miinused seisnevad peamiselt tema suurest kaalust tingitud suuremas kulus (sh õhutakistus) ja veoautolikumas juhitavuses - tegelikult Sa ei vaja ju kere tugevust väänamiste suhtes, nii et sõiduauto peaks olema igati eelistatud maasturite ees
võta subaru legacy outback aastast 97-98. peaks vastama kõigile sinu esitatud nõuetele juba standartselt, ilma ümberehitamiseta. ise omanud sedaan legacyt 97 ja oli hea ja vastupidav masin, loodetavasti kehtib sama ka outbackile.
olen aasta aega liikunud oma esimese neliveolise sõiduautoga ja tunnen puudust kolmest asjast - kliirensist, kliirensist kliirensist.
Täiesti tavalistel metsateedel olen vastu maad/kivi/mätast/roigast sõitnud esisillaga, kardaanipukiga, bensiinipaagiga.
Samuti olen jäänud keset sõiduteed lumehange kinni nii, et auto lendas hooga tuisuvaalu ja jäi kõhu peale "rippuma", ning rattad käisid abitult ringi. Seda võib muidugi juhtuda ka kõrgema auto ja kõrgema hangega, aga tõenäosus väheneb järjest kliirensi kasvades.
Järeldus? Põhja kõrgus on olulisem=vajalikum juhul, kui eesmärk on metsateed ja lumehanged, aga
kui tahad ka sõidumõnu(kiirendust libedal, paremat juhitavust), on vaja ka nelivedu.
Selleks et nelivedu maastikul oluliselt kaasa aitaks, peaks süsteem olema vähemalt ühe difrilukuga.
A4 unusta küll kohe ära (kui tahad kõrge kliirensiga autot), omal on ja asi ikka väga madal. Kuigi on kõrge vedru aga ikkagi käib aeg-ajalt kõrgemates "lamavates politseinikes" põhjakaitse vastu maad. Sel juhul juba vaataks A6-t.
Millist kõrgemat sõiduautot soovitate, mis oleks ka ökonoomne kütuse, hoolduse ja remondi suhtes? Sõita oleks vaja ka talvel hooldamata teedel jää ja paksu sulalumega. Hinnapiir oleks 3000 eurot.
Vaatan, et mu viimasest postitusest selles teemas on möödas juba üle 20 aasta, aga midagi pole vahepeal muutunud. Endiselt on kõige lihtsam tõsta olemasoleva auto kliirensit (pikemad vedrud või kummipadjad vedrude alla/peale ja seejärel on võimalik lisada suurema kõrgusindeksiga rehvid, sobivamad veljed jne) selle asemel, et tegeleda spetsiaalselt kõrgema auto otsimisega. Need jupid (vedrud, kummiklotsid, rehvid) ei maksa suurt midagi (hinnavahed pigem mõniteist kui mõnikümmend eurot) ja annavad tervikuna kokku nii palju tõstet, et see ei hakka veel mõjutama olulisel määral auto töökindlust (pooltelgede nurgad, offset, sidur jpm). Lisaks ei tasu unustada, et "päriselt" kliirensi suurendamiseks on vaja saada alla ikkagi suuremad rattad, sest miski muu tegelikku kliirensit (madalaim punkt rataste vahel) ei suurenda.
Selles osas on petlikud ka "parketimaasturid", et kõrgema auto imagoga ja maast kõrgemal olevate küljekarpidega kipuvad kaasnema nn sõiduauto sillad, nii et tegelik kliirens võib mõnest "madala imagoga" sõiduautost veelgi madalam olla. Sellepärast tuleks ka viimastele küsimustele vastamiseks võtta kätte mõõdulint ja vaadata auto all rattakinnituste kõrgusi maast. Selleks, et "mõnikord vaja", ei ole pere ainsaks autoks päris maasturi ostmine kah kõige mõistlikum lahendus juba sõidumugavuse pärast.
Oma jutu kinnituseks olen ehitanud samal viisil ümber mitte ainult vanu autosid, vaid ka peaaegu kõik uued autod peres on saanud alla kõrgemad "balloonitüüpi" rehvid ja vedrustuse tõste nende mahutamiseks vajalikus ulatuses (kõige värskematest nt aasta vanal Dacia ja kuu vana Octavia). Kuna autosid on rohkem, pole pidanud vajalikuks teha seda kõigi oma autode puhul ja kuna ka auto kasutamise tingimused kodupiirkonnas on keskmisest keerulisemad, seisab hoovis nagunii ka paar stardivalmis pärismaasturit.
Pisike nüanss selle "maast kõrgem" kohta. Päris nii ei ole, see kehtib siiski ainult talasildade kohta, et kergitada saab ainult difrit maast rehviga. Pikema vedru või mõne vahejublakaga tõstab parketimaasturi siiski täistükis kõrgemale, sest difrit kõik kere küljes ja rattad ainult pooltegedega kinni. Selline kuni 1,5" loetakse ohutuks tõsteks, kus veel veovõllide pead kohe lendama ei hakka, piduritorudel piisavalt pikkust veel jne.
Ei hakka praegust autot ümber ehitama. Pealegi jääb arvatavasti kahest vedavast rattast väheseks isegi siis, kui auto oleks kõrgem.Pealegi on vaja selle sama autoga ka iga mõne kuu tagant sõita korraga mitusada kilomeetrit maha ja ebamugava autoga seda teha ei tahaks. Kahte autot jälle korras hoida ei jõua.
Kas neliveoline, audi või volvo oleksid head variandid?
¤¤¤Pisike nüanss selle "maast kõrgem" kohta. Päris nii ei ole, see kehtib siiski ainult talasildade kohta, et kergitada saab ainult difrit maast rehviga. Pikema vedru või mõne vahejublakaga tõstab parketimaasturi siiski täistükis kõrgemale, sest difrit kõik kere küljes ja rattad ainult pooltegedega kinni.¤¤¤
Ei ole pisike nüanss, vaid just sõiduauto/parketika kontekstis oluline:) Kuna olen natuke üle 30a sõiduautosid kõrgemaks ümberehitanud (igal aastal mõned), siis senise kogemuse pealt väidan, et maasturil on tõesti vaja tõsta difrit (sest see on maasturil madalaim koht), kuid kõigil teistel ei ole (sageli kere küljes olev) differ üldse teemaks, sest kliirensit, mis lumes/mudas liikumist takistab, piirab madalaim punkt rataste vahel - see on alati otse rataste juures, mitte "kõhu all". Tavaliselt on selleks õõtsad, mis disainitud asfaldisõiduks. Jälgin mh päris suurt hulka sõiduautode/parketikate tõstmisega tegelevaid foorumeid üle maailma, kus otsitakse nende tõstmiseks tehnilisi lahendusi samadest põhimõtetest lähtudes, sest sõiduautode õõtsad on kõik disainitud mõtlemata, et need kuhugi kinni võiks jääda. Erinevalt mööndustega maastikusuutlike "light-duty" pärismaasturite (nt suur osa LandCruisereid jt esimese talasillata maastureid) õõtsad, kus need samad probleemid on teadlikult minimeeritud.
Illustreerimiseks pilt tüüpilisest "kõrgest kuid sõiduautosildadega" parketimaasturist (Honda CRV), kus vedrustusest tõstes tõstad küll auto kere maast kõrgele, aga kõik see, mis lumme/kännutaha kinni jääb, on täpselt sama madalas kui varemgi (sama töö ka CRV-ga korra läbi tehtud). Sellepärast räägingi, et ratas peab olema suur ja vedrudest tõstmine (+vajadusel velgede offsetiga mängimine) peab täitma seda eesmärki, et saaks panna alla suurema ratta. Miski muu neid õõtsasid sellist tüüpi autodel maast kõrgemale ei vii ja need jäävad peale tõstet alati enne kinni kui "kõhualune". Seda on vaja teada mistahes auto puhul, sh maastikuvõimekat autot ostes. Alles 2xtalasildadega läheb elu lihtsamaks, sest seal puuduvad veovõllid ja tõsta palju tahad või millest tahad. Kõigil teistel tuleb piir vastu varem ja valusamalt.
Veel üks "oluline pisiasi" teemasse, et kliirens esisilla kohas peaks olema alati väiksem kui tagasilla kohal. See jätab kinni jäädes võimaluse tagurdamiseks ja minimeerib riski, et kõhualune lund täis korjatakse ning lõpuks ikkagi kõhupeal kinni istutakse. See risk on sõiduautode/parketikatega suurem kui maasturitel, mille puhul on kõhualust disainides mõeldud sellele, et lumi vähem koguneks ja jääkamakad kütuse/piduritorusid lömmi ei vajutaks. Kliirensit piirama sobivad hästi nii esisillatala kui ka osadel autodel originaal elastne/metalltugevdatud esispoila, aga ei sobi näiteks radiaator, karteripõhi jms:)) Selle peale tasuks mõelda ka põhjakatet valides/tehes. Puudutab ka viimaseid postitusi, sest vahet pole, millise auto lõpuks valid - kui valid päris vajaduse pärast, vajavad lahendamist samad probleemid ja neid lahendatakse eri markidel-mudelitel-aastakäikudelgi natuke erinevalt. Mudelisoovitusi ei jaga, ma arvan, et kõik on head soovitused, lihtsalt enda töö(raha)hulk võib veidi varieeruda. Ainult et sellise parketika imagoga parketika ostmine pole eriti mõistlik, mille kliirens vastab tavalisele sõiduautole. Kõige lõpuks jääb määravaks ikkagi rehvimõõt/muster, mille sinna alla paned;)
Selle eest saab kenasti mugava talvemaasturi mida odav remontida:
Bmw x5 135kw 3.0d 1999-2003 aasta.
Nende hinnad ca 2500€.
Endal see auto olnud 7 aastat, sõidab lumest läbi nagu loom. Olen ise vedanud ka käru ja lumehanged kuni numbri märgini, tõmbab lumest väga hästi läbi koos käruga.
Remont odav, kõiksugu juppe on lammutuses või facebooki gruppides, isegi b varuosa odav. Isegi mootoreid müüakse eraldi hinnaga 400€ tk (M57 mootor), aga neil ju mootoreid ei lähe, kuna nendel ei pea isegi ketti vahetama (vanakooli raud veel). Ja kõigele lisaks on tegemist ikkagi suhteliselt mugava sõidukiga.
No selle raha eest (3000) ilmselt paremat ei leia.
Reaalne kütusekulu:
Maantee ca 8,1 (sest 5 käiguline kast, alla selle keeruline saada)
Linn 12 umbes m
Keskmine (11,1) - oleneb kui palju linn ja maantee
Absoluutselt ei vaidle õõtsa alumise otsa tõstmise kohta kuid kasutuspraktika näitab, et kui sul masin jääb ühe õõtsaga mätta taha kinni, on suurem tõenäosus sealt minema saada, kui terve tagasild seal mätta taga kinni on. Neid Outlandereid, Subaruid jne asju on tõstetud küll ja veel 500 euri eest.
Rattaga tõstmise kohta on asi selline kahe otsaga, esiteks hakkab spidokas "valetama". Tänapäeval pigem hakkab just õigesti näitama, kui pole programmeeritav nagu normaalsetel autodel on. Teine asi on diffri eluiga. Mingi protsendi veab välja ilma, et seda väga lõhkuma hakkaks aga kui seal läbimõõtu juba 3" suurendada, siis õrnemad diffrid hakkavad granaati mängima peale pikemaid vahemaid.
Tsiteerin peast 4x4 foorumis öeldut, ei mäleta autorit:
Tähtsuse järjekord on selline: Juht, auto, tõste, veoskeem ja just sellises järjekorras.
Minevikumälestusi heietades, siis kunagi sai Fiat Coupe'ga käidud sellistes kohtades, kuhu nüüd ei tahtnud isegi Chevyga ronida, ei tea, kas augud on sügavamaks läinud või on vanusega mõistus rohkem kohale jõudnud.
EDIT: Kui keegi kõrvaltvaataja arvab, et see siin on vaidlus, siis ei ole, see on üksteise teksti täiendamine nüanssidega.
Kõik on võimalik. Kui probleemi ei lahenda (uut teed ei ehita), siis aja jooksul probleem süveneb ja see vajab mingit lahendust. Deus just kirjutas juht, auto, tõste, veoskeem järjekorra. Kuna siin ei käi jutt maasturitest vaid sõiduautodest, tahaks kuhugi vahele torgata ka rehvid. St mitte otseselt isegi suuremad või "testivõitjad", vaid AT rehvid, mis mustri seest lume/muda ise välja oskavad loopida ja mida ka naelutada võib lasta.
¤¤¤Teine asi on diffri eluiga. Mingi protsendi veab välja ilma, et seda väga lõhkuma hakkaks aga kui seal läbimõõtu juba 3" suurendada, siis õrnemad diffrid hakkavad granaati mängima peale pikemaid vahemaid.¤¤¤
Irw, ise just kirjutasid järjekorra ja alustasid juhist:) Kui streetracerid lasevad originaalist väiksema rehviga asfaldil iga aasta mõne difri laiali, tuleks hakata tegema vahet peale juhtide ka difritel. Viimati sain ise difrist jagu 1989 ja vahetasin terve tagasilla ära otse liiklusega tänava ääres:) Maastik polnud probleemiks, vaid see, et sel ajal oli Tallinnas palju tolmusevõitu suuri ringteid, kus oli tore ka suvisel ajal külg ees sõita. St ma alustaks pigem sellest, et rasketes oludes auto kasutamine tähendab vähemalt poole sagedasemaid hooldusvälpasid ja mingi osa autodest ei kannata üldse jõuülekande ülekoormamist. Seda 4x4 foorumit lugedes ei kannata paljud maasturid "sihtotstarbeliselt kasutades" ka originaalmõõdus AT-rehve, rääkimata parketimaasturitest.
Ma sellepärast ei tahaks võtta 3" ka mingiks lähtekohaks, et sinnani on ohutu ja sealt edasi ohtlik, kuigi suurusjärk on loogiline. Sõiduautol ei saa neid tõstmise tolle niimoodi vaadata. Vedrudest tõstes jääb sõiduautodel jupikuluks pigem alla 100e ja piirama jääb poolteljenurk. Rehvidest tõstes piirab lõpuks miski rattakoopa sees ja eelkõige sidur. Selle kõige tulemusena on lõpuks tegemist ikkagi sõiduautoga, mitte maasturiga, st selle õõtsad on ikkagi õrnakesed tänu õhukesele plekile ega kannata muus suunas väänamisi nagu maasturite õõtsad jne. Mida kaugemale tehases projekteeritust minna, seda rohkem on vaja juhi mõistust, et see kõik koos püsiks. Kui konkreetse mudeli veovõllid on kvaliteetsed, kõrvetatakse järgmisena suurte rehvide tõttu reeglina sidur - seal ei pruugigi häid lahendusi olla ja seda olulisemaks muutuvad juhi kogemused. Nt Subarutel on originaalsidur projekteeritud "keti nõrgimaks lüliks" juba viimased paar aastakümmet ja nõuab hoolsat kasutajat ka linnas madala suverehviga (mul kunagi ühes töökohas koosnes ettevõtte autopark uutest kepikastiga Subarutest, üle 60tkm ei kestnud sidur ühelgi diislil, pigem jäi nende eluiga plussmiinus 20tkm). Subaru pole samas üldse halb soovitus, aga peab teadma eri tehnikakomplektide eripärasid.
Antud teema kontekstis pole vist nii detailidesse mõtet minna, sest inimene, kes on saanud siiani kuidagi hakkama, tema jaoks on raskemini läbitavateks kohtadeks pigem 100m siin ja 100m seal. Oma tegevusi natuke ette mõeldes ja vastavalt oludele kohandades saab mõistusega inimene hakkama ka lihtsate ümberehitustega ning autot lõhkumata.
Igaks juhuks lisan, et tänavarehviga raske maastur on maastikul sageli saamatum kui AT-rehviga "pärisneliveolised" kerged sõiduautod-parketikad ja isegi mõned poolikuveolised (peale Volvode isegi mõned ülikerged esiveolised). Eks igaüks peab need loomkatsed ise läbi tegema, et leida endale see optimaalne, sest mülkas parim auto ei ole kindlasti parim auto seal, kus 90% oma sõitudest teha tuleb ja sellepärast pole ka mõtet võtta eesmärgiks selle "parima" ostmine, ehitamine või ehitada laskmine.
mulle tundub,et pidev auto kõrgemaks tõstmise vajadus on diagnoos.äkki kirjutaks keegi kui palju siis peab autot tõstma,et häbisse ei jääks kusagil selveri parklas
Selline sobiks hästi aga ainult nii halbade teeoludega, et tavalise esiveolise sõiduautoga võib kinni jääda-- lihtsalt sihtpukti jõudmiseks. Igapäevaselt sellega muidugi ei sõidaks. Paraku mitut autot ei taha ja liiga kallis ka minu jaoks. https://www.auto24.ee/soidukid/4158532
Selline võiks siis ju hästi sobida eelarvesse! https://www.auto24.ee/soidukid/4167465
Mul on samasugune "seenelkäimise auto" (aastast 2005) ja võin kinnitada, et raha kulub ainult kütusele ja kindlustusele. Nüüd muidugi tuleb lisaks natuke automaksu.
Enne ostu vaata üle kuidas kere ja tagasilla (korrosiooni) olukord on!!
Ja sellele saab lisaks panna suuremad rattad ja teha 2" tõste ...
