Mina olen sõitnud viimased aastad odavamate lamellrehvidega ja saanud igasuguse ilma ja teeoludega hakkama. Jää peal oleksid naastrehvid parem variant aga kui palju seda jääd ikka on ja ka jää peal saab lamellrehvidega edukalt sõidetud. Olgu see rehv testivõitja või mitte, kui ikka üle pingutad, siis sõidad igasuguste rehvidega teelt välja.

Deus, ma ei mõelnud seda, et parem vedu = parem pidur. Vaid q-l tagasillas rohkem pudinaid. Poolteljed, differ, kardaan jne. Need pole tehtud õhust ja armastusest ning ikka kaaluvad ka midagi. Ratas avaldab teepinnale suuremat survet. Suurem surve võrdub parema pidamisega nii vedades, pidurdades kui ka niisama veeredes.

Sa sitsrattast keerulise nimega punktile õpi siis oma mõtteid väljendama. Muidu ülemised mingit sitta kokku ja pärast kodused, et sust ei saada aru. Meenutab kuidagi ühe nelja tähelise erakonna juhtpoliitikute ininat, et kuidas kõik küll neid valesti mõistavad.

Reno, hakkab jälle pihta, "kui ikka üle pingutad, siis sõidad igasuguste rehvidega teelt välja.".

Teeme nüüd nii, et ei pinguta üle. Mõlemad rehvid võrdsed kiirused jne. Lihtsalt, üldiselt testivõitjad saavad oma sooritustega paremini hakkama. Sellepärast teste tehaksegi võrdsetes tingimustes. Ja sa saad sealt teha võrdlusi

Nagu keegi kunagi ütles, äkki isegi siinses foorumis, et (odava) lamelliga saab sõita, (testivõitja) naastuga sõidetakse. Vms.

Pole ise üle mõõtnud, kuid siinkohal ütleks, et tõenäoliselt avaldab väiksem rehvirõhk rohkem mõju, kui veoskeem :)

kui sa saavutad selle 1 protsendiga jääl mingi ülekaalu,siis arvesta,et ülejäänud 99 protsendiga sa kaotad.
mind on pannud koguaeg imestama see metsik naelte pooldamine.nagu oleks naelrehv mingi analooge mitteomav imerelv,mis peab kõige paremini võrreldes teiste rehvidega nii jääl,lumel, kruusal,kuival ja märjal asfaldil.

"kui sa saavutad selle 1 protsendiga jääl mingi ülekaalu,siis arvesta,et ülejäänud 99 protsendiga sa kaotad."
See on väärt argument! Üldiselt, kui ei olda "ott tänak", siis ei satuta rehvidega mitte kunagi selle piiri lähedalegi, kus "rehvi omadustes kaotamine" sõitjate tervisele kahjulikuks saada, küll aga on see piir väga lähedal libedal/ jäisel pinnal, kus naastudel on selge eelis.
Aga eks igaüks teeb ise enda valed valikud - osad õpivad, osad mitte. See eristabki tarkasid rumalatest.

Üks asjaolu, mis awd masinaga väga libedal pidurdades on silma jäänud: kui mootorist vedu taga, siis tagarattad justkui ei blokeeru nii kergelt ja abs sekkub veic hiljem ja seetõttu saavad pidurid oma tööga justkui paremini hakkama. Aga see selline tunnetuslik asi ja kui mõõtmiseks läheks, siis ei pruugi parematesse tulemustesse teisenduda. Ja mu awd masinad manuaalkastiga (ja enamuses ajast FWD) kõik - automaat võib teistmoodi käituda.

See on jah tunnetuslik, mul on kõik 4wd ja awd masinad just tagaveolised ja siis kas kerivad esivedu peale või lülitavad selle plaks sisse. Tagarattad lülitavadki endale hiljem ABS sisse, sest esipidurites on jõud, tagumisi praktiliselt ei kasutatagi. Massikese nimelt liigub pidurdamisel ikka sinna suunda, kus pidurdatakse.
Selle 1% jutu peale ütlen aind seda, et kui suur on isiklik emaatia. Mul endast ja autost on reeglina savi, teisi ei tahaks kaasa võtta enda hukatuslikule teele kõigest.

# Lõhkuda ja saastada ja kulutada rohkem 99% ajast.

Mis on sellise jutu point? Milles see jää peal naastuga sõitmise saastamine täpselt seisneb? Miks ei või kasutada naastu see, kes sõidabki ainult jääl ja lumel (st suurem osa Eesti Vabariigi territooriumist!)? Saastab ikka ainult asfaldil naastudega krõbistamine, mitte see, et autole on pandud naastud alla ja autot kasutatakse sellistes oludes, kus naast asfalti ei näegi.

Nendele 1/99% meestele soovitan planeerida oma sõidud nii, et kasutage oma 1% ainult äkkpidurduste jaoks näiteks rongis või bussis istudes. Kõik ülejäänud 99% saab siis ohutult oma autoga sõita. Ainult planeerimise vaev.

Teema on tagasi seal kus vanasti, et lamellifanaatikud jätkavad oma propagandat mingi lapsiku naiivsusega, nagu selliseid inimesi polekski olemas, kellel on ühel autol lamellid ja teisel naastud. Neil on sageli ühel autol veel "lõunamaade" lamellid ja teisel põhjamaade lamellid, kolmandal vanakooli (pikad ja rasked) naastud ja neljandal moodsad "küüne tüüpi" naastud, viiendal jne. Täpselt nii nagu esiveo-tagaveo vaidlusteski, et kui kasutad igapäevaselt mõlemat veoskeemi nii väikese kui ka suure autoga, siis tead täpselt, mida millega teha on võimalik ja mida on võimalik teha ainult "tõestamiseks", kuid mida päriselus ei ole mõistlik pikalt viljeleda, sest füüsika eest pikalt ega kaugele ära joosta pole võimalik. See, et korraks saab, ei tähenda, et oleks mõistlik või turvaline.

PS: kasutan endiselt paralleelselt lamelle-naastu (ka eelmisel sügisel ostsin ühele autole lamellid ja teisele naastud) ja kui automaksu pärast tuleb hakata autosid vähendama, tuleb paratamatult vähendada rehvivaliku osas seda, millest on võimalik loobuda. St siis hakkan sõitma naastudega juba igal pool, ka asfaltteedel. Automaks on ikkagi keskkonnamaks ja järelikult nii on keskkonnale kasulikum...

PPS: neliveolisel autol on pidurdamises ikkagi üllatavalt suur vahe poolikuveolistega. Ei mäletagi täpselt, mitme neliveolisega neid loomkatseid kunagi tehtud sai (kardaan ära või kangist/hubidest lahti samades kriitilistes kohtades), sest ka mul oli raske uskuda seda, mida minust vanemad, targemad ja kogenumad rääkisid. Eks siit ka põhjus, miks vanasti nt Soomes ülevaatustel neliveolisi piduristendi ei pandudki, vaid kontrolliti ainult visuaalselt lekete puudumist (torude-vollade seisukorda) ja et ükski pidur peale ei jääks. Samas ei oska arvata midagi nende moodsate isemõtlevate ja "nupunelivedude" kohta - pole ühegi sellisega katseid teinud ega kuulnud ka kedagi väitmas, et need pidurdamisel kuidagi paremad oleks.

See viimane kirjeldus oli liiast, siinsed tegelased tõlgivad su iidse tarkuse tänapäeva ABS/EDL jne lühendite maailma ja alustame otsast peale seda vestlust.
Jäägem selle juurde, et veoskeemil pole mingit osalust pidurduse juures tänapäeval, ei tee seda paremini ega lühemaks ega sirgemaks.

Seda juttu, et mul autol naastud, sest ma sõidangi ainult jääl, ei usu mitte keegi. Kui see on (jää)raja auto siis küll. Võiks siis suverehvi peale keti panna kogu talveks. Lõhub ja karestab seda jääd ka palju rohkem kui naast.
Kärsal autosid rohkem kui nädalapäevi ja iga aasta siin kirjutab mitmele jälle uued rehvid talveks ostis. Ju siis sõitmist on ja pidada jaksab aga automaks see paneb autosid müüma. Automaksu ainus põhjus on muidugi raha korje aga kui see toob kaasa autode(sõitvate) kui vedeletave vähenemise siis sellest võidavad kõik.
Reaalselt on palju tõsisem asi see regamise maks, seal ikka täitsa hulluks mindud aga ega see pole esimene ja ka viimane, millega korralikult ämbreid kolistakse ja “laekumine oodatust väiksem” saab olema. Eelmisi auto ja ka alko teemalisi suuri ideid mäletavad kõik.
Kui nüüd võtta mitte nii isiklikult siis kõik me näeme vähemalt pool aastast neid naastrehvidega sõidukeid, mis põhiliselt vaid asfaldi näevad. Ja neid ongi 99% kõigist. See on ka peamine probleem, sest sellepärast on tänavad nii mustad(ka autod ja kõik muu tänavaäärne). Sellepärast ilusamate ja kuivemate ilmade saabudes kõik tänavad tolmavad kuid.

Mõlemad on talverehvid. 99% saaksid hakkama lamellidega aga ostetakse naastud, sest saaks nagu midagi rohkem. Kui nelja- ja viitoaline maksavad sama palju siis enamus valiks viimase, sest sama raha eest rohkem. Kui põllumajandus diislit saaks osta igaüks siis enamus seda teeks, sest diisel aga odavam. Jne jne

Olles sõitnud nii naastude kui lamellidega. Esimese autoga tulid uueväärse väljanägemisega naastud kaasa ja peale esimest talve nokkisin naastud välja ja kasutasin niimoodi veel kaks talve. Sealt edasi ainult lamell või aastaringne rehv.
Kas ma sõidaksin naastudega teistmoodi kui lamelliga- ei sõidaks. 99% ei sõidaks. Juba seepärast, et liiklejaid ja autosid on nii palju ümberringi. See kuidas keegi 2 autot päevas teel sõidab pole teema.

Neliveolise paremale pidurdamisele ei ole justkui ühtegi loogilist seletust, Vaid ehk nii palju, et veovõllide enda inerts jaguneb kõikide rataste vahel (võrdselt) ning seetõttu ei ole ühelgi rattal auto kaalujaotuse muutumisest tingitult ülemäära kergem pöörelda (= ei blokeeru nii kergelt).
Lukus keskdiffri/vahekasti puhul on ka minimeeritud võimalus, et üks sild saaks rohkem/vähem pidurdada kui teine.

Harjumatutest järeldustest saan veel lisada, et on näiteid, kus näiliselt ühesuguseid autosid võrreldes on suuremate tagumiste ketastega auto pidurite üldvõimekus oluliselt parem. Mul juhuslikult on (olnud) mitu sellist nö täpselt ühesugust sõidukit, kus "facelift" tähendas pisimuudatusi salongis ja veermikus ning viimane on mõõdetav ja tunnetatav pidurite töös.

ddig, tuleb mõelda loha vs abs võtmes, siis lukkus sillaga on kerge eelis olemas aga see on eritingimuste kokkusattumisel.

Kärsal ongi suur autopark, miks sellest nüüd peab rääkima? Kuigi kui mälu ei peta, siis ddig'l on Volvosid rohkem kui kärsal erinevaid autosid ja mina olen labi ajaloo vaeslapseks jäänud oma paari künaga, ülejäänud laiali jaganud kõik.
Kasutuskogemus kah itaalia rakettist godzillade ja murikamaa agrikultuursete aparaatideni välja. Omamiskogemusi!!!
Teises teeemas on seletatud, miks erineva otstarbega autod on, rohelise mõtlemise pärast. Tahad seda teemat edasi tõugata, mine sinna.
Isiklikult oli viimati naelad all mu esivedulisel sportraketil aga siis oli kehvi teid rohkem sõita kui praegu ( lennuväljadel lammutamine), praegu on igaks juhuks ketid pagassis ja libisemisvastased lauad ka. Mina saan lamellidega hakkama aga kindlasti ei siuna siin naelaga sõitjaid. Füüsika vastu ei saa ühegi lamelliga.

# Neliveolise paremale pidurdamisele ei ole justkui ühtegi loogilist seletust, Vaid ehk nii palju,
# et veovõllide enda inerts jaguneb kõikide rataste vahel (võrdselt) ning seetõttu ei ole ühelgi
# rattal auto kaalujaotuse muutumisest tingitult ülemäära kergem pöörelda (= ei blokeeru nii kergelt).

Oled õigel teel. Ma vaidlesin algul vastu samal põhjusel, et see vahe ei saa ju nii suur olla. Poleks inimesena nii skeptiline, poleks ka teinud loomkatseid ja selle tulemusena oleksin endiselt erineval arvamusel nende endast targematega võrreldes, kellel polnud vajagi arvata, sest nad juba teadsid. Arvatavasti sellepärast see kaudselt ka ülevaatuse reeglitesse jõudis. Deusi märkus on samas asjakohane, sõna "nelivedu" tähendab tänapäeval nii paljusid erinevaid asju, et see üldistus oleks autovõhikutele eksitav.

# Võiks siis suverehvi peale keti panna kogu talveks. Lõhub ja karestab seda jääd ka palju
# rohkem kui naast.

Vastus: seadus ei luba.
Oled kunagi kettidega sõitnud? Mul on talvel kõigis esiveolistes peale lumelabida kaasas kas ketikomplekt või kergemates ka pikk köis. St mitte jää karestamiseks, vaid selleks, et kindlasti ka esiveolise ökoliikuriga ikka koduni välja jõuaks. Teiste veoskeemide puhul pole kunagi vajadust olnud...

# iga aasta siin kirjutab mitmele jälle uued rehvid talveks ostis /.../ peale
# esimest talve nokkisin naastud välja ja kasutasin niimoodi veel

Esmalt lükkan ümber selle vale, et mitte igal aastal. Pigem iga paari aasta tagant. Aga naastudega teen seda sama mis Sinagi, sest paari-kolme aastaga läheb rehv kõvaks ja ka naastrehvil kuluvad lamelli servad ümaraks (talverehvidega mul ju enamjaolt jää-lume peal sõitmine, protektori sügavus on 10a hiljemgi veel 9mm, need ei kuluks maal elades kunagi lõpuni, lähevad enne praguliseks). Edasi on needsamad talverehvid kasutusel kõigi nende autode all suvekatena, nii nad otsa saavadki ja sellepärast tuleb ka aegajalt midagi juurde osta. Kusjuures ostan poolikuveolistele paari kaupa, neliveolistele jooksu kaupa (erandid).

Jupitan Su lause nüüd kaheks, et illustreerida viga Su "autosid rohkem kui nädalapäevi" mõttekäigus.

# Ju siis sõitmist on ja pidada jaksab aga automaks see paneb autosid müüma. Automaksu
# ainus põhjus on muidugi raha korje...

Oled täiesti õigesti aru saanud. Kuna põhjus on rahakorje, siis sellepärast ma selles osaleda ei kavatsegi. Mitte sellepärast, et ei jaksaks maksta. Pole ka vajadust neid kõiki füüsiliselt Eestis hoida. Ma hoian praegugi neist osa väljaspool Eesti registrit ja teen seda tulevikus tunduvalt rohkem seal, kus selliseid makse ei ole. Edu raha korjamisel;)

# ...aga kui see toob kaasa autode(sõitvate) kui vedeletave vähenemise siis sellest võidavad kõik.

Sinu jutu põhjal: kui mul seisavad praegu garaazhis näiteks 7 autot ja praegu valin iga sõidu jaoks kõige optimaalsema auto (reaalselt vajan maasturit vaid kord 2+ nädala tagant). See on hästi keskkonnateadlik valik, sest looduses tööd tehes ei saa oma väärtustega vastuollu minna. Muidugi on see ka kallis, aga keskkonnateadlik käitumine ei saagi odav olla. Kui tohin jätta alles ainult ühe, on see kindlasti maastur ja kindlasti talvel naastrehvidega (sellel on siiani olnud alati lamellid;). Millest need kõik võidavad, kui ma edaspidi 100% oma sõitudest selle maasturiga/naastrehvidega teeksin? Ainus, kes sellest peale automaksu kehtestamist rahaliselt võidab, olen ma ise:)

PS: see pole siin küll automaksu teema, aga valikute vähendamisega tuleb keskkonnale paratamatult tagasilöök ka naastrehvidega. Tuleks ka siis, kui keelustataks, sest järelevalve on praegu ja jääb ka tulevikus linnade-põhitrasside keskseks, kuhu paljudel maakatel nagunii asja pole. Ja kui ongi, oleks see lihtsalt kaalutud risk.

Sellised mõtted liiguvad.
https://www.postimees.ee/8113064/kliima-soojenemise-tottu-vo
idakse-keelustada-naastrehvid-ka-pohja-euroopas

ammu oleks aeg need mõtetud naelad keelustada! muidu on rohepööre ees ja taga,aga kuidagi ei suudeta naelikuid keelustada,et lõppeks ära see meeletu saastamine

Kuidas suhtuda aastaringsetesse rehvidesse. Michelin Crossclimate 2 ja Maxxis Allseason AP3. Põhiliselt linnasõit ja 6-7th aastas. Siiani toimetanud Sava lamellidega aasta läbi 6 aastat. Väga vaiksed on olnud.

Crossclimate on parim hetkel, millega sõitnud olen, kasutan Sorento all neid ja sõber enda Pajero all. Ei tea, kuidas kerge autoga käituvad.

Deusil hea point, et sõltub auto kaalust. Endal Maxxis lamellidega kogemus kahe erineva autoga ja 2t tühimassiga auto all on OK, 600 kg kergema auto all õnnetus kuubis - no ei hakka lamell tööle. Ei ole väga usku, et Maxxis Allseason talvel kuidagi parem oleks.

Kui võimalust on, siis Michelin osta. Nii väikese läbisõiduga on aastaringne rehv mõistlik valik.

Vredestein on odavam.

Deus: väga halvasti käituvad. Mul on vileuue Dusteriga vahel vaja liigelda ja see rehv on alatult libe. Ei pea isegi hullu panema, piisab kurvis nurgelisemast korrigeerimisest ja käib jõnks läbi. Satud veel välimise rattaga äärejoonele ja jõnksust saab vastik liug.

Näis, mida esimesed libedad pakuvad...

Võib-olla raskema auto all toimivad paremini.

Muudetud 12.10.24 16:16

350 kilo kergem aparaat ja lühem teljevahe ning muud dimensioonid teevad imesid vahel. Sonata ja Pajero ja nüüd tuli meelde, et ka Outlanderi all toimetasid nad väga hästi. Pepsi äärsel maastikul seal küngaste vahel suutsin korra mäest ülesse ronides kurvist välja minema hakata aga see rohkem oli minu/auto viga, et turbo valel hetkel sellele diiselpajale järgi tuli, mitte rehvi.

turbo viga? - - -

Kujund, stammer, kujund! Halbade asjade kokkulangemine pigem. Haardumine piiri peal ja siis kõige valemal hetkel lisandunud võimsus.

Täpselt nii nagu Marko ütles. Ja noh, ei olnud otseselt halbade asjade kokku langemine, ma ise ju pressisin seda gaasipedaali valel hetkel. Puhtalt minu viga. Pole ka masin, millega astaringselt sõidan ehk siis pole tuttav ka karakteristikaga nö une pealt.

Tehnikamaailma viimane rehvide talvetest väljas. Ise olen alati seda lugenud enne rehvide soetamist ja tõele au andes pole olnud põhjust kahetseda.
Seekord on esikolmik siis selline:
Naastrehvidest võitis kindlalt Nokian Hakkapeliitta 10, teist-kolmandat kohta jäid jagama Goodyear UltraGrip Arctic 2i ja Michelin X-Ice North 4.
Lamellrehvidest läks esikoht Continental VikingContact 8-le, napilt teiseks jäi Nokian Hakkapeliitta R5, Goodyear UltraGrip Ice 3 jäi juba selgelt kolmandaks.
Arvestades, et Conti ja Nokiani lamellid maksavad ka peaaegu täpselt ühepalju, saab ilmselt määrama see, kumba soodsamalt kätte saab.

Viimase TM testi ju järgi vahet pole:
Lamell Triangle Snowlink / 6,7 punkti
Nael Triangle IceLynx TI501 / 6,7 punkti
Lamell isegi võidab naela kergelt...

See, kas lamell või midagi muud. polegi teema. Teema on see, et kui sõitu on aastas vähe ja ka sellest talvel ongi max paar tuhat siis milline rehv on oma
vastupidavuse ( kulumine+suvi ), hinnasuhte ja kasutusmugavuse poolest mõistlik ost hetkel saadavalolevastest rehvisest. P.S. 1985.- sõitsime pea kõik "aastaringsete" rehvidega.

Kui sõitmist vähe ja sõiduoskusi siiski üle keskmise, sobib põhimõtteliselt igasugune hiinakas. Kaks korda odavam hiinakas või kaks korda kallim nimega tootja- ainuke miinus tuleb sisse selles, et halval juhul pead igal aastal uue hiinaka ostma ja rehvitöökojas seega igal aastal raha kulutama. Üldiselt võib võtta ka suvalise kesk-euroopa lamelli ja kestab ka see enamvähem-talv-suvi-talv ära. Heal juhul isegi teise suve.

Ma võin omast kogemusest öelda, et nii vaikse rehviga nagu seda on Continental VikingContact 8, mina sõitnud ei ole :)

mida pehmem (vaiksem) rehv, seda parem pidamine, aga ka kiirem kulumine.

Tsiteerin:
¤¤¤ https://www.postimees.ee/8113064/kliima-soojenemise-tottu-vo
idakse-keelustada-naastrehvid-ka-pohja-euroopas ¤¤¤

¤¤¤ammu oleks aeg need mõtetud naelad keelustada! muidu on rohepööre ees ja taga,aga kuidagi ei suudeta naelikuid keelustada,et lõppeks ära see meeletu saastamine¤¤¤

Kuidas või mida saastab jäisel teel naastude kasutamine? Kõik need autod, mida ma talviti kraavidest välja käin tõmbamas, nende kulutatud liitrid kütust ise teele tagasi saamiseks või nende kraavi sõitmiste tagajärgede likvideerimine saastab ju samuti. See, et soolamärgadel asfalteeritud teedel pole naast vajalik, peaks olema arusaadav iga mõistust omava inimese jaoks, aga siis tulebki keelata ära seal, aga mitte nendes olukordades/piirkondades, kus see on oluline ja erinevalt laialt levitatud valedele hoiab hoopis saastamist ära ja pakub samal ajal ka paremat turvalisust (pidurdusmaad).

Artikkel ise on muidugi ehe ja VÄGA KALLUTATUD propaganda. Et esmalt keelustame toimivate naastude kasutamise, seetõttu tohib müüa ainult lühikesi-kergeid ja kehvemat pidamist pakkuvaid moodsaid naastuimitatsioone ja ongi tekitatud kunstlikult argument, et lamell võib olla isegi parema pidamisega kui naaste omav lamellrehv... wtf? Milleks üldse sellised pastakast imetud argumendid? Kas jäisel teel sõitmisel on 10mm+ mustrit omav pikkade-raskete naastudega "naelutatud lamell" tõesti kuidagi saastavam kui juba uuena 8mm mustrit omav kehvemat pidamist omav moodne "naastubutafooria", mis ühtlasi ka kiiremini leiab tee prügihunnikusse?

Üldiselt, mida vähem riik sekkub, seda paremini õnnestub teha inimestel loodust ja keskkonda säästvaid valikuid. Puudutab naasturegulatsioone, autoomamisekaristusmakse, autoregistreerimiskaristusmakse jne. See, mis päriselt saastab, näiteks naastud soolamärjal teel, oleks sama lihtsalt keelustatav nagu on juba praegu keelustatud naastudega sõitmine suvekuudel. Igaks juhuks panen siia VEELKORD pildi jäisest teest, et lamelliapolegeetidele meenutada, et kõik inimesed ei kasuta mitte autot linnas ühistranspordi aseainena, vaid vajavad autot igapäevaselt ka talvel, kus sügisest kevadeni ei satu paljude autode rehvid kordagi asfaldile, vaid sõidetaksegi jääl, lumes või siis lumega kaetud jääl või kruusateel.

PS: ise kasutan just eelpool nimetatud põhjustel enamikel oma autodel lamelle, aga vähemalt kahel autol kasutaksin kindlasti (just neid vanakooli pikki!) naaste ka siis, kui see ära keelustataks, sest see on VAJALIK ja maal puudub nagunii ka vahele jäämise võimalus. On lihtsalt ajuvaba üldse arutada selliste seaduste kehtestamise vajalikkuse üle, mis sunnivad inimeste turvalisusest ja keskkonnast hoolivaid inimesi neid samu seadusi rikkuma.

¤¤¤mida pehmem (vaiksem) rehv, seda parem pidamine, aga ka kiirem kulumine.¤¤¤

See väide kehtis aastakümneid tagasi ligi sajaprotsendiliselt. Mida aeg edasi, seda vähem see kehtib. Kehtib endiselt, aga üha vähem ja vähem. Ma ei tea selle põhjuseid, aga see peegeldab nii minu kui ka paljude teiste autojuhtide praktilisi kogemusi ja selle üle arutatakse ka paljudes prof-juhtide foorumites jm suhtluskeskkondades. Ei pea silmas mitte juhtimise professionaalsust, vaid seda, et need muutused rehvitehnoloogias on paremini märgatavad inimeste jaoks, kellel on väga suured aastased läbisõidud.

Rehvivahetuse hooaeg alanud ja Maalehes toodud hinnavõrdlus
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120332242/hinnavordlus-vaa
ta-palju-eri-tookodades-rehvivahetus-maksab

Hinnad päris hulluks läinud. Eriti "meeldivad" mulle need firmad, kus näiteks 16 ja 17 tollise rehvivahetuse hinna vahe 10 eur. Mis seal siis nii suur erinevus on, et peab nii palju rohkem küsima? Kumm.ee on muidugi üldse oma hindadega metsas....17" vahetus 80 EUR...samas, mida siin riigis üldse enam odavamalt saab.

Talv hakkab vaikselt tulema... endal alates homsest Goodyear Ultragrip Ice 3 kasutusel. Soome TM24 rehvitest võttis küll korraks nende pärast köhima aga uurisin ka mujalt lisaks ja ehk saab kuidagi hakkama... hea, kui tead oma rehvide mõõdetud omadusi ja veel parem, kui ka arvestad nendega erinavetes oludes sõites...

Ehk veel kellelegi abiks otsustamisel:

Norra naelad 24, vinguvad mõnel naelutamise kvaliteedi üle:
https://www.motor.no/tester/motors-store-vinterdekktest-2024
-piggdekk/287595

Norra lamellid 24:
https://www.motor.no/tester/motors-store-test-av-vinterdekk-
2024/287550

Rootsi talverehvid 24:
https://falgarochdack.se/guider/vinterdack-test

Soome TM talverehvid 24:
https://riekko.eu/tekniikan-maailman-talvirengastestit-2024/

Lihtsalt kergelt anekdootlik lugu siia teemasse, et pühade ajal, kui ilmaennustus hakkas rääkima uusaastaööl saabuvast talvest, otsustasin lõpuks tagaveolisele Volvole talverattad alla panna. Selgus aga, et üks tagaratas laseb veljeserva vahelt nii palju õhku läbi, et sellisel kujul seda alla panna pole mõtet. Sellest saadik sõidangi nii, et auto 3 ratast on tavalised vanad 195/65 naastrehvid ja üks on 225-laiusega suvekas, millel tänu varasemalt harrastatud sõidustiilile kah just liiga palju mustrit enam järel pole. Asfaldile pole vee sattunud, sest siin vaheldub vaid lume sügavus ja jäässe sõidetud teede kumerus. Imestan ka ise, kui hästi nii ajuvaba rehvidekomboga hakkama saab.

Kirjutasin sellepärast, et iga kord sõites läheb mõte paratamatult sellele, et seadus lubab kasutada ka selliseid rehve, mille pidamine samades tingimustes on vaid murdosa sellest minu illegaalsest (ajutisest) kombinatsioonist ja kuna need legaalsed variandid on odavamad, siis neid kindlasti liikluses ka kasutatakse. Jah, on samuti ajuvaba nagu "kolmetipumärgita" M+S varurattaga legaalne koju sõitmine, aga seadus, mis lubab veel ohtlikuma komboga legaalset liiklemist, on veel ajuvabam.

Delfi Ärileht on viitsinud teha rehvivahetuse hindadest kokkuvõtva tabeli:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120411725/hinnavordlus-vaa
ta-kui-palju-maksab-sel-sugisel-rehvivahetus-eesti-suuremate
s-linnades
Tundub, et võrreldes 2024a sügisega polegi hinnad kerkinud.

See on statistika praegu kui on veel soojad ilmad, tehku siis kui lund sajab ja kõigil on kiire viimasel minutil. Hinnad muutuvad kolossaalselt- siis on kohe vaja ja küsitud hind ei morjenda. Aga on ka palju juba neid kes sõidavadki aasta ringselt lamellidega, kuna see ümbervahetuse hind aastatega ei tasu ära. Muidugi oleneb läbisõidust ja masina kasutusest erinevatest oludest. Omal tuttav teeb ka sama viskab enam vähem lamellid alla ja põrutab nendega aasta ringselt kuni asjad juba all hapud ja läheb uued alla vahetult enne talve. Nii on:

kui neid hindu vaadata,siis mingeid hiina närakaid ei tasu üldse ringi lapata 2 korda aastas

Mõnedel inimestel ongi elu parem kui teistel. Osadel on oidu seda mitte kirja panna ja toonitada igal võimalikul juhul.....

Ekspert on rääkinud! (tegelikult asjalik jutt)
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120413521/ekspert-vastab-k
as-odavam-on-soita-mitu-aastat-lamellrehvidega-voi-vahetada-
igal-aastal-suve-ja-talverehve
EDIT: Tegelikult tasuks kaaluda (enda jaoks läbi arvutada) ka teise komplekti velgede soetamine. 2.ringi veljed on mõistliku hinnaga ja siis sa ei sõltu enam rehvivahetajatest, eeldusel muidugi, et sa pole "kahe vasaku käega" :-)

Muudetud 30.10.25 10:49

Ekspert või asi.
"Lamellrehv mulle ei sobi, sest see ei paku piisavat haarduvust jääl ja lumel "

Jääga olen loomulikult nõus, aga vot lumi on küll selline ollus, kus naastul pole midagi teha. Välja arvatud kinnisõidetud lumi loomulikult. Selle oleks võinud artiklis ära mainida.
Lisaks ei toodud välja, et nn kesk euroopa lamellid ei ole meie talveoludes nii head kui spets põhjamaade lamellid. Kolm mäetippu ja muu kama võib ju rehvile pressitud olla.

ekspert tahab,et sa käiksid 2 korda aastas rehve vahetamas

"lumel" - alalütlev kääne
"lumes" - seesütlev kääne
Mõlemal "experdil" justkui õigus - üks räägib peal, teine sees sõitmisest :-) Ja lume peal sõitmiseks lamell ei kõlba (tegelikult ei kõlba need suvalised mustast kummist rõngad muidugi kuhugile).
2x aastas rehve vahetada on igati normaalne ja mõistuspärane käitumine :-)
EDIT: Nael töötab igas olukorras - isegi männilauas :-)
Kui rattal on midagi kokku pressida, siis ta on lumes, kui ei ole, siis on lumel. Ma tavaliselt sõidan autoga @fdghfgh ja mitte ei käi tal järel.

Muudetud 30.10.25 15:04

Kuidas saab lumes sõita kui ratas vajutab lume kohe kokku? Oled vahel vaadanud, kuidas jälg ratta taga välja näeb? Isegi muster on lumel kenasti näha. Ja väikesed naastuaugud, aga naast veel ei toimi. Kui lumi on juba nii kõvasti kokku pressitud, et mustrijälge enam maha ei jää, pind on juba jäine-libe, siis hakkab nael tööle.
Ühesõnaga ära aja mõttetut lumes lumel iba.

naelrehv ei tööta igas olukorras paremini,kui lamellrehv

Äkki lõpetaks selle ajuvaba vastuseisu otsimise juba?
Tänapäeval on olemas ainult lamellrehvid.
On naastudega lamellid ja naastudeta lamellid.

See lamellideta naast on väga VÄGA ammune ajalugu ega kuulu tänapäeval üldse valikussegi, kui just uunikumiga ja eelmisel sajandil toodetud rehvidega sõita ei plaani.

Tuleb alati teha vahet, kas räägime indiviidi vajadustest või ühiskonna vajadustest. Sellepärast ei saa ka vaielda vastu nügimisele, mis paneb indiviidid tegema oma valikuid vajadustest, mitte lihtsalt mugavusest, lähtudes. Just nügimine, mitte keelustamine, täidab kõige paremini masskäitumise suunamise eesmärke ja samal ajal ei riiva liialt ka individuaalseid erilahendusi seal, kus see on oluline. Soomlaste lähenemine, seades naastukasutajatele madalama piirkiiruse, on just üks neist mõistlikest nügimise viisidest.
https://www.is.fi/autot/art-2000011596556.html

kui naelrehvil oleks samapalju lamelle ja nad oleks sama pehmed kui lamellid,siis ei püsiks naelad sees,ega poleks ka naelu kuhugi naelutada.võiks ikka laivis rehve võrrelda,mitte niisama laua taga targutada

Aitäh! Nii pikka ja põhjalikku loengut tänapäevastest rehvitehnoloogiatest poleks siin küll osanud oodata. Kui kunagi täiskasvanuks saan, teen kindlasti omale ka juhiload ära ja ostan ükskord ka auto. Siis saab hakata rehve ka päriselt laivis katsetama ega ole vajadust enam laua taga niisama targutada.

See teema on siin vist juba ammu selgeks vaieldud.
Ses mõttes on 63-l õigus, lamelle on naastude olemasolul tõesti natukene vähem. Palju see nüüd sõiduomadusi mõjutab, sõltub vist juhist või palju üks teisest pehmem on, ei ole ilmselt näpuga tuvastatav.
Lihtsalt visuaalseks võrdluseks:
https://www.1010tires.com/images/Tires/Nankang/Nankang_Ice_A
ctiva_SW-9_Studded_lg_super.jpg
https://mmkriepas.lv/wp-content/uploads/2023/09/22555r18-nan
kang-ice-activa-ice-2-102t-xl-ziemas-riepas-600x600.jpg

Lamell ja naastrehvid ikka erinavad segu poolest. Tihti ka muster veidi erineb.

Täpselt! Võta ühes mõõdus ja analoogse mustriga naastrehv mil naastud juba eemaldatud. Sõites on müra ikka väga häiriv. Lamellrehv mis juba sünnipäraselt lamell on vaikne ja maanteemüra olematu. Kummisegu on hoopis erinev.

See on ikkagi märkimisväärne avastus, et selle koha peal, kus asub naast, ei saa olla lamelle, järelikult ei saagi olla lamelle kokku sama palju. Rehvi laiust suurendades saab ka lamelle kohe juurde, naaste pigem mitte.

Võin saladuskatte all lisada, et ka lamell vs lamell erinevad segu poolest;) Niisamuti ka naast vs naast. Seda isegi ühe rehvi ristlõike ulatuses. Lisaks on naastude puhul võimalik valida tehase "mikronaastude" asemel ka kohapeal naelutatud pikad/rasked naastud, neidki on valikus hulgim erinevaid, erinevad liimid jne.

Seda, kus ja mis paremini toimivad, avaldatakse igal aastal Põhjamaade autoajakirjades, millest paar üksikut testi ka eesti keelde tõlgitakse. See muidugi ei võta kelleltki õigust uskuda, mida soovib. Ega ka kasutada, mida soovib.

Ps: seda kuulsat kurvi ja negatiivse külgkaldega Kärsamäge enam ei eksisteeri, sest terad eraldusid sõkaldest liiga hästi ja mul tekkis soov kogu talve jooksul ka esiveolistega hoovini pääseda. Kurvi tegin laugemaks, mäe madalamaks ja tee kalded selliseks, et ka pidamise kaotamisel ei vaju esiveolised autod enam teelt välja.

Hei. On 3 kilo eurot, mõtlen et selle eest ostaks talverehvid. Mis tootja jooksu soovitate?

sa veel mõtled, talv ammu käes. aga kolme eest saa halligi, kogu viis tonni ja siis saad tagavararattale ka uue kummi.

Koguda pole vaja. Jätan paar reisi ära ja saan 10 kilo kah rehvide alla panna. Mida soovitate?

Wolf on kindla peale minek.

Loomulikult tuleb osta testivõitjad, alla selle pole üldse mõtetki.

3k€-ga saab kindlasti testivõitjad, kui ei ole väga suuri "kumme" vaja @mardunn Ei pea reisi ära jätma.
https://www.reff.ee/rehviinfo/talverehvide-test/talverehvide
-test-2025/
https://rehvitakso.ee/talverehvide_test_2025
EDIT: Oluline on, et rehvid oleks ostetud kallimalt kui naaber endale soetas - siis ei ole piinlik nendega naabri silma sattuda :-)

Muudetud 05.01.26 10:56

Tähtis on, et rehvi küljel oleks kirjas mõni tuntud nimi nagu Pirelli, Michelin või Bridgestone.
Muidu jah juhtub nii, et naaber vaatab ja itsitab.

Taluturg, kust seda Wolfi täna osta saaks?

https://www.google.com/search?client=firefox-b-d&channel
=entpr&q=wolf+rehvid

Kae, ongi saadavus tekkinud:) Sügisel pakkus enamus kohti null ühikut...

Mõõtude valik on kitsas. Väiketootja puhul arusaadav.

Kes sobiva mõõdu leiab, soovitan põhjamaal sõitmiseks. Pidamist jagub.

Vaadates Nord Stud mustrit, tekkis äratundmisrõõm. Sisuliselt kordab Hakkapeliita4 mustrit, mis mulle ideaalselt sobis, pidamist piisavalt ja lisarõõmuks ei lähe asfaltil vedelaks. Lamellid on valatud erinevates suundades.

Muudetud 06.01.26 14:57

Ikka on mõtet osta endale suvalisi kummist rõngaid ja loota et Eestis keegi teehooldusega tegeleb! Lamellidega võib ainult Mustika Prismasse sõita ja sedagui suvel :-)
Pilt põhimaanteest (E20)~8:30
https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/7e3891c4-
e322-4e27-ba8e-e708725ed9d7.jpg?noup&w=2400&h=1422
Teema ise:
https://www.delfi.ee/artikkel/120427817/tallinna-narva-maant
eel-toimus-nelja-autoga-liiklusonnetus-molemad-soidusuunad-o
n-suletud

no viimases situatsioonis oleks toiminud ainult piik enamvähem, tavakummi nael siis täitsa kasutu

Liiklusloenduse tulemused 2024. aastal
Tln- narva mnt keskmiselt 7992 autot ööpäevas.

Mulle isiklikult tundub, et enamus juhte saab sõitmisega hakkama, aga vaevalt neil kõigil mingid testivõitjad all on, seega teen meelevaldse järelduse, et eeltoodud õnnetuse põhjustas 3mm ja 10a vanade hiina lamellidega sõitnud autojuht. Niiet süüdi on ikkagi rehv, mitte juht.

Niiet ikkagi rehvi süü. Pikivahe, tähelepanelikkus ja muu selline jama ei lähe üldse arvesse.

Politsei kirjeldas, et teel liikunud Volkswageni sõiduautol läks rehv tühjaks ja masin peatus tee ääres. „Sellele sõitis tagant sisse teine sõiduauto Volkswagen, mille juht ei arvestanud libedate teeoludega,“ ütles Jõhvi jaoskonna välijuht Andrei Protassov.
„Kahele Volkswagenile sõitis omakorda tagant otsa avariipaigale lähenenud sõiduauto BMW, mis paiskus kokkupõrke järel vastassuunda ning põrkus sealt lähenenud Hyundaiga,“ rääkis Protassov.

lumepudrus ei päästa teid naelrehv! nael töötab ainult jää peal

Eks natuke oleneb sellest mis pudru all on.

vahet pole mis all on.nael lihtsalt ei ulatu sinna

Maaks, eile sai lamelliga tehtud täpselt sarnastes oludes 320 km ring. Null intsidenti, null hetke. Ilus oli kogu tee. Mõne koha peal rehv hoiatas, et päris suvise maneeriga sõita enam pole tark tegu;)

Ülijuhid muidugi ei kuula, mida auto neile öelda püüab.

Idiootide kogunemise põhjust ei tasu otsida rehvist. Pikivahe puudumine ja nutitelefon on peamised avariide hoolikalt peidetud põhjused. Enamusel kraavis külitavatel autodel on all näha olnud korralik nael...

Paraku on jah nii, et uudistes toodud pilte suurendades märkad, et kraavis oleval autol on tipptootjate rehvid all - Bridgestone, Michelin, Pirelli, Goodyear, Continental, jne. Juhid ei kipu arvestama, et ohutu sõidu üks olulisim komponent on juht ise. Liigne enesekindlus ajendatuna sellest, et all on tippmargi rehv on saanud tihtipeale saatuslikuks.

Mul on su üle hea meel @v6sa
Minu autod minuga õnneks ei suhtle. Autoga (sama puud, koerad, kassid jne) rääkimine iseenesest ei ole veel ohu märk - kui nad vastu hakkavad rääkima, alles siis on viimane aeg arsti poole pöörduda :-)

Pakun, et põhjus on hoopis autodes. Oleks neil kõigil MERSUD, poleks mingit avariid juhtunud. (irw)
Kas maaks käis kohapeal avariis osalenute rehve kontrollimas, et sellise järelduse tegi? Tema käiks muidu ka keset suve kaubanduskeskuses naastudega kui seadus lubaks, sest meil juhtub vahel ka jaanipäeval paar mm lund.
Mitte just väga ammu sõideti suverehvidega või siis Rootsist-Soomest toodud utiiliga ja saadi hakkama, kuigi talv oli neli-viis kuud. Kui praegu ei saa uute moodsate lamellrehvidega paar-kolm lumist nädalat vastu pidada, oleks mõistlik autoga sõitmine ära jätta, vähemalt talveks siis.

## Autoga rääkimine iseenesest ei ole veel ohu märk - kui nad vastu hakkavad rääkima......

Need sindrid mitte ainult ei räägi, aga ka töötavad vastu viimasel ajal. Võitlemine rajaleidjaga on üsna ebameeldiv tegevus.

Auto ju suhtleb pidevalt, kui on kuulajat:) Reaktsioon roolipöördele räägib väga palju tee, rehvide ja vedrustuse olukorrast. Mootorihääle muutus räägib vajadusest uurida, mis järgi andma hakkab. Teistmoodi tuulevuhin hoiatab ukse vahele löödud turvavööst.

Aga enamus ju ei kuula, vaid tahab ainult rääkida.

Ning siis akf! Marko mainitud vastutöötamine - pidev ajudelekäiv piiksumine auto arvates liiga kiiresti sõitmise või realt väljakaldumise hoiatusest, rääkimata aktiivsest partisaanlusest diagonaalsete varjude/jälgede peale.

Aga kõik see ei vabanda kuidagi sirgel teel valgel ajal seisvale autole tagant sissekütmist või lihtsates talvistes oludes (lund vaid mõned sentimeetrid) teelt väljasõitmist.

Mida paremad rehvid, seda suuremal kiirusel see kõik juhtub. Ning vastavad saavad olema ka tagajärjed. Sest füüsika ütleb nii.

Muudetud 09.01.26 07:32

Ei oskagi seda uudist kuhugi teemasse liigitada... küll aga võiks see võtta üksjagu argumente vähemaks mõlemalt vastandujate grupilt just nimelt selles teemas;)
https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/nokian-toob-turule-tal
verehvid-mille-naastud-haagivad-ainult-siis-kui-seda-tarvis-
laheb/

Tundub nende meeste asi, kes soovivad aastaringselt naastudega sõita. Lähtub tempist ja mitte teeoludest.

millal ükskord see naastuhullus läbi saab

Kui kiilasjääd enam ei eksisteeri. Pidin isegi see talv korra lisad alla panema, sest sulavesi jää peal oli nii hea, et autot sai ühe käega endast eemale tõugata, küljelt. Endal pole vajadust näinud aga mul mitmel sõbral on nad ikka päästjad olnud.

See BMW-ga kodanik valis talvel liiklemiseks suvalised mustad rõngad. Pea-aegu oleks kevadeni välja vedanud! Hea seegi, et ainut ise enda halva valiku tulemusel kannatanuks osutus, aga oleks võinud hullemini minna ja omasuuruse vastase leida.
https://www.delfi.ee/artikkel/120439915/murastes-hukkus-liik
lusonnetuses-inimene

Muudetud 11.03.26 10:23

Kas naastrehvidega oleks õnnetus olemata jäänud?


Sõidan "samasuguste" kõvade lamellrehvidega juba ca 20 talve ja pole vaatamata tempokale sõidustiilile ja suurtele läbisõitudele tundnud, et millestki puudu jääks (või peaks kehva teehoolduse üle hädaldama hakkama). Jäisel teel paigaltvõtt vajab natuke rohkem kannatust aga ükski möödasõit pole selle pärast tegemata jäänud ja kuhugi hiljaks või kohale minemata samuti mitte.

Millel põhineb väide "suvalised mustad rõngad"? On teada rehvi tootja, mustrisügavus, auto kiirus? Kas maaks lihtsalt demagoogitseb või teab rohkemat, aga vaikib?

Väike teemaväline heietus maaksi märgitud õnnetuse teemal:
Kui inimene võtab ”kuurist” jupi nööri ja sellega ennast üles riputab, siis on see enesetapp- aga kui ta võtab samast ”kuurist” BMW ja sellega ennast ära tapab, siis liiklusõnnetus!!??

Natukene postilehe pilti töödeldes leidsin ka rehvidele vaste.
https://img7.okidoki.st/c/7/4/3/643140/13723186/39384100_2.j
pg
Seega elas see bemm nende rehvidega üle kaks külmemat talvekuud ja otsustas märtsis, kui asfalt juba puhas, eksistentsi lõpetada. Niiet kas olid vaid suvalised ümmargused mustad rõngad süüdi?

Naast vói lamell, vahetage oma rehve vastavt
Ilmale. Plusskraadi ja soe juba kuu aega peaegi, aga igal pool naelad króbostavad ringi. Linnades vóiks àra keelata yldse, siis hakkaks mingisugune pargi ja sóida ka toimima lópuks.
Sellise taktikaga, et ákki tuleb kylma ja libedat, peaks need naelad juba koos koolialgusega alla panema. Aga eks see eeldab et on eraldi jooksud ja saab ise vahetada, siis ei pea juunikuulume kartuses naeltega sóitma.

naelad peaks aegade algusest keelatud olema! alates leedu-poola piirist saab terve euroopa lamellidega hakkama.pooled eurooplastest sõidavad aastaringselt lamelliga.eesti transpordiametis töötavad eranditult debillikud,kes millegagi hakkama ei saa.siiamaani nõutakse ülevaatusel krd.tõkiskingasid ja tulekustuti.nüüd nõutakse veel uunikumitelt geolokatsiooni koos piltidega

Huvitav, miks teatud kohtades euroopas on ketid kohustuslikud?

Ketid on kohustuslikud kohtades kus on vaja pidamist, mida piirkonnas tavaliselt kasutatavad rehvid ei suuda tagada. Lihtsaim ja odavaim viis teha suvalisest mustast rõngast lumes/jääl kasutatav rehv.

Mis mõte on siin jaurata kettide teemal? Ennekõike puudutab see Norrat ja ennekõike kaubavedu.

Talverehvid on üle 3,5-tonnistele rasketele kaubaveokitele kohustuslikud 15. novembrist kuni 31. märtsini. Samuti peavad üle 3,5-tonnised rasked kaubaveokid olema varustatud rehvidega, mille mustri sügavus on vähemalt 5 mm, ning piisava hulga lumekettidega.
https://europa.eu/youreurope/citizens/travel/driving-abroad/
road-rules-and-safety/norway/index_et.htm#other

Mul on kerge kahtlus, et taluturg ei mõelnud veokaid. Kettide (sõiduautodel) kasutamse nõue on suht levinud vanas euroopas mägedesse (suusakuurortidesse näiteks) sõidul.

Ma panin lingi, kus leiab riikide nõuded. Kui taluturul on midagi asjalikku öelda, siis paneb selle kirja, mitte ei targuta niisama.

ketid võivad olla kohustuslikud teatud teelõikudel.nendega ei uhata mööda maanteid ja linnasid igaksjuhuks,nagu meil tarkpead naeltega uhavad

##naelad peaks aegade algusest keelatud olema! alates leedu-poola piirist saab terve euroopa lamellidega hakkama##

Oleks natuke imelik, kui lõunamaise kliimaga riikides ei saaks hakkama:)) Ikka ülikõva argument teemasse kirjutamiseks! Kuidas on see seotud Eestiga?

Ei mäletagi enam, mitmendat korda küsin, et millist eesmärki täidaks naastude keelustamine autode puhul, mis kogu talvise perioodi puhul kordagi asfalti ei näe, vaid millega "krõbistatakse" ainult jääl või kinnisõidetud lumel? Enamus Eesti territooriumist on ju talvel selline.

sa kärss oled ju suur maailmarändur.võiksid ju teada,et nt. poolas,saksamaal,austrias jne.on talvel lumi.kui ei tea,siis sõida autoga,mitte lennukiga ja kontrolli üle.pealegi on seal igalpool ka mäed.mitte nn. eesti kärsamäed ja näed nad saavad hakkama ilma naelteta

Kui seal klaasiks läheb, siis selleks ongi ketid ette nähtud. Nii palju võiks ikka teada...

Olen mitmel korral sealsamas Saksamaal sattunud olukorda, kus lumi maas ja kogu liiklus seisis. Ei saa nad seal hakkama midagi.

##Olen mitmel korral sealsamas Saksamaal sattunud olukorda, kus lumi maas ja kogu liiklus seisis. Ei saa nad seal hakkama midagi.##

Nii ongi, tänu sellele näinud korra Poolas kraavis iga km kohta rohkem autosid, kui üldse kusagil mujal oma elu jooksul - sattusin sinna just "õigel" päeval. Ise sõitsin seal loomulikult lamellidega. Nagu Eestiski, sest peaaegu kõigil mu autodel on lamellid ja igal aastal teinud ka ühe sellise autoreisi, kus ongi ketid kaasas ketikohustuse pärast.

Ainult et see ei olnud vastus küsimusele, MILLIST EESMÄRKI täidaks naastude keelustamine autode puhul, mis kogu talvise perioodi puhul kordagi asfalti ei näe, vaid millega "krõbistatakse" ainult jääl või kinnisõidetud lumel? Igati põhjendatud küsimus, sest enamus Eesti territooriumist on talvel selline ja asfaldile ei tee selline naast midagi, mis asfalti ei puuduta. MIKS peaks seda keelama?