100 Nm= ristvõtmest kahe käega kinni ja mitte täiest jõust.
Mul u 70 cm sabaga võti ja seda paras 1 käega kergelt tõmmata. Kui risti pingutada (1-3-5-2-4) siis 2 ringi peale ja rattad püsivad.
Vianori seinal on juba aastaid kiri: "pingutage ratta kinnitusi, iga 100 km järel", loodame, et nad seda garantii juhtumil tõsiselt ei mõtle.
NB. 10 aastane poiss jõuab täie jõuga 2-300 NM keerata.
Mul u 30 cm gedore padrunisaba, sellele astun peale.
Pärast velgede paigaldust kontrollin järgmine päev ja siis nädala pärast uuesti, siiani pole probleeme olnud.
Edward kirjutas: 10 aastane poiss jõuab täie jõuga 2-300 NM keerata.
Aga kes ütles, et ma liigutaks ka maakera paigast, kui jne? :P
Niisama norin. Mu point on selles, et kui võtmel piisavalt pikk saba taga, siis keeraks ka 5 aastane poiss kõik poldid puruks. Sõber nägi Soomes kiirtee äärses tanklas/söögikohas sellist olukorda, kus olid ühel USA maasturil poldid kõvasti kinnilastud, ning kui mees pikaõlalise võtmega neid polte lahti hakkas keerama, murdus esimene, seejärel teine, siis ka kolmas... Rohkem ei saanud proovida, kuna siis astus ligi samas lähedal tegevust jälginud hotdoogi mugiv politseinik, kes teates, et see auto liigub siit edasi nüüd ainult treileril. Ehk siis kasutage määret, ning keerake mutrid-poldid kinni mõistusega, mitte jõuga
Alati peale teenindusemehi olen kodus mutrid oma veljevõtmega lahti ja seejärel oma tundega kinni keeranud. Kiputakse üle pingutama, viimane kord õnnestus mul isegi ristvõti kõveraks saada, et rattamutrid keerama hakkaksid. Aga mis juhtub tee peal, kui kiire, pime, külm jne on? Pere peal... Soovitan ALATI rattad peale "proffe" oma käega üle käia. Autokäsiraamat annab 90-110 Nm pingutamise, kindlasti ära pinguta selle vastiku raksuni, mida sageli teenindustes kuuled:)
Määrde poole pealt. Ise olen pannud rattamutritele poltidele grafiitmääret. Kui talvekad alla panin nüüd, määrisin ka trumlite randid,sinna kuhu peale velg läheb, sellega kokku kuna kevadel üks velg ei tahtnud vabatahtlikult alt ära tulla, see möödund talvine keemia mida tänavatele laotati ei lasknud lahti :)
Kinnijäänud polte saab veidi ergutada kui neile haamriga(vähemalt kilosega) üks hea nätakas risti pähe lajatada. Olen sel viisil ka sellised poldid kenasti lahti saanud mis ka meetrise sabaga ei tulnud lahti vaid hakkasid võtmele sõlme peale keerama. Teeninduses pole muret kuid mõni kord on tulnud niiviisi veidi palju kulunud velgede/poltidega pikka aega all olnud ratast oma jõududega alt ära saada.
omal kogemus kus teeninduses olid kinni lastud nii et originaal bmw veljevötme ots nagu körsik pooleks läks, vene risti ja meetrise toruga sai löpuks lahti. ei taha möeldagi mis oleks kuskil öösek talvel metsavahel saanud. Nii et heas kummi kojas seisa vöi ise juures ja lase nm vötmebga käsitsi löpppingutus teha.(vingus näoga vaadatkse kindlasti kui vöti yltse olemaski on9
Sellise meelevaldse "vägistamisega" deformeeritakse koonuspinnad kindlasti(rikutud võib saada tsentreerimisava/kinnitusavade jaotusgeomeetria) ja ega liigne venitamine keermetele ka head tee(korduva venitamisega võib keerme lootusetult rikkuda). Mis juhtub, kui väsinud kinnitused otsustavad liikluses "kollektiivist" irduda?
Minu vanamees ütles ikka, et keera-keera, ainult pea vanasõna ka meeles (ära p....e keera). Ühesõnaga, kui tunned keerates, et nõks vist jõuaks veel, siis on paras.
vaatan et köigil on suht rohkem probleeme kinni jäämise kui ootamatu lahtitulemisega... on kellegil kogemust vötta kus poldid on loksuma hakand? vöi koguni ratas sellepärast alt ära tulnd et pole piisavalt kövasti kinni keeratud...? Ega mul endalgi, kuigi ma keeran vist veidi keskmisest kövameni kinni (küll määrimisega). ah jaa ükskord nägin kui valede valuka poltidega keerati (polnud vist öigeid käepärast, poldi krae oli liig väike) ja öuealal vaikselt kiirusel prooviti ka peab ;-), ei pidand, ratast tuli laksuga alt, muljus parasjagu ka tiiba... (kiirus oli vist 10 km/h)
Ja kunagi väga ammu oli isal juhus kus oli vist üritatud ratast alt ära virutada vöi vöetigi ainult polte, igatahes ratas oli all ainult ühe vargavastase eripeaga poldiga, tuli töölt koju, paar kolm kiltsa oli söita, linn ka, enne ta aru ei saand (ta oli siiski päris pika kogemusega) kui raudtee ülesöidul, et ohoo mingi jama... vist midagi ära ta tookord ei rikkunud, hakkas kergelt ebatasasuse töttu loperdama...
to Kärss!
Lahe, oleks ka sellist pilti tahtnud näha. Kuulnud olen küll. Astuge jah jalaga peale veel... :-D cool!
Loksuma hakkavad need rattad, mille poldid raksuvad kinni keeramisel. Kasutage määret väheke vindile, rohkem koonusele.
Rattamutritega, arvan, et ennem pisut kõvemini, kui nõrgemini. On endal olnud ja ka teistel juhtunud ning mujalt kuuldud, kus rattamutrid lahti läinud ja mitmel lausa ratas alt tulnud. Nõrgal pingutusel on tavaline ka velje poldiaukude suureks kulumine. Kui kui ikka pisut kuulatada, siis ratast alt ärasõita ei jõua. Kurvis saab loksuvale-kolksuvale rattale ikka "pihta" ja seda veel siis kui veel ka velg tavaliselt kõlbulikuks jääb.
Eks see poltide purunemine on vist lääneautode häda rohkem. Vene poldid olid ikka "jämedamad ja pehmemad", mitte nii haprad.
Pingutamine ise on paljuski kogemuste ja tunnetuse küsimus. Pingutada tuleks aga tasapisi, 2-3 korda läbi. Esimene kord kõik vaid kergelt kinni. Moment sõltub paljuski velgede ja poltide-mutrite kombinatsioonist. Plekkvelgi pingutan ise silmusvõtmega umbes ehk 150 nm ringis?
mina igal juhul keeran meetrise pikendiga nii enam vähem jõuga , ennem nu*sin velje või poldi ära, kui kogen seda,mis korra juhtus, sõitsin veomasinaga trassil ja taga parem rattapaar oli lahti logisenud ja koorem peal, loomulikult lõikas veljepoldid läbi ja läksin 90ga nagu kelguga, tulemeri taga. see juhtus aastaid 3 tagasi- Laeva kandis..:)
edu keeramisel.
sass, muidugi pole võimalik velge tsentreerida, kui koonused kuivad on. Jah, veoki rattal peab olema suurem kang, kui sõiduautol. Aga ikkagi pole vaja nuusida. :-) Minu nii suurtel kui väikestel bussidel pole kunagi rattapoldid järgi andnud. Olen ka autoremonti õppinud ja palju praktiseerinud.
Ikka minale- paljud autosõitjad ei teagi, mis asi see keere on! Või pööre?
Kui käite nende proffide juures rehve vahetamas vaadake et nad kasutaks ka öigeid töövahendeid.On olemas momentvöttmeid millega keerates tuleb just se 120 nm ja rohkem polegi vaja.Aga nende proffide viga on selles et nad ei viitsi vahetada neid padrunvötmeid.Tähtis ei ole kui kovasti se mutter vöi polt on kinni vaid et köik oleks samavörra.
Kus müüakse normaalse hinnaga momentvõtit ja mis firma toodet võiks eelistada? Kas keegi on ostnud ja oskab kommenteerida või hoiatada millegi eest?
Mul ka vist see liiga kõvasti kinni keeramise komme ja momentvõti aitaks siis ehk valuvelgi säästa ja teeääres ka lihtsam lahti saada.
sõiduauto valuvelje moment on 120Nm.
Eelpool mainitud Vianor käib korra aastas oma kasutuses olevaid momentvõtmeid kontrollimas - reguleerimas et need ikka keeraksid õige jõuga.
ei saa inimestest aru- eespool olen lingi pannud, kus momendid kirjas ja siis kargab mingi tegelane välja ning kukub kirema, et 120 pingutab debiilik. tekib küsimus, et kes siis ikkagi on debiilik...
Ei pooleks pole muidugi mõtet pöörata, eriti kui läheb katki nii, et otsast ei saa millegagi kinni ka võtta, et lahti keerata. Siis aitab ainult puur ja vasak keermega vastav tööriist... (kogemus, 3 tundi läks enne kui lahti sain)
Rattaid vahetan alati ise ja poldid keeran kinni nii, et kevadel(või siis sügisel) lahti keerates paar polti puudu pole, tunde järgi nagu öeldakse.
Olen ka ühe ristvõtme pooleks keeranud üritades lahti keerata eraldi silla küljes olevat rattapolti(ratast hoidsin kahe jala vahel ise kinni).
Ma pole aastaid, enam kummimeestel lasknud ratta mutreid lõpuni kinni keerata, ise pingutan viimasena, kui pingutad käib krõks, siis aitab.
Korra keerati mul nii kinni, et kolm päeva hiljem läks sama rehv tee peal, iga poldiga käis lahti keeramisel kõva pauk ja pepuli ma olin, kui mul poleks sõpra kaasas olnud, et kahekesi punnitada oleks ma vist sinna jäänud.
Kummimeestele tegin sellise peapesu, et vähe polnud.
Ma ostusoovituse puhul mõtlesin seda, et ilmselt on palju selliseid võtmeid mida parem kui poleks olemas, näitavad suva näitu jne. Paljud hiinakad jälle samuti mõtetud. Mis oleks selline momentvõti mis võiks 3....4 autoga majapidamises olla, mis ei maksaks üleliia ja mis enamvähem oleks rahuldava täpsusega. ma ei soovi mingit hirmkallist profiriista, samas võti mis ainult esimene aasta näitab õiget näitu on ka mõttetu.
Need kes on kasutanud teenindustes teavad kindlasti soovitada ja hoiatada.
Tabel minu auto kohta ütleb 100nm ja ma olen kindel, et ma keeran mutreid oluliselt kõvemini (minu suksudel on mutrid, mitte poldid). Mõne aastad momentvõtmega koolitavad ehk lihasmälu :)
Need kes siin emotsioonitsevad, no tabel on olemas numbritega, numbrid ei valeta, emotsioon, et kas liiga kõvasti või nõrgalt ei maksa siin enam midagi.
On keegi kasutanud vajaliku momendi saavutamiseks selliseid elektroonilisi adaptereid? Mitte just konkreetset firmat ja mudelit, vaid üldse? Oleks need paremad variandid kodus kasutamiseks kui hobimomentvõtmed?
Autos kindalaekas olevas raamatus (auto kasutusjuhendis) on see reeglina kirjas. Vaja vaid lugemisoskust. Seee Continentali tabel ei ole just kõige täpsem, vähemalt Focuse ja V70 kasutusjuhendites on suuremad numbrid.
