jutt käib sellest, et soovitatakse nondele kel auto soojendus kehv, talveks puuküttega ahi autosse paigaldada. ja lingid näitavad, et korstnasse monteeritud generaatotiga saab akut laadida. kapoti all oleva generaatori võib ära visata.
Asi on selles,et igasugusest küttekoldest läheb kuum suits korstnasse.Enne aga, kui kuum suits haihtub teavasse ,saab selle
soojuse vähemalt osaliselt muundada elektriks s.o. alalisvooluks
ja alalisvoolu, kui selleks tekkib vajadus inverteri abil vahelduvvooluks.
Selleks sobib nii Tallinnast pärit Seebecki termoelektrilise
efekti ärakasutamine kui ka prantslase Peltieri termoelektrilise efekti ärakasutamine`: http://www.thetechzone.com/articles/peltier_intro/ http://www.inbthermoelectric.com/thermo.html
Samad võimalused sobivad ka auto summutist elektri hankimiseks.
Bullerjanist korstnasse väljuv toru mis on kaetud termoelektriliste moodulitega sobib ideaalselt maal metsarikkas piirkonnas elamu
lokaalseks varustamiseks nii soojuse kui elektriga.
ok, kui asjalikku juttu rääkida, siis bullerjanist termo-elektrilise muundi abil saadav energia ca 50 Wh. moodulite hind koos muundiga transpordiga, paigaldamisega jne-ga väga optimistlikult pakkudes ehk 10 000 eek. tasuvusaeg 200 000 h ehk 23 aastat.
ja mida peale hakata 50 Wh energiaga? 1 laualamp ehk.
kui rohkem mooduleid paigaldada ja usinalt kütta, saab ka tiba rohkem võimsust aga see läheb ka rohkem maksma.
Nali naljaks, aga bullerjan-tüüpi ahi on tõesti teinekord ainuke päästja talvel külmas garaazis autot putitades. Nii et teema sobib minu meelest küll siia foorumisse:)))
ma jään soojapuhurite ja traditsiooniliste vahendite juurde.
Muide kas keegi sellist raamatud nagu "Anastassia" on lugenud? Mingi naine siberi sügavustest, seletab seal tulnuktehnoloogiaid lahti suht arusaadavalt aind et osaliselt füüsikaseadusi ja bioloogiat välja jättes :D:D:D
Probleemi lahendamine ei ole sugugi nii armetu tulemusega.Eriti kui pidada silmas USA`s tähesõdade programmi täitmise raamides tekkinud võimalusele: http://www.epower4.com/cplanguages.htm
Vanadel,rohkem kui 150 aasta vanustel tehnilistel trikkidel põhinev tehnoloogia areneb väga kiiresti ja just selline`, mille käigus muudetase soojus vahetult elektriks.Mõned ellised seadmed ei kulu ja mõnede tööiga on praktiliselt piiramatu.
Nii et, bullerjani baasil võib meisterdada küllaltki moeka ,kaasaegse ja supertehnoloogilise seadme: http://www.trnmag.com/Stories/051601/Flexible_film_turns_hea
t_to_power_051601.html
Veel üks lisandus.Elektrit saab soojusest ka alloleva Islandil valmistatud tremoelektrilise generaatoriga -Thermator: http://www.varmaraf.is/engl/tl.htm
Ja ka nanotehnoloogia alusel valmistatud õhukeste kelmetega: http://www.adsx.com/prodservpart/thermolife.html
Kõikvõimalikud termoelektrilised moodulid saab kõige odavamalt kätte Hiinast.
Nii või teisiti.Juhtuda võib kõike.Kõige kiiremini ja tõenäoliselt ka kõige parema info (kuidas soojusest teha elektrit)saab kätte alljärgnevatest firmadest.
Seega - Devices Thermoelectrics:
-Global Thermoelectric Inc.
-Hi-Z Technology, Inc.
-TE Technology, Inc.
-Tellurex Corporation
-Varmaraf
Bullerjan ja eriti külmas garaazis - õigustab ennast alati.
Ei ütleks et puid rohkem läheb, ikka vähem. Kõige ökonoomsem ja pika hõõgumisajaga saepurubrikett. Kuna toimib asi nii et, puud/brikett hõõguvad küttekoldes ja seda päris pikka aega.Antakse peale vajalik kogus õhku, ehk siis vastavalt, kui palju soovitakse, et soojust eralduks ahjust ja samamoodi reguleeritakse suitsu korstnasse nii et soojus eraldub aegamisi ja stabiilselt kuni küttematerjal koldes on.
Miinuspool - suits mis korstnasse läheb, hõõgumise tulemusel jahtub teatud temperatuurini kiiremini kui tavalise ahjuga "avatud" tulega küttes ja gaaside põlemine ei ole täielik, mille tulemusel tekib sellest lõõride seintele rohkem pigi (keegi keemia asjatundja võiks seda protsessi peenemalt lahti seletada).
Nii siis oligi et esimene talv oli kõik peaaegu suurepärane. Tihedamalt pidi muidugi korstent pühkima kui tavalise ahjuga ja korstnalõõrist tuli selliseid suhkruvati olekus pigi kamakaid, mida tradits. ahjuga kunagi polnud, oli vaid selline pehme tahmapuru.
Järgmised kaks talve olid muidugi juba üsna jamad sest korstnaseinad olid juba kaetud kohati sellise pigiglasuuriga mis oli väga kõva ja korstnapuhastusharjadega seda sealt kätte ei saanud.Kuna nad olid kohati ja sellised muhud siis tekitasid nad keeriseid ja suits ei väljunud korralikult, puudus lõõritõmme, ajas suitsu tuppa.Võib olla ei sobibinud ta korstnajämedusega 120x120mm.Kindlasti sobib ta siledaseinalise metallkorstnaga, kuhu ei haaku see pigi. Igatahes välja viskasin asjanduse ja lasin asemele ehitada - Soomes 50 aastasel kogemusel ennast tõestanud kivist, avatud lõõritüüpi ahju. Kiirelt soojeneb erinevalt spiraallõõriga ahjust ja püsib kaua soe.
>Kindlast sobib ta siledaseinalise metallkostnaga,kuhu ei haaku see pigi.<
Haakub küll.
Energia jäävuse seadus kehtib igal pool.Nii palju kui sa hoidsid raha kokku puude pealt,maksid pärast korstna pühkimise eest.
See väljend "avatud lõõritüüpi" pole õige nimetus, ei osanud muud moodi arusaadavalt väljendada seda ahju. Kui tavalises kiviahjus koldest jookseb lõõr/lõõrid ahju sees nagu spiraal st sinka-vonka ja väljub ahju ülemises osas korstnalõõri, kus vahel asetseb siiber. Selles ahjus on aga nagu topeltsein mille vahel suits liigub. Midagi soojamüüri sarnast kohati ja seal sees on mingid spets sopid ja välja ulatuvad kivid et soojus kiiresti ei väljuks korstnasse vaid et salvestuks paremini kivisse. Ta ei ole aga soemüür, mida soomlased muide ei poolda üldse (karmim kliima põhjas õpetab). Nagu teada soemüür kiiresti soojeneb ja samas ka kiiresti jahtub.Nii, ja sellel ahjul ahjulõõr suubub korstnalõõri ahju alaosas st soojus mis liigub läbi ahju ülemise osa salvestub paremini kividesse mitte teda ei tõmmata kohe kortnalõõri nagu ülasiibriga on. Samas see ahi köeb nagu tavalinegi, korraliku tõmbega ja kütmine toimub kinnise uksega. Õhku võtab läbi alumise tuhaluugi avade ja tuharesti.
Selle skeemiga ei oska kahjuks aidata, mees kes neli aastat tagasi selle ahju tegi käis soomes seda ahjutegemist õppimas, kuid tema kontaktanded võib olla leian kuskilt üles aga pole kindel.
to Totu änd Taibu
Seda tagumist siibriosa ei saanud avatud asendis hoida, muidu oleks ruumid hirm palavaks läinud sest 100 ruudu jaoks mõeldud ahi küttis ca´ 50 ruudust pinda.Ja lisaks oleks ka kiiremini ära põlenud küte koldest, nagu sul ilmselt ongi ja asjal poleks mõtet kuna see ahi ikkagi selleks on mõeldud et pika aja vältel oleks ruumid stabiilselt soojad (keskkütte effekt) vastupidisel juhul kaotaks asi mõtte, sest tavaahi saavutab mingil hetkel tipptemperatuuri ja sealt edasi toimub juba jahtumine ja õhuniiskuse suurenemine sellega kaasneb.
Paranduseks, kõige pikaajalisema hõõgumisega ja sooja andmisega oli siiski turbabrikett, umbes 12-15 tundi olenevalt ruumide ja välistemperatuurist ja sellele vastavalt reguleeritud siibrite asendile. Pärast aga langes turbabrikett valikust välja kuna selle sisse aetav ving on ikka tõeliset tappev võrreldes puudega.
Eeltoodud soovitus on 100% õige.Kõik hädad selle korstnapigiga hakkavad just siis,kui korsten ( ka kividest laotud) on soojustamata
ja eriti siis, kui on pikk soojustamata korsten läbib mitme korruse,loomulikult ka niiske küttematerjal.Korstnapigi põlema- minek on paljude tulekahjude põhjuseks.
Veidi ka sellele,kes ei taha bullerjani juures istudes tukkuma
jääda.Veidi sellest,kuidas soojusest elektrit saab ( ja seda
mitte ainult tuppa,vaid ka autosse): http://tpvcell.hmg.inpg.fr/what_is_TPV.html#Radiators
Bullerjani eluruumidesse ei soovita. Traditsioonoliste küttekollete kohta on väga hea raamat Arvo Veski "Ahjud, pliidid, kaminad"(raamatukogudes täitsa olemas), seal ka langevate lõõridega variandid olemas.
Nii või teisiti, bullerjani kasutamine sobib moekate ja effektsete
energeetiliste nippide teostamiseks,sest TPV tehnoloogia
( soojusest saab elektrit )on praegu muutunud juba nii õhukeseks
nagu paber,mida võib n.ö."kleepida" nii bullerjani korstna või
maja ja auto katuse külge.Allolev skeem jääb kõigile ka hästi meelde,sest see on ju ka vajalik tünga tegemiseks nii kütuse-
kui energiamonopolidele: http://lmn.web.psi.ch/shine/tpv1.htm
Siit leiab veidi täpsemat alginfot moeka,õhukese ja univrsaalsete kasutusvõimalustega TPV tehnoloogia kohta: http://people.web.psi.ch/palfinger/pubs/2003-tpv5-bitnar1.pd
f
Seega talvel kui päikest ei ole,siis thermophotovoltaic cell ja suvel kui päikest on, selle kombinatsioon photovoltaic cell`ga: http://www.energyi.mccabe.net/gifani.htm
Seega võimalusi jätkub kõigile ja kõikjale ja seda kasvõi raha-
tegemisest ühemehe firma tasemel( suurelt ei saa seda meil mitte kunagi ette võtta poliitikute vastuseisu tõttu).
Bullerjani kasulikkuse ei maksa aga kahelda.Vähemalt seni, kuni
metsaalused on täis koristamata risu.
Kuna tegelen aegajalt ahjude-pliitide jne. ehitusega,siis selle tõmbe/siibri sulgemise kohapealt võiks midagi mainida.
Nimelt reguleeritakse tõmmet VAID õhuvõtu ava kaudu,olgu selleks siis spets ava või tuharuumi luuk v.m.s.Tõmbe reguleerimine mistahes siibriga takistab gaaside voolavust ning tekitab keeriseid lõõristikus,mis omakorda soodustab igasuguste lõõride tahmumist.Samas on ka oluline,et mida kuumemad gaasid küttekoldest väljuvad,seda vähem tahma ja muud jama.Sellepärast on ka kaasaegsed ahjud teistsuguse ehitusega ja neid nimetatakse kaminahjudeks.Vanad umbpõhjaga ahjud on tunduvalt vähem efektiivsed.Mida kuivem küte,seda vähem tahma.
jorsile!Veski raamat on alguseks hea ehkki pisut aegunud.Aga on liikvel ka uuemaid,kaasaegsemate lahendustega ja joonistega.
Tegelikult oleme bullerjani teema arendusega käesolevas foorumis
jõudnud imekiirelt USA NASA (Rahvuslik Aeronautika- ja Kosmoseagen-
tuur)tasemele: http://sbir.gsfc.nasa.gov/SBIR/successes/ss/3-067text.html http://vri.etec.wwu.edu/tpv.htm
Seega on vaja ( mitte peaks,oleks,võiks jne.) võtta kasutusele
eesti keeles 2 uut sõna.Ja need on hüriidahi ja hübriidkamin.
Nii et bullerjani kasutajad,ahju-ja kaminameistrid,rääkimata pottseppadest - meie oleme need,kes rikastavad eesti keelt
uue ja moeka tehnilise sõnavaraga!
Mul on terve maja bulerjaani küttega ja kütan sellega seitset tuba. Puid panen alla hommikul ja õhtul. See on igati tore ja asjalik asi. Algul oli terve maja elektriküttega aga kui hinnad tõusid siis panin bulerjaani ja see on minuarust parim lahendus. Siibritega regullid ise omale niipalju sooja kui vaja.
to Töömees - kas sul see pullerjan on ühes toas,või asub kusagil kõrval ruumis? kas on ka plekk korsten?
või kasutad tavalist kivikorstnatkui suur see ahi on ,neid on ju vist kolm suurust, kui ma ei eksi. anna infi-tänan!
Bullerjan asub mul all keldris ja on tavaline kivikorsten. Alt keldrist siis lähvad tubadesse need sooja õhu torud. Bullerjan on ise ehitatud nagu kasti sisse, kust alt võtab külma õhku ja ülevalt tuleb kolm toru. Üks toru on üks tuba, teine toru läheb kahte tuppa ja kolmandal torul on neli tuba taga. Torud on tehtud plekist ja soojustatud. Mul on see kõige suurem bulerjaan mis on.
kui ma ei eksi siis sa kasutad õhkkütet?
Samas on mitmete uuringutega tõestatud, et õhkküte(eriti meie tolmurikkal maal) soodustab astma teket inimestel ligi 30%!
Just selle tõttu on endal mul kiviahi kus soojus salvestub ja eraldub hiljem. Umbes poole sületäie(u 7-9 keskmist 40cm halgu) saab praeguse ilmaga(-6/-7) soojaa 24h
Lisan siia juurde et kõige väiksemal ahjutüübil 00 on ahjuuksepoolsed kaks toru mis ahju peal, koldega ühendatud peenikeste torukestega, soojusefektiivsuse pärast ilmselt ja korstna ummistades hakkas nendest kahest torust suitsu tuppa ajama.Ei tea kuidas suurematel ahjutüüpidel on aga näeb neid kahte kõverat toru millel otstes väiksed augud, koldes kohe ahjuukse kohal. Soovitus oleks: nendest torudest soojust eluruumidesse mitte juhtida, kui korstnas ei saa kindel olla.
jah see on õhkküte. Nende uuringute kohta ma ei oska nüüd küll midagi öelda aga astmat mul, ega mu perel veel ei ole.
to tahmanägu - suurematel ahjutüüpidel on ka need need kaks kõverat toru väikeste aukudega. Ja ma arvan et sinu soovitus on natukene vale
No igal juhul ei olnud meeldiv kogemus, eriti tuulise/tormise ilmaga et suitsu sisse ajas nendest torudest ning kurk vingust kibe ja hommikul pea paks otsas. Et suitsu sisse ei ajaks tormiga, tuli tagumine siiber avatud asendis hoida ja sellega kaasnevalt mõtetult palavaks küttis ahi kogu olemise.Arvan et nende torukeste kaasabil satub ka ahju normaalsel toimimisel vingugaasi teatud hulgal ruumi.
Ei sobi ta ühele, teisel aga asi toimib ja on väga rahul.
Bullerjan ja kivikorste,hästi kokku eisobi kuna korstnasse tulevate heit kaaside temperatuur on madal,siis korstna sein on seest pidevalt niiske,mis omakorda lagundab pikemaajajooksul kivikorstent.Kõigeparem on metalltoru ja seeosa mis jääb soojustatud ruumidest välja tuleks klaasvillaga ärasoojustada.Bullerjan tahab hästikuiva küttematerjali muidu läheb korsten vägaruttu umbe ja hakkab sisseajama nagu tahmanäol ja nagu eelpool mainitud,siis garaasi sobib ideaalselt,läheb hästi soojaks ja on säästlik,eluruumides kõlbab küll kui kesküttekatelt pole,aga jah parem kui oleks kesküte,vähem jama.
Tegelikult on kahjulikud igat sorti soojapuhurid ja konvektorid kus õhk soojeneb , puutudes vastu tulikuuma küttekeha ja lisaks sellele kunstlik õhu ringi ajamine, mis tekitab negatiivseid ioone õhus.
Kasulikumad on siis keskkütte radiaator ja õliradiaator mille pind on suurem ja madalama temperatuuriga ning nad nn "ei põleta õhku"
Kui keegi viitsib pikemalt lahti seletada selle puhuri-negatiivsed ioonid- protsessi oleks hää, Kroku näiteks.
Kivikorsten sobib bullerjanile küll. Nimelt on kütmisprotsess tunde pikk ja korsten jõuab ilusti ära soojeneda. Kui korsten soojustada, siis on selle sisepinna temp kõrgem ja igasugust kondentsi ei tekki. Kondents ja pigi on siis kui köetakse vähe aega, korsten läbib pikalt külma ruumi ja suitsugaasid on jahedad. Ühesõnaga tehakse kõik selleks et korsten ei soojeneks korralikult.
"Põlend õhu" vastu aitab natuke värske õhu lisamine ahju pealevoolule. Täielikult effekt siiski ei kao.
...ja siis viskad kolm neli korda puid päevas alla ja istud seal bullerjani ees kogu aeg ja valvad et korstnalõõr ära ei jahtuks nagu Opeli pets rääkis korstna temperatuuri kohta, ning ei tekiks pigitamist.Mõtetu ju. Mul oli see ahi niigi varuga, see tähendab 100 kuubi jaoks mõeldud ahi küttis väiksemat pinda.Asi oleks siis umbes välja näinud nii et õhtul kell 11.00 panen pool ahjutäit puid ja öösel kell 04.00 viskan puid peale et ära ei külmuks. Räägi milline ahjusuurus sul on ja kui suurt pinda kütad, kui sul on kõvema varuga ahjusuurus/kuupmeetri suhe siis võib olla tõesti see pool ahjutäit köeb sul pikka aega.Ma endal parem kütan ühe korra õhtul ahju ära ja püsib järgmise õhtuni soe ja ei mingit ülemäärast pigitamist.Vana kiviahi ,mis enne bullerjani mul oli, no see oli küll päris õnnetu, õhtul kütsin korralikult ära aga külmemate ilmadega hommikuks olid ruumid üsna jahedad juba. Selle bullerjani mõte ongi ju selles et küte hõõgub seal pikka aega ja annab stabiilselt ja pikema aja jooksul sooja. Aga ei istu ju kogu aeg juures sellel bullerjanil ja paratamatult saab see küte sealt koldest ühel hetkel otsa ja siis on külm majas. Bullerjani eelis on muidugi see et kui tule alla teed hakkab kohe sooja andma erinevalt kiviahjust, kui oled mitu päeva ära näiteks kodust.
Rääkisin ühe tuttava tuttavaga ,ta kütab samuti maja nagu Töömees ja temal asi ka toimib. Temal on ka kivikorsten, aga suurema läbimõõduga, mitte nagu mul poolkivikorsten (poole tellise laiune).
Töömees , mul oli vastupidi algul just ei ajanud suitsu sisse aga pärast pigiummistust hakkas sisse ajama. Mis läbimõõduga korsten sul on, võib olla jõuame põhjuse jälile miks bullerjan ühel toimib ja teisel mitte.
Niipalju veel, ahi oli esimesel korrusel mul ning korsten läbis veel teise korruse ja viilkatuse pööningu jagu maad.
Kasutan ka ise bullerjani korteri kütmiseks,kuid probleemiks on see et puid kulub palju.Üks ahjutäis puid põleb ära ca 3 tunniga.Bullerjani suurus on 01.Kuidas on see võimalik,et kütate ainult hommikul ja õhtul?
to:bullerjani omanik
Mida suurema koldega bullerjan,seda kauem koldetäis põleb,muidugi puid läheb ka rohkem.Koldes tuleb tuli süüdata puude peal ja üldse kasutada võimalikult jämedaid halge.
Siiski,mitte kunagi ei maksa unustada seda,et praktiliselt meie kõigi esivanemad olid ja seda alles päris hiljuti, väga head ahjuehitajad,rääkimata sellest millised suurpärased oskused
olid neil puude põletamisel,rääkimata nende maha saagimisest.
Praegu???
Rinnakõrgused kännud.risu,risu,risu...
Tavaliselt hakkan ma ropult vanduma kui kukun hämaras ja metsas,
püss kaenla all,järjekordselt mõne risuhunniku otsas pikali.
Mida teha ???
Vaja on nii meisterdada kui ka põletada.Ja seda võimalikult paremini: http://solstice.crest.org/discussiongroups/resources/stoves/
gal2003.htm
No mul on üks korstna lõõr kuskil kahe tellise läbimõõduga. Ma pean nüüd ikka iga aasta korstent ka seest puhastama. Aga mul jookseb ka korsten läbi maja, all keldris on bullerjan ja korsten jookseb läbi kahekorruse ning läbi pööningu.
Mul kütavad samuti kaks tuttavat bulerjaaniga ja ka neil asi toimib.
Sai mõned aastad tagasi metskonnas tööl oldud raietöölisena.Kurb küll ja pani ennastki vanduma aga oldi väga pahased,kui tegid alla 10sm läbimõõduga 3m kütet.See köik pidi vaalu minema kokkuveotraktori rataste alla.
Keegi võiks lollimatele ka seletada, mille poolest see bullerjan tavalisest ahjust või pliidist erinab, kas ta on nagu pliit, mille sees torud, kust õhk läbi käib? kas on kusagil jooniseid ka, kuidas ise sellist valmis keevitada annaks?
Toon selle lingi alla poole et ka lühemakasvulistel oleks võimalik teemaga tutvuda, on teine päris kõrgel üleval seal juba. Või siis nende jaoks keda Kroku linkide rägastik segadusse ajab või kes ei viitsi algust lugeda või...
Ühesõnaga, siit peaks saama ettekujutuse sellest petškast:
Lisan veel juurde et tegu raudahjuga mille külgedel on õõnsad torud ning soojus tsirkuleerib nendes ilma ventilaatorita ja puhub soojust ahjust eemale päris eduliselt.
Päris hea, aga jooniseid on keegi sarnase ahju jaoks kusagil kohanud? Tahaks maale garaaži sellist, aga ei tahaks ~10 000 välja käia, auto garaažis maksab samapalju :). Keevitus olemas, keevitaks ise midagi sarnast valmis, aga tuleb välja, et polegi niisama tünn kahe auguga.
Ega ma malmist ei plaanikski teha. Keevitaks 4mm plekist. 10 aasta pärast põleb võibolla läbi, siis teen uue. Rauda mul ka kuuri taga mittu tonni, tuleks ainult elektroodide ja lõikamisketaste hind 200-300kr, kui seal ahju sees just mingit imevigurit pole.
Sa,kana,vii see "mitu tonni rauda" EMEX-sse ja osta korralik bullerjan või miks mitte väike Harvia kamin,ka kuskil 5 000 kr.Lihtsalt sõbralik soovitus.
Jah, maal on nii, et pidevalt tuleb midagi ise valmis ehitada, või parandada, kui nüüd enda rauahunniku kõik emexisse viin, siis ahju saan tõepoolest selle raha eest kätte, aga muud asjad jäävad siis edaspidi tegemata. Aga jah, hakkan nüüd weebi kaevama ja püüan leida mõne joonise, kus see hõõgumismeetoodil põletamine lahtiseletatud on, järsku polegi nii keeruline.
Muidugi,kui rauda on millest ise midagi meisterdada,siis pole küll mõtet seda emexsisse tassida,sest ega me kõik ka rauaruudid ole.
On olemas päris põnevaid ahjutüüpe,ka selliseid,mis põletavad
suitsus oleva tahma ära(tahm annab põlemisel soojust!!!).
Üks sellised ajutüüpe on vasakpoolsel pildikesel, kus toimub
jämedalt võetuna alljärgnev protsess: http://www.whitfield.com/EarthStove_new/cutaways.htm
*õhk kuumutatakse ahjus enne põlemiskoldesse jõudmist
*põlemisgaasid juhitakse veel üks kord läbi põlemiskambri selleks,et põletada suitsus olev tahm ja saada selle arvelt täiendavat soojust
*suits ja sellele lisatud õhk ( läbi mõõtesüsteemi???)suunatakse katalüsaatori (midagi sellist nagu auto sumbutaja küljes???)põlemis-
põlemiskambrisse
*lõpuks (restrictor??? arusaamatu...)kontroll...kui puhtalt
(kui täielikult???)puud ära põlevad?
Ei jaga seda inglist hästi.Huvitavamad oleks kindlasti ahju tööjoonised.Kust neid saada?
Nende õhu ringiajamise torudega on asi lihtne , kui nad ka tavalise petshka külgedele keevitada on kasutegur soojuse ühtlase jaotumise näol juba olemas. Teine asi on õhuvõtu ava millest peab olema võimalik reguleerida minimaalselt õhku peale, sama väljuva suitsu siibriga. Üks "aga" on need torukesed mis otsapidi koldes on. Kas nad on ehk mõeldud sooja õhu võtmiseks põlemisprotsessi tarbeks või väljaantava sooja jaoks ehk et eest võtab külma õhku ja ülevalt sooja et toimuks effektiivne hõõgumine. Need on kuidagi välja rehkendatud seal.
Need õhu ringiajamise torud bullerjanis koldest läbi jooksevad ja toimib asi nagu tolmuimeja, ahju ümbrusse tirib tolmu rohkesti :) Mida kuumem ahi on, seda tugevam tõmme on ja toru alt käega hästi tuntav.
Ei maksa segi ajada selliseid mõisteid nagu põlemine,hõõgumine
ja pürolüüs - see on puidu termiline lagunemine suure kuumuse
käes, mille käigus eralduvad puudest väikese õhuhapniku juuresolekul(või ka selle puudumisel) põlevad gaasid(vingugaas,vesinik jne.)
mis alles peale nende eraldumist (s.o.puude söestumise ajal)
põletatakse.Bullerjanis toimub migil määral analoogiline protsess,
nagu on näha ka alloleval skeemil: http://solstice.crest.org/discussiongroups/resources/stoves/
Reed/Turbo2.htm
Ja veel,kuskilt on meelde jäänud,et algselt kasutati bullerjani
tüüpi ahju Kanadas kasetõrva ajamiseks,kusjuures tõrv saadi kätte
just korstna võimalikult intentsiivse jahutamise teel.Kõige rohkem ajab tõrva välja kase koor,siis peened oksad ja kõige vähem kuivad kasehalud).Need andmed on võetud mälust,võin ka eksida,sest pole 100% oma mälus kindel.
Seega korsten peaks olema ilmtingimata soojustatud korstnapigi
vältimiseks.
Kui ikka veidi uurida bullerjani,selle ajalugu ja selle ahjutüübi
nii tohtu suurt levikuala maailmas ,siis tundub,et midagi paremat pole veel jõutud välja mõelda.Võrreldes tavaliste klassikaliste ahjutüüpidega on bullrrjani kasutegur olenevalt küüttematerjalist ja
selle kvaliteedist siiski väga kõrge 75...80% ja rohkemgi.
Selline kasutegur on saavutatud just tänu küttematerjali
pürolüüsile, ehk sellest gaasi tekitamisele ja alles seejäerel gaasi põletamisele, mis annabki võrreldes n,ö,"tavalise põlemisega" suurema kasuteguri. http://www.bullerjan.de/news.html?SID=0ae4dca64275a7c28b5320
4969bf7fb5 http://www.bullerjan.com.ua/bullerjan.html
Liigub jah igasuguseid: osa on tõmmatud torudest, osa keevitatud torudest. Osa õige sildiga, osa isetehtud sildiga. Kas kellegi on kogemusi nende järgitehtud bullerjanidega?
Burzuika uuendus: Tünnile tuleb teha küttekolde peale ehk siis tünni ülemisse kolmanikku ca`15-20 cm tühi ruum.ühest küljest tuleb toru sisse, teine külg võib olla avatud.Sissetuleva toru otsa väike ventilaator puhuma ja ruum saab suht kiiresti soojaks. Kasutame kasvuhoone kütmiseks. Võib olla väiksema ruumi jaoks väiksem "tünn". Töötab meil hästi, kasvuhoone läheb suhteliselt ühtlaselt tänu õhu sundliikumisele soojaks. Üldiselt sobib ka 200 l vaat. Kui see veel kividega vooderdada... Ajutiseks kütteks hea variant. Aga ise otsin ka Bullerjani, 7-torulist ehk 00 tüüpi. Võib olla kasutatud, võiks välja käia kuni 2,5 tuhat.
olen järgi tehtud bullerjanil 3 korda vahelae ära kütnud
kukub sisse lihtsalt lõpuks kui räiget pauku all hoida
nüüd sebisin õige bullerjani sellega seda jama ei ole enam
