Mis juhtub kui sõidu ajal peaks lõhkema esirehv või tagarehv? Ja ka kiirusefaktor.
Pange kirja kui kellegil on juhtunud rehv lõhkema ja mis siis tagajärjed olid?
Kui ikka läheb hetkega erirattal täielikult katki on jama majas. Sõltub muiugi auto kiirusest ja rehvi mõõdust. Mida suurem kiirus seda hullem. Mida kõrgem rehv on seda rohkem annab tunda. Nt. madala 17" rehviga on üsna raske vahest arugi saada, et midagi juhtus. Seeest näiteks kõrge 13" tõmbab autot niimoodi kraavi poole et jube.
Tagasillal lõhkes kiidetud BRIDGESTON rehv enam kunagi ei kasuta ega soovit teistele, kui just pole ennem all,uusi ostes ei soovitaks BRIDGESTONI minu teguviis.
Paar pauku on käinud sõiduautol. Rohkem ehmatab...esisillal kipub ka rooli rabama. Kui kahe näpuga rooli hoida, siis võib käest ära lüüa, kuid mitte eriti kõvasti. Rohkem häda selles, et kipub ujuma hakkama, suurel kiirusel võib asi ka käest minna...
Kõigil kordadel on varuratas alla läinud ja sõit jätkunud;)
Leedus kiirteel 140 km/h tuli vasak esimene logar alt ära. Hull vilin ja mürts käis, hoidsin roolis nii kõvasti kinni, et nukid valged. Tänan õnne, et õhuke plastmasslogar rehvi puruks ei lõiganud, oleks saanud viiekesi statistikasse.
Logar oli pärast auto värvimist ****sti alla pandud, tänud automaaleri tublidele meestele. Tekkis kohe tahtmine spordivarustusega (kurikaga) neile külla minna...
oleneb mitme tolline velg on ja kui kõrge rehv peal..nagu martin ka eespool seletas.
aga endal pole õnneks pauguga läinud...180ne pealt lõi taha paremasse jubeda vibra sisse ja jätsin auto seisma...tuli välja et traadid läksid sees puruks ja viskas mõnusa muhu üless.
mina arvan, et mida suurem on auto kiirus, seda suurem on ka tema inerts algses suunas edasi liikuda. nii et kui sirgel teel ja suurel kiirusel esirehv lõhkeb, ei tohiks auto paugust üle katuse käia (nagu sageli filmides näha võib). juhitavus loomulikult halveneb oluliselt. isiklik kogemus on selline, et linnakiirusel purunes esivedru ja katkine vedrukeerd keeras ennast rehvi sisse. rehv muidugi purunes hetkega, aga mingit drastilist suunamuutust ei toimunud, auto hakkas lihtsalt ühele poole kiskuma.
no sel suvel läks kiirteel 130 pealt vasak esirehv puruks,ise arvan et ventiil andis otsad ja rehv tühjenes pikkamööda,sest enne oli tunda et kuidagi veits kisub rooli aga mitte palju.igaljuhul midagi eriti ei kiskunud,ainult jube hääl oli ja ei saanud midagi aru mis toimub,mõtlesin et rekka millest mööda sõitsin läks rikki.kumm ise põles täiega ja jube suits oli.
Mul on lõiganud paekivikild (Paunküla juures Tln-Tartu mnt-l, pinnatud teelõik!) uue (mõned kuud sõitnud) vasempoolse esirehvi puruks. Ei läinud pauguga, vaid tühjenemiseks läks ikka paar sekundit. Samuti 5 inimest autos, autoks vanem Audi 80. Hakkas kiskuma, seda enam et tegemist oli laia ja väga kõrge rehviga. Panin varuratta alla ja sõitsin edasi, ning sülitasin mis hirmus, kuna tollal ostsin just raha vähesuse tõttu väga harva veel uusi rehve
mul läks sügisel u. 60km/h pealt taga pauguga puruks Dunlop ja ega muud aru ei saanud kui, et auto kiskus kiiva - juhitavus oli norm. Hilisemal vaatlusel selgus, et rehvi külg oli läbi mädanenud u. 1cm kaugusel veljest(algul kahtlustasin, et eelmine omanik on tühja rehviga sõitnud aga selle arvamuse lükkas ta ümber). Hilisemal vaatlusel leidsin sarnaseid tundemärke kõigilt ülejäänud 4(kolm käigus ja varuratas), eks nad ole parajalt kulunud ka ja kevadel panen kindlasti uued ja vanad hävitan, et mitte ei läheks kellegile kasutatute pähe käiku! Samas leidsin, et rehvi küljel nagu traate polnudki ainult nailonnöörid(ei tea kaasaegsete rehide kohta aga kas sellel margil ongi nii Dunlop SP300 Sport) Need rehvid on valmistatud aastal 2000.
Nii et Dunlopi SP300 Sport omanikud vaadake oma rehvid üle!
Kunagist läks umbes 100 km/h Viljandi maantel 04-l vasak esirehv pauguga. Teine auto sõitis 50m kaugusel taga, sellel oli hea vaadata kuis ees vene saan äkki vastassuunda hakkas minema, siis ohutuled peale ja lota-lota oma poolele tee serva suundus.
Kiskus kõvasti, andis väänata et sirgu saada jälle, pidurdasin mõõdukalt (tunde järgi) ja kui hoog allapoole läks siis hakkas juba kergem. Uus ratas alla ja sõit läks edasi.
Kunagi ammu juhtus Iž pirukal esimene parem 100 otsad andma - nagu käsigranaat oleks lõhkend! Hea et kedagi vastu ei tulnud, ropult kiskus vastassuunda - hea et teele jäin! Kui keegi oleks vastu tulnud oleks kindel mats käinud - istusid nagu lammas roolis ja püüdsid meeleheitlikult vastu roolida. Kellel sellistes oludes õnneks läheb on nagu lotovõidu saanud!
suvel kaubabussiga 80ga läks esivedru pooleks vasakpoolne, see momentaalselt las esisilla vastu rattakoobast ja esikummi lõikas ka pooleks, auto muutus täiesti juhitamatuks. mis seals ikka, kytsin 80ga suurest pervest alla ja tegin mõnusa õhulennu- maandusin parempoolse nuka peale ja jäin terveks. koju sõitsin nii, et tagavara ratas alla ja raami ja silla vahele puuklots ja sild koormarihmaga enam vähem sirgeks. edu teile!
ühesõnaga see asi sõltub paljudest teguritest, endal on lõhkenud 100km/h vasak esirehv ja peale koletu paugu ei tajunud mingeid erisusi auto töös, vähemalt selle 150m peal auto peatumiseni- pigem pakkus elamusi tühjenenud tagavararehv kuna olin keeranud läbi autopõhja kruvi sisse...
ostsin kasutatud rehvid odavalt ja küll oli tore kui esirehv lõhkes. valuveljest killud väljas,tagavara kodus, vahetasin õli ja tõstsin ta mootori pealt eest ära .kolme kinnitus auguga velge otsida polnud kuskilt.oli tore elamus!veoauto rehv on ja oli ohtlik tean seda omal nahal
kõige hullem on rehvi lõhkemise ajal kellegi autosse sisse panna veel, oma auto ****** aga teistele veel maksma rsk, tean jah kindlustus värgid jms,ikkagi krt, aga kindlustus ka jonnib vahest.
Tegelikult on kõige ohtlikum tagumise rehvi lõhkemine, kahjuks on levinud väärarusaam, et et see ohutum on, kuna ei ole.
siin ka väike video sellest. https://www.youtube.com/watch?v=lHYt6KC5ZYc
Tagumise rehvi lõhkemise korral muutub auto tagaots väga pehmeks juhitavuse koha pealt ja auto võib suure tõenäosusega spini ära teha, mis võib väga kurvalt lõppeda.
Loomulikult sõltub kõik täpsest autost, juhist, teest, kiirusest ja rehvist.
Kui esimese rehvi lõhkemine hakkab autot tugevalt kiskuma ja ka ujuma panema, siis tagumine rehv võib suure tõenäosusega autol spini teha, mis võib ka ülekatuse käimisega lõppeda.
Loomulikult võib ka esirehviga teelt välja käia, kuid tõenäosus on väiksem ja selle toime tulla on lihtsam.
need 80 profiiliga rehvid on pigem ohtlikumad tugevale pidurdamisele, kui lõhkevad.
Aga ei ole uunikumide teema, sama kõrge või ka kõrgema profiiliga rehvid on mitmetel maasturitel.
Ei tasu unustada, et see kõrgus ei ole konkreetne number, vaid protsent laiusest.
Anna inimestele elukutseliste sohvrite soovitusi, kukutakse tänitama..
Minupärast vajuta kohe pidur lõhkenud tagarehviga põhja ja saabki ühe auto koos ullikesega maha kanda..
Aga ehk täiendaks teemat ja räägiks inimesed, kellel on rehv lõhkenud, mis firma rehviga oli tegu, mis mõõtu, mis autoga ja miks rehv lõhkes ning mis oli tagajärg?
Samuti mis ratta rehv.
Samuti võiks ära mainida ka sõidukiiruse, ei hakanud uut teemat tegema.
Vaid väliskurvipoolse tagarehvi lõhkemisel on reaalne oht auto üle kontroll kaotada. Kõigil teistel juhtudel ei lähe auto käest, kui juht vähegi ärkvel on. Sirgel teel või sisekurvipoolse rehvi lõhkemisel ei juhtu midagi hirmsat. Käib pauk, vastav nurk kerkib hetkeks. Kui lõhkes esirehv, käib tõmme läbi ka roolist. Umbes sekundi pärast vajub vastav nurk alla ja auto hakkab tuntavalt kiskuma. Kui vedu maha võtta, aeglustab auto üsna tõhusalt. Tuleb säilitada külma verd ja hoida autot teel, vajadusel rakendada libedasõiduvõtteid. Kui pidurdada, siis ettevaatlikult.
Ülalkirjutatu siis sõiduautode/kaubikute kohta. Veoautod/traktorid on keerukam lugu, kuna kukuvad kõrgemalt ja suur koormus võib halbade asjaolude kokkulangemisel viia teelt välja vääramatult. Näituseks traktori tagarehvi 460/65R32 tühjenemisel langeb üks külg üle 30 cm...
Kümmekond rehvi on minul pauku teinud ja ainus kord, kui asi käest minna tahtis oli aastaid tagasi Transit MKII võimendita rooliga. Ning põhjuseks oli just juhtimisega mittetegelemine: kalli oli kaisus ja roolist vaid kahe näpuga hoides lõi märkimisväärses paremkurvis lõhkenud vasak rehv korraks rooli käest ära. Rehviks oli mingi ürgne prott, autol koormaks lahja tonn kartulit ja "maksimaalse lubatud koormaga" kerghaagis sabas. Teele mahtusime ära, aga vastutulija jaoks enam ruumi poleks jätkunud...
Muud paugud on möödunud oluliste emotsioonideta, kui häriv põmakas ja sellele järgnev tülikas rehvivahetus välja arvata.
Tuntud tootja värsked rehvid ei ole paukunud. Häälekaid lõppe on korduvalt pakkunud eesti protid (mõlemad valmistajad) ja viimast võetavate pastelde teistkümneaastased isendid.
aastaid tagasi juhtus selline asi mul et ees sharniir murdus katki pooleks, usun et võib võrrelda rehvi lõhkemisega küll. kiirust oli 120 ja viskas ratta risti, veovõll väljus oma pesast, suutsin auto otse hoida samas äkkpidurdust ei teinud, vaikselt vajutasin pidurit, rehvi sõi korraliku augu. rooli pidi n jõuga hoidma/keerama katkise ratta suunas. oleks talvel juhtund oleks kindlalt kraavis lõpetanud ei taha mõeldagi sellele
Kui load on olnud 22 aastat ja parematel aastatel on läbisõitu kogunenud erinevate liikuritega 40+ kkm, siis mahub sekka igasuguseid peldikuid:)
Pealegi on meie peres vanimad rehvid minu auto all. Teadlik valik.
Viimane pauk oli paar aastat tagasi, kui tulitera Master otsustas töölepingu juba prooviajal (napp 3 km rehvitöökojast) üles öelda. See läks garantiina vahetusse. No õnneks ei olnud minu auto ega rehv, kuid sel hetkel juhtusin mina sangas olema...
Kõige meeldejäävam oli Wana Volvo veoka esirehvi lõhkemine kümmekond aastat tagasi. Sel oli rõhuks vist 9 bar ja kui too väljanägemise järgi minuealine rehv 10+ t koormaga auto all puraka pani, siis tundus terve maakera hüppavat. Rahva rahustuseks: see juhtus suletud territooriumil ettevõtte sisevedu tehes. Aga pauk oli Wäggew...
Eelkõneleja mainitud šarniiri koolemine on kordades vastikum asi, kuna säärasel puhul ühte esiratast enam juhtida ei anna. Siin sõltub tulemus enam füüsikast ja konkreetsest oludest, kui juhist. KUna mul säärast apsu suurel kiirusel juhtunud ei ole, siis kogemusi jagada ei ole. Madalal kiirusel käib krooks ja oled kõhuli.
Kui rehvi lõhkemistest rääkida siis omal olemas kogemus kui sai kunagi noorest peast, kui esimesed lääne rondid hakkasid maarjamaale ilmuma, proovitud MB tüüpi auto suutlikust ja tulemus oli verdtarretav.Publik tagaistmelt just konstateeris juubelduste saatel fakti, et 200 piir on ületatud kui käis selline litakas, et kõik olid näost valged. Juhtus aga nii, et masinal olid all soomest toodud proti rehvid mis sellist vunki polnud arvestatud vastu pidama ja füüsikaseadused lihtsalt eraldasid protiosa alusest. Ära lõhkus tiiva ääre ja peale ehmatuse polnud mingeid kahjusid. Olgu kiidetud Mersu tehnika ja tema insenerid. Roolile see eriti tunda ei andnud. Ehk mingi veerand pööret pidi rooliga vastu hoidma.
lugesin mõttes kokku ja endal teinud juhi staazi jooksul rehv 9-l korral pauku. neist esisillal üks. oli sõiduauto. äsja alla ostetud kasutatud rehv. viskas lindi pealt maha. aasta oli siis 90-ndate lõpp. ülejäänud on olnud veokil või haagisel. ja neist kaheksast üks on olnud protitud rehv. mis viis haagisel tagatule ja poolteist poritiiba. ülejäänud on valutumalt paukunud. torkeid ja kuskil kinnistel territooriumil kuhugi otsa pauguga manööverdatud on rohkem ,aga neid ei loe ma siis hulka. kõige veidram pauk rehviga on olnud selline, et pärast kõrgepinge liiniga haagise ergutust, käis ergutus kohast 50 meetri kaugusel üks ulme kõmakas. 150 meetri kaugusel olevat garaazitöölistel soengud paigast nihkunud (nende jutu järgi). pärast olukorraga tutvumist oli rehv terveks jäänud, aga velje sisemine serv oli mõlkis nagu oleks tühja rehviga koormaga sõidetud. pärast veljelt maha paiskumist rebis pidurikambri pooleks.
kolleeg rääkis, et kunagi sai fibo koormaga vilniuse poole kimatud. enne vilniust kiirteel käis pauk. vasak esimene rehv lõhkes. kiirus 90. ütles, et selline tunne oli nagu oleks jalaga taburett alt löödud. madalamale langemise effekt olevat selline olnud. kui sõitis oma suuna vööndis esimeses reas, siis pidama olevat saanud vastassuuna vööndis teiselpool vastassuunda teepervel.
eks ennemuiste sõideti närakamate rehvidega ka. siis ikka vaatasid, et saaks odavamalt selle rõnga kätte. mida vanemaks saad, seda rohkem prioriteedid paigas. samas sai eelmine aasta päris palju saksa vahet sõidetud ja üllatavalt palju sai nähtud saksas ja poolas esirehvide purunemisi. ja registreerimis märkide järgi vaadates, ei olnud vahet, kas sakslane, poolakas, tsehh või keegi teine. 10 päevase reisi kohta nägin ikka 2-3 juhtumit. silma järgi hinnates ei olnud just vanad autod. suht uued.
ikka peetakse statistikat - 75% lõhkemistest on tingitud alarõhust ning sellest tulenevast ülekuumenemisest. ülejäänud 25% siis mehhaaniline vigastus, vanus või ka tehasepraak.
eesti-suurbritannia vahet sõitval veokil ei usuks väga rehvi vanadussurma.
Ei näe kuskil lõhkenud rehvi, esimesed täiesti terved...ja üldiselt kui veoautol lõhkeb rehv siis võtab kõik asjad enda ümbert kaasa (tuled, plastikud, proilauad ja lööb putka plekid ka segamini. Täishaage läheb siis teelt kui lõhkeb haake esimesel teljel rehv(id). Täishaage võib 1,5x võtta lubatud kandejõust, ehk siis ca. 25 tonni autorongi kandevõime
Erinevalt punktiiri väidetust ei ole minu kogetud kaks lõhkemist (vasak juhtrehv ning haakerehv) lõhkunud peale rehvi enda midagi. Samuti jääb müsteeriumiks, mida üritati edastada kandejõuteemaga.
1989.aasta kevadel sõitsin reisijana UAZi väikebussis /täpsemini väeosa meditsiini autos, mööda Jaroslavli maanteed Moskva poole. Masinas peale juhi ja med.prapori oli vist oma 4 soldatit. Ja siis tagumine parempoolne rehv pani paugu ära. Eks ta ikka loopis seda bussikest, enne kui pidama sai. Juht ütles hiljem, et kiskus ka vastassuunda, aga kes seda tunnete virvarris enam mäletaks.
Kui sohver ja puntirida oleks pilte kaine pilguga vaadanud, oleks nad märganud teelt õkva võpsikusse purjetanud isendit, millelt elus suguvend parajasti jääke maha noosib. Kahjuks ei ole kohaletormanud püstolreporter raatsinud võsagiljotiini tööseadist pildistama ragistada, millest ka minu küsimus: kas keegi sattus sündmuskohale parajasti? Paar päeva hiljem oli laip igatahes koristatud, kuid muljetavaldav koridor oli võpsikus alles.
Mingi rehv seal paukunud oli jälgede järgi otsustades. Ma kahtlen, kas haagise rehv ikka suudab rongi niimoodi teelt välja viia?
Aga oleme ausad, sõidetakse ringi ikka täieliku saastaga. Rehvid on mõnel all nii hõredad, et isegi seisvasse autosse on hirm istuda. Firmaomanikud aga muudkui räägivad, et hoiame kokku. See, et rehvid lõhkevad on tegelikult ahnuse tagajärg ja põhjusi tuleks otsida kaugemalt mitte pildistada küliliolevat veokit ja mõõta juhi promille.
