kui keegi oli aastatel 88-90 "Sputnik" nimelises kohas andke endast märku Kass.Artur.001@mail.ee Nimesid kahjuks enam ei mäleta kuid vahva oleks kokku saada ja meenutada
mad (registreerimata)
Aeg: 17:07 27.01.05
"Nägin hulka aastaid tagasi Postimehes artiklit "eestlased afganistaanis",seal andis intervjuud."
Raul ei kirjuta enam kellelegi... Pikki aastaid juba... Peaaegu samast ajast, kui see "Postimehe" artikkel oli... RIP.
88-90 Habarovsk ringkonna staabi kaitsepataljon s/o 44298, ekskomando, v. st, 2 aastat maa all objektil 15, kurat. Ainult 1 eesti kutt oli veel samas väeosas.
84-85 Kaliningradi obl. PVO Zelenogradski rajoon. Mingi hull side, metsavärk oli. Tsurkasid oli 65%. Head vennad olid Ukrainlased ja Valgevenelased. Lätlased ja Leedukad alguses ok, pärast 1,5a hakkasid pugema ja ***** keerama.
tzeljabinsk 88-89 kolm paela bmp sõiduinstruktor
89-90 tamanovski näidis diviis moskva külje all
poliitilise olukorra pärast eestis ei lubatud
punasele välijakule paraadile kes käisid said esimestena
demblisse.
Hea on tõdeda, et sellele teemale nii palju vastukaja on olnud.
Ise olin NL Armees 1988 kuni 1991.a. kevad (veebruar kui ma ei eksi). Teenisin diviisi DON 100 eriotstarbelises bataljonis, väeosa number oli vist 3655 kui ma ei eksi. Baas asus meil Doni äärsest Rrostovist 60 kilomeetri akugusel kohas nimega Kazatši Lagerja. Seal teostati ka väljaõpet. Edasi läksid erinevad kohad vastavalt ülesannetele. Põhiliselt taga kaukaasias (Azerbaidžaan, Tšetšeenia. Ingušetia. Aga ka Kazastanis ja Kirgiisias kui oli vaja midagi korda saata. Kogemuse sain hea ja ei kahetse seal õpitut siiani. Tegime kõike seda millega harlikud väeosad hakkama ei saanud või ei pidanudki saama. 1989 kevadel hakkas Karabahhias sõda ja seda sai omal nahal tuntud kogu selle aja kuni äratulekuni. Ära tulin staršinaana. Olid veel minu väeosas kaks kutti Saaremaalt aga nimesid kahjuks ei mäleta. Kuulsin mõned aastad tagasi, et üks neist olevat surnud aga täpselt ei tea. Annaks jumal et see ei ole tõsi. Paljudel ei pidanud närvid vastu. Aga seda ei saa ka normaalselt inimestelt nõuda sest sõda ja inimeste tapmine ei ole ju ometi normaalne tegevus. Afgaani poisid saavad ilmselt aru millest ma räägin.
Tervitused solidaaarselt kõigile nõukogude armees käinutele eriti sõjakoldes olnutele. Pidage vastu!!
Huvitav, et protsentuaalselt tundub enim saksas olevat kroonut teeninud.
Umbes sama või natuke väiksem osa peaks olema afgaani mehi, aga ei kedagi.
Ise 84-86 Kabuli taga mägedes.
ka mina teenisin Soome piiri lähedal. olin Viiburi ja Primorski vahel lennuväes 1986 mai kuni 1987 detsember. enne seda olin pool aastat utsebkas novgorodi all. Meil oli kopterite polk. Ise olin sidesõlmes raadio peal. Pidasin sidet Leningradi keskusega. Tihti kuulasin ka Ameerika Häält ja siis kuulsat Luxemburgi. Kuna meie pillid olid võimsad, siis vastuvõtt probleeme ei tekitanud. Kasarmus Lenini toas telekas nägime Soome tv saateid. Tihti tõlkisin teistele.
Kogu garnisoni peale oli palju musti, aga õnneks meie roodus olid ülekaalus valged.
Koht oli ilus, meres ilusad saarekesed, nagu Soome rannikul ikka. Oli ju seegi kunagi Soome ala, mis sõdadega venelastele läks.
olin Novoselitsõs 8. roodus. Tulevad meelde need nimed, keda Sa mainisid. Peale utsebkat läksin kuuks ajaks Leningradi ja siis 1,5 aastaks Karjala kannasele Viiburi alla kopterite polku.
esimene laks 87 juunis-juulis oli lennukiga vladivostokki, ega me teand kuhu minek aga stjuuardessid ütlesid.
utsebkas Ljalitsis, v/tsast 16785. karm koht kui polnud harjund.anti kaks paela kah.
edasi amuuri ääres juudi oblastis Birobidzani lähedal 64671. pool aastat telefonistiks öösiti ja edasi 24h kom.vadila. kõik imekohad läbi sõidetud. vist 89 kevadel peale seiklusi erinevates venemaa lennujaamades sai kodu.
Mina olin kroonus Kalininis (Tveris) väeosas nr 19089 "B", " K" 1987-1989. Tegemist oli lennuväe maapealse teenistusega, kes valvas pommiladusid, lennuvälja ning pani kokku tuumalõhkepeadega kassetrakette. Mina vedasin autoga lennukitele lahingumoona ja rakette.
Väeosas oli tohutult palju tšurkasid, tundus, et terve Allahi loomaaed oli esindatud. Igatahes tšurkad omavahel läbi eriti ei saanud. Õnneks sattus meil sellesse väeossa kokku 10 eestlast ning seetõttu suutsime säilitada oma identiteedi
Sevastoopol 20209,86-88,okp,merelennuvägi.Eestlasi kohtas harva,õppuste ajal paari Tartu poissi-RIVERA JA ENDEL,kes olid ohvitseride autojuhid,kui loete siis tervisi.Meelde jäi palju päikest,pikad suved,viinamarjad,meri.....
Valgevene, Baranovitshi 85-87 mai, PVO brigaad, raketikompleks BUK 1-M, PBU peal sidemees, efreitor, muidu staabis kirjamees ja kaardi joonistaja, brigaadis tollajal umbes 10 eestimaa meest.
stroibat, moskva ringonnakaitses 89-91. algul hlebarez, malaja vjaziomas. hiljem komandeeringus zvenigorodis, kaitseministeeriumi sanatooriumis storoz. staabikas oli ivanko, aga komandörid olid ****d ja vahetusid mitu korda, nende nimesid ei mäleta. kui mõni ka seal kandis oli siis visaku siia mõni rida.
sügis 74 -76, esimesed 6 kuud Gvardeiski lähedal metsas õppes koos raketiväeosaga ja 75 kevad kuni 76 sügis Kaliningradis sidepolgus, teenindasime armee staapi side valls, kellel tuleb tuttav ette, kirjutagu meilile.
Tervist Aivar.
Teenisin arvatavasti samas polgus(mustad pagunid),üle aia oli n.n Kitaiski polk(punased pagunid)Teenisin aastatel 76mai-78mai.
Oleks huvitav teada,kuidas see koht sinu aeg välja nägi.
Save59.Lisan eelnevale jutule(Aivar),et olin ka samas Valga nime. polgus Scwerinis.Millal Sa saabusid.,kas kevadel või sügisel?Sinna polku võeti iga partiiga 40 meest Eestist,neist kuskil20-25 eestimaa venelast ja ülejäänud eestlased.Kaardiväepolk.
1989 29.11. Tallinnast sügis-1991 kevad Hungari Shekesvehervar 80 km Budabestist ja pärast Rostovis Doni ääres, lennuvägedes autorood. Komandöri autojuht,puhaste pagunitega. Algul läks meid 14 eesti ja 7 vene kutti,algul Riiga, sealt edasi Ukrainasse,Hungarisse läks 7 eesti ja 4 vene kutti.
86nov-88nov.Kaliningradi obl.Nemani linn 25006 PVO.
125 õhutõrjekompleksi, tehnilises divisjonis,säilitasime ja hooldasime ca 350 õhutõrjerakette 5v27d mis olid mõeldud lennukite hävitamiseks kuni 16km kõrgusel ja kuni 25km kaugusel:lennuaeg raketil kuni 1min,kui siis märki kätte ei saanud lõhkes ise.Tegelesin lõhkepeade ja raketimootoritega.
Samas divisjonis oli peale minu veel 3 eestlast Jaanus Arukaevu,Eero Jänes ja Aivo...
Kõrvalasuvas autoroodus Aleksander Gubar.
Metsades olevates 12 tuledivisjonis oli veel kümmekond eestlast laiali hajutatuna.
Kõige problemaatilisemad rahvused tundusid olema meil grusiinid ja armeenlased.
ardi.s@neti.ee
1977-1979, Valgevenes, Baranovitšis.Aotoväed, väeosa nr 33773. Väosa ülem alampolkovnik Mastur Safajevitš Zaitov. Jaoülem, rühmaülema asetäitja, roodu staršinaa- kolm triipu. Oleme sealteeninud eestlastega pidavas ühenduses siiamaani.
1977- 1979, Solikamski külje all väeosa 6605 BB kontrolör tsoonis. Meie bataljonis eestlasi rohkem polnud aga väeosas küll ja enamjaolt olid kõik autojuhid ja pillimehed. Tagasi tulles tehti Pärnus keemikuks , kuna keeldusin miilitsasse tööle minemast ja 1986 a. kupatati esimese pundiga tuumajaama avariid likvideerima.
Tere Urmas.Sama Valga nim.tankipolk ikka.Teispool aeda nn."mohra".Mina saabusin 80 aasta sügisel nagu ikka 40 matsi iga sügisel ja kevadel.Usun et ega mingit vahet sinu teenimis aja minu ajaga võrreldes mingit vahet polnud.Nägi sama moodi välja nagu ka sinu ajal.Võibolla ainult nii palju et meie kallal noriti rohkem sel ajal koduses Eestis toimunud sündmuste pärast.94 aasta talvel kui ma viibisin läbisõidul Schwerinis ja seisin polgu värava ees nägi see välja justkui peale sõda.
kah Kaliningradis Jemeljanovo uulitsas kaardiväepolgus 86 sügis kuni 88 jaanipäevani, luureroodus brdm-i peal. Enne Adažis utšebkas, seal olin koos u. 30 eestlasega.
87 sügisel toodi veel Tallinna paraadile brdm-ga
Arhangelski oblast.Amdermaa kevad 85-87 väeosa number oli vist 62255.Üks lahedamaid aegu ei kahetse nagu midagi sellest ajast.Vast tundsid mõned äragi.Üks teade nagu oli sealt kandist eelnev kah olen Ervi.Kui ära tunti siis ervi11@hot.ee
03.05.73-23.05.75 Klaipeda autotransportrood nr. 22161
Sellest uudismaal 74 suvi - 74 sügis.Uralski obl.Kasahstan ja Magiljovi obl. Valgevenes.
Elu oli kuldne, ainukesena eestlastest autoroodus.Aga eestlasi oli kõrval väeosades veel.
1988 Juuli - Okt. uudismaa Petropavlovsi obl. pasjolok Smirnovka.
Mai-oktoober 82 utshepka Ukrainas Tshernovtsõ linnas. Oktoober 82 kuni mai 84 Tsehhoslovakkia Bruntali linn. Tankidiviisi komandandi-
roodu autovsvoodi remondijao komandör.
teenisin 1977-79 Kaliningradi oblastis Tśernjahovski ja Ozjorski vahel pisikeses PVO väeosas ca 30 meest lokaatori vanemoperaatorina juhtimispunktis. Oli veel 2 eestlast. Tunnistati rahvavaenlaseks, kuna ei astunud komsomoli ja oli ka teisi põhjuseid. Seepärast viidi 3 kuud enne lõppu Gvardeiskisse suuremasse väeossa.
2 Dets 65 - 25 06 68 Arhangelski obl Plisetski rj st Puksa 2. Kas on veel meie poisse alles?Mäletan Tõnis Erilaidu,(Tallinnast) Johannes Vasilievit (Kiviõli Maidlast)Maido Reinvald (Tartust)Aleksander Mätas (kihnust)kutsusime KIHNU JÕNNIKS.ps PUKSA OZERO JELS OOZERO ehk tuleb midagi tuttavat ette.
Teenisid Shindandis 84-86.Ise olin Heratis ja veel 3 eesti poissi ühes roodus aastatel 85-87.Võiksime suhelda ja koondada teisigi meie mehi, pole kaua kellestki midagi kuulnud.
Vaatan et siin väga palju vendi kes teeninud täiesti 80-ndate lõpus, kas tol ajal metsa mineku mõtet ei tulnud ja nüüd natuke nagu kahju maha visatud ajast ei ole?
Kindlasti polnud see mahavisatud aeg, aga seda on võimatu selgeks teha inimesele, kes ise (vene)kroonus käinud ei ole. See oli siiski enamikel juhtudel tõeline elukool.
Mai 1979-mai1981 Kaliningradi linn Artelleriiski tänav. Sõjaväeosa 11528 kindralmajor Markejev. Meie polgu nr.41603. Polgukomandör polkovnik Alijev. Suurtükivägi. Autojuht. Pärnust oli Vadim Marks, kes läks sealt Afganistaani. Rohkem ei ole temast midagi kuulnud.
1988 sügis kuni 1990 sügis.Pihkva oblast Velikie Luki linn .Olin vist peale 45-ndat nii esimene kui ka viimane eestlane sealkandis.Olin PVO vägedes ja fotograaf.
84 sügisest kolm kuud Ferganas utsebkas.Aga kuna afgaanis oli suur autojuhtide puudus,siis korjati kõik baltikumi poisid ära.kuigi utsebka oli ette nähtud 6 kuud.Edasi,kuni lõpuni 345 eri õhudessant polk Bagramis.Kuigi ega kohapeal palju saanud olla,kogu aeg "na vaine".Kui päris aus olla,siis pole eestimaad nii risti-põiki läbi sõitnud,kui sai seda maad nühitud.86 novembris sain koju.
Tagasi pöördudes veel niipalju,et enne kroonu minekut lõpetasin tolleaegse ALMAVÜ-Võru autokooli,kust sain ka BTR-i paberid,õnneks ei pidanud afgaanis seda kirstu roolima,pääsesin ZIL-ide ja muu paremaga.Ühesõnaga,kui on kedagi sellest ajast seal olnuid,või kedagi miskit huvitab,helistage 53844088 Siim.
Näh,kurivaim.Toksisin siin oma elulugu,aga unustasin vanad relvavennad sootuks tervitamata.Ühesõnaga palju tervisi Illile,Silverile,Vanajõlele ja üldse kõigile,kes täitsid oma "internatsionalnõi dolg"
Slovakkia--84-86,,,,5-Eestlast-köikk okey.
Terviseid,kui loete.
Imelik möelda,et mu azerbatsaani,usbeki,tadziki,ukraina,moldava,tatarl
ased-tuttavad rindekaaslased on kuskil södimas vöi juba oma vabaduse nimel lahkunud.
aabhar@suomi24.fi
84 mai-87 aprill Leningradi oblast mereväe autojuht, alustasin ZIL-ist,lõpetasin LAZ bussiga,kolm aastat,ei kahetse siiamaani,meie väeosas eestlasi polnud,ümberringi ikka juhtus nägema.Kurs molodovo boitsa Krasnaja Gorkas,seda kohta peaksid teadma paljud mehed,kes on teeninud mereväes.
Tervitan Eesti poisse,kes 1981 kevadel Karjala kannasele Sestroretski linna õppesse sattusid.Sinised pagunid peale ja lennuväe abiteenistusse raadiomajakate nuppe keerama(vahest ka p...e).Hilisem teenistus Ida-Ukrainas.Vanaisad madistasid seal II ms ajal kõvasti.Eks megi olime nemtsõ i fašistõ.
87-detsember kuni 89-oktoober. 1194 bco.rostovi obl. taganrog.tervitaks kõiki ja oma san-poliiti kes oli tsetsseen,algul suur vene patrioot lõpuks komsomoli vihkaja ja kõva eestlaste poolehoidja.ise sai korra kodus käidud ,2-korda lasti paelad peale panna ja lasti ka järgemööda maha võtta.
0
aasta 80,kui läbi võru komissariaadi otse Kaliningraadi sattusime. Sõjaväeossa nr.56256.Meid oli väga palju Võru linna ja Võru ja Valga rajooni poisse.Olime alul garantiinis ja pärast poole õpetasime noortele BTR-i ja tegime neile õppesõittu,mida olime õppinud ALMAVÜ Võru autokoolis .kroonu sai otsa 82 aasta 4 mai,mil sai väikse valega varem koju. Tervitan kõiki, kes sel aastal- sakslaste poolt õhku lastud silla juures-polgus neil aastatel aega teenisid.
Tuli küsimus PP kohta.Väeosa asus Heratist Šhindandi poole umbes 8 km (lõunavaheajal jõudis mööda arõkki dukaanis ära käia vabalt), PP oli vist 54676 ja meist otse üle tee oli 101. polk.Teenisime neli eesti poissi ühes roodus (rem. rood)- "letutška peal üks, vee auto peal teine ja kahekesi olime "KETL"-te peal(vedukid lagunenud ja õhku lennanud tehnika jaoks).Polgus oli veel läbi aegade eestlasi nii umbes 5-6 meest.
