"Kokkuvõttes kallim" on suhteline mõiste. Mul polnud nii palju raha, et kapitalirenti võtta, st ma poleks saanudki seda tagasihoidlikku autot muidu. Tänu kasutusrendile kiman uue autoga ringi ja olen õnnelik. Kui oleks kapitalirendi võtnud, oleks pidand veel aasta näppu imema.
Kasutusrendi puhul ei pane raha auto alla kinni, veel enam kui seda raha polegi mida auto alla kinni panna.
Ei anna ju niisama ära. Sul on võimalus auto jääkväärtusega välja osta või siis hinnatakse auto ära ja kui auto reaalne väärtus on suurem kui jääkväärtus, siis aada vaheraha endale ja selle võid kasutada uue auto sissemakse tegemiseks. Seepärast eelistataksegi kasutusrenti- iga 3-5 aasta tagant uus auto ja ei mingeid muresid mahamüümisega.
No toome näite, ostad ntx 100 000 maksva auto jääkväärtusega 20 000 ja kasutusrendiga 3 aastat. Tahad sa öelda, et auto hind langeb 3 aastaga 80 000 krooni? Pigem on selle auto hind 3 aasta pärast 60 000 ja seega saad uue auto sissemakseks kasutada 40 000.-
Kui 100 000 maksnud kasutusrendi auto jääkväärtus on 20 000, siis saab sissemakseks kasutada ikka ainult selle 20 000, mitte mingi teoreetiline 40 000. Seda 40000 ei saa sa endale, kui tahad lihtsalt uut autot kohe saada peale kasutusrendi lõppu.
Ainuke variant on hävingust pääseda nii, et auto jääkväärtusega välja osta 20 000 eest ja siis nn turuväärtusega ise ära müüa 60 000 eest ning seejärel kui oled ise vana auto ära müünud, saada alles uue sissemakseks raha.
Kui ise automüügiga tegeleda ei viitsi ja tahad kohe peale kasutusrendi lõppu vana auto uue sissemakseks jätta, siis hävid antud näite puhul 40 000 mis on jääkväärtuse ja turuväärtuse vahe.
Minule tegi hansaliising 3 pakkumist. Kasutusrent, kapitalrent jääkväärtusega 20% ja kapitalrent 0 jääkväärtusega.
Kasutusrendi kuumakse oli u.100 krooni kallim kui kapitalrendi kuumakse (jääkväärtus oli mõlemal 20%).
Võtsin kapitalrendi, 100 ei morjendanud enam parituhendese makse juures.
Kasutusrenti kasutavad ikka suuremalt jaolt ettevõtted ja väga väiksel määral eraisikud,sest tõepoolest sa maksad ju n.ö.kasutuse eest,teine asi,kui auto tagasi annad ei tohi olla ühtegi viga ega kriimu autol,kui on siis pead need kõik teeninduse hindadega kinni maksma,sest muidu autot vastu ei võeta,sest enne auto üleandmist tehakse talle tõsine tehniline kontroll.
Eks ta ole maitse asi ja ka kuidas mingi variant sinu elustiiliga sobib. Ise eelistan elada nii, et väljaminekud on enam vähem stabiilsed ja ei peaks perioodi lõppedes väljaostuks muude asjade arvelt suuremat summat välja andma või koguma.
Said vist juhiload tehtud ?
Missuguse autoga sind siis varsti linnavahel näha saab ? :)
Kapitalrent on võetud 5 aasta peale ja kavatsen 2 aasta pärast uue vastu välja vahetada. Ei ole veel inimest kohanud, kes 5 aastat liisib ja siis on õnnelik omanik.
Ükski auto ei ole nii hea ja armas, et surmani tarbida.
Järgmisel jätan jääkväärtuse veel kõrgemaks kui lubavad.
Ise oman 2 a vana autot ja nüüdseks on auto välja ostetud. Uut liisingut üritan võimaluse korral vältida, sest kasko teeb liisimise väga kalliks. Ise arvan et kui see uuena ostetud auto suudab mind 12 aastat teenida, siis olen autoga rahul. Liisingu arvelt säästan näiteks iga aasta reisikuludeks raha.
Mõned autod on siiski head ja armsad surmani :).
Mul endal probleem: Auto juba niii vana, aga näed
loobuda ikka ei suuda :).
Liisinguautodega vist kipubki olema nii, et need
ei saagi omaks ja armsaks, kuna inimesed ei tunne end
õieti omanikena ning mõtlevad, et niikuinii võtan
varsti uue.
mina näiteks müüsin kasutusrenditud auto kallimalt kui jääkväärtus maha ja ülejäänud raha kandis liising ilusti arvele. Liisingut ei tülitanud ennem kui kaup koos. Varjant on ka uue auto müüale maha müüa kokkuleppe hinnaga. kokuleppehind - jääkväärtus = sissemakse.
Arvestada tuleb käibemaksuga "turuväärtuselt", mida rakendatakse ka eraisiku kasutusrendi puhul. Turuväärtuse ütleb kas konjuktuuri instituud või aksepteeritav hindaja--sisuliselt kõik autofirmad.Autofirmad ilmselt hindavad ikka turuväärtusele vastavalt auto seisukorrale, mitte laest võetud keskmisele hinnale, mis on tavaliselt mõtetult kõrge.
Huvitav ongi just see, et liisimisel lisanduvatest täiendavatest kuludest on kaskokulu tihti suurem kui intressiosa (jättes laenu põhiosa välja, sest see tuleb korraga väljaostes nagunii maksta). Mõtetult suurte lisanduvate kaskokulude tõttu eelistangi võimalusel auto väljaostmist liisimisele. Liisinguintressi iseenesest võib päris väikese saada.
ja kui kaskot netu.
Ära aetakse või metslooma alla ajad.
Peab sul olema tagataskus kõva nuts.
Esklaas kivi saab, kasko korvab ilma oma vastutuseta.
Veljed 20000.- omavastutus 3000.- kah abiks. jne.
Vähemalt muretu, ei iial tea mis võib juhtuda. Mis sest, et eestlane mõtleb: minuga ei juhtu kunagi midagi.
Need nimetatud riskid on tegelikult väiksemad kui arvata võid. Valuvelgi omale muretseda ei plaani ja auto ise ei ole ka varaste TOP tabelites. Mõtetult suur omavastutus iga pamperi kriimu eest ei tasu ära, odavam on ise 100.- parandusvärviga kriim üle teha kui kaskoga jännata ja suurt omavastutust ikkagi maksta.
Esiklaasi puhul on mulsüüdlane võimalik tabada ja LÕ võrmistada. Ja selle allesjäänud kakso aastamakse eest võin ma ikka väga palju esiklaase iga aasta vahetada.
Tahan öelda seda, et kaskomüüjad kindlustusfirmad elavad või sees, sest liisingu puhul on kasko kohustuslik ja neil ei ole mingit hinnasurvet mõistlikke hindu pakkuda. Kasumid, mis suurtest üldkuludest üle jäävad, on ikka meeletud. Väljamaksete osa kogutud rahaga võrreldes on tühiselt väike.
Esiklaasi puhul on mulsüüdlane võimalik tabada ja LÕ võrmistada. Ja selle allesjäänud kakso aastamakse eest võin ma ikka väga palju esiklaase iga aasta vahetada.
Segast peksad??????
mida LÕ sa vormistad kui ise juhtud sabas töllendama ja minu auto alt kivi saad. äkki ütled veel politseile et ma põgenesin sündmuskohalt kui ma mingi vandi käegavehkimise peale ei suvatse peatuda?
Mis LÕ sa vormistad???
Liikluskindlustuse seadus, § 44. Hüvitamise alused ,(3) Ei hüvitata:
8) kahju, mis on põhjustatud teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit.
No kui sa 30 km/h piiranguga teel minust kiirust ületades mööda sõidad ja minu auto tagasireastumisel kivi saab, siis võid arvestada et niisama sa ei pääse. Siis läheb asi karmiks kätte. Mingit kokkuleppimist ei tulegi sel juhul.
tegelikult kasutusrent on kahjulikum, kuna sa jääd sellest autost ilma ju, raha reaalselt midagi tagasi eriti ei saa.
kapitalirent on kasulikum, saad auto ikkagi endale.
kasutusrendis on kasu siis, kui ei viitsi autot müüa ja kui on firma auto, et firma sõidab sellega väga palju nii 100 000 aastas, siis on kasutusrendil mõtet.
Uute ja kallimate autode puhul igaljuhul kasutusrent. Sõidad muretult 3 aastat ära ja võtad uue. Aga vanema auto puhul juhul kui tahad peale liisingu lõppemist endale, siis kapitalirent. Ei usu, et eriti paljud kasutaks kapitalirenti, asjal puudub ju mõte.
müün 100 000 krooniga ostetud auto kolme aasta pärast 70 000/60 000 maha ja panen saadud raha uuema auto sissemakseks ja vähendan sellega järgmise liisingu kuumakset...
Kui pärast liisingperioodi lõppu on viitsimist auto müügiga ise veidikenegi tegelda, on saadav summa reeglina suurem, kui pakub jääkväärtuseks uute autode müüja. Tema tahab ju ka elada.
Kasutusrendi puhul on veel mõned varjatud puudused, millest avalikult ei räägita. Näiteks piirab automüüja reeglina aastase läbisõidu (tavaliselt 30000 km) ning auto tagastamine liisingperioodi lõpul ei pruugi alati nii lihtsalt minna, kui uue auto kätteandmine aastaid tagasi.
Aga kui on soov sõita võimalikult uhke ja kalli autoga ilma perspektiivis mõtlemata on kasutusrent kindlasti soositum valik.
Minule on andnud kasutusrent kindlus tunde, et ei pea oma aega ja närve raiskama müügi peale. Oluline on ,et hooldused on tehtud ja auto on tehniliselt korras. Mingid kivitäkked, salongi kulumine jne. need on loetud loomulikuks ja arvet pole tehtud. Olen ka enne lepingu tähtaega sõiduki poodi tagasi viinud ja leppinud hinna kokku . Uue samast kohast kohe vastu võtnud. Selline vahetus oli võimalik ainult headel aegadel. Praegu kus müügi platsid kasutatud autosid täis ja ostjaid on raske leida. Pole keegi eriti vaimustuses ostma autot jäägiga sisse kuna jääk on tihti sama mis turu hind.
to marita57
Täna autot tagastades on reeglina just vastupidi, headel aegadel lubati lepingutesse päris kõrged jääkväärtused ning täna liisingu lõppedes saab auto ikka väga mugavalt ja kasulikult tagastada. Ma oletan iseenda kogemustest, et 2004-2008 kasutusrendi võtnud on tagastamisel palju paremas olukorras kui auto väljaostjad või kapitalirendi võtjad, kes peavad tänases hullus turuolukorras üritama oma autost kuidagi lahti saada.
Ning sellest perspektiiviga mõtlemise jutust ma ei saa üldse aru.
to mmss
Täna autot tagastades on tõepoolest selline olukord nagu Sa kirjeldad. Aga ütled ka väga täpselt, et nende heade aegade näol oli tegemist hullu turuolukorra tekitamisega, mis pole varem nii olnud ja millest paari aasta pärast on vaid mälestus.
Praegu on liisingfirmad tõesti hädas ja teevad kõikvõimalikke vigureid, et mitte oma lollusest pakutud tingimustel liisitud kasutusrendiautosid mitte tagasi võtta. Aga usu mind, see on ajutine nähtus ja nii see ei jää! Eks liisingfirmad õpi ka kurbadest kogemustest ja ületäitunud müügiplatsidest.
Perspektiivis mõtlemise all pidasin silmas kasutusrendi kestusaega, ehk et juba mõnus ja mugav on auto ostuhetkel see kasutusrenti võtta, aga jube ebamugav seda pärast liisingfirmale tagasi pakkuda.
Loomulikult tuleb enne mingi lepingu sõlmimist arvutada ja tingimustes läbi rääkida ning igaüks saab kaaluda, millisel moel on mingi vara soetamine/kasutamine talle endale kõige otstarbekam. Mina olen kasutusrenti kasutanud just sellepärast, et leian, et ma suudan oma vaba raha tulutoovamalt kasutada kui seda auto alla mattes, st. ma suudan sama raha pealt rohkem teenida kui liisinguintress. Seni olen suutnud endale piisavalt soodsad kasutusrendilepingud välja rääkida ja olen rahul.
Sellest auto tagastamise üle käivast poleemikast ei saa hästi aru. Ega kapitalirendiga väljaostetud või kohe väljaostetud samamoodi kulunud/kasutataud autost vabanemine ju praegu lihtsam pole, auto on auto ja turg on ju kõigile ühesugune.
Kasutusrent on igastahes kasulikum , eriti kui palju sõidetakse.
noo sõidad koguaeg uue autoga , pole muret pärast liisingu lõppemist et mis selle romuga teha ja kellele müüa. paraku ongi nii et need odavad prantsuse ja korea autod ei suudagi rohkem koos püsida kui umbes 5 aastat. milleks siis omada peale liisingu lõppu autot mis iga kuu vajab remonti rohkema raha eest kui peab maksma uue auto eest.
to marita57:
Millised need vigurid siis on, mis liisingufirmad (pigem vist ikka automüüjad?) teevad? Kui on huvitavaid näiteid, pane kirja. Võib-olla siis mõni kasutusrentija oskab edaspidi ettevaatlik olla ; )
Mina ei ole viimase instantsi kohus, kelle asi on öelda, kas õigus oli Kargul või Amservil. Kuid isiklikult eelistaksin säästa oma närve sarnases olukorras, kus kliendil oli (õigustatud?) ootus auto tagasivõtmiseks ja see ei täitunud. Kapitalirendi puhul võid loota ainult endale ja see on oluliselt parem (kuidas kellelegi jälle).
Sellest konkreetse firma ja konkreetse isiku vahelisest üksikjuhtumist on muidugi raske teha järeldust kasutusrendi kui finantseerimisviisi kohta.
Tean inimesi, kes on saanud toidumürgituse, aga tahes-tahtmata ma ei saa sellest teha järeldusi söömise kui tegevuse kahjulikkuse kohta.
Kuna finatseerimine on vahend, mitte eesmärk omaette, siis igasuguste vahendite valikul on määravaks otstarbekus ja kasulikkus ja see võib erinevate juhtumite korral erinev olla.
Kargu pole sugugi üksikjuhtum, selliseid on veel. See käis mingil hetkel vist ka ajakirjandusest läbi. Ma lootsingi, et äkki marita ehk kostitab meid mõne kurioosse case'iga veel.
Selles asi ongi, et tuleks vaadata, mida ja kuidas süüa ; )
Pisut ettevaatust ei tee halba.
Õigupoolest on ju probleem selles, et puudub korralik statistilist analüüsi võimaldav tagasiside selle kohta, milline on automüüjate/liisijate teenuse kvaliteet. Mida me näeme, on ohtralt kinni makstud müügikampaaniad. Aga mis juhtub pärast auto ostu? Keegi ei oska ju öelda, milline on tegelikkuses kahe vabalt valitud automüüja 'tasemevahe'. Ega ei jää muud üle kui üritada konkreetseid juhtumeid analüüsida.
Õige, kuid see annab siiski infot automüügifirma või liisingfirma ja nende teenuste kvaliteedi kohta, mitte kasutusliisingu kui universaalse finantseerimisvahendi kohta.
