Otsisin, kas seda teemat on siinses foorumikeskkonnas eelnevalt põhjalikumalt puudutatud, kuid avastasin, et pole (st mina täit selgust veel ei saanud). Seega otsustasin, et uurin siinsete foorumlaste käest, kumb liisinguvariant on eelistatum rahva seas. Ja samuti oleks huvitav teada, miks ühe või teise kasuks otsustatud sai.
Mul on endal hetkel käsil samal teemal otsustamine. Kasutusrent on küll odavam, kuid sõna 'kasutus' tähendab reaalse 'peremehestaatuse' puudumist. Kapitalirent (jääkväärtusega) on nõksa kallim (või nohh mis nõksa - sott ja pealegi), kuid mulle on erinevad allikad selgitanud, et see on mõnes mõttes kindlam tehing, eriti, kui arvestada võimalusega, et enne liisingperioodi lõppu võib liisinguvõtjal tekkida tahtmine/vajadus autost lahti saada või see mõne teise vastu välja vahetada. Ka perioodi lõppedes olevat selge ja lihtsalt mõistetav see summa, mida auto eest veel välja käima peaks (st jääkväärtus) juhul, kui peaks olema tahtmine see lõplikult endale välja osta. Kasutusrendi puhul tundub mulle see käibemaksu lisandumise teema suht ebakindel, mille tulemusena võib vahetamisel ja/või liisinguperioodi lõppedes ebameeldivaid segadusi tekkida.
Krt, mulle on see praegu esimene kord autot liisima hakata ja kohe kuidagi ei tahaks, et mu n-ö 'koolitusraha' väga suureks läheks juhul, kui 'vale' liisingu valin.
Niisiis - palun siinseid foorumlasi natukene kirjutada oma kogemustest kasutus- vs kapitalirendi teemal ja seda, kumba ise kasutate. Või siis mida iganes mõtteid antud teemal :-)
Esiteks peremehestaatusest. Nii kaua kuni aut pole 100%-liselt tasutud, on peremeheks liisinguandja liisingu tüübist sõltumata. Seega kapitalirendi puhul on kuni viimase makseni sõiduki omanikuks pank.
Mina eelistasin kasutusrenti. Seda sellel juhul, et esiteks on odavam. Teiseks võibolla mulle see auto enam mingil hetkel üldse i meeldi ning siis on lisingu lõppedes hästi lihtne: annad auto pangale tagasi. Nöiteks mina küll isiklikult ei viitsi auto müügiga tegelda. Vastu püksa sab sellega nii ehk teisitining las siis möllab selle asjaga pank. Samas kui väga meeldib ja peale liisingu perioodi on auto OK, siis saab kas auto kohe välja osta või liisingu ümber vormistada null kroonise jääkväärtuse peale (ehk siis kapitalirendiks). Selle kasutus ja kapitalirendi vahe ongi jääkväärtuses. Esimesel juhul on see mingi % kuid teisel juhul kindel 0.
Nii et mina liisin hetkel kahte autot kasutusliisinguga. Mõlemad on väga heas korras, kuid ise olen ära ootaval seisukohal. Ühte autot on veel 2 aastat maksta ning teist 4.5 aastat. Olen valmis vajadusel nii autost loobuma (kui mõtetult lagunema vms hakkab) kui ka liiingut ümber vormistama.
Wigur, kas liisid era- või juriidilise isikuna? Käibemaksukohuslasena või mitte?
Teiseks palun selgita, mis mõte on siis üleüldse kapitalirendil, kui kasutusrent on sama hea, kuid odavam? mina näen siin IMHO loogikaviga, sest mitte keegi ei hakkaks ju siis kapitalirenti kasutama. Siin peab ikka mingi konks olema!
Tean inimesi, kes väidavad, et kasutusliising on nonsence, sest maksad auto eest, kuid autot endale ei saa. Ja milleks sa väidad, et keegi ei kasuta kasutusliisingut? Praktiliselt kõik firmaautod on kasutusliisingu peal, sest kasutusliisingu lõppedes saab auto anda järgmise auto sissemaksuks. Põhimõtteliselt näiteks ka eraisikuna lähed liisingu lõppedes poodi, valid uue auto välja, jätad vana auto poodi ja sõidad uuega minema. Kapitalirendi puhul pead hakkama ise müümisega tegelema, mis võib mõne jaoks liigne tüli olla, sest elu eesmärk pole mitte autot omada vaid auto abil oma elu paremini korraldada.
Nii et paljude jaoks on kasutusliising lihtsam, mitte tingimata odavam, kuigi tavaliselt jääb ju 20% auto maksumusest tasumata.
Paljud eraisikud aga valivad omale kapitalirendi, sest neid arvatavasti hirmutab mõte, et liisingu lõppedes oled nii rahast kui autost ilma. Samas rahakam inimene eelistab just kasutusliisingut, sest liisingu lõppedes saab väga väikese vaevaga uhiuue auto.
kasutusrendis autost oli minul suht raske lahti saada. Kuna pidin hindamiseks autot näitama. Kästi likvideerida kõik vead ja kivitäkked. Lõpuks peale pikka keberniiti sain lahti.
Samas hetkel naise autot (kapitalrent) pakkudes salongi sain kohe kaubale, võeti vana sissemaksuks ja korras.
Kasutasin Hansa kasutusrenti ja pank hakkas nöökima, et ei ole heaperemehelikult käitunud. Kapitaliga seda probleemi ei olnud, see ka hansaliisingus.
Samuti hiljem väljaostes tasud ka eraisikuna kasutusrendi lõppedes käibeka turuväärtuselt (kapitalil seda ei ole vaja).
Ja kui nüüd uue auto pakkumisi võrrelda siis kasutusrent on 120kr kuumaks odavam kapitalrendist. (mõlemad jääkväärtusega 25%).
Võtan kapitalrendi ja see 100 eeki ei morjenda.
Wigur, ma ei ole väitnud, et, keegi ei kasuta kasutusliisingut!!! Olen ka sellega nõus, et enamikus firmades on kasutusrendi peal, praegu rõhun eraisikutele.
Ma väidan, et kui see oleks ilmtingimata odavam ja mugavam ühtekokku, siis ju keegi ei kasutaks kapitalirenti. Juhtisin tähelepanu lihtsalt sellele, et ju siis seal mingi konks on ja kapitalirendil ka omad eelised või kuidas?
Lihtsalt, selgitage mulle, kuidas on võimalik, et kõigi muude tingimuste samaks jäämise juures on võimalik lihtsalt ühe liisinguvormi puhul rohkem ja teise puhul vähem maksta? Tasuta lõunaid ei ole ju olemas!
Eraisiku jaoks on minu arvates kapitalirent mugavam ja kindlam. Kui tahad uut auto osta, siis saad ju selle alati sissemaksuks anda ja sealt tuleva summaga liisingu lõpetada. Kasutusrendi juures on kahtlane see turuväärtuselt tulev käibmekas väljaostu korral. Vanasti ei saanud kapitalirendi juures jääkväärtust jätta, nüüd on see võimalik - s.t viimane makse on siis vastav % auto hinnast.
Kasutusrendist pole eriti kasulik autot välja osta. Mina muudaks kasutusendi lõppedes lepingu kapitalirendiks ning tiksuks auto väärtusega nulliks.
Lõpuks veel see, et miks hkkas pank nöökima kasutusliisingus olnud auto pärast? Aga sellepärast, et seda pole veel panga käesttäielikult välja ostetud ning pangal pole auto ennast veel tasa teeninud. Slle puudu oleva raha peab pank saama järgmiselt inimeselt, kes selle auto liisib/ostab. Lisaks on võimalik pangal ka kasu teenida, kui auto heas korras või vastupidi kahjumisse jääda, kui masin räämas. Se asi on pangale väga oluline ning seetõttu nad peedistavadki kasutusliisingus olnud autosid.
Samas kapitalirendiga välja ostetud auto puhul pole pangal selliseid probleeme, sest pank on oma raha juba kätte saanud (kogu auto on kinni makstud) ning edasine on uba puhas kasum pangale. Kahjumisse jääda ei saa.
Nagu näha, siis taandub kõik rahale. Siit ka see, et mida kallim auto, seda lihtsam on seda pangale peale kasutusliisingut tagasi anda, sest kallimatel autodel püsib hind üldiselt kõrgem niing kaautod ie on kvaliteetsemad ning arvatavasti pank niimoodi nöökima ei hakka. Pank oleks lausa sillas, kui keegi võtab 3 aastase kasutusliisingu peale näiteks Lexus LS-430, sest selle autoga saab tõeliselt kasumit teenida. Millisest hinnast maksab esimene kasutaja näiteks mingi 650 tuhat ära. Siis läheb auto umbes sama hinnaga uuesti müüki. Järgmine kasutaja maksab 650-st mingi 430 ära (pank on juba plussis) ning see auto läheb kenasti ka kolmandale ringile mingi 300 tuhandese hinnaga, kus arvatavasti võetakse see auto juba kapitalirendile ning pank on millise auto pealt pea kaks mili teeninud (intressid ju ka). See pankadele meeldib.
Nii kaua, kuni auto pole täielikult kinni makstud, on auto omanikukspank ning sellisel juhul saab pank teha nõudmisi, kuidas tema varaga ringi käiakse ning ta saab nõuda vara taastamist mingile ette määratud tasemele.
Peale auto kinni maksmist (kapitalirendi lõppemisel) saab omanikuks liisinguvõtja ning pangal kaovad igasugused õigused sellele varale. Siit ka see, et pank ei nöögi vara seisukorra üle, sest pank pole vara omanik. Seega ei saa enam pank esitada mingeid nõudmisi. AInult hinna üle saab vaielda.
wigur: nagu ma aru saan, pole Sa seni ühtegi liisingusse võetud autot uue vastu vahetanud -
on see nii?
Natukene vildakas tundub mulle Su väide, et kasutusrendi korral on hea ja lihtne auto müügi osas (et annad selle uue auto sissemaksuna automüüjale) - mul on küll selline tunne, et suurt vahet pole, kas oled kasutus- või kapitalirentinud oma autot - sissemaksuks saab seda kasutada täpselt ühte moodi - veered automüüja väravasse mingil ilusal päeval, ütled, et näed - ma tahan seda teie autot sealt vitriinist - ja siis osutad oma autole, et võtke see sissemaksuks.
Kui Sa nüüd x-päeval x aasta pärast tahad oma Octavia ära müüa ja näiteks uuema Octavia asemele saada, siis ei ole (minuarvates) automüüja seisukohast mitte karvavõrdki tähtis, kas oled oma praegust autot kasutus- või kapitalirendiga liisinud. Ta nimetab Sulle summa, mille eest on ta nõus Sinu auto endale müüki võtma ja see summa, mis jääb uue auto sissemaksuks selgub siis, kui automüüja pakutud summast Sinu kohustused liisingfirma ees maha lahutada.
Kapitalirendiga tasumise korral on selge ja klaar see summa, mis Sa pangale auto eest tollel ajahetkel x veel võlgu oled, seega - automüüja pakutud summa miinus auto tasumata osa = x-kümmend tuhat, mis läheb uue sissemaksuks.
Mulle selgitati (Helkamast) kasutusrendi kohta selliselt, et liisingperioodi lõppedes või ka varem (kui tekib tahtmine autot vahetada ntx) peab oma auto laskma automüüjal 'teistmoodi' ära hinnata, st et määratakse auto jääkväärtus tollel ajahetkel x. Selleks pidavat automüüjad koostama miskisuguse akti, kus nad näitavad ära, mis on konkreetse auto tolle hetke jääkväärtus. See akt olla siis aluseks liisingfirmale, kes selle summa pealt arvestab käibemaksu, mis omakorda liitub sellele käibemaksuta summale, mis graafiku järgi liisingule veel võlgu ollakse. Teine variant olla see, et liisingfirma vaatab Konjunktuuriinstituudi
kodulehelt, mis on sinu auto selle hetke jääkväärtus ja selle saadud summa pealt kalkuleerib käibeka.
Eeltoodu aga on minu jaoks see kõige mõtlemapanev tegur selle kasutusrendi juures - st 'määramatus'. Kust kurat mina tean, kas automüüja oma akti on nõus märkima minu auto jääkväärtuseks seda summat, mis ma liisingule veel sees olen, või arvab ta selle väärtuse kõrgema olema ja sellest lähtuvalt pean ma käibemaksu rohkem plekkima (sellega kaoks kogu kasutusrendi eelis kapitalirendi ees, võimalik, et läheks kallimakski).
@ minu kogemused: kas Sinul hindas autot siis liisingfirmast mingi asjaline? Mulle (jällegi Helkamast) räägiti asi kuidagi hästi lihtsaks, et liisingfirmal on suht kama selle auto kohapealt. St et liising müüb selle auto lepingusse fikseeritud jääkväärtusega automüüjale tagasi kui liisinguperiood otsa saab ja asi lõpetatud nende jaoks. Seega paneb mind täitsa imestama Sinu jutt selle kohapealt, et liisingust keegi kobises auto korrasoleku kohta... Äkki täpsustad?
Praegusel hetkel olen ma otsustanud Hansaliisingu kasutusrendi kasuks, kuid kuna see tegelane, kellega tollest firmast olen suhelnud, minusse kuidagi eriliselt *****stlikult suhtub ja nagu üldse ei kipu huvi minu vastu üles näitama, olen ma hakanud isegi kahtlema firma osas. Teise tugeva alternatiivina olen kaalunud Sampoliisingu jääkväärtusega kapitalirenti, mis maksab küll 100 rohkem, kuid kus vähemasti see inimene, kes minuga tegelenud on, on väga asjalik, abivalmis ja igati meeldiv olnud.
Niiet ma võibolla muudan veel oma arvamustki..
Kommeteerisin "minu kogemused" juhtumit ning püüdsin miskit loogilist seletust leida. Endal pole veel ükski liising lõpuni jõudnud, nii et omad kogemused on veel saamata.
See käibemaks on jah risti põiki jalus. Käib see asi ju ka peale kasutusrendi lõppu auto välja ostmisega kaasas. Siis tahaks nagu seda moodi, et auto oleks võimalikult odav, et käbi väike tuleks, aga liisinguandjale see muidugi ei meeldi.
wigur: tead, tegelt vaidleksin vastu sellele Sinu väitele, et liisinguandjale ei meeldi võimalikult väike käive. Tal ju tegelt ****cz savi, kui suureks auto jääkväärtus hinnati - tema saab autost lahti niipea, kui liisingperiood lõppenud (automüüja ostab tagasi). Rohkem loeb liisingfirmale see nummer, mis automüüja talle nimetab, millega müüja Sinu kasutatud autost probleemideta vabaneda suudab. Eesti keeli panduna siis see summa, mida automüüja on Sulle kui 'vana' auto müükitoojale nõus maksma. Kui see summa on suur (nt 150k viie aastase auto puhul), auto jääk aga on soetusmaksumusest 20%, siis on see kahe summa vahe see, mis liisingfirmat huvitab. Minu tagasihoidliku arvamise kohaselt :)
Isegi kui automüüja oma aktis kirjutab auto jääkväärtuseks vähem, kui on liisinglepingusse seatud (nt 20% asemel 10-15), siis on liisingfirmal sellest pohlad, kuna auto väljaostmise korral maksaksid Sina selle käibe - firmad omavahel autot tagasimüües vist (võin eksida) sellest käibest ei huvitu.
Heh naiivitarid, väiksem kuumakse ei tähenda et asi sulle (eraisikule) kokkuvõttes odavam on.
Kui juba soti-paarise "kokkuhoiu" pärast ühe või teise liisingu tüübi kasuks otsustad, tundub idee jätta auto kunagi ostetava uue auto sissemakseks erilise priiskamisena, sest oletatavasti ei võta ükski autopood sinult autot turuhinnaga omale müügiks.
Aga edu!
Kapitalirent sobib, kui ei ole sa suurem kilomeetrite koguja ja auto sinu käes ka 10aasta päerast nagu suus välja näeb ja ka tehniliselt heas korra on. Lihtne on auto omastada ükstaspuha mis hetkel. Igakuine laenukoormus on küll suurem, aga lõppkokkuvõttes tuleb odavam, eriti, kui liisitud auto on hästi hinda hoidev.
Kasutusrendi puhul on suurimaks miinuseks just see et käibemaksu arvestatakse mitte laenujäägilt, vaid auto turuhinnast, seega ei ole harvad juhused, mil auto jääkväärtus on peale rendiperioodi vaid mingi 25000, aga käibemaksu pead tasuma autot endale tahtes täiendavad 25000kr;). Minuarust sobib t arohkem juriidilisele isikule, kes käibeka tagasi saab ja kes üldjuhul autot töövahendina kasutab, ehk ta ruttu raipeks sõidab... Seepärast tuleb täpselt endale selgeks teha, mida tahad, palju oled suuteline maksma, jne. Ise liisin juba teist autot kasutades kapitalirenti, ja palju mugavam mulle, eriti, kuna praegusest autost ei taha loobuda ka peale liisinguperioodi...
Mu sõidukil lõpeb kohe 5-aastane kasuturent. Ei soovi autot endale, pank käseb minna BRCsse hindama. Loomulikult käin ma enne pesulast läbi. Siiski on selle 5 aasta jooksul masinale nii münedki kivitäkked ja kriimud tekkinud, esineb ka pisemaid elektrisüsteemi vigu. Kas need tuleb siis minu kulu ja kirjadega likvideerida?
Tõenäoliselt ei lase. Mõlgid on muidugi teine teema. Igaks juhuks vaata auto jääkväärtust ja tema turuhinda, äkki tasub hoopis kiirmüügiga kellelegi kolmandale müüa! Kiirmüük = pane turu odavaim hind.
Mul mure selline et ei näinud sellise vastust..Mul auto kasutus rendiga ja tahan autost lahti saada.Auto turuväärtus on u 100000 tuhat aga liisingu jääk on 106000 tuhat.Mis edasi?Kuidas autost lahti saada.Kui palju pean juurde maksma?Liisingut on maksta veel 2a.
Kuidas autost lahti saada?Eks ikka müümise teel.Ja juurde pead maksma müügihinna ja liisingujäägi vahe.Nii,et sinu case puhul siis 6 tonni ja ülespoole,sest reeglina on reaalne müügihind soovhinnast ikka allpool.
Ja lugege eriti hoolikalt swedbanki ja sebi kasutusliisingu tingimusi. Olen näinud kasutusliisingulepinguid, kuhu liisingfirma paneb kirja kasutusrendi puhul lubatud maks läbisõidu (ja selle ületamise korral maksad iga kilomeetri eest), ja lepinguid, kus juhul kui auto väärtus on väiksem kui jääkväärtus, (olgu selleks siis mõlgid, üldine hooramine, vmt), tuleb sul pangale kinni maksta jääkväärtuse ja panga poolt saadud raha vahe. Eriti valusalt laksab see siis kui poole kasutusrendi pealt auto tagasi antakse/võetakse.
Max läbisõit on kasutusrendi puhul tavaline tingimus ja seda kõikidel liisinguandjatel. Jääkväärtuse ja panga poolt saadud raha vahe kinnimaksmise suhtes tm on veidi ebatäpne: see tingimus kehtibki üldiselt ainult lepingu ülesütlemise puhul, auto tagastamisel rendiperioodi lõppedes seda pole.
Millex liisida rentida autot. Lihtne naide. 10 aastat tagasi ostsin Tartu turult audi,mis maksis 52000 krooksu. Selle vaartus praegu on umbes 10000krooksu. Jarelikult olen kaotanud 10 aastaga 42 kilo rahas. Aga selle ajaga oleksin voinud liisida 2 autot kuumaksega 5000 krooksu.nyyd tekib ikka vahe kyll.polex autot ja 600 kilo vorra vaesem,lihtne.
teema jätkuks:
tundub, et kõik on väga lihtne, viid oma vana auto automüüjale tagasi ja valid uue välja. AGA - minu Citroen C4, 30 000 läbisõitu ja 4 a. vana - tüüp vaevus vaevalt nina tõstma ja poetas mokaotsast, et nemad arvestavad selle eest 75 000 -no mida! Kui vaadata sarnaseid müügis 135 000, võtta sealt marginaalid jms maha, siis arvaks, et vana eest võiks anda 105 000 vähemalt. No ja nüüd kus ma siis olen oma lihtsa vahetustehinguga? Loomulikult jääb alati võimalus panna kuulutus lugupeetud foorumioaniku leheküljele üles, aga auto müügiga tegelemise jant on asi, millega just liisingu peale minnes ma tegeleda ei tahtnud...
Kulla khkm, palun ära solvu, aga 135 tuhat on 4 aastat vana C4 jaoks paljuvõitu makstud, olgu ta kuitahes heas korras. Ehk siis küsida võib kõike, aga selle hinnaga need kaubaks ei lähe, vaatamata sellele, et automüüjal selline plaan oli.
Iga asi maksab ja seetõttu ongi kasutusrent mugavam, aga kallim auto pidamise viis.
ei tegele pseudo muredega, elu on lill
Olen kasutusrendis pidanud mitmeid autosid ja ka see aasta sai võetud.
Mingeid probleeme ei ole enne lõppu vahetamisel uue vastu või siis kui viitsid müüd maha ja maksad vahe pangale ja teenid vahelt ka pisku.
Milleks ajada kärbseid pähe.
Läbisõidu piirang on mõistlik 25 kilo aastas, kusjuures ise sõidan maks 12 kilo. Loomulikult tuleb autot ka hoida, ise ju kasutad ja kehv hooratud autoga ringi sõita.
Seda enam, et ettevõtte nimel on alati kasutusrenti hea pidada.
