kui 1,4 R4 96aasta toyota corolla võtab 8 liitrit linnas sajale , kas see on siis norm.omanik ütles et see on norm ja teised kes väidavad et linnas ca 6,5 -7 l sajale saavad sõidetud ajavad jura. teie vastustest oleneb kas ostan või mitte , vajan hästi öko autot
ega need numbrid, mis on toodud tehnilistes andmetes, pole mootori külge "kleebitud". Mida ma mõtlen selle lausega on see, et eelmine omanik ei mõtle bensu kulule vaid lihtsalt sõidab ja ongi kõik. Põhimõtteliselt on linnas võimalik sõita sama autoga ka nii 6,5 l sajale ja ka vähemaga, aga see oleneb ikka hetke liiklusoludest ning lõpetuseks, ka kõige ökomad diislid ja mis iganes, võivad näiteks tipptunnil venides samu või suuremaid numbreid ette manada. Jõudu otsustamisel
8 liitrit pole liialt suur, kui tegemist on vähegi suurema linnaga, kus on fooride taga seismist ning liikumist väiksematel kiirustel madalamate käikudega. Kui aga elad kuskil Põlvas ning "linnasõit" tähendab 4nda käiguga 60st kiirust ... siis on 8 palju.
Enda 1,3 (küll aastast 98 aga vahet eriti ei tohiks olla) võtab maanteel alla 6e ning linnas arvatavalt 8 ringi. Kõik muidugi sõltub ju ka väga sõidustiilist.
Omanik võib olla pisut raskema jalaga ning seetõttu keskmine 8 on. Isiklikult arvan, et mõistlikult sõites saab 7ga hakkama küll. Endal 1.3 ning mina tõesti ei ole sellel autol küttekulu suutnud üle 7,5 liitri keskmiselt 100 km saada.
Kütusekulu suurus sõltub linnas oluliselt siiski sõitjast. Kui sa suudad fooridega samas tempos kulgeda, ilma olulisi kiirendusi tegemata, pidurdad mootoriga, sõidad väikeste pööretega kõrgete käikudega, siis võid saada oluliselt vähem kui iga foori tagant autot peeneks ajades :) Ära unusta, et enamusel müüdavatel autodel omanik valetab kulu liiter-paar allapoole, soovides autot soodsamana näidata.
Ummikus seistes on nagunii kulu mitte kilomeetri vaid seistud tunni kohta.
6.5 sajale on Tallinna linnas bensiinimootoriga nagunii unistuste valdkonda kuuluv üritus - kui sõita päeval üldlevinud tänavatel.
Talvel sõltub kulu lisaks veel sellest, kas sõidad külma mootoriga tööle-koju, või lased sooja mootoriga ringi.
see on täiesti subjektiivne. kui hommikul panen külmalt auto käima ja sõidan linnas 15 mints 2 km tööle, ning kell 17.00 samamoodi koju, ja nii kogu aeg siis saan oma 1,8 mootoriga 12 liitrit sajale keskmine. samas kui mootor on soe ja sõidan linnavahel õhtul 50km saan keskmiseks 8 sajale. seega sõltub olukorrast
ise oman V 6 2.6l 110kw ja utlen ausalt et köige suurem tegur on juht ise söidan nii linnas 11.5l ja maateel 7.5l.Olen sõitnud suurem osa skandinaaviast ja euroopast läbi.Ja suur avastus mitte mootor ei vötta kütust vaid juht!Õnne ise ei julge vaatada nii väikseid riisi pirukaid.Kui tahad ultra vähe imuvat autod siis osta DIISEL aga korralik!Önne!
uuema 1.6 corolliga sain 5.5l sajale puhas linnakulu. Minge ökosõidu koolitusele!
1.4 71kw peab keskmine kulu ca 6.5l olema, kui ei siis midagi mäda. Üldiselt on korras bensukad väga ökod, mul hetkel 2.0l 110kw pill võtab 7l keskmiselt sajale.
Diislid suht mõtetud kõik, lõpuks maksad ikka peale, ja mingi 1liiter kokkuhoidu on ka nali ikka.
Hehhe, sõidust tuleb ikka mõnu tunda !
Linnas 20 L sajale, kui vaikselt suristan siis 15 L sajale, kas ma pean ökosõidu kursustele minema hr. audip3d3 ?
Masinatel erinev otstarve. 1,4L mootoriga ei ole sõidumõnu, 5,7-ga ei ole ökonoomsust. Väike mootor ei eelda alati väikest kütusekulu, sest seda piinatakse sellevõrra rohkem. Küsitud mootoriga 7-10L/100-le on norm tulemus, kõik sõltub olukorrast ja tingimustest.
Ühel vennal langes kütusekulu peale klappide regulli liitri jagu... Hea on vahest ka pihusti lisandit kasutada... Ja rehvirõhk ka mõjutab kulu, 2.5atti on norm alla selle vähe. Sillaregull aitab ka kui rool kiskuma akanud
ole nüüd, 2,5 atti on ikka puuvanker 2,2 on nor rehvirõhk.
Mul 2,7 tonnisel ees 2,3 ja taga 2,8 rohkem ei kannata hakkab keskelt jälle kummi sööma, kumm ka muidugi 265 lai.
See küttekulu linnas/maanteel - täiesti mõtetu teema.
Ühe inimese käes samas linnas sõites on kütusekulu näiteks 8, teine inimene sõidab samas linnas ja samal ajal sama marsruuti 6 liitriga.
Kõik oleneb. Esiteks autost ja selle tehnilisest seisust. Rehvidest (laius ja rõhk) ja käigukastist ning kuidas käigukasti kasutada osatakse. Siis linnast, siis marsruudist, siis kellaaajast (tipptund või öö), fooride tsüklist jne. Samuti kiirendusest foori taga, kas vaatad liiklusvoogu ette või mitte jne jne.
Selles suhtes on maanteel lihtsam, seal on neid tegureid veidi vähem.
Näiteid V6 3L TDI kohta.
Tipptunni ajal üks marsruut-hommikul-16,5L, õhtul 14
Tipptunni ajal teine marsruut-hommikul 9L, 8L
Öösel sõites sama marsruut 5-6L
Miinus kraadidega algavad kulud +2L.... eelmistele juurde.
Väga külmaga saan vabalt ka üle 20, täiesti hulluna sõites on ka 30+L kulu võimalik.
Maanteel, rahulikult väga ökolt 4,5-5,5L; normilt 5,5-6,5L (pole vahet, kas seieril 90 või 100), kiirelt ja möödasõituderohkelt 6,2-8,5L.
Samal autol saab paagi tühjaks sõita nii 320 km-ga linnas kui alates 1000 km maanteel. Ise olen saanud 1200 km paagiga, siis alles läks kütuse tuli põlema. 50 km hiljem tankisin, sest järgmine tankla oli liiga kaugel ja ei tahtnud riski võtta.
Tehas andis kuluks 6/12.5/9.5 vms. No ei kurda.
Samas eks ta olegi, et nn ökoautoga, millel mikromootor, on need erinevuses päris suured ja nendega aetaksegi iga viimast kui liitrit taga. Neil tuleb maanteel päris suur vahe sisse, lisaks tuulise ilmaga auto nagu tuulelipp tee peal.
Ühesõnaga kehtib ikkagi reegel, et vahet pole palju paaki valad, auto võtab ikka kõik selle ära.
Vanadel luxus diislitel on ammuilma salongi soojendamiseks elektrilised elemendid ja seepärast ongi neil minutiga salong ka soe. Mul 20 aastane diisel ja läheb ka -35 kraadiga poolest pöördest käima. Olgu kohe öeldud, et auto vanus ei ole absoluutselt oluline näitaja ja peamine on hoopis selle korrasolek. Panin isiklikukt -35 kraadise pakasega ja seejuures bensuka akuga 25 aastase turbo diisel Audi 80 käima. Samal ajal uued bensukad seisid ja käima ei läinudki! Võin 100% kindlusega väita, et diislid käivituvad vast et paremini talve külmaga kui bensukad.
See-35 oli siin aastaid 4-5 tagasi. Mootoris oli veel poolsünt sees! Mitu kraadiklaasi ja ilmajaam seda kinnitasid. Telekas näitas uudistes kuidas paljud uued autod ei läinudki käima. Edgari uus mersu ka streikis ja ütles, et vana mersu oli parem!
Suvi tulekul, äkki teeks auto24 foorumi suvepäevad, siis on pilt selge millega keegi kohale veereb, roostes panniga või prillikiviga, niisama tatt pritsida pole vaja.
Siiiidiuss (registreerimata) - pane pane - 15 autosalongi 2kw elektripuhur ja vaata kaua läheb toa soojendamiseks aega, siit edasi on füüsika
minu 350w defa elektripuhur ei suuda küll norm tempsi saavutada, aknad küll sulatab ära
350w on vähe! 2 kw on juba norm. Tegelikult on asi nii, et sooja tootmiseks on vaja energiat. Kokkuvõttes tuleb see ikka kütusepaagist. Kas seda põletab sisepõlemismootor või kero ega energia kulub ikka. Elektriline soojendi on odav toota ja ca 1 kw võimsusega peaksid need sõiduautodel olema. Jahja kuna autol niiguinii generaatorit vaja siis on väga kaval pisut võimsam genekas ca 1.5 kw teha ja vesijahutusega. Sest kui elektrit toota salongisoojenduseks siis generator suure koormuse all toodab omakorda soojaenergiat. Mõlema soojusenergia kasutatakse ära salongi soojenduseks. Elektri kui vedelikuga edasi kantav soojusenergia. Geniaalne lahendus ja kero pole vajagi.
Kunagi kui autol plokisoojendust ega midagi ei olnud siis vahel külmaga paningi 2 kW soojapuhuri autosse pooleks tunniks. Hea soe oli sisse istuda ja akendelt tuli jäide nagu võluväel kerge käeliigutusega maha. Kel talvel autod kehvasti sooja annavad siis soovitan soojalt soojapuuhurit mida müüakse igas poes ca 10 euro eest! Ja pole mingeid kalleid ja väikse võimsusega defasid salongi panna. Lõdvikute vahele soovitan kõigil 500 w defa soojendi panna. Talvel mõnus kui auto läheb kergelt käima nagu suvel ja soe mootor ei kulu ja heitkaase ka poole vähem! Muidugi läheb ilma soojendamata ka poolest pöördest aga motor ja küte kulub rohkem!
Siiiidiuss (registreerimata) - kahju et arusaamisega sul natuke probleeme, Vanadel luxus diislitel on ammuilma salongi soojendamiseks elektrilised elemendid ja seepärast ongi neil minutiga salong ka soe
Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele. Aga nii olen aru saanud ise ka, eto veoautodel kero peaks suurema võimsusega ja võimsuse varuga olema. Kui räägime sõiduautode elektrilistest soojenditest mis saavad toite akult ja generaatorilt siis nende võimsused ja tööpõhimõtted erinevad ja ulatuvad ca 2 kw. Mis tähendab seda, et generaator peaks olema ca 150a. Et aga lisaks soojendile on autodel teisigi elektrividinad , tuled, stereo, salongiventilaator, elektriline roolivõim, istmesoojendus, tagaklaasi soojendus ja aku tahab ka oma käivituseks antud voolu tagasi saada siis elektroonika juhib , et kogu generaatori võimsus ei kuluks soojendile. Näiteks kui istmesoojendused välja lülitada siis baba võimsus suunatakse näteks PTC soojendile. Tänu sellele sojendusele on umbes 10 aasta vanused ja uuemad diislid selised, et peale mootori käivitust hakkab 10 sekundi sooja puhuma!
Vanematel, ca 20 aastastel diislitel kasutati minu teada küünlaid enne soojendusradikat nende koguvõimsus. Nende efektiivsus sooja tootmisel mõistagi väiksem sest need soojendavad esmalt plokikaanest tulevat vedelikku mis suundub soojendusradikasse ja. aega kulub nendega rhkem ja sooja tuleb vähem. Võimsus peaksneil olema 400-1000 w ringis. Kes teab täpsemini julgelt parandage. Ma ei ole autoelektrik.
kui suur peab olema 12 v puhul juhtme ristlõige ja kaisme suurus mis kannatab 2 kw see ju puha matemaatika, siis annad veel selle lexuse mudeli ja vaatame kas leiame sealt mõne nii suure kaisme või juhtme
Mai viitsi arvutada ja nii peeneks ka asja ajada. Küll aga 150 amprise generaatori kaabel on päris mehise ristlõikega. Ja diislite soojendusradikate kaitsmed peaks olema suurusjärgus 60 -100A. Ja akult tulev kaabel on umbes poole väiksema ristlõikega kui kaabel mis läheb akult starterisse. Ega ma kõike peast ka teadma pea. Minul need süsteemid kõik töötavad.
Bena lihtsalt ei plahvata nii külmaga ja pisikesest sädemest. Õhupuhastist tuleb põleva ajalehega tuld anda või eukat!
Diislid lähevad seepärast külmaga paremini käima sest diisel pihustatakse udupeeneks uduks ja surutakse suure kompressiooniga kokku ja peab plahvatama! elementaarne füüsika.
