Tere
On kellelgi kogemusi maastikuauto-automaatkäigukasti suhtes.
Räägitakse et automaatkastiga ei saavat maastikul hakkama...
Ise soovin lähiajal hankida automaatkastiga maasturi...
Mis siis aut.kkastil maastikul viga?
Oskab keegi öelda,palun.

EDIT: Teema pealkirja muudetud, et haakuks paremini sisuga

Muudetud 11.03.17 01:35

Kui automaadiga maasturid saavad hakkama OffRoad võistlustel, siis vaevalt Sinulgi nendega probleeme tekib:) Sõiduautode "aut. vs manuaal" teemal on palju foorumeid ning seal võtnud sõna ka maasturite omanikke. Otsi! Võiksid lisada juurde, mis marki maasturit ise rihid. Omal automaatmaasturitest kogemusi aint päris uue Isuzu Trooper Dutyga, ning uus auto nagu uus auto ikka. Pole olnud probleeme ka läbi soo sõites, suur laev konksu otsas, sest uuel autol teeb lisavarustusena tellitav elektroonika nagunii pool tööd juhi eest ära.

sry...ei leidnud otsingust midagi tarka...miski opelite teema põhiliselt...võibolla tikkisin ise ka vale sõna otsingusse...
Aga endal plaanis saksast tuua landcruiser 80,
sama kere ja mootor nagu siin müügis,
http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=34751
ega see vist oma raskuse ja suurusega ei ole eriline offroadimis sõiduk,aga vahel tõmbab sohu ikka...

Omal on aut.kastiga maastur ning kinni pole veel kordagi jäänud.
Samuti sõbral aut.kastiga. Seal kus manual istus kinni ja sidur suitses, sai aut. kastiga hakkama. Nii et karta pole midagi.

automaat on maasturi juures igatahes mugavam, ei pea nii tihti käike vahetama. automaadiga on parem ja lihtsam mäkketõuse teha, manuaaliga jääd lihtsalt suurel mäel käiguvahetusega hätta, automaadiga mitte.

Manuaal on maastikul kindlasti kõvasti parem AGA lihtsaltkäsi jalgu jääb väheks.Maastikul tuleb tegutseda kiiresti ja õigesti,kõik toimingud,mis saab jätta tehnika hooleks,nii et kvaliteet väga ei kannata,tulebki tehnikale jätta.Selle,mis automaadiga kaotad,võidad tagasi sellega,et on rohkem aega ja valid parema raja vms ja saad eesolevat rohkem analüüsida.Lase käia!

Automaatkasti põhiline eelis manuaaliga võrreldes on see et käiguvahetused toimuvad koormuse all st et vedu ei katke käiguvahetuse ajal.Kaotad ainult kiirenduses kuna kohaltvõtt toimub u 2000 pöörde juures.Kui ei ole plaanis kiirendusvõistlustel osaleda siis võib osta küll.

Vahet pole. omal jänkimudel täisautomaat ja olen väga rahul.

Jai enne utlemata, et manuaali eelis ikkagi siduripedaali olemasolu. Ning eelis ainult siis, kui selle pedaaliga ka midagi peale osatakse hakata. Vajadus selle pedaali jargi ikkagi vaid ekstreemoludes. Sry, see arvuti ei oska teha tapilisi tahti.

Ega ekstreemoludes ikka sidurit vaja ei lähe,vajalikud on aeglusti ja sillalukud jne aga sidur läheks niikuinii kärssama,selle kasutamine siis enam ei aita,siis aitab tungraud ja labidas.

selline küsimus, et kui manualiga sõita teatud maastikul või kui tarvis ronida näiteks üle äärekivi, mis eeldab rohke gaasi lisamist paigaltvõtul, siis manuaalkastiga ukerdades tunneb alati siduri kärsaka lõhna, vähemalt minu minu autol.

Kas samasuguses olukorras automaadiga ronides automaadil ka midagi kärssama hakkab, erinevalt manualist? Kui tihti sellisel maastikul sõita, siis võib suht igal aastal manuali puhul sidurit vahetada. Kuidas on lood automaadiga? Kas on sel juhul mõistlikum kui manual?

palun vastake :)

kadri

Olgem ausad, sa lihtsalt ei oska sõita.

Ei oska seljuhul sõita jah. Kui sõita auto vastu takistust näiteks äärekivi vastu ja siis hakata sidurit libistadesl üle äärekivi suruma ja veel rohke gaasiga siis ei ole muud varianti kui ei oska sõita. Äärekivist ülesõitmiseks on maasturitel aeglustavad käigud mis võimaldab ületada takisusi võimalikult väikeste löökidega veermikule ja kerele. Kui aeglustit ei ole siis tuleb sõita võimalikult madalate pöörete ja esimese käiguga üle kivi. Kui välja sureb siis uuel katsel pisut suuremate pööretega. Aga kindlasti mitte nii, et aetakse auto takistuse vastu ja siis siduriga ja gaasitades seda ületama. Seda teevad ainult väga rumalad. Siis hakkab ka iga sidur varem või hiljem suitsema. Sama lugu on siis kui auto kusagile mülkasse kinni ajada nii, et esimese käiguga vaevalt mootor vedada jõuab. Ja siis siduriga veel libistada samal ajal gaasitades ja rattad on suure veeretakistusega piiratud siis saab õige varsti siduriketast vahetada ja halvemal juhul ka korvi vahetada. Ühesõnaga kel taipu ja oskusi vähe siis need võiks valida küll automaadi ja kõikvõimalik elektrilisadega mis tegemata töö koba juhi eest ära teeks.

Veider seisukoht, et äärekivist üles ronides siduri libistaja ei oska sõita!?

Kas peaks siis hooga üles kihutama ja lootma, et rehvid/veljed/veermik terveks jäävad?! Äärekivisid on väga erinevaid ning minagi olen selliste juurde sattunud, kust ilma sidurit libistamata üles ronimine tähendaks selgelt riskimist millegi purunemisega.

Kui siduri liiga kergelt suitsema läheb, siis võib viga olla kulunud korvis või liigkõrgetes mootori pööretes. Samas ongi see mõne nö päris maasturi puhul probleemiks olnud, et väga väike mootor ei võimalda madalate pööretega manööverdada ning seal tulebki sidur ohverdada (nt. Suzuki Jimny).

Muudetud 01.04.11 21:58

Esimese käiguga üle äärekivi sõites ei lähe korras veermik ega rehv katki. See väike kõks ei tee mitte midagi sest kiirus on väike ja löök ka sellest sõltuvalt minimaalne ja erisurve rehvile ja veermikule mõnisada kilo suurem tavalisest asendist ja gravitatsioonijõust. Kui aga sõidad linnas hooga näiteks 3nda käiguga kiirusel 40 km/h löökaugust läbi siis veermik saab sellega mitmetonniseid lööke sõltuvalt mida suurem on kiiruses ja seljuhul on küll oht lõhkuda midagi veermikus või velje kõveraks sõita ja rehv puruks. Aga siduri libistamine äärekivi ääres on küll täiesti mõttetu siduri lõhkumine. Arukam on lasta võimalikult väikese hooga üle äärekivi kui sidurit suitsetada.

ei aga tegelt kaa, kui mina oma audi a4ga üritan seisu pealt kõrgemast kohast üles sõita, siis tunnen pea alati siduri kärsakat. mootor 1,8 bensukas ja ma ei ole loll blondiin, kes sõita ei oska! minu teada on ka sidur suhteliselt uus.

tahtsingi teada, et kui rattad vastu äärekivi sõita ja paigalt startida, siis kas automaatkast tuleb paremini toime kui manuaaliga ise toimetada ja kui tihti selliseid takistusi ületada, siis kuidas automaat sellele kõigele vastu peab?

küsin selleks, et kaalun võib olla automaadi vastu vahetamist, kuna mul suhteliselt palju sellistes kohtades liikumis, kus tuleb sidurit libistada.

Sidur võtab auto paigalt. Edasi mängid juba gaasiga. Ei mingit sidurit ühesõnaga. saksa autodel on piisavalt kiire ülekandega 1. käik, et tühikäigul tiksuva mootoriga takistust ületada. Sinu esimest kommi lugedes arvasin, et liigud mingi Jaapani autoga...

ei saanud ikkagi oma küsimusele vastust. :)

tahtsin teada, et kumb peab kauem vastu, kas automaat või manuaal, kui sõita tingimustes, kus tahest-tahtmata tuleb siduri ja gaasiga rohkelt mängida, kus võib kergesti siduri kärsakas tekkida, just nimelt äärekividest üles sõites ja järsud tõusud.

kui iga päev mitu korda äärekividest üles ronida ja nii kuudest aastatesse, siis kumb auto oleks mõistlikum võtta, kas manuaal või automaat? siduri vahetus ei ole kontimurdev, aga just, et kuidas automaat sellisele valule pikas perspektiivis vastu peab?

Kas on sõidukogemuses või kujutlusvõimes asi aga väide, et esimese käiguga üle äärekivi sõites ei juhtu midagi on umbes sama tõene nagu see, et ma jooksen sinust kiiremini.

Kaubanduskeskuse parklas sektsioone eraldavat äärekivi saaks mõne autoga ka maanteekiirusel ületada. Äärekivi võib olla ka 100...200mm kõrge (mõnel juhul enamgi)? Ka 100mm kõrge äärekivi ületamine on isegi maasturi puhul põhimõtteliselt peatumist nõudev tegevus. Isegi kui veermik on piisavalt tugev, et selliseid lööke taluda, siis rehvi konstruktsioonile (terava servaga) vigastuse tekitamine ei vaja erilist pingutust.

Audi 1,8 (20V?) mootori alumise otsa moment võib ebapiisav olla, et tühipööretel takistusi ületada. Tavaoludes on selliseks tegevuseks aut.kast tõenäoliselt parem ning kuna see on projekteeritud (pidevalt) läbi libisema, siis lühiajaline suur koormus ei tohiks seda ka kahjustada. Kui ma asjast õigesti olen aru saanud, siis kõige ohtlikum on õli ülekuumenemine, kuid see ei juhtu kunagi mõne sekundi jooksul.

Mida kuradit Sa pidevalt nende äärekivide otsas turnid :)?
Aga kui vaja turnida ja A4-l sidur kärssab, siis vist automaat Sinu puhul mõistlikum valik.
Omal kogemused, et vana passat (B3) kannatas ilma kärsakat ajamata sidurit kenasti libistada (85 kw ja 55kw bensukad), a6 (c4 2,6 ja c5 2,8q) aga lõi isegi uue siduriga pehmel pinnasel tühja käru tagurdades siduri libistamisel kärsaka üles.
Kuskilt lugenud, et Foresteril ja Outlanderil sama probleem, manuaalkastiga sidurit libistades kärsakas üleval ja pikemas perspektiivis siduri vahetus. Teema oli seal paadi/jeti vette laskmine ja välja toomine. Soovitati automaati, pidi paremini kestma.

elan kahjuks sellises kohas, et muidu koju ei pääse, kui tuleb üle kõrge äärekivi sõita. ilmselt on odavam tellida asfaldimehed ja äärekivi siledaks asfalteerida kui iga aasta tagant sidurit vahetada. :)

või siis automaatkastiga auto osta, mille kohta tahtsingi teada.

olge tublid =)

kats

plaan osta haagissuvila. endal automaatkastiga 1.6 vw bora bensiin. kas automaat on vale valik kui nii nòrk mootor?

vaata auto tehnilistest andmetest, mida ta vedada tohib.
kui vead haagiseid, siis tekib vajadus sagedamini erinevate sõlmede õli vahetada - jälle vaata kasutaja käsiraamatust järele.
1.6 võib tähendada väga paljusid asju (ma ei tunne Borasid), sõltub turbost jne. võib vabalt vedada ja võib täiesti mõttetu olla.
aga üldjuhul, kui tootja ei luba, siis ei ole mõtet autot tapma hakata.

1,6 bensakas ilmselt ilma turbota.eestis tuleb võib-olla toime,kuid Euroopa reisile ei soovita

bora automaat 100hj
Max. trailer mass braked:1200 kg
Max. trailer mass unbraked:590 kg

seega üks väike piduritega haagis sobib, kuid kogu kupatus jääb üsna piiri peale. 590kg piduriteta haagist sa eriti ei leia kui just teardropi ei osta, üle tonnised piduritega haagised hakkavad juba kaalu ületama.

Eelmisele: minu haagissuvila ongi täpselt 1200kg, pikk ning kahe sillaga. Ei kujuta ette, mis vägi küll sunniks seda sõiduautoga vedama, eriti veel Bora suuruse putukaga. Mitte et ei saaks, vaid see on ebamugav. Patrol või Länkar on siiski üsna miinimum, mille taga seda vedada kõlbab, kuigi ise vedasin seda viimasel korral üldse 80ndate Audi 80 quattroga:) Aga kui satud paaril korral külgtuuleiili kätte (nt Lenska mnt-l Maardu jv juures see tee kõrvale ehitatud sein, mis tugeva lõunatuulega tühja kaubikugi ilma selleks valmistumata ümber tahab lükata), siis rohkem vaevalt neid tehnilise passi numbreid nii tõsiselt võtad.

Algse küsimuse iks taandada paljuski sellele, mis tingimused konkreetse isiku jaoks on kriitilised. Kui hardcore offroad eeldab inertsi abil auto kõigutamist, pole manuaalile vastast. Ja kui tegu pidamisega nt kiirendades mäkketõusudel, pole jällegi automaadile vastast, sest siduri lahutamisega katkeb vedu. Sellepärast vist ongi enamikel võistlejatel automaadid, et võisteldakse pigem seal, kus maksab pidamine, mitte poolsileda rehviga korrusmajade auklikes hoovides

Ma oma 1400kg soliferi vean volvo v50 ilma probleemideta, jälle unustasin foorumist küsimata, et kas tohin.

Taganttuules, max kiirus 70.

Professor, ma võin panna kah pildi, kuidas minu oma on ca 900kg kaaluva uunikumi konksu otsas (illegaalne tegu arusaadavalt). Kõike saab, aga nii ei ole mugav ega mõistlik. Seda klippi on vist nagunii kõik juba näinud
https://www.youtube.com/watch?v=u-qTk8iTqzs
Allolev video illustreerib palju paremini, milline on see olukord, mida tuleb vältida haagissuvilatega liigeldes. Ja mida raskem on vedur haagise massiga võrreldes, seda lihtsam seda on teostada, kuna erinevalt tavalisest järelkärust ei ole alati võimalik haagissuvilas neid raskeid sisseehitatud asju (gaasipaagid, mahutid erinevatele vedelikele, küte-akud jm) hiljem ümber tõsta
https://www.youtube.com/watch?v=KyagKzvJwYw
Aga see kõik on tomati-kepikasti teemast juba väga kaugel

Räägi kärss, milline haagissuvilatootja projekteerib sedavõrd tasakaalust väljas aparaadi, et sõiduomaduste demonstreerimiseks tuleb appi võtta alumine video? Sügisel sõitsin oma komplektiga 1500km Põhja-Norra ära. Ainuke kord, kui aru sai, et midagi ikka taga on, oli Kalixi juures korraliku musta jääga, haage suverehvidel. Sõitke ja ärge hädaldage.

viimases videos on teemaks siiski oma isikliku kilakola ladustamine, mitte projekteeritud vead- see, kuhu oma kaasa võetud asjad laod, mõjutab ka sõiduomadusi- esiotsas gaasiballoonid, taga ports jalgrattaid. kuskil veel veekanistrid, õllekastid ja ongi tasakaaluhäire olemas.

Loe nüüd austet venna Grimmi, vabandust, kärsa jutt uuesti läbi ja avasta, et ta räägib seal sisseprojekteeritud asjadest, mis teeb ta videod endisest tühisemaks. Kui keegi oma bockilaadungi ahtrisse laob on see puhas idiootsus ja kurvast lõpptulemuses ei päästa siis ka kõikvõimas länkar.

See 1400kg tuhi voi taismass? 1200kg tuhimassiga haagiselamu juba paris suur igati. Ei kujuta ette v50 seal ees. Kindlasti soidab ja veab ka aga.. Vaike liialdus ehk..et ei saanud arugi nagu midagi taga oleks.
Oma suurele respole 1500kg peale laon ja veduk 1800kg tuhimassiga ees,soidab normaalselt aga niimoodi terve puhkus veeta,maitse asi.
Kahesillaline muidugi oluliselt parem maanteel. Pole haagiselamuga soitnud (ei usu et suure tendiga haagise veost erinev)aga igasuguste muude haagistega paris palju.Haagiselamu ilmamojude meelevallas samuti.
Muidugi vedukil voiks ka mootor veidi voimsam olla , kui Bora 1,6l. Kutuse kulu saad haagiselamuga/haagisega suht korraliku.

Tagasillast tagapool on puhta vee ja musta vee mahutid ning taga veel jalgrattaraamid. Ok, laste rattad mahuvad ka haagise sisse, aga täiskasvanu omade jaoks need raamid ju mõeldud ongi. Akud on ees, samuti mõlemad gaasiballoonid. Selle video põhjal peaksid kõik need asjad olema võimalikult sildade kohal, et välistada pendeldamist, mis omakorda sõltub veduri massist ja tagavedrustusest. Video polnud ju sellest, et laotakse raskust nii palju haagise taha, mis autol ahtri õhku tõstaks, vaid raskused on ees ja taga, tänu millele need üle haagise silla/sildade pendeldada tahaks. Kus siis Sinul veepaagid asuvad? Sinu omal on tõenäoliselt nii gaas kui akud ees, just see, millest video räägibki. Ja mitte ainult see video, neid leiad youtubest hulgim. Keegi pole väitnud ju, et väikese autoga ei saa, see lihtsalt pole mõistlik. Sama hästi saab ka talv läbi sileda suverehviga sõita nii, et midagi ei juhtu, paljud teevad seda. See ei tähenda, et see mõistlik oleks või seda foorumis kõigile teistele propageerima peaks.

PS: see muidugi hea tähelepanek, et 1400kg tühimassiga haagis on enamike kõrval ikka veel eriline lahmakas, isegi minu 1200-sest suuremaid meil praktiliselt liikluses ei näegi ja neidki veetakse reeglina pigem väga suurte autodega, mitte väiksema keskklassiga. Profi arvates kõik peale tema on muidugi lollid ja tema millegipärast 1500km jooksul ei tunnegi, et see sabas oleks... tekib kahtlus sellise jutu peale, kas end võltstiitlitega ehtiv jutulind päriselt kah nii suurt haagist sõiduauto sabas on üldse vedanud.

PPS: Uudishimust kontrollisin just järgi, et V50-l on max piduritega lubatud haagise mass olenevalt mootorist kas 1300kg või 1500kg, nii et üsna piiripealne või üle piiri. Piiripealne on siis mõistlik lahendus? Ise vedasin seda siiski enamjaolt autodega, millel piduritega haagise lubatud piir on 3500kg ja pole nagu põhjust praalida, et külgtuul jm ei mõjuta üldse

"Profi arvates kõik peale tema on muidugi lollid"

Häbi ei hakka oma kiidulaulu peale, kärsake? See olid ju sina, kes kategooriliselt väitis, et no alla länkari 1200kg haaget lihtsalt ei vea jms absurdsed absoluudid. Ja kui keegi päriselust vastupidise näite toob, ei saa ju ometi võimalik olla. Tahad laevabronni, pilte äkki? Komplektist on pilt Arjeplogi juures olemas, Storjordis peale Junkerdalist üleminekut Statens Vegveseni kaalu peal kahjuks pilti ei teinud, kui haake massis veendusin.

See ei ole mina, kes kõiki lolliks peab, vaid see oled ju sina, kes igale vastulausele oma paralleelreaalsuses valitsevale täiesti ebakohase ning teemast mööda romaaniga pareerib. Tunnistan, et ei usu kuskilt otsast, et vaidlusest kärsaga mingi tõde tõuseb, aga huumorit omajagu, et millega suur jutumeister järgmiseks lagedale tuleb.

td kirjutab:" Kahesillaline muidugi oluliselt parem maanteel." Ei taha seda nagu uskuda.
Miks kahesillaline maanteel kergesti vänderdama kipub? Tookord kui andsin käru ära ja selle omanik pärast ütles, et uups, unustasin öelda, et ole ettevaatlik. Vahepeal oli ta juba ühesillalise asemele ostnud ja kasutab ainult seda. ON olemas kahte tüüpi kärusid, kus on üks tala ja otstes neli ratast , teisel kaks eraldi sillatala rattapaari jaoks. Kumb neist stabiilsem on?

Neljarattaliselt on oluline, et haakekonks oleks õigel kõrgusel - et haagis sõidaks oma rataste peal ja mitte haakekonksu ning tagumise silla peal. Või veel hullem tõstaks haakekonksu.

Kaherattaline on andestavam.

qp.
Ei viitsi sinuga vaielda,tee omale asjad selgeks siis tule musta-valgeks raakima.
Neljarattaline alati stabiilsem,maanteel,metsas jne.kaherattalisel muud eelised.
Koik oleneb mis otstarbel karul rohkem kasutust.molemad rattavalemid vajavad moistust koormaveol.

sammaljalale ja kärsale võiks veidi puhkust siit anda keegi. ammu nende jura on juba inimestele närvidele käinud. selge on see et päris terved nad peast pole.

Lihtsalt kaks malemeistrit ei mahu lauataha.

Sammal, rahwas ootab fotosid.

https://s13.postimg.org/njdpqbhlz/DSC_0402_zpsjkog5xif.jpg

Eesti-põhjarootsi tripp. Auto Pesoo 807 94kW, haage Hobby Prestige 1700kg tühimassiga, 1900 täis. Arvan et kuskil 100kg ringis oli kola peal, ehk siis u.1800kg võis kaaluda. Kui registreerisin haagist, mäletan et registrimassi vähendasin natuke kandevõime arvelt et antud suvilat antud autoga üldse vedada tohiks. Ei oska midagi halba öelda, 80-ga täitsa talutav, esimesed paarkümmend km harjumist ja siis maanteel vahel isegi unustad et miskit taga on. Maanteel 5. käiguga (kuuekäiguline kk.) 80 km/h terve tee, mäkketõusul 4.-ga, paaril väga järsul tõusul ka 3,-ga. 90km/h-st hakkab juhitavus järsult halvenema, üle 100 muidugi muutub asi juba ohtlikuks (eks ma huvipärast ikka proovisin). Ainsaks ebamugavuseks laius kitsastel teedel (2,5m), muud ei midagi. Ei ütleks et suuremat autot oli vaja, väga rahule jäin juhitavuse, vedamise jaksuga ja üleüldise antud autorongiga. Samahästi võib öelda et rekkaga on ka ebamugavam sõita tühja sõiduautoga võrreldes. Eesti peal ka olen mitu trippi teind sama kombinatsiooniga ja kõik igati ok.

Kena ta on.

Jaguar.
Kas lisapeegli vajadust polnud? Voi pakub moni firma neid ka margipohiselt? Endalgi haagiselamu mote molgub,voi moni univeraalne buss.

td, sa selgita ka omi mõtteid. Tai viitsi... Miks siis 4 ratast oma teed otsima hakkavad? Koorem tasakaalus ja mitte alati raske. Ja seda räägib üks Tartu ehitusmees, kes haagiseid palju veab.

ja mul sama auto nagu Jaguar3 pildil, kuid elamuhaagis ühe teljega ja 120kmh ei tunnegi teda taga.

Eelneva põhjal saab väita seda, et inimeste arusaam piisavast/mugavast/normaalsest on niivõrd erinev, et tuleks vältida subjektiivsete hinnangute andmist. Mina ei sooviks ühegi siinsetes näidetes nimetatud sõidukiga tuhandet kilomeetrit sõita, rääkimata siis haagise(lamu)ga.

Numbrite põhjal on võimalik anda ka objektiivseid hinnanguid, nende vaidlustamine kvalifitseerub emotsionaalse plärtsumise alla.


Küll on mind ootamas sel suvel ees mõnetuhande kilomeetrine reis matkaautoga. Mitte, et ma väga sooviksin kaubikuga nii pikka maad sõita aga tahtes lastele sellist elamust pakkuda pean oma soovid alla suruma. Konkreetne sõiduk on manuaalkastiga ning polegi hetkeseisuga sobilikus suuruses (kahe laia voodiga) sõidukit automaatkastiga trehvanud.

Muudetud 03.03.17 20:46

Autosuvila tootjad ei julge automaatkasti eriti pakkuda kui ise just soovi ei avalda. Minu järgmine projekt tuleb kaubikust(tõenäoliselt Ren. Master) mõne tuhande €uroga lihtne ja vajadusi rahuldav matkaauto. Haagisega ei viitsi jamada- Eestis liikuda piisas. Kõige mugavam kuileiab tööliste kohtadega mudeli,.

qp.
Mida ma selgitan,loogiline ju. Miks neil pildil olevail siis kaks silda all kui see kehvem(sinu moistes).
Uhesonaga ara alati raagi seda mida keegi kusagil sulle raakis,raagi kui ise oled nendega liigelnud ja igasuguse koormaga.Pane uheteljelisele 1,5tm 6m prussi peale ja soida meie lainetaval maanteel siis tee sama operatsioon kaheteljelisega .peale seda saad ise ka aru,kuigi see peaks ka niisama loogiliselt moistetav olema. Ukski kaheteljeline ei uju maanteel rohkem kui uheteljeline.muidugi murutraktori trantsportimine on toesti suva millega seda teha.

neli ratast on kandevõime pärast- tavaline 14-15 tolli rehv üle 600kg eriti ei kannata ja kui paned kaks ratast, ongi tühimass 1200kg sisuliselt juba üle rehvi kandevõime. sestap neli ratast.

Neli ratast ei panda mitte nn. stabiilsuse pärast, vaid teljekoormuse pärast.

td, lisapeeglitega oli selline lugu et ostsin, jäid liiga lühikesteks (lai suvila), tegin nad u. 10cm pikemaks, siis olid parajad. Aga pika sõiduga ja tuulega liikusid nad paigast ära pikapeale, niiet kasu neist eriti polnud. Lõpuks ma võtsin nad hoopis ära maanteesõiduks. Panin külge ainult linnas sõitudeks, tagurdamiseks, laevale sõiduks jne. Ühesõnaga, astusin ämbrisse nende ostmisel. Maanteel kulgedes neist puudust ei tundnud. Kui keegi nt. üritab sust mööda sõita ja ei õnnestu, näed tema üritust tavapeeglist ka ära ja siis "aitad" teda võimalusel. Neljarealistel pole sul üldse asja taha vaadata. Õnneks põhjamaal on möödasõiduks võimalused loodud. Linnas sõites, ümberreastudes, tagurdades jne aga ilma lisapeegliteta pole midagi teha.

On ka uhesillalist suure kandevoimega,kaks paari vedrusid all ja rehv on 15 voi 16tolli c. Mis te targad nuud utlete? Voi kuidas kaubik kv1,5t saab uhesillalisena siis hakkama..jne.
qp. Raagi seda mida tead, mitte seda millest ainult tuttavalt kuulnud.

Jaguar.
Tanan. Enamus neid soiduautol nahtud peegli-laiendid ongi suht abarikud paistnud,kui just johkrat kolmep. kinnitust ei kasuta.
Punktiir.
Kui kandevoime parast siis miks kerghaagisel kuni 750kg on samuti topeltsillaga ehk neljarattalisi variante? Seal ju poleks rehvi koormusega probleeme.
qp.
Millise teljekoormuse parast? Balansiir on nagunii ikkagi uheteljeline selles mottes. Nii pidurite kui ka ilma pidurita karusid on ju uhe ja kahe sillalisi,vastuoluline jutt sul.
Ok.utle parem millised kogemused ja mida nende karudega vedanud oled isiklikult,et selline vaar arusaam uldse tekib..jaga kogemusi uhe ja kahesillalisega?

Uurisin väheke, tandemsillaga käru soovitatav kiirus on 80 kmh. See on siis H kujuline lahendus, kus on vaid üks ühine tala ja neli ratast. Kahe eraldi sillaga juhitavus sarnaneb ühe silla omale. Kui sul on vaid ühe variandiga kogemus, siis ei tea sa teisest midagi aga vaielda on ikka vaja.

kaubikurehv 15" kannatab tonnijagu ära- koormusindeks 110/112, aga miskipärast ei panda isegi tavalistele järelkärudele kaubikurehve. nad on jäigemad ja põrutavad rohkem, puust ja penoplastist suvila puhul, kus sees saepurust mööbel, pole see eriti hea näitaja.
teiseks koormus haakekonksule- ühe sillaga pendeldab see kupatus kogu aeg üles-alla, kahe sillaga on stabiilsem ja kaks silda pannaksegi valdavalt pikkadele haagistele.

qp.
Sinu kogemus on vaid sobra jutt tavaliselt, mida sina lapsesuuna edastad. Vaidlema oled ise aldis, sinu alustatud kiun see siin jalle oli ju..oleks vaid kogemusi/teadmisi ka. Reaalselt polegi kogemusi muidu ei ajaks sellist jaburust,et uhesillaline staabiilsem kui kahene.

Sellist juttu voib raakida vaid inimene kes vedanud tavakoormaid ja tootja lubatud/ ettenahtud kg.
Utlesin pane 6-8m prussi 1,5t voi 2,5t peale ja siis soida meie lainetaval teel,mitte vaid siledal maanteel,siis saad ehk pihta mis vahe neil on,kui selliseid kogemusi pole siis tuhi jutt.

Kui eelnevaid poste loed siis markad,et koik need sillatuubid isiklikult omatud,mitte sober ehitusmees raakis,meie ei tea selle ehitusmehe eelistusi ega vedude eripara selleparast pole moistlik sobra naiteid tuua,ning parast neid siluma hakata lolli jarjekindlusega. Kui sul kahesillaline taga vibas siis pigem viga haakekonksu korguses mille suhtes kahesillalised tundlikud,voi koorma paigutus nihu.
.
Kogemused ka veoki ja traktori haagistega(koikvoimalikud sillatuubid) igal maastikul. Enda kerghaagist omanud juba 20a. Vahel oli isegi kolm korraga majapidamises.Praegu kasutusel uhesillaline Respo(ei ole vajadust kahesillalise jargi aga ei vaida et halvem,suure,eriti pika koormaga kindlalt parem)piduritega haagis 3x1,5x0,40. Eritellimusel 16tolli rehvidega, tugevam sillatala ja 4 paari lehtvedrusid.max koorem mis vedanud sellega 2,5t.
Balansiir sild norga ehitusega ,raske koomaga jarskudele pooredele ei kesta, selleparast enam ei himusta.Torsioon sild tuhjalt liiga jaik,lohub asjata karu ja pole mugav ka kiirel soidul.Kahesillalisest parim eraldi sildadega variant.

Pealegi ei saa aru mis puutub siia soovituslik 80km/h voi mingi H tala? Osadel torsioon sildadel on kull 70km/h piirang. Ka kahe eraldi teljega neljarattaline on ikkagi kahesillaline ja kaitub pigem lahedaselt balansiirile ,mitte tavalisele uheteljelisele.
Selleparast vastasingi algul,et ei VIITSI vastata,sest pole motet tuuleveskiga voidelda,kes nagunii ei suuda/taha laiemat pilti naha. Jaagu sulle su nagemused ja ara rohke tuuta kui suudad. Ara vota isiklikult nagu armastad kirjutada.
Kena ohtut.


Puntiir.
Kaubikurehv oli naide vaid ja koik kaubikurehvid pole jaiga seinaga.

1. 1500kg kandevoimega uhesillastel karudel samuti vaid 185/14 c rehvid all ja kestavad kull,nii et sinu vaide ,et 4 rehvi pannakse vaid koormuse parast ei pea paika.
2. Ja et kahesillane vaid pikkade karude parusmaa ,see samuti vale. Juba 3m pikkustega alustavad kahesillalised, ja 3m pole kull mingi pikkus veel.

Kahesillalised ongi pigem selline stabiilsuse,kandevoime parim suhe. Millel ka omad miinused. Sobivad paremini ehk neile kes igapaevaselt veoseid veavad. Tavakasutajale uhesillane piduriga voi ilma ,sest on kull.
Minupoolt teema labi.

3m isegi pikk veel...

Sõiduomaduste kohta ei oska jällegi kommenteerida, legaalsetel kiirustel sabas püsis, ei ujunud, ei põrutanud.

Kui nüüd legaalsusest rääkida, siis kaheteljeline KERGhaagis on üsna mõttetu, kuna lubatud 750kg massist tuleb maha võtta haagise enda mass ja lisasild "raiskab" täiendavad 100kg kandevõimest. Enamuse levinud väikeste pereautode lubatud haagise mass on nagunii enam kui nutune.

Ja kui nüüd illegaalsusest rääkida, siis K-Rauta üheteljelisele rendikärule läks kopatäis kildu peale, kaalule minnes oppaa - 1,2t netto. Midagi enam teha ei olnd, tuli vaikselt ära sõita 15km meie lainelisi teid.

Kaheteljeline kerghaagis oleks mõttetu siis, kui igal nurgal julgestuspolitsei kaalumisega tegeleks. Kui enamuse ajast vead kerget kaupa, kuid vahepeal tuleb ka tonn+ koormaks, siis on kasulik, et ka selline koorem haagist ära ei tapa. Eriti, kui E kategooriat lubades pole.

Esimene foto: 3 rummi toorest halgu.
Teine foto: ~2,5tihumeetrit 7 meetrist prussi, osa koormast juba eemaldatud.
Veduk tavaliselt 1700kg massiga.
Respo vanakooli haagis, 3x1,5m. Sild omavalmistatud, originaalist jamedam tala ja laiem ~2m stabiilsus hea,selleparast ka laiemad poritiivad,rummud mb 124 ,veljed 15 omega omad,lehtvedrud -mingi kaubik.Teeninud 9a ilma probleemita.

LAhe, jälle võreldakse riistade pikkusi;) Küll on hea, et kõik need ülegabariitsed/ülekaalsed koormad on veetud suletud territooriumil oma masinat lõhkudes, eksole.

Isand td unustab natuke ära, et erinevad situatsioonid eeldavad erinevat lähenemist.

Alustame rehvidest. Neli tavalist sõiduautorehvi maksavad enamasti vähem, kui paar sama kõrgeid C-rehve. Odavad täisprofiilsed rehvid on jälle üüratu diameetriga. Kui tavalisel kerghaagisel pole vahet, siis plate või haagissuvila korral on rehvimõõt määratud. Ning üldiselt on pehmema rehviga haagist väiksema veduriga mugavam vedada, kui koorem just täiskõrge (tuletame meelde: 4 m) ei ole. Siis võib kõvasti kõikuma hakata küll, on kogemust... Sõiduautorehviga joonistab hõlpsasti 1600 kg täismassi. Sealt üle kipub juba C rehvipaar odavam tulema.

Üheteljeline haagis on väiksema tühikaaluga ja andestab rohkem lollust sõitmisel ja koorma paigutamisel Ning ei ole tundlik veopea kõrgusele. Aga isegi C rehviga üle 1700 suurt ei joonista täismassiks.

Balansiiriga neljarattaline on üsna vähelevinud, kuna eeldab mõistlikku kasutajat. Lollkasutaja murrab lõpuks balansiiri puruks ja on sita käru valmistaja peale tige.

Kaheteljelisi tehakse jälle odavuse pärast. Odavam on kahte ühesugust silda alla keerata (ja hiljem vajadusel saab ühekaupa vahetada) kui tekitada mingit monstrumit. Mida mõnel puhul küll tehakse, aga säärane sild ei maksa enam 2x350€, vaid pigem lahja tonni.

Õigesti haagitud ka koormatud kaheteljeline on küll stabiilsem vedada, aga ainult senimaani, kuni veopea kõrgus lubab raskusel jaguneda mõlema silla vahel võrdselt ja koorma paigustusega on konksule jäetud vähemalt sadakond kilo. Võib ka rohkem, kui vedukil jaksu on - stabiilsema rongi saab. Seda muidugi sinnamaani, kui veduki tagasild üle koormatakse.

Kindlasti EI TOHI ühegi haagise veopea vedukit kergitada. Ükskõik, kas Bora või Länkar, automaat või manuaal - säärane asi tahab käest minna. Kes tahab teravaid elamusi, tasub proovida kusagil suletud alal, pannes ühetelgse haagise pärale 2 tünni vett ja siis sõita proovides. Füüsikatund, missugune. Võib-olla Borasuguse jaoks piisab ka ühest veetünnist, ei tea.

Teine häda on selles, et kaheteljeline loeb iga kühmu kaks korda üle. Mida väiksem veduk ees on, seda vastikum see tundub. Mida mo arust ka kärss öelda üritas: täismõõdus maasturiga pole väga vahet, palju seal konksus on. Aga keskklassi sõiduauto juhikohal tunneb paaritonnise haagise massi väga selgelt. Kui autotunnetust muidugi üldse on, eksole.

See on muidugi iseasi, kas ja kui palju säärane haagise elamise tajumine segav või vastupidi - kodune tundub:)

Selleaastane teemaküsimus oli Bora ja automaat keskmist mõõtu haagissuvila ees. Mul ei ole konkreetse auto osas täpset teadmit, aga julgeks arvata, et meie kandi lauged teed elab üle. Eeldusel, et juht omab teadmist, kuidas Päris Haagisega sõidetakse ja ei mängi asjatult lolli gaasipedaaliga.

Üldises mõttes on automaadiga käru palju mugavam manööverdada, kui manuaaliga. Eriti maastikul - saab hoida pööret ja samal ajal piduriga kiirust doseerida. Kõik ju pole Profid Kärutagurdajad. Manuaaliga tõuseb kärsakas hiljemalt veerand tunniga. No samas - igaühel pole ju vaja taluõuel või objektiaedikus paaritonnist kolakatmanööverdada ja Maksimarketi parkla elab iga käigukast üle. Kui mõistlikult pruukida.

Üks asi on väga oluline: automaatkasti õlil peab käru vedamiseks olema jahutus. Ma ei tea, kuidas praeguse aja DSG kastid Suuri Kärusid taluvad, aga Vana Kooli turbiiniga kastid veavad korralikult jahutatud õliga kaua ja mugavalt. Eeldusel, et mootoril on jaksu vedada ja vedukil massi haagisest üle olla.

Kuna teema on niikuinii juba puu taga, siis mind huvitab, kuidas praeguse aja DSG kastid Suure Käru pikemaajalist tirimist taluvad? Ning kuidas nad suhtuvad kusagil objektil paaritonnise kolaka paikamanööverdamisega kaasnevasse nikerdamisse? Ma paar korda olen Opeli nikastusega pidanud katsetama ja see tõmblemine pikka iga ei ennusta...

Muudetud 05.03.17 22:26

Iga loll oskab autole taha panna mega suure käru ja sellega siis autot hävitada ja teisi liikluses ohtu panna. Need kes juba lugeda oskavad, need avavad passi ja vaatavad palju on lubatud autol maksimaalse haagise koormus. Ja nii lihtne ongi. Kas auto on putukas või suur, pole vahet. Tootja on teinud piisavalt erinevaid teste, et lubada sellist koormust vedama liiklusesse.

Muidugi taha võib autole haakida mida iganes ja siis sellega uhkustada. Youtube on täis videosid kuidas Touaregiga kombaini või rekkat veetakse. Noh see vend haakis suure reisilennuki taha. Ja masin on automaatkastiga.

https://www.youtube.com/watch?v=WmM-635RR6o

See ei tähenda, et seda võiks siis igapäeva liikluses teha. Kui auto passis jääb kandevõime nõrgaks. Saab alati ju osta sellise mootoriga auto mille kandevõime lubab. Nii lihtne ongi.

Üks mees pani sellisele haagisele mis viimasel pildil 1,5m3 sõelutud mulda, ehk ca 3t. Kuhi oli paras ja rattad olid lääpas, ei tea kui kaugelt tuli ja kuhu läks ag aplatsilt ta minema sai...

Tean ühte "tarka", kes hunniku liiva käsitsi peale viskas, ei viitsinud ettepoole visata, kauge loopida, hiljem oli kääris ja kraavis:)

meest kes omale elumaja üheteljelise tugevdatud sillaga tiki abiga ehitas.

Küsimus ei ole selles, kas käru võib üle koormata. Jah, võib küll.

Liikluses on see tasuline. Avastamisel, eksole.

Kui üleliigset on mõõdukalt ja liikumisel parasjagu kordasaadetavat vägistamist pidevalt meeles peetekse, kannatab pruukida küll. Eriti, kui rehvirõhk enne vastavaks kergitada. Aga kuna süües kasvab isu, siis paratamatult saabub hetk, mil ühel hetkel end unustatakse ja siis käib krõps. Hea, kui selle tulemuseks vaid rikutud käru on.

Ma ei näe midagi imelikku selles, et keegi enda eramaja kerghaagisega valmis ehitab. Vaid ülipikkade koormate vedu tekitab peavalu, kõike muud on võimalik ju mõistusepäraselt koormasse laduda. Lihtsalt aega kulub rohkem;)

No vene ajal tehti kõik majad Zubrjonokiga valmis, veeti lenska turule kurki, kapsast, kartulit ja liha ülekoormatud käruga, niiet žigullide tagatiivad lõpuks kortsus. Igaühe enda asi, mida veab, peaasi, et teisi ei ohusta.

V6sa, mõistusega võttes on paljude sõidukate lubatud haagisemass lootusetult aladimensioneeritud ning paljude jeebikute/kaubikute oma väga optimistlik. Minu kõige kehvem kogemus oli grand cherokee ja lubatust oma tonn kergema haagisega, mis järvevanal naasturööbastes oma elu hakkas elama.

Kusjuures neid kortsus Zigulli tagatiibu olen ka ise näinud .Naabrimees käis vene aja lõpus Ukrainas sugulastel külas ja tõi zubrjonokiga tonni arbuuse .
Kopika tagaots deformeerus nagu lõõtspill ja vajus alla ära.
Vene ajal aga keevitati uued plekid ja jälle sõitis.
Mina vedasin pidvalt kunagi Ford Scorpioga korvtõstukit.
Kaal ei olnudki lubatust palju suurem ,aga konksu murdis kere küljest lahti suurte tükkidega .Sellel ajal ,ei olnud veel Rooste kurja teinud Fordile,suht uus oli veel.
Mõelge ikka ,mida oma auto järgi vedama hakkate.

tüüpiline haakekonksule lubatav koormus on ca 85kg- vähem, kui keskmine jäme eesti mees. tonni-kahene haagis peab ikka täpselt koormatud olema, et konksu või tagumikku ära ei lõhu.

Sõiduautokonksule jah. Mul on olnud au vedada L200ga kolmetonnist haagist Kovili konksu otsas, millel oli vertikaalseks koormuseks lubatud 250 kg. Mõnusalt tummine vedu oli: auto peal pool tonni telliseid kasti põhja laotuna ja järel lühike haagis pisikese eksuga. Nigu poes piima järgi oleks käinud.

Käruveol läheb kohe huvitavaks, kui :
piduriga veopea on suure lõtkuga liuguris;
veduki tagarehvide rõhk on vajalikust madalam (vajalik siis tegeliku koormuse, mitte rehvikleepsu järgi);
veduri tagasilla puksimajandus on lõtkudega;
auto ja haagis ei jaga rööpalaiust.

Pane kõik need kokku ja saad rongi, millega on Eriliselt Vastik sõita. Väga levinud kusjuures maasturite puhul. Väga harva on ka keerdvedrudel talasild lõtkudeta all. Kurikuulus on just jeebus selle pära ujumisega.

Mul oli kogemus laenatud GC ja kahe hobuse koormaga hobutreileriga. Loomad käituvad külgsuunas natuke vedeliku moodi - kipuvad ebasünkroonis kaasa lainetama. Selle rongiga oli küll tegu, et suunavööndisse ära mahtuda. Suisel aal polnud õnneks pidamisega muret, aga talvel libedal oleks õnnetus olnud vaid aja küsimus.

Kaubiku haagisemassid on optimistlikud jah. Samas - täiskoormaga sõites on kõik OK. Aga jah, pannes tühjale Boxerile 3500 kg konksu ja saates külgtuulisele talveteele, tasub liiklusuudiseid jälgida.

Mida raskem on haagis, seda rohkem hakkab pikiõõtsumine lammutama. Olgu staatiline koormus nii "normi piires", kui tahes, sobival õõtsakul oskab kahetelgne haagis sedamoodi vajutada, et tavaline sõiduauto ägiseb käes.

Meie pere eelmine pereuniversaal teenis meid viis aastat. Neist neli kahetonnist lamavoid üsna tihti vedades. Koormaks heina ja silorullid (vastavalt kolm või kaks) Viimasel aastal oli juba kuulda, kuidas täiskoormaga Vana-Pärnu maanteed sõites kere kaebles...

Natuke aega arvutist eemal ja juba läheb lahti klassikaline tõestamine, et kui minul ei juhtunud midagi, siis järelikult nii ongi ohutu. Unustades seejuures, et seda foorumit loevad suurtele spetsialistidele lisaks ka need, kes pole kunagi varem konksu otsas hoidnud rohkemat kui pooltühja kerghaagist ja alles plaanivad oma esimesi sõite haagissuvilaga. Kui ma panen siia pildi, kuidas see 1200kg kaheteljeline mul Clio sabas on, siis mida see tõestab ohutuse osas? Pigem tõestaks see pilt midagi minu osas, eriti kui see sisaldaks veel soovitust teistele:)

Ma pole mingi Länkari fänn, vaid rääkisin veduri kaalust, kuna konksu otsas ei ole haagissuvila puhul mitte max 85kg, vaid pidevalt muutuv suurus. Ja see vaidlus, et "juba nii tillukese autoga ei märkagi, et midagi konksu otsas on" ei saagi lõppeda enne, kui sõidad sama maa maha selle Focuse/Mazda3 derivaadi asemel ka "mingi länkariga" (kasvõi Phaetoni vm sama kaalukategooria liikuriga) ja ma pole näinud meest oma silmaga, kes pärast tuleb ütlema, et pole mingit vahet, kas veduri mass on samas suurusjärgus või poole suurem veetavast asjast. Ju ma olen lihtsalt nii vähe näinud...

# mõistusega võttes on paljude sõidukate lubatud haagisemass lootusetult
# aladimensioneeritud ning paljude jeebikute/kaubikute oma väga optimistlik

Aga miks Sa seda väidad? Kindlasti on selleks ka mingi põhjendus varuks? Jeebikute-kaubikute osas võiks isegi nõustuda, kuna rääkimata suurusest, on nt vana 55kw Hiace jaoks 3500kg legaalne haagis mõistlikul viisil liikluses osalemiseks nii või teisiti overkill ja selle varju jäävad nagunii kõik muud omadused. Samas annaks suurtele ja kõrgetele veduritele jällegi suure plusspunkti selles osas, kui vähest mõju avaldab kuubi+kuudi ühendatud komplektile lisandunud tuuletakistus. Minu arvates tuleb sealt juba "mäekõrgune" erinevus sõidumugavuses igasuguste madalate autodega võrreldes. Külgtuuleiilide mittemärkamine on minu silmis juba pigem ulmevaldkond...

Jaguar, milliste peeglitega probleem oli? Kas need, mis kinnitatakse auto enda peeglite külge? Nendega, mis kinnituvad tiiva/kapoti vahelisse prakku, pole sellised probleeme seni esinenud, need ka muus osas veidi praktilisemad (nurk juhi suhtes, millest sõltub nähtavus). Iseasi, kuidas Sinu autole neid üldse panna saab, ise kasutanud neid vaid "ninaga" autodel.

Vedada saab misiganes autoga ükskõik kui rasket koormat. Kui kohalt ära jõuab tõmmata on võimalik ka sõita. Kui jutt on pika maa ohutust läbimisest siis peaks veduri kaal olema 2x haagise kaal. Tehtud elus igasugu tempe, kõige karmimad vast kolmnurgaga kaks korda vedurist raskemate autode vedamine. Kiirust piirates ja silmad lahti hoides jõuab alati tervelt kohale. Samas kõige ebamugavam sõit oli Mersu W123 sabas kerghaagiseks klassifitseeruv suvila. Sellega oli vaja maanteel mõnikümmend kilti sõita ükskord, nii vastikut noogutamist pole ma enne tundnud. Granada sabas kerghaagisel Bobcat oli selle kõrval lapse lalin.

Muudetud 11.03.17 03:04

huvitav, et keegi ei maini seda, et ka pidurdamine on vedamise kõrval sama oluline teema- kohalt saad, aga kas pidama ka saad selle veduki pisikeste piduritega? kui laod piduriteta kerghaagisele 1,5t telliskive, tuleb ka sellele teemale mõelda.

Pidurdamine ja pidama saamine eriti suurtel langustel,tousudel vajab moistust nagu uldse ohutu haagisega liiklemine. Vaiksema,kergema soiduautoga saab vedada samuti koik veod ara , mugav see pole kindlasti ja oskamatu juhi kaes ka ohutu mitte. Eriti mida korgem,pikem,raskem see haagis on. 1t mullakoorma vedu on tunduvalt ohutum kui 1t haagiselamu trantsport just see raskuskese ja koorma korgus,pikkus mangib rolli.muidugi ka haagise sillavalem.Haagiselamu veoks voiks olla teised normid veduki passis.

Tegelikult pole need kastikad ka haagise vedamiseks monusad tanu oma kergele tagaosale,korgem raskuskese ning korge ja vedel vedrustus. Tuhimass ka tavaliselt vaiksem 200-300kg kui tavamaasturil. Kui valida on eelistan sama tuhimassiga 4wd soiduautot vedukiks raskuskese madal ja vedrustus jaigem.
Parim veduk(millega haagist vedanud) mille puhul voib toesti oelda,et 2t haagis pole taga tunda oli Lc200 v8 200+kw tuhimassiga 2700kg + voimekas mootor mida naiteks sama klassi patrolil pole+ super mugav ja ise reguleeruv ohkvedrustus+laiem roobe ja pikem teljevahe.

Aga milleks peaks rääkima piduritest? Kui me räägime legaalsetest koormatest, siis piduriteta haagise kaal ongi seepärast nii väike, et veduk peab sellest üle käima.

Piduritega haagise puhul peavad auto piduridainult sedapalju lisatööd tegema, et haagise pidurid käivituks. Piduridamise endaga saab haagis suurepäraselt hakkama.

Ja kui pidurid ei ole korras, siis ei ole ju millestki rääkida - liiklusohtlik ront on liiklusohtlik ront.

Kui millestki pidurdamise kontekstis üldse rääkida, siis koorma kinnitamisest. Korralike piduritega O2 haagis suudab täispidurdusel arendada üle 2 G. Mis tähendab, et sellesinase koorma kaal pidurdamise hetkel on suunatud ette rohkem, kui kahekordselt. Ning kui rihmad vastu peavadki, siis kas koorem ise peab?

Muudetud 11.03.17 20:26

Kui nüüd teemasse tagasi pöörduda, siis seoses Toyotaga meenub üks hiljutine Tehnika Maailma test, kus nelikveoline hübriid - RAV 4 ei suutnud kohalt liikuda, kui üks ratas oli paigutatud libedale pinnale.

RAV4 on linnasõiduks sobilik kõrgema istumisega sõiduk.

ehk,siis algajale autojuhile