2003.a.
Oli Eestis 582 089 leibkonda, leibkonnas on keskmiselt 2,4 liiget.
Talvel külmus ainuüksi Tallinnas kolme kuuga surnuks 203 inimest.
~200 000 perekonda on raskustes üüri tasumisega. 2004. aastal ennustatakse seoses kütte ja elektri hinna tõusuga selle arvu kasvu ~250 000 perekonnale (~600 000 inimest ehk peaaegu pool elanikkonnast).
Laenu- või järelmaksukohustus on 35% peredest, eluasemelaen 13% ning tarbimislaen või järelmaks 17%.
Aasta jooksul arvele võetud,
vanemliku hoolitsuseta lapsed: % sündinutest:
1995 - 1 134 8,4
1996 - 1 044 7,9
1997 - 1 495 11,9
1998 - 1 671 13,7
1999 - 1 752 14,1
2000 - 1 227 9,4
2001 - 1 225 9,7
2002 - 1 249 9,6
"Keskmisest" palgast.
2002.a. oli Eestis kokku 57 183 ettevõtet.
"Keskmist" palka...
...ei mõjuta ettevõtted,
kus on arvutatakse ettevõtete järgi,
kus on:
alla 10 töötaja 49 484 50-249 töötajat 1 157
10-49 töötajat 6 386 üle 250 töötaja 156
Kokku: 55 870 = 97,7% 1313 = 2,3%
2003. aastal avaldatud uuring
"Eluaseme kättesaadavus riskirühmades" väidab:
0,3 % elanikkonnast (~ 3500) on kodutud, neist enamik 50 - 60 aastased mehed.
1,2 % leibkondadest (~6000) elab tingimustes, mis ei vasta minimaalsele eluasemestandardile.
7 % leibkondadest hindas oma majanduslikku olukorda väga halvaks, väites, et raha ei jätku isegi hädavajaliku toidu jaoks. Nende leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 1080 krooni.
8,2 % leibkondadest elas kehvades, s.o. suurte ja oluliste puudustega eluruumides.
13 % leibkondadel puudub eluruumis ka külm vesi. Nendes tingimustes elab ligikaudu 21 000 last.
18 % elanikkonnast (244 000 inimest) elab allpool rahvusvaheliselt võrreldavat suhtelist vaesuspiiri 1730 krooni.
23 % (~331 000 leibkonda) elab allpool absoluutset vaesuspiiri*.
23,3 % (~130 000 leibkonnal) puuduvad pesemisvõimalused, käimla asub õues.
25,8 % (ca 150 000 leibkonda) jagab eluruume või kööki. teise leibkonnaga
24,6 % ei olnud sooja vett.
26,1 % puudus võimalus kasutada vannituba või dušši.
30 % üle 30-aastastest elab koos vanemate või teise leibkonnaga, üürikorterid on hinna poolest vastuvõetavad vaid vähesele osale elanikkonnast.
34 % lastest elab allpool absoluutset vaesuspiiri.
* absoluutne vaesuspiir oli 2003. aastal 1593 krooni pereliikmele kuus
Kuritegude arv ei ole kohe kindalsti tuhande inimese kohta aastas 53000. St. allikat tahaks ka nendele kõikidele arvudele, sest kuritegude arv on viimased paar aastat kas sama olnud, või langenud.
Keskmine sissetulek inimese kohta on tõusnud igatahes olenemata kust see number võetakse, sots maksu laekumiset ja selle nn. statistilise summa vahe on alla 10% minuteada.
Eesti rahva iibe kohta tahaks infot just 2004 ja 2005 aasta kohta, see näitaks vähemalt suunda, kuhu oleme teel, kõik teame, et see on ikka negatiivne.
Kes külmus surnuks? Mitu inimest külmus surnuks aastal 2003 meie suurimas võrdlusobjektis- Helsingis, või näiteks Riias teatavasti oli keskmisest palju külmem aasta, ja kes külmusid?
200000 leibkonda oli raskustes üüri tasumisega, aga siiski üürid on tasutud, ma leian ka et mu palk on väike, ja elatud ei saa? Kes meist nii ei arvaks..
laenu ja järelmaksukohustus ja tarbimislaenude osakaal näitab, et viga ei ole riigis, vaid inimeste oskamatuses elada.
palju on elusamelaenu osakaal näiteks Soomes või Usas?
Kodutuid on mujal maailmas samapalju, soojemates piirkondades isegi kordades rohkem, näiteks saksas on nad lihtsalt "tavainimese" silma alt tõrjutud prügimägedele jne.
Kui leibkonna kuunetosissetulek(mitte leibkonnaliikme kohta) on 1080kr, siis see tähendab, et mõlemad vanemad, või üksikvanem peab(vad) töötu(d) olema. Siinkohal on Probleem millegis muus.
Mul maal puudub ka eluruumis külm vesi(ka soe). Paljudel tuttavatel asub käimla õues, ja neile meeldib see, ei teagi miks, vaesust see ei näita...
Rida fakte-numbreid on toodud tõepoolest, kuid need ei toeta ju Nii väiteid, et arstiabi, sotsabi, tervishoid, koolid jne ei tööta üldse või väga viletsalt, keskmisest palgast rääkimata. Leibkondade eluolu kajastab vaid 2003.a. uuring, mille järgi ei saa samuti öelda, et kas paremaks/kehvemaks läinud.
Olen nõus, et olukord osade riigifunktsioonide täitmisel on vilets, palgad, kvaliteet. OK, võiks isegi ju ridade kaupa oma arvamust olukorra viletsusest kirja panna. Kuhu see aga viiks? Mitte kuskile.
Võibolla pakuks Nii mõne lahenduse ka siis välja olukorra parandamiseks?
Selline näide:
Korterelamus, kus ca 30 peret elab(ise seal hulgas), on 3 peret lausalkohoolikud, kes käivad juhutöödel. Kuigi neil on olnud võimalus ka inimese moodi tööl käia, ei jätku seda alkoholiprobleemide tõttu rohkemaks kui kuu-kaks, ehk esimese palgapäevani... Väga pisike üldistus, aga nende perekonnad kuuluvad kahjuks just ülal olevasse statistikasse- kui inimene ise ennast ei aita, siis...
Ei julge pakkuda lahendust.
Soovitada julgen veelkord, et
otsige inimesi kes püüavad paremaks teha ja hoidke nende poole, toedake neid kasvõi moraalselt.
Praeguse seisuga on nende inimeste hüüded kinni keeratud ning avalik meedia takistab nende sõnavõtte väga jõuliselt.
Samas on nad ainult kasvav jõud.
Muuseas, kas sa ei arva, et midagi on valesti kui niisuguseid perekondasid niipalju on?
Mis on valesti ja kuskohas kes midagi valesti teinud on?
Kahjuks ongi meil kujundatud suhtumine, et kes alkohoolik on, on ise süüdi. Muud mitte midagi. Võibolla on see tingitud sellest, et al pole saada enam oma erialale vastavat tööd?
Või sellest, et ta elamine peteti temalt välja ja keegi teda ei aidanud?
Nii ühekülgselt ei saa suhtuda asjadesse, et joodik ja ise süüdi.
Ei tasuks ka lihtsama vastupanu teed minna ja öelda et "riik" on süüdi (alkohoolikud, töötud). Millegipärast kiputakse nägema, et kodanikul on riigi ees vaid õigused, õigus midagi nõuda, kohustusi justkui polekski. Meeldetuletuseks mõned kohustused- maksud, valimas käimine, sõjaväe kohustus.
Ise ju olemegi see riik, niiet ei ole mõtet ennast petta mõttega, et küll ma teeks aga riik ei luba.
Mis mõttes on hädaliste hüüded kinni keeratud? Tuleb siis proovida midagi ette võtta, jalg üle põlve istudes ja "riigi" abi oodates vaevalt asjad paremaks lähevad.
Enamjaolt on ise süüdi, st. kõigile neile on pakutud võimalus elada normaalset elu(üks, nendest, nelja lapse isa käis ka minu alluvuses tööl, aga seda jätkus vaid kaheks kuuks, kuigi töömees oli ta normaalne, ja tänu tükitööle teenis ka päris hästi), aga kui nad ise ei taha ennast aidata, siis pole midagi teha, enamuste probleemid said alguse juba veneajal, mil töökoht oli nagu aamen kirikus... Meie ajastu probleem.
Teine näide on see, kuidas üks käib küll tööl, ülemus kinitab, et ta teenib tugevalt üle keskmise, ta ise laiab üle küla et teenib üle keskmise, aga15 minutit pärast tööpäeva on mees juba nii täis, et ei jaga maast ega ilmast, korter võlgades, ja seegi üürikorter.
Mida siis saaks nende heaks teha? Kahjuks mitte palju, sest need inimesed, agu juba korduvalt ütlesin, peavad abiks seda, kui kegi nendele mingit toetust maksaks või tasuta korteri võimaldaks.. Probleem on ajastus ja konkreetsetes inimestes... Öeldakse ju ikka, et viin on tarkade inimeste jook...
Jah, ei saagi ütelda, et riik on süüdi.
Riigijuhid on süüdi.
Ja mite hädaliste hüüded ei ole kinni keeratud vaid nende inimeste hüüded kes hädaliste eest seisavad.
Pole mõtet luua illusiooni, et need kes elavad allapoole igasugust vaesuspiiri on ainult alkohoolikud ja joodikud.
Ja kas siis mitte ei saa me süüdistada riikliku alkoholipoliitikat?
Olukorrast on võimalik vaid siis välja tulla, kui inimene ise seda tahab ja kui ta püüdleb selle poole. Tihtipeale aga piirdub sellepoole püüdlemine toetuste nõudmisega ja viinaklaasitaga riigi ja riigijuhtide sõimamise-kirumisega, adumata, et võti on tema enda käes, paljud ju ikkagi saavad hakkama, saavad hakkama ilma igasuguse abita, paljud alustavad täiesti nullist...
Riiklik alkoholipoliitika lähtub sellest, kuidas on võimalik võidelda salaalkoholi vastu(siinkohal annavad oma antipanuse just need samad perekonnad). Kindlasti annaks palju ära teha, ja ma ei väidagi, et kõik on joodikud, vaid väidan, et korterelamus kus elan, saavad 90% ilusasti hakkama (kes paremini, kes halvemini), aga eelpool nimetatud statistika hulka kuuluvad just need alkohoolikud- tugeval enamusel allapool vaesuspiiri elavatest perekondadest on alkoholiprobleemid- usun, et oma 80%-l, kui statistikat vähendada kõigis osades näiteks nende 80% osa jagu, siis oleksime arvatavasti stat. osas terves Euroopas esirinnas positiivse näitena...
Paljud abiootajad saavad usutavasti juba väiksest peale kodust sellise abiootamise (ükskõik kas riigilt või "riigilt") kodeeringu. Laps küsib emalt ehk, et miks täna ainult makaronid süüa on ja millal mõne uue riideasja saaks. Vastuseks on tõenäoliselt, et näe lastetoetust saame riigilt nii vähe, et ei saa osta seda või teist. Ja kasvabki juurde üks toetuse-ootamise meeleolus isik, kes ei saa aru et peale tema vajaduste/tahtmiste on rahajagamisel veel teisigi prioriteete.
vaata katsetaja, eestis toimus asi nii, et kõigepealt tehti teatud tegelaste poolt plats puhtaks ja siis hakati ajama seda sama õngejuttu, unustades, et kogu muu kraamiga pandi pihta ka õng ise.
See on vaid sõnakõlks, et pandi pihta, ilus loosung, mis ei pea paika...
Pakkusin majanaabrile tööd, vähe käis, aga... sülitas õngapakkuja peale, ja kurdab oma joomakaaslastega edasi, kui sitt on Eesti riik..
to Nii
Üks võibolla kõige parem näide tulumaksu "kasulikkusest" võiks olla tänavavalgustus. Kui riik ei koguks tulumaksu ja igale inimesele saadetakse koju arve tänavavalgustuse "kasutamise" kohta siis on väga tõenäoline et paljud hakkavad väitlema teemal kuidas nemad ei kasutagi sellist hüve ja parem lülitage see välja. Samas kui praegu tänavavalgustus ei põle on kohe kisa lahti.
See oli vaid üks näide Sinu küsimusele tulumaksu kohta.
tavaliselt inimesed ei mõtle asjadele mis on justkui loomulikud ja tasuta käes.
Odoot, kas tõesti tulumaksust tuleb tänavavalgustus?
Mina ikka olen aru saanud, et see tuleb aktsiisidest.
e. siis kütuseaktsiis ja hasartmängumaks. Ka alkoholi ja tubakaaktsiis.
Tulumaksust nüüd küll minuteada tänavavalgustust ei finantseerita. Võibolla tookisd asjakohase viite.
no päris nii vist ei saa asju vaadata, et kuhu läheb tulumaks ja kuhu aktsiis. eks nad riigi eelarvesse jõuavad kõik kuidagi moodi ja sealt siis rahastatakse vastavalt vajadusele kõiksuguseid riigile eksisteerimiseks vajalike ametkondade tegevust. ise küsimus on see, et kui targalt seda suudetakse teha, mis valdkondi eelistatakse ja mis järjekorras kitsaskohti likvideeritakse.
Rahandusministeeriumi lehel http://www.fin.ee/?id=12081 on selle aasta eelarve seadus väljas, üleval paremas nurgas link. Sealt paistab et tulumaks moodustab ca10% eelarve tuludest (lisaks läheb mingi osa tulumaksu ka KOV eelarvesse vist?). Kulude jaotus on ka toodud, nii et ei tohiks olla probleem kulude lõikes siis näha.
Kütuseaktsiisist pidada ikka teid ja tänavaid ehitatama, mitte tänavavalgustust.
Suurem osa sinu tulumaksust läheb Kohalikku omavalitsusse, siis on õige küll,. et tänavavalgustus, Haridus(kool, õp. palgad, remondid, bussiveod), teeehitus- teehoole, staadionid, rahvamajad-remont ja hooldus, Kultuurisündmused, Om- töötajate palgad. jne. uuri välja kuhu läheb enamus sinu omavalituse rahadest..
Hea näide, kui auku ennast laenata võimalik on. https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=91869189
Isiklikult pean oluliseks enne koguda ja siis sooritada vajalik ost. Pikaajaliseks säästmiseks on tavainimese jaoks kõige paremad 2. ja 3. pensionisammas. Ei oe selle foorumi omanik aga soovitada julgen kõigile: www.rahafoorum.ee
Väga põnev lugemine, aga loodetavasti jääb see siiski nišisuunaks ja ühe tegija isiklikuks arvamusavalduseks. Ma kujutlesin hetkeks elavalt ette seda bürokraatiat ja arvestust ehk et ühe säästetud energiaühiku kohta kulutatakse kaks selle kontrolliks ja toetuse arvutamiseks :)
# google tõlge
# "...Brüssel on valinud uue automaksusüsteemi mudeli, mis ei põhine enam
# autoomandil, vaid selle kasutamisel: nutikate kilomeetrite hinnakujundus või
# smartmove. See mudel põhineb variatsioonil, mis sõltub läbitud kilomeetrite
# arvust, teekonna ajast (tipptund, tipptund või öötund) ja sõiduki võimsusest.
# Teisisõnu võimaldab selline lähenemine autojuhtidele maksta vähem, kui
# sõidate vähem kilomeetreid, valides alternatiivse transpordivahendi (jalgsi,
# rattaga sõitmine, ühistransport, ühiskasutatavad autod ...) või vältides
# tipptunde Brüsselis ", selgitab Brüsseli valitsus täna pärastlõunal
# See mudel asendab Brüsseli elanike praegused teemaksud. Iga-aastane
# teemaks kaotatakse. Registreerimismaks (TMC) jääb alles ainult
# luksusautodele, sõidukitele alates 15 hobujõust...."
Ärge pöörake tähelepanu sellele 15-le, tähendab tõenäoliselt midagi muud, aga natuke kardan, et midagi sellist võib ka meile kunagi tulla. Ma olen küll Brüsseli kesklinnas vaid mõned korrad oma autoga sõitnud, aga täiesti mõistan sellist lähenemist Brüsseli ja misiganes muu suurema linna puhul. Sisuliselt täidab see sama eesmärki nagu Stockholmi ummikumaks (mis on isegi natuke loogilisem). Lisaks on seda lihtne hallata nt kahepoolset sidet pakkuva telefoniäpi kaudu (et oleks võimalus kontrollida, et iga liikuv auto ikka kasutab seda äppi). See on tegelikult linnakeskkonnast lähtudes ikkagi üsna loogiline lahendus, mis sobiks mingil kujul isegi Tallinnasse. Aga kusagilt Kodilast Kohilasse või Kuremäelt Kauksi tööl käiva inimese lisamaksustamine oleks paras kuritegu (nagu ka mistahes maainimese karistamine maasturi/mahturi omamise eest luksusmaksuga), sest see on keskkonnasäästlikum ja ühiskonnale odavam ülal pidada, kui panna igast külakolkast liinibussid ja talviti lumesahad piisava sagedusega igas suunas paiknevate suuremate keskuste vahet sõitma.
Nende eri piirkondade maksustamiste või üldse mingit tüüpi tehnika keelamisega suretatakse tegelikult elu seal välja. Oslo on selle parim näide.
Reklaamitakse kui "autovaba linn", aga varem populaarsed kaubatänavad surevad välja, kuna nt 5 liikmeline pere ei hakka osturallile tulema bussi ja metrooga linna teisest otsast. Ja minnaksegi linnaäärsesse keskusesse.
Või võtame või kasvõi Eesti, parkimishinnad ja korraldus kesklinnas vms kaubanduskeskused linna ääres. Miks paljud varasemad linna keskused välja surevad? Näiteks Pärnu. Rüütli tänav ju pommiauk, elu on koondunud kas Kaubamajaka ümber, kus saab parkida või siis ka Port Artur.
Või hea näide ka L-Euroopast, kus oma autole olen pidanud ostma nn 2 auto piletit praamile, kuna pole Fiat 500 :)
Eks igal pool üritatakse auto omanikke, kui kogu universumi kurjajuuri kuidagi karistada. Lihtsalt kohati on absurd see, et kui kodanik kasutab fossiili nt käru vedamiseks, mis on piisavalt võimas, siis on ta "kriminaal", kui aga sama võimsat elektrikat, siis on ta maksust vaba ja tubli kodanik, kuna mõtleb keskkonnale, kuigi asfalti ei koti see üldse, kas teda kraabib diisel või elekter.
See viimane Kärsa mõte: poliitikud ei mõtle kahjuks nii. Kui on vaja maks kehtestada, siis unustatakse ära e-riik ja muud lahendused, millega saaks erisusi teha ja lajatatakse kõigile nagu kesklinna elanikele. Reeglid on alati sellised, et justkui oleks võimalik erisust saada, aga keegi reaalsuses tegelikult ei kvalifitseeru.
