Starter jaksab vabalt, kui piisavalt ampreid ette anda.
100% on vaid kindel, et -40 juures elektrita ei saa kumbagi käima.
Aga, kas suudab diisli kütus -40 juures survele alluda? Nüüd võib küll 99% kindlusega midagi ennustada.
Vähemalt 98 okt bensiin aurustub ja põleb -40 juures probleemita.
Krt diisel on praeguse ilmaga nagu küünlavaha.Pole siis võimalikki üldse ju ,et see kuidagi läbi voolikute ja apastraatide voolaks või mootorit käima paneks isegi uue auto puhul.Diiselmootor on lihtsalt selline äpu ,vajab igast kütuselisandeid,eelsoojendamisi ja poputamisi ,ennem kui kuidagi üldse käima lõõtsutab.Ottomootor lihtsalt on parem.
Minuarust pole vahet kas on 98,95 või 91 bens ,peaksid ju kõik ühe temperatuuri juures samahästi aurustuma ja põlema,see number näitab ju detonatsioonikindlust mitte aurustumist või muid asju.
Kui keegi teeb etteheiteid, diiselkütuse kvaliteedile (nagu küünlavaha), võiks mainida ära ka selle, kust see kütus pärineb. Ise olen alates 94a sõitnud kõik talved diislitega (bensukad rohkem suveautodeks), kuid pole puutunud kokku käivitusprobleemidega, kuna tangin kogu talve Eestis "igaks juhuks" Statoilist. Nõus, et ka Stati kütus on solk välismaistega võrreldes, kuid kütuse hangumise probleemi pole seni veel olnud (L-Eestis käinud iga aasta temperatuur vähemalt korra mõne grammigi üle -30, ja varem pole ühelgi autol ka plokisoojendust olnud). Huvitav, kas ka korralikel tanklakettidel on tekkinud need probleemid, või on need jamad siiski võsavahelt tankijatel (Olerexist, Lukoilist jms olen ammu juba OMA vitsad kätte saanud, rohkem ei taha:)
See on õige jutt jah: pole see disla mingi kokkuhoid - kinkisin oma tdi pd-le sünnipäevaks kõrvarõngad(20 000.-), et ta ikka heas tujus oleks. Ja näe aitas küll: pole teine nende pakastega pipardama hakanud :)
IRW.Nüüd tuli praktiline näide elust enesest.Diisel tuletõrjeautod/päästeautod on praguse külmaga kutud ja kasutatakse nende asemel vanasid vene bensukaid!See ikka näitab ju juba midagi, kui isegi vanad venelaste toodetud bensukad on üle uutest läänes toodetud diislitest :-D Bensukad ikka ülekõige.Tahan tallan ,tahan kallan!Hörhhhhh >:-P
Õlisid kasutan praegu ainult Gulfi omasid, hetkel on vist 5W50. Varem olen kasutanud palju ka 0W40. Kvaliteediklassi ei mäleta, igal juhul täissünteetilised. Suvel on kah Gulfi oma, 20W60. Gulfist järgmine valik oleks diisli puhul Esso (hea hinna/kvaliteediklassi suhe diislile, bensukale mitte eriti). Seejärel enam valida ei oskaks ja kasutaks tõenäoliselt Valvoline MaxLifet.
Täna olin üritusel koos väga suure hulga töökaaslastega. Ja eks ikka sai vahepeal ka õues käidud sigarit popsutamas, saunast jääaugus jne. Loomulikult tulid jutuks ka käivitusprobleemid. Kui enne väitsin, et tutvusringkonnas mitte ühtegi probleemi, siis nüüd enam nii väita ei saa - neist ühel läks filter umbe, kuna vähe sõitval diisel-kaubikul oli paagis veel oktoobris ostetud kütus (6-7L/100km ligi 100L paagiga annab seda läbi sõita, kui masin on kasutuses vaid suure perega nädalavahetuseti suvilas käimiseks). Noh, eks selle apsaka võib vist kah rohkem omaniku kui auto arvele kirjutada...
Diisli eelis on veel see, et kui praeguse külmaga 1 pütt korra on löönud, võid rahulikult siduri üles lasta, pole hirmu, et ei jõua sidurit järgi vedada.
Külmemad ilmad möödas, nüüd saavad diiselautodega mehed-naised ka jälle tööle :). Kui temperatuur langes alla -25 siis hakkasid diislitega sõbrad-tuttavad helistama, üllatav on see, et tuvusringkonnas on 5 diisliga sõitvat autot ja mitte ükski ei käinud käima, kõik on suht uued ka, kõik vist vähemalt 2000 toodetud. Bensukatega sõidab vähe rohkem tuttavaid, käima neist ei läinud 2. Aga tänaseks juba vuravad jälle kõik.
Kas tõesti, nii ajakirjanduses, kui ka teles näidati pilte autodest, mis pärinevad 70-date lõpust. Eile selle Valga maja kustutamisel räägiti et probleem, kui üldse oli rohkem kustutusseadmetega, mitte autode endaga. Ja usun, et Valgas oli külma tunduvalt alla -16-ne.
Püüdsin kokku lugeda nende kõikide "volide" ja erinevate margifoorumite hulgast et kelle siis ei käivitunud. See ei ole mingi absoluutne tõde, aga foorumikasutajate autodest ei käivitunud ca 40 Bensiinimootoriga autot ja ca 12 Diislit(niipalju suutsin neid kokku lugeda), Kusjuures avastasin, et auto vanusega polnud nagu suurt midagi pistmist, nii mõnigi päris uus bensukas, kui ka diisel ei käivitunud.
No see ,et said 40 mittekäivitunud bensukat ja 12 diislit ,näitab ju ainult,et keegi ei taha eriti diisliga sõita või siis seda tunnistada.Kindlasti läks bensukatest suurem protsent käima kui diislitest.
No kes pigem ei taha tunnistada, et käima ei läinud?
Usun ka, et Suurem protsent diisleid ei läinud käima ja ütlesingi, et see ei ole mingi absoluutne tõde, aga arvan, et need diislid ei läinud käima mitte seetõttu, et nad olid diislid, ja rääkida ikka veel sellest, et diislid külmaga ei käivitu on ajast ja arust, see on mu point.
diislite mitte käivitumine ei ole kuidagi ajast ja arust, vaid paari päeva tagune probleem. katsetajal ei ole mõtet üldse vaielda, sest lihtsalt nii on, et diisel käivitub külmaga halvemini, tean, et nüüd tuleb vastu kommentaar, et katsetaja maja ees seisid ainult bensukad külmada ja diislid rügasid megalt tööd teha ja tirisid ja lükkasid benukaid käima, aga mul on sulle nõuanne, tule ükskord oma pilve pealt alla. Diisel vs. külmad ilmad on nö. common knowledge.
Diisel vs külmad ilmad on tehnikaajalugu!
Kui aku on vilets, siis ei lähe ükski auto käima. Ja kui aku on korras, käivitub ka diiselmootor iga ilmaga.
Rõhutan, mul seisis diisel lausa paar päeva selle külma käes õues ilma puutumata, aga kui ikka starter jõuab mootorit ringi ajada, siis läheb käima, no kuhu ta pääseb???
Muidugi kui tegu on kõvasti afišeeritud 500 000 läbi sõitnud mootoriga, siis pole süüdi külm ilm, vaid arusaam, et igal tehnilisel seadmel on oma ressurss, mis ükskord lihtsalt otsa saab.
common knowledge on see vaid kitsa silmaringiga bensukakasutajate hulgas, reaalsus on midagi muud. Reaalsus on see, et korras diisel käivutub probleemideta meie kliimas täpselt samahästi nagu korras bensukas- see on reaalsus, ajada mingit oma lõputut jura et see ei ole nii, on paras tühikargamine.
Siinkohal tooks veel ühe diisli ära, mis pere kasutuses olnud(äia auto)- Saxo1,5d Kui mina sain oma bensuka käima(lisasärtsuga) näitas auto termomeeter -34 korteriakna taga näitas termokas ca -31 siis see saxo läks käima meie kliimas, siin müüdava kütusega ilma mingisuguste probleemideta ja tookord oli tõesti nii, et saxo andis särtsu pea terve maja bensukatele, siis käisid küll bensumehed ümber auto ja imestasid, et kuidas see võimalik on- need bensumehed ei arvanud diislist midagi, ka sina ei arva enne midagi, kui kunagi sinu auto diisli abil käima pannakse, õigemini sinu uhkus ei lubaks diislimehelt vist minna abi küsima;)
TO Bla: nagu katsetaja just ütles selle paari päeva taguse probleemi kohta, et diislid ei käivitunud mitte selle pärast, et nad on diislid, vaid puhtalt omanike lohakuse tõttu (olgem ausad, diisli omanike seas on rohkem koonerdajaid). Bensukaga ei ole vahet, KUST tanklast talvel tangid, kuid diisliga on paari sendi nimel koonerdajatel kohe jamad käes. Kui sageli peab vahetama kütusefiltrit (seda suurt ja kallist) bensukatel ja kui sageli diislitel? Jällegi maksab siin hooldamatus NÄHTAVALT (ei käivitu) kätte diisli omanikule, bensuka omanik tegeleb teiste (kallimate!) probleemidega kaugemas tulevikus. Sama lugu ka eelsüüteküünalde, pihustite jms-ga: bensukaomanik maksab rõõmsalt suurenenud kütusekulu aastaid, kuid diisli omanik elab suvel muretult, ent talvel tekivad hooldamata auto puhul kohe probleemid. Kuna diisel ise on ligi 2x ökonoomsem vastavast bensukast, siis loomulikult ostab koonerdaja pigem diisli. Ja siis pärast käib hädaldamas, et diisel on paha, ei käivitu, kallis remontida (vaja käia välja korraga see raha hulk, mis oleks tulnud remontida juba suvel) jne. Common knowledge baseerub paraku sageli külajuttudel, ega oma reeglina vähimatki seost asja PÕHJUSEGA, kuna nähakse vaid tagajärgi.
Mina pean diisli üheks suurimaks plussiks just seda, et kui auto on hooldatud ja mitte päris lõpuni sõidetud, käivitub ta iga ilmaga esimesest pöördest. Tihe mootor käivitub ka siis, kui kõik eelsüüteküünlad on läbi põlenud kuid pihustid korras (käinud kunagi kogu nädala niimoodi tööl talvel, tüüpiline VW elektroonikarike põletas kõik küünlad korraga maha, polnud isegi võimalust siis plokisoojenduse kasutamiseks). Sellepärast, kui ise lollusi ei tee (solki ei tangi, hammasrihma puruks ei lase vms), diisel lihtsalt peab käivituma. Bensukal seevastu võib neid mittekäivitumise põhjusi olla hulgim. Sellepärast algab ka diisli kasutusjuhend õpetusega, mida teha, et mootor rikke korral seisma jätta (magnetklapilt pistik maha), kuid bensuka oma algab õpetustega, mida teha, kui autot käima ei saa.
Muide, sel aastal pole kordagi käivitusprobleeme veel olnud (pole olnud ka tõsisemaid külmasid, sest ka enda diisli aku on üsna piiripealne), kuid möödunud aastal oli mul 2 korda, kui autot käima ei saanud. Ühel juhul olin oma diisliga maastikul käinud ja starteri küljes olev pistik oli lahti tulnud (vea tuvastamiseks ja likvideerimiseks kulus max minut). Teisel juhul läks bensuka (vana!) aku lihtsalt lühisesse (üks purk tagant ära). Mõlemal juhul seisis auto tee ääres korraks kapott üleval ja "ei käivitunud". Möödasõitjad said mõlemal juhul täiendada oma "common knowledget". Kumb on parem, kas bensukas või diisel?
Paar kuiva fakti:
1. olen sõitnud u 16a jooksul maha ca miljon km, sellest enamiku diislitega, kuid viimane kord, kui diisel ei käivitunud, oli kusagil 90ndate keskel. Põhjust pole raske arvata (tanklas suvine kütus, mootor seiskus u 1km peale tankimist, isa tuli järgi ja vedas koju sooja garaazhi).
2. kui nüüd eelpoolmainitud lühises akut mitte arvestada, siis viimased käivitumisprobleemid bensukaga olid u 4a tagasi, tuliuue (garantiiga) VW puhul. Kõigil neil juhtudel läksime tööle lõpuks takso või bussiga, kuna elektroonikarikkega midagi peale hakata oskakski, ja ega tohikski garantiiga autol miskit lammutama hakata.
3. iga talv helistatakse abi pärast 10-20 korda, et vaja kas vedada või voolu käivitamiseks. Loomulikult aitan. Sel "hooajal" on saanud abi 5 bensukat (kõik enne neid suuremaid külmasid), diisli omanikest pole kellelgi (veel?) probleeme olnud.
4. Nende 10+ aasta jooksul olen pidanud aitama vaid üksikuid diisliomanikke (ca 1 diisel 2-3 aasta kohta). Täpsemalt: möödunud talvel ühel diislil magnetklapi pistik lahti loksunud, peale lükates käivitus kohe, sel talvel ja 2 ja 3 talve tagasi mitte ühtegi "hädaabikõnet" diisli omanikelt. Varasema kohta ei ütle parem midagi, ka mina unustan vahest:). Tee ääres kapott üleval seisvate autode kohta statistikat teha ei oska, kuid EESTIS võib nende puhul olla tõesti ülekaal diislite käes
Äkki keegi oskab seletada lähemalt, mis jama nende tuletõrje autodega oli? See pole eriti loogiline, et linn muidu diisleid täis, aga soojas päästeameti garaazhis seisev diisel-Scania ei käivitu. Äkki oli asi milleski muus, nt kustutusseadmetes (veepumbad, ventiilid jms), kuna -30 juures hüdrandist vee kättesaamine võib olla tõesti üsna põnev väljakutse:)
Seda ma muidugi ei imesta, et Kärsa auto talvel -40 -50 jne käima läheb, sest tema kasutab elektrit oma auto soojas hoidmiseks, huvitav, kas ka teised dislistid, kes siin nii väga kiidavad oma autosid kasutavad eelsoojendusi.
Ise ei kasuta ei plokisoojendust, kütuselisandit ega midagi. sama selle saxoga. Praegu äial 1,4hdi, sellel ei kasutata samuti midagi- käis nagu kellavärk nende külmadega. Madalaim temp. oli meil seekord -28
Teab keegi millisest km-traažist disla bensukast soodsamaks muutub?
15 tuh peal on see vist suht mõttetu soetus?
Igaljuhul minu B4 66 kw bensukas annab sellise läbisõidu pealt mälu järgi kilomeetri hinnaks ca 1,6 krooni ehk 24 tuh aastas. S.o kõik otsekulud - kütus, remont, hooldus (s.h ca 7 autopesu aastas), kindlustus. Liisingut muidugist ei ole ;)
See, et Soomes teine loogika võib õige olla küll. Soomes on kasutatud auto hoopis hooldatum, kui analoogne auto Eestis. Vaata kasvõi üldise tänavapildi järgi.
Ei ole meil veel lihtsalt sellist autokultuuri ehk üldist haritust nendes küsimustes.
TO Bla: ära hakka mingit krdi demagoogiat jälle ajama - kui Sul pea valutab, siis võtad kah peavalu tabletti, aga see ei tähenda, et Sa neid tablette igapäevaselt sööksid ja neist sõltuv oleksid. Ma ei kujuta ette, et peaksin olema suurema külmaga sõltuv plokisoojendusest, kuna olen seda elus ühe korra olnud (tookord väga suure läbisõiduga ja tõesti väga kulunud kapremontimata diiselmootor). Ka praegu seisab auto maja ees, mitte parklas juhtme otsas (tassisin poest asju tuppa ega viitsi seejärel spetsiaalselt autot parklasse viima hakata). Ja käivitub vaatamata kehvale akule iga kell (nädalavahetused sageli maal, kus pole nagunii võimalik soojendada). Tegelikult oleks selle aku pidanud vahetama juba enne eelmist talve, aga kuna diisel juba loomu poolest käivitub hästi (ei vaja plahvatamiseks sädet), siis venitan praeguse akuga nii kaua, kuni tekib ESIMENE kord probleem selle käivitusega. Bensukas tahab pikemat kerimist (ei käivitu tavaliselt nii, et kui ainult korra "üle nuka" tõmbab, siis edasi enam ise välja ei sure), siis bensukat ma sama akuga tõenäoliselt käima ei saaks, kuna vähemalt praeguste temperatuuride juures see aku üle sekundi-paari kerida ei jaksa. Seda väidet praegu õue tõestama minna ei kavatse:)
Kui kellelgi jääb mulje, et ma mingi paadunud diislifänn ja koonerdaja olen, siis pole see mitte nii. Muidu ei sõidaks aegajalt oma vabaaja sõite väga januse V8-ga ega kogu suve bensukatega. Lihtsalt talvel on IMO mugavam omada diislit just parema (õigemini lollikindlama) käivitumise pärast ja madala otsa parema momendi pärast (mis 4x4 autol vägagi oluline).
Siin peamine vastuvaidleja on praegu Bla, kes esitab pidevalt moonutatud "fakte", mis on nö common knowledge, kuid millegipärast täiesti võõras nendele, kes päriselt kah diislitega sõidavad. Nende näidete põhjal võiks järeldada, et Bla elab kusagil "vaesterajoonis", kus tõesti tangitakse mingit kahtlase väärtusega vedelikku autodesse ega omanikel pole raha autot korras hoida, sest teiste inimeste akna all valitseb millegipärast vastupidine olukord kui Bla akna all. Juhul, kui ma eksin, siis ehk Bla ise valgustab nende kahtlase väärtusega näidete tausta. Praegusel kujul vaidlemine muutub igal juhul mõttetuks, kuna diisli peamised vastuväited kõlavad a'la blondid on lollimad kui brünetid, SELLEPÄRAST et nad on blondid
TO tennos: enda diislit ei saa näiteks tuua, kuna see on tuunitud ja suures osas iseehitatud haruldane (ainus omasugune Eestis) masin. Naise Audi 80 TD on ostetud Soomest, olnud pensionäri käes kogu elu, ostes oli läbisõit u 600tkm (auto ajalugu kõik paberil, tshekid kaasas). Kui mitte arvestada hooldust (õlivahetused jms), on auto remondile kulunud selle aja jooksul varuosi umbes 10.000kr väärtuses. Auto ostuhind oli 240 EUR (vanemad diislid on Soomes odavamad kui Eestis, selles hinnaklassis oli mitu B3 Audi pakkumist), keskmine kulu maanteel ca 4L/100km, linnas alla 6L/100km. Selle põhjal on lihtne arvutada, mis tuleb kilomeetri hinnaks nende 600tkm jooksul (praeguste kütusehindade ja hooldusega u 0.80 EEK/km +auto väärtuse langus), seda siiski päris normaalse dünaamika juures. Olen paraku nõus sellega, et kui auto poleks olnud mitte pensionäri vaid mõne rullnoka käes, siis poleks tõenäoliselt seal turbo enam originaal jpm asju, mis teeksid selle kilomeetrihinna hetkega kohe mitmekordseks. Ja nagu varemgi öeldud, auto on luksusese ja äärmiselt ebasobiv koht raha paigutamiseks äratasumise eesmärgil. St uue ja uhke auto (ükskõik kas diisel või bensukas) omanikul pole tõesti mõtet olla kade selliste numbrite peale
Kokkuvõtvalt võib proovida manada, et suurim määraja on investeeringute mastaap ja selle suunaja majanduslik + ühiskondlik seisus.
Võib järeldada, et diisli omanikud kalduvad on loomult kokkuhoidlikeks (loe: koonerdajad, sebijad, nikerdajad, ise-ise tegijad jne., kuidas vaid keegi ise tahab...), kuid mitte alati nutikateks või oskuslikeks (näiteks ka uued diislid ei käivitu jne.).
Bensukate omanikud moodustavad aga ühe suure laiuva massi, kus esindatud kõik iseloomustused k.a. mingi osa eelnimetatud diisli omanike massist.
Rootsis on käibel selline fraas: "ütle, mis autoga sa sõidad ja ma ütlen, mis iseloomuga inimene sa oled!". Mootori kütus ei määra seal rõhutatult otseselt midagi, vaid auto mark ja 80-ndate lõpust alates on seda kirjelduste loendit pidevalt täiustatud - uuendatud.
Loomulikult ei võta seda paljud väga tõsiselt, kuigi enamus siiski on päri seal esitatud kirjeldustega, mis põhinevad olemuslikel näidetel Rootsi ühiskonnas. Palju asju kattub ka Eestiga aga ei ole siiski sama tämbriga (näiteks bemmi kujundite erinevus Rootsi ja Eesti ühiskonnas).
Luksusautode tootjad väga valivad, (kui üldse diislit pakuvad, näit. Maybach ei paku), milline see diisel on ehk seal peavad olema mingid taunitavad eelised, et seda müüa.
Luksusauto peab olema tasemel ja mootor kütus ei oma siis mingit tähtsust. paljud mäletavad, et kuni 80-ndate keskpaigani oli RR mootoriteks ainult bensukad ja andmete kohta oli lisatud vaid üks sõna: piisav!
Tegelikult on "Kärss" minuarvates siiski liiga optimistlik diislite üldise käivitusvõime kohapealt.
Miks neil on tunduvalt suurema mahtuvusega akud juba tehasest peal, kui käivitamine oleks sama vähest ressurssi nõudev, kui bensiinimootoritel?
Kärss!
Tänases foorumis väidad sa, et ei ole külma ilmaga sõltuv plokisoojendusest. Samal ajal ühes teises teemas (Kütusekulu külmaga, 22 jaan. 2006 kell 03.23) ütled sa, et sinu auto plokisoojendus on nii kodus kui töö juures pidevalt ühendatud elektrivõrguga sõltumata sellest kas autot on vaja või mitte. Ma arvan, et sinu diisli käivitumine vana bensuks akuga ongi ainult tänu sellele plokisoojendusele, sest külmaga langeb aku mahtuvus nii palju (umbes 1% ühe kraadi kohta), et vaevalt alla -20 kraadi juures ta diislit enam käima veab. See plokisoojendus soojendab kapotialust ja koos sellega ka akut.
Võid täiesti kindel olla,et Kärss leiab asjale mingi naljaka vabanduse.Tema viga ongi selles,et võtab igal pool ja hästi palju sõna ja siis ei mäleta,mida täpselt kirjutas ja oma vigu ei tunnista ta kunagi.
Olen Praktiku jutuga nõus.Endal on samuti elektriline plokisoojendus ja tean täpselt kuidas asjad sellega on.Miinus 25 juures vana bensuka aku diiselmootorit käima ei pane.Enda autol on muidugi 10W õli,mis ei ole päris õige sellise temperatuuri jaoks.Nende külmadega ,mis meil olid tõmbas isegi korraliku diisliaku lahjaks.Aitas,kui plokisoojendus oli 1,5 tundigi taga.Ju siis Kärsal on korras diisel ja mul ei ole.
Aga need uued diislid elektroonilise juhtimisega viivad kindlalt diisli maine alla. Näitena võib tuua Toyota Hilux aastast 2004. Seoses elektrividinatega on saavutatud võimsust ja kütusekulu vähendatud, kuid meie kütuse kvaliteet pole veel nende mootorite jaoks. Lihtsus on geniaalsus! Töökindlad vanad diislid töötavad ka ilma elektri olemasoluta.
TO "Eelmisele": pole vaja mingeid naljakaid vabandusi. Loomulikult unustan ma mida kirjutan (elus muudki meeles pidada), aga kuna kirjutan alati nagu asi on, siis pole ka tarvis meeles pidada. Vahe tuleb ehk sisse sellest, et ei viitsi pikalt seletada ja ütlen midagi lihtsustatult (nagu ka praegu ei viitsi hakata üksipulgi lahkama kõigi oma 5 liikuva auto hingeelu, neist 4-ga olen kusjuures nüüd talvel jõudnud juba sõita). Lihtsalt ei kujuta ette sellist elu, et autot mujal pole vaja käivitada kui ainult tööl ja kodus. Ja seal mujal seisab samuti vahest mitmegi ööpäeva jagu (tulen linna koju teise autoga). Nii pole võimalik elada, et on sõltuv plokisoojendusest - see on mugavusvarustus, mitte AINUS võimalus auto käivitamiseks. Põhjamaades on see kõigil nii, eestlastele oleks see nagu midagi väga arusaamatut...
TO FibaCuba: bensuka aku on tõesti piiripealne variant, täiesti nõus, et kehv lahendus. Aga nii kaua, kuni ta mootori käima tõmbab (üle -35 pole KÜLMA MOOTORIT käivitama pidanud), oleks kah nagu mõttetu minna uut akut ostma. Akudel on nimelt veel palju muid omadusi peale mahtuvuse (käivitusvool jne), mis eristabki diisli- ja bensuka akusid. Diislil peab jaksama tõmmata mootorit ringi esimesed paar pööret kiiresti, bensukal ei oma see jälle mingit tähtust, ning peab jaksama lihtsalt pikalt (kergelt) mootorit ringikerida. Kui mootor on tihe (üks mu diisel ainult 300tkm, teine TD ainult 600tkm), siis pole põhimõtteliselt vahetki, kumb (kas disla või bensuka) aku, kuna siin on suure mahtuvuse asemel vaja, et jaksaks teha esimese pöörde kiiresti ja mootor käib hetkega (nö tõmbab "üle nuka" ja mootor käivitub sekundi murdosa jooksul). Kui diisel muutub hõredaks, hakkab ta rõngaste pilude vahelt survet alla laksma, ning siis on tarvis juba head diisli akut, et jaksaks teha need mitu esimest pööret nii kiiresti, et rõhk silindris ei jõua langeda. Kui nüüd kasutada bensuka akut, siis jaksaks ta tirida kaua seda mootorit ringi, kuid tirib ringi nii aeglaselt, et rõhk jõuab silindrist kaduda enne "järgmist ringi". Siis on selline tunne, et nagu tahab käima minna, aga ikka ei lähe. Kui anda nüüd krokudillidega lisavoolu või panna asemele diisli aku, teeb see aku esimesed paar pööret kiiremini ja mootor käib, ega saa keegi arugi, et asi juba hõre on. Enda autodel ei jõua ma mootoreid tõenäoliselt kunagi hõredaks sõita, kuid kui vana aku otsa saab, siis loomulikult ostan järgmiseks õige diisli aku. Need on muidugi naljamehed, kes talvel 10W... õliga sõidavad. Isegi käigukastis annavad need paksud vedelikud kütusekulus nii palju tunda (mõõtnud vahet siiski vaid bensukatel), et õlivahetus tasuks end ära kiiremini kui ühe talvega.
> Ju siis Kärsal on korras diisel ja mul ei ole.
See läks väga hästi naelapea pihta. Olen siin kogu aeg rääkinud, et 100% Eestist ostetud diislitel olen pidanud vahetama ära pihustiotsad (isegi kui töötavad, siis on juba kulunud ja külmaga enam hästi ei töötaks, rääkimata igasugusest peenhäälestusest, mida on Eestis vähesed üldse võimelised tegema), ning suvalisse diislikeskusesse neid reguleerida viia pole mõtet, kuna veel mõned aastad tagasi ei suutnud neist enamus leida üles isegi rikkis pihustitki (soojana ju pihustab). Möödunud aastal nägin esimest korda Eestis ühes töökojas seda, kuidas pihustit voolutatakse enne testimist (ka suvel!) külma mahajahutatud kütusega (silmaga vaadates ikka päris mitu liitrit). Üheski teises diislitöökojas Eestimaal pole seda näinud, küll aga Soomes, Kanadas jm, kus samuti külmad talved. Ja see koonerdamisest tingitud autode vastav seisukord ei puuduta sugugi ainult diisleid. Näiteks peetakse Eestis normaalseks, et turbod tohivad kergelt higistada (omale turbokat otsides mitmekümne "ideaalses korras" auto hulgast ei leinud korralikku, olenemata sellest, kas diisel või bensiinimootor). Täpselt nagu diislitel, kuluvad pihustid ka bensukatel - inimesed on hädas suure kütusekuluga jpm, kuid alla 10K turuhinnaga bensukal ei hakka ju keegi vahetama pihusteid, mis maksavad rohkem kui auto ise (bensuka pihustid sageli paar korda kallimad diisli pihustitest). Just sellepärast olen Eestis enne korras diisli leidmist pidanud läbi otsima teinekord oma 50 autot (st pihustite ja eelsüüteküünalde seisukord ei huvita üldse, kuna need tuleb nagunii vahetada). Need, kes pole viitsinud nii põhjalikult autot otsida, ei saa ka tõenäoliselt sõita korras autoga, kui nad seda ise just hiljem korda pole lasknud teha. Just sel põhjusel pole juba väga ammu Eestist ühtegi autot ostnud - mujal maksavad vanad autod sageli rohkem, kuid ka seisukord on kohe peajagu parem ning autod korralikult hooldatud. Soomes näiteks diisliverod tagavad selle, et diislit ei osta mitte kooner, vaid inimene, kes vajab diisli omadusi (veab haagist, vajab madala otsa momenti, pikad maanteeotsad, raske autoga vaja head möödasõidukiirendust jne)
ford focus 1,8 td ja opel astra 2,0td käivituvad praeguste külmadega kohe.
ilmselt on asi ikka selles kas auto on korras või ei sest paljud bensiinikad enam käima ei lähe ju
põhiline miks mulle bensiiniauto ei meeldi (peale selle et 40% suurm on kütusekulu)
on see et neil 2000 pöördel jõudu ei ole et liikuma saaks tuleb lasta 4000 pöördele aga siis kütusekulu juba õudne
hea pöördemoment väikestel pööretel on suurim eelis diiselmootoril
ehk kui jõud tuleb suurtel pööretel pole tänavaliikluses selliset masinast kasu aga rallimiseks kuskil kinnisel territooriumil kõlbab küll
to Kärss, mis akut kasutad? Endal diislil kogemus Exide Ultraga (Ca tehnoloogia)- 1 aasta pidas ilusti, teise aastal -20 ja juba probleem esimeste tõmmetega.Kusjuures laadimine norm ning starteri tarbitav vool külma mootori korral ka normi piires.
TO teh: ei ole huvi tundnud. Ja ega nii kaua ei tunne kah, kuni käivitamisega probleeme ei teki. Kõigil kolmel diislil on endiselt peal samad akud mis olid osteski. Lihtsalt üks neist oli ostes bensukas, mille ise diisliks tegin (akut pole siiani olnud vajadust oma august välja tõsta). Kunagi kasutasin kah mingit Exide akut ja see pidas ilusti paar aastat vastu (jäi müües auto peale) ja käivitas autot ka tõsiste külmade puhul
Oman kolmandat nädalat T4. Täna tankides Stadoilis püstol ei fiks.
ja lisaks lekkis tublisti ei aitand isegi paberituust. Disla-33*C
pidi kannatama. Olen diisliga kõvasti kokku puutunud vene ajal-traktorid kombainid jne.Diisel autodest on see esimene 22 aasta jooksul,siiamaani bensukad. Mis ma ikka oskan öelda,aga pöörde moment on tõesti teine. Diisli lõhn on ikka sama!
TO Kärss sinu väide: "Kui diisel muutub hõredaks, hakkab ta rõngaste pilude vahelt survet alla laksma, ning siis on tarvis juba head diisli akut, et jaksaks teha need mitu esimest pööret nii kiiresti, et rõhk silindris ei jõua langeda. Kui nüüd kasutada bensuka akut, siis jaksaks ta tirida kaua seda mootorit ringi, kuid tirib ringi nii aeglaselt, et rõhk jõuab silindrist kaduda enne "järgmist ringi"."
Ega mootor ei ole auto õhukumm, kuhu õhu sisse pumpad ja ja rõhk sisse jääb.Väljalasketaktis lastakse kogu rõhk silindrist välja.
Nõus, oli tõesti väga vildakas väljendusviis. Point oli selles, et aeglaselt kerides ei jõua see rõhk kulunud mootoril kunagi nii kõrgele, et mootor käima jõuaks minna, kuid "natukene" kiiremini mootorit ringi tõmmates läheks käima nagu korras mootor (sellepärast käivituvadki nad käima vedades paugust, kui vaid pihustid korras on)
Kasutatud turbodiislite turbote seisukord on küll tihti väga nutune, kuni selleni välja, et tegelikult seal enam turbo kui sellisega tegu ei ole. Eks sama tegelikult ka bensiiniturbotega. Ei osata meil übmer käia erinevate mootoritega, ega saada aru, et nii mõneski osas võivad nõuda erinevat kohtlemist-hooldust.
Sealt ka need meil levinud jutud - 100 000 km ja uus turbo.
Tore seda sõdimist lugeda...Endal mõlemad autod, nii diisel, kui bensa, paraku võrrelda ei saa, kuna iga on väga erinev...käima peaks mõlemad minema. Sõidan bensukaga...läheb käima iga ilmaga, kuigi mootori säästmiseks kasutan elektrilist plokisoojendust. Diisli kütusekulu on väiksem ja moment parem, kuid ärge unustage hoolduskulusid, mis on diisli puhul paraku palju suuremad. Nii see, kui ka diislikütues kõikuv kvaliteet (ka mootori tundlikus kütusekvaliteedi suhtes), kallutasidki ostu puhul eelistuse bensuka kasuks. Mis puurtub momenti, siis sõidumugavuse huvides pole vaja vaadata niiväga võimsust, kuivõrd momenti ja kui madalate pöörete juures on see saadaval. Sealt ka põhjus, miks mõni väiksema võimsusega mootor veab sitkemalt, kui võimsam suguvend.
See vist oleneb autost, kas hooldus on kallim, või mitte. Praegu on mul diisli hoolduskulud umbes samas suurusjärgus, kui on olnud varasematel bensukatel. Seda kindlasti ma veel ei saa ütelda, et oleksid hooldukulud palju kallimad. 2001 corollaga samas suurusjärgus, aag kui arvestada ainult hooldust, siis p206-st on ikka kallim.
Selle VW ecoraceriga suht sarnased näitajad. http://www.car.ee/news/2005-10-19/volkswagen-ecoracer/ee/
Iseenesest huvitab mind uutest diislitest see mis pannakse sellele uuele Ravile- see trimmitud variant.. Nad võiksid selle corollale peale sokutada, vat saaks püssi..
Härrased. Ma olen neid foorumeid juba pikka aega lugenud ja kogu jutt on lõpuks peas segamini. Esimest autot hakkan ostma. Õigupoolest pole veel lõplikult otsustanud, millist marki, aga see diisel vs bensiin jutt ajab kukalt kratsima.
Kuidas siis on selle kütuse kvaliteedi jms asjaga, millega vahepeal hirmutatud? Kas endiselt sitt, et peab hakkama kanistrit ja sõela kaasas tassima ja arvestama mingite hullude remondikuludega? Või on olukord viimastel aastatel veidi paranenud?
Neid lugusid välismaalt ostetud kütuse väiksemast kulust ma olen kuulnud. Kas asi ka osalt nt selles, et meie kehvadel teedel-tänavatel ja hullus liikluses oled sunnitud sõitma natuke suurema kuluga võrreldes ühtlase kulgemisega Soome või Rootsi kiirteedel?
Minu hinnaklassis (100 000+) ei ole ostuhinnal väga olulist vahet, paistab. Eesti kasutatud autode hinnad näivad täiesti suvalised, kord on üks kallim, kord teine. Pigem on asi selles, et dislade valik väiksem. Ja miskipärast olen nõus maksma praegu mõned tuhanded rohkem ja hiljem kulutama kütusele vähem.
Remondile tuleb niigi kulutada. Tuttavate autoomanike jutte kuulates ei ole bensukate remont nii odav midagi. Saan ma õigesti aru, et kütusepump vms on dislade juures see kallis asi?
Mingist ajast mäletan, et diisliga oli oluliselt mõnusam sõita ja võimaluse korral otsustaks ikka selle kasuks. Kas keegi oskab mu soovi maha laita?
Väga pikki vahemaasid sõitma lähiajal ei hakka, võib-olla aasta pärast tuleb liikumist rohkem. Minu arvutuste järgi tuleb diisel ikkagi ökonoomsem, kui vaadata mulle silma jäänud automarke (Vectra, Toledo, Avensis, Primera või siis mõni väiksem, kui esimesest pilgust armun).
Igasuguste viimase aja kogemustele toetuvate arvamuste eest tänulik!
bensuka pooldajana pakun välja sellised eelised/puudused:
1.talvel parem käivitumine ja kiirem soojenemine (linnas ei pruugi diisliga salongi soojaks saadagi)
2.pöördemoment saadaval suures pöördevahemikus.
3.kütuse hind sisuliselt sama
tulevikus ilmselt lähevad ka bensiinimootrid kõik turbodele üle, siis kaob ka see pöördemomendi vahe ja see teeb huvitavamaks just väikesed mootorid. Kütusekulu vahe muidugi jääb, aga siin tuleb alustada jälle punktist 1.
Palju küsimusi, vastan mille kohta on omal mingi arvamus:
- kütuse kvaliteet ei ole paranenud (tõenäoliselt siiski on, kuid on ikkagi veel kaugel sellest, millega tsiviliseeritud maailmas harjunud ollakse), kuid korralikest kohtadest ostes ei ole ka tarvis tunda hirmu kehva kütuse tõttu ähvardava rikke ees. Põhiprobleem on esimeste külmade aegu, kui paljudes kohtades müügil veel suvekütus, ja siis lihtsalt käreda pakasega (käib just Eesti kohta).
- Eesti/Soome/Rootsi kohta kuluvahe ei tulene mitte erinevast sõidustiilist - täispaagiga kohale ja täispaagiga tagasi, jääb Eestisse tagasi jõudes alati rohkem kütust paaki, kusjuures sõideti maha täpselt sama tee (tavaliselt käiakse seal suuskamas ja kohapeal autoga ei sõideta).
- Sinu hinnaklassis (100K+) ei nimetaks ma diisleid enam sugugi säästuautodeks, kuna nende remont on kallis, töökindlus madalam, iga lühem kuid sõidumõnu suurem.
- kütusepump on ühele kallis, teisele leiab sellise jälle väga odavalt, st ei tahaks üldistada eriti. Vahe tuleb sisse pigem sellest, et osadel diislitel on pumpadega pidevalt mingid jamad (tundlikum kehvale kütusele?), teistel kestavad need kahekordse mootori eluea.
- lühikeste otste sõitmiseks ja Sinu poolt pakutud autode puhul eelistaksin ise kindlasti bensiinimootorit diislile. Avensise diislist ei oska samas eriti midagi arvata, pole omal kogemust, Toyota foorumites on seda jällegi palju, infot leiad sealt üksjagu. Avensisel on samas väga tublid ja ökod väiksemakubatuurilised bensumootorid (sõites ei arvaks et väikesed mootorid!) ja sellepärast ei oskaks ise Avensise puhul diislit tahtagi (Avensis muidu Su pakutuist vast kõige asjalikum valik).
- KORRALIKE ja tegelikkuses vähe sõitnud dislade valik on väiksem kui vastavate bensukate puhul. Aga seegi muutub vist lähiaastail, kuna kogu Euroopas ostetakse diisleid üha rohkem ja varsti jõuavad nad kasutatuna ka teisele ringile.
maal saadakse vajaduse korral kõik belarussid jms vene vanaraud ka käima. Naabrimehe lahendus on ämbritäis parajalt tulist vett mootoriplokile kaela ja '70nendate T16 läheb lörtsti käima, kütuseks siis mingi külameeste kaudu saadud segu.
Samas kõrval oli prantslaste vanaraud, bensiinimootor, mis parima tahtmise korral muidu tööle ei läinud, kui pidi plokisoojendajat pool tundi järel hoidma.
Nojah, sapakas99, selle all, et ma kohe väga pikki vahemaid sõitma ei hakka, ei mõelnud ma, et piirdun ainult kevadise külviringi ja sügiskünniga :)
Lihtsalt järgmine puhkus alles aastakese pärast ja kuigi Eesti linnade vahel liikumist ikka ette tuleb, jääb ühe kuu läbisõit lähiajal kindlasti tublisti alla 2000 km. Aga mulle on mulje jäänud, et eeldatav läbisõit ja kütusekulu ei ole ainukesed asjad, mille järgi otsustada, selle pärast enamisi avalikult arutlengi.
Selle pärast ma küsingi, et kui soetamishind on laias laastus sama (või ei ole ostjal vahet, kas viis+ kilo siia või sinna, ülejääk kuluks niikuinii mõne mõttetu vidina peale), aga töökodadele minema hakkav raha sööks need 3-5-sajased kütusesäästud kuus kenasti ära...
Või tasandab seda hinnavahet lisavarustuse puudumine, ma pole veel täpselt aru saanud.
Kärss, töökindlus madalam võrreldes sama margi bensukatega või vanemate disladega?
Töökindlus madalam vanemate diiselmootoritega "igiliikuritega" võrreldes, peaks jääma enamvähem samasse klassi kus on bensukad (kõik diislid ega bensukad ei mahu selle üldistuse alla). Ma isiklikult nii uut autot Eesti tingimustesse (kütus, teed, palgatase) eelistaks siiski bensukat. Kasutatud autode puhul oleneb kõik rohkem sellest, kui hästi hoitud masin on võimalik leida ja see omab alati rohkem tähtsust ka säästmise osas kui see, millist kütust auto põletab
Oponeerin kunksile.
1.korras mootori puhul ei ole käivitumine mingi probleem, ei suvel, ega talvel- ka mitte suurte külmadega. Samuti on probleem auto soojenemise osas ülespuhutud, jah läheb pisut kauem soojaks, aga vahe on tegelikult minimaalne.
2.vastupidi, suurim pöördemoment on bensukal kasutatav pööretevehemikus, mida kasutatakse väga vähe, diislil on ta kasutatav pea terve pööretevahemiku.
3.Diisli liiter maksab hetkel ca 1kr vähem, kui bensuliiter.(aga see ei ole oluline, samaväärne bensukas kulutab kütusele rohkem raha isegi siis, kui diisel oleks ca 3kr bensiinist kallim.
4.kui bensumootorid lähevad turbodele üle, siis ei jää nad sugugi odavamaks kui turbodiislid ja vähem kütust ei hakka nad ka võtma.
Kärsale oponeeriksin ühes osas: 100000.- eest on juba võimalik leida täitsa norm korras masinaid(siis ka diisleid)- autode hinnad on üldse hullult langenud.
Euroopas tegelikult ei ennustata mingite uuringute kohaselt enam diiselmootoritega sõiduautode osakaalu kasvu, vaid pigem nähakse selle langust lähiaastatel. Praegu on osakaal kusagile 50% kanti.
Huvitav oleks teada plaju see diislite osakaal võiks olla Soomes-Rootsis-Norras ?
1 kommentaar või mõtlemisaine.
Sõitsin nädalavahetusel Tallinnast Vastseliina ja tagasi.
Autosid loomulikult igasuguseid, kuid mitte kunagi varem, kui sellel korral pole silma jäänud selline asi nagu diiselmootoritega autode jõuetus.
Eriti masendav oli märgata seda, kuidas juhid oma sõiduki (valdavalt TD)kiirendust ülehindavad. Kui autos istus veel 4 inimest siis möödasõidu kiirendus oli äärmiselt nutune, mis omakorda tekitas lugematu arv ohtlikke olukordi tihedal Tallinn-Tartu-Võru maanteedel.
Kõike seda kogedes langes minu ja kaassõitjate silmis kõvasti diiselmootoriga sõiduauto aktsiate väärtus - vähemalt Eesti tingimustes. Sõiduoskus on üks asi aga teatav erksus on turvalisuse eesmärgil Eesti keskkonnas ja praeguste teeolude juures nii linnas, kui maanteel väga oluline.
to ehk
päris huvitav statistika sul. Esiteks olen kogenud Tallinn-tartu maanteel kõvasti ka seda, et oskamatu juhi käes ei ole mingit kasu ka 2,5 liitrisest bensukast. Kui ikka ei osata mööda sõita, siis jäädakse ka siis toppama.
Teiseks, mida tähendab TD? Kui jutt on turbo diisel mootoritest, siis neid on ikka seinast seina. Ema mul sõitab 90-nda aasta TD golfiga, millel jõudu 44 kW-d (ilma turbota 40) Suht mõttetu turbo. Möödasõidul on tunne et peaks jalaga hoogu juurde andm. Ise sõidan 85 KW-se TDi (PD) mootoriga masinaga. Tõttöelda on pidevalt möödasõitudel probleemiks, et mingid bensumootoriga autod üritavad ees mööda saada ja siis ma lendan neile gaasi vajutades lihtsalt taha.
Ma olen seda sõda siis juba alates esimesest postitusest jälginud ja minus järjest süveneb arvamus, et tegemist ei ole mitte objektiivsete argumentidega vaid usuga. Ja ehk mõni väga must-valge statistika suudab ka usuku mõjutada, kuid enamasti see ole. Teoreetiliselt võiks sarnaselt vaielda nt muhhameedlane ja kristlane, et kummal on parem jumal.
To ehk,
Möödasõidukiirendus on tdi-del samahea ja tihti parem, kui bensukatel(tavabensukatel, mida meil liigub oluliselt rohkem, kui TDI-sid või turbobensukaid), eriti koormatud masinatel- seda on siin kedratud juba maad ja ilmad, ja sellist jama ei ole mõttet ajada.
VVV- põhjamaades ja Euroopas on üheks suureks turukujundajaks Diislitele kehtestatud aastamaksud- seal võib teoorias üks diisli sõidukilomeeter maksta näiteks 10000kr- kui läbisõitu ei ole.
Meil ei ole aastane läbisõit nii oluline, oluline, on palju kokku kavatsed autoga sõita. -Samas paneb imestama, et nende aastamaksude kõrval ikka ta veel nii populaarne on- tasuvus algab seal alles ehk oma 250000km peal (tingimusega, et aastas samuti suur läbisõit oleks), ju hinnatakse mujal maailmas diisli muid omadusi samuti siis piisavalt kõrgelt.
VVV mainis hiljuti kuskil teises teemas, et Touaregi V10 tdi läheb tootmisest maha- et ta loeb Euroopa lehti, kui ikka rohkem õiget infot;)
Huvi pärast hakkasin uurima- V10-t arendatakse edasi-2007 tuleb v10 parendatud modifikatsioon välja, selliseid kõlakaid leidsin mina netiavarustest.
No tont võtaks,ma ei saa aru kus se diisli hoolduse kulu suurem on?Minu kahele mersule ühe aastane kulu on 60 eeku,see on küttefiltri hind.Rohkem sinna midagi vaja pole.Ja nii juba üle 10 aasta.Samas pidev bensumeeste nutulaul;lambdaandus.õhulugeja,ajud ning muud lõpmatud ja mõttetud vidinad-tuhanded lendavad aga CO d ikka paikka ei saa.Jumal tänatud et diisel selline pole.Isiklik arvamus küll aga bensumootor tundub mulle kuidagi rabeda ja räpaka käiguga olevat.Diisli käik pehme ja mõnus.Õigeid diisleid oskab toota ainult Mercedes.
ehk,
Mis valed, mis õiged?!
Mis võrdlus on hea või halb?
kuidas on bensukas turvalisem? Mis osalt saab keskkond puhtemaks?
-üks reostab ühtemoodi palju, teine teistmoodi...
mis seaduspärasustest räägid?
Loe need 5 voli läbi, siis ei hakka teema(d) korduma.
vana seltskond koos ja kõik ajavad oma tõekspidamistega endiselt edasi :)
1. kütusekulu bensukal sama võimsuse juures alati suurem
2. võrreldes mõlemat ilma turbota sama kubatuuriga autosi, siis bensukas tuduvalt erksam, sarnane võrdlus, aga mõlemad turboga ja tulemus sama, bensukas on erksam.
3. hoolduskulud tõenäoliselt sõltuvat põhiliselt sellest, kui hästi eelmine omanik autot hoidis ja kuidas sina edaspidi hoiad, mitte nii palju kasutatavast kütusest.
Kokkuvõtteks: kui tahad kokkuhoidlikumalt läbi ajada, siis vast diisel, kui tahad kärtsu ja mürtsu teha siis bensukas (kiirendusteks siiski igasugu liitriseid bensukaid ei soovita)
TO Hm: 90a Golf 44kW on vabalthingav mitte turboga (viga kas tehn passis, kapoti all või Sinu kirjutatud kommentaaris). Isegi vanema põlvkonna 51kW TD lippab õige häälestatuse juures edasi mis hirmus (libedaga ei saa teha talvel möödasõite täie gaasiga 5 käiguga), lihtsalt lõppkiirus on diislile omaselt tagasihoidlikum.
TO 126: Sa õli ei vahetagi min 2x aastas (olenemata läbisõidust)? Samuti on diisli õlivahetusvälp tihedam ning diisli vastava kvaliteediklassi õli bensuka analoogiga võrreldes kallima liitrihinnaga. Ma arvestaks veel juurde ka need kütuselisandid, mida ostan enda närvide kokkuhoidmise nimel nii talve algul (kui tanklates pole veel talvekütust) ja eriti käreda pakasega. Kokkuhoiu kõrval on need tühised kulud, aga need on siiski olemas. Muide, ka bensukatel on filtrid, kaasaegsetel autodel sugugi mitte odavamad kui diislitel:)
TO Katsetaja: ei kavatsegi vastu vaielda, 100K eest võib tõesti saada korraliku diisli. Paraku pole aga mingit kindlust, et lähima aja jooksul selle remondi arvelt hind veel poole võrra ei tõuse, kusjuures põhjus ei peagi olema autos ega kasutajas vaid halbades kokkusattumustes (kondents paagis, karterituulutus umbes, ühekordne ülekuumenemine mis jääb sõidu ajal märkamata, sodi kütuses jne). Vanema ja odavama hinnaklassi diislitega, millele saab täiskomplektse mootori tuhande-paari eest, sellist hirmu ei ole. Tõsi, ka bensukaga võib tekkida jamasid, mis laostaksid omaniku ja sellepärast remonditaksegi sageli autosid romulajuppide või B-varuosadega. 100K on selles osas tobe hinnaklass, et selle eest ei saa piisavalt uut/vähesõitnud/garantiiga autot ja need autod pole ka mitte "piisavalt vanad", et võimalike jamade likvideerimine meile seni sisseharjunud hinnaklassi jääks. Ma ei laida diislit maha, lihtsalt soovitan mitte sedavõrd uue diiselauto peale oma viimaseid sääste kulutada.
Sa eksid. SElline auto on olemas. Neid ei toodetud ilmselt väga palju. Kui ma selle ise kunagi saksast ostsin, siis tal oli just selle mootori kohta eraldi vihikuke kaasas (tavalises G2 automanuaalis ei olnud samuti juttu 44 kW.sest turboga isendist.) Aga see on küll kindel fakt, et on olemas 44kW-ne TurboDiisel 1,6 liitrine mootor volkaril, mida tõsteti vähemalt G2-dele peale.
toetatn Teerulli
ise TDi mootoriga auto omanikuna julgen isegi arvata, et diisel masinatel too õhulugeja läheb sagedamini peeti, kui bensukatel. See on ka üks veenvamaid argumente sageli selle mootori nõrkusest. Samas saab üsna kestva varuosa juba tsip üle tuhande eekuga.
Suomen Henkilöautot 1990 järgi müüdi VW Golf Manhattan Eko-diesel 44 kW 1,6 Turbo diisel, sama konega oli ka vana Transporterit, kuid Transporter Syncro oli 1,6 TD 51 kW. See lahjem 44 kW variant tehti vist selleks et vähem saastaks.
Sellel 44 kw autol on originaalis katalüsaator peal ja see vähendabki kilovatte.
Siin tuleks vaadata ka "bensukas vs diisel" markide kaupa. On ju ka uute autode puhul tehtud arvestusi, millise läbisõidu puhul mis margiga mis hinnaga jne. Kasutatud autode puhul on üldise seisukorra järel ka see võrdlus tähtis.
Minu eelistused oleksid lähtuvalt järgnevast:
Kus sõidab auto rohkem, kas maanteel või linnas ja kui suurt autot vaja on? (pagasiruum, istmete arv jms).
Paadunud diislifännina pidin viimane kord autot vahetades otsustama bensuka kasuks, kuna vajadusele ja hinnaklassile vastav auto on ebatöökindla diiselmootoriga (bensukas seevastu väga hea ja ökonoomne).
Proovi mõlemad variandid ära, auto pole naine, mida ei tohiks vahetada. :)
Oma kogemused näitavad seda, et üldiselt kipuvad hoolduskulud olema kasutatud autode puhul samad (mõtlen ikka disla vs bens), sest küte on küll odavam, aga kasutatud on diislit rohkem ja kõik, mis liigub-kulub. Muude varuosade hinnad ja hooldus söövad lihtsalt kokkuhoitud raha ära.
To Kärss:Vahetan ikka filtrit ja õli ka,ei maininud kuna se on ju niigi iseenesest mõistetav.Räägin muidugi ainult MB123,124 ja 126 st.Kasutan Lukoili õli.Palun ärge nüüd hakake mind jälle maasse tampima!Jutt vene õli viletsusest on müüt.Jah nõuka ajal ja praegu Venemaal kusagil keldripoes,siis on jutt õige.Kui Eestist ostes on teine asi.Tõestuseks on see et minu käes on 3 liitrine diisel MB läbinud üle 700 000 km.Enne veel palju oli sõitnud ei tea,spido näitas 350 000.Mingeid kütte,õli ja muid lisandeid ei tarvita.Kui siis ainult talvel kõvade külmadega Soomes toodetud liitrises pudelis kütuselisaainet mis on ainuke korralik saadaolev vahend muu mõttetu nodi kõrval.Talvel kuni -20 käivitub .Külmemaga piisab pooleks tunniks kapoti alla pistetud kuumaõhupuhurist.Muuseas MB 123 manuaalis on õlivahetusvälp 120 000 km.Vahetan muidugi sagedamin i,enne talve ja suve.
To Teerull:Palun ütle kus on minupoolt nimetatud MB del õhulugeja.Uutel jah on.Kuid minu jaoks on need Säästumarketi tellimusel tehtud asjad.
Järelikult eksisin. Nii endal kui isal olnud 44kW VW (Santanad, 44kW paberite järgi, ega rohkem nende mootoritesse tollal ei süvenenudki), mõlemad vabalthingava mootoriga. Tõenäoliselt oli neil mõlemal siis ARKis kW äraarvamisel mingi viga sisse tulnud, seda enam, et tegemist katalüsaatorieelse ajastu autodega. Kas 51 kW mootori erinevus 44-st seisnebki ainult kat-is?
to 126: millise õli vahetuse välp on 123-l 120 000 km?
Mootoriõli 7500, manuaalkasti ATF 200 000, tagasild sama, automaatkasti ATF 50 000. Roolivõimu ja nivoosüsteemi õlide vahetust ei näidata, kuid tehase soovitus on 200 000. Jahutus- ja pidurivedelik iga 2 aasta tagant. Klaasipesuvedelikku pole vaja vahetada, see kulub niigi.
Tean, et mõned sõidavad oma raibetega õli vahetamata - valavad peale. Heal juhul vahetavad enne ülevaatust õlifiltrit.
Vene õli pole kehvem, kui teised odavad. Tavaauto määrimiseks käib küll.
Ja diisel on parem, kui bensukas - mulle meeldib rohkem. Naabrimehele mitte ja ta on seepärast loll
Ega ka bensu VW-id ei hiilga õhukulumõõtja kestvusega. Millegipärast selle grupi autode üks sagedasti ettetulev viga.
Huvitav, et mina bensukafännina pean diilseid upitama ja paadunud diislifännid on ise sellise "trumbi" maha maganud. Tuleval Saksamaa WRC etapil oseleb ka mitu TD mootoriga autot, üks oli BMW. Saab näha mida saavutavad. Mina ennustaks, et ei midagi tähelepanuväärset. Aga saab näha.
94 Markus Moufang / Hartmut Walch BMW 120 Diesel N4
95 Tim Stebani / Ferdinand Heindlmeier Skoda Fabia RS TDI N4
96 Marc Ludwig / Ekkehard Schmidt Opel Astra GTC Diesel N4
97 Frank Lauer / Kendra Stockmar BMW 120 Diesel N4
Osalevad ülatoodud autod,
Päris huvitav, tõesti, kuis neil läheb võrdluses muude masinatega
The Motorsport 120d has a modified 1995cc turbodiesel producing a claimed 183kW and 450Nm.
- Päris huvitav, sellised tehnilised andmed alla 2L-sest diislist;)
Võistlusautost on ennegi ulmelisi numbreid välja võetud. Vaevalt et sa korra kuus mootori remonti või vahetust teha tahaks...võistlusautodel pole see probleem...peaasi et ühe võistluse vastu peab ja seal võimalikult hästi esineb.
Kärsale vanadest VAG diislitest: Golf II näiteks sellist mootorit nagu vabalthingav 44kW diislit polegi tehtud. Vabalthingavaid mootoritüüpe oli 2 (tähistega JP ja ME) ning mõlemad arendasid 40kW. 44kW oli TD koodiga 1V ning seda võib väidetavalt on tehtud ajavahemikus 08.89-07.92. Tehnilisi erinevusi kahjuks ei tea/leia.
Ma ei räägigi sellest et bensukad võistlusspordis kauem kestavad. Seal pole see ju eesmärk. Eesmärk on võita :) Kui võidu nimel mootor ära lammutada tuleb siis nii ka tehakse.
Mis sa arvad, mitu tänavasõidu auto omanikku tahaks kord hooajaski näiteks oma mootorile kapremondi ja rebuildi teha?
Ega STI ja EVO pole ka just need "tänavasõidumasinad" millest siin see teema alguse sai. Street legal küll jah. Need pole ka autod millede juures keegi bensukulu või muu remondiraha juures ka näpuga järge ajaks. Piisava sissetulekuga inimeste mänguasjad ühesõnaga :)
Eestiski juba päris kõvasti inimesi, kes pole mingid rikkurid, aga eelistavad kulgemiseks tõstetud võimsusega bensiiniturbomootoriga autot. Kuna ainuke alternatiiv tõeliselt hea minekuga ja väga kallitele supersportautodele. kel huvi võib tutvuda www.turboclub.ee
Küsimus on lihtsalt prioriteetides, mitte selles, kui palju keegi teenib.
TO VVV1: Aga oled Sa sõitnud "tõstetud võimsusega turbodiiselmootoriga" sõiduautoga? Huvitav, miks toodab Alpina juba palju aastaid 500nM momendiga diisel-sport-bemarit, kui seesama oleks (kasvõi oma maine päästmiseks) saavutatav ka bensiinimootoritel? Oled ise sõitnud üle 200kW turbodiisel tavalise sõiduautoga? Küsimus ongi prioriteetides, nimelt osadele inimestele meeldib, kui jõud on olemas juba ka nullpööretel, mitte ei pea selleks ootama seda, millal turbo ükskord rõhku hakkab arendama, seda enam, et bensuka tippvõimsusele vastavas pööretevahemikus on võimalik sõita ainult murdosa ajast (ja enamus inimesi vajutavad pöörded nii kõrgele max korra aastas).
Muide, paljud tahavad võrrelda eri kütusepõletajate dünaamikat mootori kubatuuri suhtes. Äkki võrdleks ikka võrreldavaid asju, st dünaamika kütusekulu kohta sama kaalukategooria autodel (nii et kütusekulu on konstantne suurus, st sarnase auto kiirendus, lõppkiirus jms eeldusel, et auto võtab nt 10L/100km). Kui võrrelda kubatuuriga, võiks sama hästi hakata võrdlema ka pihusteid, kütusepumpasid jms tehnilisi nüansse, mis ei puutu otseselt (puutuvad kaudselt) üldse mootori omadustesse. Vankelmootor peaks oma üldtunnustatud kubatuurikordajate tõttu olema neile vaidlejatele päris tabuteema:)
Mina päris 500Nm Alpinaga sõitnud ei ole, aga ligi 200ja hj diislitega küll, nt. A6 132kw 370Nm ja 530d 135kw 390Nm ja tulemuseks on hämmastav uimasus, küll on need raskemad kui leon, aga siiski väga tuntav vahe ja kubatuuri vahe on ju oi oi kui suur, audi 2,5, bmw 3,0 ja leon kõigest 1,8.
132kw tdi leoni proovitud kahjuks ainult väikestel kiirustel, linnas muljet ei avaldanud, maanteel kindlasti parem.
PS! nt 1,8T Leonil on võimsus varu umbes 200kw-ni ja väänet umbes 400Nm alla . Vähe või?
Ja Kärss, sain su mõttest võibolla valesti aru, aga 500Nm bensukas ILMA TURBOTA on ju BMW-l olemas
Ei tea milles täpselt põhjus on, aga enamus "tõeliselt hea mineku" ihalejaid ei võta isegi mitte vaevaks tegeleda turbodiislitega, ei meil ega mujal maailmas. Ikka on tuuningmaterjaliks kas suuremahuline või turboga bensumootor. Kõike mida "hull maailm" on leiutanud ja väljamõelnud ei pea sugugi ise proovima, eriti veel praegusel infoajastul, kus iga vähegi asjast huvitatu saab lihtsa vaevaga omandada nii teoreetilisi teadmisi, kui ka praktilisi kogemusi ükskõikmis autoehitusega seotud valdkonnas. Iseasi on palju sellest pea kinnivõtab ja mis järeldusi sellest teha ostatakse.
Ja kui nüüd hakata võrdlema sõiduautodele paigaldatud mootoreid kasvõi ainult pöördemomendi osas, siis jäävad siingi võitjaks millegipärast bensumootorid. Kas on teada mõnda sõiduauto diiselmootorit, mille pöördemoment ületaks 1000n/m või olkes kasvõi sinna ligigi. Maina võin nimetada mitu sõiduauto bensumootorit, millel see on olemas. Miks siis ikkagi ei kasutata diisleid seal, kus sihiks on maksimaalne performance ?
Vot see on küsimus ? Muidugi hea näide Audi võidust La Manche`s on nüüd olemas. Aga 24 tunni sõit on tavapärases võidusõidumaailmas küllalti erandlik nähtus, kus rolli mängib pigem keskmise kiiruse stabiilsus pika aja vältel, kui tegelik võimalik suurim kiirus või võimalikult kiiresti läbitud vahemaa. Pealegi on sellel mootoril väga vähe ühist (ka kütuse osas) sellega, mida tavainimene mõistab TD mootori all. Ning mootori vastupidavus pole oluliselt teisest puust võrreldes bensiini tarbivate analoogidega. Võit saavutati pigem sellele, et oli vaja teha vähem tankimispeatusi, kui sellele, et olid mingid eelised kiirustes. Ja see eeelis kaob niipea, kui on tegemist tavapärases formaadis läbiviidava võsitlusega. Üks autoriteet võidusõidumaailmas nimetas seda tabavalt "võidusõidu surmaks", ei osak jällegi täpselt kommenteerida, mida täpselt ta silmas pidas
In 1998 a BMW 320d won the Nürburgring 24 Hours; this is generally accepted as the first victory by a diesel car in a top international event.
Ja minutaeda see samasest kuulsast VW v10 tdi on üle 1000nm välja pigistatud, küll mitte seeriatoodanguna.
samuti bemari 4,5-sest, aga sellel on ehk oma point, kui see 1000nm rakendub juba n. 1700p/m peal, siis arvan, et selline auto on märksa ohtlikum, kui auto, millel see rakendub pööretevahemikus, mida nii tihti tavasõidus ei kasuta?
katsetaja, ilusa irooniaga oled tahtnud vist "ära panna", aga ka sinu diisel leonil on alla 400Nm, heal juhul pigistaks välja 400, sama palju pigistaks ka bensukast välja, ainult, et kw-si oleks bensukal tunduvalt rohkem.
> Ei tea milles täpselt põhjus on, aga enamus "tõeliselt hea mineku" ihalejaid
> ei võta isegi mitte vaevaks tegeleda turbodiislitega, ei meil ega mujal maailmas
Põhjus on eelarvamustes. Teretulemast muu maailma kiirendusvõistlustele. Ei ole see USAs haruldane pilt, kuidas musta tahmalondiga truckid viperile ära teevad, või isegi Soomes, kus tegeletakse diislitest peamiselt vanemate MB turbodiislite ehitamisega ja näeb neid väga sageli rajal. Kui ise vaatama minna ei viitsi, leiad netist piisavalt nii kirjandust, pilte kui videosid. Muide, isegi dragsteritele on paigaldatud diiselmootoreid
