Väiksest tagasilöögist ei saa veel järeldust teha, kui kuu jooksul trend peaks jätkuma siis võib juba mõelda, et hinnad on peatunud. Millegipärast tundub vähemalt mulle, et praegu korterit ostma tormata võib olla halb mõte. Uutega on muidugi see point, et vaevalt nende ehitamine odavamaks läheb.
Lõppkokkuvõttes peab valitsema tasakaal uue korteri ehitusmaksumuse ja vana korteri hinna vahel. Arvestades, et uut elamist ostes saame pinna mis hulk aastaid ei vaja üldist maja remonti kuna vana elamise juures on kõik amortiseerunud ja igasugu tehnovõrkude ja muu puhul tuleb millalgi need uuendada. Eks osa ole juba paljudes rikkamates piirkondades tehtud aga teha on veel oi kui palju. Teiseks on uue elamispinna puhul eelis korterivaldajate ühise tausta osas. Kõik plekivad pangale. Vana maja puhul on aga üksmeelele kui midagi teha tuleb tükk maad raskem jõuda kuna issanda loomaaed on kirju. Eks seda tuleb hinna puhul arvestada. Suure nõudluse puhul muidugi saavad arendajad ja müüad ilusasti kõva kasumit kuna õhku saab müüa. Millalgi aga peab see lõppema kuna ostjaid ei ole lõputu hulk.
Muidugi pikemas perspektiivis tõusevad hinnad ikkagi kuna isegi praeguse hinnataseme puhul kui võrrela elamispinna ja sellise tarbeeseme nagu auto hinda on ikka elamispind suht odav veel. Aga kui suur ostu ja laenubuum läbi saab siis kipuvad hinnad tõusma pigem üdise ehitusemaksumuse võrra mitte huraaga ande ainult.
Vot mina ei saa aru- sugulane Tallinnas, südalinnas- pea vanainimene juba, elab neljatoalises korteris. Ise hädaldab, et raha vähe ja käib koristamas lisaks pensile kuskil. Ta võiks korteri maha müüa ja näiteks Antslasse kolida, kus selle raha eest veel praegu vähemalt kaheksa maja osta saab! A piisaks ühestki ja elu lõpuni pole rahamuresid.
Kolm aastat tagasi pakkus keegi selle korteri eest 1,7 milli kätte!
Vanade elamute puhul on pahatihti eeliseks transport + infrastuktuur, mis juba toimib. Osad uued elamud on päris äärelinnas, kus on muidugi hea vaikne ja rahulik aga kust linna tülikas saada. Mustamäe - lasteaed 1 min, kaubanduskeskused 3tk lähiümbruses, trollipeatus 2min, haigla/polikliinik 10 min, koolid vist ka kuskil (loodetavasti), kõik asutused vabaajakeskused ikka veidi lähemal. Ülemiste elamurajoon - lasteaed on vist ideetasandil, kaubanduskeskus sikupilli ja ülemiste keskus (tõsi mitte väga kaugel), mingi buss või marsa pidi käima hakkama(kui peres on 3-4 autot siis muidugi probleemi pole), polikliinik 30min, koolid?, lähim ajalehekiosk?. Uuselamurajoonis jääb muidugi lootus, et asjad paranevad :)
Kvaliteet! Huvitav kui paljud arvestavad ostul praegu kvaliteeti, või toote parameetreid (näevad pilti paberil, korteri plaani üldjuhul ja mõned ei oska võibolla sedagi õieti vaadata). Müüja - palju pappi (soovitatavalt ruttu). Vahet pole kuidas teed, niiguinii ostetakse ära. Ruumilahendused: Pliit keset elutuba-normaalne. Aken ainult vannitoas - no mis teha. Pool kotrteri pinnast esik või koridor -sitt häppens.
no kvaliteet hakkab siis tulema kui ehituse hinnad on sama kallid kui ümbruskonna rikkamatest riikides... ja sinnani on ehituse hinnal tõusta küll, kvaliteedil muidugi ka kõvasti... aga kes see hetkel laenuraha ikka loeb ja elatakse ju üks päev korraga... ja filosoofilise külje pealt, ega ei saagi inimesi hukka mõista
lähen liisin uue auto, auto on ikka parem kui jalgpall ja kinnisvara :-P
to pärisrikas: no siis panin mina ikka päris õiget soomust- 1994 ostsin 29 000 Tartus korteri (üks esimesi reaalseid ostu- mitte vahetustehinguid) 2002 müüsin 375 000. Praegu saaksin tema eest "ainult" mingi 850 000. Kaheksa aastaga tõus mingi 13 korda, praegu on neli aastat möödas ja tõusu ainult kuni 3 korda, kas ülejäänud nelja aastaga tuleb veel sellist asja et 13 korda tõusu kokku mõõta?
TO lugeja: 94a oli selle korteri hinna suhe teistesse turul pakutavatesse korteritesse täpselt sama mis on ka praegu. Inflatsioon teeb muidugi oma tööd - kohe peale krooni tulekut ostsin omale ka korralikud nahkkingad 1 krooni ja 30 sendi eest (tänaseni alles, ootavad juba 10a uusi kontsaplekke:). Isegi Hiinas valmistatud jalanõudeks nimetatav saast maksab juba 100x rohkem, rääkimata pärisnahast kingadest. Täpselt samad võrdlused võiks tuua nii piima kui leiva hinnaga või millega iganes. Muude asjade hinnatõusuga võrreldes on korterid isegi odavad veel. Kinnisvara hinnamulli all pean ma silmas hoopis ääretult ebakorrapärast turusituatsiooni, kus kapremonti vajavas paneelikas on korteri ruutmeetrihind võrreldav uute majadega, ehk siis rikkuri ja kerjuse korterite hinnad on praktiliselt samad, kuigi loogiliselt võttes peaks just nende korterite hinnavahe olema kümneid kordi. Tasakaalus peavad aga olema eelkõige üüri- ja ostuhinnad, kuid praegu kaob nagu mõte omada kinnisvara elukoha eesmärgil, kuna üürida on nii palju odavam (rahategemine jm riski/kasumiga seotud tegevused on teine teema).
ärme tola pane eksu sest korteri pealt teenitud 1mil kasu sõna otseses mõttes 1mil peo peal.uuesti korterit osta ei tasu sest saad smasuguse kuid muud hinnad pole nüüd kuidagi nii palju tõusnud polegi tõusnud.autosi saab rohkem milli eest kui 400000 eest
to lugeja - täna müües oleks hind siiski mitte 13 kordne vaid ca. 30 kordne. kindlasti oleks targem olnud täna müüa, aga loodetavasti sa vähemalt investeerisid oma saadud tulu mõnda sama kiiresti kallinevasse valdkonda.
to lugeja veel kord - ehk siis - kui investeerisid oma 375K millessegi, mis täna maksab üle 850K, oled targalt talitanud. Kui aga näiteks ostsid selle 375K eest auto, mis täna (neli aastat hiljem) on väärt ca. 150K, talitasid juhmilt ja oled kaotanud vähemalt 700K.
Rääkides inflatsioonist, siis see, kes ostis 2 aastat tagasi korteri 400000kr-ga ja nüüd müüs 1400000, siis päris puhas on sealt ikkagi vähemalt 950-975000kr. ja viimase 8 aast ainflatsioon ei ole üle 30%.
Rääkides mullist, siis hindade stabiliseerumine ei ole mulli lõhkemine- see on täiesti teretulnud nähtus, ehk näitab see seda, et klient on hakanud väärtustama midagi muud, kui vanu paneelmaju.
Turukorrastusaeg...
Kogu küsimus on selles, et kumb tegelikult toimuma hakkab? Hindade stabiliseerumine ei ole mulli lõhkemine, aga mõlemad stsenaariumid on veel võimalikud. Meil siin pole ses osas mitte midagi ära teha, kuna kinnisvarahindade langus on (kui saab olema) globaalne protsess.
Vaidlen Kärsale vastu:
"Kinnisvara hinnamulli all pean ma silmas hoopis ääretult ebakorrapärast turusituatsiooni, kus kapremonti vajavas paneelikas on korteri ruutmeetrihind võrreldav uute majadega, ehk siis rikkuri ja kerjuse korterite hinnad on praktiliselt samad, kuigi loogiliselt võttes peaks just nende korterite hinnavahe olema kümneid kordi."
Esiteks, kapremonti vajava paneelika ja läheduses asuva uue samasuguse (en-väh sama arv korruseid, asukoht lähedal) ruutmeetrihind ei ole kaugeltki samad. Seda räägivad uute majade arendajad teadlikult demagoogitsedes.
VÕRRELGE VÕRRELDAVAID ASJU!!! Ärge võrrelge paneelikat kesklinna lähedal kipskuudiga Jüris!
Nõus, uus maja on kallim. Samas ei peaks nende hinnavahe olema ka kümneid kordi, kuna maksab maa (rõhutan, võrdleme võrreldavaid asju!) ja elukvaliteet uues majas pole kümneid kordi parem elukvaliteedist paneeelikas (kus võib kapremondi ju ära teha - aga mitte kümneid kordi kallima hinna eest.
Seega tegu on liialdusega - heas korras paneelikas on vast max 2x odavam ja kap rem vajav max 3-5x. Aga mitte kümneid kordi.
Isegi arvan, et see mulli lõhkemine on võimalik vaid mõningate globaalsete protsesside tagajärjena. Korterite hinda mõjutab üha enam maa hind, ehk asukoht, hetkel Eestis enim tõusu tegevad objektid on maatükid ja linnadelähedased(kuni 50-60km) korterid- majad. Aasta tagasi hinnati korterit 40km Tallinnast ja hiljuti sai sama hindajaga ühel teisel objektil käidud, kes arvas, et hetkel- aasta tagasi hinnatu on ca 30% kallim. Usun, et see kallinemine on just selle tagajärg, et linna enam niisuurt nõudlust pole, hinnad ühtlustuvad.
Fakt on aga see, et võrreldavad hinnad Euroopas on veel üsna palju kallimad ja hinnatõs ei peatu enne, kui meie tase saavutab võrreldavate objektide hinnad Euroopas.
Aastainflatsioon on keskmiselt 20% kuidas muidu on Eesti kroon 14 aastaga 20 korda odavnenud. Statistikaameti 4% ajab "naaru pääle".Ei saa Eurole üle minna sest inflatsioon on 3% asemel 4. Ahahaaa...... Nüüd vaadake uuesti kas ikka olete juurde teeninud hinnatõusult!
Aastainflatsioon 20% - eilne õhtu on vist mõnele mehele raskelt mõjunud, aga olgu peale, anname andeks. Võtaks ikka rahulikult, muidu mõni lugeja arvab, et meil ongi aastane inflatsioon 20%.
Kinnisvara hinnad jätkavad tõusu nii kaua,kui inimesed on nõus kergekäeliselt laenu võtma.Tundub,et käib üksteisega võiduajamine,kes saab odavamalt.Kärsa jutt on õige,üürida on sellises olukorras kasulikum.
Andke andeks,aga mingi korter,kus on kaks tuba ja asub Annelinnas näiteks maksab 800000 krooni.Mis seal maksab???Aru ma ei saa.
kui 3 toline vana korter maksab miljoni
uus korralik 2 miljonit
ja korralik maja 3 miljonit ongi ju paigas hinnad
(muidugi min. hinnad) alati saab ju paremini.
enamus uutest korteritest mida müüakse on odavad praakkorterid nendega ei tasu arvestada ja ega seal elada ka mingi rõõm pole
kogu aeg probleemid.
///Aastainflatsioon on keskmiselt 20% kuidas muidu on Eesti kroon 14 aastaga 20 korda odavnenud.///
Krooni esimestel aastatel oli inflatsioon mitükümmend protsenti aastas, viimase 7-8 aasta inflatsioon on kordades väiksem, kui on olnud kinnisvarahindade tõus.
PS. Erik, uuri inflatsiooni arvutamise metoodikat, siis tule rääkima, kui palju eksib stat. amet
Iga-astast inflatsiooni arvestades oleks pidanud mu korteri hind viimase viie aastaga kallinema ca 2x, aga on kallinenud tegelikkuses ca6-7 korda.
Riigieelarve koostamise metoodika muutus ka vahepeal, ära unusta, et sel perioodil lisati sinna sisse ka sotsiaalkindlustuse summad, mis algusaastatel olid sealt väljas.
Ja ostuvõime ja keskmine palk ei peagi suurenema võrdselt inflatsiooniga, vaid rohkem, vastasel juhul tammuksime ju sisuliselt paigal. Majanduskasvu avaldatud numbritest on alati inflatsioon maha arvestatud.
mull püsib, aga veel ei lõhke, kui pangad hakkavad andma 40-100 aastast laenu siis hinnad kasvavad veelgi. sisuliselt on hinnad seotud laenmakse suurusega, kui ca 5000-7000 kuus on jõukohane kahele inimesele (miks ei peaks olema) siis hinnad kasvavad laenupikenduse arvel. kui piir käes on(nagu praegu 30 aastat piir) siis hinnad jäävad seisma või odavnevad veidi. Mulli tõsine lõhkemine tuleb siis kui majanduskasv peatub (meenutagem 97-98 aastat ja börsikrahhi)
Riigieelarve kasv ja inlatsioon on kaks täiesti erinevat asja, kui riigieelarve maht on suurenenud rohkem, kui on inflatsioon, siis see tähendab, et oleme õigel teel. Riigieelarve mahtu mõjutab oluliselt ka maksude muutmised jne.
Vaata ka majanduskasv vs. inflatsioon, ehk majanduskasvu arvutamise metoodikat.
99-dal aastal oli keksmine palk ca 4400kr Hetkel(2006) ca 8000, seega kasv on ligi kahekordne arvestades inflatsiooni aastast 1999 kuni aastani 2005 lõpp, siis selle järgi oleks keskmine palk ca 5900kr, aga aasta lõpus oli tegelikult ca 7800.- ostujõud on paranenud kindlasti viimase 7 aastaga.
Üsna head kinnisvaraturu ülevaated leiab Arco Vara kodukalt http://www.arcovara.ee/?id=15
Aga üldtrend on see, et pankades on eluasemelaenu taotlejate arv drastiliselt kukkunud, arendajad hakkavad varsti laenumaksete maksmisega hätta jääma, sest müügiperiood on pikenenud. On juba mitmeid uusi maju, kus enam kui poole aastase müügiajaga on ära broneeritud või ostetud vaid ca 5-10% korteritest.
Kui arendajatele kipuvad uusehitised kätte jääma, siis tuleb neil oma kasumipuhvrit vähendada ja hindu langetada, et nad ise panga ees hätta ei jääks. Kui siis uusarenduste ruutmeetri hinnad langevad seab see surve alla vanemate korterite ruutmeetri hinnad.
Surve kinnisvarahindade korrektsioonile veel sellel aastal on tugev.
kui korterite hinnad drastiliselt kukkunud on, siis miks neid ikka kallimalt müüakse ? kukkunud on lasnamäe räämas korterid, seda sellepärast, et turule on lihtsalt paremaid kortereid tulnud, nende paremate korterite hinnad aga jätkuvalt tõusevad, teie mulli ja languse ajal on nende hinnad tõusnud 5-10 %
Müün mustamäel juba 2-st kuud korraliku 3-toalist korterit 64 m2, kuid siiani on olnud 1 vaataja. Hind on normaalne. Järelikult on juba mull lõhkenud ja tagajärjed ei lase kaua oodata:(
Uusi kortereid ehitatakse meeletult peale... Ainuüksi Tartus on seeaasta valmimas üle 10-ne kortermaja. Järgmisel aastal valmib ka uus nn. Tartu mastaabis pilvelõhkuja Tigutorn. Lisaks peaks järgmisel aastal veel üks kõrghoone mille ülemised korrused on korteriteks mõeldud valmima. Paljud võtavad laenu ostes omale uue korteri lootuses müüa annelinnas amortiseerunud korteri maha kuid see ei õnnestu enam nii lihtsalt.
Tõsi ta on, et uutes korterites on praaki palju kuid seda oli ka annelinnas omal ajal kui neid maju ehitati, ja veel rohkemgi. Ma olen ise ehitusega ja kinnisvaraga seotud ja iga kell valiksin uue korteri kui mingi vana, pragunenud paneelidega millel seinad enam sooja ei hoia, iganenud elektrisüsteemi ja roostetava torustikuga, + ilma korraliku andmeside võimaluseta korteri. Selle ja uue korteri hinnavahe peaks olema vähemalt mitmekordne siis oleks asi ligilähedaselt paigas.
Müüsin korteri maha millel oli paneelil mega suur mõra sees, sinna sai pahtel ja tapeet peale ja asi ok :) Ise ma aru ei saa miks mõni on nii loll ja ostab iganenud paneelikasse mille eluiga on mingil ajal otsa saamas korteri :)
Need kes praegult niimoodi üle jooksevad need on veel viimased õnnelikud, sest vanades paneelikates varsti hinnad kukuvad ja üleminek on tunduvalt valusam.
Paneelelamu peaks olema jah veidi odavam, sest need vajavad tõenäoliselt lähiajal soojustamist ja muid väiksemaid kohendamisi. Minu omas katus plus kõikvõimalikud üldised sisekomm vahetatud. Jah korteris paraku el osaliselt. Uutes alguses vähemalt muidugi trepikojad ja keldrid viisakamad/puhtamad. mui sai ostetud siis sai vana kasuks otsustatud hinna pärast, sest sobivas kohas uued maksid liiga palju. Võibolla siin võiksid mõned uue korter omanikud kommenteerida oma korteri helipidavust?
To gt
Sama hästi võin öelda, et ostke Kiisale maad.
Kooli hakatakse järgmine aasta ehitama, vähemalt 2 lasteaeda lähima 2 aasta jooksul sinna kerkimas, jne
Rannaga ja Spaaga natuke jamam.
Aga Niitvälja Golf on ka alla 30 km. Mis ei ole gofimängijale mingi probleem.
Ja siis leidub siia veel mõni, kes teab veel mõnda kohta kuhu võiks maad, krunti või maja osta. :)
to "v", nn "kinnisvaraspets:
"_Selle(vana) ja uue korteri hinnavahe peaks olema vähemalt mitmekordne siis oleks asi ligilähedaselt paigas._"
Mine kuuse alla oma abitu reklaamjutuga!
El. süsteem - on küll vana - vahetamine ~30k, majaüldosal ammu vahetatud
Torustik - igas normaalses KÜ-s ammu vahetatud
Korraliku andmeside puudus - joo vähem! - KaabelTV, elioni 5 giga ühendus.
Remontisid "mega" suurt paneelimõra pahtliga? oled ikka tõeline ehitusspets!
Ehk siis hinnavahe võiks olla ~20%, mitte "mitmekordne".
Eks see kinnisvaraturg on ka linnati erinev,Tallinnas otsib korterit kas sinna töö leidnud inimene või siis oma praegust elamist uue vastu vahetada sooviv. Seevastu nt. Pärnusse ja Kuressaarde aga suviseks puhkamiseks välismaalane. Mitmed suured kortermajad Pärnus müüaksegi maha nn.külaliskorteritena,kus elatakse põhiliselt soojal perioodil. Seda ,et nt Soomlased on ostnud piisavalt elamisi Mai rajooni Pärnus tõestab ilmekalt sinna avatud alko kauplus,mille sortiment on kui maha viksitud pealinna sadamapiirkonna omadelt.
Mis juhtuda võib on see,et ühel hetkel on meil uutesse korteritesse minejatest järgi piisav hulk vanu kortereid,mida aga turustada on raskem. Et lahti saada tuleb hindu alla lasta. See aga peaks omakorda kaasa tõmbama terve kinnisvaraturu hinnataseme.
to :"v" /Müüsin korteri maha millel oli paneelil mega suur mõra sees/
ilmselt siis "põllumajandusarendaja" ehitatud aasta vanas majas. Nende seinad tavaliselt ainult pragudest koosnevadki.Paljud tuttavad selletõttu endast välja viidud , et aasta pärast ostu telli aga garantii korras elamisele kapremont.
Midagi ta ei tõmba. Uued ehitised kindlasti odavamaks ei lähe. Vaata või eramuid. Kerkib nagu seeni peale vihma. Paljalt kruntide hinnad on kevadega võrreldes ca 40% tõusnud.
Kärss, see on sama jutt, mis potimehes,See on bullikakaka, näites on kasutatud vist oli Kemi asula kõige odavamat korterit, samas, kui Jõgeval on kasutatud paraja urka näidet, mille eest keegi soovib absurdset summat pappi saada, Jõgeval saab palju paremas korras olevas majas palju paremas korras oleva korteri ka 200000kr eest.
Samas Kemis korteri juurde ei kuulu maa, maja alla on maa renditud veel 25-ks aastaks, maja on samamoodi vana- ehitatud 1966, kui ma ei eksi.
samamoodi on Kemi üks asula, kus elanike arv on vähenenud juba umbes 25 aastat, ehk nõudlus seal korterite järgi on väike.
Samuti kui hakata otsima seal netist kortereid mis antud näites etteantud kriteeriumitesse mahuksid, siis leiame et juba 20 odavaima korteri hulka antud maakonnas mahub juba üle miljoni kroonine samadele tingimustele vastav korter. Eestis sa maapiirkonnas (nagu Jõgeva) ei leia vist naljalt isegi mitte 500000kr-st aellistele tingimustele vastavat koretrit.
Ehk sulest väljaimetud uudis, mis tugineb vääradele faktidele(n. see, et maa ei kuulu majale, ühistule, ega korteriomanikule- Teoorias võib maaomanik maja 25 aasta pärast kokku lükata.)
Isegi kui need näited olid kehvad, siis jutu mõte on paraku õige: ka Kemist suuremates alevikes saab kortereid ja isegi maju sama hinnaga mis Eestis maakohtades odavaimad hinnad ja rahalise väärtuse ning kauba suhe on Soomes kindlasti paremini paigas. Kui hoiad natukene Soome kinnisvaraturul silma peal, näed et neid odavaid polegi nii vähe. Kemi asemel sobinuks näitesse pigem mõni suuremast linnast kuni 50km kaugusel asuv alevik, kus on samuti eluasemed päris hea hinnaga müügis. Ei kehti muidugi Hki, Tre jt üksikute suurte keskuste ümbruse kohta. Ega point polnudki selles, et Soomest saab odavamalt, vaid et sisuliselt sama hinnataseme juures on soomlase jaoks need hinnad tänu nende palju kõrgemale keskmisele palgale ikka väga palju odavamad kui eestimaalase jaosk vastavad korterid Eestis. See ongi hinnamull, mis on põhjustatud paljuski psühholoogilistest teguritest ja mõni uus psühholoogiline tegur võib selle mulli ka väga kergelt katki teha. Arvestades kahanevat rahvaarvu ja kasvavat eluasemete arvu ning nende ebaloogilisi hindasid ei saa saa hetk ka väga kaugel olla.
Mitmed tuttavad on juba lennanud Lasnamäe jt mere vaatega mägede kinnisvaraarendajate seatud uude orki: korter müüakse vaatega merele, kuid mõne aasta pärast kerkib sinna ette uus maja, uuesti müüakse vaadet merele. Lasnakal on sinna "servani" veel nii palju ruumi, et samal moel õnnestub müüa kindlasti veel palju "merevaatega" kortereid. Minu arvates üsna häbematu rahateenimise viis ja kannatab eelkõige korteriärikate maine ning usaldatavus.
Juhin tähelepanu väitele, et terve maakonna peale(lappi- või on se lään?) oli 20 odavaima hulgas(kasutasin kahte erinevat otsingut) juba miljoni kroonine korter, seda, et lappi on suurem, kui Eesti, tead sa vist isegi?
Teine asi on kommunaalkulud- hinnaguline kulu on enamustele Soome korteritele juurde lisatud ja konkreetse näite puhul ulatusid ühistumaksud, küte jne. ca 5500 kroonini, meil ei kulu niipalju n. Jõgevalt ostetud korteri puhul isegi mitte koos laenumaksega.
Nõustun sellega, et Eestis kohati on tugevalt ülehinnatud korterid ja elamispinnad, aga antud artikkel on lihtalt bullikaka, kui võrreldakse kahte asja mida esiteks ei saa võrrelda, teiseks kui on valitud sealtpoolt suht äärmuslik pakkumine ja seda isegi siitpoolt- kus pakutakse urgast suht kalli hinna eest.
Poisiks võid sa kedagi teist kutsuda, ise leidsin rohkem kui ühe korteri, mille hind oli täpselt 200000eek, teine asi on see, millise hinnaga müüakse reaalselt need korterid mille hind on n. 220000eek.
Ja mis puudutab üldse korterite hindu eestis, siis endal on ka üks korter müüguis, hinnaga 850000, ja tegelikkuses, kui kindel ostja, siis olen nõus selle ka andma 750000eeguga, kyuna müügiga kiire pole, siis las seisab selle hinnaga netis...
Katsetajale: olen endiselt nõus, et need artikli näited olid kehvad, kuid asja sisu sellest ikkagi ei muutu. Ja sama hinna eest pakutakse Eestis ikkagi parajat urgast, kuid Soomes on sarnased urkad juba ammu maha lammutatud, majade ümber on mänguväljakud, lähedal kool/lasteaed jm oluline infrastruktuur (või kui ei ole, on organiseeritud laste transport linna/valla poolt). Ehk siis sama raha eest saad Soomes rohkem. See kõik puudutab ka maju, mitte ainult kortereid. Tõsi, siiski vaid odavamat murdosa neist, sest keskmine hinnatase on seal just sama palju kõrgem kui ka keskmised palgad. Soomes on samas kinnisvara puudutav seadusandlus kah niivõrd p****s , et huvi selle vastu tunneb ainult tõeline Soome patrioot - ülejäänud majanduslikult mõtlevad inimesed elavad seal üürimajades ja üürikorterites ning omavad kinnisvara pigem Hispaanias:)
Kui Pariisis või Londonis kukkuks kinnisvara hinnad Tallinna hindadest poole odavamaks, kas siis kõik eestlased tormaksid sinna elama? Usun, et isegi 10 protsenti elanikest eestist ei läheks sinna, see jutt selleks, et kas siis ****** pole, kus mis maksab?
Usun ka seda, et kahe või kolme aasta pärast on keskmiseks palgaks 10 000eeki, järelikult pere sissetulekuks saab olema 20 000eeki, ja kui uskuda, mida siin kinnisvara spetsialistid soovitavad, et hinnad kukkuvad Tallinnas poole võrra, siis maksab paneelika 2toaline 500 000eeki, mis teeb laenu tagasimakseks vähem kui 2000 eeki, kas te kujutate seda olukorda ette? Pere teenib 20 000eeki ja korteri eest maksab 2000 eeki?
kui laenumakse on 2000 kr siis on ju koos kom kokku üle 5 000 ja igivana ning andke andeks, rõveda ja haisva maja eest on seda rohkem kui küll! Pealegi sobib 2 toaline pigem üksikule inimesele kui perele nii, et korterikuluks läheb üle poole teenitust, kas seda pole mitte palju?
Kui see pank nüüd end Eesti turult kokku korjab, pole vist pikalt vaja mõelda, kui õhuke on see valjult valimise eel reklaamitud "tugev" majandus ja võimalus Euroopa rikkamate riikide hulka pääseda. Samad lubadused kõlasid ekskommarite poolt ka näiteks Ungaris enne suurt majanduskrahhi, millest väljatulemiseks kulub vist terve igavik, kui see üldse enam võimalik on. Soovin kõigile arukaid otsuseid ja minge kindlasti valima!
Jällegi kärsaga osaliselt nõus, osaliselt mitte- Esiteks Äripäevast on saanud leht, mis kahjuks mujale ei kõlba, kui tagumenti pühkida- kohati hullem, kui SLÕL, paljud suurettevõtted, lihtsalt keelduvad ÄP-le Eestis infot ja intervjuusid andmast, nii lähtutakse vaid sellest, mis tuleb väljaspoolt ja püütakse igat uudist mustades värvides, või nn. punaste foorituledega dramaatilisemaks muuta- see selleks.
Eesti ja Läti puhul on suunad tõesti äärmiselt keerulised, mis panevad välisanalüütikuid kukalt kratsima- isegi siseanalüütikuid, ja ma üldse ei väida, et neil õigus ei või olla, tõesti võib.
Milles probleem siis?
Mujal maailmas on need samad näitajad, mida meil pahaks pannakse isegi kordades hullemad ja paljud Eesti näitajad, mis samas just selle krahhi vastu peaksid töötama on väga head- maailmas pole palju sellises situatsioonis oleva majandusega riike, seega on ka tippanalüütikutel raske hinnata ja siis püütakse võrrelda küll Iiri, küll Portugaliga, kusjuures omal ajal kiideti EU poolt pigem Portugali, kui Iirimaad, Sooviti suisa karistada mingite maksudega Iirimaad, täna aga tuuakse teda eeskujuks, samas tol ajal sai ta rohkem vastu pead, kui täna Eesti, sest ka seal lähtuti majandusele hoopis teisiti, nii poldud varem tehtud, ja isegi tippanalüütikud tunnistasid arengud murettekitavateks, et mis siis on õige?. OK, probleemiks siis, et meie näitajad liiga kiirelt selles suunas liiguvad- tõsi, see on murettekitav, aga kui Kärss ennustab Ungari näitel suurest majanduskrahhi, siis seda pean täielikuks jamaks- Eestis on "suur majanduskrahh" võimalik, kui see toimub terves Euroopas.
Ungari majanduskrahhi põhjusteks olid just laenudega ülepingutamine ning riigi poliitiline otsus tõsta palkasid riigisektoris, mis nullis ära erasektori konkurentsivõime (spetsialistid läksid minema, kuna majanduslikult polnud võimalik maksta riigisektoriga võrdseid palkasid), kuid just erasektor ongi riigi alustugi, millelt kogutud maksude alusel toimib riigisektor. Edasi läks kõik juba lumepalliefektina. Eestis tunduvad olema samuti selleks kõik eeldused, kui neid valimislubadusi hoolega täitma hakatakse, sest riigiettevõtted, mis saaks toimida puhvritena, on kah kõik kas ära müüdud või lihtsalt ei tööta kasumiga (erandid). Eile jooksis jälle kusagilt uudistest läbi, et Tallinna eluasemeturu hinnad jätkavad langust. Ma pole küll mingi majandusanalüütik, aga suhtlen sellistega pidevalt, sh elan koos ühe sellisega, kes ise sel kriitilisel ajal pikalt Ungaris elas ja praegugi peaaegu pool ajast seal veedab, ehk siis nägi seda riiki enne kriisi, kriisi ajal ja pärast hiljem, üsna masendavate kriisi tagajärgedega võitlemisel. Kriisile eelnenud ajajärk (ülekuumenev majandus) on õudusttekitavalt sarnane praegu Eestis toimuvale. Südames loodan et eksin...
ütlesin, et osalt nõus, osalt mitte, majandus võib Eestis kannatada, aga krahhi, kui sellist ei tule, see eeldaks kogu Euroopa majanduse suuremat madalseisu.
Ja valima soovitan minagi kõigil minna!
ÄP-st võib uskuda ainult börsistatistikat, sest need tabelid kopeeritakse originaalist. Kõik, mille all seisab mõne ÄP lapsajakirjaniku nimi on täielik **** (vabandust väljenduse eest). Äriinimesed suhtlevad ilmselt ka kroonikaga rohkem kui mõne lollaka maj. esmakursuslasest ÄP tibiga.
Mingeid üheseid sarnasusi ei maksa ungariga otsida, sest kui olukorrad oleks nii lihtsalt üle kantavad, poleks maj. analüütikuid vajagi. Seega ma eestis mingisse krahhi a'la ungari, ei usu. Selleks, et eestis leiaks aset majanduse kokkukukkumine peab see mõjur tulema väljast.
Mis puudutab kinnisvaramulli (teema oli vist selline), siis kaua aega valede hinnaproportsioonidega majandusruumis on säärased tõmblused loomulikud, eriti siis kui äkki tekib juurdepääs odavale rahale. Teatud valdkonnad liiguvad siis laenuraha toel kiiresti oma ajast ette (ntx, 97 kui nö. äkki avastati repotehingud, mis paisutasid börsi kiiresti lakke), ka kinnisvaraturg on täna oma hindadega ajast juba ees, samas 10 aastat tagasi oli olukord veelgi ebanormaalsem - rubalaja lõpus jäi ju elamufondi täiendamine praktiliselt seisma, viimaste aastatega on see tagasi tehtud ja natuke ette mindud, nüüd jääb asi jälle mõneks ajaks seisma ja edasi ilmselt läheb normaalses tempos nagu arenenud riikides. Ebaloomulikus olukorras olevad valdkonnad normaliseeruvad läbi tõmbluste.
Samas mina kinnisvaras krahhi enam näe, kinnisvaraturg on lokaalne (eriti äripinnad), tegelikult puudub äripinnale ja elamispinnale alternatiiv. Eestis turgu omav/sooviv ettevõte peab siin füüsiliselt kohal olema, Eestis elav inimene vajab elamispinda Eestis, teda ei liiguta teadmine, et berliini slummis on korter odavam. Mis puudutab soome näiteid, siis loomulikult saab soomes 30% palgast ära makstes, oluliselt inimväärsemas keskkonnas elada, ilmselt on maailmas veelgi parema suhtega maid, aga pole kuulnud, et tööealised soomlased oleks hakanud massiliselt sinna kolima.
Tänaseks on kvturg juba ca 3 kuud jahtunud, suuremad tegijad on riskid ümber hinnanud, taksojuhid enam laenuga lasnakat kokku ei osta ja mis põhline, me ei saa täna eestis öelda, et meil on elamispinda või büroopinda inimese/ettevõtte kohta ülearu palju - just see on suhe on faktor, mis mõjutab turgu laiemalt.
Mis puudutab aga riigisektori palkade tõstmisse, siis miks mitte, ainult, et see peab tulema läbi tööviljakuse tõusu, seega pooled tuleks lahti lasta ja allesjäänud poole palkasid võiks siis nagu tõsta küll. Kehtib ka erasektori puhul.
Kärss, ei soovita poliitiliseks minna, ma olen iseenda puhul tähele pannud, et see segab selget majanduslikku mõtlemist.
> et eestis leiaks aset majanduse kokkukukkumine peab see mõjur tulema väljast
Väljast tuli kõrgemate kütusehindade näol ka see mõju, miks me eurodele üle ei läinud. Ei maksa unustada mitmekordistunud vase jpm oluliste asjade hindasid, mis kõik mõjutavad majandust, kaudselt ka kinnisvaraturgu kui ühte ülelaenamise ilmingut.
> ei soovita poliitiliseks minna
Poliitikast ei saa üle ega ümber, kuna just poliitilised otsused on tekitanud tarbimisühiskonna selle praegusel kujul ja ainult poliitilised otsused saavad teha asja kas hullemaks või paremaks. Meil üksikisikutena pole siin eriti sõnaõigust.
ma pole nõus, et poliitilised otsused on tekitanud tänase olukorra- selle nn. tarbimisühiskonna, võibolla ehk poliitilised otsused, mis jäänud tegemata, kuigi on astutud samme, mis pankade laenuagarust teoorias peaks pisut vähendama- eraettevõtted võtavad suuri riske, msi võivad mõjutada kogu Eesti majanduselu, ise ka muidugi korralikult hävides... Osalt on see meie ühikonna paratamatus, et meil ei ole kunagi midagi olnud, nüüd on see mingil moel võimalikuks saanud- eestlased ei käinud aasta paar tagasi egiptuses mitte sellepärast, et tahaksid hirmsasti puhata ja reisida, vaid kuna selline võimalus on tekkinud, Eesti on üleüldse majanduslikult väga kummalises situatsioonis, selliseid riike maailmas ei ole palju, tõenäoliselt pole ühtegi.
See ühikonna paratamatus lööb kõikjal välja- liikluses, tarbimises, koduses kasvatuses jne.jne, ka poliitikas...
http://video.google.com/videoplay?docid=4237353244338529080
Kellel on aega 20 minutit, võiks vaadata seda klippi, mis näitab väga hästi, kui palju poliitika ja raha on mõjutanud erinevate riikide arengut ja mis suunas. Ei maksa unustada, et kõik need näited seal tähendavad lugematuid hulka majanduslikke krahhe ka kõige paremal järjel olnud riikides - pole neist pääsenud ükski riik, ei pääse tõenäoliselt ka Eesti. Ma ei tahaks ennustada tulevikku, aga natukene kardan neid muutusi, kus suunas Eesti järjepidevalt on liikunud. Ükski majandus ei arene sirgjooneliselt mingis suunas, ikka koos tõusude ja langustega. Tõus on olnud suhteliselt pikk ja kõik eeldused languseks on juba olemas... Jääb vaid loota, et see langus pole eriti sügav ja pikaajaline, aga selle üleelamiseks saame kõik enda jaoks midagi ära teha.
audi a4 v6-l täitsa õigus. Ei jõuta ehitada nii palju kui nõutakse ja see viib hinnad ülesse. Üldine hinnatase kinnisvaras on aga minu subjektiivsel hinnangul eest ära läinud Eesti keskmisest ostujõust. Selliste hindade juures ei tohiks kellelgi olla palk alla 15 000 bruto (koristaja, politseinik, medõde sealhulgas), seega keskmine palk peaks olema üle 20 000. Praegu on aga keskmine (mediaan mitte see võlts) kuskil 7-8 000 peal vist. Kaks varianti on siis loogiliselt võttes jäänud,1. kas hinnad tulevad veidi alla 2. palgatõus ja sellest tulenev kiire inflatsiooon
Tõepoolest olen huvitatud kaasaegsest elamispinnast aga .... hetke hinnatasemel puudub võimalus. Kindlasti leiaks midagi , mis oleks sobilik oma olemuselt aga hinnad ei sobi :( Ma sooviks üle 70 m2 ja kaasaegset. Kas lekkivate paneelivuukidega ja imeliku remondiga trepikojaga paneelikas ikka on parem kui "tänapäevane kvaliteet"?
usu jah kõike, mis räägitakse, ajavad oma kriisi jama juba viimase dekaadi ja kui lõpuks kohale jõuab, siis öeldakse, et näe me ju rääkisime, rääkisite jah, aga kogu aeg, mitte õigel ajal!!
Igasuguste majanduskriiside üleelamist kergendab oma investeeringute hajutamine erinevate investeeringuvõimaluste vahel, nii võib midagi ka kullas hoida. Massiliselt kulla kokku ostmine ja oma kogu säästude paigutamine kulda ajal kui kulla hind on kõrgpunktis - kaheldav mõte. Kriisid ei tule tellimise peale, enne võib kulla hind ka aastaid alaneda ja kullaomaja istub oma kulla otsas, rahad kulla all kinni (või müüb kahjumiga)
Teiseks ei pruugi ka kulla omamine olla ravim krahhi vastu - raha teenitakse mõtestatud tegevusega. USA 30-ndate kriisist ei väljunud võitjatena mitte need, kes enne kulda kokku ostsid vaid need, kes kriisimajandusega kõige paremini kohanesid.
Ise eelistaks kullale kinnisvara (maa, mets, põld)
PS. Huvitav, miks foorumites liigitatakse kinnisvaraks ainult küprokist ehitised?
Kinnisvara ja kinnisasi......Kinnisasi on maa ja sellel olevad hooned, rajatised, viljad ja päraldised. Kinnisvara võib olla ka kuivkemps aia nurgas. Aga lõpuks siiski vahet pole ja riskide hajutamiseks on nii kinnisvara kui ka kinnisasi igati mõistlikud investeerimise objektid. Ja reeglina on see küprokist maja ikka ka mingi kinnisasja peal.
Vaatasin, et hr Kärsa õhutusel on siin kinnisvaramullist räägitud juba alates 2005. aastast. Seega juba 2 aasta jookseb ja kõik ootavad kinnisvaraturul langust. Essu see langus teil tuleb mu mitu sõpra/tuttavat on juba korterid ära ostnud, sest ei jõua kuidagi "mulli lõhkemist" ära oodata.
Olen kindel, et kui kunagi ka juhtub siin Eestis see kinnisvara mulli lõhang, siis keksib siin nii mõnigi et johhaidiii mehed - ma juba 3-4 aastat tagasi rääkisin, et nii see asi ei lähe mitte.
See peaks loll olema, kes usub, et majandus ainult kasvada saab. Eks ole Soomes olnud lama ja on meilgi 90 lõpp jamasid olnud. Kuid elada oma elu selleks, et rääkida vaat kus Soomes on elu ja Eestis ei ole elu, siis kuhu krt nii jõuab.
Eks ostke siis neid häärbereid sinna Soome ja käige Eestisse tööle või mida iganes. Seni kuni pank on nõus inimestele raha välja käima, seni ei kuku need kinnisvara hinnad ka kuskile! Ja kui enam ei anna pank raha välja siis langust selliste hindade juurde, mis olid 90nendatel ei tule ealeski tagasi. Võibolla siis tuleks kui lastetoetus oleks kuus 3000 eeku ja palk 25 000 eeku, mis seal siis vahet enam oleks kas 300 või 3000 kui sellega saaks ikkagi ainult 2 korda saia-võid ja piima poest osta.....
Turundusest veidi: hinna määrab ikkagi nõudluse-pakkumise suhe ehk hinna elastsus:1. Kui nõudlus on suurem pakkumisest, siis hinnad tõusevad. 2. Kui pakkumine on suurem nõudlusest, siis hinnad langevad. 3. Kui pakkumine/nõudlus on tasakaalus, siis hinnad ei muutu. Siit arendades teemat kujuneb kunagi järgmine olukord: ehitatakse juurde palju uusi maju/kortereid ja nende soetamiseks kasutatakse peamiselt pangalaenu. Tagatisena laenu saamiseks panditakse laenugarantiiks nn. vana elamispind või siis üritatakse kiirelt müüa, sest pakkumiste hulk kasvab hüppeliselt vabanevate elamute/korterite arvel. Turul tekib konkurents: kes müüb odavamalt kui konkurent, saab lahti oma elamust/korterist. Järgmine näide nõudluse vähenemisest . Tartus selline asi juba juhtus, kui uute korterite arvelt vabanes Annelinnas hulk kortereid, mille elanikud parandasid oma elamistingimusi. Suur pakkumine langetas paratamatult korterite hindu keskmiselt 30 000-40 000kr.
Hinna elastsus on vist ikka midagi muud: see on nõudluse reageerimine hinna muutusele ehk kuivõrd muutub nõudlus hinna tõustes või hinna langedes, selle alusel jaotatakse kaupu luksus- ja igapäevakaupadeks. Kaks esimest punkti on küll laias plaanis õiged (elementaarsed turunduse alustõed), aga kehtivad täielikult vaid saia või juustu kohta, aga kinnisvaraturul on ka ohtralt teisi tegureid. See kiirelt müümise teema, aga ei ole ka midagi uut, seda on olnud alati ja see on üks osa hinda kujundavatest teguritest ning vaevalt, et suurem osa inimestest ostab uue korteri nii, et vana alles jääb. Tegelt on see vägagi pikk teema, aga ei viitsi lihtsalt rohkem kirjutada.
Herr Kärss alustas seda teemat aastal 2005, täna on 2007, et mis on vahepeal juhtunud? Mull tänaseks 2x suurenenud, või hinnaralli stabiliseerunud? Tol ajal ennustasin halvimal juhul hinnakasvu peatumist, tänaseks päevaks pole isegi seda juhtunud, pigem on see kasv stabiliseerunud ja hinnatakse enam neid objekte, mis on ka midagi väärt.
Mõned väljavõtted ajakirjandusest, ilma omapoolse kommentaarita:
• Hinnalangus on jõudnud ka Tallinna ümbrusesse. Näiteks Loo aleviku lähedal Liivamäe külas müügis olevate eramute hind on langenud 4 miljonilt kroonilt 3,15 miljonile kroonile. Suurt ostuhuvi pole hinnalangusega kaasnenud.
Tallinnas on kerget vaheltkasu lootvad vahendajad hakanud lepingutest loobuma, mis tähendab neile eellepinguga tehtud ettemaksu kaotamist. Ollakse pigem nõus 100 000–300 000 krooni kahjumit kandma, kui ostma korterit välja vähese lootusega seda edasi müüa.
Ma annan ühe lühikese omapoolse kommentaari
Kas hinnad langevad oluliselt allapoole taset, mil esmakordselt see teema siin tõstatati?
Siiski olen nõus, et olukord on võtnud kindla suuna. Peale selle teema esmakordse siinmainimise on hinnad tänaseks jõudnud hoopis kahekordistuda. ja reaalse kulubaasiga pole enam hindadel tõesti mingit pistmist, ehk isiklikult tundub mõne paarimillise objekti 300000-ne hinnalangetus lihtsalt kasumi vähenemist alla poole jagu;)
tana kuulsin raadiost reklaami,et mingi kinnisvaraga(tapselt ei maleta) antakse kaasa tutikas c-klassi mb.huvitav kas spekulandid nii rabas omadega,et selliseid lolli votteid peab kasutama.
Katsetajale: ega inimesed ainult siis kinnisvara ei hankinud, kui see teema tehti. Hangivad ikka praegu ka ja ka homme. Ainult et siis varem oli teada, et mull on paisumisjärgus ja keegi ei julgenud pakkuda, millal see mull rebenema või kahanema hakkab. Mul ka oma tutvusringkonnas inimesi, kes seda hetke ära ei tabanud ja kahjumisse jäid (ostsid siis kui oli kallim kui praegu). Ja ka neid, kes just hindade kõrgperioodil üsna amortiseerunud kinnisvara jube hästi rahaks suutsid teha (kahjumisse jääb keegi teine). HUvitav on eelkõige see, et ka praegu on veel Tallinnast vähem kui tunni aja autosõidu kaugusel võimalik osta 5-toalist korterit alla 200K eeki, ja aja maksuvusest nii palju, et Tallinna piires kodunt tööle pääsen ma kiiremini ainult jalgrattaga, mitte enam autoga (poolteist tundi ummikus istuda on ka kütusekulult võrreldav kolmveerandtunni maanteesõiduga). Tegelikult turg vaid korrastub, aga seda on ikka hirmus palju (ka hangeldajate käes), mille arvelt korrastada annab. Selle pärast on ka tehinguid hetkel vähe, kõik müüjad hoiavad hinda ja ostjad ootavad hinnalangust, eks paistab kummal närvid kauem vastu peavad - pankadel on igal juhul närvid juba läbi :))
Ilmselt peabki läbi saama aeg mil üritatakse müüa maju,mille ehituse omahind jääb 1milli kanti(Liivamäe küla gyprokmajad) edasi kolm-neli korda kallimalt.Maahind on muidugi omaette komöödia.Ei näe ma ühtegi põhjust miks on põllumaa hind tõstetud sellisele tasemele ja seda vast kümne aastaga.Kümme aastat tagasi ei tahtnud keegi neid maid ka tasuta,nn.infrastruktuuri arendamise tulemusena(parimal juhul kitsas asfaldiriba,kehvemal auklik kruusatee ja suur solgitünn keset küla,mida iga kahe päeva tagant tühjendada tuleb)üritatakse nüüd hektarit 10-15 milliga maha parseldada.Peale selle on krundid väikesed(sest maa hind kõrge,suuremate platside korral ei jõuaks keegi osta),imelik on vaadata laia põldu,mille ääres kobaras majakesed.Eriline õnnetus on muidugi veel see kui kõik majad esindavad erinevaid arhitektuurisuundumusi,kõrvuti palmaja,funkkarp ja viilkatusega linnalähielamu.Üldiselt annab sellise lolluse vohamisele õigustuse odav laenuraha,eriti kui seda suuremas kogusel lollidele välja jagada.Need ajad hakkavad õnneks otsa saama.Loodame kõige paremat,usutavasti tulevad hinnad alla ja toimub eestisisene hindade ühtlustumine.Ega Eesti ei koosne ainult suur-tallinnast ja väike-eestist.Ja igasugu nn.arendajad võiks ka rohkem kasvõi ajakirjandusega tutvuda.Tuleb ju riburadapidi uudiseid sellest kuidas kõik kavatsevad üksteisevõidu arendada kortereid ja äripindu,küll siia 100000 m2 ja sinna 1000000m2.Viimasel rahvaloendusel loendati eesti elanikke pea 1.3 milliooni.Kui ma ei eksi siis neist 0.6 milli moodustasid pensionärid ja koolieelikud.Ja kõik aga arendavad.Tuleks siiski endale selgeks teha kes me oleme ja kus me elame.Ja selle jama asemel peab hoopis kasvatama eksporti.Et jõuaks mulli ajal laenatud raha tagasi maksta.
Arendajatel on mänguruumi veel küllaga, tavalise odava korterelamu ruutmeetri ehituslik omahind on 11- 14 tuh eek, müüakse aga ikka 20 tuh eek/m2 ja ülespoole. Need ajad, mil arendajad teenisid iga korteri müügilt 100% puhastulu on läbi saamas. Pangad ka enam põllupealsetele arendustele laenu ei anna, hea kui need müügis olevadki õnnelikult (st nii arendajale kui pangale soodsalt) maha parseldatud saadakse.
Võimalik on ka stsenaarium, et need poolikud karbid jäävadki mingiks 10 aastaks tühjaks nagu juhtus vene aja lõpus paljude kortermajadega.
Öeldakse, et meil on elamufond vana ja vilets, aga samas rahvaarv pidevalt väheneb, ei tundu nagu jätkuvat nõudluse kasvu ette näha olevat.
Mis siis kinnisvaraturust võib saada? Mõtiskleks mõningate variantide ja küsimuste üle ilma ajakirjanikepoolse üledramatiseerimiseta.
1. Kas majandus tervikuna kukub kokku? See ilmselt sõltub rohkem kogu Läänemere regiooni majandusest. Kui skandinaavias on kriis, siis läheb sama teed ka Eesti kinnisvaraturg. Leibkondadel vähenevad/kaovad sissetulekud - ei saada laenudega hakkama - vajadus müüa jne. nagu Soome lama korral. Sellisel puhul käiks kehvasti kogu majanduse käsi.
2. Kas pangad hakkaksid odavnevale kinnisvarale lisatagatisi nõudma? Sõltub esimesest küsimusest, kui põhjamaades majandus kukkuma hakkab, siis rootsi-soome pangad ilmselt ei viivita. Kui muu majandus edeneb edasi, st. laenuklientidel säilivad/suurenead sissetulekud, siis ilmselt pole lisatagatiste nõudmine reaalne, pank ei sae oksa millel istub.
3. Kui majandus tervikuna elab edasi, siis sõltub kinnisvaraturg sellest kuipalju on hetkel tühja, müügiks ehitatud elamispinda ja kuipalju sellest ehitatud suure finantsvõimendusega? Müüma peavad need, kel on vaja kindlasti raha vabaks saada/laenu maksta. Oma korteris elav Ants elab selleas ikka samamoodi sõltumata sellest, kas ta korteri turuhind on 0,7 MEEK või 1,0 MEEK. Kui ta praegu on eesmärgia elamispinda vahetada pannud kuulutuse, et müüb miljoniga, siis hinna langedes ta lihtsalt ei müü ja elab oma elu samas kohas edasi.
Hinnad korrigeeruvad müümata arenduste arvelt mõneks ajaks, mõneks ajaks uute objektide arendus peatub/väheneb ning jätkub siis kui vakantsid on vähenenud.
Totaalset langust eriti ei usu, sest eluline vajadus elukoha järgi on meie laiuskraadil igal inimesel. Kui arvestada, et suuremad ehitajad ehitavad ka teid, tööstushooneid, viadukte ja kommunikatsioone, siis see turg on tõusuteel ja hoiab ehitushinna üleval. See kõik paneb kuhugile piiri, liiga madala hinnataseme juures jäetakse elamu ehitamata ja pakkumine kuivab ajapikku kokku.
Kinnisvaraturu arengus on takistuseks see, et me elame ju nii mõttetult vaesel maal. Kui Pere teenib kahepeale kolm keskmist palka (mis peaks siis olema ju üle keskmise sissetulek, üle 20 t kätte) siis on võimalik laenata max 1 milj aga selle eest ei saa ju praktiliselt midagi. Teine võimalus oleks elada täielikus vaesuses ja sõita ringi kasutatud jalgrattaga.
üle 20 t ja max 1 milj, see on vale jutt, kuigi võiks nii olla. Hinnalanguste juures on halb see, et pangad hakkavad nõudma lisatagatisi, kuid paljud on end viimse piirini laenanud, ehk midagi polegi lisatagatiseks panna, siis pannakse vara sund müüki. Hea on aga see, et eelnevatel perioodidel on raha paigutatud kinnisvarasse, mida ei saa eestist "ära vedada", seega hinnad võivad küll langeda ja sundmüügiga langevad veelgi võimendatult, kuid summaarne heaolu (elutingimuste kvaliteet) ei muutu.
Ei ole ta nii vale midagi. 10 t kõiksugu kuludeks a´la toit ja riided endale ja lapsele (lastele) hobidele ja muule vajalikule. Järgi jääb 10 t ,millest ca 3 t kulub kõikvõimalikeks kommunaalamakseteks. Üle jääb u 7 t ja selle eest saab 25 a peale umbes 1 milj kr. Vaja oleks praeguste hindade juures aga ju vähemalt 2
sest eestlane ei ela nii kaua.ennem kooleb maha ületöötamise ,alkoholi liigtarbimise või suitsetamisest tingitud asjaoludel ,liiklusõnnetuse tõttu või mõrvari käe läbi ,depressiooni põhjustatud atakk või enesetapp.
Seda teevad need, kes nii mõtlevad.
Eestlane elab suht vanaks, kui 30-40-50 on täis saanud, noorte surmad viivad alla keskmise vanuse.
Nii ületöötamine, alkoholi liigtarbimine, suitsetamisest tingitud tagajärjed, paljuski ka liiklusõnnetused depressioon ja enesetapud on enda teha.
Suhtumise asi, kui võtan motoks, et nagunii on elu ****, siis ta seda ka on.
kuule kihutaja maanteel, ma räägin panga seisukohast, seal lähtutakse ju palgast ja ka muidugi paljudest muudest faktoritest, aga 2 milj saab ju selle palga eest ikka, aga tagatis peab ka korralik olema, ilma nagu ei taha keegi anda.
to audi v6
Aaa..ok, võibolla panga seisukohast tõesti aga tegelikult ei ole see mõistlik. See elu on siis juba midagi virelemise ja vindumise vahepealset. Minu põhimõte on, et eelarves peaks olema väike ülejääk ootamatute kulude jaoks (mida tuleb kindlasti aastate jooksul sageli ka ette). Oma kalkulatsioonis võtsin pigem arvesse reaalsust kui panga visiooni-illusiooni.
Minul palk 20k kätte , toksides selle summa leanu kalkulaatorisse (hetkel kohustusi 3k ringis), ning saan max summaks ~1,3 milj. Pank aga tegi mulle personaalse pakkumise, et saan võtta kuni 2,8 milj. Kurat seda teab kust nad selle numbri võtsid.
`kihutajaga`eile kl 17.11 täiesti nõus. pangategelaste aritmeetikast ei saa ristiinimene alati aru jah. oli lugu minulgi aasta alguses selline, et arvestasin igasuguste kalkulaatoritega nii ja naa ja siis naisega sai otsustatud, et mida ostame ja müüme ja kui palju juurde küsime. kui otsaga panka jõudsime ja sealse plikaga olime asja arutanud, siis mõningase rehkendamise järel teatas ta meile, et te võite meilt laenu saada vabalt 1,4mlj jagu rohkem kui arvasite. et võtke aga võtke, küll ära kulub. minu kaine meel jäi siiski jälle võitjaks ja praegune laenumakse ei ole endisega võrreldes elukvaliteedi langust kaasa toonud.
aga hinnamulli ja selle lõhkemise kohta kuulsin head arutelu eelmisel nädalal kuku raadiost kui äripäeva omad seda kommenteerisid. nemad nimelt arvasid, et jama tekib sellistel, kes kinnisvara hindade tõustes on oma põllupealse majakese tagatisel laenu järjest juurde võtnud. noh nii, et 3kuud möödas ja tehti poolelioleva karbi kohta uus hindamisakt ja siis sellega panka uue raha järele ja siis mõne kuu pärast uuesti jne -nad võrdlesid majakarpi sularahakassaga, kust vajaduse korral kõlisevat välja urgitsed. sellistel tegelastel ennustati kõige kiirem ja kibedam häda kätte tulevat.
smoker, nii on 99% iseehitajatest oma maja ehitanud, seda nüüd küll silmas ei peetud, silmas peeti seda, et juba valmis maja peale võeti igasugu tarbimislaene, kui maja väärtus lambist tõusis...
