Ei ütle selline nimetus midagi. Kelle toode see on?
Üldiselt mina odavama otsa Itaalia omi eriti ei usalda, millegipärast Saksas toodetud näiteks tunduvad usaldusväärsemad.
Itaalia odavama otsa velgede kohta (mida enamus meil müüdavaid on)üldiselt erilisi kiidulaule ei kuule nende poolt, kes need endale soetanud on. Kellel tuleb värv maha, kellel on liiga lihtsalt kõveraks läinud jne. Keskmise ja kallima hinnaklassi omadel seevastu on omadused paremini paigas.
loomulikult,kõik sellised veljed toodetakse arngumaade jaoks,kus turg võib olla ka vägagi suur(venemaa).lääne-euroopas selliseid müüa ei saa,kuna puuduvad paljud tsertifikaadid.kui hind odav,siis loomulikult pole ka mingit kvaliteeti.BBS nt.annab 10 aastat garantii,et velje struktuur on stabiilne.
valuveljed on kvaliteetsed? Rumal küsimus, aga kuidas ikka aru saada, kas valuvelg on kvaliteetne või jura? Näiteks IFree 15 tolli toodang uks odavaimaid, samas OZ 15 tolli suhteliselt kallis. Kas teab keegi midagi selgitada?
Mul on talveperioodiks 17" IFree, 70€ tk. Ei kurda, tasakaalus on suht väheste lisaraskustega, lakikiht tundub kvaliteetne olema (pesta on hea). Ei usu, et kallid veljed paremini veereksid.
kallimad veljed on tugevamad ja kergemad.kunagi huvi pärast kaalusin17 tolli velgi.odav kaalus 12 kilo.korralik 8 kilo.16 kilo lisa veerevat massi annab kütusekulule korraliku põntsu
Milleks tavaliikluses seda tugevust nii vaja on? Kas selleks, kui veljele tõmmatakse mingi rehvitaoline, madalprofiil nõmedus peale, need üle äärekivi või löökaugu lõhki sõidetakse ja siis jääb velg terveks?
See on teatud tüüpide füüsika. Nad on samasugused suured mõtlejad nagu Hawking, ainult et baasteadmised on Jaan Tatika tasemel. 63 võiks viidata kasvõi ühele füüsikaseadusele, mis käsitleb keerleva-pöörleva massi enerigatarvet.
vahetasin paar nädalat tagasi suverehvi talverehvi vastu. suverehv on LT ehk LightTruck-i tüüpi rehv st tugevama karkassiga ja tükk kaalub ca 8 kg rohkem kui tavamaasturi naastrehv. Naastudele üleminek kukutas küttekulu pea liitri, rehvide veeretakistust on muidugi ka erinev.
Energiakulu erinevuse saad kasvõi jalgrattaga selgeks, fatbike vs tänavaratas.
Aga teemasse ka. Odavad valud ei kannata talvist soolalaga. Mõne talvega kipuvad oksüdeeruma ja värvi maha laskma.
odavaid valuvelgi. Olid rasked ja pehmed. Muutsid kuju isegi ilma üle äärekivi sõitmata.
Lisaks eelmistele, et veerev mass iseenesest lisaenergiat ei vaja. Küll on aga vaja energiat massi liikuma panemiseks ja seisma jätmiseks. Suurem vedrustamata mass nõuab ka tugevamaid amorte ja vedrusid. Kel huvi on otsib vastavad füüsikaseadused ise põhikooli õpikutest üles.
https://en.wikipedia.org/wiki/Moment_of_inertia on see tegur, aga fatbike vs tavaline ratas on sõitjale tuntavam tegelikult just ratta veeretakistus. Kui fatbike rehv pumbata "kiviks", siis pole vahe tavalise maastikurattaga tuntav (omast kogemusest).
Trekiratastel (sprinterid) väidetavalt on "paigalt sööstmise" vahe tuntav, kas kasutad tavalist kodaratega velge või siis täis ketast.
Võtke lõigake penoplastist välja täpselt rattasuurune keha ja pange see vabalt pöörlema ja peatage see, kaha näpuga.
Nüüd proovige sama sõiduki rattaga.
Üks peatus kohe, teine aga ei näidanud erilist soovi peatuda
Ka pöörlemapanemisel olid olulised erinevused.
Asja nimi on kineetiline energia, milline oleneb keha massist oluliselt.
Võtke kätte kilone ese ja liigutage seda hoogsalt ja siis proovige sama teha kolmekilose esemega.
Taas vist on vahe tuntav ja samamoodi mõjub see veermikule, vedrustusele. puksidele.
Hawkins ei pea olema, seda õpetatakse isegi põhikoolis.
